ringluses, kord raha, kord kaupade näol. Ringlusvoogude lihtsustatud mudelis on välja toodud kaks omavahel väärtusi vahetavat majandussubjekti (kodumajapidamised, ettevõtted). Ühelt poolt on tegemist majapidamistega, teiselt poolt ettevõtetega. Ettevõtted valmistavad kaupu ja osutavad teenuseid. Majapidamised pakuvad vastu tootmistegureid: tööd, maad ja kapitali. Ettevõtted saavad raha nende kulutuste ulatuses, mida majapidamised neilt ostavad. Majapidamised saavad ettevõtetelt tulu tootmistegurite eest: töö eest makstakse palka, maa eest renti, kapitali eest dividende. Saadud vahendite eest saavad majapidamised tarbida toodetud kaupu ja teenuseid. Selline süsteem kujutab endast suletud süsteemi. Ringkäik ei ole aga kunagi täiesti suletud süsteem. Kodumajapidamised ei kuluta kogu oma sissetulekut tarbimiseks. Osa sissetulekutest võidakse säästa ja osa läheb maksude tasumiseks. Ka ettevõtted ei pruugi
Linnadeks kujunesid kaubateedel asumad keskused, kus linnus kaitses soodsat kaubitsemiskohta. 1230 kutsus mõõgavendade ordu Ojamaalt Tallinna ja P-Eestisse 200 saksa kaupmeest. Hakati ehitama elamuid ja kaubaladusid. Linnaõiguse sai Tallinn 1248 aastal XIV sajandi keskpaigaks kujunes Eestisse 9 linna: Tallinn, tartu, Uus- ja vana Pärnu, Paide, Haapsalu, Narva, Rakvere, Viljandi turuklapsi ja kiriku ümber koondunud kaupmeheeste ja käsitööliste majapidamised vajasid kindlat kaitset. XIII sajandil kerkis Tallinnas paekivist müür, mida Taanlased tugevdasid ja pikendasid. Samal ajal hakati Tartusse ka ehitama müüri ning Viljandis, Uus-Pärnus, Narvas ja Haapsalus tehti seda XIV sajandil. XII kirikutes kajastum tomaani ehitusstiili, kuhu hakkab gooti stiil sisse tungima. XIV sajandil pääses võidule kõrggootika. Kerkisid Toomkirikud, Tallinnas paekivist toomkirik, Niguliste ja Oleviste kirik. Tartu oli telliskiviarhitektuuri pealinn.
Et majandustegevust oleks lihtsam jälgida ja hinnata, vaadeldakse sarnaste näitajate alusel grupeeritud tegevusvaldkondi koos. Omandivormi järgi jagatakse majanduse tegevusvaldkonnad: Erasektor Avalik sektor Tegevuse liigi järgi jagunevad majanduse tegevusvaldkonnad: Primaarsektor Sekundaarsektor Tertsiaaarsektor Inimestele on omane tahe säästa tuleviku tarbeks. Seetõttu on üsna tavaline, et majapidamised ei kuluta kohe kogu sissetulekut tarbimisele, vaid osa pannakse kõrvale suuremate ostude (maja, auto vms), vanaduspäevade või reisimise jaoks. Sellist raha kogumist nimetatakse säästmiseks. Tavaliselt pannakse säästud panka, et teenida intressi. Säästud on osa sissetulekust, mida kohe ei kulutata hüviste tarbimiseks. Säästmine on tarbimise edasilükkamine tulevikku ning rahaliste vahendite akumuleerimine tulevase tarbimise heaks.
vastuvõtmiseks vajatakse üksikasjalikku, kooskõlastatud informatsiooni. Selleks on RIIGI RAHVAMAJANDUSE ARVEPIDAMISE AGREGAATNÄITAJAD, mis kujutavad endist koondväärtusi, mis mõõdavad majandustegevuse tagajärgi mingil ajaperioodil ja mida kasutatakse mitmesugusteks makroökonoomilisteks analüüsideks ja riikidevaheliseks võrdluseks. Vastavalt rahvamajanduse arvepidamise süsteemile eristatakse majandussüsteemi kirjeldamisel viit olulisemat majandussektorit: majapidamised, ettevõtted, finantssektor, avalik sektor ja välissektor. Igal sektoril on majandusnäitajate kujunemisel erinev roll ja tähtsus. 1.1 Rahvamajanduse arvepidamissüsteemi põhinäitajad KOGUTOODANG on rahvamajanduses teatud ajaperioodi jooksul lõpptarbimiseks toodetud kaupade ja teenuste kogumi rahas väljendatud väärtus. Kogutoodangut võib käsitleda kui sisemajanduse koguprodukti või rahvuslikku koguprodukti.
Uurimisobjektiks majanduse konjunktuuri kõikumised, tasakaalus mitteolemise põhjused, nagu maj. tsüklite olemasolu, töötus, inflatsioon, maksbilansi puudujääk. Tasakaal! Eraldus 193ndatel nn Suure Depressiooni ajal. John Maynard Keynes 3 põhiprobleemi majanduses: - MIDA toota? - KUIDAS toota? - KELLELE toota? Majandussüsteemid: 1) traditsiooniline, tavamajandus 2) plaani- ehk käsumajandus 3) turumajandus 4) segamajandus Majandusagendid on majanduses osalejad: majapidamised, ettevõtted, avalik sektor ja muu maailm. Suletud maailm 3 esimest agenti. Majapidamine elavad koos, ühised finantsotsused. Ei pruugi pere olla. Heaolu maksimeerimine Ettevõte ostab tootmisteguriturgudelt tootmistegureid, ühendab need tootmisprotsessis ja tulemuseks on kaubad ja teenused. Kasumi teenimine kulutatud ressursist. Avalik sektor valitsusasutused, riiklikud institutsioonid, keskpank jne Muu maailm - teiste riikidega toimuv kaubavahetus. Eksport-import.
ebaefektiivse kasutamisega. Avalikel kaupadel on kaks omadust, mida pole ühelgi erakaubal: · mittevälistatavus · konkurentsitus (ehk mitterivaalsus) Kui ühel kaubal on mõlemad need omadused, nimetatakse kaupa puhtaks avalikuks kaubaks. Kui kaubal on üks nendest kahest omadusest, on tegemist poolavaliku kaubaga. Kui pole aga kumbagi omadust, on tegemist erakaubaga. http://stud.sisekaitse.ee/saar/Avalik_kaup/teooria.html *Välismõjud - On mitmeid tegevusi, millede käigus majapidamised või firmad mingeid tegevusi sooritades mõjutavad teiste majapidamiste või firmade heaolu. Kuid teatud tegevustega avaldatakse teiste heaolule mõju väljaspool turumehhanismi. Selliseid mõjusid nimetatakse välismõjudeks. Tegevuse all võib siin käsitleda nii mingite hüviste tootmist (firmade tegevus) kui ka tarbimist (majapidamiste tegevus). Välismõjud võivad olla nii positiivsed kui ka negatiivsed
Poliitökonoomia Poliitökonoomia on poliitika ja majanduse segu. Paljudel poliitilistel otsustustel on mõju majandusele ja vastupidi. Poliitiline kord sõltub elanike varustamisest vajaminevaga, mis aga on majandusvõrgu ülesanne. Poliitilis-majanduslik raamistik Tootmise ja kaubavahetuse lihtsustatud mudel: Tootmiseks on vajalikud 3 põhifaktorit: maa, töö (inimlik panus toote valmistamiseks) ja kapital (mitteinimlik panus). Nende ressursside omanikud on majapidamised. Firma (või indiviid), kes toodab, proovib neid faktoreid majapidamistelt omandada, et toota kaupu (või teenuseid või vahetooteid ehk toormaterjali.) Majapidamised on ka tarbijad. Et majapidamine saaks tarbida talle vajaminevaid kaupu maksab ta nende eest firmale oma käsutuses olevate vahenditega (näit. töötab, et saada raha, mille eest maksta). Mingi kauba hind pannakse paika nõudmise ja pakkumise suhte tulemusena, kasutades vahendina raha. Kui
sajandi lõpul. Maailmaturul langesid viljahinnad. Suurbritannia põllumajandussaadused olid aga kõrge omahinnaga ega suutnud konkureerida välismaa omadega(eelkõige usas ja Austraalia omadega). Väikefarmereid laostus hulgaliselt. Vähenes ka lammaste arv, kuid samal ajal suurenes suurte kariloomade hulk. Hakati kasvatama piimakarja ja lihaloomi. Agraarkriisi tulemusena vähenesid farmerite sissetulekud. Eriti kannatada said väike-ja keskmised farmerid, kelle majapidamised sageli laostusid. Suurfarmerid rakendasid uut agrotehnikat, mehhaniseerisid põllumajandust ning seeläbi tõstsid saagikust ja elasid kriisi üle. Vähenes ka põllumajanduses tegutsev rahvastik. Laostunud farmerid siirdusid linnadesse. Põllumajanduse langus ahendas siseturgu. Suurbritannia majandus 20. sajandi algul 4 Suurbritaania jäi USA-st ja Saksamaast maha nii tööstuse arengu tempolt kui ka tootmise kontsentratsioonilt. Juhtpositsioonid tööstuses olid suurettevõtete käes
kaasa asulate plahvatusliku kasvu, mis kujunesid suurteks keskusteks nt Uruk. Elanikonna kasv paratamatult lõhkus vanad sugukondlikud struktuurid ja sundis otsima uusi organisatoorseid vorme. Pidi vastama irikatsioonide? süsteemidele. Need kollektiivsed süsteemid ehk oli vaja ühistegevust ja selle kordineerimist. Mesopotaamias arheoloogia järgi templid, varasalved, see osutab, et see saavuati läbi preesterkonna ehk religioosse autoriteedi. Kujunesid templi majapidamised, suured ühiskonna hüvanguks tegutsevad majapidamised. Üldjoontes kasulikud aga kordineerimine tähendas ka seda, et ülejäägid kogunesid preestrite kätte, kes seda jagasid aga samas tõi kaasa ülikonna rikastumise. Varasemalt juba alguse saanud klasside eraldumine kiirenes. Korraldamise jaoks vajalik arvepidamine seega oli vaja leiutada kiri. Samuti oli vajalik kaubanduse edendamine, vaja toorainet jne. Kujunesid välja
Mikro- ja makroökonoomika Sissejuhatus kasulikkust. Lihtsustatud skeemi kohaselt on põhilisteks majandussubjektideks: TARBIJAD ehk majapidamised3, ETTEVÕTTED ja VALITSUS. Laiendatud skeemis lisandub VÄLISSEKTOR, aga seda siis kas välismaise tarbija, ettevõtte või valitsuse näol. Kahe esimese puhul on üsna lihtsasti defineeritav mis asi see on, mida nad maksimeerivad. Majapidamised ehk tarbijad maksimeerivad tarbitavatest hüvistest (kaupadest ja teenustest) saadavat kasulikkust ja seda oma piiratud eelarve raames. Ettevõtete tegevuse eesmärk on samuti defineeritud üheselt: ettevõtted maksimeerivad kasumit, selleks et suurendada ettevõtte omanike omandit (vt. Joonis 1.1.). Valitsuse puhul on olukord keerulisem. Mida maksimeerivad valitsused? Üldtunnustatud ja heaolumajanduse teooria poolt väljapakutud seisukoht on, et valitsused maksimeerivad
Valitsussektori ülevalpidamine.Valitsus saab igal tasandil osa oma sissetulekuid otseste maksude näol- ettevõtte ja üksikisiku tulumaks. Eksport ja import. 42. Milline on majapidamiste roll tulude-kulude ringkäigus? 43. Kuidas mõjutab valitsussektor tulude-kulude ringkäiku? Valitsuse kulutused-valitsuse ostud, toetused e tulusiirded. Valitsus ja ettevõtted on seotud valitsuse ostude kaudu. Tulud- otsesed ja kaudsed maksud. Toetuste ehk tulusiirete kaudu on seotud majapidamised ja valitsus. 44. Kuidas leitakse ja kuidas on omavahel seotud SKP väärtus lähtudes (a) tuludest, (b) toodangust ja (c) kuludest? SKP tuludest lähtuvalt saame, kui liidame kõik palgad, rendid, intressid ja kasumid ning lisame veel amortisatsiooni ja kaudsed maksud. Rahvatulu on ühiskonna majandussubjektide teenitud kogutulu. SKP kulude alusel saame, kui summeerime erinevate majandussubjektide poolt lõpptoodangu tarbimiseks tehtud kulutused
militaartehnikat, kodutehnikat, ravimeid ja toiduaineid. (Economy of Poland) Poola kasutab peamiselt fossiilkütuseid elektrienergia tootmiseks, kuid olulised maavarad on Poolal maagaas ja nafta. Põllumajanduses töötab 14,80% töölistest ning põllumajandus moodustab 3,8% SKP-st, mis viitab üpriski kesisele tootlusele. Poola on 11 Euroopa Liidu suurim kartuli, rukki ja suhkruroo tootja. Mitmed farmi majapidamised suudavad enda toiduainete vajadused katta ning ei pea ostma poest. Poola ekspordib peamiselt juur- ja puuvilju, liha ja piimatooteid, kuid impordivad teravilja, taimeõlisid ja kaunvilju. (Ibid.) 12 2. POOLA VABARIIGI TURISMI PÕHINÄITAJAD JA PEAMISED VAATAMISVÄÄRSUSED 2.1 Turismi põhinäitajad ja trendid Poolal on suur osa ülemaailmsel turismiturul ning on jälgimas kasvutrendi külastajate arvult
Segamajanduse puhul on igast puhtast süsteemist mingeid fragmente. Erinevad riigid on tegelikkuses rohkem või vähem orienteeritud turumajandusele või plaanimajandusele. Tänapäeval on enamikes riikides vaba turumajandus, mida riik oma võimu kasutades reguleerib. 3.Turg ja majandus 3.1.Majandusagendid 3 Majandusagendid on majanduses osalejad. Majandusagentideks on majapidamised, ettevõtted, avalik sektor ja muu maailm. Kui majanduses tegutsevad eelnimetatutest ainult 3 esimest agenti, on tegemist suletud majandusega. Reaalses elus lisandub siia muu maailm ehk teised riigid. Mõnikord kasutatakse majanduse analüüsimise lihtsustatud mudelit ja jäetakse välja muu maailm, siis nimetatakse seda suletud majanduse mudeliks. Majapidamise moodustavad inimesed, kes elavad koos ja teevad ühiseid finantsotsuseid. Tegelikkuses on nad tarbimis- ja säästmisotsuste tegijad
sest Mesopotaamia oli välismõjudele ja -vallutajatele väga avatud. 21. sajandit eKr nimetatakse sumeri renessansiks. Esile tõusis nn Uri II dünastia. Uruki valitsejad (sumerid) ühendasid territooriumi ning viisid oma pealinna üle Uri. Nende riik hõlmas sumeri linnriikide alasid. Nende riik oli väga tugevalt tsentraliseeritud, võib öelda, et see riik tähistab Mesopotaamia riikide tsentraliseerituse tippu. Kuningas oli ka templi saanud täielikult oma kontrolli alla, kuninga ja templi majapidamised olid ühte sulanud. Templi majapidamised aga kontrollisid praktiliselt kogu riigi majandust. Sel perioodil ehitati nt Uri kuujumalanna tsikuraat. Kuingate jumalikustamine saavutas oma haripunkti (nt kuningas oli ühel tasemel Enlili poegadega, kuningat ülistati hümnidega - ,,Jumalatest pärinev, ilus ja tark, õppinud kirja, tundis viit keelt, kõik tahavad tema nõu kuulda, ta on parim ennustuskunstis, tal on kaunis hääl, ta mängib kõiki pille ja teab kõiki hümne, ta on ehitaja"
) Toimub pidev tulude-kulude ringlus. Pidevalt luuakse uusi kaupu, nende müügist saadakse tulu, mida kasutatakse uute kaupade tootmiseks, ostetakse materjali, materjall saadakse materjali töötlejatelt. See ringkäik kujutab endast ringlust, kus kord müüakse kaupu saadakse raha ja ostetakse materjale, materjal ostetakse materjali tootjatelt jne. et valmistada uusi kaupu.(Ringluses raha ja kaup). 21. Tulude-kulude lihtsustatud skeem. Vaatleme kahte majandussubjekti s.o. majapidamised ja ettevötjad. Majapidajad üksikisikud vöi pered Ettevötjad ettevötlusega tegelevad füüsilised isikud. Majapidajad teevad kulutusi ostes kaupu, teenuseid. Ettevötjad müüvad kaupu, saades tulu. Ettevötja jaoks on perede kulutused tulu. See on nende sisetulek pakutavate kaupade teenuste eest. Teiselt poolt saavad pered tulusid ettevötjalt tegurituluna (töötasu). Kahjuks ei saa ka körvalejätta kolmandat majandussubjekti see on riik saades tulu maksude näol
(lk 40) Alates 13.saj rajatud mõisad olid tekkinud talupoegadelt äravõetud maadele. Mõisa territoorium jagunes siitpeale mõisamaaks ja talumaaks. Talumaa oli talupoegade kasutuses olev maa, mõisamaad majandas feodaal. Mõisapõlde harisid talupojad oma loomade ja vahenditega, tasudes nn teorenti. 5 Asustuse põhivormiks oli küla, milleks loeti vähemalt kolme talu kooslust. Küla kujutas suhteliselt kompaktset asulat, mille majapidamised olid seotud maade ühisusega. Hooned olid grupi või reana küla keskuseks, põllud, heinamaad ja muud kõlvikud asusid nende ümbruses. Küla kasutuses olnud maad moodustasid külasarase, mis kuulus kogu külakogukonnale. Külasaras hõlmas kõik kõlvikud- põllud, heinamaad, karjamaad, metsad, kalaveed jm. Küla põllumaa, mis jagunes kolmeks väljaks, oli talude vahel püsivalt ära jagatud, kuid talu põllumaa ei moodustanud kompaktset krunti, vaid koosnes paljudest tükkidest, mis
selgelt väljendatud spetsiifikat. Jätkem kõrvale selle idee teoreetilised põhjendused need on selgelt poliitpropaganda, mitte teadusliku analüüsi tasemel (Kallas, 1999).Seejuures on idee autorid jätnud kasutamata põhilise teaduslikult korrektse seda toetava argumendi. kõigis siirderiikides 15 on SKP nii väike, et aastaid alatarbimise tingimustes elanud majapidamised lihtsalt pole võimelised ega nõus säästma majanduse rekonstrueerimiseks tehnilise mahajäämuse tõttu hädavajalik protsess - vajalikku summat. Järelikult on investeeringute soodustamine ja välisraha sisse meelitamine (ka väga kalli "hinna" eest) teatud perioodil hädavajalik Eestis läbi viidud eksperimendi esimeseks eripäraks on tulumaksu objekti tõlgendus. Ettevõtte tulumaksu objektiks on kõigis riikides olnud ettevõtte kasum (mida on määratletud erinevalt)
x nõudlik teeninduse suhtes x soovib proovida uusi asju x skeptiline reklaami suhtes x hindab isikupära. Tarbijakäitumise all mõistetakse toodete ostmise ja tarbimisega seotud nähtusi. Tarbijakäitumise mõistmist on vaja toodete segmentimisel ja positsioonimisel, toodete arendamisel ja uute toodete turule toomisel, hinnakujunduses, kaupade turustamisel, müügitoetuse elluviimisel jp kohtades. Tarbija ostukäitumine (Consumer buying behaviour) - Lõpptarbijate tarbimine, kelleks on majapidamised ja indiviidid, kes ostavad kaupu ja teenuseid isiklikuks tarbimiseks. Tarbijakäitumist käsitletakse turunduses valiku- ja tarbimisprotsessina. Protsessi erinevaid osasid mõjutavad tarbijakäitumise mõjurid: x Majanduslikud tegurid: sissetulek, ostujõud x Psühholoogilised tegurid: vajadused, motiivid, isiksus, elustiil x Sotsiaalsed tegurid: väärtushinnangud, normid, sotsiaalne kiht, positsioon.
Mungad elasid üksiklaste ehk eremiitidena või moodustasid kogukondi ehk kloostreid. Monte Cassino klooster rajati Benedictus Nursia poolt ja ta pani kirja ka Benedictuse kloostrireeglid, mille kohaselt tähtsaim oli alandlikkus ja distsipliin. Benedictuse reeglite osatähtsus kasvas, kui Gregorius Suur kuulutas ta pühakuks ja need reeglid levisid Frangi riigi ajal. Suurem tähelepanu läks nüüd palvetamisele, mis jättis munkade töö soiku. Kloostritest sai naturaalmajanduslikud majapidamised, kus töötasid pärisorjadest talupojad, munkade töö olnud enam oluline, asendus palvetamisega. Ristiusu ulatuslikum levitamine ehk misjon paganlikes maades sai alguse Briti saartel, eelkõige Iirimaal. Seal tegutses püha Patrick, ta rajas mitu kloostrit ja ta suutis Iirimaa ristiusustada, hiljem Inglismaa. Briti saartest sai hea lähtepunkt germaanlaste ristiusutamiseks, said tuge frangi riigi valitsejatelt, kes nägid seda kui võimu laiendamist. Iirimaal kujunes ka keldi keel
ja vaske. Kasutati valikuliselt tarbeesemete valmistamisel. Rauaaeg neoliitikum Esimesed raudesemed Eestist pärinevad kuuendast sajandist ekr. Raualevikuga muutus inimeste igapäevaelu kergemaks. *Eestis leidus rauamaaki. *Töötlemine lihtne, sulas madalal temperatuuril *Võrreldes pronksiga, vastupidavam ja odavam Üleminek talulisele eluviisile Suured kogukonnad lagunesid. Tekkisid suurperede majapidamised ehk talud. Tänu raudkirve laialdase levikule levis alepõllundus. * Inimesed muutusid vaikseks. *Oma surnud maeti kivikirst ja tarandkalmetesse PKR Esimesel sajandil peale kristust tegeleti Eestis põlluharimisega. Üleminek kahevälja süsteemile. Pidevad välisohud sundisid inimesi kokku hoidma. Küla Kihelkond Maakond. Eestlased muinasaja lõpul 12-13 saj. Elanikud
Tallinn 2013 Sisukord 1. Sissejuhatus...................................................................................................3 2. Riigimaanteede üldandmed...........................................................................4 2.1 Riigimaanteede seisundi muutused.........................................................4 2.2Riigimaanteede katete keskmiste vanuste muutused...............................5 3.Teehoiu rahastamise üldpõhimõtted............................................................6 3.1 Kohalike omavalitsuste teede hoiu rahastamine...................................7 3.2 Välisvahendite kavandamine ja kasutamine.........................................8 4. Teehoiukava kavandamise ja vahendite jaotamise põhimõtted.................9 4.1 Teehoiukava finantsplaan.......................................................................10 4.1.1 Teedevõrgu säilitamine.........................
(tema reeglid olid sellised, et ei tohi uhkeldada, isekusest tuli lahti öelda, kloostrit ei ohtinud vahetada, kloostri elu ei pidanud olema ülemäära karm.) Tema reeglite populaarsus kasvas Gregorius Suure soovituse tulemusel. Gregorius nimetas Bendictuse pühakuks. Tema reeglid võeti ka Frangi riigis aluseks. Seal tõlgendati benecictuse endeid veidike teisiti: suurem rõhk jumalateenistusel ja palvetele, munkade töö jäeti soiku. Rikkad annetasid. Kloostritest said naturaalmajanduslikud majapidamised, laialdaste maade ja talupoegadega.Munkade töö asendati palvetega. Roomast lähtuva misjonitöö innukam läbiviija olid sakslaste ristija Püha Bonifatsius 8 saj. Vallutuste tulemusel ristiti eestlased näiteks 1208-1227. Viimased paganad olid luudulased 1386. Ristiusu ulatuslikum levitamine oli misjon, sai alguse Briti saarte, eelkõige inglismaal(püha Patrick). Inglismaal sai kiriklikuks keskuseks Canterbury peapiiskopkond (saare kaguosas). b) Kiriku organisatsioon
TEST1 üsimus 1 Valmis Hinne 2,0 / 2,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Otsusta, millise tootmisteguriga on igal nimetatud juhul tegemist. Vastus 1 printer kapital Vastus 2 nafta leiukoht maa Vastus 3 karjamaa maa Vastus 4 laohoone kapital Vastus 5 autoosad kapital pangaametni Vastus 6 töö k Tagasiside Tootmistegurid ehk tootlikud ressursid on kõik vahendid, mida kasutatakse hüviste valmistamiseks. On olemas kolm tootmistegurite kategooriat: maa, töö ja kapital. Maa hõlma kõiki loodusressursse (haritav maa, metsad, maavarad, loduskeskkond, veeresursid jne), mida võib hüviste tootmiseks kasutada. Töö hõlmab inimese v...
Leiame sealt mitut tüüpi peremehi, kui suur on talu, kas suur või väike. Sadade peremeeste hulgas on mingisugune hierarhia, on rikkad, vaesed. Peremeeste kõrval on veel mitmeid olulisi tegelasi, sulaseid. Vabanik- sulane, kes on oma tööst loobunud ja maatükikese endale saanud ja maaomanikule teeb tööpäevi. Kui kohustuse katkedes töötab peremehe heaks. Suviline- kui talus tööd suvel vaja teha, siis palgatakse. Küla. Taluküla, erinevad majapidamised moodustavad üksusi. Teatud lepingulistel suhetes mõisaga. Peavad maksma mõisale maa kastutamise eest maksu. 19. saj vältel palju. 19. saj tekivad ka hajakülad, kus talumajapidamised on üksteisest väga kaugel. Hajaküla on iseloomulik 19. saj Eestile. Eestlane kui individualist. Ei salli naabreid. 19. saj. saavad neist alevid, väikelinnad. Palju on „külakirjandust“, see varjab ära alevikirjandust. Ei ole maa, ei ole ka veel linn. Ei ole enam põlluharija mentaliteet
Iseloomulik põlluharijatele ja nomaadidele. Erinev rahvastikutiheduse poolest. Ka siin puudub kõikehõlmav tsentraliseeritud poliitiline võim. On külad ja sugulasrühmad, aga pole valitsust ega sotsiaalseid klasse. Hõim on selles mõttes akefaalne (akephal - ilma peata). Põhiliseks sotsiaalseks üksuseks on põlvnemisgrupid tunnustatakse ühist esivanemat ja seetõttu grupp püsiv. Koosneb väiksematest üksustest, madalaimal tasandil on üksikmajapidamised. Erinevad sugulaste majapidamised moodustavad liini (suguvõsa). Liinid moodustavad küla ja need omakorda regiooni. Juhiksolemine on karismaatiline, põhineb isiku omadustel (kui on võimeline oma isa tööd jätkama, muidu valitakse keegi teine). Hõimulised kogukonnad on egalitaarsed. Sooline diskrimineerimine: lastetapp (tüdrukud yanomamidel). Mehel võim naise üle. Ja kuna naisi on sp vähe, peavad külad omavahel sõdu naiste hankimiseks. Hõim on suuresti segmentaarne kogukond
Ka võis aitu ja lautu olla õuel rohkem kui üks. Suuremates taludes võis hoonete arv küündida paarikümneni. Sauniku- ja popsiõuel oli hooneid tavaliselt 1-3. 19.sajandil oli kõige tavalisem 3-6 üksikhoonega taluõu. Kõigil Eesti aladel oli suurimateski taludes hooneid harva üle kümne. Kui olid väga suured õued 11-20 hoonet oli sageli tegemist liitõuedega, kuhu olid koondunud majanduslikult tihedalt seotud poolemaateeste ja talupere või sellest sõltuvate abielus sulaste majapidamised. Mõni üksik liitõu säilis 20.sajandi keskpaigani. Üsna mitmest kehvikuõuest sai aja jooksul majapidamise kasvades väike vajaliku hilgaga hoonetega taluõu. Taluõue üldplaneering on olnud võrdlemisi vaba. Üldiselt on valitud õue jaoks kuivem ja kõrgem, päikesele avatud ja tuulte eest varjatud koht, kuhu on võimalik ka kaevu kaevata või mille läheduses on looduslik veekogu. Sealt pidi pääsema ka hõlpsasti põldudele, karjamaale, metsa ja ühendusteedele.
meistrimehed. Soola, rauda ja luksuskaupu tuli hankida kaugemalt. Raha oli käibel vähe. Enamik talupoegi olid sunnimaised pärisorjad. See tähendab, et nad kuulusid sellele, kelle maa peal nad elasid. Nad ei tohtinud ilma isanda loata teise kohta elama asuda. Neid võis müüa ainult maatükiga. Pärisorjadel oli oma majapidamine ning nad võisid luua peret. Nad pidid kandma koormisi, st. täitma kindlaid kohustusi. Feodaalid rajasid oma majapidamised mõisad. Talupoegadel tuli teha mõisategu: harida mõisa põlde, mille saak kuulus feodaalile. Samuti pidid talupojad rügama oma põllul, et tasuda loonusrenti. See tähendab, et tuleb anda osa oma saagist feodaalile ning tegema mõisa jaoks heina ja varuma küttepuid. Talupojad elasid väikestes külades, kus majad asusid lähestikku. Küla ümber paiknesid põllud. Põlluharimisel kasutati kaheväljasüsteemi: poolele põllumaale külvati vili, teine pool jäeti tühjaks
Majanduse alused 1. Võimaliku tootmise piir VTP on kahe kauba tootmiskombinatsioonide jada, mis saadakse ühiskonna tootlikke ressursse omavahel kombineerides. Pareto-efektiivsuse kriteerium väidab, et kõik punktid võimaliku tootmise piiril on efektiivsed ning asudes ühes neist punktidest saab ühe hüvise tootmise suurendamiseks ressursse ümber jaotada vaid teise hüvise tootmise vähendamise arvel. Kui ressursse tuleb juurde või nende kvaliteet paraneb, nihkub VTP pikaajaliselt majanduskasvu tõttu koordinaattelgede nullpunktist kaugemale. 2. Alternatiivkulu printsiip See tähendab, et mida enam soovitakse tarbida teist hüvist, seda enam tuleb esimese hüvise tarbimist piirata. Saamatajäänud tulu parimast alternatiivsest kasutamata jäänud võimalusest. 3. Nõudmise üldine seadus - Nõudlusseaduse kohaselt:...
ringlevad firmade vahel. Seega topeltarvestamise vältimiseks tuleb SKP-sse arvestada ainult need kaubad ja teenused, mis liiguvad tootjatelt tarbijatele. 3 PDF Creator - PDF4Free v2.0 http://www.pdf4free.com © Indrek Saar 2010 Tarbimiskulutused Hüvised Majapidamised Firmad Tegurid Teguritulud Joonis 1. Kaupade ja tulude voog Joonisel 1 on kujutatud majanduse lihtsustatud mudel. Peale tarbimiskulutuste tehakse riigis ka investeerimiskulutusi (I, investments) ja avaliku sektori kulutusi (G, government)
Liidan kokku sissetulekud (nt palgad, dividendid) 60+50+90+50+150+50= 450!! Lisandunud väärtused (tulu, mida bensiinitööstusest saab): 110+ (250-110) + (450- 250) = 450 Loeng 8: Majandustsüklid, kogunõudlus ja kogupakkumine Majanduse ABC lk 281-290 Majanduse üldine tasakaal SKP tase määratakse ära kogunõudluse ja kogupakkumise tasakaalupunktis Kogunõudlus Kogunõudlus AD näitab reaalset kogutoodangu kogust, mida majapidamised, firmad, valitsus ja välismaalased soovivad ja on võimelised ostma igal antud hinnatasemel Kui hinnatase tõuseb, siis kogutoodangu nõutav kogus väheneb ja vastupidi Kogunõudlusel on neli komponenti C -tarbimine I -investeeringud G -valitsuse kulutused (X-M) netoeksport ehk eksport -import Kogunõudluskõver on negatiivnse tõusuga See tähendab, et mida kõrgem on hinnatase, seda vähem kulutusi soovitakse teha
MAJANDUSTEOORIA Eksam enne jõule v jaanuari alguses (Liivi tn, u 1h arvutis). Economics (N. Greogory Mankw) Kes on pildil ? Adam Smith-Nähtamatu käsi, 18. saj lõpp, Rahvaste rikkuste põhjus, šoti, industaliseerimine Inglismaal. Maj ei pea juhtima, ettevõtete, inimeste ja riigi huvi paneb turumaj tööle. Karl Max-revolutsiooni organiseerija Alfred Marshall- 1 ökonoomia õpiku autor 1870. Sealt tuleb palju termineid, mida me praegu kasutamine. Elas Londoni suurema ajast. John Meynard Kaynes-Inglise majandusteadlane, A. Marshall vastand. Maj isendaga hakkama enam ei saanud (liiga keeruliseks muutus). Milline on riigi sekkumine ? 80ndad majanduse peenhäälestamine. Suur tööpuudus-mida riik peaks tegema ? Suure vabaturumajanduse väiksem regulatsioon. Tekkisid vastuolud. Võtke laenu, tehke investeeringuid, siis hakkab maj käima. Friedrich Hayek- riigi liigne sekkumine, Kaynes ja Hayek enamvähem samal ajal tegut...
juuli 2001.a. Põllumajandusloenduse järgi (Eesti Statistikaamet, 2001) Nimetus Kokku Karja suurus 1-4 5-9 10-20 21-50 51- Üle utte utte utte utte 100 100 utte ute 4 Uttedega majapidamised, 4850 3190 1110 380 130 30 10 arv Protsent uttesid 100 68,8 22,9 7,8 2,7 0,6 0,2 omavatest majapidamistest, % Uttede arv 26790 7550 6980 5020 3890 1780 1570 Protsent uttede üldarvust, 100 28,1 26,0 18,6 14,8 6,6 5,9 % Peale 2001.aastat on toimunud lammaste arvu tõus, millega on kaasnenud
· Armastus ei ole inimese vaba tahte produkt, vaid inimesele on sisse programmeeritud läheduse suhte loomise vajadus ja see, kes objektiks satub, on juhuslik. See on suunatud protsess. · Jõud mis vajadust tekitab on ajus teatud keemiliste ainetena: dopamiin, noradrenaliin, serotoniin. Armunud aju: FMRI functional magnetic resonance imaging Suhtetrendid tänapäeva ühiskonnas · Individualiseerumine, autonomiseerumine üheinimese majapidamised, kooselu mitteabielu, nukleaarperekond, eemaldumine kontrollivast külaühiskonnast, privaatsuse tähtsustamine... · Vahendatud, internetipõhised suhtevõrgustikud · Suhted kui keskne eluga rahulolu allikas õnneuuringud. Üksindus kui leviv haigus · Paradoks: inimene otsib korraga kuulumist ja iseseisvust. Kus ja kuidas saavad kaks vastandit kokku? *naff, nint Inimsuhete ruumiline mõõde Ruum ja inimsuhted
See viib selleni, et korraldatakse sõjaretki naiste röövimiseks. Iga lahendus lükkab neid edasi mööda sama ringi. Pole autoriteeti, kes neile lahenduse pakuks. Mehi peetakse olulisemaks. Ei ole selget võimu. Danide (Melaneesiast) poliitiline struktuur: (teisel kohal agressiivsuse poolest) - majapidamine - midagi, mis võõrale näib külana – elavad lähestikku, järelikult küla. Danid aga ei tunnista sellist haldusüksust nagu küla, lihtsalt erinevad majapidamised - naaberkogukonnd – lähemad „külad“ suhtlevad rohkem - hõimuliit – midagi sugukonna taolist, 200-1000in, pole territoriaalne üksus, põhineb isiklikel suhetel - suured liidud – hõimuliitude lühiajalised sõjalised ühendused Poliitiliste liidrite tähistamiseks: Suur Mees: (kuidas saada suureks meheks) a) tapnud palju vaenlasi, peab olema organiseerunud sõjaretke vaenlaste vastu
välismõjude pakkumist. Turg ei toimi siin ühiskonna heaolu seisukohalt optimaalselt. N: elektrijaamad. Kuna tootmisressursid on alati piiratud, siis mingi kauba ületootmine vähendab teiste samuti vajalike kaupade valmistamist me ei saa elada üle oma võimete. Ühiskond ei peaks tarbima kaupa rohkem, kui tema tegelikud võimalused seda lubavad. Looduskeskkonna saastamisel võib sattuda ohtu kogu inimkonna eksistents. Ettevõtted ja majapidamised peavad looduskeskkonda heaperemehelikult aga samas ka efektiivselt. Riigipoolsed võimalused negatiivse välismõju reguleerimiseks: otsene keelustamine moraalne mõjutamine N: surve avaliku arvamuse kaudu (80 fosforiidisõda) maksude kehtestamine nt saastemaks Riigipoolsed võimalused positiivse välismõju kujundamiseks: raha ja vahendite suunamine N: haridus, tervishoid, kunst jm ühiskonnaliikmete haritusele ja kasvatusele suurema tähelepanu pööramine ning nende väärtustamine
Alates 11. sajandist levis talirukki kasvatamine. koos maaviljelusega arenes loomakasvatus, edenes käsitöö, sealhulgas metallide töötlemine, samuti savinõude valmistamine. Elati peamiselt kindlustamata asulates (paljud neist olid hilisemate külade eelkäijad). Põhiline taluhoone oli esiaja lõpus kerisahjuga köetav rõhtpalkidest elamu tuba. Toitu valmistati ahju ees oleval leel. Asustus laienes ja tekkisid üksikperede majapidamised. Ühiskonnakorralduse aluseks said territoriaalsed kogukonnad. Kui ürgkogukondlik kord hakkas lagunema, algas varanduslik eristumine kogukonnast. Eraldusid jõukad pered ja suguvõsad, kes elasid väikestes linnustes (Iru, Peedu, Rõuge jt.). Käsitöö ja kaubitsemine oli koondumas kesksetesse, liiklusoludelt soodsatesse asulatesse ja sadamakohtadesse, kuhu rajati suuri hästi kindlustatud linnuseid (Tallinn, Tartu, Otepää, Varbola, Valjala jt.). 1030. a. kirjalikes
Paljudel õnnestus siiski varjuda ning et tegemist oli puhtalt hirmutamisaktsiooniga, enamikke neist hiljem ei puudutatud. Märtsiküüditamine täitis oma eesmärgi täielikult: kui enne seda oli kolhoosidesse astunud ainult 11 000 talumajapidamist ehk alla 9% talude üldarvust, siis nüüd astusid ühe kuuga kolhoosidesse rohkem kui pooled pered. Aasta lõpuks oli ligi kolmes tuhandes väikeses kolhoosis kiratsemas juba 80% taludest, paari järgneva aastaga ühendati neisse peaaegu kõik majapidamised. Kes kolhoosi ei astunud, sellelt võeti maa ikkagi käest. Sellega oli ühtlasi antud surmahoop metsavendlusele. 46 Võimuvahetus EKP juhtkonnas. Sula. Küüditamise järel teravnes võitlus EK(b)P ja ENSV võimuladvikus, kus rivaalitsesid ühelt poolt Eesti Vabariigi aegsed põrandaalused kommunistid, 1940. aastal võimule tulnud juunikommunistid ja
Lenini peajoone hoidja, Oktoobrirevolutsiooni organiseerija, Punaarmee looja, suure väejuhi, maailma proletariaadi väejuhi ja viisaastakute planeerija au ning kuulsus. Kiire ja massiline kollektiviseerimine ei olnud kooskõlas ei talurahva huvidega ega ka riigi majanduslike võimalustega. Koos sellega algas ka kulaku kui klassi likvideerimine. Kulaklikeks majapidamisteks loeti neid, mis süstemaatiliselt kasutasid palgalist tööjõudu või omasid veskit, kuivatit jmt. Samuti majapidamised, mis üürisid põllutöömasinaid, ruume või tegelesid kaubanduslike vaheoperatsioonidega. Suur maksukoorem, vilja rekvireerimised jms. kurnasid jõuka talupoja kiiresti välja. Kulakuteks tuli teha 3-5% majapidamistest. Massiline kollektiviseerimine algas 1929. a. teisel poolel ja kestis ametlikult 1932. aastani. Kohe kollektiviseerimise alguses algas massiline talupoegade põgenemine maalt linnadesse ja suurehitustele. Peagi see keelati. 1932. a
Nad polnud vabad inimesed, vaid kuulusid sellele, kelle maa peal nad elasid. Ilma isanda loata ei tohtinud nad kodust lahkuda, kuid erinevalt orjadest võisid pärisorjad tavaliselt oma soovi kohaselt perekonna luua. Oli ka vabasid talupeogi, kuid neid oli üsna vähe. Talupojad pidid kandma koormisi, st täitma kindlaks määratud kohustusi oma isanda heaks. Koormiste sissenõudmiseks ja talupoegade paremaks sõnakuulmises hoidmiseks rajasid feodaalid oma majapidamised mõisad. Põllumaa mõisas jagunes kahte ossa: ühe moodustasid mõisapõllud, teine oli aga jagatud talupoegadele. Sellest tulenevalt jagunesid kaheks ka talupoegade koormised. Talupoegadel tuli teha mõisategu: harida mõisa põlde, mille saak kuulus feodaalile. Lisaks sellele pidid talupojad rügama oma põllul, et tasuda loonusrenti, st andma feodaalile oma osa saagist. Tänapäeva mõistes oli talupoegade elu raske ja üksluine
1 EKSAMIKONSPEKT: INGLISMAA AJALUGU I Sissejuhatus Suurbritannia ajalukku Inglismaa ajaloo periodiseerimine. Eelajalooline Britannia ( - 43 pkr). Rooma Britannia (50 eKr-450 pKr). Anglosaksi Inglismaa (450 pKr – 1066 pKr) Normanni Inglismaa (1066-1290): Anjou dünastia. Hiliskeskaeg (1290-1450). Varauusaeg (1450-1750): Tudorid, Stuartid. Uusaeg (1750-20.sajand). Viktoriaanlik sajand (1837-1901). Rooma Britannia: Julius Caesari ekspeditsioonid 55-54 e.Kr; Esimesed katsed vallutada tegi juba Julius Caesar. Kaks katset aastatel 55 – 54 eKr, millega jäädavalt püsima Inglismaale ei jäädud. Invasioon algusega 43 p.Kr. ja selle raskused; Keiser Claudiuse ajal üritati uuesti vallutada. Rooma oli ülekaalus, aga tegemist oli paljude hõimudega, kellega tuli pidevalt võidel...
Maareform viidi põhiosas lõpule juba 1945. a kevadeks, kuid selle täiendamine ja parandamine jätkus 1947. aasta suveni. Nõukogulik maareform tähendas esmajoones maa sundvõõrandamist (riigistamist): aastatel 1944 – 1947 riigistati Eesti NSV-s üle 927 000 ha maad. Maareformi lõpuks oli territooriumil ligikaudu 136 000 talumajapidamist. Sellest 1/3 moodustasid uusmaa- ja juurdelõigete saajad, 1/3 maareformiga vähendatud talud, 1/3 reformist puutumata jäänud majapidamised, nn. riiklik reserv. Talude mx suurus 30 ha. Saksa võimuga koostööd teinud peredel mitte suurem kui 5-6 ha (neilt võõrandati ka enamik muust varast ning loomadest). Maa võõrandamisega muudeti sageli elujõuetuks seni heas korras olnud talud. Lisaks ei parandanud see maal sotsiaalseid, majanduslikke olusid ega inimestevahelisi suhteid. Talupoegadel riiklikud koormised ja kohustused: põllumajandussaaduste riigile müümise kohustus, talvine metsaraie kohustus, teede korrastamine jne
aastal, kuid siis polnud tal kanalitest otstarbest veel aimugi. Zana oru kanalid on üks kuni neli kilomeetrit pikad ning on suunatud allapoole, viies mäestikujalamilt vett allpool asuvatele viljapõldudele. «Kanalite ehitamine ning aastaringne kasutamine, taimekasvatus ja saagikorjamine nõuab kogukonnalt ühiseid jõupingutusi,» kinnitas Dillehay LiveScience`ile antud intervjuus. Ta lisas, et selline koostöö sai toimuda ainult juhul, kui kõik majapidamised oma jõud ühendasid, mis omakorda on ühiskondliku arengu märgiks. Arheoloogide arvates aitas põllumajandustootmise efektiivsuse parandamine kaasa üleliigsete inimeste tekkele, kes hakkasid tegelema muude elualadega, mis omakorda kujunes otsustavaks sammuks tsivilisatsiooni ülesehitamisel. Dillehay rõhutas, et Andides niisutuskanaleid rajanud ühiskond polnud jõudnud tsivilisatsiooni esimesele astmele, sest neil puudusid veel valitsejad.
suur või väike. Sadade peremeeste hulgas on mingisugune hierarhia, on rikkad, vaesed. Peremeeste kõrval on veel mitmeid olulisi tegelasi, sulaseid. 11 Vabanik- sulane, kes on oma tööst loobunud ja maatükikese endale saanud ja maaomanikule teeb tööpäevi. Kui kohustuse katkedes töötab peremehe heaks. Suviline- kui talus tööd suvel vaja teha, siis palgatakse. Küla. Taluküla, erinevad majapidamised moodustavad üksusi. Teatud lepingulistel suhetes mõisaga. Peavad maksma mõisale maa kastutamise eest maksu. 19. saj vältel palju. 19. saj tekivad ka hajakülad, kus talumajapidamised on üksteisest väga kaugel. Hajaküla on iseloomulik 19. saj Eestile. Eestlane kui individualist. Ei salli naabreid. 19. saj. saavad neist alevid, väikelinnad. Palju on ,,külakirjandust", see varjab ära alevikirjandust. Ei ole maa, ei ole ka veel linn. Ei ole enam põlluharija mentaliteet. Sinna
Ja abikaasad ei kuulu sellesse klanni. Suguluse arvestamine on sageli ka pärimise arvestamine. EMAPOOLNE PÕLVNEMINE - Üldjuhul on sisulist võimu ühiskondades naistel rohkem. Majanduslikku resurssi koondub rohkem naiste kätte. ISAPOOLNE PÕLVNEMINE Majanduslik võim koondub meeste kätte ka poliitiline. Sest sellise põlvnemise kaudu põhjendatatakse, miks üks või teine on sugulane. Peamised ametlikud ,,organid" Külavanemad üksteisele lähemad majapidamised valitakse üks pealik, tavaliselt meessoost (poliitiline liider). Nende võim on mitteformalane ei ole õigust käske jagada, ei tohi sundida midagi tegema, saab midagi tegema mõjutada ainult isikliku eeskuju kaudu. Ei saa kedagi karistada, õigus esindada küla läbirääkimistel teiste küladega. Õigus, kohustus kutsuda naaberkülasid pidudele. Külavanem on see, kellel on kõige rohkem toetajaid külaelanike hulgas.
2a.t see intensiivistus. Nad tõusid kõrgetele kohtadele ja järk- järgult ka võimule. Nad võtsid omaks akkadi keele. St sumeri keel kadus käibelt vaikselt kõnekeelena. Samas säilis see kultuurkeelena (nadu lad.k). Sum.k tekse tehti edasi ja kirjutati ümber ja tõlgiti. Kõik riigid on nüüd semiidikeelsed. Endiselt linnriigid. Linnu juhtisid endiselt nõukogud ja koosolekud, nii et pm poolvabariigid, aga asevalitsejad olid ikkagi. Templid iseseisvusid natuke, neist said religioossed majapidamised. Kuningad ja templid hakkasid oma maid välja rentima.. st et turusuhted olid arenenumad. Elami riik püsis, aga ei olnud eriti tähtis. Mari linnriigis on säilinud kiilkirja arhiiv, kuna Hammurapi põletas selle lossi maha s.t savitahvlid säilisid. Babüloonia ja Asüüria olid ka olemas. Akkadikeelsed, murdeerinevustega. Assüürlaste peajumal oli Assur ja Babüloonial oli Marduk. Põllumajanduslikult kerkis esile Babüloonia oma põlluniistussüteemidega. Assüüria kuni 7
tarbijad. Oma majandust juhtides teeb ühiskond otsuseid, kui palju, kus ja millal erinevaid tooteid ja teenuseid pakkuda. Samas tehakse ka otsused nende kaupade ja teenuste jaotamise kohta. Turumajanduses toimub see vabatahtlikkuse alusel ja turuinstitutsioonide kaudu. Majandus on seotud keskkonnaga rohkem, kui tavaliselt arvatakse. Lisaks majandustegevuse otseste sissetulekute ja väljaminekutega tuleks arvestada ka keskkonnateenuseid, millega ei kaubelda. Majandus: firmad, majapidamised, valitsused, tehnoloogia areng, kapitalivaru (teed, sillad jms infrastruktuur). Keskkond: maa, loodusvarad, maapõu, ökosüsteemid, foora ja fauna, atmosfäär, ookeanid. Keskkonna funktsioonid Majandustegevus leiab aset maal ja maa atmosfääris. Viimast süsteemi kutsume looduskeskkonnaks, lühendatult lihtsalt keskkonnaks. sellel süsteemil on omakorda keskkond, milleks on ülejäänud universum. Joonis 2.1. kujutab majanduse ja keskkonna seoseid
1) Sissejuhatus Sotsioloogiline vaatekoht - Kohustuslik: Hess et al. Ptk. 1 1.1. Mis on sotsioloogia? Sotsioloogiaks nimetatakse teadust, mis uurib inimese käitumist grupis, hõlmates nii kollektiivseid jõude kui ka viisi, kuidas inimene iseseisvalt mõtestab oma kogemusi. Sotsioloogia uurib teaduslikult ja süstemaatiliselt inimühiskonna ja inimeste sotsiaalset käitumist tema suhetes grupi ja sotsiaalse struktuuriga. 1.2. Mille poolest sarnaneb ja erineb sotsioloogia teistest sotsiaalteadustest? Sotsiaalteadused uurivad inimkäitumist ja grupielu, püüdes vaadata neid nähtuseid võimalikult erinevatest vaatekohtades. Sotsioloogia pöörab vähem tähelepanu ühiskonna ühele aspektile või kitsale sündmuste ringile (nagu teevad ajalugu, majandusteadus ja politoloogia). Jälgib rohkem kollektiivset kogemust ning struktuure ja muutuseid. Uurib produkte: uskumused, väärtused, elureeglid, haridus, tervishoid, muusika, kunst, näitekunst. Sotsiolo...
Veeluba(Veeseadus) · Veevõtmiseks pinnaveekogust alates 30 m3/ööpäevas · Põhjavee võtmiseks alates 5 m3/ööpäevas · Veekogu tõkestamiseks, paisutamiseks, allalaskmiseks · Kaevandamine ,tahkete ainete uputamiseks · Vee füüsikalisi, keemilisi, bioloogilisi omadusi muutev tegevus(süvendamine, vesiehitised,puhastamine, maavara kaevandamine) · Heitvee ja vett saastavate ainete juhtimine veekogusse/pinnasesse v.a isiklikud majapidamised oma maakasutuse piires Reoveesete · Tekib reovee puhastamisel · Settelaotusluba on vaja kui setet on üle 20kg (kuivainena) · Annab kohalik omavalitsus Saastetasu eesmärk · majanduslike abinõudega piirata saasteainete ja jäätmete viimist keskkonda (ennetada, vältida, vähendada) · koguda täiendavaid vahendeid saastekahjustuste kompenseerimiseks ja keskkonnakaitse finantseerimiseks (KIK)
Fromm "Escape from Freedom" (1942), The Art of Loving" (1964) Helen Fisher: armastuse keemia H.Fisher: Miks me armastame? Tln, 2006 Armunud aju: FMRI (functional magnetic resonance imaging) Armastus on vajadus Armastuse "kandjad" ajutegevuses: dopamiin, noradrenaliin, serotoniin Inimene pole armastuses "vaba". Armastuse "suunamine". Armastuse keemia Suhtetrendid tänapäeva ühiskonnas Individualiseerumine, autonomiseerumine üheinimese majapidamised, kooselu - mitte abielu, nukleaarperekond, eemale kontrollivast külaühiskonnast, privaatsuse tähtustamine Vahendatud, internetipõhised suhtevõrgustikud Suhted kui keskne eluga rahulolu allikas õnneuuringud. Üksindus kui leviv haigus. Paradoks: inimene otsib korraga kuulumist ja iseseisvust. Kus ja kuidas saavad kaks vastandit kokku? Kokkuvõte Kaasasündinud vajadus olla seotud, olla suhetes
vulkaanid, on juhuslikud ja lühiajalised (Keis 2010: 6). Inimühiskonna arengu ja heaolu üheks eelduseks on energia tarbimine. Paraku on energia tootmine ja üha suureneva tarbimise tulemusel kasvanud ka energiamajanduse kahjulikud mõjud nii looduskeskkonnale kui ka inimesele enesele (Maasikmets 2004: 21). Inimtekkelised õhusaasteallikad jagunevad paikseteks ja liikuvateks allikateks. Paiksed 7 allikad on tööstused, elektrijaamad, majapidamised jms. Liikuvad saasteallikad on mootorsõidukid, lennukid, laevad ja rongid (trantspordivahendid) (Keis 2010: 6). Õhu saastumine energia tootmisel sõltub eelkõige tarbitavast kütusest, kasutatavast põletustehnoloogiast ja saasteainete heitkoguseid piiravate abinõude efektiivsusest. Keskkonnamõju avaldavad praktiliselt kõik energia tootmise viisid, kuid enam keskkonda saastavaks on energia tootmine fossiilsete kütuste baasil, nagu seda on tahkete kütuste
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
