Alates 1619. aastast hakati Ameerikasse sisse vedama Aafrikast toodud neegerorje, keda kasutati tööjõuna eriti lõunaosariikides Riigivõim ja omavalitsus: Kuningas andis koloonia mõnele kompaniile või üksikisikule Kõrgem võim kuulus Inglise (hiljem Briti) kuningale Kolonistid moodustasid omavalitsusi Moodustusid seadusandlikud kogud Suurt rahulolematust tekitasid parlamendi tolli- ja maksupoliitika Tempelmaksuseadus maks millega kehtestati spetsiaalne maks ajalehtedele ja kõigile ametlikele dokumentidele Makse võis määrata ainult vastava koloonia seadusandlik kogu Ameerika rahvuse kujunemise algus: Kolonistid saavutasid edu majandustegevuses ja suutsid vastu seista ka indiaanlastele Loodi oma esindusorganid Pikkamööda tärkas ameeriklastes kokkukuuluvustunne Ameerika rahvuse aluseks olid inglased
Heaoluriik ... riik, mis sekkub turumajandusse ning tulude jaotamisse, et leevendada sotsiaalsete teenuste ja väljamaksete abil tururiskide mõju inimese toimetulekule HR sekkub aktiivselt majandusse jagab maksupoliitika abil ümber tulu ning korraldab haridust, tervishoidu ja perepoliitikat. Majanduslikku tõhusust kõrvutatakse hr's alati sotsiaalse õiglusega. Üheks oluliseks eesmärgiks on ühishüvede pakkumine. Võttes enda kanda niisuguseid teenuseid ja riske, millest turg huvitatud pole, tõstab hr kaudselt ka turumajanduse efektiivsust. HR'l on kaks põhilist tunnust: 1) Ressursside ülekandmine. Ressursse, eeskätt rahalisi, võib üle kanda
7.Millised on eelarvedefitsiiidi kasutamise peamised põhjused? majanduskriis ja reformi elluviimine 8.Kuidas kaetakse eelarve puudujääk? võetakse laenu, valitsus koostab lisaeelarve-seal näid. kulud ja tulud 9.Mis tehakse siis kui tekib eelarve ülejääk? palk tõuseb, tööd jätkub paljudele, laekub rohkem maksuraha 10.Mida näitab maksukoormus? Kõigi maksude kogusummat võetuna protsendina ühiskondlikust kogutulust 11.Kuidas mõjutab maksupoliitika riigi majanduse ja ühiskonna arengut? 12.Iseloomusta proportsionaalset ja progresseeruvatmaksusüsteemi. proportsionaalne- selline maksustamise põhimõte mille järgi kõik tulud maksustatakse võrdselt, ühesuguse maksumääraga progresseeruv- astmeline, selline maksustamise põhimõte mille kohaselt suurematelt tuludelt tuleb maksta rohkem makse 13.Milliseid kohalikke makse on võimalik Eestis kehtestada? müügimaks,paadimaks,reklaamimaks,teede ja tänavate sulgemise
1. Rahandusministeerium kogubkõigilt ministeeriumidelt rahasoovid 2. Valitsus teeb ministeeriumide rahasoovides muudatusi ja kärpeid . 3. Ministeeriumide ettepanekute kooskõlastamine . 4. Riigieelarve projekt saadetakse Riigikokku. 5. Riigieelarve seaduseelnõu kolm lugemist Riigikogus . 6. Ettepanekute ja paranduste tegemine riigieelarve seaduseelnõus . 7. Riigieelarve seaduseelnõu hääletamine Riigikogus. 8. President kuulutab riigieelarve seaduse välja. EELARVEPOLIITIKA : 1) Maksupoliitika määrab milliseid makse ja mille eest riik maksab 2) Kulupoliitika tegeleb eelarve tasakaalu küsimustega , millele kulutatakse. Väikese riigi eelarve peab olema tasakaalus . Riigieelarve kolm olulisemat tuluallikat on : * sotsiaalmaks , * käibemaks * mittemaksulised tulud . 7. MAKSUD 1. Füüfilise isiku tulumaks: maks , mida tasub iga inimene kõigilt sissetulekutelt. nt: palk, lototvõit. ( pensionid ja abirahad ei kuulu maksustamisse )
aastal umbes 60% rahvastikust. Olulised mõjutajad olid ka indiaanlased ning hariduse mõju. Ameerikasse rajati ka mitmeid kolooniaid. Koloonia on emamaast poliitiliselt ja majanduslikult sõltuv territoorium, mis pole selle riigi osa ning enamasti asub koloonia emamaast kaugel. Tol ajal kuulus võim kolooniate üle Inglise kuningale Koloonia anti loomisel kuninga vastava volikirjaga kas mõnele kompaniile või üksikisikule. Kolonistide seas tekitas rahulolematust parlamendi tolli- ja maksupoliitika. Üheks maksuks oli tempelmaksuseadus 1765. aastal, millega kehtestati spetsiaalne maks ajalehtedele ja kõikidele dokumentidele. Seega on ameeriklased alates sellest huvitunud, mida ja milleks nad maksavad ning kui palju. Indiaanlased võtsid valgeid koloniste vastu heatahtlikult, ent valged olid indiaanlaste suhtes külmad ning ei pidanud neid inimesteks. Ettenägelikumad indiaanlased taipasid, et uute kolonistide tulek on ohuks põliselanike tulevikule. 1618
teadusuurin töötlemine rakendada oma gute teadmisi. tulemusi. Heaoluriik HEAOLURIIK riik, mis tugineb majanduse valdkonnas tootmise ja jaotamise protsessidesse, et leevendada sotsiaalsete teenuste ja väljamaksete abil tururiskide mõju inimese toimetulekule. 2 valdkonda: *Majandus: maksupoliitika e. jagab tulusid ümber *Sotsiaalvaldkond: korraldab haridust , tervishoidu ,perepoliitikat Heaoluriik: Eesmärgid : 1. sekkuda majandusse ja tulude ümberjaotamisse . 2. pakub ühishüviseid. 3. korraldab haridust , tervishoidu ,perepoliitikat. Tunnused: 1. ressursse võib kanda ühest valdkonnast teise ja rikkamatelt vaestemasse. 2. 40-50% avalikest kuludest läheb sotsiaalsfääri. Põhimudelid : 1. Konservatiivne korporatiivne heaolu mudel.
kvootide abil - Mitmepoolse laenamise (Multilateral Borrowing) abil - Kahepoolse laenamise (Bilateral Borrowing) abil Riikide võimekuse arendamine • Mis? - Tehniline abi ja koolitused liikmesriikide vastavate organite ametnikele ja juhtidele • Miks? - Et üles ehitada tugevamad riiklikud institutsioonid, mis omakorda tagavad tulemuslikuma majanduspoliitika väljatöötamise ja rakendamise • Kuidas? - Koostöö keskpankadega, samuti valitsustega maksupoliitika loomiseks, parandada üksuste makromajanduslike andmete analüüsi võimekust Ülevaade IMF tegevusest 1947 1982 1996 2008 2020 Reaalse tegevuse algus Ladina-Ameerika kriis HIPC Finantskriis COVID kriis 1956 1991 1997 2018
Eelkõige kaubavahetuses piirates importi ja soodustades eksporti. 2) 18.sajandi Adam Smithi teooria: · Riik ei peaks üldse sekkuma · Turg lahendab kõik probleemid. 3) John M. Keynes teooria: · 1944.a Bretton Woods' konverents · Valitsus peab sekkuma turumajandusse. Peab suurendama nõudlust. · Perioodi hakati nimetama keinismiks. · Pidi läbi viidama deflatsioon. · Oluline on valitsusel majanduse reguleerimisel maksupoliitika. 4) Milton Friedmann- Tema järgijaid hakati nimetama monetaristideks. · Riigi peamine ülesanne on kindlustada tugev raha ( hard currency ) raha väärtus on väge kõrge ja kõik tahavad seda ( on olemas igal pool ) · Sarnaselt keinistidega tähtsustasid monetaristid, et riigi ülesanne on kindlustada tugev raha. · Arvati, et riik ei peaks sekkuma. 4. Maksusüsteemine koostamise põhimõtted. 1) Lihtsus- maksuvad peavad olema sellised, et nendest saadakse aru.
Ühiskond - majandus Majandus tegevus, mille eesmärk on võimaldada inimestele vajalike kaupade ja teenuste tootmist, vahetust, jaotust ja tarbimist. Eduka majandustegevuse aluseks on majanduskeskkonna tundmine ja majandduskäitumise kavandamine. Otsuste tegemisel tuleb lähtuda printsiibist et ressursid on piiratud. Tootmisressursid: Loodusressursid maa, maavara, mets, veevarud Inimr. tööjõud Kapitalr. tööriistada, hooned, investeeringud Ettevõtlikkus oskus kolme esimest kasutada mõistlikult Majandustegevuse kolm universaal küsimus:t Mida ja kui palju toota Kuidas toota Kellele toota Majandussüsteemid Naturaalmajandus ise tootmine ja saaduste vahetamine Turumajandus põhineb nõudluse ja pakkumise suhest Käsumajandus riigi poolt välja töötatud plaan, kui palju, mida toota Laissez faire 18. Saj Prantsusmaal majandustedlik suun...
Propageerisid armastust, rahu, vabadust (loosung “Make love, not war!”) Hipid tarbisid uimasteid, elasid end vabalt tundes ühiselt kommuunides. Hipide mõju tolleaegsele Lääne kultuurile (muusika, kirjandus) on väga suur. Majandus Areng oli tohutu. President Eisenhoweri ajal kujunes välja nn. sõjalis-tööstuslik kompleks – sõjaväelaste ja töösturite liit, võimas sõjatööstus. 1960. aastail, Kennedy ja Johnsoni ajal, oli suur majanduslik tõus. Tõusu aluseks oli Kennedy maksupoliitika. Ta vähendas makse nii üksikisikuil kui ettevõtteil → tarbimine suurenes → turg laienes → tööpuudus vähenes. Tõusu hinnaks oli aga inflatsioon. 1969 esimene inimene Kuul – ameeriklane. Välispoliitika Peale Teist maailmasõda toimus USA välispoliitikas pööre – USA loobus isolatsionismipoliitikast (mis tähendas mitte osa võtta teiste, eriti Euroopa riikide liitudest, see põhimõte oli kestnud 150 aastat). Põhjuseks oli soov peatada kommunismi pealetung
Propageerisid armastust, rahu, vabadust (loosung “Make love, not war!”) Hipid tarbisid uimasteid, elasid end vabalt tundes ühiselt kommuunides. Hipide mõju tolleaegsele Lääne kultuurile (muusika, kirjandus) on väga suur. Majandus Areng oli tohutu. President Eisenhoweri ajal kujunes välja nn. sõjalis-tööstuslik kompleks – sõjaväelaste ja töösturite liit, võimas sõjatööstus. 1960. aastail, Kennedy ja Johnsoni ajal, oli suur majanduslik tõus. Tõusu aluseks oli Kennedy maksupoliitika. Ta vähendas makse nii üksikisikuil kui ettevõtteil → tarbimine suurenes → turg laienes → tööpuudus vähenes. Tõusu hinnaks oli aga inflatsioon. 1969 esimene inimene Kuul – ameeriklane. Välispoliitika Peale Teist maailmasõda toimus USA välispoliitikas pööre – USA loobus isolatsionismipoliitikast (mis tähendas mitte osa võtta teiste, eriti Euroopa riikide liitudest, see põhimõte oli kestnud 150 aastat). Põhjuseks oli soov peatada kommunismi pealetung
Uuendusraied Metsa üheks põhiväärtuseks on tema kasvamine -- protsess, mille käigus mets kogu aeg muutub (suktsessioon) ja uueneb. Metsamajandus kasutab hooldus- ja uuendusraiete kaudu metsamaa võimet puitu kasvatada ning teeb taastuva loodusvara puidu ühiskonnale tarbitavaks. Metsa uuendamine Metsa uuendamise eesmärk on järjepidevuse tagamiseks uue metsa tekke kiirendamine. Metsa uuendamise eelduseks on uuendusraied, mille aastamaht sõltub mitmetest teguritest nagu puiduturg, maksupoliitika, raieperioodide ilmastik jne. Raiestike tähtaegseks uuenemiseks on inventuuritulemuste kohaselt eeldusi enam kui 95%-l aladest. Hooldusraied Metsauuendamise olukord on viimastel aastatel paranenud, kuid metsakasvatuse muid töid tehakse siiani ebapiisavalt. Metsamaa pindala on viimasel paaril aastakümnel kasvanud seni hooldamata põllumaade metsastumisega, millele üldjuhul ei ole samuti järgnenud metsakasvatuslike võtete rakendamist. Metsa
kohaliku omavalitsuse avalik-õiguslike ülesannete täitmiseks või selleks vajaliku tulu saamiseks maksumaksjale pandud ühekordne või perioodiline rahaline kohustus (Maksukorralduse seadus (MKS) §2). Maksude kehtestamise peamine eesmärk on tagada riigi toimimiseks vajalike rahaliste vahendite olemasolu. Teatavatel juhtudel võib maks olla ka riigi sotsiaal- ja majanduspoliitika kujundamise vahendiks (näiteks soodustada maksupoliitika kaudu loodussäästlikku tarbimist jms). Eesti maksusüsteem koosneb maksuseadusega sätestatud ja kehtestatud riiklikest maksudest ning seaduse alusel valla- või linnavolikogu poolt oma haldusterritooriumil kehtestatavatest kohalikest maksudest (MKS §3). Riiklikud maksud kehtestatakse maksuseadusega. Riiklikud maksud on (maksukorralduse seaduse järgi, §3): · tulumaks · sotsiaalmaks · maamaks · hasartmängumaks · käibemaks · tollimaks
Majandus ühiskonna olemasoluks vajalike vahendite tootmise ja tarbimise korraldamine Majandusharud: põllumajandus, tööstus, teenindus, transport, kaubandus Inimvajadused (piiramatud) Mida toota? - toota asju vastavalt vajadusele ja selle olemasolule Ressursid (piiratud) Kuidas toota? - toota asju, mis suurema tõenäosusega ostjad leiavad Kellele toota? - toota asju, mille tarbijaskond on potentsiaalne ostja Majandust on vaja reguleerida, et paremini realiseerida demokraatia põhiprintsiipe võrdseid võimalusi, vabadust, inimväärseid elutingimusi. Probleemid peab lahendama demokraatlik õigusriik. Majanduspoliitika tegeleb riigi ja rahva olukorra parandamisega. Majandusteadus on ka nappuse ja valiku teadus, sest kõikide majandussüsteemide ressursid on piiratud ja sellest lähtudes tuleb teha kasulikke valikuid. Tootmisressursid: 1. Loodusressursid (maa, m...
minevikus · Majanduspoliitika maksude kärpimine + inflatsiooni pidurdumine + sotsiaalsete programmide kärpimine (,,reaganoomika") · Suurimad rahvaaegsed relvastusprogrammid USA ajaloos - riigivõlg kasvas · ,,Tähesõdade programm" · Suhete paranemise algus NSV Liiduga J. F. Kennedy (1961-1963) · Demokraat, katoliiklane, iirlane, multimiljonäri poeg · New Frontier uus rajajoon, milleni lubas rahva viia · Rahvuslik koguprodukti kiire kasv suurim buum USA ajaloos maksupoliitika (vähendati makse) inflatsioon · 22. Nov. 1963 mõrvati · Asepresident Lyndon B. Johanson presidendiks · Jätkas ja süvendas Kennedy poliitikat · Great Society suur ühiskond · Sõda vaesusele, sots. reformid väga edukas · Neegrid linnadesse, valged ääre- ehk aedlinnadesse · 1954. USA Ülemkohus segregatsioon konstitutsioonivastane, elus aga vähe muutunud · Martin Luther King, seadused diskrimineerimise vähendamiseks
5. Riigieelarve seaduseelnõu kolm lugemist Riigikogus. 6. Ettepanekute ja paranduste tegemine riigieelarve seaduseelnõus. 7. Riigieelarve seaduseelnõu hääletamine Riigikogus. 8. President kuulutab riigieelarve seaduse välja. Miks on riigieelarve seadus väga oluline? 1) See näitab, milleks riik raha kogub ja milleks kulutab. 2) Eelarve kaudu toimub kogu riigi elu korraldamine. 3) See aitab parandada inimeste heaolu ja olukorda. EELARVEPOLIITIKA : 1) Maksupoliitika määrab, milliseid makse ja mille eest riik kogub. 2) Kulupoliitika tegeleb eelarve tasakaaluküsimustega; millele kulutatakse. Miks peaks riigieelarve olema tasakaalus? Et ei tekiks probleeme riigielu korraldamisel. Millised on eelarve defitsiidi kasutamise peamised põhjused? Tuleb sisse viia olulisi muutusi, mis nõuavad lisakulutusi. Kuidas kaetakse eelarve puudujääk? Laenude või reservide abil. Eelarve ülejäägi puhul koostab valitsus positiivse lisaeelarve
väljasaatmine juhtroll Robespierre`l zirondiinide vangistamine. Riigivõim ja omavalitsus Jakobiinide diktatuur 1793 juuni-1794 juuli Kõrgeim võim Inglise kuningas, Talle allus kuberner Koostati uus põhiseadus, kuid vastu ei võetud. Omavalitsuste moodustamine, Seadusandlikud kogud Ümberkorraldused sõjaväes üldine sõjaväekohustus, Konfliktid parlamendiga tolli- ja maksupoliitika üle relvatootmise hoogustumine. Benjamin Franklin 1706-1790 Talupojad said maa omanikeks ilma väljaostmata. äike on elekter, orjuse vastu, indiaanlaste kaitseks Uus ajaarvamine, uus usk, meetermõõdustik. kolooniad peaks ühinema Jakobiinide terrori ajendiks J.P.Marat tapmine 1754 P-Am. kolooniate liit truudus monarhile 13.juuli 1793.
Suur hulk Bitcoine on koondunud üksikute inimeste kätte ning kui nad neid liigutavad siis muutub selle tõttu ka kurss. Kui rohkem inimesi omaks bitcoine ning neid aktiivselt kasutaks siis see probleem tõenäoliselt ka kaoks. Konkurentsi peaks rohkem olema. Lisaks räägivad bitcoini vastu ka praegused seadused. Valitsus ei oska veel krüptorahasid õigesti käsitleda, nad ei ole veel selgelt aru saanud kas see on valuuta või kaup. Heaks näiteks saab tuua Eesti praeguse maksupoliitika - Bitcoini pealt teenides peab maksma käibemaksu. Vabandust väljenduse pärast, aga minu arust on see debiilne, sest minu silmis on Bitcoini ostmine/müümine võrdväärne näiteks tavalise valuutavahetusega, näiteks eurodest dollariteks või vastupidi. Õnneks jõudis Euroopa kohusel eelneval aastal mõistus koju ning otsustati, et bitcoiniga kauplemine peaks olema maksuvaba - omaasi millal seda ka Eestis rakendatakse. Samas see, et on
haldusterritooriumil. Kohalikud maksud on reklaamimaks, teede ja tänavate sulgemise maks, mootorsõiduki maks, loomapidamismaks, lõbustusmaks ja parkimistasu. Maksude kehtestamise peamine eesmärk on tagada riigi toimimiseks vajalike rahaliste vahendite olemasolu. Teatavatel juhtudel võib maks olla ka riigi sotsiaal- ja majanduspoliitika kujundamise vahendiks näiteks soodustada majanduse arengut ja tempot või maksupoliitika kaudu loodussäästlikku tarbimist. Maksude kehtestamisel lähtutakse maksustava hüve tarbimisest ja maksumaksja maksevõimest. 3 Neli kaalukamat maksu Eestis on tulumaks ja sotsiaalmaks (otsesed maksud), aktsiisid ja käibemaks (kaudsed maksud). Maamaks, sotsiaalkindlustusmaksed, tollimaks, hasartmängumaks ja raskeveokimaks moodustavad umbes 2% kogutud maksudest. a. Tulumaks
seda suurem on investeeringute nõutav kogus. Nihete ja muutujate omavaheline seos sarnane nagu tavalise nõudluskõvera puhul. Investeeringute determinandid ehk investeeringute mõjutajad nihutavad investeeringute nõudluskõverat kas paremale või vasakule, vastavalt nõudlust kas suurendades või vähendades: *investeeringutest oodatavad tulud *ootused ärikeskkonna suhtes *tehnoloogiliste muutuste ja innovatsioonide ulatus *kapitalikaupade ostmise kulud *valitsuse maksupoliitika *rahvatulu suurenemine *inflatsioon Nominaalne intressimäär antud aastal kehtestatud intressimäär, mis ei arvesta inflatsiooni. Reaalne intressimäär = nominaalne intressimäär (%) inflatsiooni % Vt. joonis 11.4 Planeeritud investeeringud on autonoomsed. Plaanitud investeeringud ei tarvitse võrduda tegelike investeeringutega. Kui tegelik SKP on väiksem kui plaanitud kulutused, siis varud kuhjuvad ja osa toodangust jääb müümata
Nüüdisühiskonda iseloomustavad: tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonna valitsemises, vabameelsus inimsuhetes ning vaimuelus. 1.1 Tööstusrevolutsioon ja kapitalismi kujunemine Tööstuspöördeks majanduses võib lugeda põllumajanduslikult tootmisel üleminekut tööstuslikule tootmisele. Masinate kasutuselevõtt töötegemisel moodustas tööstusrevolutsiooni tehnoloogiliste uuenduste külje. Uuenesid ka töö organiseerimise moodused ning uued sotsiaalse kontrolli mehhanismid. Inimestele oli see kõik kurnav. Nad pidid olema piki tunde kodust eemal sest töögraafik ei sõltunud enam ei ilmast, ega tähtpäevadest, ega usupühadest. Kuna tootjad tahtsid saada maksimaalset kasumit, siis suhtusid nad tihti töötajatesse väga halastamatult: maksid neile pikkade ja raskete töötundide eest väga vähe raha ning ei arvestanud ka nende tervise- ja olemmuredega. Tänu sellele hakkasid tekkima tööliste kutse-ja ametiühingud ning töölisparteid. Kuid tööliste ...
4. MAJANDUS AVATUD ÜHISKONNAS Tootmisressurss loodusvarad, maad, kapital ja tööjõud. Kapital hõlmab varasema tootmisprotsessi käigus loodud tööprodukte, mida kasutatakse kaupade tootmiseks ja teenuste osutamiseks. Tööjõud tööealised ja võimelised inimesed. Konkurents võistlus, olukord, kus mitmed tootjad/pakkujad ostjate/nõudjate pärast võistlevad. Ressursside piiratus ressursse ei ole piisavalt, et kõikide inimeste vajadusi rahuldada. Tavamajandus tootmine lihtsate tööriistade ja väikese tootlikkusega; tarbijateks kohapeal oma kogukond või vahetatakse kaupu. Suur osa on traditsioonidel ja kommetel. Turumajandus kehtib vabadus teha kasulikke valikuid ja otsuseid; majanduse põhiküsimused otsustatakse tootjate poolt; konkurents. Käsumajandus majanduse põhiküsimused otsustab see, kellele kuulub poliitiline võim. Segamajandus majandussüsteem, kus kõrvuti erasektoriga funktsioneerib ka avalik sektor ning riik reguleerib majandust. Nõud...
Tegelik majanduselu on aga teistsugune- isegi kui maksusüsteem oleks 3 proportsionaalne ehk kõikidel oleks ühesugune maksumäär, rakendatakse tavaliselt tulumaksuvabastusi( osa palgast, mille peale tulumaksu maksma ei pea ehk maksuvaba miinimum). Seega on väikese sissetulekuga inimestel maksumäär madalam, kui suure sissetulekuga inimestel. Maksusüsteem Eestis Kõik Eesti strateegiad ja arengukavad on ühel meelel selles osas, et maksupoliitika peab aitama kaasa majandusarengule ja motiveerima ettevõtlust. Sellest järeldatakse, et maksud ettevõtlustulult ja tööjõult peaksid olema madalad. Kui ettevõtlustulude tegelik maksukoormus ongi juba madal, siis enamasti leitakse, et vajalik on veel alandada tööjõu makse. Eesti maksusüsteem koosneb maksuseadustega sätestatud ja kehtestatud riiklikest maksudest ning seaduse alusel linna-või vallavolikogu poolt oma haldusterritooriumil kehtestavatest kohalikest maksudest
Tegelik majanduselu on aga teistsugune- isegi kui maksusüsteem oleks proportsionaalne ehk kõikidel oleks ühesugune maksumäär, rakendatakse tavaliselt tulumaksuvabastusi( osa palgast, mille peale tulumaksu maksma ei pea ehk maksuvaba 3 miinimum). Seega on väikese sissetulekuga inimestel maksumäär madalam, kui suure sissetulekuga inimestel. Maksusüsteem Eestis Kõik Eesti strateegiad ja arengukavad on ühel meelel selles osas, et maksupoliitika peab aitama kaasa majandusarengule ja motiveerima ettevõtlust. Sellest järeldatakse, et maksud ettevõtlustulult ja tööjõult peaksid olema madalad. Kui ettevõtlustulude tegelik maksukoormus ongi juba madal, siis enamasti leitakse, et vajalik on veel alandada tööjõu makse. Eesti maksusüsteem koosneb maksuseadustega sätestatud ja kehtestatud riiklikest maksudest ning seaduse alusel linna-või vallavolikogu poolt oma haldusterritooriumil kehtestavatest kohalikest maksudest
võimeline planeerima oma tulusid ja kulusid kogu eluks. Investeering- esemelise kapitali formeerimine ja ühiskonna tegeliku kapitali juurdekasv Investeeringu piirefektiivsus(IPE)= laenutulu/investeering*100 Investeeringunõudlust mõjutab: protsendimäär, äriline usaldus ja tulevikuootused, tootmistegurite hindade muutused, inflatsioon, tootmistehnoloogia areng ja vajadus vananenud seadmed asendada uusimatega, maksupoliitika, rahvatulu kasv, mis reeglina suurendab investeeringuid Kogupakkumine-ettevõtte poolt igal hinnatasemel pakutava kogutoodangu hulk Kogutoodangut mõjutavad tegurid: töö tootlikus, üldine palgatase, tootmiskulude suurenemine Inflatsiooni liigid: *avalik inflatsioon-turumajandusega kaasnev nähtus, mis avaldub hinnatõusus, kas suhtelises või üldises * varjatud e allasurutud inflatsioon- hinnad võivad samaks jääda, ent kaupade kvaliteet halveneb ja sortiment aheneb
Majandussüsteem on majanduselu korraldamise viis riigis või ühiskonnas (majandusküsimuste lahendamisega seostuvad seadused, tavad, teave, organisatsioonid). Naturaalmajandus on kõige vanem ja lihtsam majanduse korraldamise viis. Tootja varustab end ise kõige tarvilikuga. Tootmine ja tehnoloogia on algelised. Toodetud kaupadest piisab harilikult ainult iseenda tarbeks. Naturaalmajanduse juhtlauseks võiks olla: "Tooda nii palju, kui suudad, muidu ei jää sa ellu." Vabaturumajandus tekkis Euroopas ja arenes järk-järgult 15.-19. sajandil. Määrav on siin turg. Sellele majandusliigile on iseloomulikud järgmised tunnused: - eraomand - tootmise eesmärk on võimalikult suure tulu saamine. Omanik vastutab kõige, ka kahjude eest, on huvitatud tootmise laiendamisest, konkurentsis püsimisest, tehnoloogia uuendamisest. - kaup - müügiks valmistatud toode. Kaubaks on ka teenus, mida tarbijale osutatakse. - turg - kõik kaubad jõuavad tarbijani ostu ja müü...
ülekohtule: mitmed sotsiaalsed reformid · Mustanahaliste probleem · 1954 kuulutati sefregatsioon e inimeste eristamine rassi järgi seadusevastaseks, reaalselt ei toiminud · 1960. aastate II poolel vastu seadusi, mis vähendasid rassilist diskrimineerimist ja soodustasid mustanahaliste lülitumist ühiskonda · Kennedy ajal hakkab majandus taas elavnema · Maksupoliitika: vähendati makse, vähenes tööpuudus · Suur majandusbuumi kümnendik Iseloomusta USA välispoliitikat 1980 1990 aastatel · USA ütles esmakordselt avalikult, et NL on ,,kurjuse impeerium" · Kuni 1981 on NL-ga suhted halvad · Relvastusele kulutab 7% (tähesõjad), neutronpomm jm · Võidetakse ,,Külm sõda" · Toob keskmaaraketid SLV-sse · Reagani doktriin välispol võib sõjav kasutada, abistab kõiki anitikomm)
19.Mida näitab brutovälisvõlg? summeerib kõikide institutsionaalsete sektorite võla iseloomuga väliskohustused. 20.Mida näitab netovälisvõlg? netovälisvõlg näitab riigi kõikide institutsionaalsete sektorite võla iseloomuga välisnõuete ja -kohustuste vahet. 21.Mis on riigieelarve? riigi finantsplaan, milles kajastatakse rahalisi vahendeid, mida riik eelarveaastal plaanib koguda, saada toetusena, vahendada ja kasutada. 22.Mida määrab maksupoliitika? määrab milliseid makse riik kogub. 23.Nimetage riigieelarve peamine sissetulekuallikas? Eesti eelarvesse kantakse sotsiaalmaks, mis on juba aastaid olnud Eesti riigieelarve suurim sissetulekuallikas. 24.Nimetage maksuliigid (2). tulumaks, sotsiaalmaks, käibemaks, aktsiisimaks ja omandilt saadavad maksud (maamaks). 25.Mis on regressiivne tulumaks? tulumaksu liik, mille puhul vastavalt sissetuleku suurenemisele tulumaksumäär brutosissetulekust kahaneb. 26
süsteem. (3) Bensiinimootori kasutegur ei ületa 26%. (4) See tähendab kuigi etanool sisaldab ainult 2/3 nii palju energiat kui bensiin piiritusemootor teeb oma energiat kasutades tööd efektiivsemalt. (5) Kõtusekulu on väiksem kui sama võimsusega bensiinimootoril. Kõtusepiiritus teeb ära kõik mis on ajalooliselt teinud bensiin ja diiselkütused. PLUSSE ON PALJU (a) Etanool on kodumaine kaup. Kütusele kulutatud raha ringleb Eestis ja riik korjab tulumaksu ja käibemaksu mitmekordselt. Maksupoliitika rohelise kütuse suhtes ei pruugi olla see mis on bensiinil. (b) Piiritused, nii metanool kui ka etanool on orgaanilise päritoluga. See annaks põllumajandusele praktiliselt lõputu turu. Tööpuudus poleks võimalik seal, kus on päike, mage vesi ja kasvupinnas. Eestis saab lisada pikad suvepäevad, mil taimed kasvavad kiiresti. (c) Etanooli tootmisel kasutatakse ainult tärklis, suhkur või tseljuloos. Talusaagi väärtuslikum toitaine, proteiin, säilib. Lõputu kütuseturg loob
rahvusvaeline. Rahvusvaheline e. riikide vaheline ränne tasakaalustatakse tavaliselt kvootide e. piirangute abil. Tasakaalustamata ränne on Lõunariikides. Illegaalid on inimesed, kes on riiki tulnud ebaseaduslikult, neil puudub sotsiaalne garantii. Emigrant on väljarändaja ja immigrant on sisserändaja. Rände põhjused e. faktorid: 1) Tõukefaktorid--tööpuudus, loodusõnnetused, sõjad, riigi sisepoliitika, usulised ja perekondlikud põhjused. 2) Tõmbefaktorid--vabad töökohad, soodne maksupoliitika, tervislik elukeskkond. Rännete suunad maailmas: I laine--15.saj. kuni 20 saj. keskpaik. Rännatakse Ameerikasse (Euroopast, Aafrikast, Indiast ja Lõuna-Aasiast), ka Euroopast Austraaliasse. II laine--peale II maailmasõda. Euroopasse tullakse ladina-ameeriklast, Põhja- Aafrikast, Lähis-Idast. Lõunariikide vahel toimub samuti ränne. Ida-Euroopast rännatakse Lääne-Euroopasse. Asüüli migratsioon e. asüüli taotlemine--väljaränne usulistel või poliitilistel põhustel ja
võimetega ja olulisteks teguriteks on ka vanus, haridustase, tervislik seisund jne. Selle asemel pooldan sotsiaalset õiglust. Kõigepealt tuleks toetusi jagada neile, kes saavad kõige vähem hakkama ja seejärel abistada neid, kes vajavad vähem riigi abi. Üldiselt arvan, et vaesuse vähendamise vastu on parim meetod keskenduda vaesut põhjustavatele probleemidele ja seejärel invensteerimine inimkapitali, et likvideerida need põhjused. Nüüd võtaks vaatluse alla riigi maksupoliitika. Selge on see, et mida rohkem on riik võtnud endale ülesandeid, seda kõrgemad peavad olema ka maksud. Näiteks on Skandinaavimaades Eestiga võrreldes tunduvalt kõrgemad maksud, aga selle eest pakutakse neile ka rohkem avalikke teenuseid, näiteks tasuta haridust ja meditsiiniabi. Eestis kehtivad maksud on mitmesugused ja üsnagi mõistlikud. Näiteks väheneb meil tulumaks aastast aastale ja hetkel on see jõudnud 21%-ni sissetulekust
inflatsiooni ja töötuse omavaheline seos (pöördvõrdeline) väidab et inflatsioonimäära on võimalik vähendada töötuse suurendamisel ja vastupidi. RAHA: *raha funktsioonid, pangandusega seotud küsimused..raha hind? rahapoliitika läbiviimise vahendid 3-baasintressmäära tõstmine, raha pakkumise suurendamine või vähendamine ja kohustusliku reservinõude määratlemine , infltsioonimäära seos ja raha pakkumise mõjutamise vahendid. EELARVEPOLIITIKA: *toimib läbi maksupoliitika ehk maksude. eelarve tasakaalu ehk tulude ja kuludega seonduvad küsimused.
ELi mõju Eesti majandusele Uurimistöö Õppeaines: Mikro- ja makroökonoomika Ehitusteaduskond Õpperühm: Juhendaja: lektor Inga Stelmark Esitamiskuupäev: 04.01.2016 Üliõpilase allkiri:…………….. Õppejõu allkiri: ……………… Tallinn 2015 1 Sisukord Sisukord................................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS.................................................................................................................................3 1.EUROOPA LIIT.............................................................................................................................3 2.EUROOPA LIIDU KASU EESTI MAJANDUSELE.........
ea1. NÜÜDISÜHISKOND Nüüdisühiskonda iseloomustavad: 1. tööstuslik kaubatootmine 2. rahva osalemine valitsemises 3. vabameelsuss inimsuhetes ja vaimuelus Nüüdisühiskond kujunes 19.saj. - 20.saj. lõpuni ja areneb ning muutub pidevalt. Tööstusrev. ja kapitalismi kujunemine. Tööstusrev, (algas 18,saj. Lõpul Inglismaal) oluline pöördepunkt maailma ajaloos. Majanduses tähendas see üleminekut valdavalt agraarselt tootmiselt tööstuslikule tootmisele., sellele lisandus uute energiaallikate ja tehnoloogiate kasutuselevõtt, uued töö organiseerimise moodused ja sotsiaalse kontrolli mehhanismid. Selle taustal toimusid muutused ühiskonna struktuuris: 1. Muutus tööhõive majanduse põhivaldkondades ( valdav osa töötajaid polnud enam hõivatud põllumajanduses nagu varem vaid tööstuses; tänapäevaks juba teeninduses) 2. Muutus linlaste ja maainimeste suhtarv 3. Muutus leibkonnamudel (suurpered asenduvad väiksematega, põlvkonn...
tsaarile palvekiri. Kõlab lask ja tsaar annab käsu rahva ihta tulistada, saab alguse Verine Pühapäev. 21. 1905.a revolutsiooni taotlused – esialgu majanduslikud, hiljem poliitilised (demokraatlik vabadus, valimisõiguse laiendamine, Riigiduumale seadusandlikud võimalused) 22. 1905.a revolutsiooni tulemused – talupoegadel vähendati rendimaksu ja tõsteti palka, töölised said koonduda ametiühignutesse, Riigiduuma loomine. 23. 20.sajandi Keisri Saksamaa maksupoliitika – sõjaväestiku ehitamine, kolooniate hooldamine, sõjaväe pidamine, kaudsete maksude tõstmine (pärandimaks, maks viinale, tubakale) 24. 20.sajandi suurriikide liidud + nende eesmärgid – Kolmikliit – Saksamaa,Austia- Ungari(Türgi,Bulgaaria, Itaalia), Atant – Venemaa,Prantsusmaa, Inglismaa (jaapan,serbia) 25. Kolmikliit – Saksamaa eesmärgiks kolooniate haaramine nt Prantsusmaal, Inglismaal, selleks vajati võimsat laevastikku
Eksamiküsimused kaugõppele: Mikro ja makroökonomika 2010 sügis: 1. Mis on mikro ja makroökonoomika põhiline uurimisobjekt/-küsimus? Mikro- ja makroökonoomika uurib, kuidas ühiskond jaotab oma piiratud ressursse inimvajaduste rahuldamiseks./ Kuidas rahuldada inimkonna aina kasvavad vajadused meie piiratud ressurssidega. 2. Mis on mikroökonoomika? Mikroökonoomika on majandusteaduse haru, mis uurib majapidamiste ja firmade individuaalsete valikute mõjureid ja tagajärgi. 3. Mis on makroökonoomika? Makroökonoomika on majanduse haru, mis uurib majandust tervikuna selliste agrekaatnäitajate abil nagu koguhõive, sisemajanduse koguprodukt, inflatsioonimäär jne. 4. Joonista tootmisvõimaluste kõver ja too selgitused. Punktis A toodetakse vaid Y toodet ja selleks ei kulu ühtegi X toodet. Punktis B toodetakse 19 Y toodet ja selleks kulub juba 1 X toode, seega et t...
3) usuti, et riik peaks saama tulu kaudsemalt -> maksudest, tollidest ja aktsiisidest. 4) Kardeti mõisate majandamisega seotud lisakulusid. 2. Rootsi kõrgaadel ei asunud Eesti ja Liivimaale elama. Vahle harva käidi Balti mõisates. Rootsis elav ja teeniv aadel huvitus eelkõige sellest, et ülemereprovintsid tooksid võimalikult palju sisse. 3. Riigis oli rahapuudus, suure sõjaväe ülalpidamine ja kasvav riigiaparaat nõudis rohkem vahendeid kui senine maksupoliitika suutis pakkuda. 4. Reduktsioonis pääsesid enne Rootsi võimu päritud, ostetud või panditud mõisad. 5. Peamine sissetulekuallikas oli viljamüük. Kõrvalsissetulekud tulid kõrtside ja õlle müügi pealt. Vähem tegeleti karjakasvatusega. Mõisaid majandas mõisavalitseja e opman. Suurtematel mõisatel oli ka aednik. Mõisas tegutses kubjas -> heal järjel taluperemees -> hoolitseda talupoegade mõisakoormiste loobumise eest, mõisa ja küla vaheline
Pensione võiks tõsta peale sotsiaalmaksu ka riigieelarve teiste tulude arvel. Selline praktika on muide mujal maailmas olemas. Eestis on aga selline praktika, et ükskõik, mida tehakse, kui lähemalt vaatad, kõik tuleb kasuks jõukamatele ja see tuleb kinni maksta vaesematel. Kaotati ju ettevõtete tulumaks. Nüüd on plaanis vähendada üksikisiku tulumaksu. Need on jälle mitmed miljardid kroonid riigieelarvesse laekumata jäävat tulu. Väide, et selline erandlik maksupoliitika elavdab riigi majandust, ei ole tõeks osutunud. Suurettevõtete maksustamata tulu ei jää Eestisse, vaid üha rohkem on hakatud seda riigist välja viima. Ja kui arvestada, et suurima tulukusega majandusharud on välismaalaste käes, siis ei ole selline maksupoliitika kuidagi põhjendatud. Pension ei ole ju sotsiaalabi, vaid peaks olema eakate inimeste poolt oma elutööga väljateenitud võimalus muretuteks pensionipäevadeks.
kõrgeim võim oli siiski inglise kuningale. Koloonias kehtisid samad õigused ja vabadused nagu Inglismaalgi. Kolonistid asusid siiski algusest peale moodustama ka omavalitsusi. 1636. aastal tuli kokku Virginia asunike üldkogu, mis võttis vastu koloonias kehtiva seadustiku. Järk-järgult moodustati kõigis kolmeteitkümnes koloonias seadusandlikud kogud. Kolooniad muutusid aina iseteadlikumateks. Eriti suurt rahulolematust tekitas parlamendi tolli- ja maksupoliitika. Arvati, et parlamendil pole õigust neid maksustada, kuna kolonistid pole esindatud. 1765.aasatl tehti väljaastumine tempelmaksuseaduse vastu. Asumaad nõustusid, et Suurbritannia kuningas on ühtlasi ka nende kuningas, kuid väitsid, et Briti parlamendil on sama vähe õigust kolooniatele seadusi anda kui mõnel koloonia seadusandlikul kogul suurbritanniale. Indiaanlastega sõdimised: Indiaanlased võtsid valgeid koloniste vastu heatahtlikult ja pakkusid neile inimlikku
EELARVE numbriliselt väljendatud rahaline plaan, TULUDE ja KULUDE suhete väljendamiseks. * Tulud sissetulekud, kui suures ulatuses raha laekub. * Kulud väljaminekute arvestus, millele ja kui suures ulatuses kulutusi tehakse. Riigieelarve näitab, kui palju raha saab riik kulutada erinevate avalike teenuste osutamiseks ja kui palju peaks erinevatest allikatest riigikassasse raha laekuma. *Eelarvepoliitika eelarve koostamise põhimõtted. Koosneb kahest valdkonnast : 1) maksupoliitika 2) kulupoliitika Maksusüsteem kõik ühes riigis kehtivad maksud ja maksustamise põhimõtted. Proportsionaalne maksusüsteem ei sõltu sissetuleku suurusest. Kõik maksavad ühesuguse protsendi oma tuludest. Eestis on liht-astmega tulumaksusüsteem, mis tuleneb tulumaksuvabast miinimumist, mis 2011.aastal oli 144 kuus ehk 1728 aastas. Progressiivne maksusüsteem astmeline maksusüsteem, kus suurema sissetulekuga inimestelt võetakse suuremat maksu.
MAJANDUS MAJANDUS- Ühiskonnaelu valdkond, milles toodetakse, pakutakse ja müüakse kaupu ning teenuseid Tootmistegurid: loodusvarad, tööjõud, kapital + ettevõtlikus Milles seisneb majanduse põhiprobeem? - Inimvajadused on piiramatud - Ressursid on piiratud Majanduse põhiküsimused: - Mida toota? - Kuidas toota? - Kellele toota? NATURAALMAJANDUS ● Kõige vanem ja lihtsam majanduse korraldamise viis ● Tootja varustab end ise kõige tarvilikuga ● Tootmine ja tehnoloogia on algelised ● Toodetud kaupadest piisab harilikult ainult iseenda tarbeks ● Oli levinud keskajal ja tänapäeval arengumaades TURUMAJANDUS ● Määrav on turg ● Tootmise eesmärk on võimalikult suure tulu saamine ● Omanik vastutab kõige eest ● Tekkis Euroopas ja arenes järk- järgult 15.- 19. sajandil. Kasutusel demokraatlikes riikides - Kaup: toode või teenus - Turg: kaup jõuab...
- tööstuslik kaubatootmine - rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises - vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus - inimõiguste tunnustamine Heaoluriik riik, mis sekkub turumajandusse ning tulude jaotamisse, et leevendada sotsiaalsete teenuste ja väljamaksete abil tururiskide mõju inimese toimetulekule. Heaoluriigi tunnused: - sotsiaalpoliitika olulisus valitsemistegevuses - rahaliste ressursside ülekandmine rikkamatelt ühiskonna kihtidelt vaesematele maksupoliitika abil (nt astmeline tulumaks) - riik korraldab haridust ja tervishoidu - 40%-50% avalikest tuludest läheb sotsiaalsfääri vajadusteks Heaoluriigi eesmärgid ja funktsioonid: - parandada inimeste toimetulekut - kaitsta neid tururiskide eest - kaitsta neid välisohtude eest - leevendada elu bioloogilistest tsüklitest tulenevaid riske (haridus, tervishoid, sotsiaalkaitse) - solidaarsuse ja sotsiaalne õigus majandusliku efektiivsuse korral.
1642. aasta esimesel poolel püüdsid kuninga pooldajad (rojalistid ehk "kavalerid") ja parlamendi toetajad ("ümarpead") üksteise võidu saavutada Inglismaa linnade ja piirkondade toetust. Üldiselt jagunes toetus nõnda, et kuningat jäi toetama Põhja- ja Lääne-Inglismaa ning Wales, parlamenti aga Ida- ja Lõuna-Inglismaa. Linnad kaldusid pigem parlamendi poolele, kuna selle juhtivad kodanikud olid kannatanud kuninga range maksupoliitika tõttu. Parlamenti toetas ka enamik Inglise laevastikust, mis raskendas rojalistidel Mandri-Euroopast abivägede toomist. Sotimaa jagunes: enamik sotlastest kaldus toetama parlamenti, kuid mägismaa jäi toetama kuningat, nagu ka enamik Iirimaast. Samas oli ka mitmeid piirkondi, mis püüdsid jääda erapooletuks. Esialgu olid ka vaenupoolte vaated küllaltki ebaselged, kuna kuningas väitis, et ta ei soovi
Ühiskonnaõpetuse mõisted absoluutne häälteenamus valimistel valimisvõidu saavutamiseks kogutud 50%+1 häälte üldarvust absoluutne vaesus olukord, kui inimesel ei jätku vahendeid hädavajalike kulutuste katmiseks aktiivne tööpoliitika tööpuuduse teket ennetav tööpoliitika Amnesty International rahvusvaheline survegrupp, mis toob avalikkuse ette inimeste poliitilistel põhjustel tagakiusamisi maailma eri piirkondades Amsterdami leping leping aastast 1997, milles sätestati ELi koostöö justiitsasjades ja siseasjades; tähtsustati ühendusesisest demokraatiat ja sotsiaalpoliitikat asotsiaal ühiskonna õigusi, huve ja tavasid mittearvestav inimene, heidik apoliitiline poliitikast hoiduv; väljastpoolt poliitikat seisev asüülitaotleja varjupaigataotleja, tavaliselt poliitilistel põhjustel mõnes välisriigis avalik haldus poliitiliste otsuste elluviimine riigiasutuste ja omavalitsuste poolt...
vajaliku tulu saamiseks maksumaksjale pandud ettenähtud korras, suuruses ja tähtpäevadel ilma otsese vastutasuta täitmisele kuuluv rahaline kohustis. Maksutulu on riigieelarve olulisim tuluallikas. Läbi maksude saab riik raha, et toimida ja pakkuda oma kodanikele teenuseid. Eestis on jätkusuutlik, sotsiaalselt ja regionaalselt tasakaalus maksusüsteem, mis koosneb riiklikest ja kohalikest maksudest. Maksupoliitika on seaduste kogum, kus sätestatakse, kellelt, mida ja kui palju võtta riigi toimimiseks ja ümberjagamiseks. 3 1 MAKSUAUK Maksuauk on saamata jäänud maksutulu. Joonis 1. 2013a. maksude lõikes protsendina Sotsiaalmaks moodustab maksuaugust 22% ehk 96 miljonit eurot, käibemaks 46% ehk 199,3
Loeng g 11. Fiskaal- jja monetaarpoliitika p 2 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Fiskaal- ja monetaarpoliitika Eesmärgid sarnased. Suunatud kogunõudluse (tarbimise) riigipoolsele kontrollile. Ühelt poolt võib tarbimise liigne kasv põhjustada lühiajalise majanduskasvu ja olla inflatsiooni allikaks. Teisest küljest võib isegi väike tarbimise langus põhjustada majanduslanguse ja seega ka töötuse suurenemist suurenemist. Fiskaalpoliitika taotleb kogunõudluse kontrolli muutes tasakaalu valitsuse kulutuste jja maksumäärade vahel. ·Fiskaalpoliitikat viib ellu valitsus ·Monetaarpoliitikat reeglina keskpank Mõlema poliitika puhul on kerge teha ettepanekuid, kuid neid ellu viia väga raske. USA s Euroopa Liidus, USA-s, Liidus ka Eestis on keskpank iseseisev, iseseisev v...
abi. Üks silmapaistvamatest neist oli Jean-Baptiste Colbert. Ta oli Prantsusmaa rahandusminister Louis XIV ajal, ta sai selleks aastal 1665. Colbert korraldas majandust merkantilistlikus toonis. Colberti seisukoht oli: selleks, et vähendada kaupade sissevedu, tuleb neid ise toota. Merkantilistlik majanduspoliitika tähendab seda, et tuuakse sisse võimalikult vähe kaupa ning viiakse välja võimalikult palju. Nii saab riik omale palju kulda ning hõbedat, mis on riigi võimekuse sümbol. Maksupoliitika käis kuningal nii, et ta rentis maksukogumisõiguse mõnele suurrikkale, kes rahvalt palju suuremaid summasid nõudes maksis oma rahakotist vähem. Louis XIV ajal rajati ohtralt manufaktuure, mis tegid Prantsusmaa suurimaks luksuskaupade ja moekaupade tootjaks. Väga suur osa rahast läks sõdadele, lossidele ja õukonnale. Kaubanduse edendamiseks ehitati Colberti ajal palju maanteid ja kanaleid, mis ühendasid Vahemere-äärseid sadamalinnu Prantsusmaa läänerannikuga.
· Tootlikkuse kasv · Tööjõu tootlikkuse langus · Nafta hinna tõus · Suhteliselt madalad tootmiskulud · Toodangu hea kvaliteet · Uue tehnoloogia arendamine · Kvalifitseeritud tööjõud Võimalused: Ohud: · Euroopa Liitu kuulumine · Intresside tõstmine · Euro kasutuselevõtt · Ülemaailmne majanduskriis · Eesti soodne maksupoliitika · Tugev konkurents välisturgudel · Investeeringud teadus- ja arendustegevusse · Põhjalikud teadmised sihtturgudest · ISO sertifikaadid 5. SWOT-analüüs 5.1 Keemiatööstuse tugevad küljed Kuulumine rahvusvahelistesse kontsernidesse soodustab eksporti. Sihtturud on usalduslikumad rahvusvaheliste ettevõtete tootekvaliteedi suhtes. Samuti on välisinvestorid
) •“Häda tuleb” ehk hirmutamine •“Vaesed kannatajad” ehk emotsioonidega manipuleerimine •“kordamine” (… pole alati tarkuse ema) •“Rahvamees” ehk väide on tõene siis, kui rahva enamus seda ütleb •“Autoriteetidega mängimine” •“Tautoloogia” ehk see on nii, sest see on nii •“Sa ju ise kaa…” ehk tu quoque •“Hernehirmutis” – oponendi väite ülepaisutamine (nt vangide arvukus) •Sildistamine II blokk – Ühiskonna majandamine ja maksupoliitika (õpik ja slaidid. Õpiku leheküljed vaata kursuse kavast) o Nimeta peamised ressursid (3tk). Ole valmis arutlema, milline ressurss mängibSINU hinnangul arenenud ühiskonnas kõige olulisemat rolli ja milline kõige väiksemat? Kas SINU meelest saab üldse teha sellist liigitust? Miks? •Maa –Loodusressursid –Kliima –Maa •Kapital –Raha –Reaalkapital (taristu, seadmed jms) •Inimkapital –Tööjõud (kvantiteet) –Tööjõud (kvaliteet
Peamiselt saab riik tulu maksudest. Eelarvel on kaks poolt: Kuludepool kõik oodatavad riiklikud väljaminekud. Ettenägemata kulude katteks jäetakse reservsumma - Eestis valitsuse reservfond 1% eelarvest Tuludepool - eeldatavad laekumised riigieelarvesse, mis peamiselt kujunevad maksudest. Kuna tulude laekumist on raske väga täpselt planeerida, võetakse aeg-ajalt vastu lisaeelarveid. Põhilised laekumised käibemaksust ja sotsiaalmaksust. Eelarve- ja maksupoliitika ehk fiskaalpoliitika ei kuulu mitte panga, vaid valitsuse pädevusse. Peamised maksusüsteemid: Progressiivne keskmine maksumäär tõuseb koos sissetulekute suurenemisega Proportsionaalne kehtib ühtne maksumäär. Nii on ka Eestis! Maksud laekuvad: · riigile · kohalikule omavalitsusele · otse vastavatele sihtkapitalidele Riiklikud maksud on: tulumaks 21 %; sotsiaalmaks 33%; maamaks; hasartmängumaks; käibemaks 20 %; tollimaks; aktsiisid; raskeveokimaks.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
