Eelarve-rahaline plaan eelarveaasta jooksul laekuvate tulude ja tehtavate kulutuste kohta. Eelarve koostamisel on vaja arvestada mitmesuguseid rahvusvahelisi arenguprognoose. Riigieelarve sünnib valitsuse ja parlamendi koostöös. Riigi tulude ja kulude esialgse projekti koostab valitsus,pärast seda kui ministeeriumide ettepanekud on valitsuses kooskõlastatud,saadetakse eelarveprojekt riigikogusse.Lõpuks parlament hääletab kui seaduseelnõu poolt on 51 või enam parlamendisaadikut on eelarve vastuvõetud. Eelarveaasta algab 1.01-31.12-periood rahandusaasta,kuna tuled ja kulud on just selleks perioodiks planeeritud Eelarve koostamise põhimõtteid nim. eelarvepoliitikaks.Eelarvepoliitika koosneb kahest valdkonnast:maksu-ja kulupoliitika Maksupoliitika-riigi tulupoliitka,mis määrab milliseid makse ja mille eest riik kogub. Kulupoliitika-tegeleb eelarve tasakaalu küsimustega, ja seab eelistused millele laekunud arveid jagada Eelarvedefitsiit-oluk...
ja indiviidile on erinevad. Otsesed maksud arvestatakse tarbimiselt ning mõjutavad suuremal määral vaesemat elanikkonda, kui käibemaksu protsent on kõrge, siis see mõjutab väikse sissetulekuga tarbijat, sest ta kulutab valdava osa oma sissetulekust. Kaudsed maksud mõjutavad pigem jõukamat elanikkonda. Aktsiisimaksud tõstavad maksustavate toodete hinda. Aktsiisid on kehtestatud alkoholile ja sigarettidele, et piirata nende tarbimist. Riigil on võimalik soodustada majandustegevust maksupoliitika kaudu. Näiteks on riigil võimalus soosida investeeringuid, andes maksuvabastusi. Eestis on tulumaksuvaba kasum, mida ei maksata omanikele välja, vaid kasutatakse edasise äri laiendamiseks ja investeeringuteks. Samuti on maksusoodustused firmadele, kes võtavad tööle puutega inimesi. Kui riik tõstaks makse, oleks küll riigieelarve korras, kuid teatud tarbimine väheneks (inimeste rahapuuduse tõttu). Samuti läheksid väikefirmad pankrotti, kuna nad ei suudaks konkureerida
Kuivõrd maksupoliitika kaudu saab mõjutada majanduselu ja indiviidi toimetulekut? Ühiskonnas toimuvad protsessid on tingitud majanduse arengust. Majanduse peamiseks probleemiks on kuidas rahuldada ühiskonna vajadusi ja soove. Inimeste soovid on piiramatud, kuid ressursid sageli piiratud. Kuidas maksupoliitika mõjutab majanduselu ja indiviidi toimetulekut? Maksupoliitika struktuuride osakaalu - kaudsete ja otseseste maksude suuruse - mõju majandusele ja indiviidile on erinevad. Otsesed maksud arvestatakse tarbimiselt ning mõjutavad suuremal määral vaesemat elanikkonda, kui käibemaksu protsent on kõrge, siis see mõjutab väikse sissetulekuga tarbijat, sest ta kulutab valdava osa oma sissetulekust. Kaudsed maksud mõjutavad pigem rikkamat elanikkonda. Aktsiisimaksud tõstavad maksustavate toodet hinda ning seetõttu muutub nende tarbimine kulukamaks
Ühel lumisel talvepäeval, kui kõik usinad Eesti töömesilased endale leiba teenisid, küsisid Gustav Adolfi Gümnaasiumi kümnenda klassi õpilased igas vanuses rahakasutajatelt ja leivasööjatelt, mida nemad arvavad meie riigi maksupoliitikast. Üldiselt ollakse praeguse majanduskorraldusega rahul ning muutusi ei soovita, sest kui jutt käib maksude muutmisest, siis neid üldjuhul tõstetakse, nagu tõdes teemaga hästi kursis olev 28-aastane noormees. Praeguse maksupoliitika plussidena toodi välja ka selle stabiilsust ning küllaltki suurt vabadust ning mugavust ettevõtjatele. Tegime juttu ka astmelisest tulumaksust, mis viimaste Riigikogu valimiste aegu meediast tihedalt läbi käis. Arvamused jagunesid laias laastus võrdselt pooleks. See, mida arvati, sõltus peamiselt inimeste majanduslikust taustast, informeeritusest ning usaldusest oma riigi vastu. Riigiametites töötavad mitte eriti kõrget palka saavad inimesed pooldasid astmelist
mõjutatakse majandustegevust. Valitsus kujundab maksusüsteemi selleks, et tagada rahaliste vahendite laekumise riigieelarvesse. Eesti eelarve kõige suuremad tuluallikad on käibemaks, sotsiaalmaks ja aktsiisimaksud. Maksupoliitikal on väga suur roll mõjutamaks majandust ning üksikisikut. Kaasaegsel maksusüsteemil on eelkõige fiskaalne funktsioon, mis seisneb ühishüviste pakkumiseks vajalike ressursside kogumises eelarvesse. Maksupoliitika on väga palju vaidlusi tekitanud aga just üksikisiku toimetulekul nimelt väidavad proportsionaalse maksusüsteemi pooldajad, et kõigil indiviididel peaks maksuprotsent olema ühesugune, sõltumata sissetuleku suurusest. Progresseeruva maksusüsteemi pooldajad eeldavad indiviidi maksumäära suurenemist, kui tolle sissetulek suureneb. Seega peaksid nende arvates jõukamad inimesed ainult selle pärast rohkem makse tasuma, kuna nende sissetulek on suurem. See poleks ilmselgelt enam võrdne
ühishüvesid. Indiviidide toimetulekut mõjutavad suuresti inimeste endi sotsiaalne staatus ehk ühiskondlik positsioon. Kõrgematesse kihtidesse kuuluvatel inimestel on rohkem resursse, seega neil on rohkem oskuseid, tutvusi, teadmisi, võimu ja muidugi ka raha, kui madalamatesse klassidesse kuuluvatel indiviididel, kes võivad ennast sageli tunda ühiskonnas tõrjutuna. Majandusedu võib peale maksupoliitika ka majanduspoliitika mõjutada. Majanduspoliitika alandab peamiselt tööpuudust (ehk reguleerib tööhõivet) ja inflatsiooni. Majanduspoliitika eesmärkideks on ka õiglaste sissetulekute jaotamine ja hindade stabiilsus ehk inflatsioon. Maksusüsteemis kasutatakse peamiselt kahte süsteemi, milleks on proportsionaalne ja progresseeruv maksussüsteem. Peamiselt eelistavad inimesed proportsionaalset maksusüsteemi, kus on maksud jaotatud võrdselt
Kuivõrd maksupoliitika kaudu saab mõjutada majanduselu ja indiviidi toimetulekut? Eesti maksusüsteem on proportsionaalne, samas kaheastmeline. Riigi üheks ülesandeks on kontrollida maksupoliitikat nii, et majandus üle ei kuumeneks ega madalseisu vajuks. Majanduselu mõjutamine maksupoliitika kaudu on üks tõhusamaid meetodeid. Majanduselu ja indiviidi toimetuleku mõjutamiseks on mitmeid mooduseid. Pidevaid vaidlusi põhjustavad tulu- ja käibemaksu tõusud (või langused). Parempoolne ideoloogia pooldab pigem madalamat tulumaksu ja kõrgemat käibemaksu. See tagab riigile kindla sissetuleku ja annab võimaluse erinevate teenuste (toit, ravimid, ka luksuskaubad) näol lisatuluks. Taoline
Valitsus ja riigieelarve 11a Millised ülesanded jäävad vabal ettevõtlusel täitmata? Omandiõiguse kaitsmine ja kindlaksmääramine Vaba konkurentsi kaitse Positiivsete ja negatiivsete välismõjude reguleerimine Ühishüvitiste pakkumine Tulude ümberjaotamine Majanduse stabiliseerimine Milliseid probleeme tekitavad valitsuse otsused? Tihti on valitsus majandusseaduste vastu võimetu ja valitsuse sekkumine võib tekitada omakorda probleeme. Stiimulid Informatsioon Erihuvid Kuidas riik oma tegevust finantseerib? Maksud Finantstulud Tulud varadelt Milliseid makse makstakse? Füüsilise ja juriidlise isiku tulumaks Ettevõtte tulumaks Käibemaks Aktsiisimaksud Muud maksud ja trahvid Mille poolest erinevad proportsionaalne, progressiivne ja regresiivne maksusüsteem? Proportsionaalne kõikidele kehtib...
(tulumaks, kasumimaks, varandusemaks), kaudsete maksude puhul aga mitte (käibemaks, tarbimismaks, aktsiis, tollimaks). Ka on maksude kogumine riigi jaoks odavam ega nüua nii kvalifitseeritud maksuaparaati. Maksude kogumisega tegelevad erineva tasemega riigivalitsemisorganid. Maksud laekuvad nii riigi- kui kohalike omavalitsuste eelarvesse. Sellest lähtuvalt saab makse liigitada pldriiklikeks või kohalikeks. 13.EV MAKSUSÜTEEM JA SELLE KUJUNEMINE 13.1 Eesti maksupoliitika Maksupoliitika on üheks majanduspoliitika osaks. Majanduspoliiyika elluviimise peamiseks vahendiks, mille eesmärke aksepteeritakse kogu maailmas, on: 1. Majanduskasv 2. Stabiilsed hinnad 3. Madal inflatsioon 4. Kõrge tööhõive Need on makropoliitilised eesmärgid, kui nende elluviimiseks, nn protsessipoliitilisteks osadeks loetaks fiskaalpoliitikat ja rahapoliitikat. Fiskaalpoliitika on seotud peamiselt riigitulude- ja kulude kujunemisega, seega otsustus
........................... 9 2 Sissejuhatus Riigi üheks põhiülesandeks on kohaliku elu korraldamine valitsusalusel territooriumil ning rahvale avalike teenuste osutamine. Seda kõike eeldusel, et riigile laekub riigikassasse makse ehk vahendeid otsuste täideviimiseks. Seetõttu on tarvis edendada ning töötada välja õiglane maksupoliitika, et võtta rohkem sealt, kus on, ja vähem sealt, kus pole. Eesti jaoks on tekkinud probleemiks inimeste väljavool naaberriikidesse, mille põhjuseks on peamiselt paremad palgad ning maksusüsteem. Seetõttu on viimasel ajal avalikuks diskussiooniteemaks olnud suuresti füüsilise isiku maksustamine ning võimalused, kuidas saab riik jõukuse ebavõrdsust vähendada. Seepärast keskendubki käesolev referaat just füüsilise isiku maksustamisele ja tulumaksu rollile. Referaadi
gümnaasiumide üleminek 60% õppekava osas eesti õppekeelele aastatel 20072011; Välispoliitika: Toetab Eesti kuulumist NATO`sse ja EL ´i.Toetab EL`i laienemist.Toetab EL`i ja NATO tihedamat koostööd. Sotsiaaldemokraatlik Erakond Maksupoliitika: Soodsa ettevõtluskeskkonna loomise ja säilitamise huvides peab maksusüsteem olema võimalikult stabiilne. Maksukoormus peab vastama inimeste õiglustundele ja ühiskonna arengu vajadustele. Maksupoliitika peab tagama Eesti rahasüsteemi stabiilsuse ja majanduse eduka arengu. Riigieelarve peab olema tasakaalustatud ja selge. Tugev majandus on inimarengu ja ühiskonna heaolu peamiseks eelduseks. Riigi kohustus on luua tingimused majanduse kiireks arenguks. Sotsiaalpoliitika: SDE lähtub tervishoiupoliitikas põhimõttest: tervist on kergem ja odavam hoida, kui haigusi ravida. Nad usuvad, et ravikindlustussüsteem vajab edasiarendamist
majanduspoliitilisi otsuseid pidevalt muudetakse, siis pidurduvad ka välisinvesteeringud. Kriisi ajal ei ole hea makse muuta ega uusi kehtestada. Riik peaks tagama maksude stabiilsuse, või mõtlema osalistele maksusoodustustele. Maksukoormust võiks vähendada näiteks töötuskindlustusmäära alandamisega, kuna Töötukassa reserv on juba praegu 2,5 miljardit. Üks olulisemaid positiivseid tegureid Eestis on tulumaksu puudumine ettevõttesse investeeritud tulude pealt. Soodne maksupoliitika on kindlasti väga oluline tegur investorite huvi tekitamises. Kindlasti oleks üheks oluliseks sammuks välisinvesteeringute soodustamisel euro kasutuselevõtt Eestis. Praegu on välisinvestorite usaldusväärsus Eesti suhtes nõrk, kardeti krooni devalveerimist. Euro aga kindlustaks paremad väljavaated täiendavate investeerinute saamisel. Oluliseks mõjuriks euroopa investoritel oleks valuutakursi riski puudumine. Seega
riigi või kohaliku omavalitsuse avalik-õiguslike ülesannete täitmiseks või selleks vajaliku tulu saamiseks maksumaksjale pandud ühekordne või perioodiline rahaline kohustus (Maksukorralduse seadus (MKS) §2). Maksude kehtestamise peamine eesmärk on tagada riigi toimimiseks vajalike rahaliste vahendite olemasolu. Teatavatel juhtudel võib maks olla ka riigi sotsiaal- ja majanduspoliitika kujundamise vahendiks (näiteks soodustada maksupoliitika kaudu loodussäästlikku tarbimist jms). Maksud laekuvad kas riigieelarvesse või sihtotstarbelisse fondi. Nt. sotsiaalmaksust makstakse 13% riiklikuks ravikindlustuseks ja 20% pensionikindlustuseks (sealhulgas kohustusliku kogumispensioni süsteemi jaoks) vajaliku tulu saamise eesmärgil. Peamised tulumaksusüsteemid on: 1. Astmeline e. progresseeruv keskmine maksumäär kasvab sissetuleku suurenemisega. Eestis toetab seda SDE, KE. Soomes max. 53%, Rootsis 59%, 2. Proportsionaalne e
arendada ettevõtlust eest tasakaalustada nõudmised leevendada töö puudust ja pakkumised kohustus aidata nõrgematel leevendada tööjõu puudust ühiskonna liikmetel toime tulla Kuidas ? maksupoliitika kehtestab ohutusnõudeid hinnapoliitika tervishoiu nõuded osalus sanitaar hügieeninõuded pakub väikefirmadele abi ühishüviste pakkumine ja toetust väliskaubanduslikud tõkked
v Toidukaupade käibemaksu tuleb langetada Rerformierakond: v Maksurahu kõigi maksude osas, välja arvatud tööjõumaksud: v a. jätkame lihtsa ja ettevõtlikkust soodustava ühetaolise üksikisiku tulumaksuga ning välistame keerulise ja astmeliselt vaesustava tulumaksusüsteemi kehtestamise v b. anname kindluse, et tulumaksuvabastus ettevõttesse tagasi investeeritud kasumilt säilib v Reformierakonna maksupoliitika lähtekohaks on maksusüsteemi stabiilsus, lihtsus, läbipaistvus ja võrdse kohtlemise põhimõttest lähtuv ühetaolisus. v Peame õigeks maksustada pigem tarbimist kui tulusid, samuti keskkonnale ja inimestele tekitatavat kahju. v Ei poolda maksuerisusi majandus- ega sotsiaalpoliitilise meetmena, kuna see on ebatõhus ja kulukas. Sotsiaaldemokraadid: v Tagada riigi jaoks vajalike kulutuste katmist v Vähendada ebavõrdsust ühiskonnas v
· Kui poolt on vähemalt 51 Riigikogusaadikut, on eelarve vastu võetud. · Peale seda kuulutab ka president seaduse välja ning eelarve järgimine muutub kõigile kohustuslikuks. 4, 8 & 10. Selgita: Eelarvepoliitika eelarve koostamise põhimõtted ja vastavad otsused. Maksupoliitika määrab, milliseid makse ja mille eest riik kogub. Kulupoliitika tegeleb eelarve tasakaalu küsimustega, samuti seab eelistused, millele laekunud vahendeid jagada. Maksupoliitika majanduslik aspekt maksupoliitika aspekt, kus kogudes rohkem tulusid, tugevneb riigi võime sekkuda majandusse. Näiteks saab pakkuda rohkem ühishüviseid ja maksta enam toetusi abivajajatele. Maksupoliitika sotsiaalne aspekt maksupoliitika aspekt, kus maksudega saab nimeste tuluerisusi võimendada või vähendada. Maksukoormus kõigi maksude kogusumma võetuna protsendina ühiskondlikust kogutulust (SKPst) Maksumäär protsendina väljendatud tulu- või hinnaosa, mis tuleb maksuna ära maksta. (Eestis on
· Loomapidamismaks · Paadimaks · Lõbustusmaks · Teede ja tänavate sulgemiseks · Reklaami ja kuulutuste maks · Mootorisõidukimaks · Müügimaks (Haapsalu, Rapla? Tallinn 2010 1 juulist KOV tuludesse laekub 55% KOV territooriumil sisseregistreeritud inimese tulumaksust) Selle aasta riigieelarve oli 89,4 miljardit krooni (2,4% vähem raha) 21% tulumaksust läheb 45% riigi eelarvesse ja 55% KOV. Millised võimalused on riigil teostada maksupoliitikat: EU maksupoliitika põhineb kaudsetel maksudel. Meil on tööjõud õrgelt maksustatud, kapital on vähe maksustatud, Leedus ka. Käibemaks Euroopas: nt Küprosel toiduainetel käibemaksu pole, tarbekaubad on maksustatud 15%. Meil käibemaksu tõstmine toiduainetele, mõjub kõige halvemini vaesele inimesele. Soome langetas majanduskriisi tingimustes käibemaksu, et tarbimine suureneks. Maksupoliitika rakendamine · Maksuda laekumise peab kindlustama tugev riigipoolne kontroll
- mõisted: tootmisressurss, tavamajandus, käsumajandus, turumajandus, segamajandus, subsiidium, välismõju, erahüvis, ühishüvis. - Erinevate majandamissüsteemide võrdlus plussid ja miinused - Maksu- ja hinnapoliitika erinevad võimalused - Riigi majandusse sekkumise motiivid - Ühishüvised 3) Riigieelarve (õpik lk 129-134, TV ül 107-109) - mõisted: riigieelarve, rahandusaasta, eelarvepoliitika, maksupoliitika, kulupoliitika, eelarvedefitsiit, lisaeelarve, maksukoormus, maksumäär, maksusüsteem. - Erinevad maksusüsteemid: proportsionaalne, progresseeruv - Maksupoliitika erinevad aspektid - Eelarve koostamise põhimõtted 4) Maksud, nende otstarve (õpik lk 135-139, TV ül 110-114, 117) - mõisted: otsene maks, kaudne maks, tulumaks, käibemaks, riigilõiv, aktsiisimaks, sotsiaalmaks, tuludeklaratsioon, tulumaksuvaba miinimum.
Haldusbarjääride olemasolu Rentimine ja õiguslikud raamistikud, mis moodustavad vara joon. 2 Poliitilised ja suhete kaitsmise süsteemi liisingu protsessis faktorid 2. Majanduslikud tegurid Venemaa turu üle küllastamine õlletehastega Inflatsiooni kasvumäärad Rahvastiku tulude tase Õlletöötlemise maksupoliitika Tarbija nõudluse muutus Vajalikke ressurside hinnad joon. 3 Majanduslikud faktorid 3. Sotsiaalsed tegurid Rahvastiku kasvu määr Elanike sugu ja vanus Haridustase Kultuuritase 4. Tehnoloogilised tegurid
ÜHISKOND EELARVE. Rahaline plaan eelarveaasta kulude ja tulude kohta, milles pannakse kirja kulud ja tulud, selle aluseks on eelmise aasta eelarve, majandusarengu üldised näitajad ja valitsuse eesmärgid, selle koostab valitsus ja võtab vastu parlament. Maksupoliitika määrab, milliseid makse ja mille eest riik makse kogub. Kulupoliitika tegeleb eelarveaasta tasakaalu küsimustega, seab eelistused, millele laekunud vahendeid jagada. Riigieelarve peab olema tasakaalus, et väljaminekud ei oleks suuremad kui sissetulekud, vastasel juhul jääks riik miinustesse. Puudujäägid kaetakse valitsuse poolt raha laenamisega või elatakse reservi arvelt. Kõige rohkem läheb raha sotsiaalhooldusele(32%), siis tervisehoiule(15%) ja alles siis ainult 10% haridusele.
Rahu tagamise, õiglase maksupoliitika ja riigitulude mõistliku jaotamisega saab vaesust vähendada. Kogu ühiskonna(ük) rikkuse taset näitab sisemajanduse koguprodukt (SKP). SKP üldine rahvuslik tulu, mis sobib ÜK jõukuse mõõtmiseks. Kuna rahvaarv kõigub riigiti väga suuresti, siis tuleb tõepäease pildi saamiseks jagada kogu rahvuslik rikkus inimeste arvuga. Üksikisiku või perek.majanduslikku seisu ning perspektiie saab paremini analüüsida inflatsiooni ja elukalliduse abil. Majanduslikku arengut soosiv tegur on stabiilsus järjepidev poliitline kurss, vähemuutvad seadused, järjekindel rahapoliitika. Üldist hinnatõusu, millega kaasneb raha väärtuse vähenemine, nim.inflatsiooniks. inflatsiooni perioodil tõusevad tavaliselt palk jm.väljamaksed, kuid see ei paranda oluliselt toimetulekut. Maj.teadus väljendab naid suhteid, kasutades nominaaltulu ja reaaltulu. Nominaaltulu summa, mida inimene palgana saab. Reaaltulu summa, mille puhul a...
*vastastiku turgutamine ja diskrimineerimise vältimine 4 PÕHIVABADUST moodustavad euroopa liidu siseturu sellest lähtuvalt kujundatakse erinevaid EL poliitikaid. Kui vaadata detailsemalt, milline on maj.poliiitika struktuur:kõige rohkem määrusi on põllumajanduses. Euroopa Liidu õigusaktid: KÕIGE TÄHTSAMAD AKTID ON MÄÄÄRUSED EHK regulatsioon. Direktiiv on alama astme akt, mis on kohustuslik alama eesmärkide suhtes. Iga rahvusriik peab väljatöötama oma seadusanliku akti. EL maksupoliitika eesmärk: *vältida liikmesriikide vahelist konkurentsi maksude osas *vältida liikmesriikide maksulaekumise vähenemist *muuidiliselt siduv,vaid kujutta esinevat tendentsi tööjõu maksustamise tõstmise osas,mis toimub eesmärgiga korvata maksude vähenemist mkendada teisi liikmesriikide tegurite arvel EL maksupoliitika meetmed: *ärimaksustamise koodeksi vastuvõtmine *kapitalitulu maksustamise ühtsete Maksukoodeks:
See ei tähendanud siiski viimaste õigust asumaale, kõrgeim võim kuulus seal ikkagi Inglise kuningale, st et Põhja-Ameerikasse asunud inimestel olid kõik õigused ja vabadused, mis kehtisid Inglismaal. Mida enam asumaad edenesid, seda iseteadlikumaks muutus kolonistide suhtumine Suurbritannia parlamendi poliitikasse ja esinduskogu poolt vastu võetud seadusandlikesse aktidesse. Eriti suurt rahulolematust tekitas Briti tolli-ja maksupoliitika ning inglise kuninga poolt määratud kuberneri õigus panna veto koloonia seadusandliku kogu otsustele. Septembris 1774 kogunes esimest korda Ameerika asumaade kontinentaalkongress, mis katkestats kaubavahetuse Suurbritanniaga. Kuigi I kontinentaalkongress lootis rahumeelsele konflikti-lahendusele, see siiski ei õnnestunud ning II konintentaalkongress võttis 4. juulil 1776 vastu Iseseisvusdeklaratsiooni, mis kuulutas 13 Põhja-Ameerika kolooniat iseseisvaks.
• SÕJALIS-TÖÖSTUSLIK KOMPLEKS NIXON 1969-1974 VP • NIXONI DOKTRIIN – SUHETE PARANDAMINE NL JA HIINAGA- PINGPONGIPOLIITIKA • VIETNAMISEERIMINE • LÕPETAS VIETNAMI SÕJA • WATERGATE AFÄÄR> AINUKE PRESIDENT, KES ASTUS TAGASI • KOSMOSE VÕIDUJOOKS • 1961-63-JFK • NOORIM PRESIDENT, ILUS, NAISTE LEMMIK • UUS RAJAJOON • TAPETI „SAJANDI MÕRV“ DALLASES 20.11.1963 • WARRENI KOMISJON, LEE HARVEY OSWALD, JACK RUBY, VANGLAS SURNUNA • MAJANDUSES BUUM • MAKSUPOLIITIKA – VÄHENDATI MAKSE • INFLATSIOON LBJ – JOHNSON(DP) 1963-1969 • OLI ASEPRESIDENT, VANDE LENNUKIS • SUUR ÜHISKOND • SUURED RASSIRAHUTUSED • NEEGRILIIKUMINE, JUHT MARTIN LUTHER KING – • 1968- KING JA ROBERT KENNEDY LASTI MAHA • ALGAB VIETNAMI SÕDA FORD 1974-1977 • AINUS, KES POLE VALITUD EI ASEPRESIDENDIKS EGA PRESIDENDIKS CARTER 1977-1981 DP • KEHV VÄLISPOLIITIK • IRAANI PANTVANGID SAATKONNAS • INIMÕIGUSTE PROBLEEM NL • NIKARAAGUA, IRAAN-USA MÕJU VÄHENES
Rahvastiku ränded Emigratsiooni ehk väljarände põhjused · Looduskatastroofid · Sõjategevus · Etnilised või usulised konfliktid · Inimõiguste rikkumine · Sotsiaalmajanduslikud tegurid Immigratsiooni ehk sisserände põhjused · Tervislik elukeskkond · Soodne maksupoliitika · Vabad töökohad Rännete liigitus Rahvastiku rände ehk migratsiooni võib jagada välis-ja siserändeks, sõltuvalt sellest, kas liigutakse mandrilt mandrile, riigist riiki või vahetatakse elukohta oma kodumaa piirides. Migratsioon võib jagada ka vabatahtlikuks või pealesunnitud migratsiooniks. Vabatahtlik on migratsioon siis, kui inimesed vahetavad elukohta näiteks soodsama kliima või kõrgema elatustaseme otsingutel. Sundmigratsioon tuleneb aga sageli poliitilistest põhjustest.
Vastus: 13 kolooniat ● Kes esindas Inglismaa kuningavõimu kolooniates? Vastus: Kuningat esindas vetoõigustega kuberner. ● Miks jahenesid 18. sajandil kolooniate ja emamaa suhted? I põhjus - kehtestati diskrimineerivad tollieeskirjad II põhjus - uued maksud III põhjus - vaba kaubavahetus tõkestamine ● Miks keeldusid kolooniates elavad ameeriklased maksude maksmisest? Vastus: Asumaadel ei olnud oma esindust Inglise parlamendis, seega puudus neil võimalus osaleda maksupoliitika kujunemisel. ● Palun selgita lühidalt mõistet “Bostoni teejoomine”. Vastus: Konflikt - Kolonistid viskasid üle 300 teekasti merre. ● Aastal 1775 kogunes kontinentaalkongress, mis oli kolooniate esinduskogu. Seal võeti vastu kaks olulist otsust. Nimeta need otsused. I otsus - Kontinentaalkongress valis regulaararmee ülemjuhatajaks George Washingtoni II otsus - Lõid regulaararmee ● Miks on 4. juuli 1776. aasta Ameerika Ühendriikide ajaloos oluline?
õiguskorra alal, majanduse vallas ning rahva heaolu ja välissuhtluse osas. · Vabariigi Valitsus esitab parlamendile seaduseelnõusid või olemasolevate seaduste muutmise ettepanekuid. · Vabariigi Valitsus vastutab siseriikliku õiguskorra eest. · Vabariigi Valitsus vastutab maksude kogumise eest. · Vabariigi Valitsuse kohustuseks on hoida korras ja arendada side- ja transpordivõrke. · Vabariigi Valitsus koostab riigieelarve ja jälgib selle täitmist. · Vabariigi Valitsus saab maksupoliitika jmt varal majanduskeskkonda kujundada. · Eestis vastutab Vabariigi Valitsus rahva hariduse ja tervishoiu (meditsiin) eest. · Vabariigi Valitsus tagab rahvuskultuuri püsimajäämise, elu- ja looduskeskkonna puhtuse, pensionid ja abirahad. · Vabariigi Valitsus korraldab suhtlemist teiste riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega. · Vabariigi Valitsus vastutab riigi kaitsevõime eest. Vabariigi President on Eesti riigipea ja kõrgem ametiisik riigis. Ta on eelkõige riigi
SOOME Soome on ELi kõige põhjapoolsem liikmesriik. Pindala 338 434,7 km2 Rahvastiku arv 2014 a lõpus 5 471 753 ELi liikmesriik alates 1. jaanuar 1995 Euroala liige alates 1. jaanuarist 1999 Schengeni ala liige alates 25. märts 2001 SKP 2013 teenuste sektor (70,4%) tööstussektor (26,9%) põllu ja metsamajandus ning kalandus kokku (2,7%). Suurimad Soome ettevõtted on Nokia, Sampo Group, TeliaSonera, Neste Oil, Stora Enso, UPM, Fortum, Kesko, Kone, Wärtsilä, Metso, Outokumpu, YIT, Cargotec, Sanoma, Rautaruukki, Kemira, Tieto, Konecranes, Elisa Oyj ja Nokian Tyres. Rahvusvahelise ulatusega majandussektorid Soomes on metalli ja elektroonikatööstus ning metsa, tselluloosi ja paberitööstus. Soome peamised ekspordipartnerid on Rootsi, Venemaa ja Saksamaa ning peamised impordipartnerid on Venemaa, Saksamaa ja Rootsi. FISKAALPOLIITIKA Jäiga eelarvepoliitika...
otsused, mida koostamisel tehakse; Koosneb maksupoliitikast ja kulupoliitikast; Maksu- ehk tulupoliitika määrab, milliseid makse ja mille eest riik kogub. (Sellest sõltuvad riigieelarve tulud.) Kulupoliitika määrab, millele riigi tulud kulutatakse. Tegeleb ka eelarve tasakaalu küsimustega. Eesti riigieelarve 2009 TULUD KULUD 97,8 96,7 miljardit miljardit TÄPSEMALT VAATA www.fin.ee Maksupoliitika Maksukoormus kõikide maksude kogusumma (% SKP-st) Maksumäär tuluosa või hinnaosa, mis tuleb inimesel maksuna ära maksta (% tulust või hinnast) Maksusüsteem kehtivad maksud ja maksustamise põhimõtted riigis Maksusüsteemid Proportsionaalne Astmeline Suurematelt tuludelt Kõiktulud on tuleb maksta suurem maksustatud protsent makse, ühesuguse väiksematelt tuludelt
Samuti on heaoluriigi ülesandeks tagada inimese loomupärastest eeldustest ja rahakoti paksusest sõltumata võrdne võimalus osa võtta ühiskonna üldisest heaolust. Kas Eesti vastab heaoluriigi tunnustele? Heaoluriik püüab parandada inimese toimetulekuvõimalusi ning sekkub sel eesmärgil majandusse ja tulude jaotamisse. Riik pakub teenuseid, näiteks tervishoid ja haridus. Heaoluriik täidab ka sotsiaalseid ülesandeid ning reguleerib majandust. Riik sekkub majandusse, st jagab maksupoliitika abil umber tulu ning korraldab haridust, tervishoidu ja perpoliitikat. Majanduslikku tõhusust kõrvutatakse heoluriigisalati sotsiaalse õiglusega. Selle väite umber on siiski käinud pidevad vaidlemised, liberalistid (parempoolsed) arvavad, et sotsiaaltoetusi saab suurendada siis, kui majanduskasvuga on kogutud piisav varu, seevastu sotsiaaldemokraadid (vasakpoolsed) arvavad, et majandust ei tohi edendada inimarengu arvelt.
Samuti on heaoluriigi ülesandeks tagada inimese loomupärastest eeldustest ja rahakoti paksusest sõltumata võrdne võimalus osa võtta ühiskonna üldisest heaolust. Kas Eesti vastab heaoluriigi tunnustele? Heaoluriik püüab parandada inimese toimetulekuvõimalusi ning sekkub sel eesmärgil majandusse ja tulude jaotamisse. Riik pakub teenuseid, näiteks tervishoid ja haridus. Heaoluriik täidab ka sotsiaalseid ülesandeid ning reguleerib majandust. Riik sekkub majandusse, st jagab maksupoliitika abil umber tulu ning korraldab haridust, tervishoidu ja perpoliitikat. Majanduslikku tõhusust kõrvutatakse heoluriigisalati sotsiaalse õiglusega. Selle väite umber on siiski käinud pidevad vaidlemised, liberalistid (parempoolsed) arvavad, et sotsiaaltoetusi saab suurendada siis, kui majanduskasvuga on kogutud piisav varu, seevastu sotsiaaldemokraadid (vasakpoolsed) arvavad, et majandust ei tohi edendada inimarengu arvelt.
Tänasel päeval saame me elada vabas Eestis. Eestlased on saavutanud oma ieseisvuse peamiselt just tänu kokkuhoidmisele, mis meis kõigis sisemuses peitub. Olgugi, et see tihtipeale välja ei paista, kuna keskmine eestlane on tavapärasemast tagasihoidlikum ning võib tunduda isegi ehk tusane, peitub tema südames ikkagi soojus, ühtehoidvus ja patriotism ehk armastus oma kodumaa vastu. Ent vahest tuleb ette hetki, kus tekib teatud põhjustel vimm oma kodumaa vastu. Olgu selleks kas uus maksupoliitika, mis inimeste rahakotile halvasti mõjub, halb ilm või hoopiski mõni muu asjaolu. Tihti räägitakse, et palju parem oleks hoopiski elada kuskil välismaal, kus on odavam toit, parem kliima jne. Olgugi, et paljud eestlased kolivadki välismaale elama ja ei tahagi hiljem kodumaale naasta, leidub ka neid, kes hiljem taipavad, et ega seal välismaal ka nüüd nii palju parem pole ja naasevad seepeale kodumaale- Eestisse tagasi.
ülesehitamist tugevamatel alustel ja edukas eksport, mida kahtlemata odavam valuuta kaasa tooks, tähendaks raha teenimist, mitte selle laenamist. c. Vahetuskursi muutus mõjutaks Kreeka kodanike reisimisvõimalusi selles mõttes, et sel juhul oleks nende raha väärtus väiksem, mistõttu muutuvad välismaised kaubad kallimaks. Revalveerimine tõstaks inimeste ostuvõimet, kuid valuutakursi kunstlik tõstmine maksupoliitika läbi tundub väga „kreekalik“ lähenemine. d. Esialgse kursi taastamise põhjenduseks võiks olla majanduse piisav taastumine ning avalik surve. e. Selleks, et soovitud eesmärki saavutada oleks vaja makse langetada, selleks et reaalne vahetuskurss suureneks. f. Maksude langetamisel S↓, I↓, NX↓, r↑. g. Revalveerimine, majanduse endisele tasemele kasvamise ära ootamine, tuleks lasta valuutaturul ise tasakaalustada.
Pensionisüsteemi korraldamine Tervishoiuja hoolekande korraldamine o O1.01.2002 aasta seisuga oli Eesti rahvaarv 1 361 000 inimest. o Rahvastiku vanulist koosseisu iseloomustab vanemaealise osakaalu suurenemine. Rahvastiku muutumine kahel viisil: Loomulikult e. iibe teel Rännete e.migratsiooni kaudu Rände põhjused: 1)Tõukefaktorid(tööpuudus, loodusõnnetused, sõjad, riigi sisepoliitika) 2)Tõmbefaktorid(vabad töökohad, soodne maksupoliitika, tervislik elukeskkond) Tööjõudu iseloomustavad näitajad: a)Üldine haridustase b)Erialane ettevalmistus c)Välja ja ümberõppe võimalused ja soovid tööjõu hulgas Turumajanduslikus ühiskonnas esineb tööpuudus. Struktuurne tööpuudus töökohad on olemasaga puuduvad vastava ettevalmistusega töötajad. Varjatud tööpuudus e. alarakendatus olukord, kus töökohti on küll olemas, kuid ei taga pidevat tööd ega tasustamist.
Väikse riigina oli see mõistlik samm, sest oma valuuta hinna kõikumise oht oli suur. Eesti valitsus sai krooni osta ja müüa, et säilitada selle tasakaal margaga. Eurotsooniga liitununa ei pea seda enam tegema, sest valuutapoliitikat juhitakse Euroopast. Kuna siinne kaubandus on tihedalt seotud Euroopa Liidu liikmesriikidega, võitis Eesti rohkem, kui kaotas. Junckeri plaanide järgi järgmine samm oleks ära anda ka eelarve-, sealhulgas maksupoliitika. Praegu julgustab Eesti riik ettevõtlusega tegelemist läbi mõistliku maksupoliitika. Lähenemine, et maksustatud ei ole kasum, vaid väljamakstavad dividendid, on suurepärane. See julgustab noori alustama ettevõtlusega ja soodustab selgelt majandusarengut, sest kasv tuleb väikeste, mitte suurte ettevõtete pealt. Euroopa Ühendriikides ei oleks sellised erisused aga võimalikud, sest maksupoliitika kirjutab ette Euroopa.
seoses sellega ka uued välispoliitika suunad. Koalitsioonileping Koalitsioonimoodustavad Kristlikud Demokraadid ja Vabad demokraadid. Uueks välisministriks sai Guido Westerwelle ning kaitseministriks Karl-Theodor zu Guttenberg. Jõuti kompromissile ka maksukärbete osas(Vabade Demokraatide juht lubas maksukärpeid 35 miljardi euro ulatuses, samas kui Merkel vaid 15 miljardi ulatuses). Uue valitsuse koalitsioonilepe näeb ette 24 miljardi euro ulatuses maksukärpeid. Maksupoliitika muutmise vajadus tuleneb sellest, et Saksamaa majandus on surutisest kannatada saanud. 2008. aasta jooksul on eksport langenud 5 % võrra niisugust ekspordilangust pole liitvabariigi ajal varem olnud. Koalitsioonileppes pööratakse erilist tähelepanu keskklassi toetamisele, lastetoetustele ning ettevõtluse arendamisele. Kõik see peab muutma saksa majanduse dünaamilisemaks. Statistika ütleb, et majanduskriisi kõige sügavam põhi on
Proportsionaalne 22-protsendiline maksumäär. Progresseeruv - Proportsionaalse kontrastina võtab progresseeruv tulumaks suurema tuluga inimestelt ka suhteliselt suurema maksu. 16. Kuidas korraldab riik maksude kogumist? 17. Mis on tuludeklaratsioon? Inimese või abikaasade aasta jooksul saadud sissetulekute ametlik aruanne maksuametile. 18. Miks kogu riik maksuraha? Et riik oleks rikkam ja saaks ette võtta asju nagu näiteks haiglate rajamine ja teede remont. 19. Millised on maksupoliitika majanduslikud aspektid? Millised sotsiaalsed aspektid?
Riigieelarve 2014 Riigieelarve tulude mahuks on järgmisel aastal planeeritud 8 miljardit eurot, mida on 349 miljonit eurot ehk 4,6 protsenti enam kui selleks aastaks kavandatud. Maksupoliitika põhimõtted jäävad samaks maksusüsteem püsib stabiilse, lihtsa ja läbipaistvana. Riigieelarve kulud kasvavad 377 miljonit eurot ehk 4,9 protsenti 8,06 miljardi euroni. Vastavalt riigi eelarvestrateegias seatud eesmärgile püsib valitsussektori struktuurselt tasandatud eelarve järgmisel aastal ülejäägis (0,7% prognoositavast SKPst). Riigieelarve 2015 Riiklik pension 1 005 000,00 € Peretoetused 7 640 000,00 € Ravi kindlustus 4 800 000,00 € Pensionifond 3 360 000,00 € Töötuskindlustusmaksed 2 780 000,00 € Põllumajandustootjatele 1 190 000,00 € Kõrgkoolide tegevtoetus 1 490 000,00 € Euroopa liidu makse 1 050 000,00 € Tulu...
Tervisliku merelise kliima ja heade liivarandade tõttu kujunes Bermuda juba 20.sajandi algul turismipiirkonnaks. Tänapäeval on majanduse põhiharud rahandus ja puhkemajandus. Tööstus annab 10%, põllumajandus 1% ja teenindus 89% SKT-st (2006). SKT väärtuselt ühe elaniku kohta on Bermuda maailmas esikohal. Enamik turiste on pärit USA-st, Kanadast ja Suurbritanniast. Turismimajanduses on otseselt või kaudselt tegevad umbes 70% hõivatuist. Leebe maksupoliitika tõttu on Bermudal registreeritud tuhandeid välisfirmasid, kellest enamik on kindlustuskompaniid ning kõik nende finantstehingud on maksuvabad. Käibelt on Bermuda Londoni ja New Yorgi järel maailma kolmas kindlustuskeskus. Haritavat maad on vähe, mistõttu kasvatatakse banaani, kartulit, köögivilja ja tsitrusi ning väljaveoks lilli. Loomadest peetakse sigu, veiseid ja kodulinde. Rannikuvetest püütakse kala ja langusti.
kodanikuühiskond, tarbimisühiskond jne. Heaoluriik sekkub turumajandusse ning tulude jaotamisse, et leevendada sotsiaalsete teenuste ja väljamaksete abil tururiskide mõju inimese toimetulekule. Heaoluriik täidab lisaks klassikalistele riigi funktsioonidele ka sotsiaalseid ülesandeid ja reguleerib riigi majandust. Heaoluriik sekkub aktiivselt majandusse – jagab maksupoliitika abil ümber tulu ning korraldab haridust, tervishoidu ja perepoliitikat. Majanduslikku tõhusust kõrvutatakse alati sotsiaalse õiglusega. Heaoluriigi tunnused: Ülekandeühiskond(rahalisi ressursse kantakse ühest valdkonnast teise) Ligi pool avalikest kuludest läheb sotsiaalsfääri vajadusteks. Heaoluriigi kujunemine I. I etapp 1880 – heaoluriigi kujunemise algus Saksamaal. Valitsus hakkas
ise oma tugevust kavandama Ohud: mõju loodusele; muundatud toiduained, eetilised probleemid. 5.Heaoluriigi olemus ja ülesanded HR püüab parandada inimese toimetulekuvõimalusi nind sekkub sel eesmärgil majandusse ja tulede jaotamisse.1.Riik hakkab toetama turu väliseid valdkondi(haridus, ühishüved),2.pehmendama turukonkurentsi(monopol),3. vähendama riske(überõpe) HR täidab klassikalise riigi kõrval(seaduslome) ka sotsiaalseid ülesnandeid jagades maksupoliitika abil umber tulusid. 6.Millised on siirde ühiskonna problemid?Nt 1.Massid radikaliseeruvad oma poliitilistest nõudmistest 2.kuna demokraati areng tundub aeglane , võidakse teha panus autoriaalsusele 3.majanduspoliitika on liiga tehnikraatlik ja sotiaalküsimused jäävad tagaplaanile 4.uus eliit võib teha populistlikke otsuseid, eirates majanduse põhitõdesid 5.võivad tekkida rahvuskonfliktid 6.elu põhiväärtused asenduvad matreiaalsetega 7.Demokraatia tunnusjooned(võimude lahusus) 1
Tehingu arvu vähenemist võib põhjendada ka sellega, et kinnisvara hinnadade üleüldine tõus Pärnus ei ole võrdselt kasvavas tempos elanike keskmise sissetulekuga. Kutseline hindaja Kristin Vester Domus kinnisvarast kinnitas, et hinnatõus võrreldes sissetulekuga on märgatav. Noorpered on vahetanud varasema eelistuse Mai piirkonnas odavama piirkonna korteri vastu. Eratarbimisega seotud kulutused on kasvanud, seega on Eesti maksupoliitika muudatused viimase kolmeaasta jooksul mõjutanud paljugi tehinguteaktiivsust. 2. ARENGU PROGNOOS JA PÕHJENDUS 2019-2021 AASTAKS ,,Pärnu linnas jäävad ostjaskonna huviorbiiti Mai ja Papiniidu piirkonna paneelmajade korterid, soodsa hinnaga renoveerimist vajavad korterid ja kuni 150 000 eurot maksvad elamud, samuti elamukrundid. Potentsiaalsed ostjad otsivad konkreetset lisaväärtust, olgu selleks siis vaade
Riigieelarveseadus sätestab, kuidas riik raha kogub ja millele ta seda kulutab.Eelarve on rahaline plaan eelarveaasta jooksul laekuvate tulude ja tehtavate kulutuste kohta.Eelarve koostamise prognoosi aluseks on eelmise aasta eelarve, majandusarengu üldised näitajad ja valitsuse eesmärgid.Riigieelarve sünnib valitsuse ja parlamendi koostöös.Riigi eelarve esialgse projekti koostab valitsus, kogudes ministeeriumitelt kokku nende rahasoovid.Pärast seda, kui minsteeriumite ettepanekud on valitsuses kooskõlastatud, saadetakse eelarveprojekt Riigikogusse.Eelarve eelnõu lugemisi ehk arutelukordi on kolm.Lõpuks parlament hääletab ning kui seaduseelnõu poolt on 51 või enam saadikut, on eelarve vastu võetud.Pärast seda kui president seaduse välja kuulutab, muutub eelarve järgimine kõigile kohustuslikuks.Kui Riigikogu ei suuda märtsikuuks riigieelarvet vastu võtta saadetakse see laiali ja korraldatakse erakorralised valimised.Eelarveaasta algab...
Charles Wright Mills Tundis eelkõige huvi majanduse ja poliitika suhete vastu, rõhutas riigivõimu ja majandusliku võimu seost. Analüüsides klassistruktuuri tõi välja kuus sotsiaalset kihti, mis ei erinenud omandisuhete poolest. Millsi prognoosi järgi pidi keskklass muutuma poliitika vastu ükskõikseks, sest kardavad kaotada oma jõukust. c. Heaoluriik riik, kus sotsiaalsele poliitikale pööratakse suurt tähelepanu, riik sekkub majandusse, jagab maksupoliitika abil ümber tulusid, garanteerib sotsiaalse turvalisuse. Mudelid: a. Konservatiiv-korporatiivne heaolumudel Orienteerub palgatöötajaile, hüvitiste suurus varieerub kvalifikatsiooni ja elualade kaupa. Konservatiivne suhtumine perekonda ja naisesse. Vanurid suguvõsa hooldada. b. Sotsiaaldemokraatlik heaolumudel Solidaarsus, kõigile samad hüved. Riik kehtestab kõrged progresseeruvad maksud. Eeldab rahvuslikku üksmeelt.
Kinnistus Inglismaa positsioon suure merevõimuna 1650 sõjakäik Sotimaa vastu ja koloniseerimise algus 1652 alustati Iirimaa koloniseerimist 1653 saatis Cromwell parlamendi laiali ja kehtestas sõjalise diktatuuri Range puritanismi pealesurumine Parlamentarismi areng · Pikajalised traditisoonid (I korda 1265) · James I ajal kokku ei kutsustud, Charles I ajal 1625-1629 kolm korda · 1628 Petition of Rights Mõisteti hukka kuninga senine maksupoliitika, kulutused sõdadeks jm. Nõuti parlamendi õiguste suurendamist (maksude kehtestamine ja sõja kuulutamine ainult parlamendi loal · 1629-1640 nn Charles I türannia-aastad · 1640 Lühike parlament (3 nädalat) · 1640-1653 Pikk parlament (Cromwelli ajal "päraparlament) 1640-1642 asus muutma valitsemiskorda: · Rahandus parlamendi kontrolli alla · Nõuti ministrite vastutamist parlamendi ees · Saadeti laiali kuninga sõjavägi
kehtestanud nii enne kui pärast WTOga liitumist protektsionistlikke meetmeid Kasutatud autod Sealih a Eluslooma d Paberitoot Autode ed WTO kaubanduspoliitika ülevaatuse raportis Venemaa kohta nimetati peamiste välisinvestorite ees seisvate probleemidena näiteks korruptsiooni, läbipaistmatust, probleeme õigusriigi toimimisel, maksupoliitika liigset keerukust ja omandiõiguse probleeme. formaalne (Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon ) eesmärk on tugevdada demokraatiat ja soodustada vabaturumajandust kõikjal maailmas. Läbirääkimised Venemaa liitumiseks OECDga algasid 2007. aastal 2014. aasta märtsis peatati ajutiselt kõik Venemaa liitumisega seotud tegevused OECDs. SUHTED Euroopa parlamendi täiskogul vastu võetud Süüria resolutsioonis PALUB PARLAMENT „kõigil konflikti
kaotanud usu tööd leida). EL-s on tööealine elanikkond vanuses 15-64, Eestis aga 15-74. Tööpuudus tekib siis, kui pakkumine ületab nõudluse. Kasvab maj.languse tingimustes. Peatub ka palgatõus v langeb maj. Tööhõivepoliitika Valitsuse peamised ül-d on tööpuuduse ennetamine ja tööpuuduse tagajärgede kõrvaldamine. Passiivne polit tegeletakse peamisel tagajärgedega; Aktv. polit tegeletakse põhjustega Meetmed tööpuuduse vastu: 1)töökohtade loomine maksupoliitika ning riiklikud toetused alustajatele 2)kvaliteetprogrammid täiendkoolitus, ümberõpe 3)hädaabitööd töötute rakendamine hooajatöödele 4)sotstoetused rahalised toetused v muud soodustused tööotsijatele. Tööstuskindlustussüs: töötaja ja tööandja maksavad töötasult teatud protsendi vastavasse fondi. Sel juhul on inimesel töötuks jäämise korral õigus hüvitisele. Aasta jooksul makstakse talle esimesed 100 päeva 50% palgast, hiljem 40%
Aafrikas, võrreldes teiste koloniaalriikidega oli Saksamaa koloniaalpoliitika julmemaid. 7. Milline Saksamaa tegevus ei meeldinud Venemaale ja Suurbritanniale ja miks? Venemaale ja Suurbritanniale ei meeldinud Saksamaa tund Lähis-Itta, mis kutsus esile Venemaa ja Suurbritannia vastutegevusel.Venemaa oli juba ammu silmas pidanud Türgi väinade ja võimaluse korral ka kogu Türgi haaramist. Inglismaa kartis ohtu oma kolooniatele Idas. 8. Milline oli Saksamaa maksupoliitika ja kuidas suhtus sellesse elanikkond? Sõjalaevastiku ehitamine, kolooniate haldamine ja seal sõjavägede pidamine nõudis valitsuselt täiendavaid väljaminekuid.Nende katteks tõsteti korduvalt makse, eriti kaudseid, see tähendas eelkõige toiduainete, aga ka paljude teiste kaupade kallinemist.Varakate inimeste seas oli eriti ebapopulaarne pärandusmaks( Õdedel- vendadel 4%, kaugematel sugulastel 10%).
Tasuta ühistransport julgeolekupoliitika peetakse vajalikuks riigi ja seisukohalt NATO-sse omavalitsuste toetust kuulumine vajalik) ühistranspordile 2. 1. Vastuseis 1. Isamaa ja Res Publica Liit kooseluseadusele 2. 2. 1. Maksupoliitika... 1. Sotsiaaldemokraatlik 2. 2. Erakond 1. 1. Eesti Vabaerakond 2. 2. Eesti Konservatiivne 1. 1. Rahvaerakond 2. 2. 6. Riigikogu valimistel osalesid 5 erakonda: Punane Erakond, Roheline Erakond,
SUURRIIGID XX SAJANDI ALGUL. MAAILMA MAJANDUSE PÕHIJOONED: Tööstustoodangu kiire kasv, monopolide teke, konkurentsi vähenemine, hindade kasv, väikeettevõtete laostumine, teaduse ja tehnika saavutuste aktiivne rakendamine tootmises. SUURRIIKIDE MAJANDUSTASE: Maailmamajanduses domineerib USA. Põhjused: suur siseturg, palju kasutamata maavarasid, kaasaegne sisseseade, odava tööjõu sissevool, raudteede kiire areng, vähene seotus kolooniatega. Saksamaa tõuseb 20 sajandi teisel kümnendil teisele kohale. Põhjuseks: uuenenud tehnoloogia, uued tööstusharud keemia- , auto-, elektroonikatööstus, toodetel hea kvaliteet ja odav hind võrreldes Inglismaaga. Suurbritannia langeb kolmandale kohale. Põhjuseks: vabakaubanduse asendamine protektsionismiga, kapitali ebaotstarbekas paigutamine, tööstuse sisseseade vananemine, aegunud energiaallikate kasutamine. Venemaa mahajäänud agraarmaa , kus 90% elanikkonnast olid talupojad. Tööstus oli peamiselt suurl...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
