(Narusk, 26.05.2002) Suitsetajad pole ära pahandanud ainult firmajuhte, nad mürgitavad õhku ka korterites. Kui seni oli ainus võimalus naabrimehele märkus teha, siis nüüd seisab õigus puhta õhu tahtja poolel. Tubakaseaduse üks paragrahve ütleb, et korterelamu ühistrepikodades suitsetamine on keelatud. Mittesuitsetajate õigusi peavad aitama jalule seada ka maksupoliitika ja ühiskondlik arvamus on ju igaühe isiklik asi see, et õhk tema ümber poleks saastatud. Nõukogude ajal valitses seisukoht, et alkohol ja tubakas peavad olema kättesaadavad ka madalapalgalisele. Nüüd on suund sinnapoole, et tubakatooteid kui tervistkahjustavat luksuskaupa ei pea saama osta igast putkast. Seetõttu müüakse arenenud riikides sigarette vaid mõningates spetsiaalsetes kauplustes ja üksikutes suuremates kaubamajades...
12.2008 Postimees Täna toimunud TALO ja vabariigi valitsuse vahelised tuleva aasta palga alammäära läbirääkimised lõppesid konstateeringuga, et kõrghariduse, teaduse ja kultuurivaldkonna töötajate palka tuleval aastal ei tõsteta. Erandina leidis valitsus võimaluse tõsta üldharidus ja kutsekoolide pedagoogide ametjärkude palga alammäära, teatas TALO. Hinnates pedagoogide suhtes üles näidatud head tahet positiivseks, avaldas delegatsiooni juht Ago Tuuling siiski arvamust, et sellise otsusega vastandati haritlaste õigustatud ootused ning toimiti läbirääkimiste üldise põhimõtte vastu, mille kohaselt hariduse ja kultuuri palgakasvikud on võrdsed. Delegatsiooni juht jätkas, et mõistab majandussurutisest tulenevaid raskusi, kuid ei saa kuidagi nõustuda, et valitsus ja tööandjad loodavad majanduse madalseisust välja tuua vaid massiliste koondamistega ning palga külmutamisega. «Ka kokkuh...
Kogu ühiskonna(ük) rikkuse taset näitab sisemajanduse koguprodukt (SKP). SKP üldine rahvuslik tulu, mis sobib ÜK jõukuse mõõtmiseks. Kuna rahvaarv kõigub riigiti väga suuresti, siis tuleb tõepäease pildi saamiseks jagada kogu rahvuslik rikkus inimeste arvuga. Üksikisiku või perek.majanduslikku seisu ning perspektiie saab paremini analüüsida inflatsiooni ja elukalliduse abil. Majanduslikku arengut soosiv tegur on stabiilsus järjepidev poliitline kurss, vähemuutvad seadused, järjekindel rahapoliitika. Üldist hinnatõusu, millega kaasneb raha väärtuse vähenemine, nim.inflatsiooniks. inflatsiooni perioodil tõusevad tavaliselt palk jm.väljamaksed, kuid see ei paranda oluliselt toimetulekut. Maj.teadus väljendab naid suhteid, kasutades nominaaltulu ja reaaltulu. Nominaaltulu summa, mida inimene palgana saab. Reaaltulu summa, mille puhul a...
Maksude kehtestamise peamine eesmärk on tagada riigi toimimiseks vajalike rahaliste vahendite olemasolu. Teatavatel juhtudel võib maks olla ka riigi sotsiaal- ja majanduspoliitika kujundamise vahendiks (näiteks soodustada maksupoliitika kaudu loodussäästlikku tarbimist jms). Eesti maksusüsteem koosneb maksuseadusega sätestatud ja kehtestatud riiklikest maksudest ning seaduse alusel valla- või linnavolikogu poolt oma haldusterritooriumil kehtestatavatest kohalikest maksudest (MKS §3). Riiklikud maksud kehtestatakse maksuseadusega. Riiklikud maksud on (maksukorralduse seaduse järgi, §3): · tulumaks · sotsiaalmaks · maamaks · hasartmängumaks · käibemaks · tollimaks...
Tuleb saavutada ja hoida võimalikult palju häid kaubandussuhteid oma naaberriikide ja ka kaugemate riikidega, samuti tuleb hoida ka häid suhteid poliitiliste küsimuste suhtes, sest nendest sõltuvad paljugi majandussuhted. 7. Kuidas valmib Eesti riigieelarve, millest sõltub summade jaotamine? Eelarve on eeldatavate tulude ja kulude arutlus eelolevaks perioodiks(riigi eelarve puhul tavaliselt aastaks). Eelarve- ja maksupoliitika juhtimine on demokraatlikes riikides parlamendi ja valitsuse pädevuses. Valitsus koostab igal aastal järgmise aasta eelarve, milles näidatakse ära riigi tulud ja kulud, parlament kinnitab selle. Eelarve on plaan, mille alusel valitsus kasutab riigi raha. Eelarve abil otsustatakse tavaliselt, kuidas, kuhu ja kui palju kellelegi nt toetusi jagada, sest raha pole kunagi liiga palju, ning igal aastal peab keegi pettuma leppides average või tühjade kätega...
Inimese kujunemine Ahvinimene (inimahv) inimese otsene eelkäija, polnud kohastunud puu otsas elamisega, asus elama lagedale maastikule, hakkas kõndima Australopiteekus e. lõunaahvlane kujunes 3,5 mlj a.tagasi peaaju arenemisega, 1. lüli inimahvide ja inimeste vahel, leitud vaid Aafrikast, kõndimisel kasutas ka käsi Homo habilis e. osavinimene 2,5 mlj. a.tagasi Ida-Aafrikas, valmistas esimesi tööriistu (ühest otsast teritatud ovaalsed rusikasuurused kivid), surid välja pole meie otsesed esivanemad Homo erectus e. sirginimene 1 australopiteekuse liike, 1,5 mlj. a.tagasi, Aafrikas, Euroopas, Aasias, valmistas tööriistu Neandertallane 700 000 a.tagasi Saksamaal Neandertali orust 1. luustik, suri välja 30 000 a.tagasi, osa teadlasi peab neid Homo erectuse ja Homo sapiensi vaheastmeks, osa üheks Homo erectuse alamliigiks; lühikesed, laiaõlgsed, jässakad, längus laup, pikk kuklaosa, massiivne alalõug; pole tegelikult...
Toetab EL`i laienemist.Toetab EL`i ja NATO tihedamat koostööd. Sotsiaaldemokraatlik Erakond Maksupoliitika: Soodsa ettevõtluskeskkonna loomise ja säilitamise huvides peab maksusüsteem olema võimalikult stabiilne. Maksukoormus peab vastama inimeste õiglustundele ja ühiskonna arengu vajadustele. Maksupoliitika peab tagama Eesti rahasüsteemi stabiilsuse ja majanduse eduka arengu. Riigieelarve peab olema tasakaalustatud ja selge. Tugev majandus on inimarengu ja ühiskonna heaolu peamiseks eelduseks. Riigi kohustus on luua tingimused majanduse kiireks arenguks. Sotsiaalpoliitika: SDE lähtub tervishoiupoliitikas põhimõttest: tervist on kergem ja odavam hoida, kui haigusi ravida. Nad usuvad, et ravikindlustussüsteem vajab edasiarendamist...
Selline praktika on muide mujal maailmas olemas. Eestis on aga selline praktika, et ükskõik, mida tehakse, kui lähemalt vaatad, kõik tuleb kasuks jõukamatele ja see tuleb kinni maksta vaesematel. Kaotati ju ettevõtete tulumaks. Nüüd on plaanis vähendada üksikisiku tulumaksu. Need on jälle mitmed miljardid kroonid riigieelarvesse laekumata jäävat tulu. Väide, et selline erandlik maksupoliitika elavdab riigi majandust, ei ole tõeks osutunud. Suurettevõtete maksustamata tulu ei jää Eestisse, vaid üha rohkem on hakatud seda riigist välja viima. Ja kui arvestada, et suurima tulukusega majandusharud on välismaalaste käes, siis ei ole selline maksupoliitika kuidagi põhjendatud. Pension ei ole ju sotsiaalabi, vaid peaks olema eakate inimeste poolt oma elutööga väljateenitud võimalus muretuteks pensionipäevadeks....
Majanduskeskkonna põhielementide hulka kuuluvad: 1. Kapital (hooned, masinad, kaubavaru, raha, kontoriinventar, tööriistad) 2. Tööjõud, kaasa arvatud juhtimispersonal (selle kvaliteet, hind, olemasolu) 3. Hindade tase ja dünaamika 4. Tööviljakus 5. Valitsuse finants- ja maksupoliitika (krediidipoliitika, maksude suurus ja kogumise viis, valuutaregulatsioon). 6. Ostjad (vajadused, soovid, ostuvalmidus, maitsete muutumine jne) 7. Konkurendid 8. Rahvusvahelised majandussuhted Tehnoloogilise keskkonna all mõistetakse teadmiste ja tegevusviiside kogumit, mis on ühiskonnas olemas kaupade ja teenuste tootmiseks ja realiseerimiseks. Siia kuuluvad ka leiutised ja kaupade ning teenuste projekteerimise, tootmise organiseerimise, jaotamise või müügi...
Majandus ühiskonna olemasoluks vajalike vahendite tootmise ja tarbimise korraldamine Majandusharud: põllumajandus, tööstus, teenindus, transport, kaubandus Inimvajadused (piiramatud) Mida toota? - toota asju vastavalt vajadusele ja selle olemasolule Ressursid (piiratud) Kuidas toota? - toota asju, mis suurema tõenäosusega ostjad leiavad Kellele toota? - toota asju, mille tarbijaskond on potentsiaalne ostja Majandust on vaja reguleerida, et paremini realiseerida demokraatia põhiprintsiipe võrdseid võimalusi, vabadust, inimväärseid elutingimusi. Probleemid peab lahendama demokraatlik õigusriik. Majanduspoliitika tegeleb riigi ja rahva olukorra parandamisega. Majandusteadus on ka nappuse ja valiku teadus, sest kõikide majandussüsteemide ressursid on piiratud ja sellest lähtudes tuleb teha kasulikke valikuid. Tootmisressursid: 1. Loodusressursid (maa, m...
Rahandusministeerium kogubkõigilt ministeeriumidelt rahasoovid 2. Valitsus teeb ministeeriumide rahasoovides muudatusi ja kärpeid . 3. Ministeeriumide ettepanekute kooskõlastamine . 4. Riigieelarve projekt saadetakse Riigikokku. 5. Riigieelarve seaduseelnõu kolm lugemist Riigikogus . 6. Ettepanekute ja paranduste tegemine riigieelarve seaduseelnõus . 7. Riigieelarve seaduseelnõu hääletamine Riigikogus. 8. President kuulutab riigieelarve seaduse välja. EELARVEPOLIITIKA : 1) Maksupoliitika määrab milliseid makse ja mille eest riik maksab 2) Kulupoliitika tegeleb eelarve tasakaalu küsimustega , millele kulutatakse. Väikese riigi eelarve peab olema tasakaalus . Riigieelarve kolm olulisemat tuluallikat on : * sotsiaalmaks , * käibemaks * mittemaksulised tulud . 7. MAKSUD 1. Füüfilise isiku tulumaks: maks , mida tasub iga inimene kõigilt sissetulekutelt. nt: palk, lototvõit. ( pensionid ja abirahad ei kuulu maksustamisse )...
Kopnanii või kuningas määras ametisse koloonia kuberneri. Kolonistid hakkasid algusest peale moodustama ka omavalitsusi. Kokku tuli Virginia asunike üldkogu, mis võttis vastu koloonias kehtiva seadustiku. Järk-järgult moodustusid seadusandlikud kogud kõigis 13 koloonias. Omavalitsuse arengut soodustas kaugus emamaast. Suurt rahulolematust tekitas parlamendi tolli- ja maksupoliitika . Astuti välja tempelmaksuseaduse vastu, millega kehtestati spetsiaalne maks ajalehtedele ja kõikidele ametlikele dokumentidele. Kolooniate esinduskogude kongress otsustas, et makse võib määrata ainult vastava koloonia seadusandlik kogu. Asumaad pidasid SB kuningat oma kuningana, kuid väitsid, et Briti parlamendil ei ole õigust neile seadusi anda. Kas indiaanlased või valged? Põlisasukad olid indiaanlased, kes jagunesid hõimudesse, kus räägiti erinevaid keeli, tegeleti...
Haapsalu Wiedemanni Gümnaasium Loengukonspekt 11-ndatele klassidele MAJANDUSE ALGKURSUS ETTEVÕTLUSE ALUSED Koostas Taavo Roos Haapsalu, 2009 1 Sisukord 1. Tootmistegevus 2. Elu nöuab tootmistegevust 3. Vajadus. 4. Hädapärased- ja tungivad vajadused. 5. Tootlik tegevus, kui vajaduste rahuldamine. 6. Tootlik tegevus, ehk majanduslik tegevus. 7. Tootlik tegevus on sõltuv mitmesugustest tingimustest. 8. Kolm tööstusharu. 9. Tingimused, mille olemasolul mitmesugused tööstusharud tekivad. 10. Tarbeasjade valmistamise põhitunnused. 11. Tarbeasjade valmistamise põhitunnused. 12. Tarbeasjade vahetamise põhitunnused. 13. 1. Tarbeasjade tootmine. 13.2 Loodusvarade kasutamise viisid 13.3 Töö tähtsus inimese majanduslikus te...
Sotsiaalhoolekanne, tervishoid ja haridus kiriku või perekonna kohustus. Muutunud oludes pole need enam võimelised vajalikul määral seda kohustust täitma. Mis ta on? Riik, mis on endale võtnud ka sotsiaalhoolekande, tervishoiu ja hariduse korraldamise. 19.- 20. sajandi vahetusel Lääne- Euroopa riigid. Kuidas tegutseb? Sekkub majandusse jagades maksupoliitika abil tulusid ümber (ressursside ülekandmine) sotsiaalhoolekande, tervishoiu ja hariduse korraldamiseks Vaieldamatud tunnused: 1) ressursside ülekandmine, 2) ülekantavatest ressurssidest (e. avalikest kulutustest) 40 -50% sotsiaalsfääri Sotsiaaldemokraatliku mudeli märksõnaks solidaarsus, riik pakub sotsiaalseid hüvesid kõigile kodanikeleLiberaalse mudeli aluseks põhimõte, et riik sekkub võimalikult vähe...
NÜÜDISÜHISKOND Nüüdisühiskonda iseloomustavad: 1. tööstuslik kaubatootmine 2. rahva osalemine valitsemises 3. vabameelsuss inimsuhetes ja vaimuelus Nüüdisühiskond kujunes 19.saj. - 20.saj. lõpuni ja areneb ning muutub pidevalt. Tööstusrev. ja kapitalismi kujunemine. Tööstusrev, (algas 18,saj. Lõpul Inglismaal) oluline pöördepunkt maailma ajaloos. Majanduses tähendas see üleminekut valdavalt agraarselt tootmiselt tööstuslikule tootmisele., sellele lisandus uute energiaallikate ja tehnoloogiate kasutuselevõtt, uued töö organiseerimise moodused ja sotsiaalse kontrolli mehhanismid. Selle taustal toimusid muutused ühiskonna struktuuris: 1. Muutus tööhõive majanduse põhivaldkondades ( valdav osa töötajaid polnud enam hõivatud põllumajanduses nagu varem vaid tööstuses; tänapäevaks juba teeninduses) 2. Muutus linlaste ja maainimeste suhtarv 3. Muutus leibkonnamudel (suurpered asenduvad väiksematega, põlvkonn...
Uus ja vana tööstuspoliitika Sissejuhatus Tööstupoliitika teooria ja eesmärgid Tööstuspoliitika Jaapanis, USA-s ja Prantsusmaal Seadusandlusest Tööstuspoliitika Tööstuspoliitika on igasugune riiklik tegevus, mis teadlikult ja sihipäraselt Ettevõtluspoliitika mõjutab tööstusettevõtete käitumisviise ja otsuseid Tööstuspoliitika sisaldab kõiki riigi meetmeid tööstuse säilitamiseks, kohandamiseks, kujundamiseks ja kasvu Sektoriaalne Konkurentsipoliitika struktuuripoliitika: toetamiseks Tööstuspoliitika Tööstuspoliitika liigid Eesmärgid Tüüpilised tunnused Tööstuse säilitamine Vertikaalne, interventsionistlik, selektiivne, vastuolus turumehhanismidega Tööstuse kujundamine Vertikaalne, i...
1) nende suurus mõjutab kogunõudmist ning selle kaudu ka tootmismahtu ja tööhõivet 2) investeeringud on tootmise laiendamise põhieelduseks Investeeringunõudlust mõjutab: 1) protsendimäär 2) äriline usaldus ja tulevikuootused 3) tootmistegurite hindade muutused 4) inflatsioon 5) tootmistehnoloogia areng ja vajadus vananenud seadmed asendada uusimatega 6) maksupoliitika rahvatulu kasv, mis reeglina suurendab investeeringuid Inflatsioon väljendab raha ostujõu langust, hindade üldist tõusu, mis on seotud raharingluse häiretega. Avalik inflatsioon on turumajandusega kaasnev nähtus, mis avaldub hinnatõusus, kas suhtelises või üldises. Turumajanduses muutuvad kaupade ja teenuste hinnad pidevalt. Varjatud e. allasurutud inflatsiooni alla mõistetakse niisugust majanduslikku olukorda, kus hinnad võivad samaks jääda, ent...
aastal publitseeris Mosley raamatu Revolution by Reason, milles ta soovitas pangad riigistada ning raha täiendava juurdetrükkimise abil parandada tööhõivet ja elavdada majandust. 1929. aastal nimetati ta leiboristide kabinetis ametikohale, mis sisuliselt vastas rahandusministri asetäitjale. Jaanuaris 1930 esitas ta Suurbritannia peaministrile rea ettepanekuid, mis nägid ette rahvusliku tööhõiveprogrammi, täiendavad summad teedeehituseks ning valitsuse maksupoliitika ümbervaatamise. Valitsus lükkas sama aasta mais Mosley ettepanekud tagasi, mispeale ta oli sunnitud valitsusest lahkuma; ühtlasi lahkus ta Leiboristlikust Parteist, et luua briti variant fasismist, mis kujutas endast segu korporatismist ja antisemitismist. 1931. aastal asutas ta New Party (N.P.), mis pidi propageerima eelnimetatud majandusuuenduse programmi, mida teised erakonnad ja valitsusringkonnad vastustasid. Hoolimata mitme senise leiboristist ja...
Rahvusvaheline e. riikide vaheline ränne tasakaalustatakse tavaliselt kvootide e. piirangute abil. Tasakaalustamata ränne on Lõunariikides. Illegaalid on inimesed, kes on riiki tulnud ebaseaduslikult, neil puudub sotsiaalne garantii. Emigrant on väljarändaja ja immigrant on sisserändaja. Rände põhjused e. faktorid: 1) Tõukefaktorid--tööpuudus, loodusõnnetused, sõjad, riigi sisepoliitika, usulised ja perekondlikud põhjused. 2) Tõmbefaktorid--vabad töökohad, soodne maksupoliitika , tervislik elukeskkond. Rännete suunad maailmas: I laine--15.saj. kuni 20 saj. keskpaik. Rännatakse Ameerikasse (Euroopast, Aafrikast, Indiast ja Lõuna-Aasiast), ka Euroopast Austraaliasse. II laine--peale II maailmasõda. Euroopasse tullakse ladina-ameeriklast, Põhja- Aafrikast, Lähis-Idast. Lõunariikide vahel toimub samuti ränne. Ida-Euroopast rännatakse Lääne-Euroopasse. Asüüli migratsioon e. asüüli taotlemine--väljaränne usulistel või poliitilistel põhustel ja...
Jaotub makro- ja mikroökonoomikaks. Hõlmab palju erinevaid distsipliine, mille ühiseks jooneks on see, et esiplaanil on üksiku majandussubjekti suhted teistega. Põhiküsimuseks on see, kuidas mõjutavad üksiksubjekti otsused kollektiivseid otsustusi ja nende kaudu saavutatavat tulemust ning kuidas kollektiivsed otsused mõjutavad indiviidi käitumist. Põhieesmärgiks on majandusprotsesside olemuse ja seaduspärasuste selgitamine ja arengu prognosimine, ka baasi loomine inimeste aktiivseks sekkumiseks majanduse arengusse. Mikroökonoomika teoreetiline majandusteaduslik distsipliin, mida iseloomustab rangetel eeldustel põhinev, üksikobjektist(ettevõte, majapidamine) lähtuv käsitlusviis. Seaduspärasusi on empiiriliselt raske kontrollida. Makroökonoomika rahvamajanduse kui terviku tulemuslikkuse mõõtmine ja majandussektor...