Maonõre koostis ja omadused 1) HCl (vesinikkloriid) – teda produtseerivad funduse( põhimiku) piirkonna parietaalrakud. 2) Parietaalrakud produtseerivad ka sisemist vereloome faktorit ehk Castle’i faktor. Castle’i faktori funktsioon: vajalik punaste vereliblede (elektrotsüütide) tekkeks. Väliseks vereloome faktoriks on vitamiin B12 – seda saame loomse toiduga (eriti palju lihas ja maksas). Vitamiin B12 varud maksas on kõige pikaajalisemad – kui liha ei söö, siis umbes aasta- poolteist jätkuvad selle vitamiini varud maksas – siis ähvardab inimest kehvveresus ehk aneemia. Sisemine vereloome faktor vajalik selleks, et inimene suudaks omastada vitamiin B12-t (välist vereloome faktorit). Ilma sisemise vereloome faktoritega ei saa B12-t käte. Kui inimene on söönud loomset toitu, mis seda sisaldab, siis peensoones moodustuvad vitamin
Kofeiin ehk 1,3,7-trimetüül-1H- puriin-2,6(3H,7H)-dioon on puriinalkaloidide rühma kuuluv keemiline aine. Kofeiin on nii vesi- kui rasvlahustuv ning seetõttu kandub peale imendumist organismis kiiresti laiali. Tänu oma lipofiilsele (rasvlahustuvale) iseloomule läbib kofeiin hematoentsefaalbarjääri (vere-aju barjäär) ehk organismi kaitsebarjääri, mis hoiab ära viiruste ja toksiinide tungimise kesknärvisüsteemi. Kofeiin metaboliseeritakse maksas teofülliiniks, teobromiiniks ja paraksantiiniks. 1.1 TOIMEMEHHANISM Sõltumata sellest, kuidas me kofeiini tarbime, kas kohvi, tee või karastusjoogina, imendub see hästi vereringesse. Kofeiini täielikuks imendumiseks maost ja peensoolest kulub 30–45 minutit. Veri transpordib selle organitesse ja peagi kõigi rakkudeni. Umbes tunni ajaga saavutab kofeiini kontsentratsioon ajus maksimumi. Seejärel ja sama ruttu see ka väheneb ning kaob.
Bioelemendid Valgud( proteiinid) Lipiidid- energia, kaitse. Süsivesikud ≠ suhkur!!! 56-60% energijavajadusest Põhibioelemendid H-vesinik 62% Koosnevad erinevate aminohapete Tsütoplasmaatilised – rakkude tsütoplasmas esinev FUNKTSIOON: 1.Energetiline. 2.Ehituslik(kõikides ,C-süsinik 25%,O-hapnik,N-lämmastik, jääkidest ja selles tuleneb duaalsus ning rasv.Moodustab 25ja kogu organismi rasvast. kudedes ja organites on süsivesikud,kõigi P-fosfor,Sväävel.Kokku moodustavad 96-98%. mitmekesisus.Aminohepe-valku ehituslik Varurasv-reservrasv....
Bioelemendid Valgud( proteiinid) Lipiidid- energia, kaitse. Süsivesikud suhkur!!! 56-60% energijavajadusest Põhibioelemendid H-vesinik 62% Koosnevad erinevate aminohapete jääkidest ja Tsütoplasmaatilised rakkude tsütoplasmas esinev FUNKTSIOON: 1.Energetiline. 2.Ehituslik(kõikides ,C-süsinik 25%,O-hapnik,N-lämmastik, selles tuleneb duaalsus ning rasv.Moodustab 25ja kogu organismi rasvast. kudedes ja organites on süsivesikud,kõigi organismide P-fosfor,Sväävel.Kokku moodustavad 96-98%. mitmekesisus.Aminohepe-valku ehituslik Varurasv-reservrasv. nukleiinhappeis-riboos ja ...
nõristumist kaksteistsõrmikusse. Sekretiin Peensoole rakud Tõhustab kõhunäärmenõre teket ja nõristumist kaksteistsõrmikusse. Enterokriniin Peensoole rakud Tõhustab soolenõre teket. Kõhunääre, kui veres on Stimuleerib glükoosi talletamist glükogeenina maksas. Kiirendab ka Insuliin == liiga palju glükoosi glükoosi transporti rakkudesse. Kõhunääre, kui veres on Stimuleerib glükogeeni lagundamist glükoosiks maksas ning selle eritamist Glükagoon == liiga vähe glükoosi verre, samuti ka glükoosi tekkimist rasvadest ja valkudest. Tabeli originaal: bioloogialeksikon.
· katioonidest on olulisel kohal: H, NH4, K, Na, Ca, Mg, Fe Kaalium ja naatrium: - närviimpulsside edastamine - oluline südamelihaste töös - 0,9 % NaCl- füsioloogiline lahus( vee- või verekaotuse puhul) - taimne kaltsium organismis ei imendu - kaltsiumi viivad organismist välja must kohv ja tsitrulised Ammoonium: - valkude jt lämmastikühendite lagundamisel tekib ammoniaak maksas - ammoniaak lagundatakse ammooniumioonideks või karbamiitideks, filtreeritakse neerudesse ja kantakse uriinina välja Kaltsium: - luude ja hammaste koostises ja annab neile tugevuse - esineb karbonaalsel või fosfaalsel kujul - vananedes kaltisumihulk suureneb võrreldes org. ainega - inimene omandab kaltsiumi suhteliselt vähe - orgaaniline aine annab elastsuse, kaltsium tugevuse - kaltsium on omandatav juhul, kui seda tarvitatakse koos piimrasvadega,
❏ paprikast. D-vitamiin ❏ soodustab kaltsiumi imendumist Saame: seedetraktist ❏ kalamaksaõlis, ❏ luude ja hammaste ❏ suitsuangerjas, moodustumiseks, ❏ küpsetatud lõhes, ❏ lastele normaalseks kasvuks, ❏ soolaheeringas, ❏ aitab kaasa ensüümide sünteesile ❏ munakollastes, limaskestas ❏ hautatud maksas, ❏ normaalse südametegevuse ja ❏ piimas. verehüübimise saavutamiseks, ❏ stabiilse närvisüsteemi ja vererõhu säilitamiseks. E-vitamiinid ❏ rakkude vananemise pidurdamiseks, ❏ Saame: ❏ kapillaaride seinte tugevamaks muutmiseks, ❏ taimsed õlid, ❏ lümfotsüütide, puna- ja valgeliblede kaitseks, ❏ pähklid,
valgu kompleksidena, s.t. nad võivad ehituslikult kuuluda nii valkude kui lipiidide hulka. Sellepärast nimetatakse neid "segamakromolekulideks". VALKUDE KLASSIFIKATSIOON Globulaarsed valgud on kerajas-ellipsoidse kujuga. See on arvukaim valkude rühm, kuhu kuuluvad: kõik lihtensüümid; liitvalkude valguline osa; valgulised hormoonid jne. Globulaarsete valkude põhirühmad: Albumiinid ◦ albumiine sünteesitakse maksas, sisaldus seerumis 35-50 g /L ◦ moodustavad verevalkude põhilise osa, hõlmavad rohkem kui poole vereplasma kogu- valgust (70 g /L), ca 40 % kehas olevatest albumiinidest on plasmas, ülejäänud osa on rakuvahelises vedelikus (kontsentratsioon on seal väga madal) ◦ poole oma elust, ca 20 päeva, on tsirkulatsioonis transportfunktsioon Globuliinid ◦ Kõik vereplasma valgud, v.a. albumiinid, klassifitseeritakse kui globuliinid, mis omakorda
8. Bioaktiivsete ainete hulka kuuluvad ensüümid, vitamiinid ja hormoonid. 9. Mis on ühist järgmiste ainetel: fruktoos, riboos, glükoos, desoksüriboos. Kõik need ained onmonosahhariidid. 10. 3 looduslikku polüsahhariidi on glükogeen, tselluloos ja tärklis. 11. Polüsahhariidide kaks ülesannet organismides on energeetiline ja ehituslik. 12. Taimne varusahhariid on tärklis, mis esineb näiteks mugulas, sibulas, risoomis. Loomne varusahhariid on glükogeen ja esineb maksas ja lihastes. 13. Rasvkoel on erinevatel organismidel täita erinevad ülesanded: 1) on energiaallikas 2) kaitsebkeha jahtumise eest 3) annab veelise eluviisiga imetajatele voolujoonelisema keha 4) ümbritseb jakaitseb kehaõõnes siseorganeid välismõjude eest. 14. Steroidide hulka kuuluvad kolesterool ja hormoonid. 15. Valgud on biopolümeerid, mille monomeeriks on aminohapped. Nukleiinhapped on biopolümeerid, mille monomeeriks on nukleotiidid. 16
Arstid ei kutsu üles neid mune suures koguses sööma, aga kui kolesterooliprobleemiga inimene tahab väga muna süüa, siis võiks oma 1-2 muna nädalas võtta "tervisemunade" hulgast (küll mitte tavalistele lisaks, vaid nende asemel). Iseenesest on kanamunades väga palju kolesterooli. Samas ei mõju need munad mõõduka tarbimise korral ka halvasti ning lisaks: me ei söö valdavat osa kolesterooli sisse suu kaudu, vaid see sünteesitakse maksas. Kolesterool südame-veresoonkonna haiguste põhjustajana Vere liiga kõrge kolesteroolisisaldus on peamine ateroskleroosi põhjustaja. Ateroskleroos on protsess, mille korral kolesterool ladestub veresoonte seintesse. Tekivad veresoone valendikku ahendavad naastud, mis takistavad vere voolamist soontes. Kolesterool - mis see on? Kolesterool on oluline rakuseinte koostisosa. Ilma kolesteroolita ei suudaks rakud talitada. Veres liigub kolesterool ringi rasvast ja valgust
kogude valke, et organism saaks kasutada neid rakkude parandamisel ja uute rakkude kasvamisel. Enamik inimesi saab toiduga rohkem valke, kui vajatakse ja maks lagundab need aminohapped, mis 'üle jäävad' *kahjulike ainete lagundamine-paljud kahjulikud ained kogunevad maksa ja lagundatakse seal. Samas lagundab ka hormoone. Hormoonid on vaja verest eemaldada, sest nad peavad mõjuma ainult kindla aja jooksul. Nt insuliin. *varuainete hoidmine-maksas säilitatakse vitamiine. Maksas palju glpkogeeni. *verevalkude ja vererakkude süntees-maks toodab palju verevalke, nt albumiin, mis osalevad vere hüübimisel. maksatsirroos-maksa rakud hukkuvad ja nende asemele kasvab sidekude, mis ei jaksa enam ülesaneid täita. 1.Keskmine hingamissagedus? 14/18 hingetõmmet minutis. 2.Kuidas kohaneb organism väiksema hapnikusisaldusega õhus? Kui inimene satub nt kõrgmäestikusse siis hapnikusisaldus õhus
Aminotransferaaside toimes on oluline roll püridoksaalfosfaadil (vitamiin B 6 derivaat). Transamiinimisreaktsioonide tasakaalukonstant on ühe lähedal. See tähendab, et transamiinimine võib vajadusel teostada nii kataboolset aminohapete aminorühma eemaldamist kui ka aminohapete sünteesi. Meditsiiniline taust: aminotransferaasid on rakusisesed ensüümid, mille tase veres on normaalses olukorras väga madal. Kuna transamiinimine on võimsam just maksas, on AST 2 ja ALT eriti sobivad markerid maksaprobleemide hindamiseks. Ühesõnaga nad on maksa- ja lihaskahjustuste tüüpmarkerid. Tavaliselt võib esialgu määrata ALT , kuna tema liigsus likvideerub verest aeglasemalt, kui AST. ALT ja AST suhte leidmine ja isovormide määramine võimaldavad saada täpsemat diagnostilist ja prognostilist infot. Näiteks: AST/ALT kõrgenenud suhe viitab pankreatiidi, hemolüüsi ja kergemate
C6H12O6 + 6O2 = 6CO2 + 6H2O C6H12O6 Energiaallikas Loomades salvestub maksas ja lihastes säilitamine tärklisena Glükolüüsi ja tsitraaditsüklis glükogeenina moodustunud NADH2 energia arvelt sünteesitakse ATP molekule 12 NADH2 + O6 12 NAD + 12 H2 O 36 ADP + 36 Pi 36 ATP
•• Toitaineteks on valgud, rasvad, süsivesikud • Need lagundatakse erinevateks aineteks mis mõjutavad organismi happe-leelis seisundit. • Süsivesikud→CO2 ja H2O (aeroobsetes tingimustes), laktaat (anaeroobsetes tingimustes) • lahustuna kehavedelikus toob kaasa ioonide tõusu ehk happelisemaks muutumise • Gaas väljutatakse kopsudega • Valgud metaboliseeritakse põhiliselt glutamaadiks , millest töödeldakse neerudes ning maksas ammoniaagiks ja uureaks. Anaeroobne rakuhingamine • Hapniku puuduses katavad lühiajaliselt koe energiavajadusi ATP-sse ja kreatiinfosfaati salvestatud energia ning anaeroobne glükolüüs. • Lühiajaliselt sellepärast, et suuremas koguses moodustunud laktaati ei suudeta kiirelt rakust eemaldada ega maksas, neerudes ja müokardis lammutada. • Laktaadi kontsentratsiooni tõus = mitterespiratoorne atsidoos. • Kui intratsellulaarne pH langeb alla normaalse
8. Bioaktiivsete ainete hulka kuuluvad ensüümid, vitamiinid, hormoonid ja antibiootikumid. 9. Mis on ühist järgmiste ainetel: fruktoos, riboos, glükoos, desoksüriboos Nad sisaldavad süsiniku, vesiniku ja hapniku molekule. 10. 3 looduslikku polüsahhariidi on: tärklis, tselluloos, glükogeen. 11. Polüsahhariidide 2 ülesannet organismides on: a) energeetiline b) ehituslik 12.Taimne varusahhariid on tärklis,esineb mugulas, sibulas,risoomis (kus) loomne varusahhariid on tselluloos, esineb maksas ja lihastes. (kus) 13. Rasvkoel on erinevatel organismidel täita errinevad ülesanded: a) energiaallikas- annab 2x rohkem energiat kui sama kogus sahhariide b) kaitseülesanne- kaitseb temperatuurimuutuste eest c) lahustid- teatud vitamiinid lahustuvad vaid rasvades( K,A,D,E-vitamiin) d) ehituslik ülesanne- rasvad on rakumembraani koostises 14. Steroidide hulka kuuluvad vees mittelahustuvad madalmolekulaarsed ühendid. Näiteks kolesterool ja mitmed hormoonid. 15
• Minimaalne D3-vitamiini päevane annus toidule lisaks: – Õues liikuvad vanurid 400 RÜ – Tubased vanurid 600–800 RÜLapsed, noorukid – Rinnaga toitvad emad 200–400 RÜ** 1 mikrogramm = 40 RÜ (rahvusvaheline ühik) • D-vitamiini päevane soovitatav kogus on 7,5–10µg, 5 µg D-vitamiini sisaldub näiteks: * 2 g kalamaksaõlis, * 15 g suitsuangerjas, * 50–60 g küpsetatud lõhes, * 60 g soolaheeringas, * 120 g munakollastes, * 600 g hautatud maksas, * 10 l piimas. Biofunktsioonid • Soodustab kaltsiumi imendumist seedetraktist ja fosfori imendumine, mis on vajalik luude ja hammaste moodustumiseks • Lastele normaalseks kasvuks, sest selleta luud ja hambad ei lubjastu õigesti • Normaalse südametegevuse ja verehüübimise saavutamiseks • Soodustab raua (Fe) ainevahetust • Stabiilse närvisüsteemi ja vererõhu säilitamiseks. • D-vitamiin on kõige „mürgisem” vitamiin.
1. Üldiselt: Korralik toitumine peaks koosnema 57 toidukarrast päevas, s.t., et põhitoidukordade vahel võiks olla kerged eined puuviljad või müslibatoon nt. Pirukaid või okolaadi ei soovita eelistada, sest see tõstab päevase suhkrukoguse liiga kõrgeks ja langetab vitamiinikogust. 2. Süsivesikud: Eelkõige peaks menüüs palju süsivesikuid olema leib, kartul, riis, müsli, pasta, muud teraviljatooted ja puuviljad. See on väga tähtis, sest lihastes ja maksas on salvestatud energiavaru, mille keha saab ainult süsivesikutest ja selle energia varal töötab keha koormusel esimesed 6090 min. Peale korralikku söögikorda peaks olema vähemalt 2 tundi pausi enne trenni tegemist. Süüa enne trenni võiks jällegi palju süsivesikuid. Peale trenni tuleks eelkõige 46 tunni jooksul süüa peamiselt süsivesikuid, see taastab kiiresti kulutatud energiavarud lihastes ja maksas. Kõige kiiremini imenduv süsivesik on leivas, riisis,
VÄÄVEL Inimorganismis (70 kg) on umbes 0.175 kg väävlit: (ca 0.25% kaaluliselt) · Väävlit on rohkesti naha, küünte ja juuste valkudes Biomolekulides leidub: · aminohapete tsüsteiini ja metioniini kõrvalahelas, · glutatiooni, · koensüüm A (vitamiin B5 ehk pantoteenhape), · vitamiinide B1 (tiamiin) ja H (biotiin) koostises · Tähtsus immuunsüsteemi stimuleerija; vajalik kasvuhormooni sünteesil ja luukoe ehituses, osaleb kehavõõraste ühendite kahjutukstegemisel maksas jt. ESSENTSIAALSED MAKROBIOELEMENDID (MAKROMINERAALID) Ca2+, Na+ , K+ , Mg2+, Cl Täidavad biofunktsioone ioonsel kujul Vajatakse üle 100 mg ööpäevas Enamuse makromineraalide ioonsed kontsentratsioonid on raku sees ja väljas erinevad: · Ioonse gradiendi tagavad spetsiifilised membraanvalgud KALTSIUM Levinum mineraalaine inimorganismis. (70 kg kaaluva inimese organismis on umbes 1 - 1,2 kg kaltsiumi. Ööpäevane vajadus 1000-1300mg.). Esineb kahes vormis:
LIPIIDID tri(atsetüül)glütseriidid glütserofosfolipiidid kolesteriidid vahad sfingolipiidid fosfosfingosiidid glükosfingosiidid 1. L i h t l i p i i d i d (triglütseriidid ja vahad) koosnevad baasalkoholist ja rasvhappejääkidest. Esinevad toidurasvas; neid sünteesitakse maksas ja rasvkoes. T r i g l ü t s e r i i d i d (= neutraalrasvad = rasvad) TG glütserooli ja rasvhapete estrid: baasalkoholiks glütserool, rasvhappejääke on kolm. Looduslikud triglütseriidid on enamasti segatriglütseriidid, s.t. nad sisaldavad 2 - 3 erinevat rasvhappejääki. Loomsed rasvad ja taimsed õlid on omakorda mitmesuguste segatriglütseriidide segud. Tartu Tervishoiu Kõrgkool 3 Koostanud M. Kolga
See efekt on doosist sõltuv. - Looduslikud (östradiool, östroon, östriool) ja sünteetilised steroidse struktuuriga (etünüülöstradiool) ning mittesteroidse struktuuriga östrogeensed hormoonid. Manustamisviisid ja võrdlev farmakokineetika. Östrogeenide farmakodünaamika, kõrvaltoimed ja kasutamine, vastunäidustused. Östrogeenid toimivad tuumaretseptoritele ja mõjutavad geeni transkriptsiooni. Looduslikud ja sünteetilised östrogeenid imenduvad hästi seedetraktsist. Maksas metaboliseeritakse kiiremini looduslike vorme kui sünteetilisi. Laia toimespektrilised AB-d võivad muuta mikrofloorat ja seega võivad muuta oraalsed kontraseptiivid mitte efektiivseks. Enamus östrogeenid imenduvad hästi läbi naha ja limaskesta. Plasmas looduslikud östrogeenid seonduvad albumiiniga ja suguhormoone siduvale globuliinile. Looduslikud östrogeenid eritatakse uriini kaudu. Kõrvaltoimeteks on rindade valulikus,
esmajoones närvikoes ja neerupealistes, siseelundites ja nahas. Organismis on kokku umbes 140 gr kolesterooli. Meie organismi kogu kolesterool moodustub nii toiduga saadavast kui ka organismis toodetavast kolesteroolist. Ööpäevas opereerib inimorganism ligikaudu 1 gr kolesterooliga. Toiduga saadakse sellest umbes 20-30 %, ülejäänud 70-80% sünteesib organism ise. Soovitav on, et päevas toiduga saadav kogus ei ületaks 300 milligrammi. Põhiliselt toimub kolesterooli süntees maksas, vähesel määral ka peensooles ja nahas. Kolesterooli sünteesi soodustavad küllastunud rasvhapped. Maksast kantakse kolesterool vere kaudu kõikidesse rakkudesse. Kolesterooli vajab organism rakumembraanide ehituseks ning sapphapete, vitamiin D ja mitmete hormoonide valmistamiseks (suguhormoonid, neerupealise hormoonid ). Kolesterooli liia ja ainevahetushäirete korral organismis ladestub see veresoonte seintesse, mis põhjustab veresoonte valendiku ahenemise. Selle tulemusena halveneb
Taimed ja rohevetikad on sarnased neil sisalduva sama tüpi klorofülli ja mõlema säilitusaineks on tärklis. 7. ALGLOOMADE ÜLDEHITUS- Ümbritsev membraan on kaetud pellikulaga. Tstoplasmas paiknevad rakuorganellid ja tuum. liiguvad kulendite, viburite või ripsmete abil. Esineb toitekublik, mis sisaldab ensüüme. Neil esineb ekskretoolsed vakoolid (jääkained) 8. TÜSENTEERIA SISEAMÖÖB- elutseb pime ja käärsoole vahendikus, vahel ka maksas. Tekitavad veitsevaid sisehaavandeid. 9. NÄGLEERIA- elab veekogudes ja levib tolmuga õhus. Sattudes inimese organismi põhjustab rasket sageli surmaga lõppevat kesknärvissteemi haigust- amöboidset ajukelme põletikku. On levinud kesk ja lõuna euroopas. inimesed nakatuvad supeldes looduslikes veekogudes ja ka basseinides. haigusele on iseloomulik äge algus ja kiire kulg. 10.LAMBLIA e. MAKSALUTIKAS- Elutseb 12 sõrmik-, peensooles, sapiteedes ja maksas. Põhjustab haigust lamblioos.
hemoglobiin d) tselluloos e) glükogeen f) vaha g) testosteroon h) fibrinogeen i) mRNA j) laktoos · Maltoos Linnasesuhkur Oligosahhariidid Idanevad seemned · Fruktoos - Puuviljasuhkur Monosahhariid · Hemoglobiin Neljandat järku ehk kvanternaarstruktuurne valk · Tselluloos Polüsahhariid taimede rakkudes · Glükogeen Polüsahhariid Lihaste varuaine, leidub maksas ja seentes · Vaha Lihtlipiid · Testosteroon Hormoon - Meessuguhormoon · Fibrinogeen Valk - Fibrinogeen on glükoproteiin, mis sünteesitakse maksas ja · megakarüotsüütides. · mRNA Nukleiinhape Informatsiooni-RNA - Tegemist on RNA- ga, mis kannab valgusünteesiks vajalikku informatsiooni DNA- lt ribosoomi. · Laktoos Piimasuhkur - Oligosahhariid
· Vahel harva on levik voolule vastupidises suunas. · Lümfogeenselt levib eeskätt vähk. METASTASEERUMINE III Hematogeensed metastaasid · Tekivad enamasti algkoldest kaugel kaugmetastaasid; · esmased tekkekohad sõltuvad: millises elundis on kasvaja, millise vere kaudu toimub metastaseerumine. · Näiteks algkolle on kopsus ja metastaseerumine toimub arteriaalse verega: metastaasid ajus, luudes (luuüdis), maksas jt siseelundites. METASTASEERUMINE IV Metastaseerumine venoosse verega · Metastaaside tekkekoht sõltub sellest, kas elund kuulub õõnes- või värativeeni süsteemi. · Õõnesveeni elundil (nt algkolle emakas, munasarjades) tekivad metastaasid enamasti kopsus. · Värativeeni elundil (magu, sooled, pankreas) maksas ja alles seejärel kopsus. · Hematogeenselt levivad sarkoomid, aga ka vähid. KÄÄRSOOLEKASVAJA METASTAASID http://doctorstock
Osa neist jääb imendumata ja väljutatakse. Toidu loomsed retinüülestrid hüdrolüüsuvad peensooles retinooliks ja vabaks rasvhappeks. 3,4-didehüdroretinool tekib retinooli dehüdrogeenimisel. Enterotsüütidesse imendunud ja neis tekkiv vitamiin A esterifitseerub enterotsüütides retinüülestriteks, mis viiakse jäänuk- külomikronite abil maksa, kus nad deponeeruvad. 85-90% inimese vitamiin A varudest paikneb retinüülpalmitaadina maksas. Ta deponeerub ka rasvkoes, kopsudes, neerudes, silma võrkkestas ja retineenhappena luukoes. Transportimaks retinooli maksast mujale retinüülestrid hüdrolüüsitakse ja retinool transporditakse plasma retinooli siduva valgu (RBP) abil kudedesse. Kompleks RBP-retinool võetakse rakkudesse retseptorite abil. Rakkudes võib retinool oksüdeeruda retinaaliks ja viimane retineenhappeks. Vitamiin A eritub organismist glükuroonhappega konjugeeritult peamiselt sapiga.
Kokkuvõte:seedimine · Seedimine algab suu66nes, kus hakkavad amulaasi toimel lõhustuma susivesikud. · Erinevaid toitaineid lagundavad erinevad ensuumid. Tärklist lõhustab amulaas, valkude lõhustamiseks vajab pepsiini, rasvu lagundab lipaas. · Maos algab valkude seedimine soolhappe ja pepsiini koostoimel. · Maksa ja k6hunaarme n6red erituvad kaksteists6rmiksoolde. · Peensooles lõpeb süsivesikute, valkude ja rasvade seedimine. · Maksas sunteesitakse sappi, mis muudab rasvad hõlpsamini seeditavateks vaikesteks tiIgakesteks. · K6hunaarme 6 sisaldab mitmesuguseid valke, susivesikuid ja rasvu lõhustavaid ensuume. · Vaiksemateks koostisosadeks lõhustunud toitained imenduvad soolehattudest kas verre v6i IUmfi. · Susivesikute ja valkude lõhustumissaadused imenduvad verre, rasvade lõhustumissaadused lumfi.
. Sel eesmärgil arvestatakse aega trombi moodustumiseks ning vere hüübimise kiirust. Vere biokeemiline analüüs uurib peale vere rakukomponentide ka pigmente, fermente, hormoone, mikroelemente ja valke. 7 Valgud Veri sisaldab palju valke, neist igal on täita oma funktsioon: toitumine, kaitse, energeetiline reserv, vere normaalne hüübimine ning palju muudki. Albumiin töötatakse välja maksas, toetab vereõhku, varustab elundeid ning kudesid vajalike rasvade ja süsivesikutega. Transpordib bilirubiini, rasvhappeid, kaltsiumi ja paljusid ravimeid). Norm: 3050 üh. Immuunglobuliinid vastutavad immuunkaitse eest. Kõrgenenud näitajad viitavad neeru, maksa, sooletrakti ning naiste suguorganite kroonilisele põletikule, tõuseb ka vedelikukao ja vedelikupuudumisel, langeb ka põletuste, verejooksude puhul. Creaktiivne valk tõuseb ägedate põletikuliste protsesside puhul.,
probiootilised bakterid,Omega- 3. 5. Pankrease ja maksa tähtsus seedeprotsessis (kôhunäärmenôre- ja sapi ülesanded). – Maks on sapi tekke koht ja lisaks sellele täidab olulisi ül. toitainete lõhutsumisproduktide ümberehitamisel, säilitamisel ning mitmete ainete sünteesil. Sapi ül: emulgeerib lipiide, aktiveerib lipiide lõhustavaid lipaase, osaleb lipiiidide lõhustumisproduktide imendumisel ning stimuleerib motoorikat. Maksas toimub glükogeeni glükogenolüüs-> glükoos verre vastavalt vajadusele. Maksas toimub aminohapte desamiinimine ja transamiinimine ning paljude vajalike ainte süntees( nt. fibrogeen, albumiin, protrombiin, hepariin) Kõhunäärme( Pankrease) tähtsus seedeprotsessis: toodab kõhunäärmenõre, mis sisaldab kõiki toitaineid lõhustavaid ensüüme ja vesinikkarbonaati: trüpsaiin lõhustab valke; amülaas süsivesikuid,
(Hayward 2010) 3.KREATIIN Tänapäeval on üheks populaarseimaks taastumisvahendiks kreatiin, mida väga paljud sportlased kasutavad ja mille positiivset mõju töövõime kasvule on täheldatud ka teadusuuringutes. Kreatiini kasutasid juba 60ndatel aastatel idabloki sportlased, läände jõudis 80ndate lõpus. 1994. aastal tuli kreatiin ametlikult sporditoidulisandite turule. (pumpiniron 2003) Kreatiini esineb organismis neerudes, maksas ja pankreases, teda sünteesitakse aminohapetest nimetusega glütsiin, metioniin ja arginiin. Skeletilihases kreatiini ei sünteesita. Koguhulk organismis on 120g, sellest 95% on skeletilihastes, eriti kiiretes lihaskiududes päevane vajadus on ca 2g, sellest 1g saab segatoiduga ja 1g sünteesitakse organismis. Füüsilise ja vaimse koormuse korral on kreatiinivajadus suurem, umbes 3- 6g. Toidus esineb peamiselt lihas (punane liha) ja kalas. Mida suurem on kreatiini
sümpatomimeetiline monoamiin. Hormooni isoleeris ja avastas 1895. aastal poola füsioloog Napoleon Cybulski. Adrenaliin on neerupealiste kõige tuntuim hormoon, seal toodetaksegi adrenaliini. Kui adrenaliin väljastatakse vereringesse, mõjub see mitmetele adrenergilistele retseptoritele ning sel on mitmeid keha mõjutavaid efekte. See kiirendab südamerütmi, laiendab pupille ja ahendab arterioole nahas ja maos, suurendades neid jalalihastes. Adrenaliin tõstab veresuhkru taset suurendades maksas glükogeeni hüdrolüüsi glükoosiks. Adrenaliinil on immuunsussüsteemi nõrgendav mõju. Adrenaliin eritub verre näiteks hirmu, ehmatuse, viha ning positiivsete emotsioonide korral. Kristina Kärk 12b
ühesugused), *leukotsüüdid(4000-10000mm3, tuumaga, eluiga 12 tundi kuni mitu aastat, läbipaistvad, kuuluvad erinevatesse rühmadesse), *trombotsüüdid(150000-300000mm3, tuumata, eluiga 5-11p, ühesugused) Leukotsüüdid jagunevad: *granulotsüüdid(neutrofiilsed-fagotsüüdid, eosinofiilsed-kaitse, basofiilsed-produts histamiini), agranulotsüüdid (lümfotsüüdid-kaitse, monotsüüdid-fagotsüüdid) Vereplasma valgud: albumiinid, globuliinid, fibrinogeen(vere hüübimine), süntees maksas Vereloomeelundid: *Punane luuüdi rinnak, roided, koljuluud, vaagnaluud, pikkade toruluude proksim. epifüüsid, *Lümfisõlmed, *Tüümus, *Põrn Vereloome regul: *Organismi hapnikuga varustatus, *Hormoonid (erütropoetiin, trombopoetiin, testosteroon), *Toitumuslikud faktorid (raud, vitamiin B12 ja foolhape) O2 transport veres: *Hapniku transporditakse valdavalt koos hemoglobiiniga, *Inimese vere keskmine hemo sisaldus on 15%, s
Kooli nimi nimi VITAMIINID Referaat Juhendaja: Koht ja aasta SISUKORD SISUKORD...................................................................................................................2 SISSEJUHATUS...........................................................................................................3 1 RASVLAHUSTUVAD VITAMIINID........................................................................4 1.1 Vitamiin A............................................................................................................4 1.2 Vitamiin D............................................................................................................5 1.3 Vitamiin E.............................................................................................................6 1.4 Vitamiin K................................................................................................
Fosfofruktosi kinaas: kinaasi aktiivsus limiteerb kogu raja kiirust. Kinaas allosteerilised inhbiitord on ATP , tsitraat ja H+ ioonid. ATP muutub teatud taseme juures signaaliks, et teda pole enam vaja juurde, toimub küllastatus ning rohkem juurde ei sünteesita. Heksooso kinaas. Selle kinaasi aktiivust inhibeerib glükoos-6-fosfaat( produkt)heksoosi kinaasi afiinsus glükoosi suhtes onväga kõge, mistõttu ensüümi maksimaalne kiirus saavutatakse madaa glükosi kontsentratsiooni juures. Maksas domineerib glükoosi kinaas. Glükolüüsi etapid: 1. Glükoosi aktiveerimine glükolüüsiks: fosfürüleeritakse, sünteesitakse glükoos-6-fosfaat. Esimene etapp isegi vajab energiat, investeering. 2. Glükoos-6-fosfaadi isomeriseerumine: 3. Fruktoos-1,6-bisfosfaadi teke: toimub teine fosforüleerimine. 4. Fruktoos-1,6-bisfosfaadi lõhustumine GAP-ks ja DAP-ks, ensüümiga aldolaas. 5....... 1-5 reaktsioonid on ainult energiat juurde võtnud, kulutanud. Nüüd on investeeringu tasu. 6
põhiosa) Maltoos(linnasesuhkur) koosneb kahest glükoosi jäägist. laktoos(piimasuhkur) kuulub ka oligosahhariidide hulka Polüsahhariidid on kõrgmol. Ühendid polümeerid, mille monomeerideks on monosahhariidide jäägid. Kuna mood. Ainult elus org. siis kuuluvad biopolümeeride hulka. Taimed säilitavad oma glükoosi varusid tärklisena. Vajadusel muundavad taimed tärklise glükoosiks. Loomorg säil glükoosivarusid peamiselt maksas ja lihastes glükogeeni(koosneb sammuti glükoosi jääkidest) kujul. Lülijalgsete välisskeletis ja ka seente rakukestas esineb kitiin Selle monomeerideks on lämmastikku sisaldav suhkur. Sahhariididel on org põh 2 ül: energeetiline ja ehituslik. 1. Suhkrute lühiiseloomustus. (CH2On) e süsivesikud on org.ühendid : koostis süsinik, vesinik, hapnik. Lihtsuhkrud monosahhariidid. Liitsuhkrud *oligosahhariidid (2-10 kovalentselt seotud monosahhariidi jääki);
· Liitsuhkrud, mis koosnevad kahest suhkrust e. disahhariinid laktoos, maltoos, sahharoos · Liitsuhkrud, mis koosnevad rohkem kui kahest suhkrust e. polüsahhariidid tärklis, glükogeen, tselluloos, pektiin Fruktoos puuviljasuhkur, mida võib leida palju erinevates puuviljades Glükoos viinamarjasuhkur, palju leidub viinamarjades, mees Maltoos linnasesuhkur Sahharoos peedisuhkur Glükogeen loomne süsivesik, sisaldub maksas Tselluloos kiudaine Pektiin looduslik paksendaja Mitte tärkliskiudained: · Tarvitamine aitab ära hoida kõhukinnisust · Seovad hästi vett ja annavad täiskõhutunde · Kiirendavad toidu liikumist läbi soolestiku · Vähendavada vere kolestoroosi taset · Leidub taimsetes toiduainetes täisteraviljatooted, kliid, leib, herned, oad, läätsed, puu- ja juurviljad, marjad Lipiidid:
Nikotiinamiidadeniindinukleotiidfosfaat (NADP) reaktiivseks osaks (bioaktiivsuse realiseerimiseks). Toidus on nad koensüümidena. Need hüdrolüüsitakse seedekulglas. Vabaneb nikotiinhape/nikotiinamiid, aga ka toidus olev vähene vaba niatsiin, mis imenduvad maost ja peensoolest põhiliselt lihtsa difusiooni teel. Imendunud niatsiin viiakse verega kudedesse, samuti salvestub seda vähesel määral maksas. Koerakkudes kasutatakse nikotiinhape ja -amiid NAD ja NADP sünteesiks. Imendumist pärsivad liigne alkohol, tärklis, kohv. Allikad: maks, munad, piim, kaunviljad. Seda sünteesitakse ka organismis trüptofaanist. See süntees vajab aga ka tiamiini, riboflaviini ja püridoksiini ning toimub alles siis kui trüptofaani vajadus valkude ja peptiidide sünteesiks on rahuldatud. Tema roll realiseerub läbi koensüümsete vormide, mida vajavad paljud redoksprotsesside ensüümid:
kustutamine lihtne, sest segunedes veega lahustub metanool vees ning kaotab oma põlemisvõime. Sama omadus on nõrkuseks kütusena kasutamisel, sest metanool seob ka õhuniiskust ning selle tulemusel langeb ta kütteväärtus. Mürgisus Elusorganismidele on metanool väga ohtlik (LD50=5,6 g/kg). Metanool võib organismi sattuda sissejoomise, sissehingamise või naha kaudu. Metanooli mürgituse tulemusel saab kahjustada inimese kesknärvisüsteem, sest maksas olev ensüüm alkoholi dehüdrogenaas lagundab metanooli formaldehüüdiks ja sipelghappeks. (Sipelghape viib vere PH nii madalaks, et hapnikutransport muutub võimatuks.) Esmalt saab pöördumatult kahjustada nägemine, surma põhjuseks on enamasti hingamise seiskumine. Vastumürgina tuleks kiiresti juua etanooli, sest ta toimib maksas inhibiitorina ja selle tulemusel jääb metanool lagundamata ning väljub neerude kaudu kehast. Metanooli kütuseelement 2CH 3 OH +3 O3 4 H 2 O+2 CO2
21. Homo- ja heteropolüsahhariidid Polüsahhariidid e polüoosid on liitsüsivesikud, täidavad varuaine ja ehituslikke ülesandeid. Nendes biopolümeerides on monoosijäägid seostunud alfa- või beeta-glükosiidselt. Molekulid võivad olla lineaarsed, sfäärilised või spiraalsed. Homopolüsahhariidide e homopolüooside monomeerideks on üht-tüüpi monoosijäägid (glükoos): Varupolüoosid glükogeen (loomades, veresuhkru lühiajaline varu inimkehas, nt maksas ja skeletilihastes); tärklis (taimedes, inimtoidu olulisim süsivesik); inuliin (taimerakkude varupolüoos) Struktuursed polüoosid tselluloos(taimede rakukestad); kitiin(putukate ja muude koorikloomade eksoskelett, lineaarne) Heteropolüsahhariidid e heteropolüoosid e proteoglükaanid koosnevad reeglina korduvatest disahhariidide plokkidest ning need plokid omakorda erinevate monooside derivaatidest. Nad funktsioneerivad vaid teiste molekulidega komplekseerunult.
E-vitamiinil on vähkkasvajatevastane toime On igapäevaselt vajalik Täielik puudumine organismist võib kahjulik ja ohtlik olla Milleks E-vitamiini vaja on? Kapillaaride seinte tugevamaks muutmiseks Lümfotsüütide, puna- ja valgeliblede kaitseks Kuna mängib olulist osa lihaste rakulises hingamises Veretrombide ärahoidmiseks Soodustamaks toitainete transporti rakkudeni Vere kolesteroolisisalduse vähendamiseks Glükogeeni ladestumise soodustamiseks maksas Järglaste saamiseks E-vitamiini allikad Päevalilleseemneõli Rapsiõli Maapähkel Mandliõli India pähkel Oliiviõli Lõhe Päevalilleseemned Spargelkapsas Mandel Kiivi Kreeka pähkel Porgand Sarapuupähkel Tomatid Soovitatav päevane kogus Meestel 10–15 mg Naistel 9–15 mg
Homöostaas-organismi omadus hoida stabiilset sisekeskkonda. (seedeelundkond, hingamiselundkond, erituselundkond) Positiivne tagasiside-olukorra normaliseerimiseks kõrvalekallet võimendatakse (oksendamine, köhimine, aevastamine, sünnitamine) Negatiivne tagasiside-organismi töös tekib kõrvalekalle, siis organism vallandab kõik mehhanismid, et olukord stabiliseerida (glükoosi regulatsioon) Glükogeen-,,loomne tärklis"-loomne varurahhariid, mis säilub maksas ja lihastes Pärilikud haigused: Downi sündroom hemofiilia daltonism kurtus Päriliku eelsoodumusega haigused: kõrgvererõhutõbi alkoholism lühinägelikkus suhkruhaigus e diabeet rasvtõbi osteoporoos aneemia hüpertoonia hüpotoonia Mittepärilikud haigused: tuulerõuged gripp bronhiit herpes sooleparasiidid AIDS KNS-i haigused: entsefaliit lastehalvatus
ziletiterade koostises ehetes plaatina Raketimootorid, turbiinid asendajana Tule aeglustid Määrdeained Naftakeemia Mo- ga on seotud katalüsaatorid tehiselemendi Tehneetsiumi saamine MO sisaldus 100g toiduaines Sojajahu-1000 Molübdeen on Maks-185 vajalik Piimapulber-40 nukleiinhapete Kookospähkel-25 metabolismiks ja ta Konservhernes-20 soodustab maksas Sprotikonserv-10 leiduvate rauavarude kasutamist.
SISENÕRENÄÄRMED Sisenõrenäärmed toodavad hormoone ja eritavad neid otse verre. · Hormoonid reguleerivad organismi ainevahetust. · Igal hormoonil on oma kindel ülesanne, st nad mõjutavad ainult kindlat kude või elundit. · Hormoonidel on erinev toimeaeg (erutus, hirm, kasvamine, arenemist, paljunemist, vananemist). Ajuripats ehk hüpofüüs · Juhib teiste sisenõrenäärmete tööd · Mõjutab suguelundite ja luustiku arengut · Toodab kasvuhormooni ning neerupealiste ning kilpnäärme tööks vajalikke hormoone Käbikeha ehk käbinääre · Ööpäevased rütmid, · nahapigmentide süntees. Kilpnääre · Toodab hormooni türoksiin. · Mõjutab ainevahetuse kiirust ja kehatemperatuuri. · Kõrvalkilpnäärmed reguleerivad kaltsiumi ja fosfori ainevahetust Neerupealised · Toodavad hormooni adrenaliin. · Ergutab südametegevust, kiirendab h...
Imiussid Märjamaa Gümnaasium 8.a klass Rasmus Lauri Imiussid Nad on liitsugulised loomad Rohusööjate loomade maksas elav parasiit Ehitus Lai, lame ja lülistamata keha Kaks iminappa Suurus 0,5-10 mm Kehaõõs puudub Närvisüsteem Neelutänk Närviväät Toitumine Enamik röövtoidulised või parasiidid. Eesnapa põhjas asub suu, kust toit liigub edasi harulisse soolde. Toitub peremees-organismi verest ja maksarakkudest. Hingamine Hingamiselundkond puudub
varude säästlikku kasutamist. Kasvuhormooni toimemehhanism võib olla kas otsene või kaudne. Ainevahetuslikke protsesse mõjutab kasvuhormoon otseselt seondudes rakumembraanis talle spetsiifiliste retseptoritega reguleerib ta raku ainevahetust, stimuleerides näiteks rasvkoes lipolüüsi või pärssides glükoosi transporti lihasrakku. Seevastu kasvuprotsesse reguleerib ta kaudselt. Nimelt stimuleerib kasvuhormoon kindlate peptiidide sünteesimist maksas, vähemal määral ka muudes elundites. Need polüpeptiidid somatomediinid vabanevad verre, transporditakse kudedesse, kus nad seotakse rakkudes olemasolevate vastavate retseptoritega, mille kaudu nad avaldavad eelkõige luu- ja lihaskoes tugevat kasvu soodustavat toimet. Tuntumad on kaks maksas produtseeritavat somatomediini insuliinitaolised kasvufaktorid I ja II. Nende nimetus tuleneb sellest, et nad on oma
testosterooni eritamist Prolaktiin piima tootmise ning eritamise stimulatsioon raseduse lõpus Türeotropiin kilpnäärme kasv ja talitlus 12. Adrenaliin seda toodavad neerupealised; hirmuhormoon põhjustab viha, erutust, hirmu; valmistab organismi ette suuremaks aktiivsuseks. 13. Glükagoon seda toodab kõhunääre; suurendab glükoosi sisaldust veres, stimuleerides glükagooni lagundamist maksas. 14. Insuliin samuti kõhunäärmes; vähendab glükoosi sisaldust veres; suurendab glükogeeni tagavara maksas. 15. Neerude ülesanne: Hoida organismi veehulk stabiilne Reguleerida anorgaaniliste ioonide hulka Eraldada jääkaineid Hoida pH tasakaalu (ensüümide toimimiseks) Toota erütropoetiini (soodustab vere punaliblede teket) 16. Uurea inimese lämmastikuainevahtuse jääkprodukt; aminohapete lagundamisel tekib
inhibeerimine TKT respiratoorne kontroll NAD ja FAD pidev varustamine hingamisahela poolt Oksüdatiivse fosforüülimise sõltuvus ADP/ATP suhest TKT anaboolne (biosünteetiline) tähtsus Tsitraat- rasvhapete ja steroolide süntees AKG- Glu, Gln, Pro süntees Sukstinüül-CoA- heemi süntees OAA- Glc, Ser, Asp, Asn süntees Glükoosi biosüntees Glükoneogenees Glükoosi süntees mittesahhariidsetest ühenditest (laktaat, püruvaat, glütserool, glükogeensed aminohapped, Ala ja Asp) maksas (90%) ja neerukoores (10%). Meditsiinilised põhiaspektid: · Veresuhkru taseme hoidmine (glükogeeni lõhustamine ja glükoosi süntees) · Teatud kudede, organite kestev hüpoglükeemia teke · Laktoosi süntees piimanärmetes · Vastsündinute elulemus (aju/maks Glc tarbimise kõrge suhe, seoses tagasihoidliku glükogeenivaru ja ketokehade limiteeritud produktsiooniga Möödaminekud (energeetiliste takistuste kõrvaldamine ja glükoosi lõhustumise võimaldamine):
HAPNIKKU KANTAKSE ROHKEM EDASI NING SÜSIHAPPEGAAS VIIAKSE VEREST VÄLJA, MISTÕTTU HINGAMINE STABILISEERUB. SÜDAME TÖÖD MÕJUTAVAD VERE GAASIDE SISALDUS, ADRENALIIN , JÄSEMETE LIIGUTAMINE JA VERERÕHK. VERESUHKRU SISALDUS JA REGULATSIOON KÕIGE SUUREM ENERGIAALLIKAS ON GLÜKOOS. KUI VERESUHRKU SISALDUS ON MADAL, AKTIVEERUVAD PANKREASES ALFA-RAKUD NING NEED HAKKAVAD SÜNTEESIMA GLÜKAGOONI. GLÜKAGOON LIIGUB MAKSA, MAKSAS HAKKAVAD TÖÖLE ENSÜÜMID , MIS LAGUNDAVAD MAKSAS SISALDUVA GLÜKOGEENI GLÜKOOSIKS. GLÜKOOS LIIGUB VERRE NING SUHKRUSISALDUS TÕUSEB. KUI VERESUHKRU SISALDUS ON KÕRGE, AKTIVEERUVAD BEETA-RAKUD, MIS VABASTAVAD INSULIINI. INSULIIN AKTIVEERIB LIHAS-, MAKSA- JA RASVARAKKUDE MEMBRAANIDE TRANSPORTVALGUD. GLÜKOOS TRANSPORDITAKSE RAKKU NING SUHKRUSISALDUS LANGEB.
lõtvumine). Noradrenaliin Noradrenaliin- ei mõjusta pulsisagedust ega kudede hapnikutarvet. Ahendab perifeerseid veresooni Adrenaliin ja noradrenaliin täidavad organsimis nii lühiajalise kui ka kestva regulatsiooni ülesandeid; väljaspool närvirakke lõhustuvad kergesti. Neerupealised e. suprarenaalnäärmed Kooreosas on eraldatud üle 40 erineva steroidi Stimuleerivad Na-, K-ja Cl-ioonide eritumist ja jaotust organismis Intensiivistavad protsesse maksas Pidurdavad kõrgmolekulaarsete rasvhapete sünteesi Pidurdavad leeliseliste fosfaatide aktiivsust Sugunäärmed Steroidhormoonid- Androgeenid (isassuguhormoonid)- moodustuvad suguhormoonid ehk nii isas- kui emasorganismides, spets. Isassuguhormooniks on testosteroon seksageenid. Östrogeenid (emassuguhormoonid)- esinevad nii
blokeerivad retseptorid? 5. Miks jahtub inimese keha vees kiiremini kui õhus? Keha kiiremat jahtumist põhjustab eelkõige vee parem soojusjuhtivus võrreldes õhuga 6.Koostage loogiline jutt kasutades ja lahti seletades järgmisi mõisteid : Homöostaas on stabiilne sisekeskkond, selle tagamiseks on vajalik vere glükoositaseme hormonaalne regulatsioon, pankreas komplekteerib ja eritab vereringesse insuliini ja glükagooni. Insuliin soodustab maksas glükogeeni sünteesi glükoosist, mille peale langeb glükoosi kontsentratsioon veres. Glükagoon, stimuleerides glükogenolüüsi maksas, põhjustab glükoosi kontsentratsiooni suurenemise veres. Glükagoon Maks toodab glükogeeni Pankreas Insuliin 7. Mida tähendab temperatuuri ülemine/alumine kriitiline piir? Millised on võimalikud mehhanismid kõrge/madala välistemperatuuri korral oma kehatemperatuuri säilitada
4. Söögitoru on pikk torujas lihaseline elund mille kaudu toit liigub makku. 5.Magu on seedekulgla kõige mahukam osa, mille limaskestas olevad näärmed eritavad maonõret, mis sisaldab soolhapet ja ensüüme. Mao seinte lihaste pidev liikumine segab toitu manõrega. Maos algab valkude lõhustumine soolhappe ja ensüüm pepsiini mõjul. 6.Maks asetseb paremal pool ülakõhus mao kõrval. See on inimese suurim näärem Maks toodab rasvade seedimiseks vajalikku sappi. 7.Sapipõide koguneb maksas toodetud sapp, mis juhitakse sealt kaksteistsõrmiksoolde. 8.Kõhunääre on 10-15cm pikkune elund, mis paikneb lõhuõõnes mao alumise osa taga. Kõhunääre eritab seedeensüüme sisaldavat nõret, mis juhitakse kaksteistsõrmiksoolde. 9.Kaksteistsõrmiksoole algusosa, kuhu suubuvad kõhunäärme ja sapipõie juha. Kaksteistsõrmiku nimetus tuleneb selle pikkusest. Ligikaudu sellise pikkuse saame, kui asetame kaksteist sõrme kõrvuti. 10.Peensool on seedekulga kõige pikem osa
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
