Majanduse mõisted Majandusteadus on majandussubjektide käitumise seletamise viis, mis lähtub eeldusest, et inimestel on eesmärgid ning nad otsivad õigeid teid nende eesmärkide saavutamiseks. Majandusteooria tegeleb majandusprotsesside ja neid protsesse mõjutavate seaduste tundmaõppimisega. Rakenduslik majandusteadus tegeleb tundmaõpitud majandusseaduste kasutamisega üksikute majandussubjektide huvides. Mikroökonoomika uurimisobjektiks on küsimus, kuidas majapidamised ja ettevõtjad teevad majanduslikke valikuid piiratud ressursside tingimustes, maksimeerimaks rahulolu või kasumist. Makroökonoomika kirjeldab majandussektorite ( majapidamised, ettevõtted, valitsus) vahelisi seoseid ning tegeleb majanduse koondnäitajate analüüsiga. Majanduse kolm põhiküsimust on: 1) mida ehk milliseid kaupu ja teenuseid toota; 2) kuidas ehk missuguseid tootmistegureid kasutades neid kaupu ja teenuseid toota;
· rakendades pankadele kehtivaid seadusi ja mõjutades intresse ning raha hulka majanduses. · Läbi maksebilanis oleme seotud välisturgudega · Majandusmuutused mõjutavad nii maailma kauba- kui rahaturgudel meid oluliselt. Seda, · Kui palju resursse turule pakkuda · Kui palju kaupu osta ja · Kui palju näiteks säästa · Otsustavad just majapidamised. Firmad otsustavad: · Kui palju selliste tingimuste juures toota ning · Kui palju ressursse osta. Majapidamiste otsuseid mõjutavad tuhandete invaliidide tegutsemine turul. · Nad ostavad kaupu ja teenuseid. · Investeerivad ja säästavad · Need tegutsevad sõltuvad nii indiviidi subjektiivsest omadusest (maitsed, harjumused, eelistused jne)
parima tahtmise juures majanduses mitte osaleda. Soovime seda või mitte, tuleb meil valikuid ning majanduslikke otsuseid teha iga päev. RATSIONAALNE MAJANDUSLIK KÄITUMINE Ratsionaalne majanduslik käitumine tähendab, et erinevad majanduselus osalejad püüavad saavutada enda jaoks suurimat kasulikkust mingite piirangute raames. Sarnaste huvidega majanduselus osalejaid nimetatakse majandussubjektideks. Kes või mis on majandussubjektid? Majandussubjektid on tarbijad ehk majapidamised, ettevõtted ja riik. Tarbijad tahavad oma vajaduste rahuldamiseks saada võimalikult väikeste kulutustega võimalikult palju ja häid tooteid ja teenuseid (edaspidi hüvised). Ettevõtted püüavad saada maksimaalset kasumit selleks, et suurendada ettevõtte omanike omandit. Riigi kui majandussubjekti ülesanne on suurendada ühiskonna heaolu. Keeruliseks muudab olukorra tõsiasi, et mõistet „heaolu“ on üheselt ja objektiivselt raske määratleda.
Sisekontroll ja auditeerimine Siseauditi funktsiooni olemus Eesti majanduse areng on olnud suhteliselt kiire, mis tõi kaasa mitmeid arenguprobleeme, sest peale taasiseseisvumist majanduskeskkonnas praktiliselt puudus igasugune kontroll. Esialgu oldi seisukohal, et majandussektoris mingeid erilisi kontrolle ei vajatagi, kuna toimud nn iseregulatsioon e kontrolli teostab tarbija (turg). Peale mõneaastast arengut aga selgub, et ettevõtted vajavad teatud kontrollisüsteeme, kuna 90. aastate algul hakkab ettevõtteid ridamisi pankrotti minema. Lisaks puudusid kogemised ka arvestuse ja aruandluse korraldamisel eraomandi tingimustes ning see omakorda jättis ettevõtete juhid ja omanikud sageli ilma adekvaatse infota. Sisekontrollifunktsioon rajati esmalt avalikus sektoris, kuna leiti, et seal puudus raha kasutamise üle piisav kontroll ning ettevõtted kasutasid võimalust küsida rohkem eelarvevahendeid kui nad tegelikult vajasid. Siseauditi vaja...
lahendamise võimalusi. Regionaalökonoomika käsitleb majanduse arengut regioonide ehk piirkondade lõikes. 4) Kogunõudlus/kogupakkumine C I G (x-M) I-investeeringu muutused G-valitsuse muutus(rahaliselt) Vastata küs. Õppida (eksamiks) (x-M) impordi muutus(muudatus kaubandus partnerite majanduses) Kogunõudlus (AD)- näitab reaalset kogutoodangu kogust, mida majapidamised firmad, valitsus ja välismaalased soovivad ja on võimelised ostma igal antud Hinnatasemel. Kui hinnatase tõuseb, siis kogutoodangu nõutav kogus väheneb ja vastupidi. Kogupakkumine(AS)- on sisemajanduse kogutoodangu kogus, mida firmad tahavad toota ja müügiks pakkuda igal antud hinnatasemel, ehk ettevõtete ja majapidamiste poolt antud hinnataseme juures pakutud kaupade koguhulk. Potentsiaalsne toodang on toodangu maht, mida on
Benediktlased (benediktiinid) · Benedictus Nursiast (480-u.560), 529 asutas Monte Cassino kloostri · Must rüü · Uuendab kloostrielu reegleid töö ja palve · 1964. Euroopa kaitsepühakuks Tsistertslased · Oma olemuselt oli see Citeaux benediktlaste kloostrist alguse saanud reformiliikumine, mis tõstis esiplaanile vaesuse, lihtsuse ja rangemad askeesi nõuded · Valge rüü · Elada tuli enda tööst kloostritel suured majapidamised, eraldatud paikades · 12. Sajand · Clairvaux Bernhard · Kloostreid rajati organiseeritult Kerjusmungaordud 13. Sajandil Frantsisklased · Assisi Franciscus (1182-1226) · Pruun rüü · Rändjutlustajad · Kloostrid linnades · Halastustegevus Dominiiklased · Dominicus · Misjonitöö, jutlustamine, dispuut · Kloostrid linnades · Targad, haritud · Valge tuunika, must kapuutsiga mantel Pühakute kultus · Pühakute kultus
Majanduse mõisted: 1. Aktsiaselts - majandusühing, mille omanikeks on selle aktsiate omanikud (aktsionärid), kes on sel teel ettevõttesse oma raha paigutanud / äriühing, millel on aktsiateks jaotatud aktsiakapital. 2. Aktsiisimaks- kaudne maks, mida rakendatakse tarbimise reguleerimiseks ja riigieelarve tulude saamiseks / maks, mida riik kehtestab teatud kaubaga kauplemisele või tootmisele. Levinumad aktsiisid on alkoholi-, tubaka- ja kütuseaktsiis. 3. Aktiva - bilansi vasakpool,firma varad. 4. Passiva -bilansi parempoolne osa, kohustused ja omakapital. 5. Aktsia -väärtpaber, mis tõendab, et selle omanikule kuulub aktsiaseltsi põhikapitalist aktsia väärtusele vastav osa. Aktsionärile makstakse dividendi näol omanikutulu. 6. Osaühing - äriühing, millel on osadeks jaotatud osakapital. Osaühing vastutab oma kohustuste täitmise eest kogu oma varaga. 7. Mittetulundusühing - isikute vabatahtlik ühendus, mille eesmärgiks pole kasumi tee...
vahe. Seeparast joodi palju õlut, kalja ja mõdu. XII sajandil õpiti odraõllele lisama humalat, et 8 anda õllele teravat maitset ja säilitada jooki kauem. Mõdu oli kergelt alkohoolne jook, mida pruuliti teraviljast ja tehti suurepäraseks metsmeega. Vajadust magusa aitas rahuldada viinamarjadest keedetud käärimata jook. 2. 3. 4. Feodaalmõis Kogu maa kuulus keskajal feodaalile. Maal asusid feodaalide majapidamised - mõisad. Mõisa keskel seisis feodaali elumaja koos abihoonega. Põllumaa oli jagatud kahte ossa: ühe moodustasid mõisapõllud, teine oli antud talupoegadele ja seal asusid nende majapidamised. Mõlemat osa harisid talupojad, kellest enamik olid sunnismaised pärisorjad. 2. 3. 5. Talupoegade koormised Feodaali maa kasutamise eest pidid talupojad kandma koormisi, s.t täitma kohustusi feodaali heaks. Nad pidid harima mõisapõlde ja tegema teisigi feodaali majapidamistoid. Niisugust
Lääne-Euroopa varakeskajal Keskaja kronoloogia - keskaja alguseks loetakse Lääne-Rooma viimase keisri Romulus Augustuluse troonilt tõukamist aastal 476. keskaja lõpuks loetakse Konstantinoopoli vallutamist türklaste poolt aastal 1453, Ameerika avastamist Kolumbuse poolt aastal 1492, usupuhastuse algust Saksamaal aastal 1517. Frangi riigi teke - Reini alam- ja keskjooksul elanud frangid tungisid kuninga juhtimisel Galliasse ja rajasid sinna oma riigi. Nad võtsid vastu ka ristiusu. Kui kuningavõim nõrgenes hakkasid tekkima üksteisest sõltumatud suured piirkonnad, mida valitsesid kuninga kojaülemad majordoomused. Paavstiriigi teke Pippin Lühike kinkis paavstile Rooma ja Ravenna lähipiirkonna. Tekkis paavstiriik ehk kirikuriik. Ariaanlus usuvool, mille kohaselt on Kristus ajalik olend ja on oma olemasolu eest tänu võlgu Jumalale. Ariaanlus levis germaanlaste seas. Chlodovech Frangi riigi esimene kuningas ja selle looja ja tänu temale ...
3) TURG 3.1 Kliendid Kaupa turustatakse peamiselt Lääne- ja Ida-Virumaa piirkonnas, kuid ettevõtte võimalusi reklaamitakse ka üle Eesti. Lääne- ja Ida-Virumaal elab kokku 255 tuhat inimest. See teeb umbes 40-53 tuhat majapidamist. 80% majapidamistest on kodus üks telekas ja paljudes isegi kaks telekat. Pidades silmas analooglevi lõpetamist ja täielikule digilevile üleminekut aastal 2010, on need samad majapidamised silmitsi olukorraga,et neil on vaja olemasolevad seadmed välja vahetada, kaasaja digitaalmeelelahutuse tehnoloogia loob uued võimalused ja seejärel tekitab uued vajadused uute seadmete ja lahenduste järgi. LCD laiekraantelekate hindade languse tõttu 2-3 aastat tagasi peamiselt B klassi telereid ostnud inimesed vahetavad nüüd halva pildikvaliteedi tõttu oma telerid välja uuemate ja samas taskukohaste A klassi telerite vastu. -
Paljud vanemad lähevad välismaale tööle, jättes pere siia maha. Halvimal juhul minnakse kahekesi mujale raha teenima, jättes lapsed vanavanemate hoolde. See on koht, kus riik peaks sekkuma ja otsima võimalikke alternatiive olukorra parandamiseks. Sinnamaani, kui perekonnas tekivad probleemid on kõik ilus ja roosiline, aga kui õhkkond läheb pingelisemaks tekivad tülid, lahutused, perekondade lagunemised. Samamoodi nagu lagunevad laenude eest soetatud majapidamised ja liisingusse võetud autod, lagunevad ka inimestevahelised suhted, perekonnad. Sel põhjusel jäävad lapsedki kas üksikvanema kasvatada või hoopis sündimata. Inimesed on madalatest sissetulekutest ja suurtest väljaminkutest tingituna hakanud rohkem mõtlema kokkuhoiu ja toimetuleku peale. Tekkinud on nn. sokiseisund. Kui mõned aastad tagasi oli palju võimalusi (eriti tänu pankadele)heaks äraelamiseks, siis nüüd ollakse olukorras, kus ei jõuta oma kohustustega hakkama saada
Mikroökonoomika kontrolltöö kordamisküsimused 1. Mis on mikro- ja makroökonoomika vahe? V: Mikroökonoomikas vaadeldakse majandusprotsesse üksiksubjekti tasandilt, makroökonoomikas aga kogu majanduse (riigi) tasandilt (majapidamised agregeeritakse ehk koondatakse majapidamissektoriks ja ettevõtted ettevõttesektoriks). 2. Mis on turg? V: Turg on mehhanism, kus saavad kokku hüviste müüjad ja ostjad. Majandusteoorias ei mõelda turu all konkreetset kauplemiskohta, vaid see on oluliselt laiem mõiste, mis grupeerub lähtuvalt müügiobjektidest. Eristatakse tööturgu, kaubaturgu, valuutaturgu jne. Oma turg on igal kaubal, teenusel ja tootmisteguril. 3. Milliseid paralleele võib tõmmata klassikalise turu (nt Keskturg Tallinnas) ning majanduslikus mõttes turu vahel? V: 4. Kuidas on võimalik riigil turgu reguleerida? Millised on p...
Mida uurib ühiskonna geograafia?Maailma ühiskonna geograafia uurib rahvastiku ja majanduse arengut ja paigutust, nende omavahelisi seoseid erinevates riikides või muudes regioonides ning maailmas tervikuna.Mis on riik?Riik on organiseeritud avalik-õiguslik poliitiline ühendus ühiskonna vajaduste rahuldamiseks, mis õiguskorra loomisel ja rakendamisel on oma territooriumil sõltumatu ja rahvusvahelises suhtlemises suveräänne igast must võimust.Tunnused.-Tunnused: riigipiir, riigivõim, kodanike julgeolek, õiglane kohtlemine, ühiskondlik abi.Piir.-Üht riiki eraldab teisest riigipiir. Tavaliselt järgib see looduslikke piire, kuid vahel eraldab riike joon, mis ei arvesta looduslikke tegureid ega rahvastikku paiknemist.Mis on monarhia. Absoluutne, konstitutsiooniline.Monarhia on riigivalitsemisvorm, mille puhul riigipeal (emiir, keiser, kuningas, sultan, tsaar) on harilikult eluaegne ja pärilik võim.Absoluutse võimu puhul kuulub monarhile nii s...
Uus tõus ootas paavstlust ees alles kõrgkeskajal Kiriku korraldus Piiskopkonnad; peapiiskopkonnad; katedraale nim. ka toomkirikuteks; Keskaegse kloostrikorralduse kujunemine Kloostrid; püha Benedictuse kloostri reeglid; Monte Cassion klooster; abt; Kloostrit ei tohtinud vahetada vaid tuli jääda valitud kogukonda elu lõpuni; Paavst Gregorius Suur(rajas kloostreid ja väga aktiivne usulevitaja); kloostritest said suured naturaalmajanduslikud majapidamised Misjon paganate seas Germaanlased oli ritsiusu vastu võtnud ariaanlikul kujul; välaspool endise rroma riigi piire domineeris aga paganlus; ristiusu levitamine ehk misjon sai alguse Briti saartelt eelkõige Iirimaalt; Püha Patrick; Canterbury peapiiskopkond Briti kloostrikultuur Keldi kirjakeel; silmapasitvaim briti munk ja õpetalne oli Beda Venerabilis; Dionysius Exiguus-ta arvestas välja kristuse sünnidaatumi
vaieldamatult kloostriülemale ehk abtile, kloostrit ei tohi vahetada, päevaplaani järgi pidi munk osalema päevasel ja öisel jumalateenistusel, töötama ja raamatuid lugema Gregorius Suure soovituse tulemusel kasvas Benedictuse reeglite populaarsus, samuti kuulutas ta Benedictuse pühakuks ja kirjutas tema eluloo Suur osa Lääne – Euroopa kloostritest elas Benedictuse reeglite järgi Jõukad inimesed annetasid kloostritele oma vara, kloostritest said suured naturaalmajanduslikud majapidamised ja neil olid orjad seega nüüd oli munkadel rohkem aega ja see aeg sisustati palvetamisega Misjon paganate seas Kuigi ristiusk oli väga levinud ei olnud siiski paganlus väljasurnud, mõned eelistasid tradtisiooniliste jumalate austamist, väljaspool endise Rooma riigi piire domineeris paganlus ja Briti saatel samuti Misjon ehk ristiusu ulatuslikum levitamine Tuntud misjonär püha Patrick otsustas iiri paganad ristiusku pöörata, tema tegevus osutus
Otsiti läbi elamine ja piirati maja sisse, kuna kardeti ootamatuid rünnakuid või põgenemiskatseid. Varajastel hommikutundidel üles kisutud inimeste nutt, meeleheide ja teadmatus oli täielikult iseloomulik kõigile küüditamistele . Küüditatute vara kuulus konfiskeerimisele ning selle realiseerimine jäi täitekomiteede esimeeste ja külanõukogu liikmete korraldada. 1941. Aastal hindasid mahajäänud majapidamised ära selleks toiminguks määratud usaldusmehed, arvelevõetud vara tuli mõõdukate hindadega kümne päeva jooksul maha müüa . Kinnipeetud inimesed viidi autodega jaamadesse, kus nad paigutati looma vagunitesse ja transporditi Siberisse. 3. Elu Siberis Küüditatute esialgsed eluolud Üks peatükk küüditatute oludest alguses sinna jõudes ja seal elades. Missugused olid elamispinnad ja mis tööd tehti. Oma raamatus kirjutab A-R. Tamm et, 1941
Majandusteadus Majandusteadus on majandussubjektidekäitumise seletamise viis, mis lähtub eeldusest, et inimestel on eesmärgid ja nad otsivad õigeid teid nende eesmärkide saavutamiseks. Majandusteadus jaotub: Majanduspoliitika, Rakenduslik majandusteadus– Majandusteooria. Uurimisobjektilt jaguneb majandusteadus: rahvamajandusõpetus, ettevõttemajandusõpetus Rahvamajandus jaguneb omakorda: mikroökonoomikaks (üksikult üldisele), – makroökonoomikaks (üldiselt üksikule). Makroökonoomika kirjeldab majandussektorite (majapidamised, ettevõtjad, valitsus, välissektor) vahelisi seoseid. Mikroökonoomikat võib pidada õpetuseks turu üldisest tasakaalust. Rahvamajandusõpetus uurib, kuidas ühiskond jaotab oma piiratud ressursse inimvajaduste rahuldamiseks. Ressursid Inimeste vajadused on piiramatud, samal ajal kui nende rahuldamiseks kättesaadavad ressursid on piiratud. Tootmine on hüviste valmistamine, tarbimine aga nende kaupade ja teenus...
Kaudsed maksud on seotud spetsiifilise majandusliku aktiivsusega. Eestis on olulistemaks kaudseteks maksudeks käibemaks ja aktsiisimaks. Kaudsedmaksud sisalduvad kaupade ja teenuste hindades ning nad ei kuulu ühegi ülalnimetatud tulunäitaja koostisesse. Et SKP koguväärtust leida, lisatakse nad sissetulekutele, kuid mitte osa toodangu väärtusest. 8. Kogunõudlus ja kogupakkumine Kogunõudlus (AD) näitab reaalslt kogutoodangu kogust, mida majapidamised, firmad, valitsus ja teised riigid, mida soovivad ja on võimelised ostma igal antud hinnatasemel. Kui hind tõuseb, siis kogunõudlus väheneb ja vastupidi 4 kogunõudluse komponenti 1) tarbimine 2) investeeringud säästmine 3) valitsuse kulutused 4) netoeksport sisseveetud ja väljaveetud kauba vahe Negatiivne tõus langeb alla paremale Kogunõudluse mõju: 1) tarbimine a) kodumaiste kaupade tarbimise asendaminevälismaistega ja vastupidi
Rootsi saavutaks aastaks 2020 naftasõltumatuse. (2006 , Dagmar Lomp) ,,Kui me hakkame valmistuma praegu, on üleminek sujuv ja vähekulukas." (Mona Sahlin, 09.05.06) Rootsi arenguministri Mona Sahlini sõnul tuleb suurendada taastuvallikatest saadava energia kasutamist, nt tuuleenergia, mille hind ei kalline. Samuti on tuuleenergia kõige suurema potensiaaliga taastuvallika. Seega on tuuleenergia Rootsi jaoks prioriteetne. Üheks meetmeks veel on säästev küttemajandus, sest paljud majapidamised sõltuvad naftast. Nende jaoks on valitsus välja töötanud toetussüsteemi taastuvenergiale üleminekuks. Veel üheks probleemiks nimetas ta transpordi. Rootsis müüakse taastuvkütust kasutavaid autosid umbes 15%, mis naftasõltuvuseks vabanemiseks ei ole piisavalt suur hulk. (Dagmar Lamp,2006) Kogu Rootsi energia tootmine allub Riikikule Energia Administratsioonile. Fondi ülesandeks on biokütuse kasutamise kasvutendentsi eest hoolitsemine. Tänu sellele moodustab tänaseks
Tartu Ülikool Majandusteaduskond WIR panga ajalugu ja tänapäev Referaat Juhendaja: Andro Roos Tartu 2012 Sisukord Sissejuhatus 3 Ajalugu 4 Süsteemi kirjeldus 5 Liikmeks saamine 6 WIR tänapäev 7 WIR süsteemi piirangud 7 Raha võimu kukutamine 8 Kokkuvõte 8 Kasutatud materjal 9 Sissejuhatus ...
uhutud. Talis hävinud koolipark. Toris suured kahjustused kalmistul. Manijal sadam hävinud ja liinipaat Aul kadunud. Varbla rahvamajal katus ja soojustus mokas. Matsi sadama kai puruks, kümme kilomeetrit teid läinud, rahvamaja spordisaal nässus. 6 Vändra alevi pargis murdunud puud ja kanalisatsioonis liigne sademevesi. Peale selle veel tuhanded kõikvõimalikke vee- ja tuulekahjustusi saanud majapidamised üle maakonna. Tormi tagajärjel uppusid mitmete inimeste keldrid ning kannatada sai ka tehnika. Mõningate inimeste hooned õnneks selle tagajärejel küll kannatada ei saanud, kuid piirdusid hoovide kahjustamistega. Seega kannatanuid oli mitmeid, kellel oli rohkem kahjustusi tekitatud, kellel vähem. Kokku kannatas tormis 775 maja ning Pärnus evakueeriti umbes 300 inimest. 11 inimesel tuvastati alajahtumine ning nad viidi haiglasse. Kahjuks tormi tagajärjel hukkus üks 93-
eksperdid teevad Eesti majanduse kohta analüüse ja prognoose ning osalevad euroala majandust käsitlevate analüüside, uuringute ja prognooside koostamises. Pangas tehtavate majandusuuringute eesmärk on anda teavet, mille alusel langetada rahapoliitika ja finantsstabiilsusega seonduvaid otsuseid, ning pakkuda keskpanga ekspertidele ja juhtidele tuge majanduspoliitilistes aruteludes osalemiseks. Eesti Pank panustab majanduse stabiilsesse arengusse. Meie ülesanne on tagada, et ettevõtted ja majapidamised saaksid oma tehingutes ja arvestustes tugineda stabiilse ostujõuga rahale. Selle eelduseks on suurte hinnakõikumiste ärahoidmine. Keskpanga otsused raha hinna ja koguse kohta jõuavad majapidamiste ja ettevõteteni finantssüsteemi kaudu. Rahapoliitiliste otsuste väljundiks on keskpanga tehingud pankadega, kes omakorda väljastavad laene ja võtavad vastu hoiuseid. Rahapoliitika elluviimine tähendab
takistasid vaba kaubandust ja liikumist ELi liikmesriikide vahel. Ettevõtted on selle tulemusena laiendanud oma tegevust. Konkurents on langetanud hindu ja andnud tarbijatele suurema valiku: Telefonikõned maksavad Euroopas nüüd murdosa sellest, mis nad maksid 10 aastat tagasi. Lennupiletite hinnad on oluliselt langenud ning on avatud uusi liine. Paljud majapidamised ja ettevõtjad saavad nüüd valida elektri- ja gaasitarnijate vahel. Samal ajal tegutseb EL koos erinevate Euroopa konkurentsi- ja reguleerivate asutustega kindlustamaks, et suuremad vabadused ei kahjustaks õiglast turgu, tarbijakaitset ega keskkonna jätkusuutlikkust. Euroopa ettevõtjatel, kes müüvad ELis, on piiramatu juurdepääs peaaegu 500 miljonile tarbijale, mis aitab neil säilitada konkurentsivõime. Ühtne turg on ligitõmbav ka välisinvestoritele.
tegelevaid ettevõtteid, sõltumata sellest, millega, kus või kui suures või väikeses koguses kaupu müüakse. Tegevuslikus mõttes on kaubandus igasugune tulu taotlev tegevus kaupade vahendamisel tootjalt tarbijale, toimugu see kas raha eest või ilma (barterkaubandus tehingud). Kaubandust võib mõista ka kui kaupade ja teenuste ostu, müüki ja otsevahetust majandussubjektide vahel. Majandussubjektid on tarbijad ehk majapidamised, ettevõtted ja riik. 1.1 MAJANDUS, MAJANDUSLIKUD/ TARBIMISLIKUD OTSUSED Majandus on kogu ühiskonna ja selle liikmete olemasoluks ning arenguks vajalike aineliste eelduste pideva taastootmise süsteem, mis hõlmab eranditult kõiki inimesi. See on igasugune majanduslik tegevus ja selle korraldamine mistahes tasandil, s.o. üksikisikuna, ettevõttes, majandusharus, piirkonnas või kogu riigis.
Majanduse eksami konspekt 1. Sissejuhatus majandusse, mikro. ja makromajandus, kasulikkuseteooria, alternatiivkulud, valikud, tootmisvõimaluste kõver, turumajanduse lihtsustatud mudel, Ceteus Paribus Sissejuhatus majandusse: Ressursid on põhielemendid tootmiseks (maa maavarad, puit jne; töö tööjõud). Firmade alustamiseks ja juhtimiseks oleks vaja kapitali ja ettevõtlikust. Inimene saab tasu e. Palka töö eest. Intress on laenatava raha eest makstav tasu. Firma aktsionääridele makstakse dividende, ehk aktsia tulusid. Majanduses on kõik ressursid piiratud. Mikroökonoomika kirjeldab täielikult või mittetäielikult konkureerival turul oma kasulikkust maksimeerivaid majandussubjekte. Makroökonoomika kirjeldab majandussektorite (majapidamised, ettevõtted, valitsus, välissektorid) vahelisi seoseid. Kasulikkus on tarbija subjektiivne hinnang hüvise tarbimisomadustele. Kasulikkuse teooria: tarb...
Majanduse arvestus Viis olulisemat majandussektorit: majapidamised, ettevõtted, finantssektor, avalik sektor ja välissektor ehk ülejäänud maailm. Igal sektoril on majandusnäitajate kujunemisel erinev roll ja tähtsus. Kogutoodang on rahvamajanduses teatud ajaperioodi jooksul lõpptarbimiseks toodetud kaupade ja teenuste kogumi rahas väljendatud väärtus. Sisemajanduse koguprodukt (SKP) mõõdab mingi ajavahemiku (tavaliselt 1 aasta) jooksul kindlates territoriaalsetes piirides toodetud hüviste e. kaupade ja teenuste turuväärtust
Majanduse arvestus Viis olulisemat majandussektorit: majapidamised, ettevõtted, finantssektor, avalik sektor ja välissektor ehk ülejäänud maailm. Igal sektoril on majandusnäitajate kujunemisel erinev roll ja tähtsus. Kogutoodang on rahvamajanduses teatud ajaperioodi jooksul lõpptarbimiseks toodetud kaupade ja teenuste kogumi rahas väljendatud väärtus. Sisemajanduse koguprodukt (SKP) mõõdab mingi ajavahemiku (tavaliselt 1 aasta) jooksul kindlates territoriaalsetes piirides toodetud hüviste e. kaupade ja teenuste turuväärtust
Toetatud elamine (Sheltered housing schemes). Pakub ulatuslikke teenuseid et aidata erivajadustega inimestel iseseisvalt elada. Toetatud elamise teenus on erinev teistest koduteenustest selle tõttu, et abistajad elavad erivajadusega inimese lähedal. Nendega saab kontakteeruda läbi alarmsüsteemi. Osa teenusest on kujundatud spetsiaalselt puudega inimeste vajadusi (abivahendid ja spetsiaalselt treenitud meeskond). Toetatud elamise teenust haldab KOV. Erihooldamisega majapidamised (Extra care housing). Need on seda tüüpi toetatud elamised, mis pakuvad ka hooldamise ja toetuse teenust. See on ideaalne inimestele, kes on vähem võimelised iseseisvalt hakkama saada. Selline süsteem pakub inimestele võimalust saada ise hakkama isegi siis kui neil on vaja suurem määral abi ja teotust. 10 Tasuta bussitransport
Vali üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on 'tõene'. Küsimus 43 Õige Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Piirmaksumäära alandamine Laffer'i kõvera tõusvas osas vähendab valitsuse maksutulusid. Vali üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on 'tõene'. Küsimus 44 Õige Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Vahetoodangu tarbijateks on majapidamised ja ettevõtted; lõpptoodangu tarbijaks on valitsus. Vali üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on 'väär'. Küsimus 45 Õige Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Ekspansiivse rahapoliitika abil püüab keskpank vähendada raha pakkumist ja vähendada kogunõudlust. Vali üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on 'väär'. Küsimus 46 Õige Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus
(rootsi Tallfelt). Tema müüs mõisa 26.3.1666. vennapojale, Tallinna raehärrale Gottschalk Krämerile. Peale viimase surma 1682 aastai läks koht üle ta pojale, kes nime poolest samuti Gottschalk, ameti poolest aga Tallinna linnusekohtu asessor oli. G.Krämeri (jun.) valdusajast ongi säilinud esimesed põhjalikumad andmed mõisa hoonestuse kohta nimelt sajandi eelmisel kümnendil alanud mõisamaade reduktsiooni käigus võeti ka mõisate majapidamised üksipulgi arvele. 1688 aastal koostatud hoonete inventaariumis on märgitud, et oma üldlaadilt oli Ohtu samasugune nagu enamik tollaseid Eestimaa mõisaid härrashäärber kisklaudadest katusega ühekorruseline palkhoone, mil neli kambrit, keskel koguka mantelkorstnaga köök, kambrites pruunidest kahlitest ahjud. Puidust oli ka enamik kõrvalhooneid laudad, ait, saun, piimakoda, rehi, ... Mõisasüdant ümbritses varbaed.
MAJANDUSE ABC SÕNASTIK A · aasta keskmine rahvaarv -- pool aasta alguse ja aasta lõpu elanike arvu summast. · absoluutne hind hind, mis on kirjutatud hinnasiltidele ja mida seda hüvist ostes peab maksma · absoluutne tulude ebavõrdsus situatsioon, kus 1IX peredetsiilil tulud puuduvad ning kõik tulu laekub X peredetsiilile · absoluutne tulude võrdsus situatsioon, kus kõigi peredetsiilide tulud on võrdsed · absoluutne vaesus seisund, kus inimese tulu jääb allapoole teatud minimaalset taset; sätestatakse kas rahvusliku või rahvusvahelise vaesuskriteeriumina · absoluutse eelise teooria väidab, et erinevad riigid võivad toota kaupu erineva efektiivsusega ning rahvusvahelise kaubanduse abil on võimalik jõuda kõrgemale heaolutasemele, kui riigid spetsialiseeruvad tootma seda kaupa, milles neil on absoluutne eelis (mida nad suudavad toota vähima ressur...
Peamine tähelepanu pöörati majanduskasvuga seonduvate küsimuste uurimisele. klassikaline tasakaal – pikaajaline tasakaaluseisund, kus tegelik tootmismaht on tüüpiliselt võrdne potentsiaalsega kogukasulikkus – kõigist tarbitavatest hüviste kogustest saadud kasulikkus kogukulu – konkreetse tootekoguse tootmise kulu kogumispension – vt. pensioni II sammas kogunõudlus – igal konkreetsel hinnatasandil kogutoodangu hulk, mida on osta soovinud majapidamised, ettevõtted, valitsused ja välissektor kogupakkumine – ettevõtete (majapidamiste ja valitsuste ) pakutava kogutoodangu hulka igal konkreetsel hinnatasandil koguränne — riigi sise- ja välisränne kokku. kohustuslik reservimäär – keskpanga poolt kehtestatav kohustuslikult keskpangas hoitava reservi suhte kommertspanga hoiustesse kokkutõmbumise SKP-lõhe – situatsioon, kus majandus toodab vähem potentsiaalsest
I kontrolltöö teemad 1. Majanduse mõiste ja olemus Majandus on ühiskonna ja selle liikmete olemasoluks ning arenguks vajalike aineliste eelduste pideva taastootmise süsteem, mis hõlmab eranditult kõiki inimesi. 2. Alternatiivsete valikute tegemine ja ratsionaalne käitumine Ratsionaalne majanduslik käitumine *majanduselus osalejad püüavad saavutada enda jaoks suurimat kasulikkust mingite piirangute raames *Sarnaste huvidega majanduselus osalejaid nimetatakse majandussubjektideks 3. Majandussubjektid Majandussubjektid on: *majapidamised (eraisikud e tarbijad), *ettevõtted *ja riik. 4. Majanduse ringkäigu mudel 5. Vajadused ja ressursside piiratus Vajadus(ed) ehk tarve on puuduse tunne, mida rahuldatakse kaupade (hüviste) ja teenuste tarbimisega Kõikide soovide ja vajaduste täitmiseks lihtsalt ei jätku ressursse. Kõik tehtud valikud moodustavadki suure osa meie igapäevasest majandustegevusest. Ressursid on piiratud, s.t nii palju perekon...
Tagasiside Õige vastus on ,,Tõene". Küsimus 27 Õige Hindepunkte 1.0/1.0 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Valitsuse kulude suurendamisel või maksude vähendamisel kasutab valitsus kitsendavat fiskaalpoliitikat, vastupidisel juhul ekspansiivset fiskaalpoliitikat. Valige üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on ,,Väär". Küsimus 28 Õige Hindepunkte 1.0/1.0 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Lõpptoodangu tarbijateks on majapidamised ja ettevõtted; vahetoodangu tarbijaks on valitsus. Valige üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on ,,Väär". Küsimus 29 Õige Hindepunkte 1.0/1.0 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Kommertspanga lisareservideks loetakse niisuguseid reserve, mille võrra panga tegelik sularahareserv on väiksem keskpanga poolt seatud kohustuslikust reservist. Valige üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on ,,Väär". Küsimus 30 Õige Hindepunkte 1.0/1
ajal. Suuna loojaks oli John Maynard Keynes`i, kes pidas maj nähtuste uurimisel oluliseks käsitleda rahvamaj kui terviku. 3 põhiprobleemi: Mida? Kuidas? Toota Kellele? Need küsimusi peab lahendama sõlutmuta sellest, milline on maj süsteem ja igas süst leiab erinevaid lahendusi. 1. traditsiooniline, tavamaj 2. plaani / käsumaja 3. turumaj ( seoses EL väga palju regulatsioone juures) 4. segamaj Maj agendid on maj osalejad. Maj agentideks majapidamised, ettevõtted, avalik sektor ja uu maailm, kuna maj tegutsevad ainult eelnim 3, on tegemist suletud majandusega. Majapidamise mood in kes elavad kas koos või teevad ühiseid finants otuseid. Majpidamise maj käitumise eesmärgiks on oma heaolu maximeerimine lähtudes nende käsutuses olevatest resurssidest Ettevõte ostab tootmisturgudelt tootmistegureid ühendab need tootmisprotsessis ja tulemuseks oon kaubad ja teenused. Avaliku sektori all peetakse silmas valitsus asutusi, riiklikke
kogus või mõne teise osaleja heaolu (Pareto-efektiivsed tasakaaluseisundid) Tasakaalu all mõistetakse majandusteoorias enamasti mingit soovitavat seisundit, mis vastab mudelis paika pandud tingimustele. Kui mingi hüvise turg on tasakaalus, siis saavad seda osta kõik soovijad, kes seda valitseva turuhinna korral endale vajalikuks peavad. Tulude ja kulude lihtsustatud skeemis on välja toodud ainult kaks majandussubjekti. Nendeks on majapidamised ja ettevõtted (esialgu jätame valitsussektori kõrvale). Majapidamise all mõeldakse majandussubjekti, mis koosneb üksikisikust või ühise eelarvega perest. Edasi me eeldame alguses, et kogu teenitud tulu kulutatakse ära, säästmist seega ei toimu. Kolmandaks me eeldame, et tegemist on suletud majandusega, st. välismajandustegevust (eksporti- importi) ei toimu. Säästud (S) on osa sissetulekust, mida ei kulutata kaupade ja teenuste ostmiseks ja mida kasutatakse
arenenud käsi- ala (latifundiumid = orjatöö), riigikeeleks ladina keel töö, luksuskaupade transiit, riigikeeleks kreeka keel. 64 Mis muutused viisid Lääne-Rooma langemiseni? 2 muutust · Inflatsioon püüti igatmoodi katta kulud · Makse tõsteti anti kodakondsus kõigile riigi vabadele elanikele, seega pidid makse maksma ka seni maksudest vabastatud elanikud. Talupojad jätsid maha oma majapidamised ja otsisid toetust suurmaaomanikelt. Vabad talupojad kadusid ja lõpuks said nendest sunnimaised. Tühjenevate maad e harimiseks, asustas riik neid barbaritega. · Epideemiad, kodusõjad- rahvastik vähenes, seega vähenes ka riigi jõukus, kuna makse tuli vähem · Vähendati raha väärismetallisisaldust, see aga tõi hindade tõusu, üldist korralagedust majanduses. See soodustas naturaalmajandust, et nagu viljaga makstakse. See on aga
suletud. 6 Energiamajandus Energiakasutus ja tootmine Suurbritannias on saanud üha suuremat tähelepanu aastate jooksul. Põhifaktor selle juures on Valitsuse pühendumus heitgaaside vähendamiseks. 20. sajandil oli põhiline energiaallikas kivisüsi, mis jättis pärast kasutamist palju ebavajalikke ja kahjulikke jääkprodukte. Energiajaotus: · Transport 35.63% (33.00% 1990-l aastal) · Majapidamised 30.23% (27.70% 1990-l aastal) · Tööstused 21.17% (26.27% 1990-l aastal) · Teenused 12.91% (13.03% 1990-l aastal) Suurbritannia suurte kivisöevarude tõttu ning Põhjamere nafta ja gaasivarude tõttu suudab ta endale energiat toota ise, samas jääb üle ka veel ekspordiks. Suurim elektrienergia tootmiseks kasutatav aine on gaas, seejärel kivisüsi. Suur osa elektrienergiast toodetakse ka tuumaelektrijaamades, mis aga mõjutab veekogusid ja seal elavaid organisme
Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Kristo Tikk Avinurme, Iisaku ja Illuka valla mõisad Referaat Tartu 2009 1. Sissejuhatus Mõisate eelastmeks peetakse Muinas-Eesti ülikute üksiktalu, mis olid tunduvalt uhkemad kui tavalise talupoja talu. Esimesed mõisad kui maksuvabad feodaalsed majapidamised, millel olid oma põllud ja majandushooned, tekkisid Eesti aladele juba võõrvallutuste käigus 12. Sajandi alguses. Maa läänistas selle pidajale kõrgem feodaal niinimetatud maaisand, kelle saagiks oli langenud siinne ala. Välismaiste feodaalide ulatuslikum maale asumine ja mõisate rajamine algas 13. sajandi teisel poolel, kui vallutajate seisund maal juba kindlustus. Mõisad tekkisid Eesti pinnale läbi vägivalla, võõrvallutajate poolt, kuid sellegi poolest on mõisal ka
Tootmismahtude poolest oli NSVL tipus, kuid kvaliteet oli väga madal. Kadus tööpuudus. Eriti hoogsalt arenes sõjatööstus. Kuna puudus tururegulatsioon, hakkas tootlikkus langema. Sundkollektiviseerumine 1920.a. lõpus tekkisid NSVL raskused viljavarumisega. Õiglase hinna kehtestamise asemel asus stalin konfiskeerima talupoegade viljatagavarasid. 1932-1933 tehislik näljahäda, 7miljonit hukkunut. Alustati sundkollektiviseerumist, mille käigus ühendati majapidamised loodi kolhoosid. Jõukamad talupojad kuulutati kulakuteks. Kollektiviseerumine andis põllumajandusele raske hoobi. Suur terror Stalin alustas 1934 suurt terrorit. Ta hakkas komparteid oma vaenlastest puhastama. NSVL hakati pidama näidispotsesse. Terrori ohvriks langesid ka rahvusvähemused. Loodi ülemaailmne sunnitöölaagrite süsteem (GULAG), millel oli oluline roll nõukogude rasketööstuse ülesehitamisel. Stalini diktatuur oli 20
BCU3610 Mikroökonoomika (kaugõpe) Alustatud pühapäev, 11. oktoober 2015, 13:45 Olek Valmis Lõpetatud pühapäev, 11. oktoober 2015, 14:16 Aega kulus 31 minutit 9 sekundit Punktid 25,7/27,0 Hinne 9,5, maksimaalne: 10,0 (95%) Küsimus 1 Otsusta, millise tootmisteguriga on igal nimetatud juhul tegemist. Valmis Hinne 2,0 / 2,0 pangaametnik töö printer kapital autoosad kapital laohoone kapital nafta leiukoht maa karjamaa maa Tootmistegurid ehk tootlikud ressursid on kõik vahendid, mida kasutatakse hüviste valmistamiseks. On olemas kolm tootmistegurite kategooriat: maa, töö ja kapital. ...
aasta alguses oli tarbijate kindlustunde indikaator taas positiivne. Kindlustunnet on soodustanud mitmed makromajanduse näitajad. Tööpuuduse vähenemise, tööhõive kasvu ning keskmise palga positiivse aastakasvu tõttu on majapidamiste sissetulekutega seotud riskid langenud. Kuid tarbijahinna kiire tõusu tõttu majapidamiste reaaltulu kahanes jätkuvalt. Reaalsissetulekute vähenemisest olenemata usuvad majapidamised oma pere majandusolukorra jätkuvasse paranemisse ning aastaga on eraklientide hoiused krediidiasutustes suurenenud ligi 7%. Elamispindade turu mõningane elavnemine on vähendanud majapidamiste laenude tagatisvaradega seotud riske ning kinnisvaraturg on muutunud tasapisi likviidsemaks, mis on kaasa toonud kinnisvarahindade kasvu, jäädes siiski vaid 2005. aasta tasemele. Siiski kasvas sundmüükide arv 2010. aastal üle kahe korra (võrreldes 2009
Näitab, kui palju on kaubad ja teenused kallimaks läinud. Sisemajanduse puhasprodukt SNP: SNP = SKP - amortisatsioon. On siis see, kui võetakse maha kulu, on puhastoodang. SKP-d hinnatakse jooksev- või püsihindades (mingisuguse konkreetse aasta hinnatasemele viidud hind). 3. Sisemajanduse koguprodukti arvutamine 3.1 Kulutuste ehk tarbimise meetod Lähtutakse majanduses osalejate kogunõudlusest (kes nõuavad uut toodangut): * Tarbimiskulutused C majapidamised, kes ostavad toitu, riideid jne. Eratarbimine * Inventeeringud I ettevõtete ostud (masinad, seadmed, materjalid jne). * Avaliku sektori kulutused G avaliku sektori ostud, kaubad, teenused, palgad jne * Netoeksport = eksport X import M (eestis on see negatiivne raha läheb riigist välja). SKP=C+I+G+(X-M) 3.2 Sissetulekute ehk tulu meetod Ehk siis ei saa osta omale asju, kui ei ole tulu. Tulu saamisel on erinevad komponendid. Liidetakse kokku kõik ühiskonnas võimalikud tulud.
arenenud käsi- ala (latifundiumid = orjatöö), riigikeeleks ladina keel töö, luksuskaupade transiit, riigikeeleks kreeka keel. 64 Mis muutused viisid Lääne-Rooma langemiseni? 2 muutust · Inflatsioon püüti igatmoodi katta kulud · Makse tõsteti anti kodakondsus kõigile riigi vabadele elanikele, seega pidid makse maksma ka seni maksudest vabastatud elanikud. Talupojad jätsid maha oma majapidamised ja otsisid toetust suurmaaomanikelt. Vabad talupojad kadusid ja lõpuks said nendest sunnimaised. Tühjenevate maad e harimiseks, asustas riik neid barbaritega. · Epideemiad, kodusõjad- rahvastik vähenes, seega vähenes ka riigi jõukus, kuna makse tuli vähem · Vähendati raha väärismetallisisaldust, see aga tõi hindade tõusu, üldist korralagedust majanduses. See soodustas naturaalmajandust, et nagu viljaga makstakse. See on aga
I Loeng, sissejuhatus ja Eesti makromajanduslik areng o Makroökonoomika majanduse kui terviku uurimine agregeeritud koondandmete põhjal. o Majandussubjektid (sektorid) : majapidamised, ettevõtted, valitsus, välissektor o Makroökonoomika põhinäitajate väärtused kujunevad erinevatel turgudel nõudluse ja pakkumise koosmõjul : kaupade ja teenuste(hüvitiste) turg; tootmistegurite turg; rahaturg, kapitaliturg o Makromajandusteooria areng: o varasemad käsitlused: o eelkäijah(vanaaja valitsejad ja filosoofid)
Ø Kapital Tootmisvahendid, mis on toodetud selleks, et toota teisi tooteid. Nende hulka kuuluvad haamrid, arvutid, autod, pesumasinad, ehitised jne. 1.4. Majanduses osalejad ehk majandusagendid Eespoole nimetatud kolme majanduse põhiküsimuse lahendamisega tegelevad majandusagendid. Kuigi kõigi majandusagentide taga on sisuliselt inimesed, saab nad siiski jagada nelja suurde rühma: Ø Majapidamised Kodumajapidamise moodustavad inimesed, kes elavad koos ja teevad ühiseid otsuseid, mis puudutab tarbimist ja säästmist. Nende tuluallikas on tootmistegurite müügist saadav tulu, nad on tootmistegurite omanikud. Tegutsevad hüviste turu nõudluspoolel (ostavad firmade poolt toodetuid kaupu) ja tegurituru pakkumispoolel (müüvad firmadele tootmistegureid). Majapidamisi võib teatud mõttes pidada kõige
Lehtmetsade ja rohtlate vööndis on aga soojem ja niiskem, samuti paremad mullad. Seal on suurimad põllumajanduslikult kasutatavad maa-alad. Lähispolaarne Seal on ainult põhjapõtradekarjamaad ja niidud, igikelts. Polaarne Igasugune põllumajanduslik tegevus on võiamatu. Põllumajandusliku tootmise vormid I Eelindustriaalne periood Korilus--ei olnud põllumajandust Varaagraarne--rändkarjakasvatus või alepõllundus Hilisagraarne--tekkisid majapidamised (talud, mõisad), muututi paikseteks. Maa ja tootmine kuulus valitsevale klassile. II Indusrtriaalne periood See algas agraarreformiga, st maad antakse tegelikele harijatele ja mõisad rendivad maad palgatöölistele või kasutavad palgatööjõudu. Kõige olulisemaks vormiks kujunes talu. Kõigepealt oli segatalu--toodeti endale, ülejääk läks müügiks. Toodeti kõike, mida võimalik. 19.saj lõpus algas uus etapp, tekkisid spetsialiseerunud talud--talu hakkas tootma kindlat
Koaksiaalkaablitel on väga suur ülekandekiirus, et digitaalsignaale kasutades muutub suureks probleemiks signaali sumbumine suurtel andmeedastuskiirustel.Kui kasutada modemeid, siis suurem osa digitaalseid andmeid saab edastada üksiksaadetise traatide kaudu. Digitaalkaabel, televisioon ja kaabliga Internetiühendus kasutavad raadiosagedustega modemeid, et tagada suurenevat ülekandekiirust, mida vajavad kaasaegsed majapidamised. Modemi kasutamine lubab kasutada mitut sagedusjaotust, lubades kahepoolset digitaalsidet paljudele kasutajatele, üheaegselt kasutades ühte traati. Traadita modemeid on eri tüüpi, eri ülekandekiirusega ja eri kiirusega. Traadita modemeid nimetatakse tihtipeale ka kui läbipaistvateks või tarkadeks. Nad edastavad informatsiooni, mis Tallinna Polütehnikum modelleeritakse kandesagedusele, mis lubab paljudel traadita ühendustel üheaegselt viidata, et
majandusteadus; c) majandusteooria. Uurimisobjektilt jaguneb majandusteadus: a)rahvamajandusõpetus; b)ettevõttemajandusõpetus. Majanduse põhiküsimused: Milliseid? Kuidas? Kellele? Majandusteooria uurib ratsionaalset majanduslikku käitumist, mis seisneb subjektiivse kasulikkuse maksimeerimises. Rahvamajandus jaguneb omakorda mikroökonoomikaks(üksikult üldisele) ja makroökonoomikaks(üldiselt üksikule). Makroökonoomika kirjeldab majandussektorite( majapidamised,ettevõtjad, valitsus, välissektor) vahelisi seoseid. Mikroökonoomikat võib pidada õpetuseks turu üldisest tasakaalust. Rahvamajandusõpetus uurib, kuidas ühiskond jaotab oma piiratud ressursse inimvajaduste rahuldamiseks. Inimvajadused on piiramatud, samal ajal kui nende rahuldamiseks kättesaadavad ressursid piiratud. Ressursid või tootmistegurid on kõik need vahendid, mida kasutatakse hüviste valmistamiseks. Ressursside kasutamisega majandustegevuses kaasnevad kulud
Elektrit toodetakse 44, 83 miljardit kW ja tarbitakse 48, 02 miljardit kW aastas. Eksporditakse 1, 906 miljardit kW ja imporditakse 8 371 kW aastas. 5.2. Põllumajandus Põllumajanduslik Portugal on olnud Lääne Euroopa kõige vaesem riik. Sajad tuhanded inimesed on tööd leidnud Kesk - Euroopas. 1974. aasta revolutsioon viis läbi maareformi, mille tulemusena lammutati Lõuna Portugali peaaegu feodaalne maaomandsüsteem ja majapidamised anti ühistena talupoegadele. Tähtsamad põllumajanduse kultuurid on nisu, mais, rukis ja kartul, aga ka mandlid, oliivid, viinamarjad ja viigimarjad. Põllumajanduses on hõivatud 10% tööjõulisest elanikkonnast ja SKT- st moodustab see 3%. 5.3. Kalandus Portugalis asub üks tähtsamaid püügipiirkondi maailmas. Seal püütakse makrelle, ansoovisi ja sardiine, viimane neist on enimlevinud. Kalatoodanguid eksporditakse
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
