Milliseid põhilisi kõlbelise arengu astmeid eristas 65. Millised on Bronfenbenneri bioökoloogilise arengumudeli Kohlberg? viis kihistust? õpilane ise Prekonventsionaalne mikro konventsionaalne meso postkonventsionaalne ekso makro 79. Kohlbergi teooria kõige suuremaks puuduseks on, et sseos otsustamise ja käitumise vahel kaldub olema nõrk 66. Kasvatustööd (mis on suunatud) õpilaste sotsiaalsete oskuste ja pädevuste kujundamisele nimetatakse ka 80
Võru Gümnaasium Jako Laidver TERVISLIK TOITUMINE Referaat Juhendaja: Paula Solvak Võru 2018 1 Sisukord 2SISSEJUHATUS...................................................................................................... 2 3TERVISLIK TOITUMINE........................................................................................... 3 3.1Valgud............................................................................................................ 4 3.2Süsivesikud.................................................................................................... 4 3.2.1Suhkrud.................................................................................................... 5 3.2.2Kiudained................................................................................................. 5 3.3Rasvad, rasvhapped........................................
Scott Moss ja Bruce Edmonds, "Sociology and Simulation: Statistical and Qualitative Cross-Validation", American Journal of Sociology, ilmunud aastal 2005, köide 110 number 4, lk. 1095- 1131. Probleemid, millega artiklis tegeletakse Artikli tuumaks on agendipõhise simulatsiooni mudel, mille eesmärk on näidata majapidamiste käitumist ja vastastikust toimimist, kuid see mudel pole lõplik näide sellest, kuidas majapidamised peaksid tegelikult käituma ja vastastikku toimima, kuna mudel vajab palju rohkem mikro- ja makrokinnitamist. See artikkel näitab ka, kuidas käitumise seletused võivad moodustada osa agendipõhisest mudelist. Nende terviklikkus koos kogutud andmetega on hinnanguline. Agendipõhine modelleerimine suurendab vaatluse tüüpe ja teeb need seeläbi avatumaks põhjalikule sotsioloogilisele uurimisele. Sotsiaalse uuringu põhjal väidetakse, et analüütiline mudel ei seleta sotsiaalse statistik...
Medeleejev andis olekuvõrranditele sellise kuju: See on Medeleejevi Clapeyroni võrrands. Lähtudes molekulaarkineetilise teooria põhialusest, on tuletatud valem gaasi rõhu arvutamiseks: (m0=gaasi molekuli mass; V- molekuli kiiruse keskmine väärtus; n- molekulide konsentratsioon). Seda nim gaaside molekulaarkineetilise teooria põhivõrrandiks. (Seob makroskoopilise suuruse rõhu mikroskoopiliste suurustega- molekuli iseloomustavate suurustega). Valem on nagu sillaks makro ja mikromaailma vahel. Kasutades molekuli keskmise kineetilise energia E valemit, saame kirj põhivõrrandi järgmisel kujul: Ideaalse gaasi rõhk võrdub 2/3'ga ühes ruumalaühikus sisalduvate gaasi molekulide keskmiseks kineetilisest energiast. Temperatuur. See on molekulide kaootilise liikumise keskmise kineetilise energia mõõt, st mida kiiremini liiguvad molekulid seda kõrgem on temps. Keskmise energia ja tempsi vahel on seos: Si süst- K, praktikas C
JUHTIMISE ALUSED: ARVESTUS. LOENG 1. SISSEJUHATUS: Homo oeceonomicus inimene tegutseb ALATI maj otstarbekuse kaalutlustest lähtudes. Ratsionaalsus kindel tulemus minimaalsete vahenditega. Maksimaalne tulemus antud vahenditega. Organisatsioon ühise EESMÄRGIGA inimrühm. Tööjaotus, töö inimestega ja ülesandega. ORGANISATSIOONI JUHTIMISE MUDEL: keskkonnast tulenevad sisendid on: inim-, finantsressursid, füüsilised vahendid ja info. Planeerimine ja otsustamine -> organiseerimine -> eestvedamine -> kontrollimine. Organisatsiooni kavandamise top down mudel, bottom up mudel, kliendid,teenindajad, juhid, tippjuhid mudel. Bottom up: specific business -> industry -> sector -> local economy -> global economy. Juhtimine on ressurside planeerimine, organiseerimine ja kontrollimine saavutamaks organisatsiooni eesmärke. Organisatsiooni ja tema tasakaalu säilitamine. Vastuolude tuvastamine, loomine ja ületamine, tegevuse ja käitumise sihipä...
Eesti Hotelli- ja Turismi Kõrgkool Hotellimajandus HM34 Meelis Magus TERVISLIK TOITUMINE JA SELLE TÄHTSUS Referaat toitumisõpetusest Õpetaja: Aune Põldma Tallinn 2010 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Tervislik toit ja selle tähtsus........................................................................................................4 Toidupüramiid.............................................................................................................................5 Püramiidi alus: liikumine........................................................................................................6 Esimene korrus: teraviljasaadused ja kartul.......................
0 -0,6 -0,4 -0,2 0 0,2 0,4 0,6 B3: 1) Koostada valemid, mis võimaldavad leida ruutvõrrandi ax2 + bx + c = 0 reaalarvulised juured. Kui lahendid puuduvad, kuvada vastavates lahtrites tekst ei ole. Soovitus. Leida eraldi diskriminandi D väärtus: D=b2 4ac. Kui D<0, siis lahendid puuduvad. Valemites kasutada nimesid!!! 2) Teha ruutparabooli y = ax2 + bx + c graafik vahemikus (5; 5). 3) Teha VBA makro, mis loeb töölehelt kordajad ning leiab ja kirjutab töölehele juured x1, x2 või teated nende puudumise kohta kujud materjalid värvid Rakendus "Detail" Ülesande püstitus. Ettevõte valmistab erinevatest materjalidest, erineva kujuga ja mõõtmetega detaile, mis kaetakse ka mingi värviga. Realiseerida järgmised ülesanded variandiga määratud kujuga detaili jaoks: 1. Teha joonestusredaktoriga detaili ristlõike skeem 2
Geokeemia eksami kordamine 1.Mis on maastike koherentsus? Maastike tähtis eripära tema mitmesuguste komponentide vastavus üksteisele. Loodusmaastikel on koherentsuse tähtsaimaks teguriks aatomite bioloogiline ringe (bir), mis seob omavahel kõik maastiku komponendid ja muudab neid oluliselt. Mida intensiivsem on bir, seda suurem on maastiku koherentsus. Kõrge koherentsus on iseloomulik näiteks humiidsetele tasandikele, kus taimestik on täielikus vastavuses mulla ja vete omadustega. On kõrgelt koherentseid maastike ja äärmiselt madala koherentsusega maastikke, näiteks kõrbed. Koherentsuse mõistet kasutatakse ka tehnogeensete maastike analüüsil. Võrreldes loodusmaastikuga mõnikord koherentsus kasvab järsult, kõrb on muudetud oaasiks, või hoopis väheneb järsult. Viimane on seotud keskkonna saastumisega, mis mõjub järsult destruktiivselt maastiku arengule. Selle näiteks on ka tugev erosioon, tolmutormid jm. Koherentsusega on seotud ka maa...
JUHTIMISE ALUSED: ARVESTUS. LOENG 1. SISSEJUHATUS: Homo oeceonomicus inimene tegutseb ALATI maj otstarbekuse kaalutlustest lähtudes. Ratsionaalsus kindel tulemus minimaalsete vahenditega. Maksimaalne tulemus antud vahenditega. Organisatsioon ühise EESMÄRGIGA inimrühm. Tööjaotus, töö inimestega ja ülesandega. ORGANISATSIOONI JUHTIMISE MUDEL: keskkonnast tulenevad sisendid on: inim-, finantsressursid, füüsilised vahendid ja info. Planeerimine ja otsustamine -> organiseerimine -> eestvedamine -> kontrollimine. Organisatsiooni kavandamise top down mudel, bottom up mudel, kliendid,teenindajad, juhid, tippjuhid mudel. Bottom up: specific business -> industry -> sector -> local economy -> global economy. Juhtimine on ressurside planeerimine, organiseerimine ja kontrollimine saavutamaks organisatsiooni eesmärke. Organisatsiooni ja tema tasakaalu säilitamine. Vastuolude tuvastamine, loomine ja ületamine, tegevuse ja käitumise sihipä...
Marksism MARKSISM on struktuurne (makro)teooria, mis väidab, et me oleme ühiskonna poolt reguleeritavad. Marksism on vastuolus teooriaga, mis väidab, et ühiskonda iseloomustab sotsiaalsete gruppide lahkarvamused ja konflikid, eriti rikaste ja vaeste ning võimukate ja jõuetute vahel. Marksistid väidavad, et see kuidas ühiskond toodab kaupa, mida vajatakse, (TOOTMISE VIIS) mõjutab seda, kuidas inimest ühiskonnas koheldakse. Enamus inimesi töötab rikastele. Jõukad omanikud (JUHTIV KLASS) teenivad väga palju raha(kasumit), samal ajal kui töölised(ALAMKLASS) elavad vaesuses. Marksistid väidavad, et selline kapitalistlik süsteem on EBAAUS. Kpitalism on ebaaus, kuna ühiskonna tootmise suhted (suhe bosside ja tööliste vahel) on ebaõiglased.(st. TÖÖLISI KASUTATAKSE JULMALT ÄRA). Karl Marx tahtis, et kapitalism lõpeks revolutsiooniga alaklassis ning et see asendusk kommunismiga, kus kõik oleks võrdsed. Kuna ...
Loeng 1: Ettevõtlus, ehitusettevõte ja teda ümbritsev keskkond. Ettevõtluseks võib pidada kõiki tegevusi, millel on: eesmärk risk mitte saavutada eesmärki vajadus planeerida oma tegevust vajadust kaasata erinevaid ressursse - aega, raha vms. Ettevõtte tegutsemise peamisteks lähtekohtadeks on: oskused (kutseoskus), kapital (raha või vara), tööjõud (ise ja /või palgatööjõud), tooraine (vm ressursid). Keskmise ehitusettevõtte profiil Ehitus on kõige suurem tootev sektor, kus luuakse ligi kümme protsenti rahvuslikust kogutoodangust. Ehituses töötab ligikaudu sama suur osa kõigist töötajatest. Kõik me tarbime iga päev ehituse tooteid, olgu need siis meie elu-, töö-, kauplemis- või puhkekohaga seotud hooned või elektrit, vett, transporti, informatsiooni meieni toovad rajatised. Oma suhteliselt lihtsa kvalifikatsiooniga tööjõu ja kohalike materjalide suure osakaalu tõttu ei ole ehitus eril...
1. Mida mõistetakse meteoroloogiliste protsesside ja nähtuste all? Maa atmosfääris toimuvad mitmesugused füüsikalised protsessid ja nähtused, nagu kiirguse neeldumine ja hajumine, õhu soojenemine ja jahtumine, vee aurumine ja kondensatsioon, udu ja pilvede tekkimine, sademed, õhu liikumine, elektrilised, optilised, akustilised nähtused. 2. Mis on ilm? Ilm on atmosfääri olek mis pidevalt muutub. Antud momendil iseloomustab ilma meteoroloogiliste elementide kompleks. Ilma mingis ajavahemikus võib iseloomustada meteoroloogiliste elementide järkjärgulise muutumise kirjeldamisega v nende keskmiste väärtustega antud ajavahemikus. 3. Mida nimetatakse meteoroloogiliseks ehk ilmaelemendiks? Nimetatakse füüsikalisi suurusi, mis iseloomustavad atmosfääri olekut. 4. Mis on meteoroloogia uurimisobjektiks? Uurib atmosfääri ehitust, omadusi ja seal toimuvaid füüsikalisi protsesse. 5. Mida mõistetakse kliimaõpetuse...
Paljaste kätega pole midagi võimalik ära teha. Kasutatav tehnoloogia avaldab töötingimustele suurt mõju. Paremad töötingimused loovad küll eelduse paremaks töötamiseks, kuid samas kitsendab tipptehnoloogia inimeste tegutsemist. Sellel on nii eelised, kui puudused. VÄLISKESKKOND ükski organisatsioon ei eksisteeri üksinda, vaid on osaks suuremast süsteemist, mis on talle väliskeskkonnaks. Organisatsiooni mõjutab otseselt mikro e. lähikeskkond ja makro e. üldkeskkond., mis mõjutab kõiki sellese kuuluvaid organisatsioone ühesuguselt: üldine majanduslik olukord, valitsuse poliitika, sotsiaalne ja kultuuriline keskkond. Kõik need tegurid mõjutavad üksteist vastastikku, moodustades kompleksse süsteemi. Igale inimrühmale kujuneb vahetu naabrus, mis koosneb üksustest. Inimesed = sotsiaalne allsüsteem;Struktuur = juhtiv allsüsteemTehnoloogia = tehniline allsüsteem All süsteeme ühendab eesmärk
Muutused toimuvad ajalises raamis (päev, kuu). Mitmeid tüüpe – evolutsiooniline, revolutsiooniline, progressiivne, regressiivne, imitatiivne ja innovatiivne. Looduses, kultuuris ja sotsiaalsees elus on pidev muutumine, tulemuseks asjade (nähtuste) parem kvaliteet (ehitus, masinad). Tsüklilised muutused – ringlemine. Aja jooksul algus ja lõpp korduvad kuid ajaliselt ja tasemel erinedes (nt põlvkondade vahetus). Sotsiaalse muutuse TASANDID 1) Makro . rahvusvahelised süsteemid, rahvad, globaaltasand 2) Mesotasand – korporatsioonid, parteid, institutsioonid 3) Mikro – perekond, grupp , tutvusring. Sotsiaalse mutuse LIIGID 1) Struktuure hõlmavad 2) Protsessides toimuvad 3) Süsteemide, instit. Organisatsioonide funktsioonide muutumisega seotud. 4) Indiviidi ja kollektiivide tegevuse motivatsioonis toimuvad Kõik muutused on omavahel seotud, ühe muutus toov kaasa teise (suure, väikse) muutuse.
BIOLOOGIA ÖKOLOOGILISED TEGURID: · Abiootilised (Eluta looduse tegurid): Toitained. Tuul-torm. Kliima. pH. Niiskus. Valgus. Hapnik. Temperatuur. · Antropogeensed: Keskkonna saastamine: · Eutrofeerumine. · Happesademed. · osoonikihi hõrenemine. · Kasvuhooneefekt. Metsade raie: · Erosioon. · Biootilised: Konkurents. Kisklus. Sümbioos. Parasitism. Taimtoidulisus. Kommensalism. ÖKOSÜSTEEM: · Ökosüsteem- Isereguleeruv süsteem, milles aine- ja energiavahetuse kaudu on seostunud organismid ning eluta keskkond. · Elukooslus: Taimed. Loomad. Seened. Mikroorganismid. · Ökotoop: Veekeskkond. Muldkeskkond. Õhkkeskkond. so. eluta osa. ...
Toitumine · Süsivesikud peavad andma 55-65 % vajalikust energiast. Leiduvad teraviljatoodetes, kartulis, köögiviljas, puuviljas. · Rasvad peavad andma alla 30 % vajalikust energiast. · Valkude osakaal peab olema 10-15 %. Taimsed valgud leiduvad teraviljas, kartulis, kaunviljades. Loomsed valgud leiduvad piimas, lihas, kalas, munades. · Vähem rasvast liha ja rohkem kartulit ja leiba. · Vähemkasulikud toiduained. 1. Suhkrud -- sokolaad, marmelaad, tort, sokolaadikompvekid jne. 2. Jahutooted--valge sai, saiakesed, koogid, keeks. 3. Rasvad -- pannkoogid, vorst, rasvane sink, munakollane. 4. Alkohol. · Süsivesikud Minimaalne päevane süsivesikute vajadus on 100 grammi 1 gramm süsivesikuid annab 4 kalorit energiat. Toidu süsivesikud moodustavad polüsahhariidid. Polüsahhariid taimses toidus on tärklis ja loomses toidus glükogeen. Enne koormust 30-60 minutit tohi kasutada kergesti imenduvaid...
Organisatsioonikäitumine ja jutimine Organisatsiooni loomiseks on vaja vähemalt kahte inimest. Selle tunnuseks on selle struktuur, nt ning liikmeid ja mitteliikmeid eristavad tunnused. See on teadlikult kordineeritud ühiste eesmärkide nimel. Organisatsiooniline käitumine on õpetus inimeste tegutsemisest organisatsioonis, mida arvestatakse rakenduskõrgharidusena ning on seotud psühho-, sotsio- ja antropoloogiaga. Süsteemi koostisosad ehk allsüsteemid: T Inimesed = sotsiaalne allsüsteem I Struktuur = juhtiv allsüsteem S Tehnoloogia = tehniline allsüsteem Allsüsteeme ühendab eesmärk. Allsüsteeme mõjutab keskkond. ➔ Mikro- ehk lähiskeskkond: klendid, konkurendid, tarnijad, koostööpartnerid, kohalikud regulaatorid ➔ Makro- ehk üldkeskkond: globalise...
Bioloogia koolieksam 2013/2014 1. Bioloogia uurib elu. Bioloogia I lk 10-22. a) Elu tunnused- rakuline ehitus, aine ja energiavaheus, paljunemine, areng Kõige lihtsam ehituslik ja talitluslik üksus millel on kõik elu tunnused on rakk. Elus vs eluta- paljuneb ei paljune, aine ja energiavahetus on/ei ole. Mõlemal mineraalained b) Eluslooduse organiseerituse tasemed- molekul- oganell- rakk- kude- organ- organsüsteem- organism- populatsioon- liik- ökosüsteem- biosfäär c) Teadusliku uurimismeetodi rakendamine- probleemi püstitamine- taustinfo kogumine- hüpotees- selle kontroll- tulemuste analüüs ja järeldused 2. Organismide koostis. Bioloogia I lk 23- 45. a) Anorgaanilised ühendid organismis Vesi rakus- on hea lahusti ja osaleb enamikus keemilistes reaktsioonides. Kõige enam on rakkudes hapiku süsinikku vesini...
1.Sissejuhatus majandusmajandusse ja makroökonoomikasse Sissetulekute meetod SKP = W + rt + r + Π + D + Ti W- töötasu koos sots.maksuga (wages) Rt- on renditulud (rental income), r-on netointressitulud (net interest income), Π- on kasum (profit), D -on amortisatsioon (põhivara kulum, depreciation), Ti-on kaudsed netomaksud (indirect taxes). Tarbimise meetod e kulutuste meetod SKP = C + I + G + X – M C( consumption)-eratarbimiskulutused e majapidamiste kulutused I(investments)- eraettevõtete investeeringud (inv põhivarasse s.o. masinad,seadmed,ehitised ja kaubavarudesse) G(goverment expenditures)-avaliku sektori lõpptarbimiskulutused X-M (exports-imports)-netoeksport SPP(sissemajanduse puhasprodukt)=SKP-D RKP(rahvuslik koguprodukt)= SKP + Yf Yf – esmane netosissetulek välismaalt (net factor income from abroad) GNDI - kasutada olev kogurahvatulu (GNDI – gross national disposable income) GNDI = RKP + TRf TRf – net...
Sissejuhatus sotsioloogiasse: kordamine eksamiks 10. jaanuar 2010. a. 20:20 Sotsioloogia kui teadus Sotsioloogia - lihtsalt öeldes ühiskonnateadus. Mõiste autor Auguste Comte, keda peetakse ka sotsioloogia kui teaduse rajajaks. Sotsioloogia = socius (lad. k. kaaslane, kaaslus, seltskond) + logos (kr. k. õpetus, teadmine) Sotsioloogia vs. Psühholoogia Psühholoogia uurib indiviidi lahus tema sotsiaalsest keskkonnast. Sotsioloogia uurib indiviidi seoses tema sotsiaalse keskkonnaga või siis paljusid indiviide korraga. Sotsioloogia ja psühholoogia vahel asub sotsiaalpsühholoogia, mis kuulub võrdselt mõlema teaduse alla. Sotsioloogia vs. Majandusteadus Majandusteadus uurib majanduslikke nähtusi nagu rahandus, majanduslike hüvede vahetus, tootmine jne. Eeldab, et indiviid on egoist ja individualist ja proovib pidevalt individuaalset kasu maksimeerida. Sotsioloogia uurib sotsiaalseid nähtusi nagu inimeste reageerimine ühele või teisele...
· View Manager - dokumendile vaadete lisamine, kustutamine; dokumendi vaatamine eri vaadetes (vaade - ekraanipilt, s.t. kuidas dokumenti ekraanil näidatakse) Insert menüüs on järgmised käsud: · Cells - lahtrite, ridade ja veergude lisamine · Rows - rea lisamine · Columns - veeru lisamine · Worksheet - uue töölehe lisamine · Chart - diagrammi tegemine · Macro - makrode tegemine (makro on käskude järjend, makro käivitamisel täidetakse ükshaaval makrosse kitjutatud käsud) · Page Break - saab mingis kindlas kohas lehekülje vahetust teha · Function - funktsioonide lisamine · Name - mingile tabeli piirkonnale nime andmine · Note - mingi tabeli piirkonna kohta märkuse kirjutamine · Picture - saab dokumenti pilte lisada · Object - saab dokumenti mingi teise programmi toodangut lisada
absoluutne. Selleks, et saaks väljenduda omast ajast ees oleva idealisti individuaalsus, peab olema võimalik väljenduda ka kaasaegse ühiskonna keskmisest tasemest allpool oleva kurjategija individuaalsus. Kuritegevus hoiab vajalike muutuste jaoks teed lahti. Muutused annavad aluse individuaalsusele väljendusvabadusele, varieerumisele keskmisest, valikusuundi arenguks ning parima suuna poole kaldumiseks arvesse võttes mikro kui ka makro tasandi konteksti. Kuritegevusest arengupotentsiaaliks Kuritegevus lausa mõningal juhul valmistab niisuguseid muutusi ette ühiskonnas, kus on olemas kuriteod, on kollektiivsed tunded piisavalt elastsed võtmaks uut kuju ja kuritegu võib mõnel juhul määrata, millise vormi need tunded võtavad kuritegu on tulevase moraali eelaimdus, samm tuleviku poole (nt Sokrates ja vabamõtlemine. 80nendatel Nõukogude Liidu vastane agitatsioon ja propaganda, eraettevõtte
Saavutatavad eesmärgid - kindlat aega pole määratud Ettekujutuslikud eesmärgid - kõige olulisemad. Meie nägemus sellest, kuhu tahame jõuda. 4. Organisatsioonide jaotus - formaalne organisatsioon - kindel struktuur ja eesmärgid - mitteformaalne organisatsioon - struktuur puudub - primaarne organisatsioon - inimestele meeldib koos teatud tööd teha -sekundaarne organisatsioon - tähtis on tulemus 5. Organisatsiooni makro ja mikrokeskkond Makrokeskkond koosneb järgmistest arengueeldustest: rahvusvahelised majanduslikud sotsiaal-kultuurilised poliitilised tehnoloogilised Mikrokeskkonna moodustavad: konkurendid kliendid tarnijad regulaatorid strateegilised liitlased 6. Missiooni olemus Missioon peab vastama järgmistele küsimustele: millises äris me oleme, milline on see äri tulevikus ja milline ta peaks olema 7. Visiooni olemus
Füüsika Mikro- ja megamaailm ❏ Mikro - Palja silmaga ei näe; aatomid, aineosakesed ❏ Makro - universum, astronoomia Makrofüüsika ❏ Täht koosneb gaasist (vesinik, mis muutub heeliumiks), mis põleb . Täht koosneb vesinikust, tuumareaktsiooni käigus muutub heeliumiks, mida aeg edasi, seda raskemad elemendid tuumareaktsioonide käigus tekivad (kuni rauani) ❏ Kui gaas saab otsa ja paisub, siis tekib punane hiid ❏ Punases hiius hakkab heelium põlema, muutub valgeks kääbuseks (täht, kus
1.Organisatsioon on teadlikult koordineeritud sotsiaalne ühendus, mis koosneb kahest või enamast inimesest ja funktsioneerib suhteliselt katkematult, et saavutada ühiseid eesmärke või neid püstitada. Organisatsioon võib olla mingi erilise eesmärgi saavutamiseks organiseeritud inimrühm, mingi asutus, ettevõte, valitus, kool, ühing. Organisatsiooni käitumine on õpetus inimeste ja rühmade käitumisest organisatsioonis, milles püütakse määratleda efektiivsema tegutsemise teid. Organisatsioonilise käitumise eesmärgid on kirjeldada, aru saada, ennustada, hinnata ja arendada inimeste käitumist, tegutsemist organisatsioonis. 2.Organisatsioon kui süsteem. Kui inimesed ühinevad mingi eesmärgi saavutamiseks, tekib vajadus eestvedamise ja suunamise järele. Keegi rühma liikmetest kujuneb oma võimete põhjal liidriks või määratakse juhiks. Tegevuseks on vaja materiaalseid vahendeid, ettevõtte vajamiseks raha, ruume, seadmeid, toorainet, organisatsiooni...
Juhtimise alused EKSAMIKÜSIMUSTE TEEMAD Sissejuhatus juhtimise kursusesse Organisatsioon: o Org on ühiste eesmärkide nimel tegutsev inimeste grupp. Inimrühm, kellel on kindlad strateegiad, struktuur ja tehnoloogia ühise eesmärgi nimel. o Organisatsiooni koostisosad: Inimesed Varad Materiaalsed = Ettevõtte rahaline ja füüsiline kapital Immateriaalsed = Intellektuaalne kapital o Org kapital = Protsessikapital (struktuur, prot- sessid, süsteemid, tööjaotus, organisatsiooni- kultuur. Innovatsioonikapital (strateegiad, plaa- nid, projektid, brandid) o Suhete kapital = Sidemed tarnijatega, ...
1. Turunduse olemus ja turundustegevuse eesmärk. Turundus on kavandatud tegevuste kompleks, mille eesmärgiks on turul olevate tarbijate vajaduste tuvastamise, ergutamise ja rahuldamise läbi vahetusprotsessi kaudu saavutada oma eesmärke (missioonilisi, majanduslikke). Turundus on vahetusprotsess, mille käigus kaupu ja teenuseid vahetades luuakse väärtusi. Turundustegevuse eesmärgiks on muuta vahetusprotsess kergeks ja sujuvaks. 2. Turunduse 7 põhimõistet. Vajadus on inimeste poolt tunnetatav puudusseisund, millest saab vabaneda tarbimise teel. Vajadused tulenevad inimese loomusest. Liigitatakse füsioloogilised, sotsiaalsed ja individuaalsed. Soov on vajaduse erivorm, mis seostub inimese kultuuritaseme ja isiksuse-omadustega. Soovid võtavad nende objektide kuju, mis on võimelised rahuldama vajadusi, soovid on muutlikumad kui vajadused. Nõudlus: soovid ja vajadused, mis on tagatud ostujõuga, muutuvad nõudluseks. Vahetus on akt, kus soov...
Käesolev seadus sätestab inimesele, varale ja keskkonnale elektrist tulenevate ohtude ja elektromagnetiliste häirete vältimise ja vähendamise eesmärgil nõuded. 23. Ergonoomika definitsioon teadus töökeskkonna optimeerimisest, uurib süsteemi inimene keskkond Ergonoomika on teadus, mis on suunatud töövahendite ja tingimuste kohandamisele vastavalt inimese vajadusele. On suunatud eelkõige haiguste ennetamisele. 24. Ergonoomika harud mikro (üks töökoht) ja makro (palju töökohti) Makroergonoomika tegeleb palju inimesi hõlmavate suursüsteemide ergonoomilise uurimise ja parandamisega, näiteks kogu ettevõtte töökorraldusega, töötingimuste probleemidega tööstusharus või kogu riigis. 25. Mis on keskkonnaergonoomika tegeleb psühholoogilise keskkonnaga Keskkonnateguritega tegeleb keskkonnaergonoomika (enviromental ergonomics), sealhulgas füüsikalise keskkonna ergonoomika. Keskkonna-ergonoomika käsitleb
FORMALISEERITUD KÜSITLUS UURIMISMEETODINA Sotsiaalse reaalsuse eripära · Tegemist ei ole füüsilise (loodusliku) reaalsusega, vaid läbielatud ja tõlgendatud reaalsusega. Psüühikat ja käitumist ei mõjuta mitte ümbritsevad nähtused otseselt, vaid nendele antud tähendused. · Tähendused väga suurel määral sotsiaalsed, mitte-individuaalsed. Sotsiaalne reaalsus on intersubjektiivne reaalsus. · Kuigi elamustes ja tõlgendustes on palju ühist, ei eksisteeri ühesugust ja ainuõiget arusaamist, hinnangut ja käitumist, selle poole on püüdnud autoritaarsed ja totalitaarsed rezhiimid. Sotsiaalse mõõtmise eripära - Nähtuste keerukuse ja mitmetähenduslikkuse tõttu puuduvad sotsiaalses reaalsuses enamasti üheselt määratletud kvaliteedid, mõõtmisetalonid. - Uurijad (keskused, koolkonnad) konstrueerivad ise uuringuks sobiva mõõtmisinstrumendi, erinevus lähenemisviisides ja uurimismeetodi...
inimestele. (Saksa LV kogemus) o Ordo-liberaalid. W. Eucken. Turule sisenemine vaba ja tõketeta, hinnad turuosaliste jaoks fikseeritud. o Neoklassikaline lähenemine. Kõik taandatakse matemaatlisele optimeerimisülesandele, innovaatoril ei ole kohta. Ühiskonna heaolu kasvu määravad vaid rahvastiku ja tehnoloogilise protsessi kasv. o Töötav konkurents. J.M Clark. Turustruktuuri, -käitumise ja tulemuse testid on mõjutatud makro ja mikrotasandi mõjutustest (eraldivõetuna ei anna testid head tulemust ning ka koosvõtuna ei ole tulemus rahuldav). o Chicago koolkond. J. Stigler ja H. Demsetz. Eesmärgiks tarbijate heaolu, olulisimaks mõõdupuuks efektiivsuskriteerium. Konkurents tugevamate ellujäämine, efektiivselt suudavad toota vaid suured ettevõtted, aktiivne konkurentsipoliitika ebaefektiivne. o Klassikalis-evolutsiooniline lähenemine. Hayek, Mises, Kizner
Mineraalid õpilase toiduratsioonis Mineraalained on inimese normaalseks elutegevuseks hädavajalikud. Nende pidev piisav kogus organismis tagab meie keha häireteta talitluse ning aitab vältida haigusi. Pragu on 102 tuntud keemilises elemendist 55-60 inimese organismis olemas ja talitamas. Mineraalainete täpne tarve oleneb inimese soost, vanusest, füsioloogilisest seisundist, toitumise eripärast, elukeskkonnast, kehalisest aktiivsusest, elustiilist, haigustest ja paljust muust. Mineraalained ei asenda teisi toitaineid ning ükski nende hulgast ei asenda teist. Üks põhilisi hädasid nüüdisajal on see, et olenevalt trendist kaldutakse mõnd makro- või mikromineraali sageli liigselt ülistama. Kindlasti on inimese põhiline mineraalainete allikas tasakaalustatud tahke ja vedel segatoit, mis sisaldab nii taimse kui ka loomse päritoluga toidukraami. Mitmetel põhjustel pole mineraalainete saamine tavaviisil igakord siiski piisav ni...
AATOMI JA TUUMAFÜÜSIKA 12. KL Mikro ja makro Mikro ja makro1 Mikromaailma all tuleb mõista aine elementaarosakesi ja nendega toimuvaid füüsikalisi protsesse. Vastav füüsikaosa kannab nimetust mikrofüüsika. Teadusharu on tekkinud 20. Sajandil. Eelduseks oli radioaktiivsuse, aatomi ja tuuma avastamine. Põhiliseks uurimismeetodiks on siin kaudne katse. Makromailm on see, mida me oma meeltega vahetult tajume. Selles maailmas kehtib klassikaline füüsika oma seadustega. Alused pärinevad 17. Sajandist. Aatomi ehitus ja kvantfüüsika Aatom sarnaneb Päikesesüsteemile. Seda mudelit kutsutakse ka nn planetaarmudeliks. Mudel võeti kasutusele pärast aatomituuma avastamist 1911.a. Tuuma avastamine põhineb Rutherfordi katsel, mille käigus kiiritati õhukest kullalehte -osakestega. Katse käigus avastati, et osad -osakesed põrkusid plaadilt tagasi. Põrkumine oleks mõeldamatu, kui aatomi p...
4. Soojusfüüsika Soojusfüüsika on füüsika osa, mis käsitleb nähtusi, mis seletuvad aine osakeste liikumisega. Aine osakesi nimetatakse siin alati molekulideks, olenemata aatomite arvust. Seega on soojusfüüsikas kasutatav ka mõiste üheaatomiline molekul. Soojusfüüsika on füüsika osa, mis hõlmab molekulaarfüüsikat, termodünaamikat ja aine ehituse aluseid. Jaotuse aluseks on see, kuidas ja milliseid soojusnähtusi kirjeldatakse. Selleks võib kasutada molekule iseloomustavaid suurusi nagu molekuli kiirus, impulss, mass jne. Sellist käsitlust nimetatakse molekulaarfüüsikaks. Soojusnähtusi saab kirjeldada ka kasutades kogu ainehulka iseloomustavaid suurusi nagu temperatuur, rõhk, ruumala. Sellist käsitlust nimetatakse termodünaamikaks. Soojusfüüsika osa, mis käsitleb erinevusi gaaside, vedelike ja tahkete kehade vahel, nimetatakse aine ehituseks. Soojusfüüsika kasutab mitmeid mõisteid, mida mehaanikas ei kasutatud. Parameeter on mingi füüsikal...
EKSAMIKÜSIMUSED ORGANISATSIOONIKÄITUMISEST 1. Organisatsiooni mõiste. Organisatsioonikäitumise mõiste. Organisatsioon on teadlikult koordineeritud sotsiaalne ühendus, mis koosneb kahest või enamast inimesest ja funktsioneerib suhteliselt katkematult, et saavutada ühiseid eesmärke või neid püstitada. Organisatsiooniline käitumine on õpetus inimeste tegutsemisest organisatsioonis üksikisikute või rühmadena, mis püüab määrata efektiivsema tegutsemise teid. Õpetus haarab nii organisatsioonilise käitumise tundmaõppimist kui saadud teadmiste rakendamist. 2. Organisatsioon kui süsteem. 3 allsüsteemi, nende omavaheline seos. Organisatsiooni käsitletakse eelkõige inimrühmana. Kui inimesed ühinevad mingi eesmärgi nimel, tekib vajadus eestvedamise ja suunamise järele. Keegi rühma liikmetest kujuneb välja oma võimete põhjal liidriks või määratakse juhiks. Suurema rühma puhul tekib vajadus alljuhtide järele. Nii kujuneb välja org...
1.RAKULINE EHITUS Rakk - Kõige väiksem ehituslik ja talituslik üksus, millel on kõik elu tunnused. Elusorganismid jagunevad: Ainuraksed Hulkraksed amööb imetajad 2.AINE- JA ENERGIAVAHETUS Toitainete ja energia saamine keskkonnast Autotroofid Heterotroofid sünteesib toitu väliskekskonnast. (mullast) 3. PALJUNEMISVÕIME Suguline Mittesuguline viljastumine pooldumine 4.ARENEMIS- JA KASVAMISVÕIME Otsene Moondeline Järglased sarnanevad sündides vanematega Järglased omandavad moonde käigus uusi tunnuseid 5.STABIILNE SIEKESKKOND Püsiv keemiline koostis,stabiilne happelisuse tasu (pH) Kõigusoojased Püsisoojased Konn Karu 6.REAGEERIMINE ÄRRITUSELE Hulkraksetel meeleorganid, millega võtavad vastu infor väliskeskkonnast ja reageerivad sellele; üherakulistel rakumembraanis spetsiaalsed valgumolekulid. 7.PÄRILIKKUS Järgla...
Kordamiskiisimused agrokeemias 1. Muld, kui elusorganism ja taimede nõuded mullale, kui toitekeskkonnale Omad iseregulatsioonivõimet. Ainevahetus ümbritseva keskkonnaga. 2. Liikuva lämmastiku allikad ja kao võimalused mullas · Kaod NH3 lendumine, kui ammofikatsioon mulla pinnal; Fiksatsioon; Denitrifikatsioon; Immobilisatsioon; Väljauhtumine. · Allikad 3. Kaalium ja tema vormid mullas Üldsisaldus 0,8-2,8%. Väiksem liivmuldades, suurem karbonaatsetes muldades. 99% on liitsilikaatidena, seda taimedele vaid 1% omastatav. Kergetel muldades leostub kergelt välja, kolloidide sisaldus väike. Mulla liikuva K varudest ei tohiks ära kasutada teraviljadel 20-40%, trühvelviljadel 40-60%. Kaaliumi eri vormid mullas: · Mullalahustes. · Neeldunud mullakolloidides. · Seotud asendamatult mulla savimineraalidega. 4. Fosfor ja tema transformats...
I NÜÜDISÜHISKONNA KUJUNEMINE 1.tund TÖÖSTUSREVOLUTSIOON JA KAPITALISMI KUJUNEMINE Nüüdisühiskonna märksõnad: · tööstuslik kaubatootmine · rahva osalemine ühiskonna valitsemises · vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus · kapitalism ja demokraatia · teenindusühiskond/ postindustriaalühiskond · heaoluühiskond ja liberaalne ühiskond · postmodernistlik sotsiaalfilosoofia Tööstusrevolutsioon: · tehnoloogiline progress · uued töö organiseerimise moodused (fordism) · uued sotsiaalse kontrolli mehhanismid (sh organiseerumised a/ü-tesse, töölisparteidesse jms) Muutused ühiskonna sotsiaalses struktuuris: 1) tööhõive majanduse põhivaldkondades (põllumajandus, tööstus, teenindus) 2) linna- ja maainimeste suhtarv (urbaniseerumine) 3) leibkonnamudelid (suurtest talumajandustest väikesed pered ja riiklik sotsiaalhoolekanne) 4) majandusliku jõukuse jagunemine (kaotajateks maa-aristok...
Kordamiskiisimused agrokeemias 1. Muld, kui elusorganism ja taimede nõuded mullale, kui toitekeskkonnale Omad iseregulatsioonivõimet. Ainevahetus ümbritseva keskkonnaga. 2. Liikuva lämmastiku allikad ja kao võimalused mullas · Kaod NH3 lendumine, kui ammofikatsioon mulla pinnal; Fiksatsioon; Denitrifikatsioon; Immobilisatsioon; Väljauhtumine. · Allikad 3. Kaalium ja tema vormid mullas Üldsisaldus 0,8-2,8%. Väiksem liivmuldades, suurem karbonaatsetes muldades. 99% on liitsilikaatidena, seda taimedele vaid 1% omastatav. Kergetel muldades leostub kergelt välja, kolloidide sisaldus väike. Mulla liikuva K varudest ei tohiks ära kasutada teraviljadel 20-40%, trühvelviljadel 40-60%. Kaaliumi eri vormid mullas: · Mullalahustes. · Neeldunud mullakolloidides. · Seotud asendamatult mulla savimineraalidega. 4. Fosfor ja tema tr...
06-09-2006 Sotsioloogia- analüüsioskus. Argisotsioloogia- inimesed teevad päevast- päeva (nt. otsutamine) enesele aru andmata. Teaduslik sotsioloogia- toimub plaanipäraselt, sihikindlalt. Kuidas algab uuring? Prognoos 1. Mis saab edasi kui midagi ette ei võeta? 2. Mida teha, et olukord muutuks? 3. Kuidas kontrollida, kas olukord on muutunud? Sotsioloogia klassikud/ isad August Comte (1798- 1857)- mõtles välja sõna sotsioloogia (societas- ühiskond, logos- õpetus, teadus) Sotsioloogia uurib inimese käitumist grupis. Sotsioloogia hakkas arenema 18. saj lõpu poole Euroopas. Seda mõjutasid Prantsuse revolutsioon (1789), tööstus revolutsioon. Herbert Spencer (1820- 1903) Sotsialiseerimine- ühiskondlikuks tegemine. Kooli funktsioonid. Emile D...
KORDAMISKÜSIMUSED. Sport ja tervis eksamiks. Jaanuar 2017. 1. Nimeta ainevahetuse etapid, milliseid molekule inimene vajab keskkonnast ja milliseid annab keskkonda tagasi? Milliseid toitaineterühmi peab inimene toiduga saama (6)? Millised neist annavad energiat? 2. Ainete aktiivne (kanalid, pumbad) ja passiivne (osmoos, difusioon) transport. Too näiteid mõlema transpordiliigi kohta. Mis on iso-, hüpo- ja hüpertooniline lahus? Mis on füsioloogiline lahus? 3. Mis on assimilatsioon ja dissimilatsioon? Milline protsess on valdav sportliku tegevuse käigus? Aga pärast seda? Põhjenda, miks! 4. Inimese põhikoed, nende ehitus ja funktsioonid? 5. Parasümpaatilise ja sümpaatilise närvisüsteemi toime kehatalitlustele? 6. Milleks vajab inimene energiat? Üldise energiakulu komponendid ja osakaal? Kui suur on päevane energiavajadus? Milliste biomolekulidega ja kui suures osakaalus (%) peaks see vajadus olema kaetud? 7. ATP str...
Kordamisküsimused: Sissejuhatus, tärklis tootmise tehnoloogia 1. Toiduainete üldine liigitus koostise, happesuse, aine oleku, kasutatava toorme ja kasutusviisi järgi. 1. Happesuse järgi (kõrghappelised, madalhappelised toiduained). 2. Keemilise koostise järgi (rasvarikkad, valgu-rikkad, süsivesikuterikkad jms). 3. Aine oleku (konsistentsi) järgi (tahked, vede-lad, viskoossed jne). 4. Kasutusviisi järgi ( pooltooted, supid, pastad, kastmed, valmistoidud jt). 5. Kasutatava toorme järgi (piima-, liha-, pagari-, tomati-, puuvilja-, loodus- jne. tooted). Sõltuvalt keemilisest koostisest saab toitained jagada orgaanilisteks ja anorgaanilisteks (mineraaltoiteained). Orgaanilised on näiteks valgud, süsivesikud, vitamiinid, anorgaanilised aga näiteks vesi, ammoniaak. Tinglikult saab toitained jagada ka makro- ja mikrotoit-aineteks; esimesel puhul vajab organism neid suhteliselt suuremates kogustes võrreldes t...
Psühhodünaamiline - Käitumise põhjuseks inimese psüühikas toimuv liikumine. S.Freud – ID – MORAALITU. Sünnib kaasa, ta teenib alateadvuses selleks, et ellu jääda, primitiivsus, teenib mõnu printsiipe NÄIDE: söömine; TAHAB NÜÜD JA KOHE SÜÜA. EGO – ÜRITAB MORAALNE OLLA. Alateadvuse ja teadvuse vahepeale peaks jääma; õpib edasi lükkama mõnu NÄIDE: kõht tühi, aga lükkan edasi toidukorda. NÄIDE: PEAN OOTAMA, LÄHEN KUSKILE PAREMASSE KOHTA. SUPER EGO - ÜLI MORAALNE. Tekib viimasena, allasurutud viha, mis on suunatud täiskasvanute vastu. NÄIDE: POLE VIISAKAS SÜÜA HETKEL, EHK EI. Alateadvuse all. E.H.Erikson – Areng läbib teatud faasid, kõige suurem jõud on keskkonnal, tunnistab ID, EGO ja SUPER EGO, aga põhiliseks on tema arvates EGO. Selleks, et järgmisesse astmesse edasi minna, peab olem üks aste piisavalt lahendatud. Meeldiva ja ebameeldiva astmed. Positiivsed kogemused, ei ole ainult head, vaja halba ka. A.Adler – Esimene, kes hakk...
1. Elektromagnetväli materjalis. Levimine vabas Peegelduspinna ebaühtlaseks lugemiseks on järgmine kriteerium: ruumis. Elektromagnetväli materialis Pt Vaba ruumi kadu L0 on defineeritud kui tingimusel J = 0 kirja panna Maxwelli teise võrrandi saab juhul Pr 0 Gt = Gr = 1 . L sõltub ainult laine sfäärilisest levimisest × H = jE +E = j 0 ...
patenti ei anta.35 Siiski leiab Ühendriikide apellatsioonikohus teisiti, nimelt kui leiutis eksisteerib mikrotasandil, juhul kui prior art ei võimalda kvalifitseeritud oskustega isikul luua nanoskaalal versiooni juba eksisteerivast seadmest või materjalist, siis vähendatud versioon samast seadmest või materjalist võib olla mitte-ilmne võrreldes suurema versiooniga, isegi kui ainsaks erinevus on suurus.36 Seega tähendab see asjaolu, et makro või mikrotasandilt vähendatud seade võib olla mitte-ilmne, isegi juhul kui kaks seadet erinevatel skaaladel on identsed. Tulenevalt eelnevast saab väita, et lihtsalt mõõtmete vähendamine ei saa olla ainus tingimus saavutamaks leiutustaset, patenditaotleja peab välja tooma leiutise kasulikkuse, ootamatu tulemuse või tehnilise raskuse ületamise. Nanotehnoloogia puhul mängibki olulist rolli omasus, mille teooriale vastavalt ei ole võimalik
aastakümnetel. Eestis on soouuringutega tegeldud vähe ning sotsiaalse soo mõistegi inimestele, kes selle valdkonnaga otseselt ei tegele, sageli raskesti arusaadav. Seda enam, et ka eestikeelses terminoloogias täpne vaste ingliskeelsele terminile 'gender'puudus. Maailmas on palju vaieldud selle üle, kuidas kujunevad inimeste arvamused soorollide kohta, ettekujutused soolise võrdväärsuse jms kohta. Tavaliselt eristatakse makro ja mikrotasandi tegureid. Esimeste puhul lähtutakse sellest, et maade lõikes ilmnevad selged erinevused soorollidega seonduvate hoiakute osas. Põhjusena tuuakse välja nii heaoluriikide erinevatele tüüpidele omast poliitikat, mis erineval viisil toetab meeste ja naiste teatud käitumisviise (EspingAndersen 1990, 1999), kui ka laiemalt ,,soolist korraldust" (gender arrangements PfauEffinger 2003) ehk kultuuri, institutsioonide, sotsiaalsete struktuuride ja tegutsejate
Pt 1 lk 10-20 osata nimetada elu omadusi ja tuua näiteid nende avaldumise kohta 1. RAKULINE EHITUS Rakk on kõige lihtsam ehituslik ja talituslik üksus, millel on kõik elu tunnused. Elusorganismi jaotatakse:ainuraksed(bakter), hulkraksed Toitainete saamine: ● autotroofid ● heterotroofid 2. BIOMOLEKULIDE ESINEMINE (kunagi on olnud elu) Keerulise ehitusega ained, mis väljaspool ei moodustu 3. AINE- JA ENERGIAVAHETUS keskkonnast, nende sünteesimine ainevahetus, selleks vajaliku energia saamine ja eraldamine 4. PALJUNEMISVÕIME, suguline mittesuguline 5. ARENEMIS- JA KASVAMISVÕIME ● otsene areng (järglased sarnanevad sündides vanematega) ● kaudne areng (järglased omandavad moonde käigus uusi tunnuseid) 6. STABIILNE SISEKESKKOND ● kõigusoojad ● püsisoojad 7. REAGEERIMINE ÄRRITUSELE Hulkraksetel meeleorganid, millega võtavad vastu infot väliskeskkonnast ja reageerivad sellele; üherakulistel rakumembraanis spet...
Mida hõredam ta on, seda paremini vastab ideaalse gaasi tasemele. m VALEM:pV= M *RT 46. Mis on reaalne gaas?- Reaalses gaasis peab arvestama molekulide mõõtmetega ja vastastik mõjudega (Reaalne gaas on laiemas tähenduses reaalselt eksisteeriv gaas. Kitsamas tähenduses gaas, mille omaduste seletamisel ei piisa ideaalse gaasi mudelist.) 47. Isoprotsessid? iseloom + ül.- Isoprotsessid on protsessid, mille käigus üks olekuparameeter ei muutu. 48. Mikro ja makro parameetrid?- Mikroparomeetriteks nimetatakse füüsikalisi suurusi, mis kirjeldab ainet keha molekulaartasandil, on seotud molekulide ja nende liikumisega. Makroparomeetriteks nimetatakse füüsikalisi suurusi, mis kirjeldavad keha tervikuna. Mass, ruumala, rõhk, temperatuur ja tihedus on olekuparomeetrid, st, et kui 1 neist muutub, muutub kindlasti vähemalt 1 veel. 49. Kuidas saab siseenergiat gaasides muuta?- Soojusülekandega või tehes mehaanilist tööd. 50
I tund: Füüsika kui loodusteadus. Eesmärk jõuda füüsikasse läbi isiklike kogemuste. Kuidas kujunes sinu maailmapilt? (Sündmused tekitavad signaale, mida me oma meeleorganitega aistingutena tajume. Tajude tulemused töötab inimaju läbi ja nii tekibki inimese ettekujutus ehk kujutluspilt maailmast) Mil viisil füüsika õppimine on Sinu kujutlust maailmast muutnud? Kuidas füüsikas tehtud uurimused ja teadussaavutused on muutnud ühiskonna elukorraldust? (Füüsika uurimused võimaldavad luua ja välja töötada üha keerulisemaid ning paremaid seadmeid jmt.) Mis on maailm? Mida mõista loodusena ja millest see koosneb? Mis on füüsika? Et kreeka keeles tähendab sõna πχυσισ (physis) loodust. Sellepärast võime füüsikat julgesti pidada loodusteaduseks. Loodusteadusi on teisigi nagu bioloogia, geograafia, geoloogia, keemia ja astronoomia. Kuid kuna füüsika uurib kõige üldisemaid kõikjal ja kõigi kehade juur...
1) PÕHIMÕISTED 1. Mineraalid looduslike füüsikalis-keemiliste protsesside mõjul tekkinud, aatomite korrastatud paigutusega tahked keemilised elemendid või ühendid. 2. Savimineraalid kõrge peenestusastmega, vett sisaldavate kihiliste või ketikujulise kristallvõrega silikaatide rühm, kuhu kuulub palju mineraale. 3. Kivimid koosnevad ühest või mitmest mineraalist, keemilist koostist ei saa kindla valemiga väljendada. 4. Tardkivimid tekkinud magma tardumisel. 5. Settekivimid tekkinud maapinnal või maakoore ülemises osas madalal rõhul ja temperatuuril murenemise ja settimise ning organismide elutegevuse tagajärjel. 6. Süvakivimid kujunenud magma aeglase jahtumise tulemusel ning neil on täiskristalliline ehitus. 7. Purskekivimid tekkinud maapinnal kiiresti tardudes ja enamasti on klaasja või peeneteralise ehitusega. 8. Poolsüvakivimid kivimid, mis on tardunud suhteliselt ...
1) PÕHIMÕISTED 1. Mineraalid – looduslike füüsikalis-keemiliste protsesside mõjul tekkinud, aatomite korrastatud paigutusega tahked keemilised elemendid või ühendid. 2. Savimineraalid – kõrge peenestusastmega, vett sisaldavate kihiliste või ketikujulise kristallvõrega silikaatide rühm, kuhu kuulub palju mineraale. 3. Kivimid – koosnevad ühest või mitmest mineraalist, keemilist koostist ei saa kindla valemiga väljendada. 4. Tardkivimid – tekkinud magma tardumisel. 5. Settekivimid – tekkinud maapinnal või maakoore ülemises osas madalal rõhul ja temperatuuril murenemise ja settimise ning organismide elutegevuse tagajärjel. 6. Süvakivimid – kujunenud magma aeglase jahtumise tulemusel ning neil on täiskristalliline ehitus. 7. Purskekivimid – tekkinud maapinnal kiiresti tardudes ja enamasti on klaasja või peeneteralise ehitusega. 8. Poolsüvakivimid – kivimid, mis on tardunud suhteliselt ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
