MAJANDUSTEADUSE ALUSED 43 9. Turu puudulikkus ja valitsuse osa majanduses. 9.1. Turumajandus ja efektiivsus Juba päris õpiku alguses püstitasime kolm olulist küsimust, millele iga majandussüsteem peab vastuse leidma. Eesmärgiks on anda küsimustele, mida toota, kuidas toota ja kellele, toota parim võimalik vastus. Kõigi vajalike hüviste optimaalsete koguste tootmise tagab turg, mis jagab ressursse tööstusharude vahel vastavalt tarbijate nõudmisele. Kui me soovime tarbida rohkem sokolaadi, hakkavad ressursid liikuma teistest tööstusharudest sokolaadi tootmisesse. Piimatoodete tarbimise vähenemine omakorda toob kaasa nii tööliste kui muude vajalike ressursside liikumise piimatööstusest teistesse harudesse. Sedasi ressursse jagades tagab turg nõudmise ja pakkumise tasakaalu. Uurides valituse rolli majanduses peame vastama küsimusele, et kas tulemus mill...
Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 1 Tarkvara...................................................................................................................................... 2 Tarkvara eri liigid........................................................................................................................4 Jaosvara...................................................................................................................................4 Proovivara............................................................................................................................... 4 Vabavara................................................................................................................................. 4 Miks kasutada legaalset tarkvara?.................................................
Need muutused tõstsid päevakorrale tõsiasja, et riigi territooriumil elavatel inimestel ei saanud olla ainult kohustused, vaid peavad olema ka õigused. Peetri ajastu üheks keskseks mõisteks kujunes üldine heaolu, mille saavutamiseks pidigi riik eksisteerima, aga kõik riigi elanikud pidid selle nimel ka tegutsema. Oluline on kontseptsioon, et selle nimel ei pea tegutsema ainult maksumaksja, vaid ka ühiskonna teine pool, seal hulgas ka valitseja. Reformide tagamaaks oli Venemaa sügav traditsionalismi kriis 17. sajandi II poolel, mis väljendus just Venemaa tehnoloogilises ja halduslikuks mahajäämises. Peeter I reformide selgeks eripraks oli tõsiasi, et need ei kasvanud välja Venemaa pinnasest, vaid võeti mudeline üle Euroopast. Reformide ideoloogiline tagapõhi oli ilmselgelt seotud toonase Euroopa mõtlejate ideedega.
kogukondlikud funktsioonid. Kohaliku omavalitsuse vastutusvaldkonnad: haridus, kultuur ja sport, sotsiaalhoolekanne, tervishoid, kommunaalteenused, jäätmemajandus, planeerimistegevus jm 55. Nimetage kohalikud maksud (vähemalt 5 maksu), nende maksude sisu (maksuobjekt). Müügimaks - maksavad valla või linna territooriumil kauplemis- või teenindusluba omavad füüsilisest isikust ettevõtjad ja juriidilised isikud. Müügimaksuga maksustatakse maksumaksja poolt valla või linna territooriumil müüdud kaupade ja teenuste maksumus müügihinnas Paadimaks - maksavad tehnilisele ülevaatusele kuuluvate kuni 12 meetri pikkuste paatide, jahtide ja kaatrite omanikud Reklaami- ja kuulutustemaks - ühissõidukitele paigaldatud kuulutustelt ja reklaamilt Teede- ja tänavate sulgemise maks - demonstratsioonide, rongkäikude ja muude ürituste korraldamise, samuti
Halduskontroll on avaliku halduse üle teostatav järelevalve, mille eesmärk on haldustegevuse kvaliteedi (õiguspärasus, otstarbekus) kindlaks tegemine ja vajadusel selle parandamine. Halduse kontroll kujutab endast erinevate vormide ja institutsioonide ning meetodite kogumit. Halduse kontrollil on mitu eesmärki 1) haldusväliste isikute huvist lähtuvalt on eesmärgiks: a. kaitse halduse omavoli ja õiguste rikkumise eest; b. maksumaksja panuse ökonoomne ja õiguspärane kasutamine ning 2) halduse huvist lähtuvalt on eesmärgiks: a. tagasiside funktsioon b. usalduse hoidmine ja kasvatamine halduse tegevuse suhtes Halduse kontrolli liigid Vastavalt sellele, kas halduse üle teostatakse kontrolli haldusorganisatsioonis sees (halduse enda poolt) või väljaspool seda, tehakse vahet sisemise ja välise kontrolli vahel. 1. Internne ehk sisemine kontroll, mida teostavad halduse enda asutused ja ametnikud
Tulemuslikkuse indikaatorid – tõhusus, tulemuslikkus- kulutused ühe toodanguühiku kohta. Suunatus tulemuste saavutamise protsessile. Efektiivsus, mõjusus- millises ulatuses saavutati püstitatud eesmärgid. Suunatus tulemuste saavutamise mõjule. AS keskendub konkreetse programmi tulemuse hindamisele. Miks on tulemuste mõõtmine hea? Aitab selgusele jõuda mis on org jaoks tähtis, aitab org parandada tulemusi, klienditeenindust, annab töötajatele volitusi, tugevdab vastutust maksumaksja raha kulutamise eest. 2. Millised on tulemusjuhtimise eelised ja puudused avalikus sektoris? Tulemusjuhtimine on tulemuste saavutamist taotlev juhtimisfilosoofia st. juhte ja kogu personali suunav mõtlemisviis ja tegutsemismoodul. Tulemusjuhtimise plussid: Tulemusjuhtimine aitab edastada kõigile organisatsiooniga seotud huvigruppidele organisatsiooni eesmärke ja sellega seotud olulist infot. Tulemusjuhtimine aitab leida erinevates organisatsiooni protsessides
ettevõtjate toetamise. * Samuti võib eesmärgiks olla konkreetsete potentsiaalsete ettevõtjate gruppide – nt töötud, puuetega isikud vms abistamine oma ettevõtlusega alustamisel. Suuremad ja vanemad ettevõtted on eelisolukorras – riik saab pakkuda tasuta infoveebi ja koolitusi. Koolituse puhul võib olla tegemist välistulude efektiga - oma töötaja koolitamisest ei saa tulu mitte ainult ettevõte, vaid ka see töötaja ja ühiskond laiemalt NO: * Maksumaksja raha juba kaudselt toetab ettevõtlust * Stardiabi saab vaid osa seda taotlevatest ettevõtetest * Lootus töökohtade tõusule ei pruugi täituda. Kui abistatavas ettevõttes need töökohad tekivadki, on võimalik, et juba olemasolevad ettevõtted töökohti vähendama. Kellegi toetamine on samaväärne kellegi diskrimineerimisega *Toetatavate ettevõtete väljavalimine on vähem või rohkem subjektiivne.
aktsiisimaks. Maksevõimelisuse printsiibi kohaselt peaksid makse maksma need, kelle maksevõime(sissetulek) on kõrgem. See printsiip on aluseks astmelise tulumaksu põhimõttele. 89. Mille poolest erinevad otsesed maksud ja kaudsed maksud? Otseste maksude korral on maksukohuslane (majapidamine või ettevõte tulumaksu puhul) ühtlasi ka tegelik maksukoormuse kandja. Kaudsed maksud on seotud kaupade ja teenuste hindadega ning nende puhul ei pruugi otsene maksumaksja ning maksukoormuse tegelik kandja kokku langeda. 90. Milles seisneb maksude ülekandumine? Kellelt kellele võivad maksud üle kanduda? Mis määrab selle, kelle kanda jääb suurem maksukoormus? Maksude ülekandumine tähnedab maksude siiret otseselt maksukohuslaselt teistele majandussubjektidele. Tootjalt tarbijale erineva nõudlusega kaupade puhul nagu alkohol, tubakas ja bensiin, sest neile on kehtestatud aktsiisimaksud, mille maksab lõppkokkuvõtte kinni tarbija
lihtsam viia ehitusprojekti sisse muudatusi. 3.8.2. Riigihangete korraldamine Hangete korraldamine ja töövõtja valimine avaliku ja erasektori poolt on oma sisult üsna erinevad. Riigiasutus, kohaliku omavalitsuse asutus või üksus, avalik õiguslik juriidiline isik või muu avaliku sektori valitseva mõju all olev isik kasutab oma tegevuseks vajalike asjade ostmisel, teenuste või ehitustööde tellimisel avalikke vahendeid ehk maksumaksja raha, ning just seetõttu peab ta riigihanke korraldamisel järgima kindlaid põhimõtteid ning tagama oma tegevuse ja otsuste läbipaistvus. RHS-i kohaldamisalast on aga väljas hankelepingud, mis on seotud riigisaladusega või salastatud välisteabega riigisaladuse ja salastatud välisteabe tähenduses või Eesti Panga turvalisuse või avaldamisele mittekuuluva teabega. Erahangete puhul otsustab eraettevõtja või –isik aga ise kuidas ta oma rahalisi vahendeid kasutab.
1) tulumaks; 2) sotsiaalmaks; 3) käibemaks; 4) aktsiisid; 5) maamaks; 6) raskeveokimaks; 7) hasartmängumaks; 8) tollimaks. Lisaks sellele rakendatakse kohustuslikus korras töötuskindlustust ja kogumispensionit - need ei ole maksud vaid kindlustused, kuid vastavaid makseid tasutakse ning deklareeritakse Maksu- ja Tolliameti kaudu ning Maksu- ja Tolliametil on kindlustusmaksete sissenõudmisel sarnased õigused nagu maksuvõlgade sissenõudmisel. Tulumaks Tulumaksuga maksustatakse maksumaksja tulu, millest on tehtud seadusega lubatud mahaarvamised. Juriidiliste isikute puhul maksustatakse tulumaksuga ainult tehtud väljamakseid seaduses sätestatud ulatuses. Juriidilise isiku puhul maksustatakse tulumaksuga seaduses sätestatud tingimustel: Töötajatele tehtud erisoodustused Kingitused, annetused, vastuvõtukulud Dividendid ja muud kasumieraldised Ettevõtlusega mitteseotud kulud ja väljamaksed Sotsiaalmaks
Seda omadust nimetatakse välistamatuseks. (2) Avaliku kauba tarbimine on konkurentsitu: nt. kui üks laev orienteerub merel majaka tule järgi, saab samal ajal sama tuld kasutada orientiirina ka teine laev. Puhastel avalikel kaupadel on muidki omadusi: täiendav tarbija ei põhjusta lisakulutusi (täiendava tarbijaga seotud piirkulu võrdub nulliga). Nende omaduste 32 tõttu ei tooda eraturg neid kaupu kas üldse, või kui toodab, siis ebapiisavalt. Riik peab maksumaksja raha eest organiseerima nende kaupade tootmise või tootma neid ise. Peale puhaste avalike kaupade on terve hulk mittepuhtaid avalikke kaupu, millel on üks ülalnimetatud omadus ja mida valitsused toodavad, ning hulk kaupu (teenuseid), millel on kõik erakauba omadused, aga valitsused toodavad neid ikkagi avalike kaupadena, nii on otsustatud (avalike kaupade tootmine on poliitiline otsus) ja nii sobib ühiskonnale. Majandus- ja muu tegevuse välis- või kõrvalmõjud
Keskkonnaõigus - eksamiküsimused sügis 2012 Sisukord 1 Keskkonnaõiguse üldiseloomustus 3 2 Keskkonna väärtustamine 4 3 Keskkonnaõiguse ajalooline areng 5 4 Keskkonnaõiguse kesksed mõisted 6 5 Keskkonnaõiguse kodi tseerimine 7 6 Õiguspõhimõtete roll keskkonnaõiguses 8 7 Saastaja-maksab-põhimõte 9 8 Ettevaatuspõhimõte 10 9 Ette...
a võiks nimetada uid rahval puudub sisuline võimalus poliitilises otsustamises kaasa rääkida, nimetatakse alused otsustusprotsessis kaasa rääkida, nimetatakse oengu põhjal)? made huvide eest e tegevust, ega kindlustada neilt laekuvat maksutulu ega täita selle baasil rahva tahet 1. Institutsioon on (vali täpseim määratlus) a. reeglid, mille raames ratsionaalsed indiviidid oma eesmärkide saavutamise nimel tegutsevad. b. igasugused asutused, mis maksumaksja raha eest tegutsevad. c. valtsemise instrumendid, mis koosnevad ametnikest. d. igasugused asutused 2. Kaasaegset kohtuvõimu iseloomustab: a. põhinemine pädevusel, b. hierarhilisus, c. demokraatlikud valimised, d. ekspertotsused, e. demokraatlikud otsused. 3. Legislatuuride allakäik tähendab: a. parlamendi rolli tähtsuse langust, b. valitsuse tähtsuse tõusu, c. kaheparteisüsteemi muutumist mitmeparteisüsteemiks, d. mitmeparteisüsteemi muutumist kaheparteisüsteemiks, e
9253-4CAC-80AE-83E8CFC473E2 (21.04.2014) Tosso, E. (2012). A+ kvaliteediklassi kuuluvad vaid südalinna uued büroomajad. E24. http://e24.postimees.ee/938564/a-kvaliteediklassi-kuuluvad-vaid-sudalinna-uued-buroomajad (19.04.2014) Trubetskoi, M. (2011). DTZ Eesti Kinnisvaraturu ülevaade I kvartal 2011. http://www.dtz.ee/dtz/failid/File/Eesti_kinnisvaraturu_yevaade_Ikv_2011.pdf (14.04.2014) Ulst, J. (2005). Üürileping versus rendileping. MaksuMaksja. Eesti Maksumaksjate Liit. http://www.maksumaksjad.ee/modules/smartsection/item.php?itemid=168 (14.04.2014) Võlaõigusseadus. Vastu võetud Riigikogus 26.09.2001. a RT I 2001, 81, 487; RT I, 29.11.2014, 4.
registreeritud maksukohustuslaste registris, siis edaspidiste maksuprobleemide vältimiseks on igal juhul otstarbekas oma ettevõtlusega tegelemise lõpetamisest FIE vormis teatada äriregistrile või maksuhaldurile. Lisad: FIE kustutamise kandeavaldus Vara isiklikku tarbimisse võtmine Mõiste ,,isiklikku tarbimisse võtmine" hõlmab kõiki tegevusi, mis ei ole käsitletavad maksustatava ettevõtlusega tulumaksuseaduse § 14 mõttes. Isiklik tarbimine võib seisneda asja tarvitamises maksumaksja või tema perekonnaliikmete isiklikes huvides või asja kasutada andmises kolmandatele isikutele. Juhul, kui FIE lõpetab ettevõtlusega tegelemise, siis vastavalt TuMS § 37 lg 4 loetakse tema ettevõtluse tuluks sellise vara turuhind, mille soetamismaksumuse on ta arvestatud ettevõtluse kuluks. Kui FIE-l on tegevuse lõpetamisel vara, mille puhul on eelmise tulumaksuseaduse alusel arvestatud amortisatsiooni, siis vastavalt
hulgas Põhitendentsid tänapäeval Eestis: Puudub täpne informatsioon narkootikumide levimise kohta elanikkonna seas ning ülevaade nii ühiskonnale kui ka üksikisikutele nende tarvitamisega põhjustatud kahjust. Ühiskonna kahju: · Politsei ja kiirabi narkomaanidega tegelevad, teised ei saa abi · Narkomaani tööga töötase langeb · Narkomaani elustamine ~1000.-, ravi eest maksab maksumaksja · HIVjm viiruste kandvus, sünnivad haiged lapsed · Üldine turvalisus öisel liikumisel, pisivarhused · Elanikkonna langus, satutakse traumadesse, alkoholi tarvitamine aastaid kahjustab meestel seemnerakke · Liiklusõnnetused Üksikisiku kahju: · Peresuhete lagunemine, sotsiaalne tõrjutus · Tervislik kahju endale · Töötus · Puudulik haridus Eestit iseloomustab:
väljamaksed (TuMS § 51, 52) erisoodustus on igasugune kaup, teenus või mittetulundusühingutele tasutud sisseastumis- rahaliselt hinnatav soodustus, mida antakse ja liikmemaksud, kui nendes ühingutes isikule seoses töö- või teenistussuhtega, juriidilise osalemine ei ole otseselt seotud maksumaksja isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmeks olekuga ettevõtlusega või pikaajalise lepingulise suhtega, olenemata erisoodustuse andmise ajast eluasemekulude täielik või osaline katmine väljamaksed, mille kohta maksumaksjal puudub raamatupidamist reguleerivates õigusaktides
55. Maksu mõiste: Maks on seadusega või seaduse alusel valla- või linnavolikogu määrusega riigi või kohaliku omavalitsuse avalik-õiguslike ülesannete täitmiseks või selleks vajaliku tulu saamiseks maksumaksjale pandud ühekordne või perioodiline rahaline kohustus, mis kuulub täitmisele seaduse või määrusega ettenähtud korras, suuruses ja tähtaegadel ning millel puudub otsene vastutasu maksumaksja jaoks. 56. Millised on olulisemad tähtajad eraõiguslike vaidluste lahendamisel? 57. Mida tähendab Töölepingu seaduse eelnõule seatud eesmärk reguleerida tööandjate ja töötajate vahelisi suhteid, tagades töötajatele heaoluriigi põhimõttest tulenev piisav turvalisus? Andke hinnang, kas see eesmärk on eelnõuga saavutatud. Põhjendage oma hinnangut. Ei leidnud vastust 2. Kursuse Sissejuhatus eraõigusesse läbimiseks palun lisaks eelnevalt nimetatud
Migrandid otsivad tööd, paremat elu, paremaid kliimatingimusi, paremat tulevikku oma lastele. Tänapäeva migratsioon on hästisigivatest kultuuridest ja rassidest rahvahulkade voolamine infertiilsetesse heaolumaadesse. Enamik sisserändajatest on heaolupõgenikud, kes helde sotsiaalabi kulul lihtsalt vegeteerivad, üritamatagi uue asukohariigi ühiskonda integreeruda. Nad jätkavad suurlinnade slummistuvates osades oma traditsioonilist elulaadi ja loovad kohaliku maksumaksja kulul paralleelühiskondi. Rahvusvahelist migratsiooni Euroopa Liidu liikmesriikidesse soodustab sealne madal sündivus ja kõrge keskmine eluiga. 34. Riikidevahelise tehnosiirde mudelid Majanduse ja majanduspoliitika globaliseerumise tõttu pole kõigi vajalike tehnoloogiate enda riigis arendamine otstarbekas ega võimalik. Soomes tehtud uurimus näitas, et kohapeal töötati välja kõigest 3% tehnoloogiatest, 97% võeti üle teistest riikidest. Paljude arengumaade panus
Maksud Eestis Maksususüsteem on soodsam nendele, kes omavad kapitali ja võrreldes oma sissetulekuga tarbivad proportsionaalselt väiksema osa sissetulekust Kõige madalama sissetulekuga isikud maksavad maksudena proportsionaalselt väga suure osa sisstulekust Maksude olemus otsesed maksud isikutele, maksustatakse nii füüsilistele kui juriidilistele isikute sissetulekuid kaudsed maksud kaupadele ja teenustele, maksustatakse kaupade tarbimist, maksumaksja ja maksukandja on erinevad majandussubjektid Maksusüsteeme võib jaotada kolme kategooriasse: Regressiivne maksusüsteem- Kõrgema sissetulekuga inimesed maksavad vähem kui väikse sissetulekuga Proportsionaalne maksusüsteem- kõik maksavad sama suuruse makse sõltumata sissetulekust Progressiivne maksusüsteem- Väiksema sissetulekuga maksavad vähem kui suurema sissetulekuga isikud
politseipatrull. 2.Millised on tulemusjuhtimise eelised ja puudused avalikus sektoris? Eelised o Aitab parandada poliitika kujundamist Ettevalmistamisel, otsustamisel, rakendamisel ja hindamisel Oletatava tulemuse teadmine aitab luua paremini läbimõeldud poliitikaid- saab täpsemalt eesmärke ja mõõdikuid seada Saab kontrollida, kas olemasolevad toimivad o Aitab parandada eelarvestamist Vastutus maksumaksja rahakulutamise eest 15 Muidu eelarveliselt ebareaalsed poliitikad o Aitab parandada avaliku sektori juhtimist, avalikke teenistujaid Saab tugevamad strateegiad luua On vaja plaane ja eesmärke Puudused o Annab üldise pildi, ei paku vajalikke detaile, kausaalseid seoseid
Ühest küljest iseloomustab see demograafilist ja epidemioloogilist olukorda (domineerivad kroonilised haigused ja sündroomid ning nendega seotud meditsiinilised ja hoolekandelised küsimused), teisalt on tegemist sümboolse kujundiga, mis iseloomustab pigem seda keerulist suhtevõrgustikku, mis heaoluühiskonnas24 on kujunenud haige olemise ümber. See tähendab, et ühelt poolt ollakse maksumaksjad ning eeldatakse, et sellest piisab, et vajadusel riik (haigekassa vms) korvaksid sellesama maksumaksja haiguse või vanadusega seotud kulud. Teisalt saab üha ilmsemaks, et meditsiini(tööstuse) arenedes (instrumendid jms läheb üha kallimaks) ning vanade inimeste osakaalu suurenedes nö ,,ühisraha" ikka ei jätku. Niisiis tuleb teha valikuid ja valusaid otsuseid. Paradoks on see, et vaatamata suurele edule biomeditsiinis, mida inimkond on saavutanud viimaste aastasadade jooksul, on olulisele kohale tõusnud diskussioonid eutanaasia lubamise üle
President vabastab kohtunikud ametist. Riigikohtu nõudmisel. Kohtunikud nimetatakse ametisse eluks ajaks. Tagatakse kohtupidamise sõltumatus. Et kohtunik ei sõltuks sellest, kes on president. Riik püüab kohtuvõimu sõltumatust tagada suure tasuga. Riigikontrolör Määratakse ametisse 5 aastaks. Riigiasutuste, riigiettevõtete majandustegevuse uurimisega tegeleb. §15 Kuidas kasutatakse riigivara. Kuidas riik ja kohalikud omavalitsused kasuavad maksumaksja raha. Kas ikka kasutamine on seaduspärane ja otstarbekas. Mihkel Oviir. Ametisse nimetab riigikogu ja kanditaadi esitab president. Igal aastal peab riigikontrolör esitama aruande riigi varade kasutamisest ja käsutamisest. Aruande esitab riigikogule. Õiguskantsler Tegeleb õigusjärelvalvega ja kontrollib kas valitsuse kohalike omavalitsuste poolt vastu võetud õigusaktid on vastavuses kehtivate seadustega. Kontrollib ka riigikogu enda õigustegevust. Määratakse ametisse 7 aastaks
Migrandid otsivad tööd, paremat elu, paremaid kliimatingimusi, paremat tulevikku oma lastele. Tänapäeva migratsioon on hästisigivatest kultuuridest ja rassidest rahvahulkade voolamine infertiilsetesse heaolumaadesse. Enamik sisserändajatest on heaolupõgenikud, kes helde sotsiaalabi kulul lihtsalt vegeteerivad, üritamatagi ühiskonda integreeruda. Nad jätkavad suurlinnade slummistuvates osades oma traditsioonilist elulaadi ja loovad maksumaksja kulul paralleelühiskondi. Rahvusvahelist migratsiooni Euroopa Liidu liikmesriikidesse soodustab sealne madal sündivus ja kõrge keskmine eluiga. Paljulapseliste peredega talupojaühiskond on tänaseks kauge minevik. Inimesed ei ela enam külas ega sigita tasuta tööjõudu (rahulikult ja realistlikult arvesse võttes laste suremust). Sajandeid tagasi saadi palju lapsi lihtsalt vajadusest töökäte järele ja vanemate ülalpidamiseks, kui nad polnud enam töövõimelised
teema kohta saab öelda. Nt rahvussuhete diskursus, 15 oleksid kuulekad kapitalistlikus masinavärgis. Sinna alla Keskklass on omandanud kõrghariduse, elab laenuga käib ka tarbimismentaliteet. ostetud majas äärelinnas, saab stabiilselt kõrget Massikultuur vs. kontrakultuur k.kultuurist tehakse sissetulekut ning on huvitatud ühiskondliku kaup, inimene arvab, et on mässaja, aga tegelt on tarbija. stabiilsuse säilimisest. Peamine maksumaksja Tarbimisantropoloogia kritiseerib Frankfurdi koolkonda lääneriikides. liiga elitaarse lähenemise eest. Kultuuri tuleb uurida Töölisklass on omandanud kesk- ja rohujuure tasandi. kutsehariduse ning töötab haridusele vastaval töökohal. Sotsiaalne klass ja tarbimine Elab kortermajas. Palk on madalam keskklassi omast, aga
Lisalugemine: AudS § 50, 51; 90, 91. Milline sisuline info on puudu võrreldes ülaltooduga? MAAETTEVÕTLUSE ALUSED „RAAMATUPIDAMINE JA MAKSUNDUS“ Lektor: Katrin Lemsalu, MSc 2019 MILLEKS MEILE MAKSUD…? Maks on /…/ maksumaksjale pandud rahaline kohustus, mis kuulub täitmisele /…/ ning millel puudub otsene vastutasu maksumaksja jaoks RIIKLIKUD MAKSUD KOHALIKUD MAKSUD Maksukorralduse seadus Kohalike maksude seadus aktsiisid reklaamimaks ettevõtlustulu maks teede ja tänavate sulgemismaks hasartmängumaks loomapidamismaks käibemaks mootorsõidukimaks maamaks lõbustusmaks raskeveokimaks parkimistasu
seljaprobleemidest, mille all kannatab ja on kannatanud ilmselt enamus kodanikest; vale liikumine, vale diagnoos ja vale ravi võivad olla ohtlikumadki, põhjustades töövõimeliste inimeste aktiivsest ja tervest elust kõrvalejäämist või lausa sandistumist; kuna puudub üksmeel ja koostöö lääne ja ida-meditsiini vahel, osutub kaotajaks patsient; meie ajakirjandus arvutas just hiljuti välja, et Riigikogu liikme kuluhüvitiste uus kord lisaks maksumaksja kulutusi 100 milj krooni võrra; riigi kodanike seljaprobleemid tekitavad meie väikesele vabariigile ilmselt kordi suuremaid kulutusi aastas ja ajakirjanduse esikülgedel pole sellest ,,piiksugi". Lahemaa Tervisekool 2007 Valdo Herzmann Referaat ,,Alaselja vaevused" Kadri Herzmann 7 1
Nimeta mõni otsene maks. Mis on selle maksu korral maksustamise objekt? Nimeta kaudseid makse. Mida maksustab kaudne maks ja mil viisil? Maksu eest otsest vastuteenet ei saada. Maksu eest saadakse riigi ja kohaliku omavalitsuse toimimine ja nende pakutavad ühishüved. Lõivu on tasu mingi teenuse eest (dokumendi väljastamine, tsiviilasja arutamine kohtus jmt). Otsese maksu korral on maksu koguja ja maksumaksja vahel otsene side. Maksukoguja teab, kes maksab ja palju maksab. Sama teab maksja. Maksu objektiks võib olla isik (pearaha ehk isikumaks), vara (maa-, auto-, kapitali- jt maksud), samuti tulu või tööjõu maksumus. Näiteks maamaks, tulumaks, sotsiaalmaks. Kaudne maks muutub osaks kauba või teenuse hinnast (tollimaks, aktsiis ja käibemaks). Kui tarbimine väheneb, siis väheneb ka riigi tulu kaudsetest maksudest.
vastutasuta täitmisele kuuluv rahaline kohustis. Maksude hulka ei kuulu: - rahatrahvid (on karistusliku iseloomuga) - koormised (mitterahalised kohustused) - riigilõivud (tasu teatud toimingu sooritamise eest) - sundkindlustuse maksed (on olemas vastutasu maksja jaoks) - intressid maksu tasumisega viivitamise eest (on mõjutusvahend maksumaksja suhtes) - teenustasud, tulu ettevõtlusest, vara müügist, dividendid jms (ei ole avalik-õigusliku iseloomuga maksed) Riiklikud ja kohalikud maksud Maksusüsteem koosneb maksuseadusega sätestatud ja kehtestatud riiklikest maksudest ning seaduse alusel valla- või linnavolikogu poolt oma haldusterritooriumil kehtestatavatest kohalikest maksudest. Maksu liigitamisel riiklikuks või kohalikuks
eluiga tõusnud 45-lt 75-le. Igasugune meditsiiniga seostatav kuritegevus on üks asi seletamaks skeptitsismi, teine aga ringiga tagasi hiiliv paternalismil põhinev autoritaarsus. Viimase arusaamiseks tuleb mõista Põhjamaade eugeenikafenomeni, mil igati korralikud ja heaoluühiskonda ehitavad riigid piirasid üksikisiku õigusi. Tehti seda aga ühiskonna üldise heaolu nimel nii ka nüüd ja edaspidi. Maksumaksja peab kõik kinni maksma ning milleks peab ta maksma kinni kellegi haiguse, vanaduse, hariduse või hobid...ajaloos on suremusega seostatavaid tendetse 3 : 1. Traumad ja õnnetused 2. Nakkushaigused 3. Vanadusega seotud degeneratiivsed haigused Vabadusega seotud tendentsid: Globaliseerumine haiguste levik; Inimvabadused ja liberalism AIDS. Inimestel on õigus suhelda kellega ta ise paremaks peab, haiguste levikut on raske seega kontrollida. Koos keskmsie eluea tõusuga on tõusnud ka
aruanded. Komisjoni istungid on avalikud. Ka parlamendi muud komisjonid arutavad vajaduse korral auditiaruandeid koos Riigikontrolli ja auditeeritud asutuste esindajatega ning võivad selle tulemusel esitada järelepärimisi valitsusele. · Parlamendi kõrval peab Riigikontroll tähtsaks ka oma töö tulemuste pidevat tutvustamist avalikkusele: et riigi raha on alati maksumaksja raha, siis peavad avalikkuseni jõudma ka selle kasutamist kajastavad auditiaruanded. Ülevaade riigi vara kasutamisest ja säilimisest 2009. Aastal (ÕIS) 11 Tarmo Olgo, EV riigikontrolli peakontrolör ,,powerpoint" Riigikontrolli rolliks: 1) anda tõeline pilt; 2) juhtide probleemidele tähelepanu; 3) parandada riigi haldust. Avaliku sektori ressursse tuleb kasutada parimal võimalikul viisil
Maksude eesmärgid: Ühiskonna avaliku sektori ülalpidamine (riigi valitsemiskulu, hariduselu rahastamine, tervishoiu rahastamine, pensionid) Vähendada inimeste hulgas ebasoovitavaid tegevusi (vähendada suitsetamist- aktsiis; alkoholiaktsiis, kütuseaktsiis- seotud keskkonna reostusega, rahastada maanteede remonti, ehitust; luksuskaupade aktsiis) Turgutada majanduselu- alandamise/tõstmise teel Otsesed ja kaudsed maksud Otsesed maksud- maksumaksja maksab otse oma sissetuleku pealt: tulumaks, sotsiaalmaksu 33% maksab ettevõtja palgafondilt otse maksuametile, sellega tagatud meditsiinikindlustus Kaudsed maksud- makstakse tarbimise pealt: käibemaks 20%, teatud kaupadel 9%- raamatud, kultuuri tarbimine, aktsiisid Maksusüsteemid Proportsionaalne maksusüsteem- kõik maksavad ühe maksumäära järgi, olenemata sissetulekust. (Eesti) Astmeline (progresseeruv) maksusüsteem- maksumäär sõltub sissetuleku suurusest
I Menetluse üldpõhimõtted ja kohtusse pöördumine 1. H esitas hagi KÜ E vastu nõudega tühistada KÜ üldkoosoleku otsused nr 1 ja 2. Kostja KÜ E teatab vastuses, et on oma viga tunnistanud ning pärast hagi esitamist toimunud üldkoosolekul tunnistati vaidlustatud otsused nr 1 ja 2 kehtetuks. Seega on hageja õiguste rikkumine hagi alusena ära langenud. Mida kohus teeb? Kuna nõude aluse äralangemine ei ole aluseks menetluse lõpetamiseks § 428, siis kohus menetleb edasi, kõige arukam oleks eelmenetluse käigus seletada hagejale olukorda ja teavitada võimalusest hagist loobuda. § 4 lg 3 hageja võib hagist loobuda. Loobumine ei välista uuesti kohtusse pöördumist. § 200 on kohustatud käituma heauskselt. Kohtukulud: kostja rikub õigusi, hageja kaebab, kostja lõpetab rikkumise - § 168 lg 5. 371 lg 2 p2, lg 3. Kohus võib jätta hagi läbivaatamata § 423 lg 2 p 2 2. Hageja vaidlustas erakonna liikmena Vene Balti Erakond Eestis kongressi otsused, mille...
1 Arutle, miks on strateegilist juhtimist vaja ja milline on strateegilise juhtimise eesmärk. Millised on ettevõtte strateegia koostamise alused? Strateegiline juhtimine ehk pikemalt ettevaatav planeerimine. Kunagi ajaloos oli sõjategevusega seotud. Põhiliselt kasutatakse suuremates ettevõtetes, kuid on võimalik edukalt rakendada ka väikeettevõtluses. Strateegilise juhtimise protsessi 4 põhietappi - strateegiline analüüs ehk positsioneerimine; analüüsitakse EV sise- ja väliskeskkonda, et panna paika enda positsioon keskkonnas ning strateegilised tegurid, mis võivad tulevikus EV positsiooni mõjutada. Analüüsi abiga enda positsioneerimine peab andma vastuse, kuidas väliskeskkond kõigi oma muutujatega võib ettevõtet mõjutada, millised on ettevõtte enda võimekused ja võimalikud piirangud ning kuidas mõjutab EV tegevus erinevaid huvigruppe. Enne analüüsi juurde asumist sõnastada äriidee, ettevõtte visioon ning osaliselt ka missio...
kasulikkuse (utility) õnnelikkus, nauding ja muu hea. Ühiskonna heaolu ei saa käsitleda indiviidi heaolust, riik toimetab kasulikkus printsiibi alusel, kasu miinus valud ja vaatame kas on hea. Õiguspositivism Valu ja hea poole 4 jagunemist: 1. Füüsiline 2. Moraalne 3. Poliitiline 4. religioosne *Kaastunne, kurvameelsus kerjused tuleks viia töömajja, mõned kerjused on küll õnnelikud, kuid enamus mitte, maksumaksja raha ei tuleks kasutada vaid oleks isemajandav kerjuste maja. Maksimeerida võimalikult suurele hulgale inimestele heaolu Trammi näide, kas sureb üks või mitu, aga siin oleneb lähedus kuidas läheneda? Õnnelikkuse maksimeerimine ning negatiivsete kahjude minimeerimine; enamuse heaolu pole üksikisiku heaolu utilitarismi nõrk külg : *ISIKU ÕIGUSED, kõik väärtused ei ole mõõdetavad -> enamus sõidab vähemustest üle
perekonnaliige, kuid tavaliselt mees) · Elab äärelinnas oma majas, mille on laenu eest ostnud · Saab stabiilselt üsna kõrget sissetulekut; ei pea muretsema elementaarsete vajaduste pärast, kuid ei saa ka laristada · On huvitatud ühiskondlikku stabiilsuse säilimisest, on konservatiivne. Konservatiivne jõud. Stabiilsusest huvitatud, sest neil on selle kadumisel kõige rohkem kaotada. · Peamine maksumaksja lääneriikides. Poliitikud räägivad ka enamasti keskklassist, kui toimuvad valimiskampaaniad Töölisklass · On omandanud kesk- ja kutsehariduse ning töötab haridusele vastaval töökohal · Elab kortermajas · Palk on madalam keskklassi omast, aga piisav põhiliste modernsete hüvede nautimiseks · Elustandard on palju kõrgem kui 19. sajandi töölisklassil Stratifitseerimise alused Mille alusel inimesi klassidesse jaotada?
kasutab tema käsutuses olevat raha seaduslikult ning tulemuslikult. KOV auditeerimine ning seda mitte ainult KOV antud riigi vara kasutamise osas. Riigikontrolli tunnus: ta ei saa kontrollitavatele teha siduvaid ettekirjutisi.Küll on õigus teha ettepanekuid olukorra parandamiseks. Tal on ka õigus avastatud puudustele avalikkuse tähelepanu juhtida, sest Riigikontroll pea andma avalikkusele tagasisidetriigiorganite tegevuse kohta maksumaksja raha kulutamisel. Riigikontrolli rolli ei tohi alahinnata:tal on mitmeid võimalusi avalikkuse ja seeläbi riigi poliitilise juhtkonna mõjutamiseks. Tagamaks Riigikontrolli ja Riigikogu koostööd täidesaatva võimu kontrollimisel on Riigikogus moodustatud riigieelarve kontrollikomisjon, kes arutab ka riigikontrolli poolt avaldatud aruandeid. Riigikontroll ei kontrolli üksnes riigiasutusi, vaid ka avalik-õiguslikke juriidilisi isikuid, sihtasutusi, kelle asutajaks on riik
258ddc8543a9&articleid=13691&paperid=3B6643D5-9253-4CAC-80AE-83E8CFC473E2 (21.04.2014) Tosso, E. (2012). A+ kvaliteediklassi kuuluvad vaid südalinna uued büroomajad. E24. http://e24.postimees.ee/938564/a-kvaliteediklassi-kuuluvad-vaid-sudalinna-uued-buroomajad (19.04.2014) Trubetskoi, M. (2011). DTZ Eesti Kinnisvaraturu ülevaade I kvartal 2011. http://www.dtz.ee/dtz/failid/File/Eesti_kinnisvaraturu_yevaade_Ikv_2011.pdf (14.04.2014) Ulst, J. (2005). Üürileping versus rendileping. MaksuMaksja. Eesti Maksumaksjate Liit. http://www.maksumaksjad.ee/modules/smartsection/item.php?itemid=168 (14.04.2014) Uustalu, Tõnu. AS EfTEN Capital investeeringute juht. Büroohoonete finantseerimise alane ekspertintervjuu. Autori intervjuu. Üleskirjutus. (19.05.2014) Vei, Hermes. AS Swedbank suurkliendidirektor, bürookinnisvara sektori juht. Büroohoonete finantseerimise alane ekspertintervjuu. Autori intervjuu. Üleskirjutus. (16.05.2014) SUMMARY THE FINANCING OF OFFICE BUILDING DEVELOPMENT
207. Mida väljendab sotsiaalne diskontomäär? Intressimäära, millega pikaajalisi sotsiaalseid projekte hinnata (tasuvust hinnata). Määr, millega sotsiaalses tasuvusanalüüsis rahavoogusid diskonteerida. 208. Millised probleemid tõstatuvad sotsiaalse diskontomäära valimisel? Erasektor saab sellena kasutada oodatavat laenuintressi, kuid see erineb tootjatele ja tarbijatele. “Arvatakse”, et sotsiaalne diskontomäär võrdub intressiga, millega laenab tüüpiline maksumaksja. 209. Kuidas mõjutab määramatuse (riski) suurenemine diskontomäära taset? Kui risk suureneb, siis diskontomäär tõuseb, mis tähendab, et diskonteeritud rahavood muutuvad väiksemaks. 210. Kuidas mõjutavad riskijulgus, -neutraalsus ja –kartlikkus diskontomäära valikut? Kindlustusekvivalent on tõenäosus, mille puhul indiviid on ükskõikne kindla käesoleva summa ja riskantse projekti tulemi suhtes (sama summa).
tippspetsialistid e professionaalid Töölisklass vähest haridust nõudva töö tegijad Alamklass kodutud, alkohoolikud Keskklass: omandanud kõrghariduse ja töötab oma haridusele vastaval töökohal. Elab äärelinnas oma majas, mille on laenu eest ostnud. Saab stabiilselt üsna kõrget sissetulekut; ei pea muretsema elementaarsete vajaduste pärast, kuid ei saa ka laristada. On huvitatud ühiskondliku stabiilsuse säilimisest, on konservatiivne. Peamine maksumaksja lääneriikides. Töölisklass: on omandanud kesk- või kutsehariduse ning töötab haridusele vastaval töökohal. Elab kortermajas. Palk on madalam kesklassi omast, aga piisav põhiliste modernsete hüvede nautimiseks. Elustandard on palju kõrgem kui 19.sajandi töölisklassil. Stratifitseerumise alused (mille alusel klasse ikkagi eristatakse?) Karl Marx inimese klassipositsiooni määrab tema suhe tootmisvahenditega. Selle alusel
sissetulekuga tarbivad proportsionaalselt väiksema osa sissetulekust Kõige madalama sissetulekuga isikud maksavad maksudena proportsionaalselt väga suure osa sisstulekust. MAKSUDE OLEMUS Olemuselt jaotuvad maksud kahte gruppi: otsesed maksud isikutele, maksustatakse nii füüsilistele kui juriidilistele isikute sissetulekuid kaudsed maksud kaupadele ja teenustele, maksustatakse kaupade tarbimist, maksumaksja ja maksukandja on erinevad majandussubjektid Maksusüsteem võib jaotuda 3 kategooriasse Regressiivne maksusüsteem kõrgemasissetulekuga isikud maksvad oma sissetulekust proportsionaalselt vähem kui madalama sissetulekuga inimesed Proportsionaalne maksusüsteem kõik isikud sõltumata oma sissetuleku suurusest maksvad maksudeks ühesuguse protsendi oma sissetulekust Progressiivne maksusüsteem väiksemasissetulekuga isikud maksvad
sulgemise maks, mootorsõidukimaks, loomapidamismaks, lõbustusmaks, parkimistasu. Neist enamrakendatavad on reklaamimaks, teede ja tänavate sulgemise maks ja parkimistasu. Maksukoormus näitab maksude osatähtsust riigi majanduselus, seda väljendatakse riiklike maksude suhtena SKP-sse. Mida rohkem funktsioone on riik endale võtnud, seda kõrgemad peavad olema maksud. Otsesed maksud: Otsese maksu puhul kannab maksumaksja vahetult maksukoormuse (tulumaks- nii eraisiku kui ettevõtte-, sotsiaalmaks, maamaks ja raskeveokimaks) Kaudsed maksud maksustavad tarbimist Kaudse maksu puhul tasub maksu lõpptarbija, st maks liidetakse maksustatava kauba või teenuse hinnale (käibemaks, aktsiis ja tollimaks). Riigid erinevad üksteisest otseste ja kaudsete maksude osatähtsuse poolest. Eestis on võetud kurss kaudsete maksude eelistamisele. Reeglina vasakpoolsed parteid eelistavad
ETTEVÕTLUSE ALUSED 2 AP 1 1. Ettevõtluse olemus ja ettevõtjaks kujunemine 1.1. Ettevõtja mõiste Ettevõtja on füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid ning kaupade ja teenuste müük on talle püsivaks tegevuseks, ning seaduses sätestatud äriühing. Äriühinguks on täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts ja tulundusühistu. (Sellest tulenevalt käsitlevad Eesti statistilised väljaanded ettevõtjatena nt osaühinguid ja aktsiaseltse, mitte nende rajajaid.) Ärinimi ehk firma on äriregistrisse kantud nimi, mille all ettevõtja tegutseb. Ettevõte on majandusüksus, mille kaudu ettevõtja tegutseb. 1.2. Ettevõtjaks kujunemine Ettevõtjaks saamise otsust mõjutab sageli mingi muutus elus, mis seab inimese teelahkmele, kus tuleb otsustada, kuidas edasi elada ja töötada. Tegemist võib olla ka teadliku sooviga oma eluviisi muuta. Sellisteks pöördepunktideks võivad olla: * töökoha kaotus * õ...
siis kui isiku käitumises on sellise teo tunnused, mis seadusega on tunnistatud haldusõiguserikkumiseks. Siinjuures paljudel juhtudel seadus ei sätesta täpsemalt tõkendi kohaldamiseks vajalike õiguserikkumise tunnuste iseloomu. On mõistetav, et need tunnused peavad olema ilmsed ja piisavad haldusõiguserikkumise asjas menetluse algatamiseks. Seaduses ettenähtud juhtudel on õigusvastasuse tunnustega tegu nii vajalikuks kui ka piisavaks tingimuseks tõkendi kohaldamisel. Kui maksuhaldur maksumaksja kontrollimisel avastab haldusõiguserikkumise tunnused, on tal maksukorralduse seaduse § 17 3. lõike kohaselt õigus ära võtta asjasse puutuvaid dokumente; 2) seadus võib siduda tõkendi kohaldamise täiendavate asjaoludega ja tingimustega. Tõkendi kohaldamise õiguslikul reguleerimisel tuleb viia miinimumini haldusorgani suvaotsuse võimalus. Õiguserikkumise tunnustega teo olemasolu iseendast ei pea kaasa tooma tõkendi kohaldamist, kui seadus seda otse ei nõua
siis kui isiku käitumises on sellise teo tunnused, mis seadusega on tunnistatud haldusõiguserikkumiseks. Siinjuures paljudel juhtudel seadus ei sätesta täpsemalt tõkendi kohaldamiseks vajalike õiguserikkumise tunnuste iseloomu. On mõistetav, et need tunnused peavad olema ilmsed ja piisavad haldusõiguserikkumise asjas menetluse algatamiseks. Seaduses ettenähtud juhtudel on õigusvastasuse tunnustega tegu nii vajalikuks kui ka piisavaks tingimuseks tõkendi kohaldamisel. Kui maksuhaldur maksumaksja kontrollimisel avastab haldusõiguserikkumise tunnused, on tal maksukorralduse seaduse § 17 3. lõike kohaselt õigus ära võtta asjasse puutuvaid dokumente; 2) seadus võib siduda tõkendi kohaldamise täiendavate asjaoludega ja tingimustega. Tõkendi kohaldamise õiguslikul reguleerimisel tuleb viia miinimumini haldusorgani suvaotsuse võimalus. Õiguserikkumise tunnustega teo olemasolu iseendast ei pea kaasa tooma tõkendi kohaldamist, kui seadus seda otse ei nõua
Majandusteooria majandusteaduse osa, mis tegeleb rahvamajanduse kui terviku toimimise üldiste seaduspärasuste uurimisega. Jaotub makro- ja mikroökonoomikaks. Hõlmab palju erinevaid distsipliine, mille ühiseks jooneks on see, et esiplaanil on üksiku majandussubjekti suhted teistega. Põhiküsimuseks on see, kuidas mõjutavad üksiksubjekti otsused kollektiivseid otsustusi ja nende kaudu saavutatavat tulemust ning kuidas kollektiivsed otsused mõjutavad indiviidi käitumist. Põhieesmärgiks on majandusprotsesside olemuse ja seaduspärasuste selgitamine ja arengu prognosimine, ka baasi loomine inimeste aktiivseks sekkumiseks majanduse arengusse. Mikroökonoomika teoreetiline majandusteaduslik distsipliin, mida iseloomustab rangetel eeldustel põhinev, üksikobjektist(ettevõte, majapidamine) lähtuv käsitlusviis. Seaduspärasusi on empiiriliselt raske kontrollida. Makroökonoomika rahvamajanduse kui terviku tulemuslikkuse mõõtmine ja majandussektor...
Kohalikud maksud kehtestab iga kohalik omavalitsus oma äranägemise järgi kohalike maksude seaduses sisalduva valiku põhjal. Kohalike maksude seadus loetleb kaheksa võimalikku kohalikku maksu: müügimaks, paadimaks, reklaamimaks, teede ja tänavate sulgemise maks, mootorsõidukimaks, loomapidamismaks, lõbustusmaks, parkimistasu. Neist enamrakendatavad on reklaamimaks, teede ja tänavate sulgemise maks ja parkimistasu. 6. Otsesed ja kaudsed maksud, Otsesed maksud: Otsese maksu puhul kannab maksumaksja vahetult maksukoormuse (tulumaks- nii eraisiku kui ettevõtte-, sotsiaalmaks, maamaks ja raskeveokimaks) Kaudsed maksud maksustavad tarbimist Kaudse maksu puhul tasub maksu lõpptarbija, st maks liidetakse maksustatava kauba või teenuse hinnale (käibemaks, aktsiis ja tollimaks). Riigid erinevad üksteisest otseste ja kaudsete maksude osatähtsuse poolest. Eestis on võetud kurss kaudsete maksude eelistamisele. Reeglina vasakpoolsed parteid eelistavad tulumaksu, tsentristlikud ja
lihtsam viia ehitusprojekti sisse muudatusi. 3.8.2. Riigihangete korraldamine Hangete korraldamine ja töövõtja valimine avaliku ja erasektori poolt on oma sisult üsna erinevad. Riigiasutus, kohaliku omavalitsuse asutus või üksus, avalik õiguslik juriidiline isik või muu avaliku sektori valitseva mõju all olev isik kasutab oma tegevuseks vajalike asjade ostmisel, teenuste või ehitustööde tellimisel avalikke vahendeid ehk maksumaksja raha, ning just seetõttu peab ta riigihanke korraldamisel järgima kindlaid põhimõtteid ning tagama oma tegevuse ja otsuste läbipaistvus. RHS-i kohaldamisalast on aga väljas hankelepingud, mis on seotud riigisaladusega või salastatud välisteabega riigisaladuse ja salastatud välisteabe tähenduses või Eesti Panga turvalisuse või avaldamisele mittekuuluva teabega. Erahangete puhul otsustab eraettevõtja või –isik aga ise kuidas ta oma rahalisi vahendeid kasutab.
välismaisele ametiisikule ja seadusevastane tasuvõtmine ametiisiku poolt. Esile võib tuua ka asjaolu, et enamuse tabelis kajastamata ning eelnevalt mainitud kriminaliseeritud tegude eest ei ole kohtuotsuse põhjal kedagi süüdi mõistetud. Sellisest faktist võib teha kaks vaid järeldust: a) nimetatud koosseisu lisamine seadusesse on hästi täitnud üldpreventiivse eesmärgi b) seadusandja on teinud mõttetut tööd ning raisanud sellega ka hulga maksumaksja materiaalseid vahendeid Suure tõenäosusega vastab tõele siiski paraku viimane, st varianti b, sest lisatud koosseisud on suures ulatuses kattuvad põhikoosseisudega ning kriminaalõiguse reformimisel karistusseadustikus neid ei esine. 49 Arvuliselt tõuseb esile veel tabelist 2 head asjaolu, nimelt altkäemaksu andmise (KrK § 165 lg 2 p 2) järgseid süüdimõistvaid otsuseid ei ole esinenud uuritava 13 aasta vältel ning
maksumaksjale pandud ühekordne või perioodiline rahaline kohustus. Eesti maksusüsteem koosneb maksuseadusega sätestatud ja kehtestatud riiklikest maksudest ja seaduse alusel valla- või linnavolikogu poolt oma haldusterritooriumil kehtestatavatest kohalikest maksudest. Riik kehtestab elanikkonnale otsesed ja kaudsed maksud. Riiklike maksude maksuhaldur on Maksu- ja Tolliamet. Otsesed maksud on need, mida maksuamet otseselt maksumaksja käest sisse nõuab, st neid makstakse vahetult tuludelt (nt füüsilise isiku tulumaks, ettevõtte tulumaks, sotsiaalmaks). Kaudsed maksud, kus makstakse tarbimiselt, st kaupade ja teenuste hinnalisana on nt käibemaks, aktsiisid, tollimaks. Maksumäär võib olla: progresseeruv ehk astmeline keskmine maksumäär tõuseb koos sissetuleku suurenemisega; proportsionaalne kõigile riigi kodanikele on tulumaks ühesugune. Eestis on tulumaks 21%
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
