Nad kuuluvad mükotoksiinide hulka. Looduses esineb neid vähemalt 20; inimesele kõige ohtlikum on aflatoksiin B1.Nad on nime saanud liiginime Aspergillus flavus algustähtedest. Aflatoksiinid avastati 1960, kui uuriti maapähklijahuga söödetud kalkunitibudel tekkinud mürgistust, ja isoleeriti 1961.Need ühendid võivad tekkida eriti teraviljal, maapähklitel ja parapähklitel.Tegu on kumariini derivaatidega. Nad on stabiilsed. Aflatoksiinid tekitavad mutatsioone ja vähktõbe, eriti maksas (maksavähk). Mürgiseks muutuvad nad pärast ümbertöötamist maksas. Kui saadus aflatoksiin M1 reageerib maksarakkude DNA-ga, tekib mutatsioon, mis muudab maksarakud vähirakkudeks. Et aflatoksiine on suhteliselt lihtne toota ja nende surmav annus on väike, siis kahtlustatakse, et on välja töötatud neil põhinev relv. * Penicillium. - Penitsilliinid on antibiootikumide klass, mida saadakse perekonna Penicillium seentest.
Koondnimetusena kasutatakse nimetust püridoksiin. Aktiivsus väljendatakse · Püridoksiinina või püridoksoolina (R=CH2OH) · Püridoksaalina (R=CHO) · Püridoksamiinina (R=CH2NH2) Püridoksaal fosfaat Puudus põhjustab häireid valgu ainevahetuses. Vajadus, leidumine Indikaatoriks on glutamaat oksaalatsetaat transaminaasi aktiivsus punastes verelibledes. Kõige rikkalikumat leidub õllepärmis (4,4 mg/100g), maksas, kanalihas, kalas, sea-ja lambalihas, piimas, munades, töötlemata riisis, täisterades, sojaubades, kartuis, ubades, pähklites jne. Stabiilsus, lagunemine Püridoksaal kasutatakse ka toidu rikastamiseks. Kadu liha keetmisel on 45% ja köögiviljade keetmisel 20-30%. Reaktsioonil tsüsteiiniga läheb vitamiin üle inaktiivseks tiasolidiini derivaadiks. Niatsiin Nikotiinhappeamiid (I) on dehüdrogenaaside koensüüm. (nikotiinhape+nikotiinamiid)
Tuuma-membraanis on kaks membraani (sisemine ja välimine membraan) ja neid ühendavad tuuma poorid. Tuuma poorid on ühendatud kareda endoplasmaatilise võrgustikuga. 35. 36.ORGANELLID LÕPPEVAD 37. Raku tsütoplasmast võib ka leida rakusisaldusi ehk inklusioonie, millel puudub kindel ülesanne. 38. Neid jaotatakse talituslikult: 1. Troofilised inklusioonid talitlevad selliste varuainetega nagu glükogeen(graanulitena maksas, vöötlihastes), lipiidid(rasvatilgakesed energia varud, või lühiajaliselt nt imendunud lipiidid enterotsüütides või pikaajalisel adipotsüütides). Vajlikud on nad energia tootmiseks. 2. Sekretoorsed inklusioonid Näärmerakkudes. Põiekestega ümbritsetud. Väljutatakse rakust, vaja läheb neid ühendeid rakust väljaspool. 3. Ekskretoorsed inklusioonid rakule mitte vajalikud, väljutamisele kuuluvad ained. 4
et tarbitaks just komplekssüsivesikuid leib, nuudlid spagetid, riis, täisteraproduktid, täisteraleib, teraviljatooted kartulid, kaerahelbed, nisuhelbed, müslid, herned, oad, banaanid, õunad, kiivid, kuivatatud puuvili, puuviljamahl, spordijoogid, ja hoidutakse lihtsatest süsivesikutest kommid, tordid, koogid, limonaad. Süsivesikuid tuleks tarbida kohe esimestel tundidel peale treeningut, kuna siis on süsivesikute ladestamine lihastes ja maksas kõige intensiivsem. Hoiduda tuleb treeningujärgselt kohesest rasvarikkast toidust. Rasvrikkaid toiduaineid tarvita alles peale esimest treeningujärgset toidukorda, kuna need raskendavad teiste toitainete omastamist. Muidugi on neid soovitusi noortel raske jälgida, sest peibutavad kõiksugu kiirtoitlustuskohad hamburgerite ja teiste rasvarohkete toodetega. Sama kriitiline olukord rasva suhtes on ka üha enam populaarsust võitval popcornil, seda küll sõltuvalt
Söödale vee lisamine parandab tunduvalt tsingi imendumist. Tsingiliig Praktikas on tsingi ülesöötmisest põhjustatud toksikoosid vähetõenäolised, kuna loomad taluvad pikema perioodi jooksul suuri tsingikoguseid. Tsingi taluvus piirmääraks veistele on antud 500, sigadele isegi 1000 mg/kg sööda kuivaine kohta. Toksikoose loomadel võib põhjustada tsingisoolade ekslik üledoseerimine Tsingi megadoosid võivad esile kutsuda teatud häireid raua ja vase ainevahetuses (nende varud maksas vähenevad). Ägeda tsingimürgistuse korral on loomad loiud, isutud, neil esineb kõhulahtisust, aneemiat (vaseainevahetuse häirumise tulemusena), piima (maksa) vasesisaldus suureneb. Mürgistus taandub kiiresti tsingisoolade väljalülitamisel ratsioonist ning vase ja rauapreparaatide täiendaval lisamisel.
arseenimürgitusele iseloomulike haigustunnuste üle. Nii hukutas Napoleoni tapeedivärv. Arseeni biotoimest.Lihtainena pole arseen mürgine, kuid arseeniühendid on surmavad. Mürgistust põhjustab juba 5 milligrammi (0,005 grammi), surmav annus inimese jaoks jääb vahemikku 50500 milligrammi, tavaliselt räägitakse 100 milligrammist. Inimorganismis on arseen´elementide levimuselt 12. Kohal. Seal on arseenis siskin vaid 0,018 grammmi. Kõige rohkem on arseeni maksas ja juustes, veres on arseeni sajandik protsenti, juustes aga kuni 0.6 %. Väga väikestes annustes võivad mürkained olla caulked, suurtes annustes aga põhjustada mõrgitust. Arseeni miksokogused on normaalseks elutegevuseks vajalikud, suuremas annuses on ta aga tugev mürk.Arseeniühendid on pldkosutavaks videodisk leukoosi, kehvveresuse ja nahahaiguste ravil. Arseeni ühendid on väga tugevad mürgid juba väga väikeste annustena. Inimesele surmav on juba 0.05 - 0.01 grammi
Mürkideks võib nimetada igasuguseid ühendeid, mis organismi sattudes häirivad tugevasti normaalset elutegevust ning kutsuvad esile iseloomulikud mürgistuse sümptomid. Raskem mürgistus võib põhjustada surma. Mürgid võivad organismi sattuda suu, naha, hingamiselundite, haavade kaudu. Mürgid võivad tekkida ka organismis eneses peamiselt mikroobide elutegevuse tulemusena. Mõnikord võivad ainevahetuse vahesaadusi või jääkaineid hakata kogunema, eriti organismi filtrites maksas ja neerudes, ja põhjustada mürgistust. Paljud mürgid on looduslikud, nad tekivad taimedes, loomades ja seentes ning on kaitsevahendiks vaenlaste vastu. Tööstuses toodetakse ja kasutatakse mitmesuguseid mürgiseid aineid, paljud tööstusheitmed on mürgised. Ka mitmed igapäevaelus vajalikud ained- värvid, lahustid jt- võivad olla mürgised. Mürkide mürgisus oleneb kontsentratsioonist. Paljud ained, mida iga päeva toidu koostises
Kui kaltsiumi sisaldus veres langeb alla normi(alla 2,3-3,5) siis suureneb kõrvalkilpnäärme poolt tema hormooni PTH produktsioon. PTH mõjul hakkab luudest kaltsium minema verre. PTH aktiveerib luude osteklastide tekke ( need kuded mis luid lammutasid) PTH teine toimepunkt on neerud. Neerudes PTH mõjul suureneb esmasuriinist kaltsiumi tagasiimendumine verre. Ning samuti kaltsiumi tase normaliseerub. Kolmas PTH toime on seotud vitamiin D3 mõjutamisega. Nilet muudetakse vitamiin D3 maksas ja lõplikult neerudes aktiivseks vitamiin d3 hormooniks ehk kaltritriooliks. Kaltsitriooli mõjul suureneb kaltsiumi imendumine peensoolest verre. Vitamiin d3 ise aktiivne ei ole aga ta on selle aktiivse hormooni tekkeks vajalik. Aktiveeritakse siis kui vaja ehk siis kui kaltsiumi kogus on väike. Vitamiin D3 vitamiin d3 tekib kolesteroolist, kolesterool on lähteaineks. Organismis endas tekib d3 kolesteroolist ultraviolett kiirguse mõjul nahas. (mõni tund päevas). Valmis kujul saab ka
energiajookidesse. sahharoos- disahhariid, Sahharoos sisaldub varu- ja kaitseainena peaaegu kõigis taimedes. laktoos- disahhariid, maltoos- disahhariid, erinevad magustatud toiduained nt hommikuhelbed, pasta, õlletööstuses nt kalja tootmisel MAGUSAD, TAHKED, HÜDROFIILSED, LAHUSTUVAD tärklis-polüsahhariid, alfaglükoosi jääkidest, kartulis, teraviljades, saias, glükogeen- polüsahhariid, paljudest monosahhariidi jääkidest, Organismis asub glükogeen peamiselt maksas ja lihastes tselluloos- polüsahhariid, beetaglükoosi jääkidest, POLÜSAHHARIIDID ON MAITSETUD 3. Süsivesikud on meie organismi peamised energiaallikad, lisaks on neil veel muid ülesandeid nagu struktuurne funktsioon, varuainefunktsioon, kaitsefunktsioon, koehormoonide moodustumine. 4. Inimese päevasest toiduenergiast peaksid süsivesikud(sahhariidid) moodustama 50 - 60% 5. Glükoosi on palju: viinamarjades, mees fruktoosi on: õun, banaan, pirn
7.Mis kuuluvad pentooside ja heksooside hulka? * Pentoosid – riboos, desoksüriboos * Heksoos – glükoos 8.Too 3 näidet oligaosahhariididest. * Sahharoos ehk roosuhkur * Laktoos ehk piimasuhkur * Maltoos ehk linnasesuhkur 9.Nimeta 4 enamlevinut polüsahhariidi ja nende esinemis kohad. * Tärklis – mugulates (kartul, sibul), viljades (nisu, riis) * Tselluloos – puuvill, taimerakukestad * Kitiin – lülijalgsete toeses ja seente rakukestas * Glükogeen – maksas ja lihastes 10.Too näiteid süsivesikute energeetilisest, struktuursest, atraktiivsest, varuainelisest, kaitselisest, biosünteetilisest funtksioonist. * Energeetiline: esmane energiaallikas * Struktuurne: kitiin (lülijalgsete toes, seente rakukest), tselluloos (taimerakukestad) * Atraktiivne: õistaimede nektar (meelitab putukaid tolmlema) * Varuaineline: tärklis (taimedes), glükogeen (loomades) * Kaitse: kaitseb külmumise eest
Rahiit kanarind, x või o jalad. Vaagnaluud kasvavad kokku 20 eluaastaks, lõplikult u 25 eluaastaks. Jagunevad: Toruluud sääreluud, reieluud Lühikesed luud lülisambalülid, labakäe-ja Lamedad luud vaagna-, kolju- ja abaluud jalalabaluud Segatüüpi luud oimuluu, jätked küljes Luude kasvu ja luustumist mõjutavad faktorid: Pärilikkus Kasvuhormoon STH, eelkõige stimuleerib maksas, hormoonide soodustavad somatomediinide teket ja need stimuleerivad kondrotsüütide litoose ja nendes osteoplastide tegevuse järel ladestuvad mingid asjad. Gigant. Akrogaalikud võivad kannatada suhkruhaiguse all. Suguhormoonid suguküpsuse saabudes põhjustavad toruluude kõhreplaatide kinnikasvamise ja kasv jääb seisma. Kilpnäärme hormoonid t3 ja t4 trijoontüronüüm ja tetrajoodtüronüüm, türoksüüd. Kretinism
hormoonid mõjutavad erutusprotsesside tugevust närvisüsteemis ning ainevahetuse kiirust), neerupealsed (paiknevad neerude peal, toodavad adrenaliini), kõhunääre (asub mao taga, eritab insuliini) ja sugunäärmed (mõjutavad sootunnuste arengut, valmistavad nii sugurakke kui ka suguhormoone). Insuliin soodustab veres leiduva glükoosi ehk veresuhkru tungimist rakkudesse, samuti toimub insuliini mõjutusel maksas ja lihastes süsivesinikkude tagavara (glükogeeni) sünteesimine veres olevast glükoosist. Kui kõhunääre toodab insuliini liiga vähe, on tegu suhkrutõve ehk diabeediga. Adrenaliin eritub verre hirmu, ehmatuse ja viha korral, ergutab südametegevust, kiirendab hingamissagedust, tõstab vererõhku ja soodustab veresuhkru kasutamist lihasrakkudes. Närvisüsteem jaotub kaheks osaks kesknärvisüsteemiks ja piirdenärvisüsteemiks
Rakvere Ametikool Diabeet ehk suhkruhaigus. Referaat Koostas: Merle Kaasik MT-12 SISUKORD Rakvere Ametikool 1. Diabeedi ajalugu. Diabeeti tunti juba antiikajal. Selle kiirelt surmale viiva vormi, s.t. I tüüpi diabeedi esimene teadaolev kirjeldus pärineb Kreeka aladelt II sajandist. Mingit efektiivset ravi kuni insuliini avastamiseni 1921. a. ei tuntud. Revolutsioonilise avastuseni jõudsid 1921. a. Kanada Toronto Ülikooli teadlased Frederick Banting ja Charles Best. Nad eraldasid koera kõhunäärme ekstrakti ning süstisid seda teisele koerale, kelle kõhunääre oli eemaldatud ja kelle organism seetõttu insuliini ei tootnud. Tulemuseks oli veresuhkru langus. Esimene patsient oli 14-a. Leonard Thompson, kelle ravi algas 1. jaan. 1922. Banting ja Best pälvisid insuliini avastamise eest Nobeli pre...
kofeiini ka lapsed. Kofeiini tarbijal tekib kofeiinist sõltuvus. Suu kaudu manustamisel imendub kogu kofeiin poole kuni kolmveerand tunniga, imendumine algab maos, kuid peamiselt siiski peensooltes. Kohvi joovate inimeste veres kofeiin kuhjub ja keha vabaneb sellest alles uneajal. Suitsetamine kiirendab kofeiini eemaldumist kehast, ning kui suitsetamine maha jätta, see protsess aeglustub, mis võib suurendada nikotiinist võõrutamisega niikuinii kaasnevat ärevust. Kofeiin lammutub maksas paljudeks ainevahetussaadusteks, mis erituvad uriiniga. Uuringud näitavad ka, et kofeiin suurendab põievähi tekkimise tõenäosust. Inimestel on kohvinärvid, kui neil on viis või rohkem sümptomeid loetelust : rahutus, närvilisus, erutus, unetus, kõhulahtisus, meeleolu kõikumine, meeleolu alanemine, näopunetus, sage urineerimine, seedekulgla vaevused, tormakas kõne, lihasetõmblused, mõttemaru, lihtvõimetus paigal püsida. ... ja olete joonud kaks-kolm tassi kohv või rohkem,
toiduvalgu norm - valguvajadus organismi kõrgenenud ainevahetuse tasemel 2500 kcal energiakulu puhul - 100 g Iga täiendava 500 kcal kohta suurendada toiduvalgu sisaldust 10 g võrra 0,8 1 g iga keha kg kohta TÄISVÄÄRTUSLIKUD Sisaldavad asendamatuid aminohappeid, mis on vajalik ehitusainevahetuseks (peamiselt loomse päritoluga valgud) MITTETÄISVÄÄRTUSLIKUD Sisaldavad asendatavaid aminohappeid, mida sünteesitakse maksas transamiinimise teel 25. Lämmastikubilanss iseloomustab erinevust organismi tulnud ja organismist väljunud lämmastikukoguste vahel LÄMMASTIKUBILANSS= (Toidu N2)-(Väljaheidete N2)-(Uriini ja higi N2) TASAKAALUSTATUD - organismi tulnud ja organismist väljunud lämmastikukogused on võrdsed. POSITIIVNE - organismi tulnud lämmastiku hulk ületab organismist väljunud lämmastiku hulga. NEGATIIVNE - organismist väljunud lämmastiku hulk ületab organismi tulnud
vereringehaigused, samuti operatsioonijärgseks taastumiseks. Muu hulgas põletab kepikõnd ligi poole rohkem kaloreid tavalise kõnniga võrreldes. Kui tavalise 70 kg inimese ühe tunni kõnni energiakulu on 250 kilokalorit, siis kepikõnnil kulutab keha ühe tunni jooksul 400 kilokalorit ehk 46% rohkem. Mida raskem inimene, seda suurem on kaloripõletus ja vastupidi. Kaalulangetust eesmärgiks võttes on hea teada, et inimestel on maksas glükogeeni varu, millest vabaneb energia saamiseks glükoos ja seda varu jätkub 45 minutiks alates treeningu algusest. See tähendab, et organism hakkab energia saamiseks rasva põletama alles pärast 45- minutilist treeningut. Pooletunniline treening on hea üldise toonuse tõstmiseks, aga rasvapõletust ei toimu. Seetõttu on soovitatav treeningu pikkus 1,5 tundi. Kaalulangetuseks on oluline teha intervallil põhinevat treeningut, läbides teatud
kombineeritud degeneratsioon. Vitamiin B7 Glükoosi e. veresuhkru süntees Isutus Ehk Biotiin. Rasvhapete süntees Lihaste valulikkus Toitainete ainevahetus. Kuiv nahk Leidub: Looma maksas, neerudes, paljudes Närvisüsteemi töö. Unetus munades ja pärmis. Vereringe parandamine. Pikemaajaline: Hüpotoonia Lihaskrambid
otseses kontaktis rakkudega, vaid kaudselt, interstitsiaalse vedeliku vahendusel. Veri ringleb kinnises veresoonsüsteemis, mille osadena eristatakse kopsu- ja keharinget. Kehavereringes surutakse veri vasaku vatsakese poolt süstoli ajal aorti, kust väljub suur hulk artereid. Sel teel kujunevad veresoonestikus paljud omavahel parallelselt lülitatud regionaalsed piirkonnad, mis moodustavad organismis jaotudes alaringeid ehk elundivereringeid (südames, ajus, maksas, neerudes, lihastes, nahas). Kopsuvereringes jõuab veri paremast vatsakesest kopsuveresoonte süsteemi, mis on printsipiaalselt samasuguse ehitusega nagu kehavereringesüsteem. Oluline funktsionaalne erinevus keha- ja kopsuvereringe vahel seisneb selles, et südame väljutusmaht kehavereringes tuleb jaotada kõigi elundsüsteemide vahel, mis on erinevate vajadustega ning mis pealegi sõltuvalt antud hetke aktiivsusseisundist on verevarustuse suhtes tugevasti muutuvate nõuetega
jne). Stressorite kauakestev toime võib kutsub esile adaptsioonisündroomi koos neerupealiste koore hüpotroofiaga. Kiired stressi reaktsioonid- glükogeen laguneb glükoosiks, vererõhk tõuseb, ainevahetus suureneb, seedimine aegulustub Aeglased stressi reaktsioonid- veresuhkur tõuseb, immuunsüsteem nõrgeneb, veremaht ja vererõhk suureneb 45.Millised on glükokortikoidide toimed? Suurendab glükoneogeneesi maksas ja valkude lõhustumist peamiselt skeletilihastes. Organismi stressitaluvus sõltub glükokortikoididest. 46.Kuidas toimib hüpotalamuse-hüpofüüsi-neerupealise telg? Kortisool pidurdab kortikoliberiinide ja kortikotropiini eritumist(negatiivne tagasiside). 47.Millised on oksütotsiini toimed? Stimuleerib emaka kokkutõmbeid ja piima eritumist 48.Milline on kilpnäärme ehitus ja paiknemine? Kilpnääre paikneb kaela eesosas kõri lähedal. Kilpnäärme parem ja vasak sagar asuvad kõri ja
Kogu neuraalne ja hormonaalne regulatsioon on teineteisega läbi põimunud ja avalduvad kõikide organismi funktsioonide juhtimise juures. (1) Hüpofüüs: jagunedes erineva funktsiooniga ees-, kesk- ja tagasagaraks.Hüpofüüsi eessagara toodetud mitteglandtroopne hormoon-somatotroopne e. kasvuhormoon STH) stimuleerib kudede kasvu, eriti lapseeas, kiirendades valgusünteesi. Vähendab süsivesikute oksüdatsiooni, soodustab glükogeeni teket maksas ja rasvhapete kasutamist energeetikaks. Hüpofüüsi tagasagara e.neurohüpofüüsi vaadeldakse kui neurohormoonide depood, mille tuumades on (nucleus supraopticus ja nucleus paraventricularis hypotalami) tekkivateks hormoonideks on antidiureetiline hormoon(ADH)-adiuretiin e. Vasopressiin ja oksüdotsiin.(1) ADH teke oleneb vaheajus asuvate koevedelike osmootse rõhu suhtes tundlike osmosensorite aktiivsusest.
Türi Majandusgümnaasium HAIGUSTE GEENITERAAPIA Koostaja: Aiki Metssalu 12A Juhendaja: Kersti Kont Bioloogiaõpetaja Türi 2007 Geenitehnoloogia on tänapäevane uus tehnoloogiavaldkond, mille eesmärk on geneetilise info kasutamine rakenduslikel eesmärkidel. Geenitehnoloogias rakendatakse pärilikkuse muutumist DNA siirdamise teel. Selle teadusharu saavutusi kasutatakse taimede ja loomade pärilike omaduste ning inimese haiguste diagnoosimiseks ja ravika.(1) Uute geenide viimine inimesesse eesmärgiga ravida teatud haigusi, eelkõige pärilikke haigusi ja vähki.(1) Uusi, terveid geene võib inimese somaatilstesse rakkudesse siirdada organismi kas väliselt (ex vivo)või siseselt (in vivo). Ex vivo geenide siirdamise korral eraldatakse esmalt inimesel soovimatud elundi rakudja sisestatakse laboritingimustes sin...
3)Kõrvalkilpnäärmed reguleerivad kaltsiumi ja fosfori ainevahetust Neerupealised 1)Toodavad adrenaliin. 2)Ergutab südametegevust, kiirendab hingamissagedust, tõstab vererõhku jne. 3)Adrenaliin eritub näiteks hirmu, ehmatuse, viha ning positiivsete emotsioonide korral. Sugunäärmed Naise munasarjad ja mehe munandid toodavad sootunnuste kujunemiseks vajalikke hormoone (vastavalt soole). Kõhunääre 1)Toodab insuliin. 2)Soodustab glükoosi tungimist rakku ning glükogeeni sünteesi maksas. Süda on jaotatud paremaks ja vasakuks pooleks Kumbki pool jaguneb kaheks kambriks: kojaks (üleval) ja vatsakeseks (all). Kodade ja vatsakeste vahel asuvad hõlmised klapid. peavad ära hoidma kodadest vatsakestesse pumbatud vere tagasivalgumise kodade lõõgastudes. Aordi ja kopsuarteri algusosas paiknevad poolkuuklapid Südametsükkel algab kodade
· Rakk: organellide funktsionaalsed ja struktuursed kõrvalekalded, mikrotuumad · Organ: histopatoloogilised kõrvalekalded, LSI, GSI Organismist kõrgemal tasemel nimetatakse indeksiteks · Organism: füsioloogilised parameetrid, kasvukiirus, viljakus · Populatsioon: vanuseline struktuur, suurusjaotus · Ökosüsteem: mitmekesisuse indeksid, funktsionaalsed parameetrid Etoksüresorufiin O-deetülaasi aktiivsused Emajões sumpades hoitud vikerforellide maksas 70 EROD pmol/min/mg prot. 60 50 40 winter 30 spring 20 10 0 R-1,5 E1 E3 E10 TARTU Tuvikene et al. Comp. Biohem
süntees 10) Meditsiin 11) Piiritustermomeetrid 12) Kütus 13) Konserveerimisvahendid. 6. Etanooli biotoime (mis aineteks lagundatakse organismis etanool, miks on etanooli kuritarvitamine kahjulik organismile, millest võib sõltuda vere alkoholisisaldus, etanooli ja tema lagunemissaaduste mõju organismile, organitele ja käitumisele mõne aja möödudes ning tulevikus, alkohoolse joobe tundemärgid, kroonilise alkoholismi tundemärgid) Organismi sattunud alkoholid oksüdeeritakse maksas leiduva ensüümi (alkoholdehüdrogenaas) toimel väga mürgisteks aldehüüdideks ja sealt edasi karboksüülhapeteks ning pärast veel mitmeid vahereaktsioone lõpuks süsihappegaasiks ja veeks. Etanooli toime inimorganismis avaldub koheselt. 4-5 minuti pärast leidub veres juba alkoholi, kusjuures põhiline osa etanoolist imendub verre maost ja peensoolest. Vere alkoholisisaldus ja alkoholijoobe tunnused sõltuvad tarvitatud alkoholi hulgast, kangusest, siseelundite ja närvisüsteemi
väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest ainetest. Enamus rohelistest taimedest. *Rakuhingamine e glükoosi lagunemisreakt. + tulemus + tähtsus. C6H12O6 + O2 CO2 + H2O 38ADP 38ATP Glükoosi lagundamist nim. glükolüüsiks.Selle tulemusel tekib süsihappegaas ja vesi, energia vabaneb. Sellega saavad organismid elutegevuseks vajalikku energiat. Glükoosi vajalikkus organismis vajalik ajurakkudele, toitumiseks, energia tootmiseks, lühiajaline glükoosivaru talletub maksas. Hapniku vajalikkus organismis et tagada kõikide rakkude, ja organite normaalne töö,hingamiseks. Hapnikku on inimese organismis tarvis eeskätt toitainete lagundamisel süsihappegaasiks ja veeks ning sellised protsessid on omakorda vajalikud energia saamiseks. Fotosünteesi lähteained süsihappegaas ja vesi, valgus, sobiv temperatuur (20-35 kraadi kõige rohkem). Protsessid : valgusstaadium ja pimedusstaadium. I Valgusstaadium toimub tülakoidi membraanides
Taimseid rasvu kasutab organism energiaallikana, ehitusmaterjalina, ka anaboolsete ja suguhormoonide sünteesimiseks. Taimsed rasvad sisaldavad ka nn asendamatuid küllastamata rasvhappeid nt linool- ja linoleenhappeid, mis rakkudes seotult letsitiiniga moodustavad fosfolipiide; sh letsitiin pole küll asendamatu toitaine, kuid osaleb närvirakkude ehituses ja töös, reguleerib kolesterooli ainevahetust, tugevdab sapieritust ning takistab rasvade kuhjumist maksas (M.Otter, 1998). 3 Toiduõli Polüküllastamata Monoküllastamata Küllastatud RH-te % RH-te % RH-te % 1. Värvohakaõli 74 12 9 2. Päevalilleõli 64 21 10 3. Maisiõli 58 25 13 4
Ensümaatiline sahharoosi lõhustamine toimub ka meie seedekulglas. Meie organismi ööpäevasest energiavajadusest peaksid süsivesikud katma 56-60%. Oma panuse energiavarustusse annab ka sahharoos. Suhkur on väga sobiv energia saamiseks, sest ühe grammi suhkru lõplikul lõhustumisel meis on energiasaagis ligikaudu 4 kcal. Oluline on seegi, et suhkrust saame energia suhteliselt kiiresti kätte. Seetõttu loob organism ka veresuhkru (glükoosi) varusid. Maksas ja lihastes olev glükogeen ongi glükoosi tagavara, mida organism saab vastavalt vajadusele hõlpsalt kasutada. Kahjuks pole see varu aga kauakestev ja nii peab toiduga süsivesikuid pidevalt saama. Inimene armastab sahharoosi eeskätt magusa maitse tõttu. Nüüdisajal rahuldatakse sahharoosiga organismi üldisest energiavajadusest ligikaudu 20-25%. Seda on loomulikult liiga palju ja sahharoosi pidev liigtarbimine võib põhjustada mitmeid terviseprobleeme. Valge suhkur.
pekslemine, tursed hüppeliigese piirkonnas, mõnikord ka rinnaangiin. Rauapuudusaneemia. Raua defitsiit tekitab mikrotsüütilist, hüpokroomset aneemiat. Tunnuseks lusikakujulised küüned ja valulik punane keel. Eakatel seondub see tihti kroonilise või ägeda sisemise verejooksuga. Foolhappe puudus. Foolhappe defitsiit põhjustab megaloplastilist aneemiat (toore liha värvi keel). Sageli eakatel seotud alatoitlusega. Foolhapet leidub maksas ja tumerohelistes köögiviljades, kuid pikaajalisel keetmisel laguneb.
See oleneb kehakaalust, pikkusest, soost ja joomisele eelnenud toidust. Alkohooli teekond organismis: Alkohol on vees lahustuv. See tähendab, et joodud alkohol kandub maost peensoolde ning siseneb sealt vereringesse ja igasse keharakku, jõudes peaaegu hetkega ka ajju. Ligikaudu 80% alkoholist imendubki soolestikust ja see võib toimuda väga kiiresti: vaid mõned minutid pärast tarvitamist. Alkohol püsib kehas seni, kuni see lõhustub maksas ja väljub hingeõhu, uriini ja higiga. Mis toimub sinu ajus? Inimajus on ligi 100 miljardit närvirakku. Serotoniin mõjutab meeleolu, endorfiinid valu tajumist. Selleks, et normaalselt funktsioneerida, peab aju säilitama neurotransmitterite tavapärase tasakaalu. Alkoholi toimel see tasakaal häirub. Alkohol aeglustab närviimpulsside ülekannet, põhjustades näiteks uimasust, unisust. Kõik psühhoaktiivsed ained mõjutavad mõnda aju neurotransmitterite süsteemi
mistõttu seeduv toit võib pääseda soolestikust tagasi makku - näljatunne väheneb - naistel häirub emaka vereringe, mistõttu võivad suureneda menstruatsioonivaevused, kahjustuda võivad ka munasarjad - lootesse jõuab nikotiini suhteliselt 2 korda enam kui emasse ning tema kasv aeglustub, surma oht suureneb, sünnijärgselt vaevavad võõrutusnähud. Satub organismi peamiselt kopsude kaudu suitsetamisel, samas imendub hästi maost ja naha kaudu. Nikotiin kahjutustatakse maksas, osaliselt ka kopsudes ja neerudes. Eritatakse organismist 34 päeva jooksul NB! Eritub ka rinnapiimaga ohtlik imikul Kokkuvõte Tänu referaadi koostamisele, tean ja tunnen erinevaid narkootikume ja olen teadlik ka nende toimest inimesele. Ma ei proovi tundmatuid tablette ega süsti endasse mõnuainet, mis kahjustab minu organismi. Referaat aitas mul täpsemalt veel olla teadlik narkootikumidest, mida ma ei teadnud varem ja ei olnud kuulnudki
) tavaliselt puuduvad tõhusad ennetus- ja ravivahendid (ebola viirus, rõugeviirus, inimest ohustav linnugripi viirus) 4 3. Näiteid bioloogilisest ohutegurist põhjustatud haigestumistest Hepatiit ehk kollatõbi ehk maksapõletik võib olla põhjustatud väga paljude erinevate mõjurite poolt, k.a näiteks narkootikumid, alkohol ja mitmed kemikaalid -- so mittenakkuslik hepatiit. Nakkuslikku hepatiiti põhjustavad mitmed otseselt maksas paljunevad ja seda kahjustavad viirused, mis koondatakse ühise nime `hepatiidiviirused' alla. A-hepatiidi viiruse puhul on tegu nn mustade käte haigusega, sest viirus eritub organismist roojaga ning kandub edasi otsese kontakti, pesemata käte, saastunud vee ja toiduga. Ohustatud isikud: Vältimine: · reoveepuhastuse töötajad · tõhus kätepesu peale ohualas viibimist
Metaboolsete protsesside toimumise põhiline koht on rakk ja selle struktuurid. Metaboolsed rajad: 1.Krebsi tsükkel-põhirajad 2. Spetsiifilised rajad 3.Glükolüüsi rada Katabolism • Ehk dissimilatsioon • Organismis toimuvad muundumisprotsessid (makrotoitainete ja –biomolekulide lõhustumine monomeerideks – ehitusüksusteks), mille käigus salvestatakse (nt. ATP) või vabaneb soojusena metaboolset energiat ning saadakse anabolismi lähtesubstraadid • Jääkainete eemaldamine organismist Katabolismi etapid • Makrotoitainete lõhustumine monomeerideks • Monomeeride muutmine metaboolse raja võtmeühenditeks (metaboliidid) • Metaboliitide oksüdatsioon Anabolism ja katabolism • Toitumisjärgselt on aktiivsed rajad: • glükolüüs, • glükogeeni süntees • lipogenees • valkude süntees, kudede uuendamine Ehk üleliigse metaboolse kütuse säilitamine varuainetena • Mittetoitumise (mis algab juba mõne tunni möödumised peale toitumist) faasis on aktiiv...
annavad 1 retinoolimolekuli. Beeta-karoteeni on kõige rohkem kõrvitsas ja porgandis, sealt on saanud ka porgand oma ingliskeelse nime ''carrot'' . Kehtib ka teooria, mida oranzim on vili, seda rohkem on seal beeta-karoteeni. Loomsest allikatest saadud retinüülestrid hüdrolüüsitakse retinooliks ja rasvhappeks mis imenduvad peensoole ülaosas. 85-90% inimorganismi A-vitamiini varud asuvad retinüülpalmiaadina maksas. A-vitamiini imendumist häirivad maoalahappelisus, seega A-vitamiiniga võib tarvitada koos C-vitamiini (askorbiinhape). Lisaks häirivad A-vitamiin imendumist liigne raud, kohvi, mineraalõlid ja nitraadid. Lisaks ka erinevad ravimid nagu näiteks fenobarbitaal, prednisoloon, kortisoon, kolestüramiin ning ka raske füüsiline töö. A-VITAMIINI BIOFUNKTSIOONID Vitamiin A ning tema erinevatest vormidest sõltuvad inimorganismis järgmised
vivax on võimelised moodustama hüpnozoiite). Erütrotsüüdis merozoiid muutub trofozoiidiks ja sealt on kaks võimalust edasiarenguks: esimene- aseksuaalne, moodustavad skizondid ja nendest rohkem merozoiite, või teine- gametotsüütide tekke. Sääsed imevad gametotsüüte, toimub suguline paljunemine, lõppude lõpuks tekivad sporozoüüdid, mis migreeruvad süljenäärmetesse ja on võimelised nakatama inimesi. Miks on võimalik reinfektsioon? Bradüsporozoiitid (hüpnozoiidid) arenevad maksas edasi pärast pikemat peiteaega (6-14 kuud) P.falciparum'i nakkusohtlikkus -> kuni 1a P.malaria -> 2-20a P.vivax, ovale -> 3a, 1a P.falciparumi nõrgestab nii palju immuunsüsteemi, et võimalik sekundaarsed infektsioonid (septitseemia) Kuidas haigus levib? Vektori (hallsääsed), vereülekande ja maksasiirdamisega, emalt lootele. Airport transmission! Milliseid meetmeid kasutatakse selle infektsiooni profülaktikas? Kemoprofülaktika, võib kasutada ka antisääsevastased turvameetmeid ÜL 3.
(Loogna jt 1998: 7). „Üks peamisi mehhanisme inimese ja kõrgemate loomade organismis on soojusregulatsioon“ (Loogna jt 1998: 8). See on süsteem, mis hoiab temperatuuri kindlates piirides vastavalt muutuvatele väliskeskkonna tingimusele. Inimesed ja soojaverelised loomad on püsisoojased. Nende kehatemperatuur on kõrgem kui ümbritsevas keskkonnas ja püsib 37-42 °С piires. See tähendab, et igal elundlil on oma temperatuur. Kõige kõrgem on see maksas (39 °С), veidi madalam maos, sooltes ja neerudes. Inimese naha temperatuur on kõige kõrgem kaelal (34 °C), näol (33,5 °C), kerel ja jäsemetel (30-32 °C). Eriti madal temperatuur on labakätel ja –jalgadel. (Loogna jt 1998: 8). 3 2. KEHATEMPERATUURI MÕÕTMINE Määratledes õendusabi vajadusi seoses temperatuuri mõõtmisega, on aru saadav, et
Koostis / struktuur : Element plii (Plumbum, Pb), tahkkeskendatud kuubiline võre. Omadused : Sinakas-valkjas pehme (kõvadus 1,5) raske (tihedus 11340 kg/m3) metall. Sulamistemperatuur 327.46 °C. Plii on radioaktiivsete elementide lagunemisridade stabiilne lõpp-produkt. Plii ei ole eriti hea elektrijuht (eritakistus 2,08·10-7 Wm) võrreldes hästi elektrit juhtivate metallide kulla, hõbeda, vase ja alumiiniumiga, muutub aga ülijuhiks elementaarmetallidest kõige kõrgemal temperatuuril (7,196 K). Saamine : Plii on arvatavalt üks esimesi inimese poolt toodetud metalle - esimesed arheoloogilised pliiesemete leiud (Türgis) on dateeritud aega 8500 aastat tagasi. Tähtsaim pliimaak on pliisulfiid (galeniit, PbS). Ajalugu : Inimkonnale oli plii üks esimesi tundmaõpitud metalle. Looduslikud pliiühendid lagunevad ja redutseeruvad vabaks metalliks juba lõkkes ning jahtunud tuleasemes võisid meie eellased avastada ...
15. Kilpnääre, kõrvalkilpnäärmed Kilpnääre · TÜROKSIIN · TRIJOODTÜRONIIN · TÜREOKALTSITONIIN Kõrvalkilpnäärmed: · PARATHORMOON - Ca ainevahetuse regulatsioon 16. Kilpnäärme hormoonide puudusel lapseeas tekib kasvu aeglustumine ja vaimse arengu häired, ka ainevahtuse taseme langus. 17. Neerupealise säsi hormooni, adrenaliini nim alarmi hormooniks, selle ülesanded on: maksas lõhustatakse enam glükogeeni, selle hulk väheneb, veresuhkru tase tõuseb, suureneb südame löögisagedus ja tugevneb kontraktsioonijõud, paranevad erutusjuhtivus ja erutuvus, seedekulgla toonus langeb ning motoorika aeglustub 18. Neerupealiste koore mineraalkortikoidide ülesandeks on: · Mineraalkortikoidid ALDOSTEROON- reguleerib NA - K ainevahetust · Glükokortikoidid KORTISOOL KORTIKOSTEROON -
maksa. Osa neist jääb imendumata ja väljutatakse. Toidu loomsed retinüülestrid hüdrolüüsuvad peensooles retinooliks ja vabaks rasvhappeks. 3,4-didehüdroretinool tekib retinooli dehüdrogeenimisel. Enterotsüütidesse imendunud ja neis tekkiv vitamiin A esterifitseerub enterotsüütides retinüülestriteks, mis viiakse jäänuk- külomikronite abil maksa, kus nad deponeeruvad. 85- 90% inimese vitamiin A varudest paikneb retinüülpalmitaadina maksas. Ta deponeerub ka rasvkoes, kopsudes, neerudes, silma võrkkestas ja retineenhappena luukoes. Transportimaks retinooli maksast mujale retinüülestrid hüdrolüüsitakse ja retinool transporditakse plasma retinooli siduva valgu (RBP) abil kudedesse. Kompleks RBP-retinool võetakse rakkudesse retseptorite abil. Rakkudes võib retinool oksüdeeruda retinaaliks ja viimane retineenhappeks. Vitamiin A eritub organismist glükuroonhappega konjugeeritult peamiselt sapiga.
Loeng 3 Ravimite kõrvaltoimed, pt erirühmad Kordamisküsimused 1.Ravimi kõrvaltoime definitsioon. kahjulikku ning soovimatut reaktsiooni ravimile, mis tekib haiguse diagnoosimise, profülaktika või ravi käigus ravimi tavaliste annuste kasutamisel. Adverse drug event. – ravimist põhjustatud kahju. Seotud ravimi kasutamisega. Kahju patsiendile, viga tekkinud anamneesi võtmisega, vale annus..Med töötaja süü. Nt unustan küsida, kas pt allergia mingi ravimile, ja andsin talle seda ravimi. Preventable-ennustavad Non preventable-mitte ennustavad 2. Ravimviga ehk medication error. • -ravimi kasutamise käigus tekkinud välditavad juhtumid, mis põhjustavad ravimi ebakorrektset kasutamist või kahju patsiendile; Mis võib põhjustada ravimvigade teket? • määramisel, tellimisel, märgistamisel, ettevalmistamisel, väljastamisel, transpordil...
3. Polüsahhariidid monosahhariidide jäägid on seotud glükoosisidemetega Tärklis koosneb glükoosijääkidest, taimed kasutavad varuenergiaallikana, leidub mugulates Tselluloos koosneb tuhandetest glükoosijääkidest, taimede ehitusmaterjal (rakukestad) Kitiin glükoosimolekulid + lämmastiku radikaal, seene rakukestas, lülijalgsete välisskeletis, seente varuaine Glükogeen koosneb glükoosijääkidest, varuaine loomadel ja seentel, talletub maksas ja lihastes Süsivesikute tähtsus 1. Energeetiline esmane energiaallikas ( ligikaudu 60% energiast) 2. Struktuurne kitiin ja tselluloos 3. Varuaine tärklis ja glükogeen 4. Kaitse suhkurlahus kaitseb külmumise eest 5. Toite piimasuhkur imetajate piimas 6. Ligimeelitav õistaimede nektar 7. Bioregulatoorne hormoonide koostises 8. Biosünteetiline lähteaineks teiste ühendite, nt nukleiinhapete, sünteesiks
Maltoos ehk linnasesuhkur 9.Nimeta 4 enamlevinut polüsahhariidi ja nende esinemise kohad. Tärklis mugulates (kartul, sibul), viljades (nisu, riis) Tselluloos puuvill, taimerakukestad Kitiin lülijalgsete toeses ja seente rakukestas Glükogeen maksas ja lihastes 10.Selgita näidetega süsivesikute energeetilist, struktuurset, atraktiivset,varuaineliset, kaitseliset, biosünteetiliset funktsiooni. Energeetiline: esmane energiaallikas Struktuurne: kitiin (lülijalgsete toes, seente rakukest), tselluloos (taimerakukestad) Atraktiivne: õistaimede nektar (meelitab putukaid tolmlema) Varuaineline: tärklis (taimedes), glükogeen (loomades) Kaitse: kaitseb külmumise eest
Magneesiumi on palju täisteraviljatoodetes, lehtköögiviljades, kakaos. Kare vesi ning mineraalvesi võivad olla headeks magneesiumi allikateks. Kloor koos naatriumiga on organismile vajalik maomahla koostises oleva sool-happe moodustamiseks, normaalseks seedimiseks ja ainevahetuseks. Kloori saa-dakse samuti keedusoolast. Rauasoolad kuuluvad punase vereaine hemoglobiini koostisesse. Raua puudumine toidus põhjustab kehvveresust. Rauasooli leidub munakollases, maksas, lihas, kaunviljades. Fluor on oluline hammaste ja luude moodustumisel ning hambaaukude enneta-misel. Vasevajadus seostub raua metabolismiga vask osaleb hemoglobiini sünteesis ja soodustab raua omastamist erütrotsüütide kujunemisel. Vask on aminohapete ja valkude metabolismi paljude ensüümide kofaktor, samuti fosfolipiidide sünteesil ensüümide komponent. Vask on oluline komponent ka rakuhingamise võtme- ensüümis
Toimemehhanism, kõrvaltoimed, kasutamisnäidustused. Omeprasooli farmakokineetika erinevused. SOOLHAPPE TEKET PÄRSSIVAD AINED Prootonpumba inhibiitorid – nt OMEPRASOOL, prantoprasool Kineetika: Manustatakse hommikuti rohke vedelikuga. Biosaadavus esmasel annustamisel 35 %, hiljem tõuseb 60%-ni, poolväärtusaeg 40 min. 95% seondub vereplasma valkudega. Laguneb happelises keskkonnas (kapslid, kaetud tabletid). Metaboliseerub maksas ja 80% metaboliititest eritatakse uriiniga. Toimemehhanism: Osa imendunud ühendist tungib mao limaskesta. Mao limaskesta parietaalrakkudes aktiveerub tsükliliseks sulfeenamiidiks (pH <4). Seob H+/K+- ATPaasi sulfiidsidemega pöördumatult, blokeeritakse H+-ioonide transport läbi parietaalraku sekretoorse membraani maovalendikku, inhibeerib H+/K+-ATPaasi. Pärssiv toime maohappe produktsiooni sõltub annusest, toime on kiire ja avaldub nii basaal- kui stimuleeritud
kui loom on eelnevalt ß-karotiini oma ainevahetuse käigus vitamiiniks A muutnud. Süües toiduaineid, mis sisaldavad ß-karotiini, tuleb see muuta ainevahetusprotsessi käigus enne vitamiiniks A, nii on organism võimeline seda tarvitama. Organism on võimeline sünteesima vitamiini A ka ß-karotiinist, aga rasva vähesusel (kui toidus ei ole piisavalt taimeõlisid) võib tekkida vitamiini A defitsiit, sest karotiini omastatavus võib langeda 1%-ni. Vitamiin A leidub maksas, piimas, munades, võis, porgandis, kalarasvas. Vitamiin A tähtsus: · vajalik kasvuks ning organismi kudede taastootmiseks · vajalik, et hoida nahk sile, pehme ning haigustevaba · limaskestade kaitse infektsioonide eest · kaitse õhus esinevate saasteainete vastu olles antioksüdandiks · osaleb silmades nägemispurpuri ehk rodopsiini moodustumises · aitab kanapimeduse ning kehva nägemise puhul 20
1) Kopsude minutiventilatsiooni tõus: O2 vajadus suureneb -> kopsude ventilatsioon peab tõusma -> suureneb maht ja sagedus. Max hingamise maht on inimese kopsumaht; sagedus võib tõusta 50 korrani/min. Kopsude maximaalne ventilatsioon: treenimata inimesel (80-100 l/min) ja treenitud (150-200 l/min) 2) Vere hapnikumahtuvuse tõus – paraneb aeroobsel tööl 25. Süsivesikute ainevahetus kehalisel tööl. Peamised süsivesikute varud paiknevad lihastes ja maksas glükogeenina. Kehalise töö ajal tõuseb veres adrenaliini, noradrenaliini ja glükagooni kontsentratsioon, mille mõjul intensiivistub glükogeeni lagundamine nii lihastes kui ka maksas. Maksa glükogeeni lagundamise tulemusena suureneb glükoosi vool verre. 26. Rasvade ainevahetus kehalise tööl. Kestustööl on lihaste energiavarustuses oluline roll rasvadel. Nende peamised varud paiknevad rasvkoes, vähemal määral on neid talletatud ka lihasrakus. Esmane samm rasvades kätketud
· II etapp trioosid konverteeritakse glütseeraldehüüd-3-fosfaadiks. · III etapp Glütseeraldehüüd-3-fosfaat sünteesitakse süsivesikuteks (tärklis) · IV etapp refenereeritakse pentoos Glükoneogenees Glükoneogenees on uute molekulide süntees metaboliitidest, mis pole süsivesikud. Glükogeneesi substraatideks sobivad püruvaat, laktaat, glütserool, valdav osa aminohappeid ning kõik tsitraaditsükli intermediaadid. Glükoneogenees toimub maksas ja neerudes. Ainult 7 etappi glükolüüsi 9'st on samad. Kui toimub glükolüüs, siis lülitatakse glükoneogenees välja. Kui raku energeetiline seisund on hea, glükolüüs seiskub ning püruvaat kasutatakse glükoosi sünteesimiseks ehk glükoneogeneesiks. Kui energeetiline seisund on halb, hakkab toimuma glükolüüs. Mõlemat rada reguleerivad samad etapid. Glükogeen Glükogeen on glükoosijääkidest koosnev polümeer. Glükogeeni ladustatakse maksas ja lihaste tsütosoolis
sammas omab ühel küljel sinusoidi ja sapikanalikest teisel küljel. Veresoonte iseärasusena võib välja tuua fakti, et sagarike vaheline veen läheb üle kapillaaristikuks (maksasinusoidid), see omakorda veeniks (v. centralis), seda nimetatakse venosseks imevõrgustikuks. Maksa verevarustus on seega eriline, sest sinna siseneb nii veen (v. porta), kui arter (a. hepatica) ja põhilise verevarustuse saab veeni kaudu. Mõlemad sisenevad maksa maksavärati kaudu. Maksas nad hargnevad järjest peenemateks harudeks, kuni sagarike vahelisteks arteriteks ja veenideks. Need omakorda hargnevad maksa sagariku sees kapillaarideks, milles toimub arteriaalse ja venoosse vere segunemine. Kapillaarid koonduvad sagariku keskel asuvasse tsentraalveeni, millega algab maksa venoosne äravoolusüsteem. Kõik veenid maksas lõpuks koonduvad 2-3 maksaveeniks, mis väljub maksa tagumiselt pinnalt ja suubuvad kohe alumisse õõnesveeni.
omadustest. Narkootilised ained kasutavad keha tagavarasid, need ei sisalda toitaineid, vaid kurnavad keha ja vähendavad keha selle vastupanuvõime haigustele ja stressidele. Marihuaana on taimse päritoluga mõnuaine (Cannabis sativa), lääne meditsiinis tuntud 1839.a. kui kosutusvahend. Cannabis sativa sisaldab umbes 60 toimeainet, mida kutsutakse kannabinoidideks ja milledest psühhoaktiivseim on delta-9-tertrahüdrokannabinool (THC), mis metaboliseeritakse maksas. Aine on rasvlahustuv ja püsib kaua kehas. Eelistatuim viis manustamiseks on marihuaana sigarettide suitsetamine, kuid seda võib ka süüa. Suitsuna inhaleeritud marihuaana on 5-10 korda bioaktiivsem kui sisse võetud. Intoksikatsiooni annus THC on 0,035 mg/kg, seejuures juba kahe kõrgekvaliteedilise suitsu suitsetamisel võib saada annuse rohkem kui 40 mg THC. Efekt saabub mõne minuti jooksul ja püsib 2-3 tundi.
kohta. Kraadiklaasi purunemisel tuleb elavhõbe pipeti või süstlaga kokku korjata ning kinnises anumas ohtlike jäätmete vastuvõtukohta viia. 7 Elavhõbeda toime inimese tervisele Elavhõbeda soolad imenduvad organismis kiiresti erinevaid teid pidi. Ligi 80% Hg aurudest imendub kopsude kaudu, seotakse siis punaste verelibledega ja transporditakse kudedesse. Elavhõbe ladestub maksas , neerudes, põrnas, ajus ja sealt satub väikestes doosides uuesti verre ning avaldab toimet kogu kehale. Peamine elavhõbeda kogus ladestub neerudes. Allaneelamisel on metalliline Hg peaaegu ohutu, sest soolestikust ta praktiliselt ei imendu vedelat Hg omastab organism vähem kui 1%. Elavhõbe väljub organismist neerude ja soole, peamiselt jämesoole kaudu, osaliselt ka higi ja väljahingatava õhuga. Anorgaanilised soolad väljutatakse organismist kiiremini kui orgaanilised ühendid
Lisaks sellele on -glükoos püsivam kui -glükoos, samuti on tselluloosi molekul jäigem. Evolutsiooni käigus on need erinevused hästi ära kasutatud. Tselluloos kuulub tugevate ja kestvate makrostruktuuride koostisesse. Nende püsivuse kindlustab ka asjaolu, et -glükoos on keemiliselt püsivam. Tärklised ja glükogeen on energeetilised varuained. Tärklis lammutatakse toiduks siis, kui seeme idaneb ja taim hakkab kasvama. Glükogeen salvestatakse lihastes ja eriti maksas. Kui loom teeb tööd, peab glükogeenist hästi kiiresti vabanema glükoos, et varustada töötavaid lihaseid energiaga. Selleks on vähem püsiv -glükoos ning hargnenud ja seetõttu kergesti rünnatavad glükogeeni molekulid eriti sobivad. 4
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
