ja rahvusvahelise võistluse nõuetele n Väliskaubanduspoliitika: siseturu kaitse tolli- jm maksude ja mittemaksuliste tõketega, nt kvaliteedinõuded, väljaveotoetused n Tööhõive- ja hariduspoliitika: inimkapitali arendamine, töövahendus, eriabi suurte ümberkorralduste puhul n Uurimis- ja arendustegevuse toetamine: abirahad, infrastruktuuri väljaehitamine n Kartelli- ja eramonopolivastane poliitika n Maksupoliitika: majandusarengut soosivad maksusoodustused n Investeeringuriskide vähendamine (laenud ja laenutagatised) n Riigihankepoliitika (ostetakse kodumaist kaupa) n Majanduspoliitika valdkonnad (Wrobel): n Korrapoliitika n Konkurentsipoliitika n Stabilisatsioonipoliitika n Rahapoliitika n Struktuuripoliitika n Regionaalpoliitika n Väliskaubanduspoliitika n Sotsiaalpoliitika
valdkonnas. 55. Ettevõtlust toetavate meetmete jagunemine 2 põhivõimalust otsesed ja kaudsed meetodid. (1) otsesed meetmed abi suunatakse konkreetse ettevõtteni nt stardikapitali eraldamine, toetus koolituseks, messidel osalemiseks vms; (2) kaudsed meetmed eesmärgiks on kõigile ettevõtetele soodsa tegevuskeskkonna loomine nt madalad administratiivsed barjäärid ettevõtlusega alustamisel, soodne maksupoliitika vms. 56. Eesti ettevõtluse tugisüsteem põhilised organisatsioonid (EAS, Kredex, Maaelu Edendamise Sihtasutus, maakondlikud arengukeskused), nende roll ja ettevõtjatele pakutava toetuse sisu. 1992. a alustati ärinõuandlate ja ettevõtluskeskuste loomisega. Väikeettevõtete finantseerimisvõimaluste parandamiseks loodi peale 1993. a mitmeid sihtasutusi. Ettevõtluse tugisüsteem jäi killustatuks ja vähekoordineerituks, VKE-de
GÜMNAASIUMI ÜHISKONNAÕPETUSE KOOLIEKSAMI EKSAMIPILETID Pilet 1 1. Ühiskonnaliikmed. Maslow püramiid. Rahvastiku erinevad jaotusviisid. Sotsiaalne liikuvus. Tänapäeva ühiskond on eripalgeline ja mimekesine. Selleks et ühiskond toimiks on vaja, et ühiskonna liikmed üksteise erinevust tunnustaksid ja salliksid. Inimeste vahelised erinevused jagatakse kahte kategooriasse: bioloogiline erinevus (sugu, vanus, rass) ja sotsiaalne erinevus (haridustase, jõukus, elukoht). Ameerika psühholoog Abraham Maslow koostas tuntuma sotsiaalsete ja bioloogiliste inimvajaduste hierarhia. Hierarhia on koostatud nii, et kõrgemate vajaduste rahuldamiseks eeldab madalamate vajaduste rahuldatust. Füsioloogilised vajadused – vee-, toidu-, une- ja eluks sobiva keskkonna vajadus Turvalisusvajadus – vajadus füüsilise ja vaimse kaitstuse järele Kuuluvusevajadus – vajadus kuuluda sotsiaal...
Piirkondlik/struktuurne arendamine 53. Ettevõtlust toetavate meetmete jagunemine – 2 põhivõimalust – otsesed ja kaudsed meetodid. * otsesed meetmed – abi suunatakse konkreetse ettevõtteni – nt stardikapitali eraldamine, toetus koolituseks, messidel osalemiseks vms; * kaudsed meetmed – eesmärgiks on kõigile ettevõtetele soodsa tegevuskeskkonna loomine – nt madalad administratiivsed barjäärid ettevõtlusega alustamisel, soodne maksupoliitika vms. 54. Eesti ettevõtluse tugisüsteem – põhilised organisatsioonid (EAS, Kredex, Maaelu Edendamise Sihtasutus, maakondlikud arengukeskused), nende roll ja ettevõtjatele pakutava toetuse sisu. EAS (EAS) eesmärgiks on tagada ettevõtluse arenguks suunatud riiklike ja välisabi programmide, meetmete ja projektide rakendamine järgnevais valdkondades: * Eesti ettevõtete konkurentsivõime suurendamine välisturgudel, * välismaiste otseinvesteeringute kaasamine,
50. Ettevõtlust toetavate meetmete jagunemine 2 põhivõimalust otsesed ja kaudsed meetodid. otsesed meetmed · abi suunatakse konkreetse ettevõtteni nt stardikapitali eraldamine, toetus koolituseks, messidel osalemiseks vms; kaudsed meetmed · eesmärgiks on kõigile ettevõtetele soodsa tegevuskeskkonna loomine nt madalad administratiivsed barjäärid ettevõtlusega alustamisel, soodne maksupoliitika vms. Eestis kasutati majandusreformide algaastatel eelkõige kaudseid meetmeid. 51. Eesti ettevõtluse tugisüsteem põhilised organisatsioonid (EAS, Kredex, Maaelu Edendamise Sihtasutus, maakondlikud arengukeskused), nende roll ja ettevõtjatele pakutava toetuse sisu. · Ettevõtluse tugimeetmed koondati eelkõige Majandus- ja Kommunikatsiooni-ministeeriumi juhtimise alla. 9 sihtasutuse asemel järele 3 sihtasutust. · Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS);
Täpselt sisu ei mäleta aga tunda oli, et ta oli seda noores põlves teinud ja ka siis nädalavahetustel võis teha. Erinevalt nüüdisaegsest, tollal ei allunud erinevate saadikurühmade ja parteide liikmed alati ja kõiges nn parteilisele distsipliinile. Lähtuti erialastest teadmistest, elukogemusest jms. Kuigi maasaadikud olid mitmetes rühmades ja parteides hääletasid nad otsustavatel momentidel sarnaselt maaelu, põllumajanduse või isegi omandi -ja maksupoliitika küsimustes. Kõigepealt hoiti kokku üldriiklike huvide juures muidu oleks kõige vajalikum jäänudki saamata. Mul oli Unole matusepäevaks üks mulgi luuletaja ja kunstniku värsilugu. Vabandan kui selles on mälu või kirjavigu: Inemese jagava puid ja maid Üle ilma kostab kära Ja siis kõrrage seisad Sia kääpaveeren ja Ennäe imet kik mahuve ära Äi mingit kära Iis ja perenimi Sünni ja surma aig (h)avvakirä omma kige ausampe kirä.
Piirkondlik/struktuurne arendamine 53. Ettevõtlust toetavate meetmete jagunemine – 2 põhivõimalust – otsesed ja kaudsed meetodid. Otsesed meetmed – abi suunatakse konkreetse ettevõtteni – nt stardikapitali eraldamine, toetus koolituseks, messidel osalemine vms Kaudsed meetmed – eesmärgiks on kõigile ettevõtetele soodsa tegevuskeskkonna loomine – nt madalad administratiivsed barjäärid ettevõtlusega alustamisel, soodne maksupoliitika vms NB! Eestis kasutati majandusreformide algaastatel eelkõige kaudseid meetmeid 54. Eesti ettevõtluse tugisüsteem – põhilised organisatsioonid (EAS, Kredex, Maaelu Edendamise Sihtasutus, maakondlikud arengukeskused), nende roll ja ettevõtjatele pakutava toetuse sisu. EAS – ettevõtluse arendamise sihtasutus Eesmärgiks on tagada ettevõtluse arenguks suunatud riiklike ja välisabi programmide, meetmete ja projektide rakendamine järgnevais
sümbol. Euroopa hümn - "Ood rõõmule" Ludwig van Beethoveni 9. sümfooniast Friedrich Schilleri sõnadele, mille viimane kirjutas 1785. aastal. Euroopa juhtlause - "Ühinenud mitmekesisus" valiti välja võistlusel, kus osales 80 000 10-20aastast eurooplast. Euroopa päev 9. mai on Schumani deklaratsiooni aastapäev. EL-i kompetentsist jäävad välja kõik riiklusega seotud küsimused (riigiorganite valimine, kodakondsus- ja keelepoliitika jne), samuti maksupoliitika. Euroopa põhiseadus koosneb neljast osast. Esimene osa määratleb Euroopa Liidu ja tema väärtused, eesmärgid, pädevuse, otsustusmenetluse ja institutsioonid. Teine osa sisaldab liidu põhiõiguste hartat. Kolmas osa kirjeldab poliitikavaldkondi ja Euroopa Liidu toimimist. Neljas osa sisaldab lõppsätteid, sh põhiseaduse vastuvõtmise ja muutmise menetlusi. 37
tulu saab või mitte, maksukohustus on seotud ainult omandiõigusega. Maksumaksjale tundub omandimaks äärmiselt ebaõiglane, sest miks peaks maksma juba välja ostetud varalt veel igal aastal maksu. Tegelikult selgub kinnisvara(asja) väärtuse muutuse näitel ilmekalt, miks tuleks kinnisvaramaksu rakendada. · Kinnisvara hinda mõjutavad tegurid? · Kinnisvara omanike huvid? · Riiklikud huvid? Korruptsioon, raha "võim"? · Infrastruktuur ja rahastamine? · Looduslikud tegurid? _ Maksupoliitika põhimõte on olnud, et jooksvaid tulusid tuleb maksustada kõrgema määraga kui n.ö juhuslikku tulu. _ Omandimaksu nimetatakse ka kapitalitulu maksustamise täiendavaks maksuks, seda ka õigluse ja maksevõime seisukohalt. _ Omandimaksu peab omanik maksma seaduses sätestatud korras ja suuruses, vaatamata asjaolule, et ta sellelt varalt regulaarset tulu saab või mitte. Riigi seisukohalt oleks vajalik, et võimalikul suur osa omandist oleks kaasatud tootvasse majandussektorisse. Kui
pikk periood. Hetkelisel perioodil ei suuda firma muuta tootmisressursside mahtu ning seetõttu ka toodangu mahtu ning sageli on firmade pakkumiskõver vertikaalne. Lühiperioodil on firmad suutelised osade tootmisressursside mahtu muutma ning seetõttu ka hinnamuutustele paremini reageerima. Pikal perioodil on firmad suutelised muutma kõikide kasutuses olevate tootmisressursside mahtu ning sellisel juhul peetakse pika perioodi pakkumist kõige elastsemaks. MAKSUPOLIITIKA Maksupoliitika eesmärgid sõltuvad valitsusest, aga... - Maksusüsteem hoitakse stabiilse, lihtsa ja läbipaistvana - Aus maksukeskkond võrdne konkurents ja kohtlemine - Õiglasem maksusüsteem maksuerisuste vähendamine - Kasvusõbralikum maksustruktuur tööjõu maksukoormuse vähendamine, tarbimise ja keskkonnakasutamise kõrgem maksustamine Valitsuse eesmärk on stabiliseerida maksukoormus 34 protsendi juures SKPst
korraldamise süsteemi, mis kindlustab ühiskonnale ja selle üksikutele liikmetele vajalike kaupade ja teenuste tootmise, jaotamise, vahetamise ja tarbimise. Majanduskeskkonna põhielementide hulka kuuluvad: 1. Kapital (hooned, masinad, kaubavaru, raha, kontoriinventar, tööriistad) 2. Tööjõud, kaasa arvatud juhtimispersonal (selle kvaliteet, hind, olemasolu) 3. Hindade tase ja dünaamika 4. Tööviljakus 5. Valitsuse finants- ja maksupoliitika (krediidipoliitika, maksude suurus ja kogumise viis, valuutaregulatsioon). 6. Ostjad (vajadused, soovid, ostuvalmidus, maitsete muutumine jne) 7. Konkurendid 8. Rahvusvahelised majandussuhted Tehnoloogilise keskkonna all mõistetakse teadmiste ja tegevusviiside kogumit, mis on ühiskonnas olemas kaupade ja teenuste tootmiseks ja realiseerimiseks. Siia kuuluvad ka leiutised ja kaupade ning teenuste projekteerimise, tootmise organiseerimise, jaotamise või müügi
eelarvepoliitikas. See stabiilsus tagati põhimõtteliste muudatuste puudumisega maksusüsteemis. Samuti jäid tagasihoidlikeks ka muudatused konkreetsetes maksudes, 14 millistest olulisem oli aktsiisimäärade pidev tõstmine ligikaudu samas tempos keskmise palga kasvuga. Stabiilne (mõnede autorite arvates isegi liiga stabiilne) maksupoliitika tingis ka maksukoormuse suure stabiilsuse: 1994.a. 36,3%, 1995.a. 36,7%, 1996.a. 36,5%, 1997.a. 36,5%, 1998.a. 36,9%, 1999.a. 35,6% SKP-st. (Riigieelarve..., 1996: lk. 5; Riigieelarve...., 2000: lk. 11). Eksperiment ettevõtte tulumaksu kaotamisega 1.jaanuarist 2000 toimusid Eesti maksusüsteemis olulised muudatused. Kõigepealt viidi sotsiaalmaks ja selle arvelt tehtavad väljamaksed, s.o. pensioniteks ja tervishoiuks tehtavad kulutused, eelarve lisast eelarve osaks
kasutamine tõi edu või probleeme? VIII. Kas suured infrastruktuuriettevõtted tuleb maha müüa või jätta riigi omandisse? Tallinna Vesi, Eesti Energia, raudtee jne.. IX. Kas Eesti ettevõtete müük välismaistele omanikele on positiivne nähtus? Mida t arvate te t väitest äit t "k "kapitalil it lil pole l rahvust"? h t"? X. Eesti maksupoliitika, p , kas mõistlik on astmeline või p proportsionaalne p tulumaks,, kas otsene või kaudne maksustamine? XI. Miks tekkisid Eestis suured töötuseprobleemid enne ja millised probleemid on XI tekkinud tööjõuga pärast Eesti liitumist EL-ga? XII. Mida tähendab majanduse "ülekuumenemine"
· Kapitali liikumise kitsendused kolmandate riikidega puuduvad · Erandiks enne 1993 kehtinud piirangud: otseinvesteeringutele, asutamisele jms. 73.EL transpordipoliitika: põhiaspektid · Maanteetransport: EL juhiluba, ühtlustatud liikluskindlustus, tehnilised jm nõuded sõidukitele ja juhtidele · Lennutransport: ,,avatud taevas", reisijate õigused, turvalisus · Meretransport: nõuded keskkonnaohtlikele veostele 74.EL ja maksupoliitika: põhiaspektid (milliseid makse EL reguleerib ja milliseid mitte) · EL ei reguleeri otseseid makse · Kaudsed maksud: käibemaksu ühtlustamine, aktsiiside miinimummäärad 75.EL ühine väliskaubanduspoliitika: põhiaspektid · Ühtne välistollimäär · Üldine eelistussüsteem · Muud kaubanduspoliitika vahendid: ekspordipiirangud, impordikvoodid, dumpinguvastane tollimaks 76.EL konkurentsipoliitika: põhivaldkonnad
Investeeringute nõutav kogus sõltub intressimäärast, mida kõrgem on intressimäär, seda väiksem on investeeringute nõutav kogus. Investeeringute determinandid (mõjutajad, mõjurid), nihutavad investeeringute nõudluskõverat kas paremale või vasakule, vastavalt nõudlust suurendades või vähendades: *investeeringust oodatavad tulud *ootused ärikeskkonna suhtes *tehnoloogiliste muutuste ja innovatsioonide ulatus *kapitalikaupade ostmise kulud *valitsuse maksupoliitika. *rahvatulu suurenemine *inflatsioon Nominaalne intressimäär on antud aastal kehtestatud intressimäär, mis ei arvesta inflatsiooni. Reaalne intressimäär = nominaalne intressimäär(%) inflatsiooni % Tasakaal lihtsas majandusmudelis Planeeritud investeeringud on autonoomsed. Kui tegelik SKP > plaanitud kulutused, siis kuhjuvad varud, osa toodangust jääb müümata. Kui tegelik SKP < plaanitud kulutused, varud hakkavad plaanimatult vähenema, sest
Kapitali liikumise kitsendused kolmandate riikidega puuduvad Erandiks enne 1993 kehtinud piirangud: otseinvesteeringutele, asutamisele jms. 73.EL transpordipoliitika: põhiaspektid Maanteetransport: EL juhiluba, ühtlustatud liikluskindlustus, tehnilised jm nõuded sõidukitele ja juhtidele Lennutransport: „avatud taevas“, reisijate õigused, turvalisus Meretransport: nõuded keskkonnaohtlikele veostele 74.EL ja maksupoliitika: põhiaspektid (milliseid makse EL reguleerib ja milliseid mitte) EL ei reguleeri otseseid makse Kaudsed maksud: käibemaksu ühtlustamine, aktsiiside miinimummäärad 75.EL ühine väliskaubanduspoliitika: põhiaspektid Ühtne välistollimäär Üldine eelistussüsteem Muud kaubanduspoliitika vahendid: ekspordipiirangud, impordikvoodid, dumpinguvastane tollimaks 76.EL konkurentsipoliitika: põhivaldkonnad
Piirkondlik/struktuurne arendamine 54. Ettevõtlust toetavate meetmete jagunemine – 2 põhivõimalust – otsesed ja kaudsed meetodid. 1) otsesed meetmed – abi suunatakse konkreetse ettevõtteni – nt stardikapitali eraldamine, toetus koolituseks, messidel osalemiseks vms; 2) kaudsed meetmed – eesmärgiks on kõigile ettevõtetele soodsa tegevuskeskkonna loomine – nt madalad administratiivsed barjäärid ettevõtlusega alustamisel, soodne maksupoliitika vms. 55. Eesti ettevõtluse tugisüsteem – põhilised organisatsioonid (EAS, Kredex, Maaelu Edendamise Sihtasutus, maakondlikud arengukeskused), nende roll ja ettevõtjatele pakutava toetuse sisu. EAS (ettevõtluse arendamise sihtasutus) Eesmärgiks on tagada ettevõtluse arenguks suunatud riiklike ja välisabi programmide, meetmete ja projektide rakendamine järgnevaid valdkondades: - Eesti ettevõtete konkurentsivõime suurendamine välisturgudel
· Kapitali liikumise kitsendused kolmandate riikidega puuduvad · Erandiks enne 1993 kehtinud piirangud: otseinvesteeringutele, asutamisele jms. 73.EL transpordipoliitika: põhiaspektid · Maanteetransport: EL juhiluba, ühtlustatud liikluskindlustus, tehnilised jm nõuded sõidukitele ja juhtidele · Lennutransport: ,,avatud taevas", reisijate õigused, turvalisus · Meretransport: nõuded keskkonnaohtlikele veostele 74.EL ja maksupoliitika: põhiaspektid (milliseid makse EL reguleerib ja milliseid mitte) · EL ei reguleeri otseseid makse · Kaudsed maksud: käibemaksu ühtlustamine, aktsiiside miinimummäärad 75.EL ühine väliskaubanduspoliitika: põhiaspektid · Ühtne välistollimäär · Üldine eelistussüsteem · Muud kaubanduspoliitika vahendid: ekspordipiirangud, impordikvoodid, dumpinguvastane tollimaks 76.EL konkurentsipoliitika: põhivaldkonnad
· Kapitali liikumise kitsendused kolmandate riikidega puuduvad · Erandiks enne 1993 kehtinud piirangud: otseinvesteeringutele, asutamisele jms. 73.EL transpordipoliitika: põhiaspektid · Maanteetransport: EL juhiluba, ühtlustatud liikluskindlustus, tehnilised jm nõuded sõidukitele ja juhtidele · Lennutransport: ,,avatud taevas", reisijate õigused, turvalisus · Meretransport: nõuded keskkonnaohtlikele veostele 74.EL ja maksupoliitika: põhiaspektid (milliseid makse EL reguleerib ja milliseid mitte) · EL ei reguleeri otseseid makse · Kaudsed maksud: käibemaksu ühtlustamine, aktsiiside miinimummäärad 75.EL ühine väliskaubanduspoliitika: põhiaspektid · Ühtne välistollimäär · Üldine eelistussüsteem · Muud kaubanduspoliitika vahendid: ekspordipiirangud, impordikvoodid, dumpinguvastane tollimaks 76.EL konkurentsipoliitika: põhivaldkonnad
tasakaalust · maksebilanss dokument, mis fikseerib mingil perioodil riiki sisse tulnud ja riigist välja läinud rahavood · maksebilanss statistiliseks kokkuvõte, mis summeerib konkreetse riigi teatud perioodi jooksul tehtud majandustehingud ülejäänud maailmaga · maksukoormus näitab kui palju ühiskonna tuludest läheb maksudeks · maksumäär maksudeks mineva suhteline osa kogutuludest · maksupoliitika maksustamise printsiipide kehtestamine, maksusüsteemi ülesehitamine ja maksude kogumiseks vajaliku süsteemi loomine · maksusüsteem tagab piisava hulga rahaliste vahendite laekumise riigieelarvesse · malthuse rahvastiku doktriin Th. R. Malthuse poolt välja arendatud käsitlus mille kohaselt rahvastik kasvab kiiremini kui toiduainete pakkumine tuues kaasa vaesuse ja viletsuse.
Nüüdisühiskond Ühiskonna mõiste - inimeste kooselu vorm ja sellest tulenevate sotsiaalsete suhete ja institutsioonide kogum. Nüüdisühiskonna kujunemine - Nüüdisühiskond vormus käsikäes rahvusühiskondade ja rahvusriikide moodustumisega 19. sajandil. Samal ajal kujunesid välja ka ühiskonna kolm põhilist sektorit turumajandus, avalik ehk valitsussektor ning kodanikuühiskond. Nüüdisühiskonda iseloomustavad ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus, tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises, vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus, inimõiguste tunnustamine. (industriaalühiskond - Tööstusühiskond sai alguse tööstuspöördest, kuid selle lõplik väljakujunemine võttis aega üle sajandi. Majanduses tõusis tähtsuselt esikohale tööstuslik tootmine. Väikesed töökojad ja manufaktuurid asendusid suurte vabrikutega, kus töö oli korraldatud konveieritel...
53. Ettevõtlust toetavate meetmete jagunemine 2 põhivõimalust otsesed ja kaudsed meetodid. (1) otsesed meetmed abi suunatakse konkreetse ettevõtteni nt stardikapitali eraldamine, toetus koolituseks, messidel osalemiseks vms; (2) kaudsed meetmed eesmärgiks on kõigile ettevõtetele soodsa tegevuskeskkonna loomine nt madalad administratiivsed barjäärid ettevõtlusega alustamisel, soodne maksupoliitika vms. 54. Eesti ettevõtluse tugisüsteem põhilised organisatsioonid (EAS, Kredex, Maaelu Edendamise Sihtasutus, maakondlikud arengukeskused), nende roll ja ettevõtjatele pakutava toetuse sisu. 1992. a alustati ärinõuandlate ja ettevõtluskeskuste loomisega. Väikeettevõtete finantseerimisvõimaluste parandamiseks loodi peale 1993. a mitmeid sihtasutusi. Ettevõtluse tugisüsteem jäi killustatuks ja vähekoordineerituks, VKE-de
13. Kapitali vaba liikumine: eripärad võrreldes teiste "vabadustega" · Kapitali liikumise kitsendused kolmandate riikidega puuduvad 14. EL transpordipoliitika: põhiaspektid · Maanteetransport o EL juhiluba, ühtlustatud liikluskindlustus o Tehnilised jm nõuded sõidukitele ja juhtidele · Lennutransport o "Avatud taevas", reisijate õigused, turvalisus, jne · Meretransport o Nõuded keskkonnaohtlikele veostele 15. EL ja maksupoliitika: põhiaspektid (milliseid makse EL reguleerib ja milliseid mitte) · EL ei reguleeri otseseid makse · Kaudsed maksud o Käibemaksu ühtlustamine o Aktsiiside miinimummäärad 16. EL ühine väliskaubanduspoliitika: põhiaspektid · Ühtne välistollimäär (CCT = Common Customs Tariff) · Üldine eelistussüsteem (Generalized System of Preferences) · Muud kaubanduspoliitika vahendid o Ekspordipiirangud o Impordikvoodid
õpetus majanduse üldisest tasakaalust maksebilanss – dokument, mis fikseerib mingil perioodil riiki sisse tulnud ja riigist välja läinud rahavood maksebilanss – statistiliseks kokkuvõte, mis summeerib konkreetse riigi teatud perioodi jooksul tehtud majandustehingud ülejäänud maailmaga maksukoormus – näitab kui palju ühiskonna tuludest läheb maksudeks maksumäär – maksudeks mineva suhteline osa kogutuludest maksupoliitika – maksustamise printsiipide kehtestamine, maksusüsteemi ülesehitamine ja maksude kogumiseks vajaliku süsteemi loomine maksusüsteem – tagab piisava hulga rahaliste vahendite laekumise riigieelarvesse malthuse rahvastiku doktriin – Th. R. Malthuse poolt välja arendatud käsitlus mille kohaselt rahvastik kasvab kiiremini kui toiduainete pakkumine tuues kaasa vaesuse ja viletsuse. marginalism – majanduskäsitlus, mille kohaselt hüvise väärtuse määrab tarbija
Olaus Petrialustab Rootsis reformatsiooni ja hakkab levitama luteri usku. Kirik allub riigile; Rootsis viiakse Gustav Vasa juhtimisel läbi luterlik reformatsioon; 1527. maksustatakse kirikud; Hiljem allutatatakse kiriku vara riigile; Tänu kiriku varade riigistamisele sai Rootsi vabaks välisvõlast; Rootsi muutus Põhjamaade jõukamaks riigiks, kelle käest teised tahtsid laenu; 15421544 Dacke sõda talupoegade ülestõus kuninga maksupoliitika vastu; 1544 kuulutati välja monarhia pärilikuks; Korraldati ümber sõjavägiloodi regulaararmee; Gustav Vasa aja lõpul: Majandus õitsval järjel; Tugev armee; Hariduselu oli tähelepanu alt välja jäänud; Gustav vasal oli 3 naist: Järeltulijad olid 2 esimese naisega. Esimesega 1 laps, teisega 3 last. Troonipärijad Erik, Johan, Magnus, Karl; Magnus ei saanud kuningaks ja sai printsitrooni ja ta vaimne olukord läks
korraldamine, söök kaasa, elav muusika) VÄLISKESKKOND Võimalused Ohud Eestlase loomupärane töökus- tööjõu Tootmissisendite kallinemine olemasolu (energia, tooraine, tööjõud jne) Tööjõu voolavus (sh välismaale) Soodsad laenu- ja maksetingimused Maksupoliitika senisest ebasoodsamaks muutumine Kasvav klientuur Välisturu eelarvamused Eesti ja Eesti toodete suhtes Koostöö tugistruktuuridega (EAS, Suurenev konkurents PEAK) Hooajalisus Tehnoloogia uuendamine- Majandusarengu heitlikkus
toimetulekule. Miks vaja? Varem riigi kohustuseks seadusloome, õiguskord ja riigikaitse. Sotsiaalhoolekanne, tervishoid ja haridus kiriku või perekonna kohustus. Muutunud oludes pole need enam võimelised vajalikul määral seda kohustust täitma. Mis ta on? Riik, mis on endale võtnud ka sotsiaalhoolekande, tervishoiu ja hariduse korraldamise. 19.-20. sajandi vahetusel Lääne- Euroopa riigid. Kuidas tegutseb? Sekkub majandusse jagades maksupoliitika abil tulusid ümber (ressursside ülekandmine) sotsiaalhoolekande, tervishoiu ja hariduse korraldamiseks. Heaoluriigi peamine tunnus on sotsiaalpoliitika suur osa riigi valitsemissüsteemis. Heaoluriik ei tähenda külluse riiki, kus kõikidel inimestel on hea elada. Igas riigis tuleb arvestada oma raharessursse, et neid kõige otstarbekamalt jagada. Tööstusühiskonnas kaasnevate riskide vähendamiseks (tururisk, bioloogiline risk jmt) kujunes 19.saj
* Kunstilise, ajaloolise või arheoloogilise rahvusliku juhtidele rikkuse või tööstus- ja kaubandusomandi kaitse · Lennutransport: ,,avatud taevas", reisijate õigused, * Erandid peavad olema proportsionaalsed ja turvalisus mittediskrimineerivad · Meretransport: nõuded keskkonnaohtlikele veostele 68. Teenuste vaba liikumine: sisu, liigid, erandid 74. EL ja maksupoliitika: põhiaspektid (milliseid makse EL reguleerib ja milliseid mitte) Jaguneb kaheks: * Teenuste osutamine: tööstuslik, kaubanduslik, · EL ei reguleeri otseseid makse käsitöönduslik, vabakutseline tegevus · Kaudsed maksud: käibemaksu ühtlustamine, * Asutamisõigust reguleerivad sätted aktsiiside miinimummäärad Erandid:
See ei tähendanud omaõigust asumaale, kõrgeim võim kuulus Inglise kuningale. Kopnanii või kuningas määras ametisse koloonia kuberneri. Kolonistid hakkasid algusest peale moodustama ka omavalitsusi. Kokku tuli Virginia asunike üldkogu, mis võttis vastu koloonias kehtiva seadustiku. Järk-järgult moodustusid seadusandlikud kogud kõigis 13 koloonias. Omavalitsuse arengut soodustas kaugus emamaast. Suurt rahulolematust tekitas parlamendi tolli- ja maksupoliitika. Astuti välja tempelmaksuseaduse vastu, millega kehtestati spetsiaalne maks ajalehtedele ja kõikidele ametlikele dokumentidele. Kolooniate esinduskogude kongress otsustas, et makse võib määrata ainult vastava koloonia seadusandlik kogu. Asumaad pidasid SB kuningat oma kuningana, kuid väitsid, et Briti parlamendil ei ole õigust neile seadusi anda. Kas indiaanlased või valged? Põlisasukad olid indiaanlased, kes jagunesid hõimudesse, kus räägiti erinevaid keeli, tegeleti
projektsiooniga kaasnevat riski, mis seisneb andmete hajuvuse määramisel. 151) Andmete hajuvuse leidmiseks: aritmeetiline keskmine, mediaan (võrdselt suuremaid ja võirdselt väiksemaid), mood (kõige enam esinev). 152) Investeerimisotsuseid mõjutavad tegurid · Laenukapitali hind · Hinnad (tootmistegurite hinnad tulevikus ja inflatsiooni tase, prognoos) · Tulevikulootused · Muutused tootmistehnoloogias · Maksupoliitika 153) 2. ETAPP - Võimalikud rahaallikad · Ettevõtte omavahendid Sisemine omakapital (jaotamata kasum põhivara amortisatsioon) Väline omakapital (aktsiate avalik või suunatud emissioon ehk kas eelisaktsiad või lihtaktsiad) · Võõrvahendid (laenud lühi- ja pikaajalised) · Toetused 154) Välisinvesteeringute kasulikkus · Ressursside ja tehnoloogia juurdevool · Kaubavahetuse loomine
Eesti Pank on aruande kohustuslik vaid riigikogu ees. Eesti Panga tegevuse kontrollimiseks nimetab riigikogu igaks rahandus aastaks ametisse sõltumatud audiitorid - revidendid. Eestis oli rahareform viimati 19-21.06.1992. Eesti on suhteliselt eduka ja kindla rahandusega. Fiskaal poliitika. Vabakaubandus ja protekstionism. Keinesianism. Fiskaalpoliitika - riigikassasse puutuv poliitika. Valitsuse ja parlamendi pädevuses on eelarve ja maksupoliitika. Valitsus koostab ja parlament kinnitab igaks eelarve aastaks riigi eelarve. Eestis langevad eelarve- ja kalendri aasta kokku. Tulude poole moodustavad peamiselt maksud. Makse on: 1. Otseseid, mida maksuamet korjab otse maksja käest (tulumaks jne). 2. Kaudsed, mis on kaupade ja teenuste hinna sees (käibe-, aktsiisi-, tollimaks jne.). Tulumaks võib olla määratud proportsionaalsena (kõigil ühesuugune) või progresseeruv (tulude suurenedes maksu protsent kasvab).
määramatusega. (lk ?, ?) 36. Ettevõtluspoliitika Eestis. (lk ?, Entrepreneurship_in_Estonia) · Otsese või kaudse toetamise kontseptsioon o Otsene toetamine: ettevõtete rahaline toetamine, lühiajaline taktika o Kaudne toetamine soodsa ettevõtluskeskkonna kujundamise kaudu · Ettevõtluspoliitika tasand: o Keskvalitsuse tasand o Kohaliku omavalitsuse tasand · Valdkonnad o Maksupoliitika o Finantseerimine o Regionaalpoliitika o Litsenseerimine o Informatsioon ja nõuanded o Haridus, koolitus o Tehnoloogia ja R & D 26 o Eksport o Tööhõive · Sihtgrupid o Väike- ja keskmise suurusega ettevõtted o Eksportöörid o Tööstusettevõtted o Innovaatilised ettevõtted
määramatusega. (lk ?, ?) 36. Ettevõtluspoliitika Eestis. (lk ?, Entrepreneurship_in_Estonia) · Otsese või kaudse toetamise kontseptsioon o Otsene toetamine: ettevõtete rahaline toetamine, lühiajaline taktika o Kaudne toetamine soodsa ettevõtluskeskkonna kujundamise kaudu · Ettevõtluspoliitika tasand: o Keskvalitsuse tasand o Kohaliku omavalitsuse tasand · Valdkonnad o Maksupoliitika o Finantseerimine o Regionaalpoliitika o Litsenseerimine o Informatsioon ja nõuanded o Haridus, koolitus o Tehnoloogia ja R & D o Eksport o Tööhõive · Sihtgrupid o Väike- ja keskmise suurusega ettevõtted o Eksportöörid o Tööstusettevõtted 26 o Innovaatilised ettevõtted
määramatusega. (lk ?, ?) 36. Ettevõtluspoliitika Eestis. (lk ?, Entrepreneurship_in_Estonia) Otsese või kaudse toetamise kontseptsioon o Otsene toetamine: ettevõtete rahaline toetamine, lühiajaline taktika o Kaudne toetamine soodsa ettevõtluskeskkonna kujundamise kaudu Ettevõtluspoliitika tasand: o Keskvalitsuse tasand o Kohaliku omavalitsuse tasand Valdkonnad o Maksupoliitika o Finantseerimine o Regionaalpoliitika o Litsenseerimine o Informatsioon ja nõuanded o Haridus, koolitus o Tehnoloogia ja R & D 26 o Eksport o Tööhõive Sihtgrupid o Väike- ja keskmise suurusega ettevõtted o Eksportöörid o Tööstusettevõtted o Innovaatilised ettevõtted
hinnasurve, kaubad hakkavad kasvama. Tööjõupuudus suurendab palku. Keinsistlik paradigma muutus 1930-ndad Majanduse enda reguleerimine on piiratud Majanduskriis 4 a seisis paigal. Tasakaal (seisak) ei saabu potentsiaalse tootmismahu tasemel, vaid ka tööpuuduse tingimustes. Palgad ja hinnad jäigad. Inimesi ei saanud lahti lasta-kokkulepped. Lilla joon on tööpuudus. Kogunõudlus on: C; I; G Et vähendada tööpuudust, peaksime mõjutama neid tegureid. Eratarbimist C saab mõjutada maksupoliitika läbi (makse alandada: hinnad läheksid allapoole) Investeerinud I Intressimäärade alandamine: toob kaasa hinnataseme tõusu Valitussektor G alandasime C ja I, kuid tahaksime suurendada G aga vastupidised protsessid tekivad. Saab nt laenu võtta, et riiki stimuleerima. 1930ndates uus: riik peab majandusse sekkuma, mis on uus võrrendes varasemate teooriatega. Fiskaalpoliitika- eelarvepoliitika-kasutab valitsussektori kulusid ja makse majanduse elavdamiseks. Eeldab maksude alandamist
siis intressimäära muutus toob kaasa investeeringute nõutava koguse muutuse ja liikumine toimub mööda (piki) nõudluskõverat üles- või allapoole. Investeeringute determinandid (mõjutajad, mõjurid), nihutavad investeeringute nõudluskõverat kas paremale või vasakule, vastavalt nõudlust suurendades või vähendades: *investeeringust oodatavad tulud *ootused ärikeskkonna suhtes *tehnoloogiliste muutuste ja innovatsioonide ulatus *kapitalikaupade ostmise kulud *valitsuse maksupoliitika. *rahvatulu suurenemine *inflatsioon Nominaalne intressimäär on antud aastal kehtestatud intressimäär, mis ei arvesta inflatsiooni. Reaalne intressimäär = nominaalne intressimäär(%) – inflatsiooni % Planeeritud investeeringud on autonoomsed Plaanitud investeeringud ei tarvitse võrduda tegelike investeeringutega. Kui tegelik SKP > plaanitud kulutused, siis kuhjuvad varud, osa toodangust jääb müümata. Kui tegelik SKP < plaanitud kulutused, varud hakkavad plaanimatult vähenema,
soovitused on konkreetsete arvestus- ja aruandlusalaste küs. lahendam. Rp seaduses on fiks.: · peam. arvestuses kasut. põhimõisted ja aruandluse koostam. põhimõtted; · maj.tehingute dokumenteerim. ja arvestusregistritesse kirjend. kord; · aastaaruande koost. kord; · varade ja arvelduste arvestam. kord. Nimet. nõuete järgim. peab tagama rp.kohuslaste varade, kohustuste, omakapitali ning tegevuse tu- lemi õige kajastam. rp aastaaruandes. Maksuseaduste järgim. peab kindlust. riigi maksupoliitika eesm. realis. 12 9. E/v rp. aastaaruanne, selle strukt. ja koost. põhiprintsiibid. Bilanss, kasumiaruanne, ra- havoogude aruanne. Rp. aastaaruanne koosneb: · bilansist, · kasumiaruandest, · aastaaruande lisadest (15 lisa, sh. rahavoogude aruanne). Koostamise aluseks on maj.aasta rp. registrites kirjendatud maj.tehingud. Eesm.: õigesti kajast. rp. kohuslase vara, kohustusi ning maj.tegevuse tulemust (kasum või kahjum).
· rahalised toetused töötajate ümberpaigutamiseks tööstusharudes, kus on tegemist toote elutsükli langusfaasiga; · subsiidiumid ja muud toetused uurimis- ja arendustöö vallas; · tööjõu väljaõppe ja inimkapitali arendamise programmide läbiviimine; · monopolidevastane poliitika; · kapitalivahendite infrastruktuuri arendamise toetamine tööstuslikuks arenguks; · riskide jagamiseks otseste laenude ja laenugarantiide andmine; · maksupoliitika, mis on suunatud kapitali investeerimisele; · valitsuse kulutuste poliitika. Nende tööstuspoliitika instrumentide puhul on peaasjalikult tegemist pakkumisele orienteeritud poliitikaga. Vastavalt varasemale käsitlusele võib öelda, et tööstuspoliitikat läbi viiva valitsuse tegevuse teoreetiline alus põhineb tururiketel. Arenenud riikide puhul tulevad vaatluse alla kahte tüüpi tururikked. Rikked, mis on
«Erakindlustus põhimõtteliselt võiks sellist asja pakkuda, küsimus on rahastamises ja küsimus on selles, kuidas see läheb maksustamisele,» ütles Ergo Kindlustuse ravikindlustuse osakonna juht Aleksei Datskovski tööandja kindlustamise kohta töötajate haigestumise vastu. Datskovski märkis, et praegu peab tööandja kindlustuse pealt makse maksma ja see võib tähendada, et tööandjal on odavam maksta otse, mitte kindlustuse abil. Rahandusministeeriumi maksupoliitika osakonna juhataja Lemmi Oro selgitas, et kehtiva seadusandlusega polegi sellist olukorda täpselt määratletud, kuid kui tööandja kindlustaks ära enda, mitte oma töötajad, ja maksaks siis kindlustusjuhtumi ehk töötaja haigestumise korral talle kindlustuselt saadud rahast haigushüvitist, siis tõenäoliselt oleks see maksustatud tulumaksuga, aga mitte sotsmaksuga. See, mis toimub tööandja ja kindlustuse vahel, ei ole ka praegu Oro sõnul maksustatud, kuid n-ö teist
Eesti impordib metalli, metallitooteid, puitu, puidutooteid, transpordivahendeid, teravilja ja muid põllumajandustooteid. Eesti ekspordib Eestis toodetud metallikaupu, puitu, mööblit, toiduaineid (piimasaadusi), keemia kaupu jm. Euroopa Liidu fiskaalpoliitika ja ühisturg Fiskaalpoliitikaks nimetatakse valitsuse tegevust majandusliku aktiivsuse mõjutamisel maksude ja eelarvekulutuste kaudu. Euroopa Liidu printsiibid: 1. Eelarvepoliitika on liikmesriigi pärusmaa. 2. Maksupoliitika on valdavalt liikmesriigi siseasi, kuid Euroopa Liit sekkub kaupade, teenuste ja kapitali vaba liikumise tagamiseks (käibemaks ja aktsiisid). 3. Piirangud liikmesriikidele: Stabiilsuse ja Kasvu Pakti piirangud - eelarvedefitsiit ei tohi ületada 3% SKT-st; - võlakoormus ei tohi ületada 60% SKT-st; Ühtsed tollid kolmandate riikide suhtes; Struktuuriabi madalama arengutasemega liikmesriigi jätkusuutliku sotsiaalmajandusliku arengu tagamiseks;
ettevõtte suudab võetud laenukoormat kanda ja tagastada õigeaegselt. • Tarnijaid huvitab info otsustamaks, kas ettevõte on võimeline tähtaegselt tasuma ostetud vara ja teenuste eest. • Ostjaid huvitab ettevõtte eksistents, eriti kui neil on pikaajaline koostöö antud ettevõttega või nende äri sõltub sellest ettevõttest. • Valitsus vajab infot ettevõtete majandustegevuse kohta maksupoliitika kujundamiseks, samuti kogumaks andmeid ametliku statistika jaoks. Ettevõtte majandustegevust mõjutavad nii ettevõttevälised kui ka sisemised aspektid. Ettevõtte välised aspektid jagunevad riigisisesteks (inflatsiooni tase, õigussüsteem, poliitiline stabiilsus jne.) ning rahvusvahelisteks (valuutakursid, poliitilised suhted jne.). Ettevõtte sisesed aspektid haaravad kõiki ettevõttesiseseid tegevusvaldkondi – juhtimine,
Eesti impordib metalli, metallitooteid, puitu, puidutooteid, transpordivahendeid, teravilja ja muid põllumajandustooteid. Eesti ekspordib Eestis toodetud metallikaupu, puitu, mööblit, toiduaineid (piimasaadusi), keemia kaupu jm. Euroopa Liidu fiskaalpoliitika ja ühisturg Fiskaalpoliitikaks nimetatakse valitsuse tegevust majandusliku aktiivsuse mõjutamisel maksude ja eelarvekulutuste kaudu. Euroopa Liidu printsiibid: 1. Eelarvepoliitika on liikmesriigi pärusmaa. 2. Maksupoliitika on valdavalt liikmesriigi siseasi, kuid Euroopa Liit sekkub kaupade, teenuste ja kapitali vaba liikumise tagamiseks (käibemaks ja aktsiisid). 3. Piirangud liikmesriikidele: Stabiilsuse ja Kasvu Pakti piirangud - eelarvedefitsiit ei tohi ületada 3% SKT-st; - võlakoormus ei tohi ületada 60% SKT-st; Ühtsed tollid kolmandate riikide suhtes; Struktuuriabi madalama arengutasemega liikmesriigi jätkusuutliku sotsiaalmajandus-liku arengu tagamiseks;
Eesti impordib metalli, metallitooteid, puitu, puidutooteid, transpordivahendeid, teravilja ja muid põllumajandustooteid. Eesti ekspordib Eestis toodetud metallikaupu, puitu, mööblit, toiduaineid (piimasaadusi), keemia kaupu jm. Euroopa Liidu fiskaalpoliitika ja ühisturg Fiskaalpoliitikaks nimetatakse valitsuse tegevust majandusliku aktiivsuse mõjutamisel maksude ja eelarvekulutuste kaudu. Euroopa Liidu printsiibid: 1. Eelarvepoliitika on liikmesriigi pärusmaa. 2. Maksupoliitika on valdavalt liikmesriigi siseasi, kuid Euroopa Liit sekkub kaupade, teenuste ja kapitali vaba liikumise tagamiseks (käibemaks ja aktsiisid). 3. Piirangud liikmesriikidele: Stabiilsuse ja Kasvu Pakti piirangud - eelarvedefitsiit ei tohi ületada 3% SKT-st; - võlakoormus ei tohi ületada 60% SKT-st; Ühtsed tollid kolmandate riikide suhtes; Struktuuriabi madalama arengutasemega liikmesriigi jätkusuutliku sotsiaalmajandus-liku arengu tagamiseks;
Küll tuleb aga ühiskonnaõpetuse riigieksami töös ülesannete lahendused trükitud tööülesandele enesele kirjutada. Eksa- mitöös on ka lisaruumi selleks, et teha märkmeid või arvutusi. ÜLESANNE 1 A Eesti Päevaleht, 12. november 2002, lk. 15 B. "Eestis ja Euroopa riikides on erinevad käibe- ja tulumaksu määrad, üheski EL riigis ei ole maksupoliitika ja -määrad samad mis teises. Maksude reguleerimine kuulub liikmesriikide pädevusse ja on oluline osa nende suveräänsusest," ütles eurointegratsioonibüroo juhataja Henrik Hololei. "EL tasemel on tegeldud vaid teatud aktsiisimaksude, nagu mootorikütuse-, tubaka- ning alkoholiaktsiisi, samuti käibemaksu arvutamise metoodika ühtlustamisega ja käibemaksuvabastuste nimekirjaga," lisas ta. ... Toivo Tänavsuu
süsteemi, mis kindlustab ühiskonnale ja selle üksikutele liikmetele vajalike kaupade ja teenuste tootmise, jaotamise, vahetamise ja tarbimise. Majanduskeskkonna põhielementide hulka kuuluvad: 1. Kapital (hooned, masinad, kaubavaru, raha, kontoriinventar, tööriistad) 2. Tööjõud, kaasa arvatud juhtimispersonal (selle kvaliteet, hind, olemasolu) 3. Hindade tase ja dünaamika 4. Tööviljakus 5. Valitsuse finants- ja maksupoliitika (krediidipoliitika, maksude suurus ja kogumise viis, valuutaregulatsioon). 6. Ostjad (vajadused, soovid, ostuvalmidus, maitsete muutumine jne) 7. Konkurendid 8. Rahvusvahelised majandussuhted Tehnoloogilise keskkonna all mõistetakse teadmiste ja tegevusviiside kogumit, mis on ühiskonnas olemas kaupade ja teenuste tootmiseks ja realiseerimiseks. Siia kuuluvad ka leiutised ja kaupade ning teenuste projekteerimise, tootmise organiseerimise, jaotamise või müügi meetodid ja
korraldamise süsteemi, mis kindlustab ühiskonnale ja selle üksikutele liikmetele vajalike kaupade ja teenuste tootmise, jaotamise, vahetamise ja tarbimise. Majanduskeskkonna põhielementide hulka kuuluvad: 1. Kapital (hooned, masinad, kaubavaru, raha, kontoriinventar, tööriistad) 2. Tööjõud, kaasa arvatud juhtimispersonal (selle kvaliteet, hind, olemasolu) 3. Hindade tase ja dünaamika 4. Tööviljakus 5. Valitsuse finants- ja maksupoliitika (krediidipoliitika, maksude suurus ja kogumise viis, valuutaregulatsioon). 6. Ostjad (vajadused, soovid, ostuvalmidus, maitsete muutumine jne) 7. Konkurendid 8. Rahvusvahelised majandussuhted Tehnoloogilise keskkonna all mõistetakse teadmiste ja tegevusviiside kogumit, mis on ühiskonnas olemas kaupade ja teenuste tootmiseks ja realiseerimiseks. Siia kuuluvad ka leiutised ja kaupade ning teenuste projekteerimise, tootmise organiseerimise, jaotamise või müügi
Eesti õiguse ajalugu. Küsimustik. 1. Õigus ja kohtukorraldus Vana- Eestis 2. Võimukorraldus Vana- Eestis 3. Kohalikud kodifikatsioonid keskaegses Eestis 4. Liivimaa maapäev 5. Taani võimukorraldus keskaegses Põhja- Eestis 6. Võimukorraldus ordu maadel 7. Võimukorraldus Tartu ja Saare- Lääne piiskopi maadel 8. Linnade eriline õiguslik seisund ja korraldus keskaegses Eestis 9. Talupoegade õiguslik seisund keskaegses Eestis 10. Kohtukorraldus keskaegses Eestis 11. Eraõigus keskaegses Eestis 12. Avalik õigus keskaegses Eestis (Vastus on antud aga: Krim.õigus keskaegses Eestis) 13. Võimu- ja õiguskorraldus Poolaaegses Eestis 14. Võimu ja õiguskorraldus Taaniaegses Eestis 15. Võimukorraldus Rootsiaegses Eestis 16. Era- ja avalik õigus Rootsiaegses Eestis 17. Kohtukorraldus Rootsiaegses Eestis 18. Veneaegse Eesti võimukorraldus 19. Veneaegse Eesti tähtsamad eraõiguse allikad. Balti Eraseadus ( vastus on olemas vanas variandis 20-nda all, muut...
4) otsuste ex post analüüsi instrumentaariumi täiustamises, et otsuste rakendamine tulemusi adekvaatselt hinnata ja prognoosidega võrrelda. --------------------------------------- 7 51.Selgitage avaliku sektori ajalooliste käsitluste (kameralistide ja klassikute lähenemisviisi) olemus? Millega tegeleb avaliku sektori rahandus totalitaarses riigis? Kameralistid soovisid majanduskasvu saavutada mõõduka maksupoliitika abil, mis laiendaks sisserännet soodustades maksubaasi. Sellega võis saavutada suurema maksusumma laekumise võrreldes ühekordse maksumaksjate vara suure osa konfiskeerimisega. Avaliku sektori väljaminekute osas soovitasid kameralistid keskenduda majanduskasvu soodustavate instrumentide rakendamisele, nt riigi infrastruktuuri arendamisele. Klassikud avaliku sektori funktsioneerimise majanduslikke aluseid eriti ei käsitlenud,
suuri ootusi. Uurida, millised potentsiaalsed pikaajalised probleemid võivad ka meid tabada ja asuda nende vastu kiiremas korras reformidega. Eesti peamiseks probleemiks statistilises mõttes on madal tootlikkus, madal innovatsioon ja suur eraisikute võlakoorem (liigne võlgu tarbimine). Seepärast tuleks valitsusel taas fokusseeruda enda rollile majanduskasvu kiirendamisel läbi maksupoliitika, innovatsiooni arendamise, tervishoiu ja hariduspoliitika. Konkurentsivõime edetabelis on vaja saada ettepoole ja pikaajaliste kohustuste edetabelis tahapoole. Mida vaja arendada: o Kodanike ja riigi suhte arendamine, koostöö, mitte süüdistamine. o Suhtumist mitte laenata, vaid säästa o Nishivõimekust ei ole mõtet loota leida, vaid see tuleb luua ehk tuleb aktiivselt tegeleda uue eelise välja töötamisega
Prantslased P- ja L-Carolina Euroopast väljarändamise põhjused: · Kullaotsijad · Seiklejad · Usuline tagakiusamine · Majanduslikud põhjused: käsitöölised tööta, tarastamine · Uued tingimused äritegevuseks · Kurjategijate väljasaatmine Riigivõim ja omavalitsus · Kõrgeim võim Inglise kuningas · Talle allus kuberner · Omavalitsuste moodustamine · Seadusandlikud kogud · Konfliktid parlamendiga tolli- ja maksupoliitika üle Benjamin Franklin 1706-1790 - äike on elekter - orjuse vastu, indiaanlaste kaitseks - kolooniad peaks ühinema - 1754 P-Am. kolooniate liit truudus monarhile - asumaade iseseisvuse toetaja Thomas Jefferson 1743-1826 - 1801-1809 USA president - Iseseisvusdeklaratsiooni autor - Orjade sisseveokeeld 1808 Kontinentaalkongressid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
