Evolutsioon II Evolutsioon toimub ainult organismirühmades, üksikindiviid ei evolutsuioneeru. Väiksem evolutsioneerumisvõimeline organismide rühm on populatsioon( ühte liiki kuuluvad organismid ühel maa-alal) Geenil võib olla üks, kaks või mitu alleeli. Võimalike genotüüpde arv populatsioonis iga geeni kohta sõltub geenialleelide arvust. Tavaliselt on osad alleelid tavalised, teised mitte. Seega on osad genotüüpid sagedasemad kui teised. Geneetiline struktuur- alleelide ja genotüüpide suhteline sagedus Evolutsiooniks vajaliku geneetilise muutlikuse allikad: - Mutatsioonid - Kombinatiivne muutus - Geenivool=Geenisiire-ühe populatsiooni geenid satuvad teise - Geneetiline triiv- populatsiooni geneetilise struktuuri juhuslik muutumine.(mõjutab väiksemaid populatsioone) Mutatsioonid - Geenimutatsioonid (uued alleelid, geenid) - Kromosoommutatsioonid (muutused geenide paiknemises ja korduses) - ...
Palun täitke tühjad lahtrid MASB-11 Detail Ülesande püstitus Analüüs, skeem, valemid Materjalid Värvid Detail. Exceli valemid Funktsioon INDEX Tabel Korterid Funktsioon MATCH VBA funktsioon Otsi_Nr Funktsioonide INDEX ja MATCH kooskasutus Funktsioon VLOOKUP Detail. Kasutaja funktsioonid Detail. VBA funktsioonid ruumala ja täispindala leidmiseks VBA funktsioonid otsimiseks paralleelsetest vektoritest Detail. Makro Detail. VBA makro. Struktuur ja protseduurid Detailide tootmine Koondandmed materjalide koguste ja maksumuste kohta Koondandmedvärvide koguste ja maksumuste kohta Funktsioon SUMIF Rakendus "Detail" Ülesande püstitus Ettevõte valmistab erinevatest materjalidest, erineva kujuga ja mõõtmetega detaile, mis kaetakse ka mingi värviga. Realiseerida järgmised ülesanded antud kujuga detaili jaoks 1. Joonestada detaili skeem, koostada ja esitada valemiredaktoriga valemid detaili ruumala
4. Väetiste liigid: orgaaniline väetis (toitained), mineraalväetis (fosfor, lämmastik, kaalium) 5. Mineraalväetist hakati kasutama põllumajanduses 1840. aastal. 6. Täisväetised erinevad teistest väetistest selle poolest, et täisväetised sisaldavad kasvuks ja arenguks kõiki vajalike makroelemente (N ; P ; K ; S ; Ca ; Mg) ja mikroelemente (Fe ; B ; Mo ; Co ; Zn ; Cu ; Mn jt). 7. Mineraalväetiste kasutamisel tuleb rangelt silmas pidada : a) Makro ja mikroelementide vajaliku kogust olenevalt taime liigist ja mulla koostisest. b) Väetamise tähtaegu. c) Millisel kujul (tahkel või vedelal) kasutada väetist. d) Kui sügavale mulda väetis sisse viia. 8. Keemia osatähtsus põllumajanduses on suur. See tähendab seda, et kui kasutada väetisi, mis on keemia, tuleb saaki rohkem ja saagi kvaliteet on parem.
Arvestustöö nr. 1. 1.kursus Nimi: Klass: Vastake küsimustele ja kirjutage lahti mõisted kasutades Vikos antud materjale 1.Mis on loodusteaduste põhieesmärk..................................................................................................... ................................................................................................................................................................. 2.Mis on väline nähtavushorisont............................................................................................................ ................................................................................................................................................................. . 3.Too näiteid mikro-, makro- ja megamaailma objektidest (kõigile vähemalt 2) ........
Shapes("tuli").Fill.ForeColor.SchemeColor = värv paus p End Sub Sub Aitab() Muuda 0, 1 ' must End End Sub mprotseduur parameetrid Sub paus(pp) duurid Dim pl pl = Timer() + pp Do DoEvents Loop While Timer() < pl eColor = värv End Sub Kordused_1 Veski Koostada kaks makro pöörlema 1. Veski_0 Võimaliku Pöördenurga juurd 2. Lugeda töölehelt käik gaas käik pöördenurg 20 40 gaas (1 50), pa Teha spinner ja ker J Koostada kaks makrot, mis panevad veski tiivad pöörlema 1. Veski_0 Võimalikult lihtsalt
Inimese füsioloogia 1. KT (variant 1) 1) Vere ülesanded/funktsioonid? a) transport (toitainete, hapniku, mineraalainete, hormoonide, makro- ja mikroelementide, jääkainete, jms) b) miljöö (vere sisekeskkonna stabiilsuse ja koevedeliku koostise konstantsena hoidmine) c) kaitse (vere kaotuse vastu hüübimine, kehavõõra bioloogilise materjali vastu immuunsussüsteem) 2) Südametsükkel koosneb... ? a) süstolist vere väljutamine südamest b) diastolist südame nö puhkeaeg, mil veri voolab tagasi 3) Südame minutimaht... ? ... on löögisagedus korda süstoolne maht. Rahuolekus on see u 5-6l, kehalisel tööl isegi aga 25-30l. Sõltub a) löögisagedusest; b) süstoolsest mahust. 4) Veresoonte perifeerne vastupanu... ? ... on takistus, mis mängib suurt rolli vere voolamise kiirusel. See sõltub kolmest tegurist: veresoonte pikkusest, veresoonte läbimõõdust ja vere koostisest (nt kui paks veri on). Tähistatakse: R. 5) Aglut...
Mineraalväetised 1. Taimed vajavad oma kasvuks ja arenguks suuremates kogustes N, P, K, C, O, H, Ca, Mg, S. 2. Taimed saavad oma toiteelemente nii õhtust kui ka mullast.Õhust saavad taimed C, O, H ning mullast N, K, P, Ca, Mg, S, Fe, B, Cu, Mn, Zn, jt. 3. Kui mullas on vähe lämmastikku siis taimede kasv pidurdub, lehed muutuvad heledaks ning lehed võivad isegi kolletuda.Kui mullas on puudub fosfor siis taime lehed lähevad hallikaks või punetuvad ning võivad ka kolletuda.Vähese kaaliumi sisalduse korral mullas seemnete idanevus langeb, taimed haigestuvad kergemini, lehe ääred kolletuvad või kuivavad. 4. Saagi tõstmiseks viiakse mulda puuduvad keemilised elemendid.Selleks kasutatakse orgaanilisi ja mineraalväetisi. 5. Mineraalväetiste kasutamine algas 1840.a põllumajanduses. 6. Täisväetised erinevad teistest väetistest kuna sisaldavad taimede kasvuks ja arenguks kõiki vajalikke makroelemente milleks on ...
ITK sissejuhatus infotöötlusesse KT3 VBA variant 19 1.Kirjuta VBA-funktsioon, mis määrab isikukoodi järgi inimeste sugu: Function Sugu(ikood As String) As String Funktsioon saab väärtuseks "mees", kui koodi esimeseks sümboliks on 1,3,4; "naine" - kui esimeseks sümboliks on 2,5,6. Kui isikukoodi pikkus ei ole 11, kõik sümbolid ei ole numbrid või esimene sümbol ei ole ükski eelpool loetletuist, saab funktsioon väärtuseks "viga!". Lahendus: Function Sugu(ikood As String) As String If IsNumeric(ikood) And (Len(ikood) = 11) And (Mid(ikood, 1, 1) = "1") Or (Mid(ikood, 1, 1) = "3") Or (Mid(ikood, 1, 1) = "4") Then Sugu = "mees" ElseIf IsNumeric(ikood) And (Len(ikood) = 11) And (Mid(ikood, 1, 1) = "2") Or (Mid(ikood, 1, 1) = "5") Or (Mid(ikood, 1, 1) = "6") Then Sugu = "naine" Else: Sugu = "viga!" End If End Function3 . Kirjuta Sub-protseduur (makro), mis küsib kasutaja käest täisarvude vahemiku ning leiab nende summa: Sub ArvudSumma() Näi...
Majandus Mis on majandusteadus? Majandusteadus on teadus inimestest, kes toodavad ja vahetavad, et saada kaupu ja teenuseid, mida nad soovivad. Majandusteadust defineeritakse ka tootmisressursside ja inimeste vajaduste kaudu. Sellest lähtekohast vaadatuna võime majandusteadust käsitleda kui sotsiaalteadust, mis uurib, kuidas piiratud ressursside tingimustes rahuldada inimeste järjest kasvavaid vajadusi. Tuntud majandusteadlane John Maynard Keynes kirjutas 1930. aastate Suure Majanduskriisi ajal: ,, Majandusteadus on pigem meetod kui doktriin, see on mõistmise mehhanism, mõtlemistehnika, mis aitab selle omanikul teha õigeid järeldusi". Majandussüsteem kajastab kuidas inimesed teevad ühiskonnas mida?, kuidas?, kellele? otsuseid. Erinevad majandussüsteemid: - Tavamajandus - Käsumajandus - Turumajandus - Segamajandus Esimesed kaasaegsed majandusteadlased: Merkantilistid Valitsesid Euroopas 16.-18.saj. ja väitsid, et ri...
DoEvents Sub Muuda(värv, p) Loop While Timer() < pl Shapes("tuli").Fill.ForeColor.SchemeColor = End Sub värv paus p End Sub Kordused_1 Veski Koostada kaks makro pöörlema 1. Veski_0 Võimalikul Pöördenurga juurd konstantidega käik gaas 2. Lugeda töölehelt 20 40 - käik - pöördenurg - gaas - (1 - 50), p Teha spinner ja ker J Koostada kaks makrot, mis panevad veski tiivad
Kordamisküsimused: Organismide keemiline koostis 1. Milliseid anorgaanilisi aineid leidub organismides? · Makro: C, H, O, N, P, S · Meso: Na, K, Mg, Ca, Cl · Mikro: Fe, As, Br, Sn, Si... 2. Milliseid orgaanilisis aineid leidub organismides? Süsivesikud, lipiidid, valgud, nukleiinhapped. 3. Milliseid elemente nimetatakse makroelementideks, milliseid mikroelementideks (näited)? · Makro: 9899% · Meso: grammides · Mikro: väga vähe 4. Selgita erinevate keemiliste elementide (C; H; O; N; P; S; Na; K; Ca; Mg; Fe; I) ülesandeid organismis. · C: biomolekulid, moodustab keemilisi sidemeid · H: bimomolekulid, vee koostises, vesiniksidemed · O: hingamine, töö, toitainete lõhustamine. · N: aminohapped ja nukleiinhapped · P: Rakumembraani ehitus, nukleiinhapped, energiaühendite koostises
- Fix DBCS kodeeringud salvestamise korruptsiooni viga. - Fix fail NULL iseloomu laadimis bug. - Fix php süntaksi esiletõstmine viga. - Fix lohistades lahtised aknas täitmise küsimuses kasutades Vista Aero kasutajaliidese stiili. - Fix lohistades lahtised aknas täitmise küsimuses kasutades Vista/Windows7 Aero UI stiilis. - Fix suur fail kärbitud pärast laadimist probleem. - Parandada faili laadimisel. - Fix Otsetee Mapper inconsistence küsimus pärast kustutamist makro või kasutaja käsk. - Lisada 2 rida wrap meetodeid (default pluss joondatud ja taane). - Lisada 2 menüükäsud: "Muuda Shortcut / Delete Macro" ja "Modify Shortcut / Delete käsku". - Add "Muuda" ja "Delete" nupud Otsetee mapperi dialoogi. - Lisa makro uus võimalus salvestada otsingu-ja asenda meetmeid. 7 - Fix SaveSession viga. - Eemaldage tähemärki count funktsioon alates olekuribal tänu oma tulemuslikkuse küsimus UTF8 faili.
Räpina Aianduskool Haljastuse eriala Päevane osakond Iseseisev töö Püsilillepeenra väetamine Koostaja:Allar Kadai Räpina 2009 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Püsilillepeenra väetamine............................................................................................................4 Väetusplaan ja väetiste omaduste kirjeldamine.......................................................................... 6 Kokkuvõte...................................................................................................................................7 Lisa.................................................................................................................................................
bIOLOOGIA Lipiidid (ei lahustu vees) 1.Raskvad 2.õlid 3, vahad 4. Steroidid Steroidid (B-vitamiin, kolesterool, suguhormoon) kolesterool ateroskleroos (haigus) Lipiidid 1. Lihtlipiidid 2.Liitlipiidid Rasvad Fosfolipiidid (esinevad rakumembraani koostises, ehk ehituses) Test Siga, lehm, lammas, hobune, tiiger -raha Koer-sõbralik, kass-laisk, rott-rõve, kohv-mõru, meri-mõnus - Kollane jaan, punane siim, roheline jana, oranz magnar, valge ivar 3 elementi raakudes kõige rohkem Hapnik,süsinik,vesinik Ka lämmastik, fosfor, väävel Makro- suur mikri-väike Ülivähe- cu, Z I F jne Orgaanilisi aineid 18% 1.vesi Hea lahusti, seega ainuvõimalik reaktsioonide tomumise keskond. 2. Katioonid organismides KjaNa-ioonid: närviimpulssi liikumiseks vaja Glükogeen talletatakse maksas ja lihastes Insuliin muudab liigse glük...
Biol.evolutsioon élu areng maal esimestestelusolenditest kuni praeguste liikideni.sots. Näited:-füüsik.ev.käigusarenesid aatmoitest galaktikad,planeedid.-sots.ev.käigus arenes inimkond,kultuurid ja tsivilisatsioon.-Keemil.ev.mood keerukamad org. ühendid.-Biol.ev.tekkisid eel ja päristuumsed organismid. Ev.inimmõju:tõuaretus-mõju:teistsuguste omadusega organismid Elu isteke elutust tänap:-puuduvad sobilikud ting.keemil.ev.toimumiseks,mis and is kunagi eeldused elu tekkeks.-puudub ürgookean,kust said alguse erinevad organismid. See oli tänap. ookenaiga võrreldes madalam,soojem. Miller:Hüpot:Elu tekkele eelneb keemiline evolutsioon, mille käigus tekkisid eluks vajalikud keemilised orgaanilised ühendid.Järeldus:Orgaanilised ained tekkisid anorg.ainetest. Ev.uuring:palentoloogilised leiud(kivistised,mida sügavamtest kihtidest leitud, seda algeisem ehitusega on,erinevad tänap. kivististest, mida pinnapealsemad seda saranasemad tänapäeva liiik...
ARVUTIVIIRUSED Koostas:Olesja Fomitsenko Juhendas:õp Natalia Männiste Avinurme 2007 Mis on viirus? Viiruseks nimetatakse programmi, mis on suuteline tegema endast koopiaid ja rakendada neid erinevatesse arvuti süsteemi ja võrku Viiruste tüübid VIIRUS PROGRAMMSED POSTI MAKRO TROOJA SPIOONID DESTRUKTIIVSED Arvutiviirused 1. Concept 2. AIDS II 3. Starship 4. Stealthviirus 5. Stoned Concept Ta nakatab MS Wordi dokumendi ja mallifaile kõigil ta platvormidel. Nakatatud dokumendi avamisel installeerib viirus end globaalsesse makroteeki mis harilikult asub failis NORMAL.DOT. Pärast seda nakatatakse iga dokument või mall, mis salvestatakse käsuga Save As.
Mineraalväetised 1. Milliseid põhilisi toiteelemente vajavad taimed oma kasvuks ja arenguks? Taimed vajavad kasvuks ja arenguks suurtemates kogustes makroelemente: N, P, K, C, O, H, Ca, Mg, S ning samuti on taimedele olulised mikroelemendid: Fe, B, Cu, Mn, Zn, Co, Mo jt. 2. Kust saavad taimed toiteelemente? Taimed saavad toiteelemente õhust ja mullast. Õhust saavad taimed järgmisi toiteelemente: C, O, H. N, K, P, Ca, Mg, S, Fe, B, Cu, Mn, Zn jt toiteelemendid mida taimed saavad mullast. 3. Mis juhtub taimedega põhiliste toiteelementide puudumisel? Lämmastiku (N) , fosfori (P) ja kaaliumi (K) puudumisel taimede lehed lähevad hallikaks või punetuvad ning võivad ka kolletuda, seemnete idanevus langeb ja taimed haigestuvad kergemini samuti pidurdub taimede kasv. 4. Mis liiki väetisi on olemas? On olemas mineraalväetised ja orgaanilised väetised. 5. Kuna sai alguse mineraalväetiste kasutamine? Mineraalväetiste k...
Ehitus maaterjalide klatitseerimine ja omadused 1.Kasutamine: Ehitus materjale jaotatakse *seinale *katusekatte *sooja isolatsjooniks *akustilisteks *põrandakatteks *viimistlus *hüdralatsiooniks *side ained jne materjalid 2.Toormaterjalid *päritolu järgi *looduslikud *tehislikud *keemilise koostise järgi *mineraalsed või orgaansed *lähte materjali järgi kas(puit,keraamilsed,klaas,metallsed) jne materjalid 3.tootmis tehnoloogja järgi: *looduslik *tehislik *põletatud *põletamatta 4.materjali kuju järgi: *kujusad tükk materjalid *silikaat kivid(keraamilised,plaadid) jne... *rullmaterjalid(katuse,põranda,tapeedid) *puiste materjalid:(tsement,soojustusvillad,betoon,täite materjalid) *vedelad materjalid (värvid,lakid,mastiksid) *pulbrilised(portlend tsement,lubi,ehitus kips) 5.materjali moodustatakse ainete järgi: *kristallsed ained(ehitus kips,looduslikud,ning tehislikud materjalid ehk betoo...
BIOKEEMIA 1. Vitamiinid, tähis, nimetus ja biofunktsioon (vaata tabelit) 2. Põhi-, makro-, mikroelemendid, mis need on? Makroelemendid kaltsium(Ca); naatrium(Na); kaalium(K); magneesium(Mg); kloor(Cl) Mikroelemendid:raud(Fe);vask(Cu);tsink(Zn);mangaan(Mn);koobalt(Co);jood(I);molübdeen(M o);vanaadium(V);nikkel(Ni);fluor(F);kroom(Cr);boor(B);seleen(Se);räni(Si);tina(Sn);arseen(As) 3. valgud, süsivesik, lipiidid – energiavajadus, kui suur % peab katma toiduratsioonis? Valgud- katavad 10-15% ööp.energiavajadusest; ööp.tarbitav hulk 50-100 gr. Süsivesikud – 60% ööp.energiavajadusest; ööp. tarbitav hulk 320-350 gr. Lipiidid -26-30% ööp.energiavajadusest; ööp.tarbitav hulk 80-90gr. 4. Millised on nõuded toidule? (amino-, taimsed-, loomsed) 5. Laktoosi intolerantsus – mis see on ? Ei talu piima 6. Milline on org. keskne süsivesik? Glükoos 7. Palju vett on vaja ööp tarbida? 1,5-2 l 8. Mis on suhkur? ...
maailma ühtset päritolu. Elusorganismides on aga teatud keemilisi elemente rohkem Elus organismis on levinud järgmised keemilised elemendid ; 1.) süsinik C 2.) vesinik H 3.) hapnik O 4.) lämmastik N 5.) fosfor P eespool loetletud elemente leidub organismides suurtes kogustes ehk 98 % . Kõikides organismides leidub ja seetõttu nimetatakse neid makroelementideks ( biogeensed, makro ehk suur) kõiki ülejäänud elemente nimetatakse mikroelementideks (ehk väike) keemilistest elementidest moodustavad organismides kahesuguseid aineid ; 1.) anorgaanilised 2.) orgaanilised anorgaanilisteks aineteks organismis on 1.) vesi 2.) mineraalsoolad 3.) mineraalhapped 4.) hüdroksiidid orgaanilisteks aineteks organismis on - 1.) valgud 2.) süsivesikud 3.) Lipiidid 4.) Nukleiinhapped 5.) Hormoonid 6.) Vitamiinid
toiduenergia ning varustama organismi tarvilike toitainetega. · Mitmekesisus- tähendab et mida laiem ja mitmekesisem on toiduainete valik, seda tõenäolisem on vajalike toitainete saamine. Toitained Toitained on toiduainete koostisosad, mis seeduvad seedekulglas ja imenduvad vere kaudu organismi ning mida organism kasutab nii kehaomaste ainete sünteesiks kui ka energeetilistel eesmärkidel. Toitained on: makro ja mikrotoitained · Valgud · Rasvad · Süsivesikud · Vitamiinid · Rasvad · Mineraalained · Vesi Makrotoitained: valgud rasvad süsivesikud vesi (mõõdetakse kümnetes või sadades grammides) Mikrotoitained: vitamiinid, mineraalained ( mõõdetakse milli või mikrogrammides) Päevasest koguenergiast peaks andma: Süsivesikud 55-60% ( 340-400g, sellest 20-30g kiudaineid ja suhkruid kuni 10%) Rasvad e. Lipiidid 25-30% ( 85-90g) Valgud 10-15% ( 95-105g)
Kirjelda ettevõtte sisekeskkonda: hõlmab kõiki tingimusi ja jõude organisatsiooni sees. Selle moodustavad sisemised tegurid(sündmused, üksused,ressursid,juhtimisstiil,organisatsioonikultuur jne), mis mõjutavad töötajate käitumist, ettevõtte tegevust ning langetatavaid valikuid. Sisekeskkond on omanike poolt kontrollitav ning allub juhtimisele. Kirjelda ettevõtte väliskeskkonda(mikro- ja makrokeskkond): Moodustavad seda ümbritsevad tegurid (tingimused, trendid,jõud,sündmused,organisatsioonid jne), mis mõjutavad ettevõtte tegevust ja valikuid, avades ettevõttele võimalusi ja kutsudes esile riske. Mikro:Kliendid, konkurendid,tarnijad ja koostööpartnerid, vahendajad, huvigrupid, pangad, omavalitsused, tarbijakaitse, maksuamet,konkurentsiamet. Seondub erinevate siderühmadega, mis on otseselt seotud ettevõtte eesmärkide saavutamisega. Makro: Looduskeskkond, majanduskeskkond, tehnoloogiline keskkond, sotsiaalne keskkond, poliitiline keskko...
Perestroika-sotsialismileeri lagunemise peamine põhjus? 1985. aastal tuli Nõukogude Liidus võimule Mihhail Gorbatsov. Käsumajandus oli jõudnud selleks ajaks ummikseisu ja Nõukogude Liit ei suutnud konkureerida demokraatlike riikidega. NSV Liidus saadi aru, et riiki pole võimalik vanaviisi edasi juhtida ja alustati perestroikat, mille peaeesmärgiks oligi majandusliku olukorra parandamine. Alustatud reformid polnud aga piisavalt edukad, ning sotsialismileer varises lõpuks ikkagi kokku. Kuid kas perestroikat võib käsitleda sotsialismileeri lagunemise peamise põhjusena? Perestroikal saab eristada nii makro- kui ka mikrotasandit, millest viimane saigi kogu sotsialismileeri jaoks otsustavaks. Nõukogude Liidus pöörati suurt tähelepanu suhete parandamisele lääneriikidele, kuid samal ajal jäi tähelepanuta mikrotasand ehk inimeste igapäevaelu, mis halvenes iga aastaga. Kasvas rahva rahulolematus, mis viis nii Nõukogude ...
1. Mis on toiduained ja toitained, allikas, milleks vaja? Toiduainete(taimsed,loomsed) koostisosad on toitained. Toitained-Mikro(vitamiinid, mineraalained) Makro (süsivesikud,rasvad,valgud,vesi) Toidust saame kasvamiseks ja kudede uuendamiseks vajalikud ained ning ka energia. 2. Mis on ensüümid? Mis tähtsus on inimese organismis ensüümidel? ensüümid on eriliste omadustega valgud, mis kindlustavad keemiliste reaktsioonida toimumise, jäädes ise samal ajal muutumatuks. ensüümid reguleerivad kogu organismi elutalitlust, nende abil organismide kasv, arenemine, liikumine ja toimuvad eluprotsessid. Seedimine. 3
Sõnavara päritolu. Põlis, laen ja tehissõnad Põlis ehk genuiin ehk genuiinne tüvi on vana oma keele tüvi, mida pole ära tuntud kui laenu kuskilt mujalt. Soomeugri keeleteadus on põlis ehk genuiin ehk genuiinses tüvevaras eristanud järgmised päritolurühmad (kolmandas lahtris on H. Rätsepa arvutused, kus küsitava etümoloogiaga sõnad on eri hüpoteeside põhjal arvatud korraga mitmesse rühma): Päritolurühm Aeg Arv Näiteid uurali tüvevara (kaugeimad vasted vähemalt uurali algkeelest (aegade 104119 tüve ela, ema, jõgi, kaks, kala, ühes samojeedi keeles) hämarusest IV aastatuhan keel, kõiv, nimi, ole, puu, deni e.m.a) päev, vesi so...
1 Mis on loodus? Millele loodus vastandub? Inimlikule, tehislikule? 2 Mis on maailm? Miks maa, miks ilm? 3 Kuidas saab teada, mismoodi loodus toimib? 4 Mis on loodusseadus? 5 Kes on vaatleja, mida ta vaatleb ja miks ta vaatleb? 6 Mis on vaatlus? Mille poolest võivad vaatlused erineda? 7 Mis on katse, mis on eksperiment? 8 Mida teha vaatlustest ja katsetest saadud andmetega? Kuidas seda teha? 9 Mis on teadus? Milliseid teadusi on olemas ja mille poolest nad erinevad? 10 Kuidas sündis teadus, see, mida me tänapäeval teaduseks nimetame? 11 Miks püüab füüsika vaadata üha kaugemale Universumi ja üha sügavamale ainesse? 12 Mis on nähtavushorisont? Kuidas füüsika suhtub nähtavushorisontidesse? 13 Miks on mõistlik vahet teha mikro-, makro- ja megamaailma uurimisobjektidel? 14 Kuidas loodusteaduslik meetod püüab uurimistööd üles ehitada? Millised on olulised etapid teadusliku teadmise saavutamisel? 15 Miks on mõõtmine nii oluline? Millised võiv...
kontsentratsioon ehk tihedus, vaba aja kasutamise võimalused, asendustegevused. 5.2 Transpordi mõju ühiskonnale (positiivne ja negatiivne) Positiive mõju on elanikkonna üldise heaolu kasv nende liikumisvajaduse rahuldamise läbi ning negatiivne on ühiskonnal saamata jäänud heaolu liiklusõnnetuste ja elukeskkonna halvenemise tõttu. 5.3 Veonduse mõõdikud makro- ja mesotasandil Makro: - majandustegevuse regionaalne jaotus - välismajanduse intensiivsus - geograafiline asukoht Meso: - eri veoviise mõjutavad seadusandlikud aktid - transpordivõrgu kvantiteet ja kvaliteet - veotariifide tase 6. 6.1 Suurenev vajadus veoteenuse järele tuleneb suurenevast vajadusest kaupade ja teenuste järele Mastaabisääst on hulgitootmise mastaabi laienemisest tulenev keskmise tootmiskulu
Sotsiaalne õiglus, ebaõiglus ja ebavõrdsus tervises Anu Kasmel Sissejuhatus Viimasel aastakümnel on ilmnenud, et enamikes ühiskondades, ka nn. heaoluühiskondades suurenevad erinevused tervisenäitajates erinevate sotsiaalsete gruppide vahel. Enamikes Lääne-Euroopa ja Põhja-Ameerika riikides on keskmine eeldatav eluiga XX sajandi teisest poolest alates pidevalt tõusnud. Kui aga jälgida keskmist eeldatavat eluiga erinevates sotsiaalsetes gruppides, siis ilmneb, et mõnedes gruppides esineb püsiv langustendents (Marmot and McDowall, 1986; Borrell et al., 1997). Uuringu "Sotsiaalne ebavõrdsus tervises" (Kunst et al., 2002) andmetel on kõrgharidusega meeste keskmine eeldatav eluiga 13,5 aastat pikem kui põhiharidusega meestel, naistel on vastav näitaja 8,6 aastat. Eksisteerib seaduspärasus, et tervisenäitajatele on iseloomulik sotsiaalne astmelisus kõrgeima sissetulekuga inimeste te...
võõrainete ehk antigeenide kahjutuks tegemiseks. mikroelemendid-organismide normaalseks elutegevuseks üliväikestes kogustes vajalikud keemilised elemendid.(Fe, Cu, Zn, jt) transportvalk-valgu molekul, mis viib aineid raku või organsmi ühest otsast teise. esinevad nt rakumembraani koostises. 2. millist keemilist ühendit on rakkudes kõige rohkem? (2p) - vett 3. millises kaalulises vahekorras vajavad organismid mikro- ja makroelemente? (2p) mikro vajab väikestes kogustes, makro aga suurtes. 4. kuidas rakud vabanevad hingamisel moodustunud süsihappegaasist?(2p) vabanenud CO2 lahustub vees ära ja tulemusena moodustuvad karbonaatioonid, mis... 5. millised ained kuuluvad lipiidide hulka? (2p) rasvad, õlid, vahad. 6. kirjelda petiidsideme moodustumist. (2p) kahe aminohappe omavahel reageerimisest moodustub ribosoomis nendevaheline kovalentne side, mida nimetatakse petiidsidemeks. 7. võrdle DNA ja RNA monomeere - mis on ühist ja mis on erinevat? (2p)
Mikromaailm Maailmas on hästi palju objekte nii väikseid kui suuri. Objektide suuruste järgi saab maailma jagada kolmeks haruks: mikro-, makro- ja megamaailmaks. Makromaailm alla kuuluvad objektid, mis on inimese jaoks silmaga nähtavad ja katsutavad. Näiteks puu või kivi. Megamaailma alla kuuluvad väga palju suuremad asjad kui inimene ise ja mis ei ole hästi tajutavad. Näiteks planeedid. Me kõik teame, et meid ümbritsevad planeedid, enamus suuremad kui planeet Maa. Samas ei ole meil võimalik neid näha ega katsuda, aga me teame, et nad on olemas. Kolmas haru on siis mikromaailm. Ka sinna haru alla kuuluvad asjad, mida me ei näe ega taju. Need osad on aga väga väga palju väiksemad kui inimesele nähtavad asjad. Nagu me kõik teame, siis kõik asjad koosnevad osadest, mis moodustavad ühe terve asja. Võtame inimese. Inimesel on organid, nagu süda ja maks ja kopsud jne., mis omakorda koosnevad ühesugust...
Sissejuhatus sotsioloogiasse Sotsioloogia kui teadus Mis on teadus? Teaduse "ametlik" definitsioon teadus on eriline reaalsuse tunnetamise ja mõtestamise vorm. Samamoodi on ka kunst, religioon ja igapäevane mõtlemine (argiteadvus) spetsiifilised reaalsuse tunnetamise ja mõtestamise vormid, mis kõik erinevad teineteisest mingite tunnuste poolest. Teadusliku mõtlemise iseärasused võrreldes argi-mõtlemisega. Argiteadmine sisaldab enamasti mitmeid selliseid arvamusi, mis on teineteisele loogiliselt vasturääkivad, mille tõesust pole võimalik kontrollida ja mille päritolu on ebaselge. Teaduslik teadmine on - loogiliselt kooskõlaline, ei sisalda loogilisi vastuolusid (ühe teooria piires) - kontrollitav, selle tõesust on võimalik kindlaks teha - selle päritolu on selge, on teada kuidas see on saadud. Äsja nimetatud tunnused on pi...
Füüsika 12.C klassi grupp, presenteerib Teile : Valguse Teke. Külm helendus. Mida nimetatakse külmaks helenduseks? Luminestsenst on helendus, mille põhjuseks ei ole keha hõõgvele kuumutamine, vaid teised mõjutused. Luminestsents on tahkiste , vedelike või gaaside mittesoojuslik helendus ultravalguse, elektronkimbu, keemilise toimel. Luminestsentslambid on hõõglampidest mitmeid kordi ökonoomsemad ja annavad meeldivamat valgust. Luminofoor. Luminestsentsvalgust kiirgavad ained, mille hulka kuuluvad näiteks orgaanilised ained, mille spektraalne koostis ja intensiivsus ei vasta aine temperatuurile. Näiteks : ZnS:Cu (Kooloni järel on lisand.) Siiretel lisandiaatomis või- ioonis tekivadki luminestsentsifootonid. (Temperatuuril 293 K (20 ºC) vastab musta keha kiirgusmaksimumile lainepikkus 10 µm.) Luminofooride omadused : Luminofoorid töötavad energiamuundajatena, mis transformeerivad erinevaid en...
Avaliku sektori kulutused G= 16 Maksud T= 15 Leida: a) Tasakaalutulu 382 b) Tarbimiskulutused 357 c) Sääst 10 Makro KT 2.1 lah % 0 s kroonides: APC APS 1.2 -0.2 1.12628 -0.12628 1.07143 -0.071429 1.02902 -0.029024 + 349 0.70 DI NX 10 10 10 10 10 10 10
Kui puuduks hõõrdejõud Mida me näeks, kui poleks hõõrdejõudu? Õige oleks öelda, et me ei saakski midagi näha, sest meid endid polekski. Kuidas me saakski olla? Hõõrdeta pole võimalik liikuma hakata ja seistagi saaks ainult täiesti perfektselt joondatud masskesemega esemed. Kõndimisest ei oskaks me unistadagi, kui me mingi ime läbi üldse olemas oleks. Riideid ei saaks olla, sest kui kiudude vahel poleks hõõret, siis ei saakski kangad koos püsida, rääkimatagi õmblustest jne. Mutrid keerleksid poltidelt iseenesest maha, mõjutudes ainult gravitatsioonist (eeldades, et see oleks meil olemas, sellises utoopilises olukorras). Poleks hõõrdumist ei saaks meil olla isegi mitte pinnavorme, sest nii liiv, kui kõik muu vajuks ühtlaseks pinnaks (jättes arvemstamata, et kivimite tekkeks on vaja et nad oleks esmalt aja jooksul kokku tambitud ja püsiks see mõnda aega paigal). Seega oleks meil täiesti sile, täiuslik, kera kujuline Maa, nagu vedelikupall....
Millised on peamised makro skoopilised parameetrid? Termodünaamikas kasutab nähtuste kirjeldamiseks makroparameetreid, mileks on füüsikalised suurused, mida kasutatakse ainekoguse kui terviku soojusliku oleku kirjeldamiseks. Nendeks on suurused, mida on võimalik hõlpsasti mõõta, näiteks ainekoguse mass, rõhk, ruumala, temperatuur. Suurusi rõhk, ruumala ja temperatuur nim ka olekuparameetriteks. Olek ei tähenda siin mitte agregaatolekut, vaid ainekoguse seisundit, mison määratud olekuparameetrite p, V ja T konkreetsete väärtuste kogumiga. Kui ühte olekuparameetrit muuta, muutub ka vähemalt üks teine olekuparameeter. Mis on termodünaamiline süsteem? Termodünaamikas vaadeldakse pretsesse tavaliselt suletud ehk soojuslikult isoleeritud süsteemis(näiteks suletud termopudelis). Selliseks süsteemiks on kehade kogum, mis on soojusvahetuses ainult omavahel, mitte aga väljaspool kogumit asuvate kehadega. Mida iseloomustab kahe keha temperatuuri...
1. Mida nim. molekulaarkineetiliseks teooriaks ja selle teooria kolm põhialust? See on õpetus, mis selgitab kehade ehitust ja omadusi aatomite ja molekulide vastasmõjust ja pidevast liikumisest lähtuvalt. 1)Kõik kehad koosnevad osakestest-molekulidest, aatomitest, ioonidest. 2)Kõik osakesed on pidevas kaootilises liikumises. 3)Koostisosakestevahelmõjuvad vastasmõju jõud. 2. Milline on aine mikroskoopiline ja makroskoopiline käsitlus, nimeta mikro ja makroparameetrid koos tähistega? Mikroparameetrid:.molekuli mass-m0, molekuli kiirus, molekulide kontsentratsioon-n Makro parameetrid:mass-m, rõhk-p, ruumala-V, temp-t 3. Mida nim. ainehulgaks, molaarmassiks, Avogadro arvuks, nende tähised ja ühikud. Ainehulk-füüsikaline suurus, mis määratakseaatomite arvuga-n(mol) Molaarmass-ühe mooli mass kg-s -M(kg/mol) Avogadro arv-6,02*1023 NA(1/mol) 4. Millised parameetrid on olekuparameetrid, miks? rõhk, ruumala ja temperatuur, ...
ax2 + bx + c = 0 reaalarvulised juured. Kui lahendid puuduvad, kuvada vastavates lahtrites tekst ei ole. Soovitus. Leida eraldi diskriminandi D väärtus: D=b2 4ac. Kui D<0, siis lahendid puuduvad. Valemites kasutada nimesid!!! 2) Teha ruutparabooli y = ax2 + bx + c graafik vahemikus (5; 5). 3) Teha VBA makro, mis loeb töölehelt kordajad ning leiab ja kirjutab töölehele juured x1, x2 või teated nende puudumise kohta Ruutparabool: 50 ax2+bx+c 0 -5 -4 -3 -2 -1 0 1 2 3 4 5 -50 B3: 1) Koostada valemid, mis võimaldavad leida ruutvõrrandi
F12 Save As... Salvestamine uue nime all Alt-F1 Go To next field Järgmisele väljale Alt-F3 Create AutoText Auto teksti loomine valitud tekstist Alt-F4 Quit Word Wordi sulgemine Alt-F5 Restore Maksimeerimiseelsete mõõtmete Alt-F7 Next misspelling Järgmine õigekirjaveaga sõna Alt-F8 Run a Macro Makro käivitamine Alt-F9 Toggle Field Codes Väljakoodide kuvamine/peitmine Alt-F10 Maximize Maksimeeri aken Alt-F11 Visual Basic Näita VB koodi Alt-Shift-F1 Go To previous field Eelmisele väljale Alt-Shift-F2 Save Salvesta Alt-Shift-F4 Close Sule programm Alt-Shift-D Insert Date field Kuupäeva lisamine teksti
KONTROLLTÖÖ NR 3 KORDAMISKÜSIMUSED 1.Milline seedenääre toodab süsivesikuid, rasvu ja valke lõhustavaid ensüüme? Kõhunääre 2. Milliseid ülesandeid täidavad organismis toitained? Iga toitainet vajab elusolend mingiks otstarbeks: * Valgud – on organismi peamine n-ö ehitusmaterjal, on vajalikud rakkude moodustamiseks. * Süsivesikud – on peamine energiaallikas, ehkki need pole nii energiarikkad kui rasvad. * Rasvad – on energiarikkad ained ning energiavaruna väga tähtsad. * Vesi – lahustab toitaineid ja kannab neid organismis laiali, loob püsiva keskkonna ja kaitseb meid ülekuumenemise eest. *Mineraalained – on vajalikud keha normaalseks talitlemiseks. * Vitamiinid – on orgaanilised ühendid, mida inimene normaalseks elutegevuseks tingimata vajab. 3.Milliste elundite kaudu väljub organismist liigset vett kõige rohkem? Neerude kaudu. 4.Vitamiinid on eriliste omadustega ained. Tõmba loetelus joon alla väidetele, mis ise...
Biloogia 2 Kontrolltöö 1. Milline erinevus on makro-ja mikroelementidel? Makroelemendid on organismis põhielemendid ( C, H, N, O, P, S ) moodustades 96-97 % elusorganismide koostisest.Mikroelemente ( K, Cl, Ca, Na, Mg ) ei ole nii palju, kõigest kümnendik- ja sajandik protsenti, kuid on hädavajalikud organismide normaalseks elutegevuseks. 2. Milliseid keemilisi elemente on rakkudes kõige enam? Kõige enam on rakkudes hapnikku, süsinikku ja vesinikku, vähemal määral lämmastikku, fosforit ja väävlit. 3. Milles seisneb vee tähtsus? · Vesi on lahustiks paljudele anorgaanilistele ja orgaanilistele ainetele. · Osalemine keemilistes reaktsioonides (nt polüsahhariidide ja valkude lagundamine ja süntees, fotosüntees). · Ainete transport rakus ja rakust välja toimub vesilahusena. · Raku- ja organismisisese stabiilsuse tagamine (nt kehatemperatuuri reguleerimine higistamise kaudu...
le K2O % perioodi (enne kasvuks ja jooksul. istutamist) õitsemiseks TÄIEND- kõiki vajalikke VÄETAMINE: makro ja Enne õitsemist mikroelemente. SUBSTRAL® N 10% märtsist- 1 kuni 2 korda ettenähtud Substral Tagab Aia P2O5 6% septembrini vegetatsioonipe väetise värviküllase ja universaal- K2O 10% rioodi jooksul. kogus ümber rikkaliku
FLA- Füüsika loodusteaduslikud alused https://www.syg.edu.ee/~peil/10_fla/ Tähtsamad mõisted, teadmised Mis on loodus- see on see mis on reaalselt ja sõltumata meist endist. Füüsikaline maailm ongi loodus. Füüsikaks nimetatakse loodusteadust, mis uurib kõigi mateeriavormide ehituse, liikumise ja vastastikmõjude kõige üldisemaid omadusi ja seaduspärasusi. Mida tähendab, et füüsika on empiiriline teadus- kogemuslik, tunneme ja tajume meelte abil kõike. Füüsika on täppisteadus, uurib looduse kõige üldisemaid nähtusi ja püüab leida neis loodusseadusi. Vaatlejal peab olema meeled; mälu ja mõistus. Füüsikaline tunnetusprotsess- vaatleja saab loodusest infot meelte kaudu. Katse- ehk eksperiment. vaatlust, mis viiakse läbi selleks spetsiaalselt loodud tingimustes. Vaatlemine- tähtsaim uurimismeetod. Andmetöötlus- uuritavaid objekte, nähtusi ja sõltuvusi kirjeldatakse arvude abil. Mõõtmine- tundmatu võrdlemine tuntud ühikuga. Mitte kunagi ...
väiksemad kui inimesele nähtavad asjad. Sinna kuuluvad näiteks aatomid, algloomad, rakud jne. Neid asju saaksime me vaadelda näiteks mikroskoobiga. Makromaailma alla kuuluvad asjad, mida me näeme ja mis on meile katsutavad. Sinna kuuluvad näiteks inimesed meie ümber, autod, majad jne. Megamaailma alla kuuluvad väga palju suuremad asjad kui inimene ise ja mis ei ole hästi tajutavad. Näiteks planeedid ja päikesesüsteem. Järelikult koosneb maailm kindlasti mikro-, makro ja megamaailmast. Meie ümber on nii palju asju, et neid on võimatu kokku lugeda. Kõik need asjad on osake maailmast. Arvad, et on võimatu täpselt öelda, millest maailm koosneb ja selleks kuluks sadu aastaid, et need asjad üles loetleda. Kaudselt öeldes koosneb Maailm mikromaailmast, makromaailmast, ning megamaailmast.
VASTSELIINA GÜMNAASIUM Kristjan Nedo TOIDU- JA TOITAINED Referaat Juhendaja: Merike Mändmets Vastseliina 2012 Sisukord 1. Sissejuhatus Valisin referaadi teemaks toidu- ja toitained, kuna tahtsin saada täpsemat informatsiooni nende kohta ning rohkem teada saada nende erinevuste kohta ning ka nende kahjulikkuse ja kasulikkuse kohta. Töö eesmärgiks on teada saada mis on toitained, mis on toiduained. Lisaks nende sarnasused, erinevused, kasulikkus, kahjulikkus. Kuidas jaotuvad toitained ja toiduained, nende väiksemad osad. Toitained Toitained on keemilised ained, mida organismid vajavad ainevahetuses või kasutavad energiaallikana. Toitained imenduvad kehas: valgud, rasvad, sahhariidid, mineraalained, vitamiinid ja vesi. Iga toitainet vajab elusolend mingiks otstarbeks. Valkudest moodustuvad kehar...
Elu tunnused: 1) keerukas organiseeritus ( organismides tekivad biomolekulid) 2) aine ja energiavahetus ( sellega tagatakse püsiv sisekeskkond) 3) paljunemine ( mitte suguline, suguline) 4) pärilikkus 5) areng ( otsene- sarnased vanematega, moondega- erineb vanematest, järkjärgult muutub) 6) reageerimine väliskeskkonna ärritustele (loomadel aktiivne, taimedel passiivne) Elu organiseerituse tasemed: 1) Molekulaarne tase ( uurimisobjektideks biomolekulid, haruteadus- molekulaarbioloogia) 2) Rakutase ( ilmnevad kõik elutunnused. Kõige tähtsam tase. Tsütoloogia) kude- sarnase ehituse ja talitusega rakud moodustavad koe, histoloogia ...
1. Põllumajandusökonoomika aine ja koht teaduste süsteemis 1.1. Teaduse olemus ja ülesanded. Majandusõpetuse olemus Teaduse olemus Teaduse põhiolemuseks on ühiskonna kõigi rikkuste suurendamine maailma täielikuma tunnetamise kaudu. Rikkused esinevad nii materiaalsete kui ka vaimsete hüvedena. Teadus ise on inimkultuuri üks tähtsamaid saavutusi, resp. hüvesid. Teaduse tekke põhjusteks olid: 1) ühiskonna areng (tootlike jõudude areng); 2) ühiskondliku tööjaotuse süvenemine. Teaduse spetsiifika, mille poolest ta erineb teistest inimtegevuse aladest, väljendub uue otsingus. Teaduse põhiülesanded: 1) turunõudlusele vastavate tootmisvõimsuste arendamine ja nende efektiivne kasutamine. Tootmisvõimsusi tuleb korrigeerida turunõudlusele vastavalt. 2) tootmise ainelise ja regionaalse struktuuri selline täiustamine, mis vastaks rahvamajanduse kõige mitmekülgsematele vajadustele ja tagaks kõigi piirkondade majandusliku arengu kiirenda...
Lahustunud orgaanilise aine tähtsus veekogudes Sissejuhatus · Vee hea lahustusvõime tõttu ei ole looduslik vesi puhas, vaid sisaldab ümbritsevast keskkonnast pärinevaid looduslikke aineid, kui ka inimtegevuse tulemusel vette sattunud kahjulikke ning mürgiseid ühendeid. · Eristatakse vees lahustunud orgaanilist ainet (LOA, läheb läbi 0,2-0,45 m poori suurusega filtrist), mis moodustab umbes 90% kogu OA-st ning partikulaarset ehk lahustumatut orgaanilist ainet LOA päritolu LOA võib pärineda väga erinevatest allikatest. LOA-d tekib nii looduslike taimede kui mikroobide lagunemisel, kuid võib sattuda ka vihmavee abil mullakihtidest järvedesse, jõgedesse, ookeanitesse kui ka põhjavette. Samuti võib LOA-d toota insitu: veetaimede vohamine toodab samuti orgaanilist materjali, mis peale taimede lagunemist satub vette. Lisaks fotosünteesivatele organis...
Vändra Gümnaasium 10.klass Tugeva väetiselahuse mõju kress-salatile Miniuurimistöö Juhendaja: MSc Hille Arumäe Vändra 2013 Sissejuhatus Minu teaduslik miniuurimistöö ,,Tugeva väetiselahuse mõju kress-salatile" kajastab tugeva väetiselahuse mõju kress-salati kasvule võrreldes kraaniveega kastes. Valisin katse läbiviimiseks kress-salati, kuna see idaneb kiiresti ja peale katse sooritamist saan salati oma tarbeks ära kasutada ning taim ei lähe raisku. Sooritan katse ja vaatlen seda 7 päeva jooksul ning teen sellest järeldused. Uurimisküsimus: kuidas mõjutab väetiselahus kress-salati kasvu? Hüpotees: tugeva väetiselahusega kastmine kiirendab kress-salati kasvu. 1. Mõjutegurid ja uurimisõbjekt 2. Vesi Vett vajavad kõik elusorganismid. Nad koosnevad suures osas veest. Vesi on üks levinumaid ja parimaid lahusteid, s...
Mineraalained Nimi Kursus Mis on mineraalained? On mikrotoitained, mis on inimese normaalseks tegevuseks hädavajalikud. Piisav kogus organismis tagab keha häireteta talitluse ning aitab vältida haigusi. Allikaks tasakaalustatud tahke ja vedel segatoit. Makromineraalid Kaltsium Magneesium Kaalium Naatrium Kloor Fosfor Väävel Kaltsium 99% organismi kaltsiumivarudest asub luudes, kõhredes ning hammastes. Piim ja piimatooted annavad inimesele ligi kolmveerandi vajaliku kaltsiumist. Defitsiidi korral võivad tekkida krambid, liigese valulikkus, pulsi aeglustumine, unetus, jalalihaste nõrgenemine, kõhukinnisust jm. Magneesium 65% talletub luukoes vees praktiliselt mittelahustuvate sooladena. Magneesiumivaaeguse tunnused on väsimus, lihasnõrkus, lihasvärinad, spasmid jm. Ohutu päevane üldnorm on täiskasvanule 600-700 mg. Kaalium Leidub eelkõige rakkude s...
TEEMA: BIOMETALLID Sissejuhatus: Biometallid , mida on normaalseks elutegevuseks organismil vaja, jagatakse kaheks: 1. Meso- e. makro biometallid (katioonid Ca2+ , Na+ , K+ , Mg2+ ) Täidavad biofunktsioone valdavalt ioonsel kujul. 2. Mikro- e. mikro biometallid (Fe, Sn, Cr, Ni, V, Mo, Co, Mn, Zn, Cu) Eri organismides on neid erinev hulk. Biometalle aatomitena inimese organismis ei leidu, sest lihtainena on paljud metallid vähepüsivad ning rohkem on tuntud nende ühendid. Biometallidel on tähtis roll mitmetes biokeemilistes protsessides. Inimesed saavad biometalle
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
