rajaja; esimene, kes leidis, et maa on kera kujuline ja tiirleb ümber päikese. Hellenismi periood 338 eKr alistasid Makedoonlased Kreeka. Aleksander Suur alustas laiaulatuslikke vallutusi. Ta vallutas Väike-Aasia poolsaare seejärel Süüria ja Palestiina, samuti ka Egiptuse, Mesopotaamia ja Iraani. Need vallutused toimusid 7 aasta jooksul 333-327 eKr. Ta soovis, et vallutatud aladel valitseks ühtne keel ja kultuur (Kreeka), mis oli enamjaolt võimatu. Kreeklaste ja Makedoonlaste väljaränne lähisidasse seoses vallutustega -> kultuuri levitati idamaadesse => segunes kohaliku kultuuriga. Vallutuste käigus rajati hulganisti uusi keskusi, millest tähtsaim oli Aleksandria. Selles linnas oli kuulus ja tähtis raamatukogu. Hellenismi periood lõppes 30 aastal e.m.a roomlaste vallutusega. Aleksander Suure järel ei suudetud hoida impeeriumi ühtsena, see jagati tema väepealike vahel. Jagunes kolmeks - Egiptus, nn Seleukiidide riik (lõpuks kahanes ja hõlmas vaid
Makedoonia t�us - makedoonlased v�tsid j�rk-j�rgult omaks kreeka keele ja kombed; kuningas Philippos II hakkas sekkuma Kreeka riikides omavahelistesse suhetesse; Ateena oli k�ige rohkem sellele vastu ja moodustati Kreeka linnriikide liit Makedoonia vastu; Kreeka sai l��a ja langes Makedoonia v�imu alla ********************************************************************************** HELLENISMIPERIOOD 338-30 a. eKr Aleksander Suur vallutas makedoonlaste ja kreeklaste juhina P�rsia ja j�udis Indiani kogu Ees-Aasia, Egiptus ja Iraan olid A. Suure v�imu all just see vallutus panigi aluse hellenismiperioodile A. Suure surma j�rel toimusid v�epealike s�jad ja impeerium lagunes kujunesid hellenistlikud linnriigid (Mesopotaamia, Egiptus ja Makedoonia) Kreeka linnriigid olid Makedoonia v�imu all Aleksandria - pealinn (Egiptuses)
Aurelius- . Teda on nimetatud filosoofiks keisritroonil. Attila- li hunnide hõimuliidu juht Odoaker- li germaani väepealik ja Itaalia kuningas Justinianus I- Teda peetakse Ida-Rooma riigi edukaimaks valitsejaks. Faalanks algselt Makedoonia jalaväe lahingurivi, kus sõdurid reastusid üksteise kõrvale nii, et nende kilbid moodustasid tiheda seina ja esimesed sõdurite read suunasid oma odad ettepoole. Hellenism - idamaadesse rännanud kreeklaste ja makedoonlaste kultuuri segunemine idamaade kultuuriga. Patriits rooma kodanik, kes kuulus ülemkihi ehk nobiliteedi hulka. Plebei rooma kodanik, kes kuulus lihtrahva hulka. Kapitooliumi emahunt hunt kes imetas müütilisi Rooma linna asutajaid Romulust ja Remust. Etruskid - muistne roomlasteeelne rahvas, kelle õitseng Lääne- ja Kesk-Itaalias Etruurias algas 8. sajandil eKr. Populus Romanus rooma inimesed. Tsentuuria - Vana-Roomas leegioni allüksus, 30100 jalameest
Odoaker - germaani väepealik ja Itaalia kuningas alates 476. aastast kuni surmani. Justinianus I - Ida-Rooma keiser 527–565. Teda peetakse Ida-Rooma riigi edukaimaks valitsejaks. 14) Selgitage järgmised mõisted: Faalanks – algselt Makedoonia jalaväe lahingurivi, kus sõdurid reastusid üksteise kõrvale nii, et nende kilbid moodustasid tiheda seina ja esimesed sõdurite read suunasid oma odad ettepoole. Hellenism - idamaadesse rännanud kreeklaste ja makedoonlaste kultuuri segunemine idamaade kultuuriga. Patriits – rooma kodanik, kes kuulus ülemkihi ehk nobiliteedi hulka. Plebei – rooma kodanik, kes kuulus lihtrahva hulka. Kapitooliumi emahunt – hunt kes imetas müütilisi Rooma linna asutajaid Romulust ja Remust. Etruskid - muistne roomlasteeelne rahvas, kelle õitseng Lääne- ja Kesk-Itaalias Etruurias algas 8. sajandil eKr. Populus Romanus – rooma inimesed. Tsentuuria - Vana-Roomas leegioni allüksus, 30–100 jalameest.
Odoaker - germaani väepealik ja Itaalia kuningas alates 476. aastast kuni surmani. Justinianus I - Ida-Rooma keiser 527–565. Teda peetakse Ida-Rooma riigi edukaimaks valitsejaks. 14) Selgitage järgmised mõisted: Faalanks – algselt Makedoonia jalaväe lahingurivi, kus sõdurid reastusid üksteise kõrvale nii, et nende kilbid moodustasid tiheda seina ja esimesed sõdurite read suunasid oma odad ettepoole. Hellenism - idamaadesse rännanud kreeklaste ja makedoonlaste kultuuri segunemine idamaade kultuuriga. Patriits – rooma kodanik, kes kuulus ülemkihi ehk nobiliteedi hulka. Plebei – rooma kodanik, kes kuulus lihtrahva hulka. Kapitooliumi emahunt – hunt kes imetas müütilisi Rooma linna asutajaid Romulust ja Remust. Etruskid - muistne roomlasteeelne rahvas, kelle õitseng Lääne- ja Kesk-Itaalias Etruurias algas 8. sajandil eKr. Populus Romanus – rooma inimesed. Tsentuuria - Vana-Roomas leegioni allüksus, 30–100 jalameest.
· Arhailine ajajärk 800 500 eKr - 800 eKr tähestiku loomine; tsivilisatsiooni tunnused kõik olemas; linnriigid: nt Ateena ja Sparta; ülekreekalised religioossed keskused (Delfi, Olümpia); 776 eKr olümpiamängud; · Klassikaline ajajärk 5. Saj ekr 330 eKr - 5. Sajand eKr oli kreeka kultuuri õitseaeg, samas ka suurte sõdade periood: Kreeka-Pärsia sõda, Peloponnose sõda (kodusõda Ateena), makedoonlaste vallutused; · Hellenism 330 30 eKr - Kreeka alad suurriigi koosseisus, aga Kreeka on eeskujuks, kultuuride segunemine; võõrvõimud: 4. Saj. eKr Makedoonia koosseisu (Aleksander Suur), 2. Saj eKr Rooma Tuntud isikud: · Homeros ,,Ilias" ja ,,Odüsseia" · Sokrates Vana-Kreeka filosoof, teda peetakse lääne filosoofia rajajaks · Pythagoros - a² + b² = c², matemaatik · Hippokrates lääne meditsiini isa Peajumalad:
........................... m) Aleksander Suure õpetaja, rajas Lykeioni, loogikareeglid - ........................... n) ,,Iliase" autor - .......................................... 12 Hellenistlik ühiskond ja kultuur 1.Lugege tähelepanelikult allikaid. Küsimustele vastamisel tuginege nii allikatele kui oma teadmistele. Allikas A Aleksander Suure sõjakäik vallandas kreeklaste, vähemal määral ka makedoonlaste, ulatusliku väljarände idamaadesse. Esimene stiimul oli väeteenistus, kuhu nii Aleksandri retke kui ka diadohhide sõdade ajal oodati Kreekast ja Makedooniast pidevat täiendust. Sõjameestele järgnesid kaupmehed, käsitöölised ja muud õnneotsijad. Diadohhid ning nende järeltulijad jätkasid Aleksander Suure algatatud linnade rajamist vallutatud aladel, millega kujunes Vahemere rannikul Kesk-Aasia ja Induseni ulatuv kreeka asunduste võrgustik
periood Demosthenes ja filipikad (Tiidus lk. 66-68) Demosthenes (384–322 eKr) oli Vana-Kreeka oraator ja Ateena riigimees. Demosthenes sai tuntuks oma Makedoonia-vastase hoiakuga ning tänu oma osavale sõnaseadmiskunstile suutis ta enda poolele meelitada paljud kreeklased. Tema organiseeritud oli ka Chaironeia lahing, kus kreeklased aga kaotasid. Peale seda saadeti ta pagendusse, kuid ta püüdis veel peale Aleksander Suure surma Ateenasse naasta, et juhtida kreeklasi taas makedoonlaste vastu, kuid sai lüüa ning otsustas mürki võtta, et mitte vangi langeda. Oraator Demosthenes olnud lapsepõlves haiglane, hapra ja õrna kehaehitusega poiss. Eakaaslased panid talle hüüdnimeks „Bataal”, mis tähendas perset. Oraatorikunst huvitas teda varasest noorusest. Kuid algul naerdi ta esinemised välja, kuna kõne oli segane, hingamine katkendlik, ta pudrutas ning väljendus ebaselgelt. Demosthenes kaebas oma ebaõnne näitlejast sõbrale, Satyrosele
Saj. keskel. Patriits-Rikkad suursugused roomlased, kellel olid kodanikuõigused ja keda võidi valida riigiametisse. Plebeid. Vaesed, kellel polnud kodanikuõigusi nt: neid ei võidud valida riigiametisse. Võisid osaleda rahvakoosolekul. Plebeid võisid valida endi hulgast rahvatribuunid- need kel oli veto õigus nt: võisid keelata seadused, mis olid plebeidele kahjulikud. Roomalased vallutasid kogu Itaalia aastal 265 eKr, 3 Puunia sõda oli Kartaagoga. 149a eKr saavutas rooma makedoonlaste üle otsustava võidu ja ühendas sellega Makedoonia, Rooma ja Kreeka. 133 eKr pärisid roomlased Pergamoni kuningalt testamendiga tema Väike- Aasia riigi. Roomast sai Vahemere valitseja. 4.Rooma impeerium: jaota ja valitse põhimõtte-see tähendas seda, et Rooma pidas oma vastastega läbirääkimisi alati ühekaupa ja sõlmis kokkuleppeid igaühega eraldi. Rooma poliitika. Rooma kodakondsuse jagamises ei kõheldud, neid jagati üksikutele inimestele väikse teene
1.Tsivilisatsiooni teke Tsivilistatsioon e. kõrgkultuur sisemiselt korraldatud ja kõrge kultuuriastmega ühiskond Varaste tsivilisatsioonide tunnused: viljelusmajandus ja karjakasvatus(oldi üle mindud küttimiselt ja koriluselt) / ühiskondlik tööjaotus(osa inimesi tegeleb põlluharimise või karjakasvatusega, teised käsi või kirjatööga, juhivad riiki) / ühiskondlik kihistumine / riiklus(rikkam ülemkiht või osa sellest oli saanud sisuliselt elukutseliseks ja valitsevaks klassiks, mis juhtis ja kontrollis madalamate ametnike abil ja seadustele toetudes enam-vähem kogu ühiskonna tegevust teatud territooriumil) / kirja olemasolu(seda kasutati eelkõige majandamist ja riikliku korraldust puudutavate ülestähenduste tegemiseks) / usk jumalatesse Vanaaja tsivilisatsioonide uurimine: arheoloogia - muististe põhjal ühiskonna varasemat minevikku käsitlev ajalooteaduse haru, muinasteadus (tegeleb vanade esemete väljakaevamisega ja nende uurimisega) et...
I osa 2013/2014. õppeaasta III ülekooliline test Seitse armastuslugu ajaloost Seitse armastuslugu ajaloost I Kleopatra ja Antonius Kleopatra VII Rooma marmorbüst Vana Muuseum, Berliin Ptolemaioste dünastia* Ptolemaios I Soter (tõlkes: päästja) oli Aleksander Suure** väepealik. Kui Aleksander 323. a eKr suri, jagasid tema väejuhid suure riigi omavahel. Väejuht Ptolemaiosest sai esmalt Egiptuse satraap ehk asehaldur. Ta liitis oma valdustega ka Küprose ja Väike-Aasia lõunaranniku. 305. a eKr kuulutas kreeklane Ptolemaios end Egiptuse kuningaks, pannes aluse Ptolemaioste dünastiale. ____________ * dünastia valitsejasugu, rida samast soost põlvnenud ja üksteise järel valitsenud monarhe ** Aleksander Suur (356323 eKr), Makedoonia kuningas ja väejuht, kes kindlustas Makedoonia ülemvõimu Kreekas, vallutas hulga alasid, k.a Egiptuse; tema vallutustega sai alguse nn hellenismi ajajärk, ku...
15) hellenistlik riik - muutused valitsemises/riigikorralduses, hiskonnaelus, religioonis, kirjanduses? polis kaotas thtsuse , tuli palga sjavgi , luule muutus elekantseks ning ainestik mtoloogiast tulid komdiad. Arhitektuur muutus korrapraseks nt Aleksandria tuletorn . Tekkis maailma kaart , religioon oli idamaine . 16)hellenism- mis see on? on ajajrk Aleksander Suurest kuni I sajandini eKr, mil prast Aleksandri vallutusi Idamaadesse rnnanud kreeklaste ja makedoonlaste kultuur segunes Idamaade kultuuriga (330146 eKr.), ehk periood, mil kreeklased valitsesid idamaade le ja seda kuni Rooma vimu kehtestamiseni.See periood oli Kreeka teaduse hiilgeaeg. 17)Rooma- Vabariigi ajajrk kestis aastast 510 eKr aastani 30 eKr vi aastani 27 eKr. Kuninga asemel sai vimukandjaks kaks valitavat konsulit. Konsulid juhatasid sjavge. Reaalse ohu korral anti vim kuni kuueks kuuks diktaatorile.
· Kreeka Pärsia sõjad o 5.saj eKr I pool (500 449) o Pärslased vallutasid saari o 490 eKr Maratoni lahing. Pärsia väed Ateena vastu. Sparta ei jõudnud appi. o rahu Ateenale liidriroll, poliste koostöö · Peloponnesose sõda o 5.saj eKr II pool o vastu Ateena ülemvõimule o Sparta määras rahutingimused o poliste vahelised tülid o Ateena hiilgeaja lõpp · makedoonlaste vallutused o Philippos II o Aleksander Suur jätkab suure impeeriumi loomist · Ateena Sparta Kesk - Kreeka Lõuna-Kreeka Võim kuulus aristokraatlikele ja Kaks päritava võimuga kuningat, neile riigiametnikele, nõukogule; hiljem ka allus sõjavägi; täitsid preestri kohustusi + lihtkodanikud 30 liikmeline vanemate nõukogu.
Aktiivne kolonisatsioon Vahemerel. Kaubandus Idamaadega. Polise areng. Delfi oraakli esiletõus. Klassikaline- (500- 338eKr) Ateena ja Sparta rivaliteet ja hülgeaeg. Perikles Ateenas loob Demokraatia(agoraa, rahvakogus). Kirjanduse ja dramaturgia areng. Keraamika. Arhitektuuri areng(templiehitus, Ateena akropol). 431-404eKr Poloponnesose sõda. Dooria, Joonia ja Korintose orderid. Hellenistlik- (323-100eKr) Kreeklaste ja makedoonlaste kultuuri segunemine idamaade kultuuriga. Valitseja tugines armeele. Polised kaotasid tähtsuse. Tekis valitsejakultus. Kreeka keel sai maailmakeeleks. Sõjavägi palgasõdurid(sõjatehnika ja sõjalaevad täiestusid). Rajati suurlinnad. Teaduse hiilgaeg. 2) Kreeka valitsemisvormid Polis oli sõltumatu, omavalitsusel ja omakaitsel põhinev Kreeka linnriik, kus moodustati nõukogu ning poliitikaga tegeleti rahvakoosolekutel
): c2=a2+b2) arvas, et kõik põhineb arvudel. Meditsiinist on tuntud Hippokratese vanne, mis kohustab arste igas olukorras ennastohverdavalt võitlema patsientide elu ja tervise eest. Sellest perioodist pärineb ka ajalookirjutiste algus, kui Herodotos, ajaloo isa, pani kirja esimese sellelaadse teose "Historia". HELLENISMIPERIOOD ptk. 20 lk. (141-146) 4. saj keskel eKr tugevneb Balkani poolsaare põhja osas kreeklaste sugulasrahva makedoonlaste riik. Nad austasid kreeka kultuuri ja võtsid selle eneste jaoks üle. Philippos II (valitses 359-336 eKr). Tema ajal sai Makedoonia omale väga tugeva sõjaväe. Võttis kasutusele uue lahingurivi makedoonia faalanksi. Ta oskas Kreeka poliste omavahelistest tülidest kasu lõigata. Nii alistas ta Chaironeia lahingus 338. a eKr mitmete Kreeka poliste ühisväe. Lüüasaamise lõpptulemusena lõppes Kreeka poliste iseseisvusaeg
rannikul võeti Linnriikliku korralduse retke, mille tulemuseks oli kogu tekkisid lossid ja neid kujunemine kasutusele ümbritsevad linnad, kirja Ees-Aasia, Egiptuse ja Iraani pronks ja Aristokaatia teke langemine makedoonlaste võimu kujunemine. Algas Kirja kasutuselevõtt (~800) tekkisid minoiline kultuur, mille alla. Peale tema surma algasid suuremad 776. aastast algab sõjad Makedoonia väepealike keskuseks oli Knossos. olümpiamängude pidamise asulad. 1600 arenes ka vahel ning suurriik lagunes
2. Muinasaeg muinasaeg algas esimeste inimeste tekkimisega vähemalt 2 miljonit aastat tagasi. lõppeb esimeste kirjalike ülestähenduste ilmumisega 3000 eKr vanaaeg algas 3000 a eKr kirja leiutamisega lõppes 476 a. Lääne-Rooma keisririigi lagunemisega keskaeg algas 476 Lääne-Rooma keisririigi langusega lõppes 1492, mil Kolumbus jõudis Ameerikasse, ning renessanssi levikuga uusaeg algas 1492 suurte maadeavastuse ja renessanssiga lõppes 1914 Esimese maailmasõjaga lähiaeg algas Esimese maailmasõjaga 1914 lõppes 1991 Eesti iseseisvumisega Kuidas kujunes usk? Suremise tõttu. Hakati arvama, et meil on hing, mis pahaseks saades jätab keha maha ja inimene sureb. Selle takistamiseks hakati palvetama ja uskuma jumalatesse. Kuidas kujunes kunst? Inimesed tahtsid kogetud hetki jäädvustada ja loodusest leitud materjalidega, mis andsid teatud viisil värvi, maaliti koo...
Tema õpetuse puhul on tähtis mateeria ja olemus ehk vorm. Matemaatik Phytagoras arvas, et kõik põhineb arvudel. Meditsiinist on tuntud Hippokratese vanne, mis kohustab arste igas olukorras ennastohverdavalt võitlema patsientide elu ja tervise eest. Sellest perioodist pärineb ka ajalookirjutiste algus, kui Herodotos, ajaloo isa, pani kirja esimese sellelaadse teose "Historia". HELLENISMIPERIOOD 4. saj keskel eKr tugevneb Balkani poolsaare põhja osas kreeklaste sugulasrahva makedoonlaste riik. Philippos II (valitses 359-336 eKr). Tema ajal sai Makedoonia omale väga tugeva sõjaväe. Võttis kasutusele uue lahingurivi makedoonia faalanksi. Nii alistas ta Chaironeia lahingus 338. a eKr mitmete Kreeka poliste ühisväe. Lüüasaamise lõpptulemusena lõppes Kreeka poliste iseseisvusaeg. Aleksander Suur (valitses 336-323 eKr) surus maha Kreeka poliste vastuhaku. Alustas oma sõjakäiku idamaadesse aastal 334 eKr (kestis kuni 325. a eKr). Võimsaim vastane on Pärsia
tema väepealike ja nende poegade vahel. Sõdade tulemusena jagunes maailmariik väiksemateks osadeks, millest tähtsamad olid: - Ptolemaioste riik Egiptuses. - Seleukiidide riik Mesopotaamia ja Süüria piirkonnas. - Pergamoni riik Väike-Aasia lääneosas. - Makedoonia ja sellele alluvad Kreeka polised Balkani poolsaare lõunaosas. 4.4. Hellenism: Aleksander Suure vallutusretkega kaasnes kreeklaste ja makedoonlaste massiline ümberasumine Lähis-Ida maadesse. Palgasõdurite järel hakkasid tulema ka teiste ametite esindajad. Kreeka keel ja kombed levisid eriti Vahemere idapoolse ranniku aladel. Kaugemal Aasia sisepiirkondades jäi kreeklaste osatähtsus väikeseks. Hellenismiperioodiks kutsutakse ajajärku alates Aleksander Suure sõjakäigust kuni aastani 30 eKr, kui Rooma riik allutas viimase kreeklaste poolt valitsetud Egiptuse riigi
tema väepealike ja nende poegade vahel. Sõdade tulemusena jagunes maailmariik väiksemateks osadeks, millest tähtsamad olid: - Ptolemaioste riik Egiptuses. - Seleukiidide riik Mesopotaamia ja Süüria piirkonnas. - Pergamoni riik Väike-Aasia lääneosas. - Makedoonia ja sellele alluvad Kreeka polised Balkani poolsaare lõunaosas. 4.4. Hellenism: Aleksander Suure vallutusretkega kaasnes kreeklaste ja makedoonlaste massiline ümberasumine Lähis-Ida maadesse. Palgasõdurite järel hakkasid tulema ka teiste ametite esindajad. Kreeka keel ja kombed levisid eriti Vahemere idapoolse ranniku aladel. Kaugemal Aasia sisepiirkondades jäi kreeklaste osatähtsus väikeseks. Hellenismiperioodiks kutsutakse ajajärku alates Aleksander Suure sõjakäigust kuni aastani 30 eKr, kui Rooma riik allutas viimase kreeklaste poolt valitsetud Egiptuse riigi
saj lõpul ekr, musta krundiga kaeti kujutise taust, figuurid jäid savikarva. Punakale pinnale oli võimalik peene pintsliga maalida üksikasju, kujutati keerukamaid liigutusi, ilmusid kehade pöörded ja nii muutus kogu kujutis ruumilisemaks ja looduslähedasemaks. 17.Mis oli hellenism? Millised olid hellenistliku aja tähtsamad kunstimälestised? Hellenism on ajajärk Aleksander Suurest kuni I sajandini eKr, mil pärast Aleksandri vallutusi Idamaadesse rännanud kreeklaste ja makedoonlaste kultuur segunes Idamaade kultuuriga (330146 eKr.), ehk periood, mil kreeklased valitsesid idamaade üle ja seda kuni Rooma võimu kehtestamiseni. Tähtsaimad hellenistliku aja kunstimälestised on Halikarnassose mausoleum, Artemise tempel, Olümpieion, Pharose tuletorn (aleksandria tuletorn), Rhodose koloss, Heliose pronkskuju, Pergamoni altar, Nike marmorkuju, Milose Venus. 18. Kus ja millal elasid etruskid? Mida ,,jutustavad" säilinud kunstimälestised etruskide
Tallinna Nõmme Gümnaasium Kreeka Referaat geograafiast Koostaja: Liisi Sepp Klass: 9b Juhendaja: Maigi Kärgenberg Tallinn 2009 2 Sisukord SISUKORD................................................................................................................3 SISSEJUHATUS........................................................................................................4 GEOGRAAFILINE ASEND....................................................................................... 5 AJALUGU..................................................................................................................6 LOODUS .................................................................................................................10 RIIGIKORD................................................................
Philippos II (382336 eKr) oli Makedoonia kuningas alates 359 eKr kuni surmani. Ta oli Aleksander Suure ja Philippos III isa. Tema naiseks oli Olympias. Philippos oli mees, kes pani aluse Makedoonia suurvõimule. Aleksander Suure vallutusretke tagajärjed- sõjaretke käigus vallutasid makedoonlased ja kreeklased Pärsia impeeriumi ning seega kõik maad Egiptusest Iraani ja Kesk-Aasiani. A.Suure maailmariik küll lagunes, kuid see ei lõpetanud kreeklaste ja makedoonlaste ülemvõimu Idamaades, sealsetes riikides võimutsesid ka järgnevatel sajanditel kreeka ja makedoonia päritolu valitsejad. Vallutusretke ja järgnenud sõdadega kaasnes kreeklaste ja makedoonlaste massiline ümberasumine Euroopast Lädis-Ida maadesse. Nii täitusid Vahemere idaranniku linnad peagi sisserändajatega Kreekast, kreeka keel muutus siin levinuimaks kõnekeeleks ja kreekapärane elulaad hakkas kohalikke traditsioone kõrvale tõrjuma
saj lõpul ekr, musta krundiga kaeti kujutise taust, figuurid jäid savikarva. Punakale pinnale oli võimalik peene pintsliga maalida üksikasju, kujutati keerukamaid liigutusi, ilmusid kehade pöörded ja nii muutus kogu kujutis ruumilisemaks ja looduslähedasemaks. 17.Mis oli hellenism? Millised olid hellenistliku aja tähtsamad kunstimälestised? Hellenism on ajajärk Aleksander Suurest kuni I sajandini eKr, mil pärast Aleksandri vallutusi Idamaadesse rännanud kreeklaste ja makedoonlaste kultuur segunes Idamaade kultuuriga (330146 eKr.), ehk periood, mil kreeklased valitsesid idamaade üle ja seda kuni Rooma võimu kehtestamiseni. Tähtsaimad hellenistliku aja kunstimälestised on Halikarnassose mausoleum, Artemise tempel, Olümpieion, Pharose tuletorn (aleksandria tuletorn), Rhodose koloss, Heliose pronkskuju, Pergamoni altar, Nike marmorkuju, Milose Venus. 18. Kus ja millal elasid etruskid? Mida ,,jutustavad" säilinud kunstimälestised etruskide oskustest,
Ta korraldas vallutusretke Aasiasse pärslaste vastu ja vallutas Väike-Aasia, Süüria, Palestiina, Egiptuse, Mesopotaamia ja Iraani ja likvideeris sellega Pärsia impeeriumi. Aleksander Suur pidas end kogu maailma valitsejaks. Ta suri varakult, kuid jätkusid tülid tema väepealike vahel, mis kestsid ligi pool sajandit. Selle tagajärjel lagunes hiigelriik kolmeks väiksemaks (Egiptus, Seleukiidide riik ja Makedoonia kuhu kuulus ka Kreeka). Kaasnes kreeklaste ja makedoonlaste massiline väljaränne Euroopast Lähis-Ida maadesse. Tähtsaim uus linn oli Egiptuses asuv Aleksandria, millest sai Vahemeremaade suurim keskus. Lisandusid Antiookia Süürias ja Pergamon Väike-Aasias. Vahemere idaosas levis kreeka arhitektuur, levis kreeka keel ning kreeklased olid kõrgel positsioonil. Kreekat ennast mõjutasid idamõjud. Oli alanud hellenismiperiood, mis lõppes 1. saj eKr kui roomlased vallutama tulid. Riigi- ja ühiskonnakorraldus Polised kaotasid oma tähtsuse
võimsaimaks kogu Balkanil. 338.a. eKr sai Kreeka liiduvägi Chaironeia lahingus makedoonlastelt hävitavalt lüüa, misjärel Philippos laskis end kuulutada kõigi hellenite juhiks. Need sündmused tähistasid Kreeka linnriikide iseseisvuse ja ühtlasi klassikalise ajajärgu lõppu. · Hellenismiperiood (338-30 eKr) - Philippos II langes vandenõu ohvriks ning riigi uueks valitsejaks tõusis Aleksander Suur (valitses 336-323 eKr). Ta juhtis makedoonlaste ja kreeklaste ühisretke Aasiasse pärslaste vastu, vallutades mõne aastaga Väike-Aasia, Süüria ja Palestiina, Egiptuse, Mesopotaamia ja Iraani ning likvideeris seega Pärsia impeeriumi. Ka Kesk-Aasia langes Aleksandri võimu alla, kuid katse Indiat vallutada nurjus. Nüüd pidas ta end juba kogu maailma vallutajaks. Aleksandri varasele surmale järgnesid aga tülid tema tähtsamate väepealike vahel. Ligi
ja Iraani ning likvideeris seega Pärsia impeeriumi. Pärast Aleksandri surma (323.a. eKr) lagunes tema maa- ilmariik kolmeks osaks, millest üks oli Makedoonia koos Kreekaga. Hellenistlikku Kreekat valitses kree- ka-makedoonia päritolu ainuvalitseja monarh. Linnaelus suuri muudatusi ei toimunud, kuid ametnike ja rahvakoosolekute võim oli tugevalt piiratud ning piirdus nüüd vaid igapäevaelu puudutavate küsimustega. Aleksandri vallutusretkele järgnes kreeklaste ja makedoonlaste massiline väljaränne Lähis-Ida maadesse, tänu millele omandas Vahemere idaosa üsna kreekapärase ilme: kreeklased olid sealse elanikkonna seas juhtpositsioonil, kreeka keelest sai peamine keel enam-vähem kõigis selle piirkonna linnades, levis kreeka arhitektuur jne. Samas toimus kreeka kultuuri segunemine idamaade kultuuridega ning nii kujunes helle- nistlik kultuur. Aleksander Suure vallutusele järgnenud perioodi nimetataksegi hellenistlikuks perioodiks, mis lõppes 146.a
Adiafoorad asjad, mida inimesed kõrgelt hindavad, nagu elu, tervis, varandus, au, aga aka nende vastandid haigused, surm, vaesus, orjus ja autus. Adiafoorad ei ole head ega halvad. Afektid takistavad meid tõelisi väärtusi tunnetamast. Vältida tuleks nelja afekti: lõbu, iha, muret ja hirmu. Epikuurlased Epikuros 341-270 eKr, sündis Samose saarel, vaese Ateena kolonisti pojana. Tutvus paljud koolkondadega, kuid ei näinud neis väljapääasu. Lõpuks leidis oma tee ''muutumata makedoonlaste tallalakkujaks või hulkuvaks peniks'' (küünikuks). Epikuros lahkub Ateenast ja liigub ringi 18 linnas. 306 aastal ostis Ateenas aiaga maja, kuhu rajas kooli. Eluviis oli lihtne, kaldus vaesuse poole. Selles aias kogunes palju imelikud inimesed. Kool kaotas oma hea maine Epikurose filosoofia: Eesmärgiks on vabaneda kannatustest ja jõuda õnneliku häirimatu seisundini. Filosoofia kolm osa: Eetika ehk õpetus õnnest, selle tingimustest.
kuni Egiptuse langemiseni Rooma võimu kokku oli neid üheksa) tempel, sisuliselt alla 30 eKr (periood, mil kreeklased kultuuri- ja teaduskeskus. valitsesid Idamaade üle). Hellenism aristokraatia riigikord, kus võim on tähendab pärast Makedoonia Aleksandri koondunud rikaste ja suursuguste inimeste vallutusi Idamaadesse rännanud kreeklaste kätte. (Sparta) ja makedoonlaste kultuuri segunemist poliitika linnriigi asjadega tegelemine idamaade kultuuriga. Homeros vanakreeka pime laulik, Aristoteles filosoof, Platoni õpilane. Teda kes oli arvatavasti eeposte "Illias" ja loetakse antiikaja mitmekülgseimaks "Odüsseia" autor. õpetajaks: tegeles loodusteaduse, loogika, Sokrates 5. sajandi teisel poolel füüsika, ajaloo, riigikorra, eetika, muusika,
Livia kamee Tanagra kujutised, 10-20 cm savi kujutised, mis enamasti kujutavad naervaid lapsi või naljakaid loomi. Neid valmistati vormi järgi ja need on suhteliselt väärtusetud. 12. Hellenistlik ajastu. (õp. Lk. 68-71) Makedoonlased olid arvatavasti kreeklaste sugulusrahvas. Nad võtsid üle palju kreeka kultuurist, kuid vastupidiselt suutsid nad lüüa ühtse ja tugeva riigi. Makedoonlaste valitseja- Aleksander Suure sõjakäigu ajal levis kreeka kultuur enneolematult kaugele. kehtis valitseja isikukultus. Pärsia Väike-Aasia asevalitseja lasi Mausolos püstidada endale haudehitise Halikarnassose Mausoleumi. See oli kõrgel alusel seisev joonia stiilis tempel. Seda kattis kõrge püramiiditaoline katus. See oli üks antiikaja maailmaime. Surmajärgne elu oli väga oluline. Tähtsate inimeste kirstud kujundati majataolisteks sarkofaagideks.
Aristoteles ei pidanud õigeks Platoni ideeõpetust. Inimene oli A arvates riiklik elusolend, kelle õnnelik elu väljapool riiki pidas filosoof võimatuks. Ideaalseks pidas A sellist riiki, kud kodanikuõigused kuuluksid eestkätt keskmise jõukusega elanikkonnale. Kreeka klassikalist kultuuripärandit tunneme suurel määral just tema tööde kaudu. HELLENISMIPERIOOD Aleksander Suure vallutusretk ja hellenismiperioodi algus Philippose poeg ja riigi uus valitseja Aleksander Suur korraldas makedoonlaste ja kreeklaste ühisretke Aasiasse pärslaste vastu. Mõne aastaga vallutas ta Väike-Aasia, Süüria, Palestiina, Egiptuse, Mesopotaamia ja Iraani ning likvideeris sellega Pärsia impeeriumi. Tema võimu alla langes ka Kesk-Aasia. Katse Indiat vallutada ebaõnnestus. Aleksandri varasele surmale järgnesid tülid tema tähtsamate väepealike vahel. Sõdade tagajärjel lagunes tema hiigelriik kolmeks väiksemaks: Egiptus, Seleukiidide riik (hõlma algul suuremat osa
heliotsentriline maailmakäsitlus Mikolai Koperniku õpetus, mis peab Päikest planeetide süsteemi keskpunktiks ja väidab, et Maa koos muude planeetidega tiirleb umber Päikese. Varem arvati, et planeetide süsteemi keskpunkt on Maa hellenid kreeklased, Balkani poolsaarel asunud muistse Kreekamaa ehk Hellase asukad vanaajal hellenism ajajärk Aleksander Suurest kuni I sajandini eKr, mil pärast Aleksandri vallutusi Idamaadesse rännanud kreeklaste ja makedoonlaste kultuur segunes Idamaade kultuuriga heloodid kõige alam seisus Sparta riigis, orjad, kes harisid spartiaatide põlde; Lakoonika põliselanikud, kelle spartalased olid alistanud, nende esiisad olid neil aladel elanud juba enne doorlaste tulekut hieroglüüf kirjamärk, mis tähistab enamasti ühte sõna hieroglüüfkiri kiri, mille märgid tähistavad mõisteid, silpe ja häälikuid historitsism peamiselt ehituskunsti suund, mis matkib ajaloolisi stiile, tekkis romantismi mõjul
heliotsentriline maailmakäsitlus Mikolai Koperniku õpetus, mis peab Päikest planeetide süsteemi keskpunktiks ja väidab, et Maa koos muude planeetidega tiirleb umber Päikese. Varem arvati, et planeetide süsteemi keskpunkt on Maa hellenid kreeklased, Balkani poolsaarel asunud muistse Kreekamaa ehk Hellase asukad vanaajal hellenism ajajärk Aleksander Suurest kuni I sajandini eKr, mil pärast Aleksandri vallutusi Idamaadesse rännanud kreeklaste ja makedoonlaste kultuur segunes Idamaade kultuuriga heloodid kõige alam seisus Sparta riigis, orjad, kes harisid spartiaatide põlde; Lakoonika põliselanikud, kelle spartalased olid alistanud, nende esiisad olid neil aladel elanud juba enne doorlaste tulekut hieroglüüf kirjamärk, mis tähistab enamasti ühte sõna hieroglüüfkiri kiri, mille märgid tähistavad mõisteid, silpe ja häälikuid historitsism peamiselt ehituskunsti suund, mis matkib ajaloolisi stiile, tekkis romantismi mõjul
heliotsentriline maailmakäsitlus Mikolai Koperniku õpetus, mis peab Päikest planeetide süsteemi keskpunktiks ja väidab, et Maa koos muude planeetidega tiirleb umber Päikese. Varem arvati, et planeetide süsteemi keskpunkt on Maa hellenid kreeklased, Balkani poolsaarel asunud muistse Kreekamaa ehk Hellase asukad vanaajal hellenism ajajärk Aleksander Suurest kuni I sajandini eKr, mil pärast Aleksandri vallutusi Idamaadesse rännanud kreeklaste ja makedoonlaste kultuur segu- nes Idamaade kultuuriga heloodid kõige alam seisus Sparta riigis, orjad, kes harisid spartiaatide põlde; Lakoonika põliselanikud, kelle spartalased olid alistanud, nende esiisad olid neil aladel elanud juba enne doorlaste tulekut hieroglüüf kirjamärk, mis tähistab enamasti ühte sõna hieroglüüfkiri kiri, mille märgid tähistavad mõisteid, silpe ja häälikuid historitsism peamiselt ehituskunsti suund, mis matkib ajaloolisi stiile, tekkis romantismi
meelest oli idee asja olemus, idee avaldub konkreetsete asjade kaudu, teda võib määratleda üldistamise teel; inimene riiklik elusolend, õnnelik elu väljaspool riiki võimatu, õnne poole püüdes tuli leida kesktee; ideaalne selline riik, kus kodanikuõigused kuuluksid eelkõige keskmise jõukusega inimestele 14.Hellenismiperiood Aleksander Suur (336-323 eKr) Philippos II poeg, uus valitseja, korraldas makedoonlaste ja kreeklaste ühisretke Aasiasse pärslaste vastu, vallutas Väike-Aasia, Süüria, Palestiina, Egiptuse, Mesopotaamia, Iraani, likvideeris Pärisa impeeriumi, vallutas ka Kesk-Aasia; suri varakult, järgnesid tülid tema tähtsamate väepealike vahel, riik lagunes kolmeks väiksemaks Egiptus, Seleukiidide riik (vallutused Aasias esialgu, hiljem Süüria), Makedoonia (ka Kreeka polised)
tasandikku piiravatel mägialadel. Nende keel, mida tõendite puudusel tuntakse väga halvasti, oli tõenäoliselt kreeka keelega lähedases suguluses. Kreeklaste silmis jäid makedoonlased hellenite ja barbarite piirimaile nende liigitamine emba-kumba kategooriasse sõltus hindaja sümpaatiast/antipaatiast. Kuid 5. sajandi algul lubati Makedoonia kuningal Aleksander I osaleda helleenlikul ühisüritusel olümpiamängudel millega loodi pretsedent makedoonlaste arvamiseks hellenite hulka. Makedoonia kuningasuguvõsa pidas ennast Heraklese järeltulijaks. Kuningad, kelle muistne pealinn oli Aigai (tänapäeva Vergina) Olympose põhja-jalamil, valitsesid kindlamalt ainult tasandikku. Võim põhjapoolsetes mägedes elavate poolsõltumatute hõimude üle sõltus kuninga võimekusest ja hetke jõuvahekordadest. Kuningavõim oli piiratud ka tavaõigusega näiteks ei võinud makedoonlast surma mõista ilma rahvakoosoleku
Aleksandri vallutusretke ja järgnenud sõdadega kaasnes kreeklaste ja makedoonlaste massiline ümberasumine Euroopast Lähis-Ida maadesse. Esmalt tulid nad palgasõduritena, kuid ajapikku hakkas üha enam ümber asuma ka muude ametite esindajaid. Nii täitusid Vahemere idaranniku linnad peagi sisserändajatega Kreekast. Kreeka keel muutus siin levinuimaks kõnekeeleks ja kreekapärane elulaad hakkas paljudes kohtades kohalikke traditsioone kõrvale tõrjuma. Erinevused kreeklaste ja makedoonlaste endi vahel kadusid võõrsil peagi ja nad sulasid ühtseks kreeka keelt kõnelevaks elanikkonnaks. Perioodi, mil kreeklased valitsesid Idamaade üle – seega ajavahemikku Aleksander Suure vallutustest kuni Rooma võimu kehtestamiseni -, nimetatakse ajaloos hellenismiperioodiks. Hellenistlikud suurriigid Aleksandri surmale järgnenud sõdade tagajärjel kujunes kolm suuremat hellenistlikku riiki: 1) Egiptus,
KARISMAATILISI1 NAISI AJALOOST ÕPI ÄRA PILTIDE SUURENDAMINE! Elizabeth Taylor Kleopatrana filmis ,,Kleopatra" (1963) a) Pane hiire osutusmärk (kursor) sellele pildile. b) Tee üks klõps hiire vasakpoolse klahviga. Pildile tekib raam ja igasse nurka ruuduke (ruudud on ka raami iga külje keskel, kuid neid praegu vaja ei lähe). c) Liiguta hiire osutusmärk ükskõik millisele pildi nurgas paiknevale ruudukesele nii, et ruutu läbiks kahe teravikuga nool. d) Nüüd vajuta hiire vasak klahv alla ning hoia klahvi all. Tekib plussmärk + . e) Hiireklahvi all hoides nihuta plussmärki eemale ja pilt läheb suuremaks (kui liigutad plussmärki tagasi, läheb pilt väiksemaks). Tee pilt nii suureks, et näeksid ka detaile. f) Algse suuruse saad sellele pildile, klikkides ühe korra ikoonil UNDO ehk ,,tagasi". HURRAA-AAA-AAAA! Jälle üks kogemus juures! Elagu elukestev õpe! NOFRETETE VAARAO EHNATONI LEMMIKNAINE Nofretete. Ülevärvitud lubjakiv...
Õnn tuleneb mu oma loomutäiusest. Iseloomusta hellenistlikku kirjandust (filoloogia teke, elitaarsus) Riikides, kus toimus kreeka ja idamaiste kultuurielementide ristamine nim hellenistlikesks ja kogu perioodi Makedoonia Aleksandrist kuni Ees-Aasia ja Egiptuse langemiseni Rooma võimu alla nim hellenismi perioodiks (-30 eKr). Termin ,,hellenism" võeti teaduses kasutusele 19. saj ja sellega tähistatakse hellenluse ja helleni, s.o kreeka kultuuri levimist makedoonlaste vallutatud maades kolmel viimasel sajandil eKr. Kirjandus muutus sel ajal raamatulikuks kirjanduseks ja elitaarseks väljapaistvamad kirjamehed kirjutasid kõrgelt haritud lugejaskonnale. Siit ka haruldaste müüdiversioonide ning haruldaste sõnade kasutamine. Eelistati väikevorme- epigrammi(pealiskiri), idülli(olupildikest), jutustavat eleegiat, epüllioni(pisieepost). Keskenduti indiviidile, individuaalsetele elamustele, isikliku õnne taotlemisele eemal riigielust ja poliitikast
Philippos II- 4. saj; Makedoonia kuningas, pani aluse Makedoonia suurvõimule; Aleksander Suure isa; allutas kõik Kreeka liitlasväed (peale Sparta) enda ja ka Korintose liidu alla; valmistus sõjaks Pärsiaga, kuid mõrvati teadmata põhjustel Demosthenes- 4. saj; Vana-Kreeka riigimees; tema kõned on kreeka suursaavutused ning annavad pildi tollasest eluolust ja poliitikast; tuntud Makedoonia-vastane; peale lahingu kaotamist makedoonlaste vastu saadeti pagendusse; üritas sama Aleksander Suure ajal, kuid põrus taas; sooritas enesetapu 17) Kultuur ja vaimuelu klassikalisel perioodil SIMONIDES: kuulus pärast Peisistratose surma Hipparchose õukonda. PINDAROS: Koorilüürika kõrgaajaks võib pidada 5. sajandi esimest poolt eKr, mil tegutses suursugust päritolu Teeba poeet Pindaros (u 520 - 446 eKr). Pindarose edukust pärssis mõneti tõik, et tema kodulinn liitus Xerxese sissetungi ajal pärslastega
Hellenid- muistseid kreeklased.. Vanaajal oli Kreekamaa nimetuseks Hellas. (Kõiv, M. 1994) 5. sajandist eKr eristati selle nimetusega kreeklasi kreeka keelt mittekõnelevatest rahvastest (barbaritest). (http://et.wikipedia.org/wiki). Nimetus tulenes sellest, et võõras keel kõlas hellenite jaoks arusaamatuna põrinana. (bar-bar). (Kõiv, M. 1994) Hellenism on ajajärk Aleksander Suurest kuni I sajandini eKr, mil pärast Aleksandri vallutusi Idamaadesse rännanud kreeklaste ja makedoonlaste kultuur segunes Idamaade kultuuriga (330–146 eKr.), ehk periood, mil kreeklased valitsesid idamaade üle ja seda kuni Rooma võimu kehtestamiseni. See periood oli Kreeka teaduse hiilgeaeg. Klassikalisel perioodil veel filosoofia kui terviku raames püsinud teadusharud eraldusid nüüd omaette valdkondadeks – matemaatika (Eukleides, Ptolemaios jt.); füüsika (Archimedes jt.) jne. Selle perioodi käigus arenes kogu ühiskond sedavõrd palju, et peale Aleksander Suure vallutusretke tekkis
PARMENIDES · Tutvus Ateenas paljude koolkondadega, kuid ei näinus Parmenides võtab kasutusele SUBSTANTSI mõiste . neis väljapääsu. · Olemise blokk on tema jaoks kuuli kujuline. · Lõpuks leidis oma tee "muutumata makedoonlaste · Kera on täiusliku olemise sümbol. tallalakkujaks või hulkuvaks peniks" (küünikuks). · Parmenidest nimetatakse vahel ka "loogika isaks". · Ta lahkub Ateenast, et teenida leiba õpetajana. Õpetajaid · Parmenidesel kohtame esimest korda OLEMISE hüüti tollajal käsitöölisteks. Nad olid nagu skulptorid, mõistet, mis omandab lääne filosoofia ajaloos keskse näiteljad ja kirjanikud.
forost koguma hakata, paljud lahkuvad liidust. Puhkeb liidusisene sõda, Ateena saab lüüa ja II mereliit laguneb. Makedoonia hegemoonia kehtestamine Kreekas IV saj. keskel alustavad teebalased Fookise vastu "püha sõda". Kasutades seda olukorda vallutas Makedoonia kuningas Philippos II Egeuse mere põhjaranniku. Ateenas makedooniameelsed (nt Isokrates) ja makedooniavastased (Demosthenes, Lykurgos). 338. a. toimus Boiootias Chaironeia juures otsustav lahing makedoonlaste ja kreeklaste vahel, kus viimased alla jäid. Vallutanud suurema osa Kreekast ja kehtestanud oma hegemoonia, lõi Philippos ülekreekalise liidu. Philippose surma järel kuningaks tema poeg Aleksander. Ta kinnitas oma jõudu Kreekas. Kreeka kultuur klassikalisel ajastul Kul tuur Vs aj . V saj. oli helleni klt. õitsenguaeg. Täiustusid pronkskujude valamine ja marmorskulptuuride raiumine. Vaadeldavale ajale eriti iseloomulik oli krüselefantiintehnika (kulla- ja elevandiluutehnika). V saj
100 päeva, 20. märtsil 1815 taas Pariisis 7 koalitsioon juuni 1815 Waterloo lahing Brüsseli lähistel Pilet 13 1.Hellenismiperiood Kreeka ajaloos · Aleksander Suure sõjaretke käigus vallutasid makedoonlased ja kreeklased Pärsia impeeriumi ning seega kõik maad Egiptusest Iraani ja Kesk-Aasiani. See küll lagunes sest tema väepealikud hakkasid omavahel sõdima. · Vahemere idaranniku linnad täitusid sisserändajatest kreeklastega võõrsil kreeklaste ja makedoonlaste erinevused kadusid = nad sulandusid ühtseks kreekakeelseks massiks · AS vallutustest kuni Rooma võimu kehtestamiseni = hellenismiperiood · Peale AS surma kujunes 3 hellenistliku riiki: Egiptus, Seleukiidide (Süüria) riik, Makedoonia (Kreeka linnriigid) · Uutest hel linnadest tähtsaimad: Aleksandria (Egiptus), Antiookia (Sü), Pergamon (Väike-Aasia) uued linnad kreekapärased
Filosoofia Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium Sander Gansen SH. klass 2011/12 Sisukord Filosoofia ,,sambad"..................................................................................................................4 Mis on filosoofia?...................................................................................................................... 5 Mileetose ehk Joonia koolkond.................................................................................................6 Eleaadid ehk elea koolkond.......................................................................................................7 Eelsokraatikute koolkond..........................................................................................................8 Sofistid...................................................................................................................
lahingusse astus esimene rivijoon. Esiteks heitsid sõdurid vastaste pihta pikad viskeodad. Kilpidesse kinni jäädes painutasid odad oma raskusega kilbid alla ja võtsid vaenlaselt võimaluse sellega vabalt tegutseda. Peale seda algas käsitsivõitlus mõõkadega. Kui esimene rivijoon väsis, astus lahingusse teine, ja ainult kõige otsustavamal hetkel kolmas rivijoon. Rooma sõjaväes kasutati mitmesuguseid mehhaanilisi vahendeid, mis sarnanesid kreeklaste ja makedoonlaste poolt tarvitatavatega: katapulte noolte viskamiseks, suuri puust liikuvaid torne, mis veeti piiratava linna müüri juurde, mitmesuguseid varikatuseid, mis varjasid piirajaid rünnakute aegu, ramme kindlustuste ja müüride purustamiseks jne. Sõdurid allusid rangelt sõjalisele distsipliinile. Leegionide edule aitas kaasa hea väljaõpe, autasustamine edukate lahingute järel, range sõjaline distsipliin (ülemal oli õigus sõdureid iga
Kreeka-Pärsia sõdades oli puhuti liidus pärslastega – kui Xerxes Kreekasse tungis, lasid makedoonlased ta läbi oma alade. Sekkus Kreeka asjadesse ka hiljem ja saavutas järk- järgult hegemooni positsiooni Kreekas. IV sajandi keskel kujunes Kreekas välja üsna tugev makedoonia-meelne partei. Ateenas oli selle juhiks Isokrates, kes kutsus üles Makedoonia kuningas Philippos II allutama endale Kreekat ning alustama kreeklaste ja makedoonlaste ühist pealetungi Aasiale, et ‘muuta barbarid helootideks’ (heloot – teatavat tüüpi (päris)ori). Vastasleeri tuntuimaks esindajaks oli üks kuulsamaid kreeka oraatoreid Demosthenes, kelle Makedoonia ehk Philippose vastaseid kõnesid nimetatakse filip(p)ikateks. IV sajandi II poole alul peetud sõdades saavutas Philippos kontrolli enam-vähem kogu Kreeka üle. Aastal 337 eKr kutsus Philippos kokku kõigi Kreeka poliste kongressi Korintoses. Ainult Sparta keeldus osalemast
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
