kasvab · GV juhtimisel Rootsist areneb erakordselt ühtlane tsentraliseeritud administratsiooniga moodne rahvusriik! · Märksõna raha! Gustav Vasa Reformid: · Poliitiline usupuhastus (1527) - Riigile allutatud Luteri kiriku algus Rootsis · Tsentraliseeritud riigiadministratsiooni loomine (,,moodne" keskvalitsus) · Päriliku monarhia kehtestamine (1544) · Pöördelised maksureformid: Maaraamatud, kuhu märgiti talude maksukoormus - Talupoegade maksukoormus kasvab ! - Riigikassas raha · Uusasustuse toetamine · Sõjaväe reformimine: Rootsi-Soome rahvaarmee algus. - Talupoegade sõjaväekohustus (raha ei jätku palgaarmee jaoks) · Kaubanduse edendamine (taotleb läänemere kaubanduse allutamist Rootsile) · Keskaegne härradepäev hakkab moonduma nelja seisuse riigipäevaks II Rootsi Areng Suurriigiks (1560-1660) · Võimaldab naabrite nõrkus ja Rootsi jõuvarude oskuslik mobiliseerimine!
Nielsen, J.V-M. An Economic Analyses of the European Union. 2nded, McGraw- Hill Publishing Company, 1997, 212 peatükk. 3. Hitiris, T. European Community Economics. 3rded, Great Britain: Harvester Wheatsheat, 1994, 332 peatükk. 4. Kaie Kerem. Tallinna Tehnikaülikool. Eesti fiskaalpoliitika mõningatest aspektidest. Harmoniseerimine ja vabadus Eesti Vabariigi majanduspoliitikas integreerimisel Euroopa Liiduga. Berlin, Tallinn 2001. 5. Tammeraid, A. Eesti maksukoormus Euroopa Ühenduse taustal. Eesti Vabariigi majanduspoliitika ja Euroopa Liit, Tallinn, 1999. 6. Kadi Timpmann. Tartu Ülikool. Eesti fiskaalpoliitika integreerumisel Euroopa liitu. Eesti majanduspoliitika tulemuslikkus ja Euroopa Liit. Tallinn 2000 7. Elektrooniline Riigi Teataja. www.riigiteataja.ee 8. Riigieelarve seadus (RES). Elektrooniline Riigiteataja . www.riigiteataja.ee 9. Riigieelarve strateegia 2008- 2011. Riigieelarve.fin.ee/?id=10421 10. Rahandusministeerium
maal tuli seetõttu kehtestada üldine töökohustus. Elatustase langes järsult, tekkis toidupuudus ja levisid epideemiad. Mõnedki riigid varisesid kokku. Suurenes sallimatus muulaste vastu ning rahvusvähemuste olukord halvenes. Suur hulk naisi asus tööle tehastes ja kaevandustes, palka said nad aga tunduvalt vähem kui mehed omal ajal, mis aga hoogustas naiste iseseisvumist. Liberaalne maailmapilt varises kokku. Majanduselu kontroll läks riigi kätte. Kiirelt kasvas maksukoormus. Suurenesid sotsiaalsed pinged ja vastuolud. Ühiskonnas levisid vasakpoolsed vaated, vähenes religiooni mõju. Inimesed pidid piirama kalatoodete ja munade, suhkru ja kartuli tarbimsit. Toidupuuduse leevendamiseks asus keemiatööstus tootma ersatskaupu, mis oma ametlike omaduste järel pidanuks oelma originaaliga samaväärsed, tegelikult aga maitsetud ja ebameeldivad. 1917. a algas nälg. 1915. a Armeenias Türgi vägede poolt etniline puhastus, 1.5mln inimest tapeti. 8
Kui kulu ettevõtlusega seotud vaid osaliselt, siis saab maha arvata ka osaliselt. FIE sotsiaalmaks: 33% maksustatavalt tulult. See tagab: haigekassa kaardi, hüvitise töövõimetuse puhul, ravikindlustuse ülalpeetavatele, riikliku pensioni.Maksta tuleb vastavalt majandusaruandele. Sotsiaalmaksu ei tule maksta rohkem kui palga alammäära 15x summalt aastas. Kõik registreeritud ettevõtjad peavad sotsiaalmaksu maksma 40. Kas füüsilisest isikust ettevõtja maksukoormus on sama kui äriühingutel? Ei ole sama. 41. Ettevõtte põhiväärtused Põhiväärtused on tõekspidamised, millest töötajad oma tegevuses lähtuvad. Need aitavad saavutada suuremat ühtekuuluvustunnet, kui nende viimine õnnestub töötajani viia ( kui töötajad tunnevad, et neisse usutakse), võib kaasa aidata ettevõtte edukusele. Uute töötajate värbamisel tuleb kaaluda nende sobivust organisatsiooni põhiväärtustega
toodavad sarnast, ent mingil määral eristatud toodet. *Konkurents on majanduses võitlus suurema turuosa nimel , kus osalevad nii ettevõtted kui ka indiviidid. 38. Käibemaks Käibemaks on üldine tarbimismaks, mis on arenenud XX sajandi universaalaktsiisist ning mida kohaldatakse põhimõtteliselt kogu äritegevusele (k.a kaupade tootmine ja turustamine ning teenuste osutamine). Käibemaks ei ole ettevõtlusmaks. Käibemaks kehtestatakse protsentides hinnast ja see tähendab, et tegelik maksukoormus on tootmis- ja turustamisahela igas lülis nähtav. Eestis on käibemaksumääraks üldjuhul 20%, teatud kaupadel (nt raamatutel) kehtib vähendatud käibemaksumäär 9%. *Käibemaks on kaudne maks, mida me ei maksa mitte otse oma tuludelt, vaid selle maksu tulemusena on kaupade või teenuste hinnad kõrgemad. Käibemaks on lisandunud väärtuse maks ja selle tasub lõpptarbija. Käibemaksumäär on 20 protsenti maksustatavast väärtusest.
– Teised usuvad, et avalik sektor on liiga väike ja valitsuse kulutuste suurendamine aitaks lahendada vaesusest tulenevad probleemid. – Klassikaline majandusteooria - pooldajad peavad väga oluliseks • avaliku sektori kulutuste madalat taset, • efektiivset maksude kogumist ning • madalaid maksumäärasid Pehme majanduspoliitika pooldajad: – Suuremad avaliku sektori kulutused ja ühtlasi ka kõrgem maksukoormus kiirendab majanduskasvu – Ümberjaotuspoliitika kaudu väheneb ebavõrdsus – Täiendavad ressursid võimaldavad vaestel • omandada hariduse, • leida parema töö, • saada produktiivsemateks Millal peaks riik sekkuma majandusse? – Küsimusele otsib vastuseid heaoluökonoomika teooria – Heaoluökonoomika on raamistik, mida kasutatakse hindamaks erinevate valitsuse
allveelaevad hiilisid ükskõik kuhu. 4. . 5. Kurnamissõda. Sõdurid hakkasid ka mässama. Sõtta mingi suure hurraa ja patriotismiga kui paari kuu pärast kadus soov surma saama. 7 pt ül 1 1. Majanduses: suurenes riigi osa majanduses, majanduselu hakati reguleerima, riiklike tellimuste eest tasuti riigikassast. Riigi kätte läks kontroll ressursside jaotamise üle. Kasvas maksukoormus. Kaupade kvaliteet langes, toidupuudus. Tarbekaupadele seati karmid normid. Ühiskonnas: vasakpoolsus, religiooni mõju väheneb, näised tööle, töökohustus, mobilisatsioon. Rahulolematus laiemalt. Igapäevaelu: põhitoiduainete puudus, ersastkaubad viletsamad kui originaaltooted, nälg, epideemiad. Elujärg halveneb. 2. Tankid, lennukid, allveelaevad. Tankide taktika ja võimed olid alles välja
regresseeruv (tulu suurenedes maksumäär väheneb). Maksukoormus summa, mida maksusubjekt peab maksudena riigile ja kohalikule omavalitsusele maksma võrreldes tema kogutuluga või kaupade-teenuste väärtusega. Võib vaadelda ka riigi tasemel ja maksude kogusummat võrreldakse SKP mahuga. Piirmaksumäär MTR iseloomustab maksumäärade muutust sõltuvalt tulust. Leitakse maksusumma muutuse ja maksustatava tulu muutuse suhtena MTR= delta T/ delta Y. Üldine maksukoormus EAD olukord, kus valitsuse kulud ületavad tulusid Maksude ülekandumine maksude siire otseselt maksukohuslaselt teistele majandussubjektidele (maksukoormuse siire). Mida elastsem on pakkumine ja vähemelastne nõudlus, seda suurem osa maksust jääb tarbija kanda. Mida elastsem on nõudlus ja vähem elastsem on pakkumine, seda suurem osa maksust jääb tootja kanda. Lafferi kõver kirjeldab seost keskmise maksumäära ja valitsusele laekuva maksutulu vahel
tegemist on üsna lihtlabase küsimusega. Iseenesest pole vanurites midagi halba. Vanaisad, vanaemad -- kes meist neid ei armastaks. Probleem peitub hoopiski rahas. Pensionärid saavad pensioni, mida maksab neile riik. Raha eelarvesse tuleb aga maksudest, mis peetakse kinni töötava elaniku palgast. Seega põhimõtteliselt on noored need, kes peale oma pere toidavad ka ühiskonna vanureid. Siin ilmnebki probleem. Kui rahvastik on suhteliselt vana, siis rahva maksukoormus kasvab, tagamaks kõigile pensionäridele väljateenitud toetust. Vastuolu tekkimine ühiskonnas on paratamatu, kõik tahavad elada võimalikult hästi. Kuidas olukorda lahendada? Selge on see, et lihtsalt soovitusega "Sünnitage rohkem lapsi!" midagi muuta ei saa, võttes arvesse riikide suhteliselt väikesed lapsetoetused. Lahendus, mis on välja pakutud ning ka koheselt kehtima hakkab, on kogumispension. Selle mõte seisneb selles, et iga töötav inimene tagab endale ise pensioni. Sellel
seetõttu, et teda on palju. Tehnika, mida toodetakse nondes riikides, kus töö on kallis, on ka ise kallis ja seetõttu otsustab ratsionaalne ettevõtja loomulikult töö kasuks. Näiteks hirmkalli tööjõuga ja lisaks veel ka kõrge maksukoormusega Euroopa riikidest kolib töömahukas tootmine välja. Siiamaani on ta kolinud Aasia riikidesse ja muuhulgas ka Eestisse, kus tööjõud on veel suhteliselt odav. Mida kallimaks muutub Eestis tööjõud, mida kõrgemale tõuseb palk ja maksukoormus, seda enam hakkab tootmine otsima neid riike, kus tööjõud on endiselt suhteliselt odav. Siit ei tohi teha järeldust, nagu peaks Eesti seadma eesmärgiks odava tööjõuga riigiks jäämise. Arenenud riikide tunnus on, et tööjõu kvaliteet ja ka tootmise efektiivsus kasvab kiiremini kui töö hind ehk palk. Kellele? For whom (Kuidas toodetud hüvesid jaotada?) Küsimus kellele toota haakub esimese küsimusega mida toota. See küsimus alles hakkab Eesti tingimustes tähendust omandama
teenusestandardid, järelevalveasutused ja -ametnikud n Sageli erastamise asemel avaliku sektori siseturg: teenusestandardid, järelevalveasutused ja -ametnikud n Riik ümberjagajana (EL u 40%): n Võrdsus: otseste ja kaudsete maksude, astendamise ja toetuste mõju (ÜK 2004: astmeline tulumaks kõrgeim 40, üldtase 22, kaudsed maksud äärekümnendikel 16-31, kokku efektiivne maksukoormus 32-43) n Käitumisliinide soosimine või takistamine: aktsiisid, keskkonnamaksud, abirahad (subsiidium, dotatsioon n Modernse keynesliku welfare'i (heaolu-) majanduspoliitika eesmärgid: maksimeerida majanduskasv, hoida täistööhõivet, positiivset väliskaubandusbilanssi, stabiilseid hindu (vältida inflatsiooni). Institutsionaalne stabiilsus (kolmepoolsed kokkulepped, töörahu) tagab majanduskasvu. Jäikus
· Kõik registreeritud ettevõtjad peavad sotsiaalmaksu maksma (mis siis, et nt üliõpilastele annab riik haigekassakaardi nagunii). Pensionärid maksavad ka, kuid ei pea tegema avansilisi makseid ja pole aasta alampiiri. · Avansilised maksed 15.03 15.06 15.09 ja 15.12. (2009. a 4307 kr kvartalis) · Juurdemaks eelmise aasta eest 1.10. · Haigekassa registreeruda kohalikus haigekassas peale ettevõtjana registreerumist. 40. Kas füüsilisest isikust ettevõtja maksukoormus on sama kui äriühingutel? Põhimõtteliselt FIEl samad kulud lubatud mis äriühingul. 41. Ettevõtte missioon. Missioon kirjeldab organisatsiooni olemasolu vajalikkust, ta määratleb, mida see organisatsioon soovib korda saata vaadates seda just tarbija poolt. Näiteks keemiatööstusfirma missioon ei ole mitte väetiste tootmine, vaid põllumajanduse saagikuse ja efektiivsuse tõstmine.
1.Majanduspoliitika teooria ja koht sotsiaalteaduste süsteemis MP kuulub majandusteaduste hulka ja on sarnaselt teiste valdkondadega tihedalt seotud ühiskonnateadustega. MP teooria uurimisobjektiks on praktiline MP st. suure hulga institutsioonide (valitsus, keskpank, parlament, rahvusvah. org ja huvigrupid) tegevus, et mõjutada majanduslikke protsesse ühiskonnas. MP teooria põhieesmärgiks on kirjeldada nende institutsioonide tegevust, hinnata nende ajendeid ja ka tegevuse tagajärgi. MP hõlmab MP eesmärkide, abinõude ja strateegiate uurimist, samuti ka maj. arengu prognoosi. Eesmärgiks on praktilise MP tõhustamine, tehes eesmärgid selgepiirilisemaks, parandades otsustusprotsessi, konfliktsituatsioonide lahendamist jne. 2.Majanduspoliitika teooria ja praktika seosed MP teooria ülesandeks on maj. teoreetiliste teadmiste alusel püstitada vajalikke rakenduslikke probleeme ja ülesandeid ning töötada välja abinõusid nende lahendamiseks. Milli...
reinvesteerimine abil • Äriühingu osade üleandmine või pärandamine on lihtsam kui FIE ettevõtte üleminek. (FIE vara pärimine, aruandluse lõpetamine, maksud – päris keeruline, eriti kui pärijaid on mitu ja neist mõni jätkab ettevõtlusega, mõni ei jätka.) 39. FIE maksustamise üldpõhimõtted (maksustamine tulu- ja sotsiaalmaksuga). TRÜKI SLAIDID 28-34 40. Kas füüsilisest isikust ettevõtja maksukoormus on sama kui äriühingutel? Sotsiaalmaksu ei tule maksta rohkem kui palga alammäära 15x summalt aastas. LOENG6 41. Ettevõtte põhiväärtused. Ettevõtte põhiväärtused on tõekspidamised, millest töötajad oma tegevuses lähtuvad. Nad aitavad sageli saavutada suuremat ühtekuuluvustunnet ja kui nende viimine töötajateni õnnestub nii, et neisse tõesti usutakse ja neid tähtsaks peetakse, siis võib see oluliselt kaasa aidata ettevõtte edukusele
üliõpilastele annab riik haigekassakaardi niikuinii.) pensionärid maksavad ka, kuid ei pea tegema avansilisi makseid ja pole aasta alampiiri. Avansilised maksed : 15.märts. 15.juuni. 15.september. 15.detsember. (2013. A 287,1€ kvartalis) Juurdemaks eelmise aasta eest 1.10 Haigekassa – registreeruda kohalikus haigekassas peale ettevõtjana registreerumist. 40. Kas füüsilisest isikust ettevõtja maksukoormus on sama kui äriühingutel? 41. Ettevõtte põhiväärtused. Ettevõtte põhiväärtused on tõekspidamised, millest töötajad oma tegevuses lähtuvad. Nad aitavad sageli saavutada suuremat ühtekuuluvustunnet ja kui nende viimine töötajateni õnestub nii, et neisse tõesti usutakse ja neid tähtsaks peetakse, siis võib see oluliselt kaasa aidata ettevõtte edukusele Uute töötajate värbamisel on otstarbekas nende oskuste ja kogemuste
8.Väljakujunenud arvamuse kohaselt väiksem usaldusväärsus võrreldes äriühinguga. Praktikas Juhtub sageli, et äritegevuses eelistatakse äriühingut FIE-le, pidades seda FIE-st usaldusväärsemaks. 9.FIE-t kui majandusüksust ei maksustata. 9.Suurem maksukoormus võrreldes äriühinguga. Maksustatakse FIE-na tegutsevat inimest. 22
teooria, ohvriteooria, piirvajaduse teooria, sotsiaalse ümberjaotuse vajadus. MAKSUNDUSE TEOORIAD: nõudluse-pakkumise teooriad, maksuintsidents, maksutoime; maksusüsteemi optimaalsuse teooriad, enamushääletus; maksude efektiivsuse ja õigluse teooriad: Pareto efektiivsus, Pareto täiustus, Lorenzi kõver. MAKSUKOORMUS (%): Riiklike ja kohalike maksude laekumine eelarvetesse / sisemajanduse koguprodukt * 100 (Eesti maksukoormus 30-50% vahel e 1/3 SKPst) MAKSUKORRALDUSE SEADUS (MKS): Maksuhalduri ja maksukohustuslase õigused, kohustused ja vastutus, maksumenetluse kord, maksuvaidluste lahendamise kord. MKSi rakendatakse ka kogumispensionide maksetele ja töötuskindlustusmaksetele, samuti saastetasule, vee erikasutusõiguse tasule ja maavara kaevandamisõiguse tasule. EESTI VABARIIGI MAKSUSÜSTEEM: Riiklikud maksud: tulumaks, sotsiaalmaks, maamaks, hasartmängumaks, käibemaks, tollimaks, aktsiisid, raskeveokimaks
· Valuutakomitee: rahasüsteem, kus riigi keskpanga rahapoliitika teostus on väga piiratud · Eesti riigi põhivahendiks majanduspoliitikas jääb fiskaalpoliitika Fiskaalpoliitika http://www.eu4journalists.eu/images/dossiers/monetary.jpg · Majanduse arengu toetamine, tööpuuduse vähendamine eelarveliste kulutuste, maksude abil · Madalad maksudmajanduse areng · Kõrged maksudaeglasem majanduse areng Maksud riigi majanduses I · Maksukoormus näitab maksude osatähtsust riigi majanduselus · Eri maksude mõju majandusele erinev: 1)Tarbimismaksud (käibemaks): mõju vaestele 2)Kapitalimaksud (kinnisvaramaks): mõju jõukatele 3)Aktsiisimaksud (tubakale,alkoholile): kulukam tarbimine, soodustab varimajandust · Maksuvabastused mingi tegevuse soosimiseks · Eestis nt tulumaksuvaba reinvesteeritud kasum
ha maaga, teisel poolel väikemaakasutust 2,32mln ha maaga. Seejuures 2/3 maaelanikest ilma maata. Taludel lasusid rängad võlad, talunike üldine võlg üle 45mln kuldrubla. 11. 1919. a maareform, sisu, tulemus. (lk 122) Et maaküsimus oli eesti äärmiselt terva, ootas talurahvas selle võimalikult õiglast lahendust. Maa oli jagunenud kahte ossa-mõisa- ja talumaaks, kusjuures mõisnike kasutada olev maa oli maksuvaba, kogu maksukoormus lasus talumaal. Ligi 2/3 maarahvast oli aga maa kasutamise võimalusest illma jäetud. Tegelik maasuhete ümberkujundamine ja sellega seotud maakorraldus algas kohe pärast Saksa okupatsiooni lõppu. Sel eesmärgil anti välja rida sedausandlikke akte, mis olid ettevalmistuseks järgneva maareformi ja maakorraldustööde teostamiseks. 10.okt 1919 võttis Asutav Kogu vastu maaseaduse-otsuse maareformi teostamiseks. Maaseadus
kütuse tootmisele jne.); · tulude ja varade jaotust (toetused ja abirahad vaestele, töötutele jt.). Kokkuvõttes pole kedagi süüdistada bürokraatiaaparaadi ja riigikulude kasvus, sest rahvas on ise "keskmise valija" kaudu teinud demokraatliku riigikorralduse juures oma otsuse ja valiku. Ohjeldamatut riigikulude kasvu Eestis väldib riigieelarve tasakaalustatuse nõue, mis seab riigieelarve kulud sõltuvusse tuludest (laekuvatest maksudest). Tegelikult on Eestis maksukoormus, eriti aga riigi kulude üldine maht liigagi tagasihoidlikud. Üksikasjades võib muidugi raiskamist ja ebaefektiivsust esineda, kuid üldiseks normiks on olnud teiste riikidega võrreldamatu koonerdamine. Koonerdamisest fiskaalsüsteemis on ühed saanud kasu, teised kandnud kahju. Eesti fiskaalpoliitiline tagasihoidlikkus on üldiselt mõjunud positiivselt ühiskonna arengule: · Välislaenu on võetud investeeringuteks, mitte tarbimiseks.
kinnipanemine · 1935. Aasta riigipöörde katse (vapsid) o Kättemaks Pätsile (Artur Sirk sai vahepeal surma) III tasand majandus · Eesti riigi SKT oli umbes 10-13% USA SKT-st, mis oli natuke parem Lätlastest ning kehvem Soomlastest(u 22 %) · Tööjõudu oli Eestis u 470 000 inimest, kellest makse maksid kõigest 44 000! o Tulu oli nii madal, et seda ei maksustatud o Oli progresseeruv maksukoormus (5% min, 36% maks) · Pensionäre oli 1936 kõigest 12 366 praeguse 300 000 vastu · Palganäitajad: o Mees lihttööline tööstuses 80 kr kuu (naine 60) o Sulane mees 20 kr kuu, naine 13 o Õpetajad 96 kr ja 110 (alg ja keskkool) o Asjamehed suurtööstuses 250 kr kuu Loeng III: Taasiseseisvumine Pärast Eesti iseseisvumist 1991. aasta 20. augustil, hakati välja töötama Eesti Vabariigi põhiseadust
Sotsiaalmaksu ei tule maksta rohkem, kui palga alammäära 15x summalt aastas. Kõik registreeritud ettevõtjad peavad sotsiaalmaksu maksma (mis siis, et nt üliõpilastele annab riik haigekassakaardi nagunii). Pensionärid maksavad ka, kuid ei pea tegema avansilisi maksed ja pole aasta alampiiri. Avansilised maksed 15.03, 15.06, 15.09 ja 15.12 (2013. a 287,1 € kvartalis) 41. Kas füüsilisest isikust ettevõtja maksukoormus on sama kui äriühingutel? Ei ole sama. 42. Ettevõtte põhiväärtused. Ettevõtte põhiväärtused on tõekspidamised, millest töötajad oma tegevuses lähtuvad. Nad aitavad sageli saavutada suuremat ühtekuuluvustunnet ja kui nende viimine töötajateni õnnestub nii, et neisse tõesti usutakse ja neid tähtsaks peetakse, siis võib see oluliselt kaasa aidata ettevõtte edukusele.
lj ki valuutakomitee süsteemiga seonduv kitsendus, mis keelab keskpangal valitsusele raha laenata. 8. Monetaarpoliitika (kohustuslik reserv, likviidsusnormatiivid, kapitali adekvaatsusnormatiiv, täienda reserv täiendav reser 5% riskiga kaalutud kaal t d aktivatest) akti atest) 9. Suhteliselt madal maksukoormus 32-33%, mida loodetakse vähendada. Paraku tõuseb sellega koos lõivude osatähtsus maksumaksjate kulutustes, mistõttu reaalset võitu ilmselt ei tule. Lembit Viilup PhD IT Kolledz 15 10 5 v(%) SKP kasv 0 -5 -10 Aastad Eesti SKP kasv aastate lõikes
c. toodangut andvad ja teenuseid osutavad ettevõtted d. probleeme tekitavad ja lusti pakkuvad ettevõtted Question 68 (1 point) Ettevõttesisese korralduse määrab a. kohtu registriosakond b. ettevõtte põhikiri c. äriseadustik d. Euroopa Liidu vastav konventsiooon Question 69 (1 point) Isikuühingute hulka kuulub a. aktsiaselts b. osaühing c. täisühing d. kooperatiiv Question 70 (1 point) Sotsiaalset turumajandust iseloomustab a. ettevõtete madal maksukoormus ja suured riiklikud kulutused sotsiaalsfääri b. ettevõtete kõrge maksukoormus ja suured riiklikud kulutused sotsiaalsfääri c. sotsiaalsfääriga seonduvate riiklike kulutuste vähendamine ja üksikisikute tervishoiu ja haridusega seonduvate kulutuste suurendamine d. riikliku sektori osatähtsuse suurendamine ja riiklik sekkumine hinnakujundusse Question 71 (1 point) Erinevate turumajanduse mudelite (sotsiaalne, administratiivne, tarbijale orienteeritud)
(majapidamised, ettevõtted, valitsus, välissektor) vahelisi seoseid; ka: õpetus majanduse üldisest tasakaalust · maksebilanss dokument, mis fikseerib mingil perioodil riiki sisse tulnud ja riigist välja läinud rahavood · maksebilanss statistiliseks kokkuvõte, mis summeerib konkreetse riigi teatud perioodi jooksul tehtud majandustehingud ülejäänud maailmaga · maksukoormus näitab kui palju ühiskonna tuludest läheb maksudeks · maksumäär maksudeks mineva suhteline osa kogutuludest · maksupoliitika maksustamise printsiipide kehtestamine, maksusüsteemi ülesehitamine ja maksude kogumiseks vajaliku süsteemi loomine · maksusüsteem tagab piisava hulga rahaliste vahendite laekumise riigieelarvesse · malthuse rahvastiku doktriin Th. R. Malthuse poolt välja arendatud käsitlus mille kohaselt rahvastik
annab riik haigekassakaardi nagunii). Pensionärid maksavad ka, kuid ei pea tegema avansilisi makseid ja pole aasta alampiiri. · Avansilised maksed 15.03 15.06 15.09 ja 15.12. (2009. a 4307 kr kvartalis) · Juurdemaks eelmise aasta eest 1.10. · Haigekassa registreeruda kohalikus haigekassas peale ettevõtjana registreerumist. 39. Kas füüsilisest isikust ettevõtja maksukoormus on sama kui äriühingutel? Põhimõtteliselt FIEl samad kulud lubatud mis äriühingul. 40. Ettevõtte põhiväärtused Ettevõtte põhiväärtused on tõekspidamised, millest töötajad oma tegevuses lähtuvad. Nad aitavad sageli saavutada suuremat ühtekuuluvustunnet ja kui nende viimine töötajateni õnnestub nii, et neisse tõesti usutakse ja neid tähtsaks peetakse, siis võib see oluliselt kaasa aidata ettevõtte edukusele.
GEOGRAAFIA RIIGIEKSAMI TULEMUSED 2011 Tabel 1. Geograafia riigieksami tulemused aastatel 2007- 2011 2007 2008 2009 2010 2011 Eksami sooritajaid 7043 7132 7150 6126 5944 Keskmine sooritus (%) 59,9 56,4 53,8 62,2 59,4 Eesti õppekeelega tööde keskmine 60,8 57,27 55,3 63,2 60,2 Vene õppekeelega tööde keskmine 50,9 47,28 38,7 46,8 47,9 Noormeeste keskmine 60,9 58,4 55,1 64,0 61,1 Neidude keskmine 59,1 54,8 52,9 60,7 57,9 Kõrgeim tulemus 95 98 95 100 98 Mad...
Eesti Vabariik Aastatel 1991-1994 Ajaloo Uurimustöö Tallinn 2012 Sisukord 1. Eesti taasiseseisvumine (1991) ...................................... 2. Valitsus (1992) ............................................................... 3. Eesti majandus (1993) .................................................... 4. Estonia katastroof (1994) .............................................. 5. Kasutatud kirjandus ........................................................ 6. Eesti Taasiseseisvumine 1991 Eesti taasiseseisvumist (juriidiliselt korrektse nimetusega Eesti iseseisvuse taastamist) tähistatakse 20. augustil, kuna 20. augustil 1991 kell 23.03 võttis parlamendi kohuseid täitev Eesti Vabariigi Ülemnõukoguvastu otsuse, et Eesti ei kuulu enam NSV Liitu ja on iseseisev vabariik: "Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsus Eesti riiklikust isese...
makroökonoomika – rahvamajandusõpetuse teoreetiline käsitlus, mis kirjeldab majandussektorite (majapidamised, ettevõtted, valitsus, välissektor) vahelisi seoseid; ka: õpetus majanduse üldisest tasakaalust maksebilanss – dokument, mis fikseerib mingil perioodil riiki sisse tulnud ja riigist välja läinud rahavood maksebilanss – statistiliseks kokkuvõte, mis summeerib konkreetse riigi teatud perioodi jooksul tehtud majandustehingud ülejäänud maailmaga maksukoormus – näitab kui palju ühiskonna tuludest läheb maksudeks maksumäär – maksudeks mineva suhteline osa kogutuludest maksupoliitika – maksustamise printsiipide kehtestamine, maksusüsteemi ülesehitamine ja maksude kogumiseks vajaliku süsteemi loomine maksusüsteem – tagab piisava hulga rahaliste vahendite laekumise riigieelarvesse malthuse rahvastiku doktriin – Th. R. Malthuse poolt välja arendatud käsitlus mille
autosõitjad ise selle kahju tasumisel arvatavasti kokkuleppele ei jõua ja seetõttu peaks riik tegevust maksustama, et keskkonnakahju piirata. Negatiivse välismõju puhul ei ole kõiki aspekte toote hinda sisse arvutatud: toote hind on madalam tegelikust turuhinnast. Avaliku sektori eesmärk on anda tootele õiglane hind, mis on esialgsest hinnast kõrgem. Sellisel viisil väheneb ka tarbimine. Maksustamise ekvivalentsuspõhimõte annab Knut Wickselli arvates võimaluse määrata optimaalne maksukoormus läbi selle, et ühised maksuotsused võetakse vastu ühehäälselt ehk kõigi poolt vabatahtlikult. Siis saab järeldada, et kõigil on huvi avalikku hüve tarbida. Piirkasulikkuse teooria väidab, et kauba väärtus ja hind tuleneb selle tarbimisel tekkivast subjektiivsest kasust. 53. Milles seisneb konsensuspõhimõtte ja institutsionaalse kattuvuse (kongruentsi) kattuvuse nõude olemus ja mõju avaliku sektori otsustusprotsessile?
inflatsiooni korral või stimuleerivad neid (pidurdavad kogukulutuste vähenemist) majanduslanguse korral. Nt. Astmeline tulumaks, sotsiaaltoetused ja netoeksport Automaatsete stabilisaatoite hulgas on tähtsal kohal maksud. Majanduse tõusufaasis kogutakse makse suhteliselt rohkem ja valitsuse tulusiirded majapidamistele vähenevad. Tulemus: majapidamiste kasutatav tulu väheneb ja tarbimise kasv pidurdub. See kärbib majanduskasvu. Majanduse langusfaasis on maksukoormus suhteliselt väiksem ja valitsuste tulusiirded majapidamistele kasvavad, mistõttu tarbimise ja majanduskasvu vähenemine pidurdub. Automaatsed stabilisaatorid on küll teatavaks piduriks, kui majanduslangust või tõusu kõrvaldada nad ei suuda. Riigieelarve tulude kõige olulisem osa on maksutulud, mis moodustavad kogutulust ligi 90 %. Umbes neljandik tulust laekub üksikisiku tulumaksuna. Kuna eestis kasutatakse proportsionaalset füüsilise isiku tulumaksu, siis
õiguste saavutamisele meestega Liberaalne maailmapilt varises kokku inimestele tundus, et nad ei saa enam ilma riigi abita hakkama Suurenes riigi osa majanduses: majanduselu hakati reguleerima, riiklike tellimuste eest tasuti riigikassast Tellimusi anti peamiselt suurettevõtetele, väikeettevõtted laostusid Riigi kätte läks kontroll ressursside jaotamise üle Kasvas maksukoormus -> tugevdas riigi positsiooni rikkuse koguja ning ümberjaotajana veelgi Inimesed süüdistasid sõjas omakasupüüdlikke rikkureid, kes sõjast kasu lõikasid Ühiskonnas levisid vasakpoolsed vaated, vähenes religiooni mõju PM toitis end ära tänu naiste tööjõu ulatuslikule rakendamisele IMl püsis toiduainetega varustamine põhimõtteliselt sõjaeelsel tasemel 1917. aastani SMl ja Austrias hakkas majandusblokaadist tingitud puudus avalduma 1916
Soovi korral võib FIE oma tegevuse peatada või tegutseda mingil perioodil (näit hooajalise tegevuse korral). Sellest on vajalik registriosakonda eelnevalt teavitada. Tegevuse lõpetamisel kustutatakse FIE äriregistrist tema avalduse alusel. Võrreldes äriühingutega on FIE-na alustamine lihtsam ja odavam. Puudub põhikapitali nõue. FIE-l on suur otsustamisvabadus ning juhtimine on lihtne. Puuduseks on suurem maksukoormus ja risk, kuna äri ebaõnnestumise korral vastutab FIE kogu oma isikliku varaga. Raamatupidamine Füüsilisest isikust ettevõtja korraldab oma raamatupidamise lähtuvalt raamatupidamiseseadusest. Vastutus: Füüsilisest isikust ettevõtja vastutab oma kohustuste eest kogu oma varaga. Plussid: · Puudub vajadus omada äripartnerit · Odavus · Vähe formaalsusi · Ettevõtluskulude mahaarvamise õigus
e) nõrk koostöö baltlaste ja Muinas-Eesti maakondade vahel Vallutussõja tagajärjed: a) Lõuna-Eesti kohalik eliit kaotas oma võimu või hukkus b) Põhja-Eesti ülikud säilitasid vähesel määral oma võimu, osa nendest sulandus kokku vallutajatega (abielu teel) c) Põliselanike maksukoormus suurenes- kõige suuremasse sõltuvusse langesid Sakala ja Ugandi elanikud, Saaremaa ja Läänemaa alistusid soodsatel tingimustel Üleminek muinasajast keskaega keskaegsed riigid Liivimaal (ja uued maaisandad), taanlaste ja sakslaste omavahelised suhted Stensby lepingu näitel (lk 58). Rüütlitest läänimehed ja läänikord (lk 66). Keskaegsed riigid Liivimaal 1) Eestimaa hertsogkond (Taani) - valitses Taani kuningas, aga asevalitseja
lahendada sotsiaalseid ja majanduslikke probleeme. Teised usuvad, et avalik sektor on liiga väike ja valitsuse kulutuste suurendamine aitaks lahendada vaesusest tulenevad probleemid. Klassikalise majandusteooriapooldajad peavad väga oluliseks avaliku sektori kulutuste madalat taset, efektiivset maksude kogumist ning madalaid maksumäärasid Pehme majanduspoliitikapooldajad: Suuremad avaliku sektori kulutused ja ühtlasi ka kõrgem maksukoormus kiirendab majanduskasvu Ümberjaotuspoliitika kaudu väheneb ebavõrdsus Täiendavad ressursid võimaldavad vaestel omandada hariduse, leida parema töö saada produktiivsemateks Millal peaks riik sekkuma majandusse? Küsimusele otsib vastuseid heaoluökonoomika teooria Heaoluökonoomika on raamistik, mida kasutatakse hindamaks erinevate valitsuse aktsioonide soovitatavust selleks et
Selleks on kasulikud just vastupidised meetmed alandada intresse, mis soodustab investeerimist ja suurendada raha pakkumist, mis kasvatab tarbimist. Fiskaalpoliitika riik püüab toetada majanduse arengut ja vähendada tööpuudust. Vahenditeks on eelarvelised kulutused ja maksud. Maksude alandamine soodustab tarbimist, kuna jätab majapidamistesse ja ettevõtetele rohkem ressurse, tarbimise kasv arendab majandust. o Riiklikud ja kohalikud ning otsesed ja kaudsed maksud, maksukoormus. Maksud lähevad: · riigile · kohalikule omavalitsusele · otse vastavatele sihtkapitalidele Riiklikud maksud on: tulumaks, sotsiaalmaks, maamaks, hasartmängumaks, käibemaks, tollimaks, aktsiisid, raskeveokimaks. Aktsiisid - Eestis on aktsiisid kehtestatud kütusele, tubakatoodetele, alkoholile, mootorsõidukitele ning alkoholi- ja karastusjoogipakenditele Kohalikud maksud kehtestab iga kohalik omavalitsus oma äranägemise järgi kohalike
fiskaalpoliitika korral peamiselt kahte vahendit (automaatseid stabilisaatoreid): Ø automaatsed muutused maksutuludes 31 PDF Creator - PDF4Free v2.0 http://www.pdf4free.com © Indrek Saar 2010 Ø automaatsed muutused töötu abirahades ja muudes tulusiiretes SKP langusfaasis väheneb ka maksumaksjate maksukoormus (nt progressiivsete maksusüsteemide korral), sest sissetulekud vähenevad. Maksude vähenemine “pehmendab” SKP langusest põhjustatud sissetulekute vähenemist, mistõttu AD vähenemine pidurdub automaatselt, ilma et valitsus oleks pidanud sekkuma. Tulemuseks on see, et SKP ei lange nii palju, kui ta oleks seda teinud ilma stabilisaatoriteta. Majanduse tõusufaasis aga inimeste maksukoormus kasvab, see
Keskpanga rahapoliitikast, mis määrab ka Eesti intresside taseme. Seega jääb Eestis riigi peamiseks majanduspoliitiliseks vahendiks fiskaalpoliitika. Fiskaalpoliitika Kui rahapoliitika on suunatud ennekõike hindade stabiilsusele, siis fiskaalpoliitikaga püüab riik toetada majanduse arengut ning vähendada tööpuudust. Fiskaalpoliitika peamisteks vahenditeks on eelarvelised kulutused ja maksud. Maksud riigi majanduses Maksude osatähtsust riigi majanduselus näitab maksukoormus, mida väljendatakse riiklike maksude suhtena SKP-sse. Lisaks üldisele maksukoormusele saab majandusarengut mõjutada ka maksude struktuuri muutes, sest erinevate maksude mõju majandusele on samuti erinev. Nii mõjutavad tarbimiselt võetavad maksud, nagu käibemaks, rohkem vaesemaid elanikke, kes tarbivad valdava osa oma sissetulekust. Rikkamad inimesed säästavad suure osa oma rahast ning
Saksa-Rooma riik muutb riigiks, mis eksisteerib vaid paberil. Tsentraliseeritud rahvusriikide teke Tsentraliseeritud riik asendab keskaegse killustatuse. Tsentraliseerimine hakkab levima Lääne-Euroopast (Pr ja Ingl). Võim koondub kuninga kätte. Absolutism saavutab täisvõimsuse Prantsusmaal. Luuakse ministeeriumid, mis on allutatud riigile. Riik tugevneb ja tungib alamate ellu. Kaob sunnismaisus. Maksude kogumine muutub efektiivsemaks, kasvab talupoegade maksukoormus. Maksude abil suudetakse luua riiklik sõjavägi. Kuningavõimu tugevnemine, päritav monarhia. Bürokraatia, mis sõltub rahast mitte truudusest. Uute piirkondade domineerimine, mis olid eelkõige tsentraliseeritud riigid: Prantsumaa, Rootsi, Venemaa, Inglismaa. Kaotajateks on riigid, kus ei toimu moodsaid reforme. Kuni Prantsuse revolutsioonini on ideaaliks kuningavõimu täius. Absolutism tähendab seda, et kuningavõimu tegevust ei piirata, kuningas otsustab (võib otsustada)
Majandusteooria erinevad funktsioonid: Tunnetuslik Prognoosiv (kuidas seejärel maj paremini juhtida?) Praktiline Ideoloogiline (poliitilised arusaamad, eestis on raske öelda) Mis ei ole (maj) teadus? Ei tohi sündmusi seostada ilma tõestuseta Ei tohi teha järeldusi üksikfaktide alusel, samas ei tohi ignoreerida fakte ning tuleb saada aru neist Ei tohi võrrelda võrreldamatut (NT: riigid on erinevad, madal maksukoormus Armeerikas vs Euroopa, ei saa meie seda rakendada, meditsiinisüsteem Ameerikas vabatahtlik kindlustsus-mega kallis, ebaefektiivne) Ei tohi ignoreerida senikehtivat teooriat (kuni uus teooria pole leidnud tõestust)- MAJANDUSTEOORIA METODOLOOGIA Majteo liigitatakse traditsiooniliselt 2 peavaldkonnaks: o Mikromajandus- vaatleb maj üksiksubjekti (majapidamise, ettevõtte) tasandilt. Probleemiks: valiku- ja jaotusprobleem
kui makse saaja on mitteresident. Liisingumakseid on võimalik litsentsitasuna mitte maksustada, kui liising kvalifitseerub oma majandusliku sisu poolest kapitalirendiks, kuigi lepingus ei ole omandiõiguse üleminekut kokku lepitud (kohtuasi nr 3-3-1-72-04 kontekstis). 2.1.1.2 Intressid 7 Enamikes riikides, ka Eestis, varieerub intresside maksukoormus. Üldiselt maksustatakse tulumaksuga residendi ja mitteresidendi saadud intresse laenudelt, võlakohustustelt (sh.kapitalirent, liising) või muudelt väärtpaberitelt, sealhulgas võlakohustuselt arvutatud summad, mille võrra esialgset võlakohustust suurendatakse. Makse hilinemise või kohustuse muu rikkumise korral makstavaid summasid intressina ei käsitata. (TMS§17,lg.1)Tulumaksuga ei maksustata Euroopa
sajandil Komnenoste dünastia ajal. Bütsantsis allus kirik keisrile. Esimesse suurde õitsengujärku jõudis Bütsants Justinianus I (527-565) ajal. Ta kujundas tugeva sõjalis-bürokraatliku monarhia ja kodifitseeris Rooma õigusel rajaneva seadustiku: Corpus iuris civilis'e. Samuti ta vallutas suured territooriumid nagu Itaalia, Hispaania lõunaosa, Vahemere saared ja Aafrika põhjaranniku. Aastal 532 suruti julmalt maha Nika ülestõus, mille põhjuseks oli suur maksukoormus rahvale. Hipodroomil hukati üle 30 tuhande inimese. Bütsants oli sammuti rünnatud bulgaarlaste, araablaste, viikingite, slaavi hõimude ja türklaste poolt. Viimased võitsid aastal 1071 Bütsantsi Mantzikerti lahingus. Kuni 13.sajandini kasutati Bõtsantsis ka orjatööjõudu. 7 sajandil seoses araablaste pealetungiga loodi uus sõjaväesüsteem stratiootide maakaitsevägi. Stratioodi said sõjaväeteenistuse eest pärandatava jaosmaa. Samuti kerkisid esile professionaalsetest
On olemas suhteliselt pikaajalised nn. raamtingimused (neid vaadatakse struktuuripoliitikas), aga samal ajal on pidevalt toimuvad majanduslikud protsessid koos pidevalt muutuvate tingimustega ( neid vaadatakse protsessipoliitikas), ettevõte peab töötama võttes arvesse mõlemaid. 3.3.Maksusüsteem – ettevõte maksab riiklikke ja kohalikke makse, maksud on diferentseeritud olenevalt ettevõtte suurusest, omandivormist. Paljudes riikides soodustatakse väikeettevõtlust, samuti on väiksem maksukoormus isikuühingutel võrreldes kapitaliühingutega. 4.Õiguslik ümbrus 38 Ettevõtetevaheline ja ettevõttesisene tegevus reguleeritud seaduste ja mitmesuguste normatiivaktidega. Ettevõttesisese korralduse aluseks on põhikiri, kus on sätestatud järgmised küsimused: *ettevõtte tegevuse eesmärgid; *juhtimisorganid ja nende kompetents; *konfliktide lahendamise kord; *ettevõtte esindamine;
ETTEVÕTLUSE KONSPEKT PEATÜKK 1. SISSEJUHATUS- ETTEVÕTLUS MAJANDUSE KONTEKSTIS 1.1 MAJANDUSLIKUD OTSUSED Majandus on kogu ühiskonna ja selle liikmete olemasoluks ning arenguks vajalike aineliste eelduste pideva taastootmise süsteem, mis hõlmab eranditult kõiki inimesi. See on igasugune majanduslik tegevus ja selle korraldamine mistahes tasandil, s.o. üksikisikuna, ettevõttes, majandusharus, piirkonnas või kogu riigis. Ettevõtlusest arusaamiseks ja õigete valikute tegemiseks on vaja mõista meid ümbritsevat majanduselu. Ettevõtluse ja majanduse põhimõistete ja seoste tundmaõppimine on nagu uue keele, majandusliku kirjaoskuse omandamine. Ülesanne 1. Kirjelda enda tegemisi ühe päeva jooksul. Millised on erinevad valikuvõimalused nende tegevuste sooritamiseks? Milline on Sinu valik? Hinda, kui mitmeid majanduslikke otsuseid päevas teed. Täida järgnev tabel. aeg tegevus Valikuvõimalused valik ...
.. 2009). Füüsilisest isikust ettevõtjaks registreerimisel ei looda uut juriidilist isikut, vaid lihtsalt teatatakse, et füüsiline isik hakkab tegelema majandustegevusega. Füüsilisest isikust ettevõtja raamatupidamine on teistsugune kui teistel ettevõtlusvormidel. See on suhteliselt lihtne. Füüsilisest isikust ettevõtja vastutab äritegevuse eest kogu oma varaga. Mis võib ebaõnnestumise korral kaasa tuua kogu varast ilma jäämise. Füüsilisest isikust ettevõtjal on ka väga suur maksukoormus. Tal ei ole võimalik välja võtta omanikutuluna kasumit (peab maksma suuri makse palga pealt). (MTÜ Õpilasest... 2009) Kui ettevõte maksab välja omanikutulu, peab ta riigile maksma maksudena 21% (Riigikogu kantselei... 2009), palga pealt laekub riigile makse (kui mitte arvestada tulumaksuvaba miinimumi ja teist pensionisammast) 42,9% (Palga ja maksude kalkulaator 2010) ehk üle kahe korra rohkem. Eestis on 5 124 aktsiaseltsi 1. novembri 2009 seisuga (RIK... 2009). Aktsiaseltsid sobivad
Perioodi kasumit ei kasutata baasnäitajana seetõttu, et periood võib lõppeda ka kahjumiga ning analüüs ei anna sellisel juhul tulemusi ega ole võrreldav teiste perioodidega. Kasumiaruande teised kirjed arvutatakse osatähtsusena realiseerimise netokäibest. · Kasumiaruande vertikaalanalüüs annab hea ülevaate kasumiaruande struktuurist, kui suur on näiteks kulude või tulude osatähtsust kogumüügist, laenuintresside osatähtsus või kui suur on ettevõtte maksukoormus võrreldes kogumüügiga ning kui suur on nende tegurite mõju ettevõtte kasumi kujunemisel. Kulude osatähtsuse võrdlemine realiseerimise netokäibest näiteks konkurentide vahel annab hea ülevaate, kas konkurentidel on tugev kulude kontroll ning millised väljaminekud on võrreldaval ettevõtted aruandeperioodil kõige olulisemad. (10) Ettevõtte OÜ Abilis bilansi ja kasumiaruande vertikaal analüüsiga saab tutvuda lisades 12 ja 13. Bilansi vertikaal analüüs näitab seda, et
andmetega varustamine. Finantsaruanded on suunatud minevikku ja neis fikseeritakse vaid dokumentidel põhinev info, mida on võimalik kontrollida. Eesmärgiks ka aruannete koostamine ja esitamine. · juhtimisraamatupidamine - juhtimiseks vajaliku informatsiooni koondamine. · kuluraamatupidamine - arvestuse objektiks on ettevõttes tehtud kulud; · maksude arvestus - maksude analüüs ja maksukoormuse plaanimine; Kui suureks kujuneb maksukoormus, selle järgi planeerib ettevõte ka enda tehinguid. Ettevõtte raamatupidamine peab suutma arvestada seda, et kui makstakse välja palgad, siis peab ettevõtte arvel olema järgneva kuu 10ndaks olema piisavalt raha, et maksta ära maksud. · finantsplaneerimine ehk eelarvestamine - finantsmajandusliku strateegia ja taktika väljatöötamine; · finantsanalüüs - tegevuse olulisemate näitajate leidmine ja
kokkulepe. Buchanan&Tullock: konstitutsioonilised vs post-konstitutsioonilised reeglid Maksude ajalugu: 19.saj lõpul oli suur hulk erinevaid makse, valitses süsteemitus. Maksutulud moodustasid alla 10% SKPst. 20.saj toimusid olulised muudatused – demokratiseerumine, töölisklassi liikumised. Makse hakati nägema kui instrumente industrialiseerumisega kaasnevate probleemide lahendamiseks. Ebavõrdsuse leevendamine, sest seni oli suurem maksukoormus vaesematel. Tulumaksude kehtestamine jõukamatele –’klassimaksud’. I ja II MS olid väga kulukad ja nende finantseerimiseks oli vaja täiendavaid tuluallikaid. Progresseeruvad tulumaksusüsteemid- piirmäärad väga kõrged, pärast sõda neid ei kaotatud, eesmärgiks ebavõrdsuse vähendamine, klassimaksust massimaksuks. Pärast II MS – uus konsensus riigi funktsioonide üle. Riik peaks mängima olulist rolli majanduse suunamisel ja juhtimisel. Maksusüsteem on instrument
1. SISSEJUHATUS TURUMAJANDUSE ÜLDTEOORIASSE 1.1. MAJANDUSE ÜLDTEOORIA MÕISTE Majandusteaduse teket on kõige mõistlikum otsida 17.-18.sajandi Lääne-Euroopast. Arenema hakkas nüüdisaegsele sarnane industriaalühiskond ja selle probleemid on praegugi majandusteaduse põhiküsimused. Ka mõtlemine muutus ilmalikuks st. jumaliku tahte asemel hakati ühiskonna arengut suunavate teguritena nägema selle sisemisi jõude ja seaduspärasusi. Kõigi aegade kuulsaimaks majandusteaduriks peetakse Adam Smithi, kelle loodud invisible hand (nähtamatu käsi) tagab individuaalsetest otsustest sõltumata majandusplaanide koordineerituse. Turumajanduse üldteooria kujunes iseseisvaks teaduseks 18. sajandi teisel poolel. Ta on läbinud mitmed etapid ja erinevaid seisukohti esindavad erinevad koolkonnad: * klassikaline esindajad A. Smith, J. B.Say, C. Menger, H. Gossen. Põhiformuleeringud: nähtamatu käsi (majandus tuleb ise endaga toime, ta on isereguleeruv...
Ministeeriumide kaudu annavad oma panuse strateegia koostamisse mitmed huvirühmad näiteks kohalike omavalitsuste liidud, sotsiaal-majanduslikud partnerid ja vabaühendused. Eesotsas Rahandusministeerium, juhib eelarveosakond Eesti majandus aastal 2008: Rekordiliselt madal tööpuudus Hinnad ühtlustuvad Euroopa hindadega Kiirelt kasvavad sissetulekud Maksukoormus väike ja riig säästud kasvavad Jooksevkonto puudujääk Valitsusektori võlakoormus EL väiksemaid Majandus- ja eelarvepoliitika alused: stabiilse majanduskeskkonna tagamine riikliku arengu edendamine eelarvepoliitika abil, pikaajalise jätkusuutlikkuse tagamine. Valitsuse prioriteedid: eesti rahva püsimine täisväärtuslik elu ning paremad ja uued töökohad
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
