tõttu. Sel juhul reovesi filtreerub ja puhastub liivafiltris, kust see imbub dreenitorudesse ja juhitakse nende kaudu immutusväljakult ära. Lisaks rajatakse imb- või filtreerimisväljak. [1] Paljud kohad ei ole sobilikud traditsiooniliste süsteemide jaoks ning tuleb kaaluda alternatiivseid süsteeme, et tagada korrektne heitvee käitlemine selleasemel, et piirata maakasutust. Tiheasustusaladel tuleks siiski kasutada kanalisatsiooni, kuna kui tiheasustusalas hakkaksid majapidamised ise oma heitvett käitlema, riskitaks nii inimeste tervisega. Tavaliselt on alernatiivsete süsteemide rajamine väga agamahukas ning kulukas. [2] ALTERNATIIVSED MEETODID Tavapärastele meetoditele lisaks on olemas ka erinevaid alternatiive koduseks ja keskkonnasõbralikuks hetivee käitlemiseks. Need süsteemid pakuvad võimalust käidelda heitvett kohtades, kuhu tsentraalne kanalisatsioon ei ulatu. Paraku on aga alternatiivid
Jagades nominaalse SKP (e SKP jooksvates hindades) reaalse SKP-ga (e SKP-ga baasaasta hindades) saadakse SKP deflaator, mida võib nimetada kõige üldisemaks inflatsiooni mõõduks. SKP deflaatorit arvutatakse hinnaindeksina, kasut.jooksva perioodi kaubakogust. Selle koguse maksumust võrreldakse jooksvates ja baasperioodi hindades 16.Kogunõudlus-kogupakkumine. Kõver Kogunõudlus igal konkreetsel hinnatasandil kogutoodangu hulk, mida on osta soovinud majapidamised, ettevõtted, valitused ja välissektor Kui üldine hinnatase tõuseb siis inimeste taskus või pangas olev raha odavneb- kahaneb selle ostujõud. Seetõttu on ka kogunõudluse kõver alanev Kogupakkumine- ettevõtete( majapidamiste ja valitsuse) pakutava kogutoodangu hulka igal konkreetsel hinnatasandil. Kaupdae ja teenuste hindade tõustes on ettevõtted huvitatud nende rohkemast pakkumisest.
mastaabisääst – sellisel juhul suudab üks ettevõtte pakkuda odavamalt kui kaks (nt autotööstuses, kulutused ühe auto tootmiseks hakkavad vähenema, mida rohkem autosid toodetakse). 49. Nõudlus Kõik, kes midagi ostavad on nõudjad, nende ostusoovid kokku moodustavad turunõudmise. Nõudmine on hüviste kogus, mida tarbijad soovivad ja on võimelised ostma olemasoleva hinna eest. Kogunõudlus on defineeritav kui igal konkreetsel hinnatasandil kogutoodangu hulk, mida on osta soovinud majapidamised, ettevõtted, valitsused ja välissektor. 50. Pakkumine Kõik, kes turul midagi müüa soovivad, on pakkujad, nende müügisoovid kokku moodustavad turupakkumise. Pakkumine on kaubakogus, mida pakkujad soovivad müüa ja on suutelised valmistama olemasoleva hinna eest. Kogupakkumise all mõeldakse ettevõtete (majapidamiste ja valitsuste) pakutava kogutoodangu hulka igal konkreetsel hinnatasandil. *Pakkumine on võrdeline seos hüvise ja tootjat poolt pakutava koguse
loeng 4). 5 Gossen'i seadus püüdis formuleerida reegleid, mille järgi tarbija valik. Selleks on: 1) Sama toote kasulikkus ei ole sama. Nt joogijanu puhul on kasulik ainult 1 pudel, iga järgmine pudel on vähem kasulik kuna joogijanu pole enam nii suur. Piirkasulikkus n tüki kasulikkus, konkreetse tüki kasulikkus. (2.loeng 5). 3.LOENG 20.09.2010 Majapidamine ühine grupp, ühine eelarve, ühised otsused. Eeldus: majapidamised käituvad ratsionaalselt, teavad oma vajadusi ja soovivad neid võimalikult hästi rahuldada. Järgmine eeldus: oskavad valida nende alternatiivide hulgast (kuidas on võimalik vajadust rahuldada) parima variandi. Variante on n+1, kuid majapidamine valib väikese eelarve juures ühe. Komplektide paremusjärjestus: A, B, C, D, E B ei saa parem olla kui E. Tarbimiskomplekt Hüviste- e. tarbimiskomplektiks nimetatakse konk-reetset kombinatsiooni saadaolevatest hüvistest.
eeldustest, et inimestel on eesmärgid ning nad otsivad õigeid teist nende eesmärkide saavutamiseks) Majandusteooria – tegeleb majandusprotsesside ja neid protsesse mõjutavate seaduste tundmaõppimisega Rakenduslik majandusteadus – tegeleb tundmaõpitud majandusteaduste kasutamisega üksikute majandussubjektide huvides; hõlmab praktilisi valdkondi (turundus, juhtimine, majandusarvestus jne) MAJANDUSTEOORIA JAGUNEMINE 1)Mikroökonoomika – uurimisobjektiks on küsimus, kuidas majapidamised ja ettevõtjad teevad majanduslikke valikuid piiratud ressursside tingimustes, maksimeerimaks rahulolu või kasumit 2)Makroökonoomika – kirjeldab majandussektorite (majapidamised, ettevõtted, valitsus) vahelisi seoseid ning tegeleb majanduse koondnäitajate analüüsiga, mille eesmärgiks on kaasa aidata parimate majanduspoliitiliste otsuste vastuvõtmisele Majanduse kolm PÕHIKÜSIMUST: Mida? – milliseid kaupu ja teenuseid toota Kuidas? – missuguseid tootmistegureid kasutades
Torkab silma, et kõikides kindlustatud asulates on kas leitud kaevamistel ka eelrooma rauaaegne asustuskiht (Iru, Asva) või on lähedusest teada eraldiseisev ringvall-linnus (Ridala Mustla). Mustla linnus on siiski tunduvalt väiksem, kui Ridala, ning Asva ja Iru eelrooma rauaaegne kiht vähemintensiivsem, kui pronksiaegne. See võib viidata kas lühiajalisemale kasutusele või ka sellele, et varasema väikese küla asemel paiknesid eelrooma rauaaajal Asvas ja Irus vaid üksikud majapidamised. Kõik ringvall-linnused on suhteliselt väikesed, põhimõtteliselt kindlustatud talud. Taoline muudatus kajastab ilmselt muutusi ühiskondlikus süsteemis. Tundub, et kui varem kindlustati kogu kogukonna majapidamised, siis eelrooma rauaaegsed kindlustised olid mõeldud pigem ühe eliidiperekonna kaitseks. Ringvall-linnuste kultuurkiht on reeglina väga õhuke, mis võib osutada sellele, et neid kindlustisi kasutati vaid ohu korral. Enamasti on tegemist olnud puittaraga, vahel ka madala
üle käib koos võimuga nende inimeste üle, nimetatakse põhimikuhärruseks. Maavaldus tähendab ka valitsusvõimu selles maavalduses. See pole omandisuhe. Suhe mõisniku ja tema mõisaelanike vahel pole ainult majanduslik, vaid see sõltuvus on ka õiguslik sõltuvus. Mõis oli ühtlasi ka majandusüksus, mida majandati põhiliselt kahel viisil, esiteks mõisal on oma majapidamine, kus tegid tööd orjad või talupojad, kes olid kohustatud teotööks. Selle kõrval talupoegade omad majapidamised, kus talupoeg tegi tööd oma põllul ja maksis renti mõisnikule saagis või rahaliselt või tööga. Suurvaldustes valitses mõisa ametnik nimega meier. Väikemaavaldustes valitses mõisnik. Põhimikuhärruse suhe ei ole vaba rendisuhe, seda ei saa õiguspäraselt lõpetada. Ta tuleneb traditsioonist. Talupojal on maale ja talule teatud õigused. Ta võib teda pärandada teatud tingimustel, müüa või pantida isanda loal. Kui talupoeg täidab oma
(kontrollimine vaatluse ja eksperimentide põhjal pole võimalik). Ökonomeetriline mudel tuletatud tegelikust majandussituatsioonist, võrrandiks on tõesed põhjuse ja tagajärje seosed. (järeldusi on võimalik praktikas kontrollida) Homo oeconomicus täiesti ratsionaalne, majaduslikult mõtlev, sõltumatu, egoistlik, tundetu, psühholoogilistest teguritest mitte mõjutatud Majandussubjektid sisemaised tootvad subjektid - ettevõtted ja sisemaised tarbivad subjektid majapidamised, riik ja välismaa Majandussektorid iga majandussubjekti edasist käitumist on võimatu prognoosida, kuna majanduses osaleb sadu tuhandeid majandussubjekte ja toimub lugematul arvul transaktsioone. Ülevaatlikkuse tagamiseks agregeeritakse majandusüksused sektoriteks ja ühelaadsed transaktsioonid agregaatideks. (vaid makroökonoomilise käsitluse puhul mikros eeldatakse, et majsub on sõltumatud ja nende individuaalsetest valikutest tulenevad üldised seaduspärasused)
Väär Test 8.1 SKT arvestus 1. Arenenud riikidele on iseloomulik tertsiaarsektori domineerimine primaar- ja sekundaarsektori üle. Tõene 2. Akseleraator saadakse SKT jagamisel kapitaliga. Tõene 3. IKT (isiklik kasutatav tulu) saadakse rahvatulust maksude lahutamise teel. Tõene 4. Varjatud majandus on üks osa varimajandusest. Väär 5. Puhasinvesteering on positiivne, kui koguinvesteering on suurem kui amortisatsioon ja elanikkonna juurdekasv. Tõene 6. Lõpptoodangu tarbijateks on majapidamised ja ettevõtted; vahetoodangu tarbijaks on valitsus. Väär 7. RKT (rahvamajanduse kogutoodang) erineb SKT'st (sisemajanduse kogutoodang) selle poolest, et viimane lähtub nö territoriaalsest printsiibist. Tõene 8. Kui RKT on suurem kui SKT, siis viitab see, et riigis on palju väliskapitali. Tõene 9. Rahvatulu saadakse kui SKT'st lahutatakse amortisatsioon ja lisatakse kaudsed maksud. Väär 10. SKT deflaator näitab tarbijahindade muutust jooksval aastal. Väär
planeeritud investeerimiskulutused (I); avaliku sektori planeeritud kulutused (G); planeeritud netoeksport (X – M). 35. Tarbimine ning tarbimise piirkalduvus Tarbimine koosneb autonoomsest tarbimisest ja tuletatud e indutseeritud tarbimisest. Autonoomne tarbimine on tarbimiskogus, mida tarbitakse igal juhul, sõltumata sissetuleku suurusest. Kui kasutatav tulu suureneb, siis kasvab ka tarbimine näitab, millise osa igast täiendavast tuluühikust kavatsevad majapidamised kulutada tarbimisele ehk millises seoses on omavahel tulude kasv ja tarbimiskulude kasv Tarbimise piirkalduvus on tarbimiskulutuste muudu ja kasutatava tulu muudu suhe. Tarbimise piirkalduvuse väärtus on nulli ja ühe vahel, mis tähendab, et kasutatava tulu kasvades tarbimine suureneb, kuid mitte samaväärselt kasutatava tulu kasvuga, vaid vähem. See osa kasutatavast tulust, mida ei kulutata tarbimiseks, kasutatakse säästmiseks: S = Y– C. Ka
antud riigi finantsvahendite ostmine väliskodanike poolt kajastuvad maksebilansi kreeditis. 75. Kodumajapidamised müüvad oma käsutuses olevaid ressursse (tööjõudu ja maad) tootmistegurite turul, kust firmad neid ostavad. Ressursside kasutamise eest maksavad firmad kodumajapidamistele palka ja renti. Firmade põhitegevuseks on kaupade tootmine ja teenuste osutamine. Oma kaupu ja teenuseid pakuvad nad toodete turul, kust majapidamised neid ostavad. 76. Tootmistegurite omanikud saavad tasu ettevõtetelt, kes kasutavad neid tegureid kui tootmissisendeid oma tootmises. Nendeks sissetulekuteks on tööle makstav palk, kapitalile makstav intress ja maale makstav rent. Siinkohal arvestatakse palga hulka igasugune tööga seotud sissetulek, nagu palgad, komisjonitasud ja muud täiendavad sissetulekud, mis on seotud töö kompenseerimisega. Intressi all
Vanemad peaksid kontrollima oma lapsi internetis, nende tegevusi, kus lehekülgedel nad käivad, mis on nende lehtede eesmärk. Samuti peaksid ka täiskasvanud oma arvutikasutust piirama, kuna sõltuvusele võib järgneda palju probleeme nii tööl kui ka eraelus. Internetti mõistlikul määral kasutades ei ole ta ohtlik, vaid kasuliku informatsiooni ammutamise koht. Tänapäeval ei saa üle ega ümber arvutist ja internetist, seda kasutavad nii riigi- ja erasektorid, majapidamised, noored kui vanad, rikkad või vaesed. Kompuuter pakub võimalusi kõigile, kellel on mingisugunegi huvi tehnika ja tehnoloogia vastu, tuleb osata seda huvi lihtsalt õigesti ära kasutada ja oma võimeid suunata õigetesse kanalitesse. Allikate loetelu Rinde, A. n. d. Multimeedium, analoog vs digitaalne (online). Tallinn: Tallinna Ülikooli Informaatika Instituut. http://www.cs.tlu.ee/~rinde/mm_materjal/pdf/mm_analoog_digitaal.pdf 19.11.2013 Tadolder, M. Tänav, T. 2001
Tartu Ülikool Riigiteaduste instituut Reet Pärgma KREEKA JA ISLANDI MAJANDUSKRIISIDE VÕRDLUS Uurimistöö Juhendaja: Andro Kitus Tartu 2014 Sissejuhatus Ameerika Ühendriikidest 2007 aastal alguse saanud ülemaailmne majanduskriis mõjutas tugevalt kõiki arenenud majandussüsteeme. Krediithoiuste kasv ja kinnisvara turu tohutu edu kombineeritud riskantsete laenudega aastatel 2002- 2007 panid alguse majanduse järsu ning järjepidevale langusele. Kuigi kriisis said kannatada kõikide riikide majandused, tõusevad tugevalt esile kaks riiki keda kriis mõjutas tugevamalt ning kelle probleeme kajastati meedias kõige enam. Islandi majanduskriis algas juba 2008 aasta sügisel kui riigi kolm suurimat panka kukkusid kolme päevaga kokku. Kreeka majanduskriis sai kuulutati välja 2010 aastal võlakr...
Test 8.1 – SKT arvestus 1. Arenenud riikidele on iseloomulik tertsiaarsektori domineerimine primaar- ja sekundaarsektori üle. Tõene 2. Akseleraator saadakse SKT jagamisel kapitaliga. Tõene 3. IKT (isiklik kasutatav tulu) saadakse rahvatulust maksude lahutamise teel. Tõene 4. Varjatud majandus on üks osa varimajandusest. Väär 5. Puhasinvesteering on positiivne, kui koguinvesteering on suurem kui amortisatsioon ja elanikkonna juurdekasv. Tõene 6. Lõpptoodangu tarbijateks on majapidamised ja ettevõtted; vahetoodangu tarbijaks on valitsus. Väär 7. RKT (rahvamajanduse kogutoodang) erineb SKT’st (sisemajanduse kogutoodang) selle poolest, et viimane lähtub nö territoriaalsest printsiibist. Tõene 8. Kui RKT on suurem kui SKT, siis viitab see, et riigis on palju väliskapitali. Tõene 9. Rahvatulu saadakse kui SKT’st lahutatakse amortisatsioon ja lisatakse kaudsed maksud. Väär 10. SKT deflaator näitab tarbijahindade muutust jooksval aastal. Väär
ning majapidamisdte kulutusi (kovera nihe vasakule). 3. RAHA- JA EELARVEPOLIITIKA -* raha pakkumise kasvades (raha massi suurendamisel ringluses) suureneb tarbimine (nii majapidamistel kui ka ettevotetel). Kover nihkub paremale (nihe A-A“). * Maksude alandamine suurendab jallegi ettevotete ja majapidamiste tulu, seega sama nihe. 4. OOTUSED – kui inimesed arvavad, et tulevikus nende sissetulekud vahenevad, muutub ootus pessimistlikuks, vahendavad majapidamised oma tarbimist, mille labi vaheneb ka ettevotete tulubaas. Kover nihkub vasakule. 5. TULUDE JA HINDADE TASE TEISTES RIIKIDES – kui N.: Euroopas on inflatsioon korgem kui Ameerikas, siis muutub Ameerika kaup Ameerikas odavamaks vorreldes Euroopa omaga. Noudlus importkaubale vaheneb (suureneb Ep). Kover nihkub paremale. 6. VALITSUSE KULUTUSED – kui valitsussektor suurendab oma kulutusi toodete ja teenuste ostmiseks, siis kogunoudlus touseb. Sama efekt
· Ootamatu kaupade ja teenuste hinna tõus võib alandada raha väärtust mõõdetuna kaupades, mida soovitakse tarbida Muutus raha hoidmise riskis ei pruugi kaasa tuua indiviidide rahanõudluse vähenemist · Iga muutus raha hoidmise riskantsuses tingib samaväärse muutuse võlakirjade hoidmise riskantsuses. · Likviidsus Raha hoidmise peamine eelis on selle likviidsus. · Majapidamised ja ettevõtted hoiavad raha, kuna see on lihtsaim viis oma igapäevaste arvelduste teostamiseks Majapidamise või ettevõtte keskmine tehingute väärtuse suurenemine tingib nende rahanõudluse kasvu Agregeeritud sularahanõudluse kujunemine. On kõikide majapidamiste ja ettevõtete rahanõudluse summa Sõltub kolmest tegurist · Intressimäär
lõpuks. KREETA MÜKEENE AJAJÄRK Kreeta mükeene kunstis eristatakse veel kolme kultuuriareaali: Küklaadiline kunst (küklaadid=saarestik Kreeka saarel, lõuna- Kreeka ehk Peloponnesuses. Hästi stiliseeritud inimfiguurid) Kreeta kunst. Arhitektuur: Silmapaistvaks näiteks Kreeta lossid: Phaistose, Knossos ja Hagia Triada. Kreeta põhiasustus oli koondunud rannikule, sisemaal olid talupoegade majapidamised. Kõige kuulsam on Knossose loss. Kreeta losse iseloomustas: o Lossid olid kindlustamata o Mitme korruselised o Koosnesid arvukatest ruumidest, mis koondusid siseõuede ümber o Korrused olid ühendatud treppidega, mis asusid ebakorrapäraselt o Kasutatakse sammast. Sammas läks ülevalt laiemaks, ainult ilu eesmärgil!!! o Puudus keskne pearuum o Hooned koondusid väiekste valgusõuede ümber
· Ettevõtlikkus loov ja uuenduslik mõtlemine, riskijulgus, arukas juhtimine, hoiak ja isikuomadused. · Majapidamine ühise eelarvega majandavate inimeste kogum. Tarbija: majapidamiste liikmed, nad kasutavad tooteid/teenuseid, mida ettevõtted toodavad. Ressursiomanik: omavad nad erinevaid tootmisressursse nagu nt maavara, kapital, tööjõud. Majapidamine pakub ettevõttele tööjõudu jt ressursse. · Ettevõte toodavad tooteid ja teenuseid, mida majapidamised nõuavad. Maksavad tööjõu eest palka, mida kasutatakse ostmiseks. · Toodete ja teenuste turg vabatahtlik vahetus tarbija ja tootja vahel. · Ressursiturg vabatahtlik vahetus ressursipakkuja ja ettevõtte vahel. Ettevõte pakub palka. · Turumajanduse kriitika: mõtlematu laenamine, nauding on kõige tähtsam, virtuaalmaailm, uimastimaailm, tulevikuhirm. · Turumajanduse eesmärk: täielik tööhõive, majandusareng, hindade stabiilsus,
a. eeldatakse, et majandus koosneb ainult firmadest b. eeldatakse, et majandus koosneb ainult majapidamistest c. eeldatakse, et majandus koosneb ainult majapidamistest ja firmadest d. eeldatakse, et majandus koosneb riigiasutustest, mittetulundussektorist, majapidamistest ja firmadest Tuluringkäigu mudeli koostamisel tehakse alljärgnev lihtsustus: a. eeldatakse, et firmad toodavad väga palju erinevat kaupa b. eeldatakse, et firmad toodavad ainult tarbekaupa, mida majapidamised siis valikuliselt tarbivad c. eeldatakse, et firmad toodavad ainult ühte liiki kaupa, mis kujutab endast igaks otstarbeks mõeldud tarbekaupa Tuluringkäigu mudeli koostamisel tehakse alljärgnev lihtsustus: a. eeldatakse, et majapidamistel ei ole majanduslikke ressursse ning kogu nende sissetulek tuleb oma tööjõu müügist firmale b. eeldatakse, et majapidamistel on majanduslikke ressursse ning kogu nende sissetulek tuleb oma tööjõu müügist firmale c
majandussüsteemi nimetatakse segamajanduseks. Segamajanduse puhul on igast puhtast süsteemist mingeid fragmente. Erinevad riigid on tegelikkuses rohkem või vähem orienteeritud turumajandusele või plaanimajandusele. Tänapäeval on enamikes riikides vaba turumajandus, mida riik oma võimu kasutades reguleerib. 3.Turg ja majandus 3.1.Majandusagendid Majandusagendid on majanduses osalejad. Majandusagentideks on majapidamised, ettevõtted, avalik sektor ja muu maailm. Kui majanduses tegutsevad eelnimetatutest ainult 3 esimest agenti, on tegemist suletud majandusega. Reaalses elus lisandub siia muu maailm ehk teised riigid. Mõnikord kasutatakse majanduse analüüsimise lihtsustatud mudelit ja jäetakse välja muu maailm, siis nimetatakse seda suletud majanduse mudeliks. Majapidamise moodustavad inimesed, kes elavad koos ja teevad ühiseid finantsotsuseid. Tegelikkuses on nad tarbimis- ja säästmisotsuste tegijad
· ressursid jaotatakse majapidamiste ja ettevõtete majanduslike valikute põhjal, · majanduses toimib valikuid ja otsuseid kujundav hinnamehhanism, mis paneb paika ka nõudluse-pakkumise vahekorra turgudel, · kõikidel majandussubjektidel on täielik valikuvabadus, · enamik ressurssidest kuulub eraomanikele. Turu reguleerivat toimet illustreerib lihtsustatud vahetuste mudel, kus on tegevad kaks subjekti: majapidamised (üksikisik või pere) ja ettevõtted. Kaubaturul esinevad majapidamised tarbijana, st. on nõudjad ja ettevõtted on pakkujad. Teguriturul (töö- ja kapitaliturul) on majapidamised pakkujateks ja ettevõtted ostjateks ehk nõudjateks. Selliselt toimibki majanduses justkui nähtamatu käsi, mis reguleerib mida toota, kuidas toota ja kellele jaotada. 4
Kvalitatiivsed uuringud baseeruvad peamiselt tõlgendavatel kirjeldustel, mitte statistilisel analüüsil. Kvantitatiivsed uuringud keskenduvad teaduslikku objektiivsust garanteerivatele meetoditele, kasutades muuhulgas keerulisi statistilisi meetodeid. Kõrvaltegurmuutujad kontrollile allumatud muutujaid, mis asuvad väljaspool hüpoteesi asetatud piire ja samas mõjutavad sõltuvaid muutujaid. Külastusabielu kooselu, kus mehel ja naisel on eraldi majapidamised ja nad elavad üldjuhul eri linnades. Küsitlus meetod informatsiooni hankimiseks suurelt respondentside grupilt. Laiendatud perekond suhteliselt suur üksus, kuhu kuulub mitu majapidamist ja kus elavad koos tavaliselt mitme põlvkonna esindajad. Legaal-ratsionaalne domineerimine põhineb seadustel, mis piiravad ametnike õigusi. Legitiimsus väärivus olla tunnustatud. Lesbi homoseksuaalne naine
linnaosas; ei 3 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz 4. Viletsuse e. diskomfordi indeks on Vastus: a) suurus, mis väljendatakse protsentides ja saadakse miinimumpalga jagamisel keskmise palgaga; b) kõikide töötute arv jagatud kõigi töötajate arvuga; c) arvutatav inflatsioonimäära ja töötusemäära summana; d)) suurus,, mis näitab üldise hinnataseme tõusu. 5. Kas majapidamised lisavad uue eluaseme ostuga rahvatulu investeerimiskomponenti niisama suure summa, kui oma majapidamise kulutuste komponenti. Erineb käibemaksu võrra. SKP leitakse nn. baashindades, milles ei sisaldu netomaksud, viimaseid ii id arvestatakse k tervikuna ik k kogu rahvamajandusele. h j d l E Eestis
TALLINNA ÜLIKOOL Kasvatusteaduste Instituut Algõpetuse osakond Lende Saluvee EKL1-kõ TALUPOJA ELU KESKAJAL Referaat Juhendaja: Priit Raudkivi Tallinn 2010 SISSEJUHATUS Keskaeg (medium aevum) on ajajärk Euroopa ajaloos, mis järgnes Rooma riigi langusele (476). Humanistide arvates oli see vahesein antiigi ja renessansi vahel, vaheaeg kultuuri arengus, "pimedad aastasajad". Lõplikult juurdus keskaja mõiste nn valgustusajal, XVIII sajandil, mil sellega tähistati samuti antiikaja ja renessansiperioodi vahele jäänud ning ebakultuurseks peetud ajajärku. Seega sai keskaja mõiste juba oma tekkest peale küllalt halvustava tähenduse. Tänapäeval ei ole niisugusel eelarvamuslikul ja mõistmatul suhtumisel keskaega enam õigustusi. Seda perioodi võib pidada praeguse Euroopa tsivilisatsiooni kujunemise seisukohalt ülimalt oluliseks, viljakaks ja looming...
jooma. Joogivesi oli pahatihti halva maitsega. Piima andsid tolleaegsed kidurad lehmad oige vahe. Seeparast joodi palju õlut, kalja ja mõdu. XII sajandil õpiti odraõllele lisama humalat, et anda õllele teravat maitset ja säilitada jooki kauem. Mõdu oli kergelt alkohoolne jook, mida pruuliti teraviljast ja tehti suurepäraseks metsmeega. Vajadust magusa aitas rahuldada viinamarjadest keedetud käärimata jook. 3. Feodaalmõis Kogu maa kuulus keskajal feodaalile. Maal asusid feodaalide majapidamised - mõisad. Mõisa keskel seisis feodaali elumaja koos abihoonega. Põllumaa oli jagatud kahte ossa: ühe moodustasid mõisapõllud, teine oli antud talupoegadele ja seal asusid nende majapidamised. Mõlemat osa harisid talupojad, kellest enamik olid sunnismaised pärisorjad. Talupoegade koormised Feodaali maa kasutamise eest pidid talupojad kandma koormisi, s.t täitma kohustusi feodaali heaks. Nad pidid harima mõisapõlde ja tegema teisigi feodaali majapidamistoid. Niisugust
ühinemine ning ühtlasi võtta toetuspind metsavendluselt. Märtsiküüditamine täitis oma eesmärgi täielikult: kui enne seda oli kolhoosidesse astunud ainult 11 000 talumajapidamist ehk alla 9% talude üldarvust, siis nüüd astusid ühe kuuga kolhoosidesse rohkem kui pooled pered. Aasta lõpuks oli ligi kolmes tuhandes väikeses kolhoosis kiratsemas juba 80% taludest, paari järgneva aastaga ühendati neisse peaaegu kõik majapidamised. Kes kolhoosi ei astunud, sellelt võeti maa ikkagi käest. Sellega oli ühtlasi antud surmahoop metsavendlusele. Võimuvahetus Eesti Kommunistliku (bolsevistliku) Partei ja ENSV juhtkonnas Küüditamise järel teravnes võitlus EK(b)P ja ENSV võimuladvikus, kus rivaalitsesid ühelt poolt Eesti Vabariigi aegsed põrandaalused kommunistid, 1940. aastal võimule tulnud juunikommunistid ja Nõukogude vägede Eesti
i Säästude kasutamine sõltub ühelt poolt majapidamiste otsustest ning teisest küljest j valitsuse fiskaalpoliitikast p ((valitsuse reservide suurusest). ) 4 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Säästmise ja tarbimise otsused Majapidamiste tasand Majapidamised saavad puhastulu (töötasud ja sissetulekud, dividendid, intressid, valitsuse tagasimaksed jne.) Nüüd tuleb otsustada, kuidas seda jaotada tarbimise ja säästmise (hoiustamise) vahel. Tarbimise kulutused on majapidamiste Säästmine on puhastulu, poolne tarbekaupade ja teenuste millest on maha arvestatud ostmine mingi aja jooksul
Järsk ja märkimisväärselt suur raha vääringu alanemine peletab eemale välisinvestorid, kes kardavad suuremat rahavääringu alanemist ning tõmbavad rahad riigist välja. Enamiku investeerimisprojektide peamiseks tunnuseks on nende pöördumatu iseloom, ehk halveneva turutingimuse korral, ei ole võimalik suurt osa oma esialgsetest investeerimiskuludest tagasi saada. (Investopedia, LLC kuupäev puudub) Inflatsiooni korral kalduvad nii majapidamised kui ka ettevõtted kulutama rohkem aega ja ressursse, proovides kaitsta oma vara inflatsiooni eest, selle asemel, et tegeleda tootlikuma tegevusega. Majapidamiste ja ettevõtete aja- ja ressursside optimaalse paigutamise moonutuse tulemusena halveneb paratamatult makromajanduslik suutlikkus tervikuna. (Gerdesmeier 2011, :28) Inflatsioon kui „maks“ indiviididele. Inflatsiooni maks on termin, mis viitab raha väärtuse alanemisel tulenev kahju raha omanikele. Kõrgemad hinnad suurendavad
Prantsusmaa: Turu kogumaht on 8357 MEUR (13% osalusega suuruselt neljas EL mööbliturg), sellest RTA kodumööbli osakaal moodustab 23% ehk 1922 MEUR. AS Eerungi potentsiaalne maht sellel turul on 0,3 MEUR, ehk 0,016%. Esialgsete hinnangute kohaselt on lähiaastatel oodata turu mahtude kasvu. Olles EL suuruselt neljas mööbliturg on Prantsusmaa suuruselt teine Euroopas elamispinna kogumahult omades 32 miljonit kodumajapidamist. Prantsusmaa elanike arv on 59,3 miljonit inimest. Prantsuse majapidamised ostavad igal aastal uut mööblit. Kulutades vaid 208 EURi inimese kohta on Prantslased ostnud vähem mööblit kui inimesed teistes EU maades. 2002.aastal osteti Prantsusmaal umbes 32,5 milj mööblieset. Sarnaselt teiste EU maadega oli ka Prantsusmaal majandusseisak, töötuse ja inflatsiooni kasv ning mööblimüük kahanes 2001 - 2002.aastal 2%. Samal ajal säilitas oma tugeva müügipositsiooni noortele linnainimestele inimestele IKEA, Fly ja Alinea poolt müüdav kaasaegne mööbel.
Maaelu arendamise perspektiivid suurenevas Euroopas: Ühise põllumajanduspoliitika ja põllumajandusliku ülemineku mõju uutele Euroopa Liidu liikmesriikidele Sissejuhatus Selle töö eesmärgiks on luua asjakohane teoreetiline raamistik maaelu arendamisega seotud küsimustele suurenevas Euroopas ning analüüsida maaelu arendamise perspektiive Euroopa Liidu (EL) liikmesriikidele 2004. aastal lisandunud riikides. Euroopa Liidu laienemine Kesk- ning Ida-Euroopa(KIE) riikide seas on märkimisväärselt mõjutanud nende põllumajanduse ning maaelu arengu poliitikaid. Üks rohkem vaidlust pakkunud teema seoses EL laienemisega on olnud küsimus, kas liitunud KIE riigid peaksid saama täieliku ligipääsu Ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) toetustele, eriti otsetoetustele ning struktuurifondidele. Hiljutised uuringud hindavad EL-i mõju eelarvekärbetele KIE riikides ning kaubanduses. On üllatav, et maaelu arendamine uutes liikmesriikides on ...
rahapakkumise juures. Kui rahapakumist suurendada, siis ei juhtu midagi muud kui inflatsioon. Kui rahapakkumist vähendada, siis see viib deflatsioonini. 78. Millal AD(agregeeritud nõudlus) nihkub? Muutus tarbimises Mingil põhjusel tahavad inimesed rohkem säästa Aktsiaturubuum inimeste sissetulek kasvab, vähem soov säästa, tarbimine kasvab Muutus investeeringutes Optimismist haaratult soovivad ettevõtted ja majapidamised rohkem investeerida (nt intressimäära langusest tingitult või kui maksutagastus investeeringutelt kasvab vmt) kõver nihkub paremale Muutus valitsuse kulutustes/tarbimises Valitsuse kulutuste kasv seoses teedeehitusega AD nihkub paremale Valitsuse kulutused kaitseväele Muutused neto-/puhasekspordis Vahetuskursi odavnemine (välisvaluuta eest saab rohkem eurosid,
Kapitalikaubad on tootmisprotessis kasutatavad hooned, masinad, seadmed. Investeeringud tähendavad ka varude soetamist. Investeeringud mudelis käsitletakse investeeringuid lihtsuse huvides kui autonoomseid muutujaid (st kasutatava tulu tasemest sõltumatuid) Eristatakse: 1) plaanitud investeeringuid (Id); 2) plaanimata investeeringuid. Id desired investment. Plaanitud investeeringud kujutavad endast nende äri ja elamuinvesteeringute summat, mida majapidamised ja firmad on soovinud teha. Plaanimata investeeringud kujutavad endast varude muutusi, mis tulenevad firmade suutmatusest turusituatsiooni õigesti hinnata. Tegelikud investeeringud kujutavad endast plaanitud ja plaanimata investeeringute kogusummat. Majanduse tasakaal: Y C S Id AD Seos Varud 300 250 50 70 320 AD>Y Vähenevad 350 290 60 70 360 AD>Y Vähenevad 400 330 70 70 400 AD=Y const
katuse all elada. Kõige tavalisem definitsioon majapidamisele majapidamisse kuuluvad isikud on need, kes söövad regulaarselt koos (leibkond). VAEVATUD MAJAPIDAMINE Majapidamine võib aja jooksul muutuda. Kui selle struktuur muutub dramaatiliselt, siis see tuleneb muutustest sotsiaalsest organisatsioonist. Mõnes ühiskonnas võib majapidamise struktuur muutuda näiteks kliima ja majanduse muutudes, näiteks kuival perioodil on majapidamised väiksed, niiskel perioodil ühinetakse suurtesse kogukondadesse. KÜLA Majapidamisel võib tekkida probleeme, mis vajavad lahendamist väljaspool kodu, näiteks poliitika, religioon, majandus, abiellumine. Majapidamised on alti omavahel seotud. Seega toimib külades sotsiaalne süsteem, näiteks külanõukogu. PAINDLIKKUS JA LÕHUSTUMINE · rändkogukonnad · otsustusõigus, näiteks külavanemal SOTSIAALNE INTEGRATSIOON KÜLADES
Raha on väärtuse säilitamise vahend. Rahas talletatud rikkust on kõige lihtsam muuta milleks iganes muuks kaubaks. Selleks peab raha olema esiteks materjalist mis hästi säilib ja teiseks teda peab olema lihtne koguda ja hoida. Samas raha kaotab inflatsiooni või riigikorra vahetudes väärtust, ning sukasäärde kogutud raha ei teeni protsente. Hinnatase. Hinnatase majanduses on laia hulga toodete ja teenuste võrdlus valuutas. Kui hinnatase tõuseb, kulutavad inimesed ja majapidamised enam ostmaks oma nädalaseks tarbeks tooteid ja teenuseid. Selleks, et säilitada samal tasemel likviidsust kui enne hinnataseme tõusu, tuleb neil omada enam raha. 29. Ühe hinna seadus Ühe hinna seaduse (Law of One Price) ei saa turul müüa sarnast kaupa erinevate hindadega 30. Ostujõu pariteet Ostujõu pariteet (purchasing power parities) on valuutade selline vahetuskurss, mis võrdsustab erinevate valuutade ostujõu. See tähendab, et kui konverteerida üks konkreetne
13. Tulude ja kulude ringkäigu mudel: Tegelikult ei eksisteeri turg täieliku konkurentsi tingimustes ja seetõttu vajab riigi sekkumist majandusregulatsiooni. Lihtsustatud turumajanduse mudel. Majanduses toimub pidev tulude ja kulude ringkäik. Luuakse uusi kaupu, nende müügist saadakse tulu, mida kasutatakse omakorda uute kaupade loomiseks, sellest saadakse jälle tulu jne. Loodud rikkus on ringluses kord raha kord kaupade näol. Lihtsustatud skeemi aluseks on eeldus, et majapidamised on ressursside omanikud. Kogu tulu läheb majapidamistele. Ettevõtted on aga ressursside kasutajad ja toodangu valmistajad. Ettevõtted ostavad ressursse( tööjõudu) teguriturult, makstes töötajatele palka. Müüvad aga kaupu ja teenuseid kaupade ja teenuste turul. .Kulude ja tulude vahelised seosed. Raha, mis ettevõttele hüviste müügist laekub, on tulu. Raha, mis ettevõte peab hüviste tootmise ja müümisega seoses välja maksma ,on ettevõtte kulu
10 Illustration 2: Kogemuskõver ,,kogemuskõveraefekti puhul on tegu tootmiskulude süstemaatilse vähenemisega toote eluea vältel, ta jaotub õppimisest tulenevaks efektiks ja maastaabisäästuefektisk." (Janno Reiljan, Tõnu Roohalt 2000) 6.5.1.Turu-uuring ,,Turg on toote tegelikke ja potensiaalsete tarbjate kogum"(Peramets Terje 2011). Turgu liigitatakse kaheks: 1.Tarbeturg- turg, mille moodustavad majapidamised, kes ostavad tooteid isiklikkuks tarbimiseks. 2.Organisatsiooniturg- turu moodustavad isikud ja organisatsioonid, kes ostavad tooteid kas edasimüügiks, teiste toodete valmistamiseks või rakendamiseks organisatsioonisisestel eesmärkidel.Autori firma toodab müümiseks tarbeturule. Turu seisundi uurimine on vajaliku informatsiooni kogumine ning analüüsimine turundusplaani koostamiseks. (Peramets Terje 2011)
geneetiliste kahjustuste kuhjumist. 12. Environmental legislation as a policy instrument: Strengths and weaknesses. Keskkonnaalased õigusaktid tuleks tekkivate probleemide puhul kiiresti kasutusele võtta. Need peaksid olema selgesõnalised ning õiglased reeglid, mis on osanike suhtes erapooletud. Need peaksid olema samuti reaalselt jõustatavad. Kui küsimus on mitte absoluutses reeglis vaid mingi asja (käitumisviisi) suurendamises/vähendamises (nt majapidamised peaksid rohkem prügi sorteerima), siis sel puhul võivad majanduslikud vahendid olla tõhusamad. Õigusakte võib aga kasutada näiteks kohalike omavalitsuste sundimiseks taaskasutusjaamade rajamiseks. Tugevused: sobib hästi absoluutseteks keeldudeks (kuid peab olema alternatiiv ning võimalus seadusekuulekust kontrollida) Enemasti on instrumentide puhul vaja läbisurumiseks kasutada õigusakte (All instruments usually require legislation to enforce) Nõrkused:
Turu struktuuri all mõistetakse mingil kindlal ajal turu funktsioneerimiseks eksisteervaid raamtingimusi nagu osalejate arv nii nõudluse kui ka pakkumise poolel. Turu käitumine väljendab ühe osaleja käitumist teise suhtes. Põhilised võimalused on siin kas oma tingimuste läbisurumine või turutingimustega arvestamine. Turu seisundit kirjeldab kujunenud hind, sellega müüdud/ostetud kauba kogus ja sellest tulenevalt saadud eelised või kahjud. Tarbijaturg on see, kus majapidamised tegutsevad ostjatena ja on ettevõtte rahalise tulu allikaks. Ettevõtja turg on see, kus nemad on ostja osas ja tasu töö eest läheb majapidamisse. Turud otsustavad, mis saab toodetud. Ükski ühiskond ei suuda piiramatult asju toota. Peab otsustama, mida teha. Kaubatehing sõlmitakse siis, kui see on mõlemale kasulik. Maailmas pole kunagi olnud puhast turumajandust. Ettevõtte turunduse juhtimine tegeleb otseselt tarbija huvidest
Rooma riik langes tagasi naturaalmajanduse tasemele. Kuna kaubavahetuses oli segaduses ja see langes, langes ka käsitöö toodang. Tagajärjesks oli linnaelu pidev allakäik. Ida ja lääne provintside erinevus süvenes. Linnad allutati keisri kontrollile. Maksude suurenemine ja barbarite rüüstamine vähendasid ka talupoegade julgeolekut. Selle tagajärjel jätsid talupojad oma kodud. Jätsid oma majapidamised ja otsisid kaitsed latifundiumitesse. Vabad talupojad kadusid ja kujunes välja kolinaat. Algul oli vabad talupojad maa rentnikud. Kui nad jäid võlgadesse muutusid sõltuvateks talupoegadeks ja lisaks rendil pidid tegema teokohustust. Constantiniuse ajal võeti neilt likumisvabadus ja muutusid paikseks. Tühjadele maadel, kust talupojad olid põgenenud asustati ka vangi võetud barbaritega ja neid sunniti maad harima. Rahvaarv vähenes, kuna
● Tegeliku reaalse SKP perioodilist kõikumist oma pikaajalise trendi ümber nimetatakse majandustsükliks Tsüklite põhjused: Tsükleid põhjustavad mitmesugused šokid: ● Pakkumisšokid (tootmissisendite kallinemine) ● Poliitilised šokid (muutused maksudes) sõjalised konfliktid mis mõjutavad toodangut ● Nõudlusšokid (tarbimise kasv optimistlike tulevikuootuste või intresside alanemise tõttu) Kogunõudlus koosneb: majapidamised (eratarbimine), investeeringud ja ettevõtte kulutused, netoeksport ehk teiste riikide tarbijate kulutused Äritsüklite tuvastamine aegridades ● Võrreldakse kvartaalseid andmeid eelmise aasta sama kvartaliga (kõrvaldab sesoonsuse) ● Reeglina võrreldakse reaalseid, mitte nominaalseid näitajaid ● Tsükkel on kõikumine ümber trendi--->alternatiivsed viisid trendi tuvastamiseks Ajahorisondid makroökonoomikas
LINNUKASVATUSSAADUSTE TOOTMINE MAAILMAS Linnuliha kogutoodang maailmas on viimasel kümnendil kasvanud ligikaudu 2 miljonit tonni aastas 1997. a tarbiti maailmas 58 miljonit tonni linnuliha (28% liha kogutoodangust) Prognoosi kohaselt suureneb linnuliha tarbimine 2020. a 151 miljoni tonnini (40% kogu lihast) Juba 1996. a tarbiti linnuliha rohkem kui veiseliha, 2010. a prognoositakse, et linnuliha tarbimine on suurem sealiha omast Kanamunade kogutoodang: 1998. a – 52 miljonit tonni 2002. a – 55 miljonit tonni 2004. a – 58 miljonit tonni 2005. a – 59 miljonit tonni Kanamune toodetakse: Aasias 36 milj tonni (Hiinas 26 milj t) Euroopas 10 milj tonni L-Ameerikas 3 milj tonni P-Ameerikas 8 milj tonni (USA-s 5 milj t) Aafrikas 2 milj t Kanamunade tootmise olulist suurenemist Euroopa Liidus kuni 2012. a ei prognoosita Linnukasvatussaaduste tootmine 2001–2010 Näitajad ...
Täida järgnev tabel. aeg tegevus Valikuvõimalused valik valiku põhjendus RATSIONAALNE MAJANDUSLIK KÄITUMINE Ratsionaalne majanduslik käitumine tähendab, et erinevad majanduselus osalejad püüavad saavutada enda jaoks suurimat kasulikkust mingite piirangute raames. Sarnaste huvidega majanduselus osalejaid nimetatakse majandussubjektideks. Kes või mis on majandussubjektid? Majandussubjektid on tarbijad ehk majapidamised, ettevõtted ja riik. Tarbijad tahavad oma vajaduste rahuldamiseks saada võimalikult väikeste kulutustega võimalikult palju ja häid tooteid ja teenuseid (edaspidi hüviseid). Ettevõtted püüavad saada maksimaalset kasumit selleks, et suurendada ettevõtte omanike tulusid. Riigi kui majandussubjekti ülesanne on suurendada ühiskonna heaolu. Keeruliseks muudab olukorra tõsiasi, et mõistet ,,heaolu" on üheselt ja objektiivselt raske määratleda. Joonis 1. Majandussubjektid. Ülesanne 2
relvakanda seisusest, andes end kellegi kaitse alla, muutudes seega kellegi sõltlaseks. Seda protsessi nim. Prekaariaks. - Maavaldus = võim. Põhinikuhärrus rendisuhe, kus rentijad olid omanikust sõltuvuses ja mitte ainult majanduslikult vaid ka õiguslikult - Mõis oli ka majandusüksus, mida majandati kahel viisil: 1. Mõisa oma majapidamine, kus tööd tegid orjad või talupojad (teotöö). 2. Talupoegade oma majapidamised, kus talupoeg tasus renti osaga saagist või teotööga. - Meier e. Mõisavalitseja - Põhinikuhärrust ei saa lambist lõpetada, see tuleneb traditsioonidest. Talupoja õigused sõltuvad sõltuvuse tasemest. Kui talupoeg tasub rendi ära, ei tohi mõisnik talt lampi maad ära võtta. - Säilis ka pärusvaldusi e. Alloodi omavaid talupoeg. Need olid vabad talupojad - Talipoekkond oli organiseeritud külakogukondade kaudu.
Prantsuse revolutsiooni ja Napoleonide sõdade positiivsed ja negatiivsed küljed. Rahvustunde tõus 14 15 26.03.08 Tööstuslik pööre ja industriaalühiskond Tööstusliku pöörde eeldused: · Muutused põllumajandused põllumajanduspööre. Maa muutus eraomandiks, mõisad ja talud muutusid üksteisest sõltumatuteks. Olid konkureerivad majapidamised. Oli oluline toota võimalikult palju võimalikult väikeste kulutustega. Kasutusele võeti masinad. Kasutusele tuli, näiteks hobukülvik, viljapeksumasin ja auru jõul töötavad traktorid (1830). Kasutusele võeti ka kunstväetised. Tegeldi ka aretustööga, sordiaretus ja ka tõuaretus. Maal vabanes suurem hulk tööjõudu, kuna väiksem hulk inimesi tegeles toiduainete tootmisega.
Majandus Mis on majandusteadus? Majandusteadus on teadus inimestest, kes toodavad ja vahetavad, et saada kaupu ja teenuseid, mida nad soovivad. Majandusteadust defineeritakse ka tootmisressursside ja inimeste vajaduste kaudu. Sellest lähtekohast vaadatuna võime majandusteadust käsitleda kui sotsiaalteadust, mis uurib, kuidas piiratud ressursside tingimustes rahuldada inimeste järjest kasvavaid vajadusi. Tuntud majandusteadlane John Maynard Keynes kirjutas 1930. aastate Suure Majanduskriisi ajal: ,, Majandusteadus on pigem meetod kui doktriin, see on mõistmise mehhanism, mõtlemistehnika, mis aitab selle omanikul teha õigeid järeldusi". Majandussüsteem kajastab kuidas inimesed teevad ühiskonnas mida?, kuidas?, kellele? otsuseid. Erinevad majandussüsteemid: - Tavamajandus - Käsumajandus - Turumajandus - Segamajandus Esimesed kaasaegsed majandusteadlased: Merkantilistid Valitsesid Euroopas 16.-18.saj. ja väitsid, et ri...
SISUKORD 1.ETTEVÕTTE ÜLDANDMED......................................................................................................... 3 2. ÄRIIDEE, VISIOON, MISSIOON JA EESMÄRGID.....................................................................4 2.1. Ettevõtte visioon........................................................................................................................4 2.2. Ettevõtte missioon..................................................................................................................... 4 2.3.Ettevõtte eesmärgid.................................................................................................................... 4 1.ÄRIKESKKONNA ANALÜÜS........................................................................................................5 3.1.Makrokeskkonna analüüs..........................................................................................................
LINNA KOMPAKTSUS JA LAIALIVALGUMINE, MIS ON HEA JA MIS SOBIB ALLIKAD: 1. Ahas, R. (7. august 2006). Pealinn valgub lähivaldadesse. TallinnCity. http://www.tallinncity.ee/1566427/pealinn-valgub-lahivaldadesse (kasutatud 24.10.2013). 2. Ahas, R. (21. aprill 2007). Uusasumite valud. Postimees.ee http://sudoku.postimees.ee/210407/esileht/ak/256384.php (kasutatud 24.10.2013). 3. , E. (2012) , . Urals Academy of Architecture. 4. Burton, E. The Compact City: Just or Just Compact? A Preliminary Analysis. Urban Studies, Vol. 37, No. 11, 1969 2001, 2000. 5. Dieleman, F.M. (1996) Compact urban development: experiences in Randstad Holland, in J . Kjellberg Bell and S. Webber (Eds) Urban Regions in a Global Context, Directions for the Greater Toronto Area, pp. 118--123. Toronto: University of Toronto, Center for Urban and Community Studies. 6. Dieleman, F.M., Dijst, M. J., Spit, T. (1999) Planning the c...
8.PEATÜKK Poliitökonoomia. Poliitökonoomia on poliitika ja majanduse segu. Paljudel poliitilistel otsustustel on mõju majandusele ja vastupidi. Poliitiline kord sõltub elanike varustamisest vajaminevaga, mis aga on aga majandusvõrgu ülesanne. POLIITILIS-MAJANDUSLIK RAAMISTIK Tootmise ja kaubavahetuse lihtsustatud mudel: Tootmiseks on vajalikud 3 põhifaktorit: maa, töö (inimlik panus toote valmistamiseks) ja kapital (mitteinimlik panus). Nende ressursside omanikud on majapidamised. Firma (või indiviid), kes toodab, proovib neid faktoreid majapidamistelt omandada, et toota kaupu (või teenuseid või vahetooteid ehk toormaterjali.) Majapidamised on ka tarbijad. Et majapidamine saaks tarbida talle vajaminevaid kaupu maksab ta nende eest firmale oma käsutuses olevate vahenditega (näit. töötab, et saada raha, mille eest maksta). Mingi kauba hind pannakse paika nõudmise ja pakkumise suhte tulemusena, kasutades vahendina raha
Tegelikult ei eksisteeri turg täieliku konkurentsi tingimustes ja seetõttu vajab riigi sekkumist majandusregulatsiooni. Lihtsustatud turumajanduse mudel. Majanduses toimub pidev tulude ja kulude ringkäik. Luuakse uusi kaupu, nende müügist saadakse tulu, mida kasutatakse omakorda uute kaupade loomiseks, sellest saadakse jälle tulu jne. Loodud rikkus on ringluses kord raha kord kaupade näol. Lihtsustatud skeemi aluseks on eeldus, et majapidamised on ressursside omanikud. Kogu tulu läheb majapidamistele. Ettevõtted on aga ressursside kasutajad ja toodangu valmistajad. Ettevõtted ostavad ressursse( tööjõudu) teguriturult, makstes töötajatele palka. Müüvad aga kaupu ja teenuseid kaupade ja teenuste turul. T MAJAPIDAMISED ETTEVÕTTED Y T- kaupade ja teenuste turg Y-ressursside e tootmistegurite turg
Samuti on õpetus nappusest. Majandusteooria- tegeleb majandusprotsesside ja neid protsesse mõjutavate seaduste tundmaõppimisega Rakenduslik majandusteadus- tegeleb tundmaõpitud majandusseaduste kasutamisega üksikute majandussubjektide huvides ning hõlmab praktilisi valdkondi nagu turundus,juhtimine, majandusarvestus jne Majandusteooria jaguneb: Mikroökonoomika, mille uurimisobjektiks on küsimus, kuidas majapidamised ja ettevõtjad teevad majanduslikke valikuid piiratud ressursside tingimustes, maksimeerimaks rahulolu või kasumit. Makroökonoomika, mis kirjeldab majandussektorite (majapidamised, ettevõtted, valitsus) vahelisi seoseid ning tegeleb majanduse koondnäitajate analüüsiga, mille eesmärgiks on kaasa aidata parimate majanduspoliitiliste otsuste vastuvõtmisele. Majanduse kolm põhiküsimust: Mida ehk milliseid kaupu ja teenuseid toota;
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
