võetud ja tagasi maksmata laenude summa). Rahapoliitika tegeleb raha väärtuse säilitamise ja rahalise stabiilsuse tagamisega. Inflatsioon on hindade üldine ja püsiv tõus ning raha ostujõu langus, mis on tingitud liigse hulga raha käibeletulekust võrreldes tegelike vajadusega. Maksude ja maksete liigid Maks on seadusega pandud ühekordne või perioodiline rahaline kohustus mis kuulub täitmisele ettenähtud korras, suuruses ja tähtaegadel ning maksumaksja jaoks puudub otsene vastutasu. Maksumaksja on füüsiline või juriidiline isik, riigi-, valla- või linnaasutus, kes on kohustatud maksu maksma ning täitma teisi talle seoses maksukohustusega pandud rahalisi ja mitterahalisi kohustusi. Maksu kinnipidaja on isik, kes on kohustatud teise isiku poolt tasumisele kuuluva maksusumma kinni pidama ja tasuma, samuti täitma teisi seoses kinnipidamiskohustusega pandud rahalisi ja mitterahalisi kohustusi. Maksukohustus on maksumaksja kohustus tasuda
riist-ja tarkvara, autod ja bensiin) Maksukoormus on kõigi maksude kogusumma protsendina ühiskondlikust kogutulust (sisemajanduse koguproduktist, ehk SKP-st) Maksumäär - Mõiste majandusest, mis tähendab tavaliselt protsenti, millega arvestatakse kas ettevõtte või üksikisiku sissetulekult arvestatud maksu. Riigilõiv teenustasu, mida tuleb maksta mitmesuguste kodanikutehingute eest. Otsene maks mida maksumaksja (üksikisik, firma) maksab riigile oma tulult. Maksumaksja ja maksukoormuse kandja on sama isik. Kaudne maks maksukoormuse kannab lõpptarbija Raha on mistahes üldtunnustatav maksevahend kaupade ja teenuste eest tasumiseks. Kaupraha on kaubalises vormis esinenud raha, millel oli kaubana kasutamise väärtus Bartertehing on kaupade ja teenuste vahetamine ilma raha vahenduseta (kaup kauba vastu) Kui hinnad tõusevad, siis raha väärtus langeb. Pikemat hindade tõusu nimetatakse inflatsiooniks Kui hinnad langevad, siis raha väärtus suureneb
asutuse suunas. Põhiseadus sätestab Riigikontrolli sõltumatu Riigikogu abistava riigiorganina. Selline lähenemine on kooskõlas ÜRO egiidi all tegutseva Kõrgeimate Kontrolliasutuste Rahvusvahelise Organisatsiooni seisukohtadega avaliku sektori auditeerimise põhimõtete kohta. Tänase Põhiseaduse XI peatükk on üles ehitatud peamiselt 1937. a Põhiseaduse, mõnevõrra ka 1990. a RKS eeskujul. 2. Mis on Riigikontroll? Riigikontroll on Eesti maksumaksja huvides ja palgal tegutsev sõltumatu asutus, kelle ülesandeks on uurida, kuidas riik ja kohalikud omavalitsused on maksumaksja raha kulutanud ning mida selle eest pakkunud. Riigikontrolli sõltumatus on kaitstud põhiseaduse ja riigikontrolli seadusega Riigikontroll on riigi audiitor, kes vaatab, kas avaliku sektori raha on kasutatud tulemuslikult säästlikult, tõhusalt ja mõjusalt ning õiguspäraselt. Riigikontrolli ei huvita mitte ainult
Tulumaksuseadus (TuMS) 1. Mida maksustatakse tulumaksuga? Tulumaksuga maksustatakse maksumaksja tulu, millest on tehtud seadusega lubatud mahaarvamised. (TuMS § 1 lg 1) 2. Kes peavad tulumaksu maksma? Füüsiline isik (TuMS § 48), residendist juriidiline isik (TuMS §-d 49-52), mitteresident (TuMS § 53) 3. Kui pikk on tulumaksuga maksustamise periood? TuMS § 1 lg-s 1 nimetatud tulumaksu maksustamisperiood on kalendriaasta, kui TuMS-s ei ole sätestatud teisiti. (TuMS § 3 lg 1) TuMS § 1 lg-tes 2-4 nimetatud tulumaksu maksustamisperiood on kalendrikuu.
Riiklikud maksud on: 1) tulumaks; 2) sotsiaalmaks; 3) maamaks; 4) hasartmängumaks; 5) käibemaks; 6) tollimaks; 7) aktsiisid; 8) raskeveokimaks. 4. Kes on riiklike maksude haldur ja kes kohalike maksude maksuhaldur? Riiklike maksude haldur on Maksu- ja Tolliamet. Kohalike maksude maksuhaldur on valla- või linnavalitsus või muu maksumääruses sätestatud valla või linna ametiasutus. 5. Kes on maksukohustuslane? Maksukohustuslane on maksumaksja, maksu kinnipidaja või muu isik, kes vastutab seadusega või lepingu alusel maksumaksja või maksu kinnipidaja kohustuste eest. 6. Mida tähendab ettevõtte püsiv tegevuskoht? Ettevõtte püsiv tegevuskoht on koht, mille kaudu toimub mitteresidendi püsiv majandustegevus Eestis. Püsiv tegevuskoht on ka mitteresidendil, kelle majandustegevus Eestis toimub vastavalt tulumaksuseaduses sätestatud volitatud esindaja kaudu. 7. Millised on maksuhalduri ülesanded?
ümberkorraldamine, teise mõtteviisi juurutamine, eksportiva sektori areng. Maks on seadusega või seaduse alusel valla- või linnavolikogu määrusega riigi või KOV avalik-õiguslike ülesannete täitmiseks või selleks vajaliku tulu saamiseks maksumaksjale pandud ühekordne või perioodiline rahaline kohustus, mis kuulub täitmisele seaduse või määrusega ettenähtud korras, suuruses ja tähtaegadel ning millel puudub otsene vastutustasu maksumaksja jaoks. Riiklikud maksud on: tulumaks, sotsiaalmaks, maamaks, hasartmängumaksud, käibemaks, tollimaks,aktsiid, raskeveokimaks, kindlustusmaksed( pensionikindlustus- ja töötuskindlustusmakse) Kohalikud maksud on : müügimaks, reklaamimaks, teede ja tänavate sulgemise maks, mootorisõidukimaks, loomapidamismaks. Maksukohustuslane on maksumaksja,maksu kinnipidaja või muu isik, kes vastutab seaduse või lepingu alusel maksumaksja või maksu kinnipidaja maksukohustuse eest.
alates 1. jaanuarist 1992. Ravikindlustus on… Kindlustatud isik on Eestis elav kodakondsusega, maksumaksev isik. Ka tähtajalise elamisloaga isikud Ravikindlustuse seadus reguleerib solidaarset ravikindlustust Tööandja maksab töötaja palgast, või asutusest, või riigilt, töötukassasse arvel töötud saavad ka automaatselt ravikindlustust Riik suunab selle ravikindlustuse raha Haigekassasse, mida maksumaksja maksab See raha läheb selleks, et kui sa haigeks jääd, sind aidatakse ilma tasu leidmata hädaolukorras, näiteks välisriigis haiglasse saamisel Kes saab ravikindlustust? Eesti õppeasutuses või välisriigi põhiharidust omandav õpilane kuni 21 aasta vanuseni üldkeskharidust omandav õpilane kuni 24 aasta vanuseni kutseõppe tasemeõppes õppiv õpilane Eesti alalisest elanikust üliõpilane. Kelle eest ei maksta? rase naine, kelle rasedus on arsti või
Seaduse, reeglite, uue korra järgi. käsitama – aru saama, mõistma; tarvitama, rakendama. Kuidas nähtut käsitada? Kunstnik käsitab meisterlikult värve. käsitlema – (vaimselt) tegelema (millega), arutama (mida). Küsimust, teemat käsitlema. käsitsema – käte abil kasutama, nt masinat, tööriista. Poiss käsitseb osavalt kirvest. maks – (maksu) kohustuslik riigi- või kohaliku omavalitsuse eelarvesse laekuv summa. Aktsiisi-, käibe-, maa-, sotsiaal-, tulumaks. Maksumaksja. makse – (makse) maksmine; millegi eest tasutav summa. Sisse- ja väljamaksed. Kaardi- ja sularahamaksed. Maksekorraldus, -teatis, -kviitung.
Riigiarhitekt kui instituitsioon Riigiarhitektil kui instituitsioonil on palju vastutuset ja mõjujõudu, et kujundada tuleviku Eesti arhitektuuri ja avalikku ruumi, ilmselt sellepärast ongi see nii kõmutekitav teema, mis ajab mitmed kuulsad inimesed/arhitektid ärevile ja erinevates meediakanalites oma arvamust avaldama. Teatud inimesed rahvast näevad seda kui asutust, mis hoolimata rahva soovist teeb seda, mis parasjagu kasulik on ning mida visioon ette näeb. Ja loomulikult on inimesi, kes arvavad, et see on pelgalt maksumaksja raha kulutamine. Teised inimesed kiidavad jällegi heaks riigiarhitekti ideed ning tajuvad ,,valitsusearhitekti" kui neutraalset kohtunikku arhitektuurimaastikul, kes omab visiooni ja tegutseb parema arhitektuuri ja linnaplaneerimise nimel. K...
tänavate sugemise maks, mootorsõidukimaks, loomapidamismaks, lõbustusmaks ja parkimistasu. Eesti riigieelarve tulud koosnevad erinevatest maksudest kogutud rahadest. Kõige suurem osa eelarve tuludest on käibemaks. Selle eest et, inimesed makse maksavad saavad nad vastu ühishüvede kasutamisvõimaluse. Ühishüved on näiteks tasuta kooliharidus Eestis, sotsiaalne turvalisus mida tagab politsei ja kiirabi, tasuta ühistransport jne. Maksumaksja raha eest maksab veel riik pensioni, lastetoetusi, teeb teederemonti ja peab üleval erinevaid asutusi (nt haiglad) Selleks et, maksude maksmist vältida maksavad tööandjad sageli ümbrikupalka. Ümbrikupalk tähendab seda, et tööandja tahab Sulle kas kogu palga või osa sellest välja maksta sularahas, et vältida maksude maksmist. Sulle on see kahjulik, sest paljude hüvitiste maksmisel on hüvitise suuruse arvutamisel aluseks Sinu palgalt makstud maksud.
Riigieelarve peab olema tasakaalus, et väljaminekud ei oleks suuremad kui sissetulekud, vastasel juhul jääks riik miinustesse. Puudujäägid kaetakse valitsuse poolt raha laenamisega või elatakse reservi arvelt. Kõige rohkem läheb raha sotsiaalhooldusele(32%), siis tervisehoiule(15%) ja alles siis ainult 10% haridusele. MAKSUKOORMUS - kõigi maksude kogusumma, võetud protsendina ühiskondlikust kogutulumaksust. MAKSUMÄÄR - tuluosa, mille maksumaksja maksudena ära maksab. MAKSUSÜSTEEM - ühes riigis kehtivate maksude ja maksustamise põhimõtted. PROPORTSIONAALNE MAKSUSÜSTEEM - maksustamise põhimõte, mille järgi kõik tulud maksustatakse võrdselt. PROGRESSEERUV ehk ASTMELINE MAKSUSÜSTEEM - maksustamise põhimõte, mille kohaselt suurematelt tuludelt tuleb maksta rohkem makse. FÜÜSILISE ISIKU TULUMAKS. Selle peab inimene tasuma kogu oma sissetulekult: palgalt, honorarilt ja loteriivõidult
efektiivsusega maksudeks. Seepärast peetakse paušaalmakse efektiivsuse standardiks, kuid maksupoliitilise instrumendina on nende tähtsus tagasihoidlik Heaks maksuks peetakse niisugust maksu: • mis toob hästi tulu riigikassasse (kõrge tulupotentsiaal); • mõjutab majandusprotsesse soovitud suunas; • ei riiva õiglustunnet; • ei pärsi rikastumissoovi ega töötahet; • on nähtav, nii et maksumaksja teab, mille eest ta maksab. 20. Maksevõimelisuse indikaatorid- sissetulek, tarbimine, omandid 21. Milles seisneb riigieelarve ja KOVi eelarve süsteemi erinevus? Riigi eelarvesse laekuvad ainult kaudsed maksud. KOV eelarvesse laekuvad nii kaudsed kui ka otsesed maksud. 22. Mida maksimeerivad avalikus sektoris osalejad? ÜHISKOND: • Ühiskonna liikmete heaolu / individuaalne heaolu ÜKSIKISIKUD (kodanikud): • Isiklik kasu ETTEVÕTLUS: • Kasum
1. Füüsiline isik- üksikindiviid. 2. Juriidiline isik- on seaduse alusel loodud õigussubjekt.nt: osaühing, aktsiaselts. 3. Tulumaks- on riiklik maks, mida õetakse sissetuleku pealt ning on otsene maks. 4. Tulumaks jaguneb 2-ks: 1) juriidilise isiku tulumaks 2) füüsilise isiku tulumaks 5. Füüsilise isiku tulumaksu: a. Subjekt-maksukohustlane b. Objekt-maksumaksja tulu c. Maksustamisperiood- üks kalendri aasta. d. Maksumäär a. 2009.- 21% 6. Tulu- on rahaliselt hinnatav sissetulek. 7. Tulu liigid: 1)Palgatulu- töötasu millest on tehtud seadusega lubatud mahaarvamised. 2)Ettevõtlustulu- isiku iseseisvast majandus-ja kutsetegevusest saadud tulu. 3)Kasu vara võõrandamisest- võõrandatava ja varaliselt hinnatava eseme müügist saadud tulu. 8. Maksuvabastuse liigid: 1) ...
proportsionaalselt tervete kalendrikuude arvuga, mis on jäänud muudetud andmete kandmisest liiklusregistrisse perioodi lõpuni, ja tasutakse 15 kalendripäeva jooksul nende andmete liiklusregistrisse kandmise päevast arvates. Kes maksab? · Eestis ajutiselt või alaliselt elav füüsiline isik · Eestis registreeritud juriidiline isik · riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutus Maksustamisperiood · Maksustamisperiood on kvartal · Maksumaksja kohustus on arvutada ja maksta raskeveokimaksu: Raskeveokilt hiljemalt maksustamisperioodi esimese kuu 15. kuupäevaks maksustamisperioodil liiklusregistris registreeritud veoautolt 15 kalendripäeva jooksul pärast veoauto registreerimist liiklusregistris autorongilt, mille suurim mass kanti liiklusregistrisse maksustamisperioodil, 15 kalendripäeva jooksul pärast autorongi koosseisus üheaegselt kasutatavate haagiste
Lühikokkusvõte Maksuõiguse põhimõtte tõlgendamise kohaselt kogub riik tegevusteks vajalikud ressursid maksude kaudu. Seadusandja loob seadused lähtudes majanduslikest seisukohtadest ja kaalutlustest. Jättes arvestamata juriidilised vormid. Antud põhimõtte eesmärk on ellu viia üheti mõistetav maksustamise printsiip. Majandusliku lähenemise põhimõte jaguneb kaheks: tsiviilõiguslike mõistete tõlgendamine ja elusliste asjaolude hindamine maksuõiguses. Lähtudes põhiseadusest §-st 113 peab maksukoosseisu moodustamine jääma seadusandja pädevusse. Majanduslik lähenemine peab jääma normikoosseisu ja selline lähenemine on problemaatiline tõlgendamismeetod, seda on võimalik rakendada õiguse edasiarendamiseks ja seaduse tõlgendamiseks, mille tõttu peavad olema majandusliku lähenemise põhimõtte rakendajad tähelepanelikud, et nad ei seaks end seadusest kõrgemale ega hakkaks maksukoosseisu osi juurde looma. Kui eelnevalt ei tehta omale selgeks normid...
Maksukorralduse seadus: § 2. Maksu mõiste Maks on seadusega või seaduse alusel valla või linnavolikogu määrusega riigi või kohaliku omavalitsuse avalik õiguslike ülesannete täitmiseks või selleks vajaliku tulu saamiseks maksumaksjale pandud ühekordne või perioodiline rahaline kohustus, mis kuulub täitmisele seaduse või määrusega ettenähtud korras, suuruses ja tähtaegadel ning millel puudub otsene vastutasu maksumaksja jaoks. § 3. Maksusüsteem (1) Eesti maksusüsteem koosneb maksuseadustega sätestatud ja kehtestatud riiklikest maksudest ning seaduse alusel valla või linnavolikogu poolt oma haldusterritooriumil kehtestatavatest kohalikest maksudest. (2) Riiklikud maksud on: 1) tulumaks; 2) sotsiaalmaks; 3) maamaks; 4) hasartmängumaks; 5) käibemaks; 6) tollimaks;
maksustamise printsiipi. 2) Maksustamine vastavalt saadud kasule ehk eksvivalentsuse printsiip. 3) Maksustamine sõltuvalt maksevõimest ehk maksevõimelisuse printsiip 4) Rahandusteoorias kasutatakse kaht ekvivalentsuse kriteeriumit: · Kasuekvivalentsus: maks vastab kasule, mida riigialam saab riigilt · Kuluekvivalentsus: maks vastab teenuste tootmiskuludele, mida riigialam saab teenusena riigilt. Maksevõimelisuse printsiip lähtub maksumaksja võimalustest maksu maksta ega arvesta kasu, mis riigialam võib riigi poolt antavast teenusest saada. Sissetulek-väljaminek-omand. Maksevõime indikaatorid: a) Mida suurem sissetulek, seda suurem maksevõime. b) Mida suurem väljaminek, seda suurem maksevõime. c) Mida suurem omand, seda suurem maksevõime. Maksutariif- määrab maksusumma (T) ja maksualuse (maksubaasi) (B) funktsionaalse sõltuvuse. 11. Keskmine tulumaksumäär
Riigiks olemise hind / kodanikuks olemise hind. Seadusega või seaduse alusel valla- või linnavolikogu määrusega riigi või kohaliku omavalitsuse avalik-õiguslike ülesannete täitmiseks või selleks vajaliku tulu saamiseks maksumaksjale pandud, ühekordne või perioodiline rahaline kohustus, mis kuulub täitmisele seaduse või määrusega ettenähtud korras, suuruses ja tähtaegadel ning millel puudub otsene vastutasu maksumaksja jaoks. MÕISTED: 1) Maks - rahaline kohustus ilma otsese vastutasuta; 2) Koormis - mitterahalise iseloomuga kohustus; 3) Trahv, sunniraha - mõjutusvahend käitumise suunamiseks; 4) Riigilõiv - tasu toimingu sooritamise või dokumendi väljastamise eest; 5) Sundkindlustus - kohustuslik makse, mis on seotud avalik-õigusliku soosinguga 6) Tasud - üldjuhul ei ole maksud. MAKSUSTAMISE AJALUGU EESTIS: 1918-1930 (otsekoheste maksude peavalitsus. Aktsiisivalitsus
1) Mis on teinud võimalikuks teenustesektori kiire kasvu maailmas? Ettevõtted on kitsamalt spetsialiseerunud, sest konkurents on kasvanud, selle tagajärjel ostetakse teenuseid ka sisse. 2) Milliseid teenuseid nimetatakse avalikeks teenusteks? Neid teenuseid, mida korraldab riik või omavalitsus maksumaksja raha eest. 3) Nimeta avalikke teenuseid, mille kulud kaetakse riigieelarvest! Üleriigiline teedevõrk, politsei, kiirabi, arstiabi, tuletõrje. 4) Nimeta avalikke teenuseid, mille eest maksab kohalik omavalitsus! Tänavate korrashoid, valgustus, haridus, spordikoolid, muusikakoolid, huviringid. 5) Miks oli televisiooni ja raadiosaadete tegemine ja edastamine NSV ajal riigi kontrolli all? Et inimeste meelsust muuta ja propagandat teha.
Demokraatia tänapäeval: positiivsed tendentsid ja probleemid Mis on demokraatia? See on rahvavõim, kus rahvas saab kaasa lüüa riigi valitsemises. Tänapäeval valitseb enamikes riikides demokraatia, see on kõige levinum valitsemisviis. Minu arvates on demokraatia üks väga hea valitsemisviis, sest siis saab rahvas teostada oma võimu. Valitsemine on seadustega piiratud ning kodanikel on head arenguvõimalused. Demokraatias tuginetakse seadustele, ei ole isetegevust, on vastu võetud seadus ja selle aluselt tegutsetakse, toimib võimude lahusus ja taskaalustatus, kodanikele tagatakse kodanikuvabadused ja riigis toimuvad regulaarsed vabad valimised. Tänu demokraatiale on muutunud tugevamaks inimeste ühtekuuluvustunne, sest ühiselt valitsetakse oma riiki ja võetakse vastu uusi otsustusi nt referendumite teel. Selline valitsemisviis muudab paremaks ka inimeste elukvaliteedi, aktiivsed kodanikud korraldavad ja muudavad kohaklikku elu mit...
Eesti suurim probleem on negatiivne väliskaubanduse bilanss. 90. algul läks Eesti plaanimajanduselt turumajandusele üle. Siirdemajandus. Oli 2 valikut: 1) jääda seotuks idaturuga 2) liitumine läänemajandussüsteemiga Venemaa kehtestas Eesti kaupadele topelt tollid. Raskeimas olukorras oli põllumajandus. Paljud jäid töötuks. Maksud Maksude kehtestamisel lähtutakse: maksustatava hüve tarbimisest, maksumaksja maksevõimest. Osades riikides on maksustatud luksuskaubad, kinnisvara. Maksustamata on haridus, heategevus. Maksude ülesanded on: anda raha riigile tema ülesannete täitmiseks, suurendab võrdsust ühisk. Maksusüsteemid: proportsiaalne maksumäär (tulum.) - % jääb samaks olenemata maksustatavast summast progressiivne maksm. (tulum). - % suureneb, kui suureneb maksustatav summa - astmeline Maksud jagunevad: otsene - maksud, mida inimene maksab otse tuludelt (tulu-, sotsiaalmaks)
RIIGIEELARVE Õpik lk 129 TV lk 64 Riigieelarve On riigi rahaline plaan eelarveaasta tulude ja kulude kohta. Eelarveaasta ehk rahandusaasta 1.jaanuarist 31.detsembrini Plaani aluseks on: eelmise aasta eelarve majandusarengu üldised näitajad valitsuse eesmärgid Riigieelarve koostamine ja vastuvõtmine: 1) Rahandusministeerium kogub kõigilt ministeeriumidelt rahasoovid. 2) Valitsus teeb ministeeriumide rahasoovides muudatusi ja kärpeid. 3) Ministeeriumide ettepanekute kooskõlastamine. 4) Riigieelarve projekt saadetakse Riigikokku. 5)-6) Riigieelarve seaduseelnõu kolm lugemist Riigikogus, mille käigus tehakse seaduseelnõusse ettepanekuid ja parandusi. 7) Riigieelarve seaduseelnõu hääletamine Riigikogus. 8) President kuulutab riigieelarve seaduse välja. Eelarvepoliitika Eelarve koostamise põhimõtted ja otsused, mida koostamisel tehakse; Koosneb maksupoliitikast ja kulupoliit...
SIGNE KANGUR 12b Rahvastiku vananemine kui ühiskonna probleem Euroopa rahvastikule ennustatakse juba pikemat aega keskmise eluea tõusu, mis sisuliselt näitab elanikkonna üldist vananemist. Tööealised lükkavad laste saamise üha kaugemale tulevikku ning seetõttu väheneb laste ja noorte osakaal ühiskonnas. Kuid jõudes teatud ikka, lakkavad inimesed tööl käimast ning ootavad ülalpidamist. Probleem kerkib aga just siin üha vananev rahvastik hakkab riiki koormama. Majanduslanguste ajajärgul ning inflatsiooni suurenemisega tühjeneb ka riigi rahakott märgatavalt. Negatiivse riigieelarve koostamine osutub möödapääsmatuks. Ent iga-aastast pensionitõusu ootab iga pensionär. See paarsada krooni, mis lisatakse vanaduspensionile, on aga ära elada üritavale eakale väga oluline. Täna on Eestis meeste ja naiste vanaduspensioniiga vastavalt 65 ja 63 aastat. Reaalselt on siiski sellises vanuses füüsiliselt...
Maksusüsteemide erinevuse tõttu võivad juriidilise ja füüsilise isiku tulumaks olla erinevad maksuliigid, samuti võivad erinevad tulu liigid olla maksustatud erinevate maksuliikidega. Põhimõtteliselt võib tulumaks olla nii riiklik kui kohalik maks. Eestis kehtiv tulumaksu määr 2008. aastal on 21%. Kui vähendata tulumaksumäära, toob see endaga kaasa selle, et inimesed maksavad oma palgast väiksema summa riigile ja tänu sellele väheneb riigi sissetuleks maksumaksja rahast aga inimesele on see nii hea kui ka halb. Hea on see sellepärast, et mida väiksem on tulumaksumäär, seda rohkem raha jääb inimesele kätte( seda suurem on inimese palk), tõstab töötajate ja tööandjate motivatsiooni, vähendab ettevõtete kulutusi ja kasvatab kasumeid. Aga halb on see sellepärast, et kui riigi sissetulek väheneb ei saa riigis teha muudatusi ja uuendusi mis muudaksid inimeste elu lihtsamaks ja paremaks. Üheks näiteksv võiks olla teede parandamine.
Maksumäär protsendina väljendatud tulu- või hinnaosa, mis tuleb maksuna ära maksta Maksusüsteem maksustamise põhimõtted Proportsionaalne maksusüsteem maksustamise põhimõte, mille järgi kõik tulud maksustatakse võrdselt ühesuguse maksumääraga Astmeline maksusüsteem maksustamise põhimõte, mille kohaselt suurematelt tuludelt tuleb maksta rohkem makse Käibemaks maks, mida makstakse ostu müügi tehingutelt Otsene maks see, mida maksumaksja maksab riigile oma tulult Maamaks seda tasub iga kinnistu omanik olenevalt oma krundi suurusest ja asukohast Aktsiisimaks erimaks, mida kehtestatakse kindlatele kaupadele, millega kaasnevad negatiivsed välismõjud Tollimaks seda kogub riik sisse- ja väljaveetavalt kaubalt Sotsiaalmaks sihtotstarbeline maks, mida tohib kasutada ainult määratud otstarbeks
nende ümber uus keskond ning vältida kontakte vanade tuttavatega. Nii väheneb tema uuesti kuritegelikule teele sattumise võimalus. Sotsiaalprobleemide esikoha on ,,võitnud" ootustepäraselt tööpuudus. See probleem ei esine ainult Eestis, vaid üle kogu maailma. Lahendus sellele lihtne- luua uusi töökohti, arvestades praegust maailma majandus olukrda- ülim keerukus. Aga kas kunstlikke töökohtade loomine on lahenduseks, nagu trammisaatjad. Need töökohad maksab kinni maksumaksja, aga kas taoliste (mitte vajaminevate)töökohtade loomine ei ole mitte kallim, kui lihtsalt töötutele natuke sotsiabi anda. Vaja on vajaminevaid töökohti.
küsimus nimelt see, mida ja kui palju saab/võib ta ettevõtluse kuludesse kanda. See on tõsine küsimus, sest kulu vähendab ju makse. Kuna seaduses on selle kohta väga vähe kirja pandud ja täiendavaid juhiseid välja antud ei ole ning ilmselt seda ei tehtagi, liigub ringi igasuguseid jutte selle kohta, mida kõike on kuludesse kantud ja arvamusi, mida kõike Eestis teha ei saa . Tulumaksuseadus paragrahv 32. Ettevõtluse kulud: (1) Maksumaksja ettevõtlustulust võib maha arvata kõik maksustamiseperioodi jooksul maksumaksja poolt tehtud dokumentaalselt tõendatud ettevõtlusega seotud kulud. (2) Kulu on ettevõtlusega seotud, kui see on tehtud maksustamisele kuulva ettevõtlustulu saamise eesmärgil või on vajalik või kohane sellise ettevõtluse säilitamiseks või arendamiseks ning kulu seoses ettevõtlusega on selgelt
3) Kulupõhine meetod – lähtutakse kontrollitud tehingu kuludest. Kasutatakse tavapäraste rutiinsete tegevuste juures. Nt sekretäriteenus 2. Muud meetodid: 1) Jagatud kasumi meetod – andmeid võrreldavate tehingute kohta kasutatakse eelkõige tehingupoole panuse hindamiseks; 2) Tehingupõhine tootluse meetod – meetodi rakendamisel kasutatakse andmeid võrreldavate tehingute tootluse määra kohta. Kuidas maandatakse riske? Maksumaksja tasandil Koostatakse siirdehinna dokumentatsioon Kaasajastatakse siirdehinna dokumentatsioon Advanced Pricing Agreements Maksupoliitika tasandil Kehtestatakse siidehindade dokumenteerimise nõue OECD BEPS initsiatiiv OECD raport immateriaalse vara siidehinnastamise aspektide kohta Advanced Pricing Agreement NB! SIIRDEHINDU KOHALDATAKSE VAID ETTEVÕTLUSES DIVIDENDID võidakse maksustada läbi kinnipeetud tulumaksu (ka vabastus).
· maksud kulutustelt käibemaks 12 · maksud omandilt maamaks Olemuselt jaotuvad maksud kahte gruppi: · otsesed maksud isikutele, maksustatakse nii füüsilistele kui juriidilistele isikute sissetulekuid · kaudsed maksud kaupadele ja teenustele, maksustatakse kaupade tarbimist, maksumaksja ja maksukandja on erinevad majandussubjektid Maksusüsteeme võib jaotada kolme kategooriasse: · Regressiivne maksusüsteem kõrgema sissetulekuga isikud maksvad oma sissetulekust proportsionaalselt vähem kui madalama sissetulekuga inimesed · Proportsionaalne maksusüsteem kõik isikud sõltumata oma sissetuleku suurusest maksvad maksudeks ühesuguse protsendi oma sissetulekust
iga inimene, kes riigis elab, tunnetab ühiskonna käekäiku. Nii nagu tööpuudus kajastub eelkõige töötuks jäänud inimeste näol, nii ka paremaid aegu näeb läbi meie endi rahakottide. Kindlasti aitame me kõik kaasa ühiskonna heaolu saavutamisele. Nii maksude maksmisega kui ka lihtsamate asjadega, milleks on eestimaiste toodete tarbimine, kui ka prügisorteerimine. Mina, kui osake ühiskonnast, võin julgelt öelda, et olen olnud kohusetundlik maksumaksja, suvel ametlikult tööl olles, kavatsen riigikogu valimistel hääletada, andes sellega oma panuse riigi heaolu nimel ning kindlasti hoian loodust ning olen alati abivalmis ning koostöövõimeline. Inimese sotsiaalne olemine on alati olnud ning on edaspidigi korrastatud elamisviis ning pole kahtlustki, et see meid omamoodi kujundab. Lihtsaim näide on ühiskonnast, mis eeldab pere soetamist ning uue põlvkonna kasvatamist,
- turu toimimist ja tulemust kujundav ülesanne; kaitsta mingit tootmisharu, mingi tegevuse soodustamine või takistamine, reguleerida majanduslikku aktiivsust; Maksustamisel on kaks põhimõtet: - maksustada sissetulekut; otsene maks ja võetakse tuludelt; - maksustada tarbimist; kaudne maks ja võetakse tarbimiselt; Maksukoormus kui palju ühiskonna tuludest läheb maksudeks. Eestis on maksukoormus 31-32 % sisemajanduse kogutoodangust. Maksumäär ühe maksumaksja suhteline tulude osa, mis läheb kogutulust maksudeks (protsentides). Proportsionaalne maksusüsteem samasugune maksumäär sõltumata tulu suurusest. Progresseeruv (astmeline) tulumaks tulu suurenedes hakkab ka maksumäär suurenema. Regressiivne maksusüsteem madalama sissetulekuga inimestelt võetakse suurem protsent kui kõrge sissetulekuga inimestelt. Nt. käibemaksu puhul. Eestis võib saada teatud ulatuses maksuvaba tulu (hetkel 27 000 krooni aastas) ja
võimalik teisi keeli ära õppida. Häda ja õnn on selles, et maailm pole kunagi varem olnud nii avatud ja nii suhtlev kui praegu. Ahvatlus vabatahtlikult üle minna ingliskeelsetele arvutiprogrammidele on muutunud tänaseks reaalsuseks, sest selles keeles on juba olemas kallilt kinni makstud tehnoloogiline toetus, tõlkeprogrammid ja kõikvõimalikud muud abiprogrammid. Tänane arvuti ei mõista veel eesti keelt, ehkki maksumaksja saab oma hädavajalikud äri- ja eraasjad ka nüüd õiendatud eesti keeles arvutiga suheldes. Ent see on vaid esimene hädavajalik samm, esimene aste, kuhu me ei tohi seisma jääda. Ent kõige olulisem on see, et me ise oma keelt väärtustame, seda kõnelda ja selles kirjutada tahame. Et me kiidame iga välismaalast, kes meie keeles püüab kõnet alustada ega vaheta seda kohe võõrkeele vastu. Et me ütleme külalistele, et eesti keel on lihtne, et eesti keel on kõige
- turu toimimist ja tulemust kujundav ülesanne; kaitsta mingit tootmisharu, mingi tegevuse soodustamine või takistamine, reguleerida majanduslikku aktiivsust; Maksustamisel on kaks põhimõtet: - maksustada sissetulekut; otsene maks ja võetakse tuludelt; - maksustada tarbimist; kaudne maks ja võetakse tarbimiselt; Maksukoormus kui palju ühiskonna tuludest läheb maksudeks. Eestis on maksukoormus 32-33 % sisemajanduse kogutoodangust. Maksumäär ühe maksumaksja suhteline tulude osa, mis läheb kogutulust maksudeks (protsentides). Proportsionaalne maksusüsteem samasugune maksumäär sõltumata tulu suurusest. Progresseeruv (astmeline) tulumaks tulu suurenedes hakkab ka maksumäär suurenema. Regressiivne maksusüsteem madalama sissetulekuga inimestelt võetakse suurem protsent kui kõrge sissetulekuga inimestelt. Nt. käibemaksu puhul. Eestis võib saada teatud ulatuses maksuvaba tulu (hetkel 2040 eurot aastas) ja teatud
Töö nr 10 Kvoodiülesanne Võtame hüpoteetilise näite televiisorite turust. Eeldus on, et Venetsueela kujutab sellel turul endast “väikest avatud majandust”, s.t. ei suuda mõjutada maailmaturu hinda mingite oma toimingutega. Venetsueelas kehtib järgmine nõudluse-pakkumise skeem televiisoritele: Ühe televiisori hind Nõudmine televiisoritele Televiisorite pakkumine Venetsueela turul Venetsueelas dollarites tuh. tk. tuh. tk. 100 900 0 200 700 200 300 500 400 400 300 600 500 ...
Maksuelemendid Maksusuhe on õiguslik suhe. Mis tuleneb seadusest. Maksusuhte elemendid. Kõik need elemendid peavad olema maksuseaduses. Peavad olema sellises järjestuses nagu nad on fikseeritud maksukorraldusseaduses. Esimene kohustuslik element: 1. Maksupealkiri või nimetus. 2. Maksusubjekt. See on maksusuhte kohustatud osapool , kes on kohustatud maksu arvestama, vajadusel deklareerima ja tasuma. 3. Maksumaksja on isik kes vastavalt makususeadusele on kohustatud maksu tasuma. Maksumaksja on isik kes tegelikult maksu maksab, DAAAA! Reeglina on kolmas isik õigussuhte väline isik. Kolmanda isiku võib kaasata konkreetsesse maksusuhtesse informatsiooni andmiseks. Kolmas isik ei ole kohustuslik subjekt, kuid on kohustatud täitma maksuhalduri nõudmisel ja mittetäitmisel võib teda karistada nagu maksukohuslast. Kolmas isik võib
valimise aasta 1. jaanuari seisuga.) 11. Millega tegelevad õiguskantsler ja riigikontroll? Õiguskantsler on põhiseaduse kohaselt ainuisikuline ja sõltumatu põhiseaduslik institutsioon. Õiguskantsler esitab kord aastas Riigikogule oma aasta tegevuse ülevaate.Õiguskantsler ühendab endas põhiseaduslikkuse järelevalvaja ja üldise petitsiooniorgani funktsioonid. Niisugune kombineeritud pädevus on rahvusvahelises plaanis ainulaadne. Riigikontroll on Eesti maksumaksja huvides ja palgal tegutsev sõltumatu asutus, kelle ülesandeks on uurida, kuidas riik ja kohalikud omavalitsused on maksumaksja raha kulutanud ning mida selle eest pakkunud. 12. Mis ülesanded on Euroopa Liidu Ministrite Nõukogul, Parlamendil, Komisjonil ja Kohtul? Nõukogu koosseis muutub vastavalt probleemsele küsimusele. Nt tööturuga seonduv probleem, siis koosneb nõukogu sots. Ministritest. Otsuseid võtab vastu Ministrite Nõukogu hääletamise teel.
riigi pensionile saama hakkame. Loomulikult ei saa siin kohal välja lastetoetusi. Kuna eesti on suhteliselt väikese rahva arvuga riik siis see on päris hea et makstakse lastetoetusi ja iga lapse sünni peale veel mingi lisa preemia või midagi sellist. Kuigi kust riik võtab selle raha. Eks ikka meilt endilt. Kes me tööl käime ja makse maksame. Me räägime küll et on tasuta aga tegelikult me maksame kogu aeg ise selle eest, sest kõik see tuleb ju maksumaksja rahast. Ja minu meelest on see igati õiglane süsteem. Praegu õpilasena olles mulle sobib selline süsteem. Võib-olla kunagi hiljem kui olen midagi omal nahal kogeda saanud midagi sellist mis mulle selle süsteemi puhul ei meeldiks siis oleks mul muutusi lisada. Üks asi mida võiks tõsta oleks tulumaks. Seda rohkem riik saaks raha ja seda suuremad oleksid toetused ja riigi heaks töötajate palgad: politsei, arstid, õpetajad. Ja miinimum palk võiks ka tõusta praeguse
Aastatel 2013 ja 2014 tõstetakse sigarettide aktsiisi kokku ligikaudu 12 protsenti, et saavutada Euroopa Liidus 2014. aastal jõustuv alammäär 90 eurot 1000 sigareti kohta. Seega asendatakse sigarettide aktsiisi 10 protsentiga. Maamaksuvabastus Kodualune maa vabastatakse maamaksust ning maksuvabastus toimub automaatselt, teatas rahandusministeerium. Maksuvaba on maa, millel asuvas elamus on maksumaksja elukoht vastavalt rahvastikuregistri andmetele. Maksuvabastus on tihedama asustusega kohtades kuni 0,15 ha ning mujal kuni 2,0 ha ulatuses. Kohalikele omavalitsustele kompenseeritakse maamaksu laekumise vähenemine tulumaksu määra tõstmisega. Neile laekuv tulumaksumäär tõuseb 2013. aastal 0,17 protsendipunkti võrra 11,57 protsendini KOVide laenupiirangu kehtivus pikeneb Järgmisest aastast kuni 2017. aastani jääb kohalikele
10 aasta perspektiivis on mõistlik vähendada elektril põhineva ühistranspordi kulusid. Mida me muidu oma ostetud uute bussidega peale hakkaks? Tuleks aga jätta diiselbussid ostmata, selle asemel osta kaasaegsed trammid ja trollibussid ning laiendada võrgustiku katvust ja parandada kogu sellega seonduv tehnika, pidades silmas selle hõlpsat ja soodsat hooldamist tulevikus. Kõik see peaks olema iga Tallinna maksumaksja südamel ja selle probleemi lahendamist silmas pidades peaks valima enda eest ka esindaja linnavalitsusse. Tekib ka küsimus, et mis saaks trammiteedest ja maa kohal rippuvatest trolli- ning trammiliinidest, kui bussid võimu võtavad? Muidugi on võimalik need eemaldada, aga see tooks endaga järjekordselt kaasa rahalisi kulutusi ning kui otsustatakse trammirööpad alles jätta, annaks see aluse koledama linnapildi kujunemisele. Praegusel hetkelgi võib
,,Vangla on sotsialistide paradiis, kus valitseb võrdsus, kõik vajadused on rahuldatud ja konkurents kõrvaldatud." (Elbert Hubbard) Vangla, kui karistusasutus, ei toimi paljude inimeste arvates nii, kui see tegelikult toimima peaks. Seal toimuv on nagu sotsialism: kõik inimesed on võrdsed ja neile antakse nii materjaalne, kui ka vaimne heaolu. Kas selline karistusviis muudab inimese tulevikku ja on seda ka võimalik efektiivsemaks muuta? Praegult saab öelda, et paljude arenenud riikide vanglad on seal olevatele vangidele peaaegu paradiis. Nad ei pea tööd tegema, et endaga toime tulla, rahuldatakse kõik inimesele elementaarsed vajadused ning pakutakse isegi samu võimalusi, mis tavainimestele. Selle hulka kuuluvad ka näiteks kommunikatsioon välismaailmaga televiisori või interneti kaudu. Näiteks hiljuti avati Norras vangla, milles vangide elamistingimused võivad ületada väga paljude tavainimese oma: iga...
Prantsuse revolutsioon 1789-1799 Õ. §10-11 lk. 70.-83. Revolutsiooni põhjused • Riigivõla kasv, riik pankroti äärel • Suured kulutused õukonnale said avalikuks • Ikaldusaastad, toiduainete kallinemine. • Ameerika Iseseisvussõja toetamine rahaliselt suurendas kulusid • Kolmas seisus- rahulolematu: maksumaksja, kel poliitilised õigused puuduvad. • Lakkamatu maksutõus. • Rahulolematus absolutistliku valitsemisviisiga, feodaalsed igandid. • Valgustusideede levik, kuningavõimu kriitika Revolutsiooni algus 1789 • 5.mail 1789 kutsutakse kokku Generaalstaadid 300+300+600 • Kolmanda seisuse esindajad nõudsid hääletamiskorra muutmist, et igal saadikul oleks üks hääl, mitte igal seisusel. • 17. juunil 3. seisuse esindajad kuulutavad end kogu rahva esindusorganiks
• Lihtne arvutada sissetulekute ebaproportsionaalsele • Saades palka mitmest jaotamisele millest, kohast, ei ole vaja proportsionaalse arvestada erinevate maksustamise puhul, tulumaksumääradega, mis tuleneb ka maksukoormuse sõltuvad palga suurusest ebaproportsionaalne jaotamine. • Hoiab kokku nii maksuameti kui ka maksumaksja kulusid 5 Allikas: http://upload.wikimedia.org/w ikipedia/commons/thumb/5/5 d/Flat_tax_in_Europe.svg/640 px- Flat_tax_in_Europe.svg.png 6 Astmeline tulumaks • Progressiivne ehk astmeline tulumaks on ettevõtte kasumi või üksikisiku sissetuleku maksustamise süsteem, kus suurema sissetuleku korral kehtib suurem maksumäär. • Põhimõtte: „Kes teenib vähem, maksab vähem
Sisemigratsioon palju tühje talusid võimaldas neil, kes sõja üle elasid, otsida ja leida endale soodsamaid elukohti Suur näljahäda Eestis aastail 16951697. Viljakasvuks oli ilm ebasoodne, järgmisel aastal sadas suvi läbi külma vihma, nii et heina ei saanud teha. Rukis ei õitsenud ega valminud. Suvivilja hävitas sügisel varajane külm. Kubermang haldusüksus Kindralkuberner Eestimaa ja Liivimaaa kubermangu kõrgeim valitsusametnik Sillakohus madalama astme politseikohus Liivimaa kubermangus Maakohus Liivimaal olev kohus, mis arutas talupoegade ja teiste mitteaadlike süüasju. Liivimaa õuekohus Liivimaa kohtuorgan, mis vaatas üle maakohtute otsusei[d Adrakohus maapolitseikohus, mis täitis kohapeal nii politsei kui madalama astme kohtu ülesandeid Meeskohus Meeskohus arutas algselt ainult vasallide ja rüütlite süütegusid Eestimaa ülemmaakohus Eestimaa kubermangu seisuslik kõrgeim maa ja aadlikohtuasutus Eestimaal Maapäev Liivimaa seisust...
1) Nimeta erakondade rolle demokraatlikus ühiskonnas: Valijate esindamine, valitsemine Inimeste kaasamine poliitikasse Avalike eesmärkide sõnastamine 2) Millised on erakondade riigipoolse rahastamise a) positiivsed, b) negatiivsed küljed. a) Tavakodanikule soodsam, korruptsiooni vähendamine, erakonna süsteemide stabiilsus uute tulijate tõrjumisel b) Kulutatakse riigi eelarvest maksumaksja raha,on vähem vastuvõtlikud kriitiga ning ootuste osas 3) Iseloomusta Eestis kehtivat erakonnasüsteemi. Mis on Sinu hinnangul selle süsteemi a) positiivsed, b) negatiivsed küljed? Mõõdukas mitmeparteisüsteem A) Tundub olevat mõistlikum süsteem, sest seal on piisavalt hääli, et jõuda konsensusele ja on ka eriarvamusi B) Erakonnasüsteem kindlustatus pole väga suur. 4) Nimeta demokraatlike valimiste peamised põhimõtted ja selgita nende sisu:
osaliselt ka kohustusliku kogumispensioni (II sammas). Sotsiaalmaks sisaldab kindlustuselementi. Kindlustustegevuse seaduse § 10 lõike 1 kohaselt on sundkindlustuseks selline kindlustus, mille puhul isikul on seadusega satestatud kohustus tasuda kindlustusmakset või -maksu ja hüvitamise kohustus on pandud riigile või muule isikule. Siinjuures on oluline, et sundkindlustuse makse ja riikliku maksu mõisted on üksteisest eristatavad, maksu mõistest tulenevalt otsene vastutasu maksumaksja jaoks puudub. Maksukorralduse seaduse (MKS) § 2 satestab maksu mõiste, mille kohaselt maks on seadusega või seaduse alusel valla- või linnavolikogu maarusega riigi või kohaliku omavalitsuse avalik-õiguslike ülesannete taitmiseks või selleks vajaliku tulu saamiseks maksumaksjale pandud ühekordne või perioodiline rahaline kohustus. See kuulub taitmisele seaduse või maarusega ettenahtud korras, suuruses ja tahtaegadel ning sellel puudub otsene vastutasu maksumaksja jaoks
1992. aastal toimus rahvahääletus, kus kiideti heaks viimane Eesti Vabariigi põhiseadus. Põhiseadusega pandi paika see, et Eesti on parlamentaarne riik. Kui veelgi täpsem olla, siis päris Eesti iseseisvuse kättevõitlemise alguses otsustati, et Eesti on parlamentaarne riik. Tõsi, seda valitsemisvormi polnud kauaks. Ent lisaks ajalukku jäänud sündmustele on ka täna õhus tunda hoiakut, et Riigikogu on üks mõttetu kogu, kes maksumaksja kulul head elu elab. Kas siinkohal aitaks presidendi suurem autoriteet ja suurem võim midagi korda saata või mitte? Presidentaalse valitsemisvormi puhul valivad just kodanikud nii presidendi kui ka parlamendisaadikud. Samuti on presidendil tihedam seos täidesaatva võimuga, mis annab võimaluse valitsustel kesta kauem, mis omakorda peaks võimaldama poliitika ja seaduste rakendamist sajaprotsendiliselt. President on ühtlasi ka valitsusjuht ning omab vetoõigust seadustele
· koolijuhid · remonditöölised · koolikokad jt teenistujad · liikluspolitseid · vanavanemad · reisifirmad · trükikojad ja kirjastused · veel... Leia kõik võimalikud osapooled! 2 Riik palkab tipphäkkerid e-hääletust katsetama EPL 20.01.2004 Häkkerid Välismaal viibivad valijad riigiametnikud kandideerijad maksumaksja, kelle kõik valijad rahaga palgatakse valijad, kellel pole tulevane valija... arvutit ega soovi seda meediateoreetik Pippa kasutada Norris... Uudise juhtlõik Juhtlõik sisaldab kõige olulisemat teavet, tavaliselt ühte keskset fakti Juhtlõik tõstetakse muust tekstist esile (värviline taust, rasvasem kiri vms) Juhtlõik köidab lugeja tähelepanu
korra. (MKS § 1 lg 1). 2. Mis on maks? Maks on seadusega või seaduse alusel valla- või linnavolikogu määrusega riigi või kohaliku omavalitsuse avalik-õiguslike ülesannete täitmiseks või selleks vajaliku tulu saamiseks maksumaksjale pandud ühekordne või perioodiline rahaline kohustus, mis kuulub täitmisele seaduse või määrusega ettenähtud korras, suuruses ja tähtaegadel ning millel puudub otsene vastutasu maksumaksja jaoks. (MKS § 2) 3. Millised on riiklikud maksud? Tulumaks, sotsiaalmaks, maamaks, hasartmängumaks, käibemaks, tollimaks, aktsiisid ja raskeveokimaks. (MKS § 3 lg 2) 4. Kes on riiklike maksude haldur ja kes kohalike maksude maksuhaldur? Riiklike maksude maksuhaldur on Maksu- ja Tolliamet. (MKS § 5 lg 1) Kohalike maksude maksuhaldur on valla- võ linnavalitsus või muu maksumääruses sätestatud valla või linna ametiasutus. (MKS § 5 lg 2) 5
Kassapõhine – majandustehingute kajastamine vastavalt majandustehinguga seotud raha laekumisele või väljamaksmisele. Tekkepõhine – majandustehingute kajastamine vastavalt majandustehingu toimumisele, sõltumata, kas sellega seotud raha on laekunud või välja makstud. FIE jaoks on raamatupidamine peamiselt maksuarvestus. Toimub kalendriaasta raamides, mille kohta peab esitama tuludeklaratsiooni. Hiljemalt 31.-ks märtsiks. FIE on kohustatud pidama tulude ja kulude arvestust. Maksumaksja on kohustatud säilitama tulude ja kuludega seotud dokumente seitsme aasta jooksul. Maksumaksja ettevõtlustulust võib maha arvata kõik maksustamisperioodi jooksul tehtud dokumentaalselt tõendatud ettevõtlusega seotud kulud. Kui kulutused on ettevõtlusega seotud osaliselt, võib kulu maha arvata vaid ettevõtlusega seotud ulatuses. Mahaarvamised võetakse arvesse sellel perioodil, millal need tasuti. Tulumaks. Üldine põhimõte on – kõik tulud maksustatakse, v.a. mõned erandid.
võtta kogu riik. Minu arvates on aga mõni loodud töökohtadest mõistmatu. Näiteks ei leia ma mõtet bussis igavlevatel reisisaatjatel, kes vähem kui 4000 krooni eest kuus ennast reisijate ees lolliks teevad. Kohati on nad küll eeskujuks selle asemel, et kodus istuda ja töötu abiraha eest elada, teevad nad tööd. Samas ütleks ma, et nad töötavad jutkui sildistatult, et nad töötavad Keskerakonna loodud sotsiaalsel töökohal, mis tegelikult on riigile kasutu ja mille maksab kinni maksumaksja. Uute töökohtade loomisel peab riik olema loov ja kaalutlev. Rahva heaolu loomine on oluline aspekt eesti rahvuse säilitamise juures. Rääkides rahvuse ja kultuuri hoidmisest ei tohi unustada keskkonda. Keskkonna säilimine on kogu elu aluseks. Eesti keskkonna seisund tervikuna on hea väikese asutustiheduse ja suhteliselt vähese majandustegevuse tõttu, kuid rahvaarvu kohta on keskkonnasaaste liiga suur. Selleks, et vähendada negatiivset mõju keskkonnale, peaks riik
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
