Tänapäevased probleemid Hädad Hullu lehma taud Suu- ja sõratud Linnugripp Salmonelloos Raske metallid Pestitsiidid Loomadega majapidamiste arv eestis Kokku veistega majapidamised sigadega majapidamised piimalehmadega emaküülikutega majapidamised majapidamised lammastega mesilasperedega majapidamised majapidamised kitsedega kodulindudega majapidamised majapidamised hobustega majapidamised VEISELIHA EI TOHI ENAM SÜÜA! Hullu lehma taud! SEALIHA EI VÕI ENAM SÜÜA! Suu- ja sõratud! KANALIHA EI VÕI ENAM SÜÜA! Linnugripp KANAMUNASID EI VÕI ENAM
MAJANDUSE ABC RAHVAMAJANDUSE ARVEPIDAMISE SÜSTEEM Tulude ja kulude ringkäik Tulude ja kulude ringkäik majanduslik ringkäik, kus luuakse uusi kaupu, nende müügist saadakse tulu, mida kasutatakse omakorda uute kaupade loomiseks, sellest saadakse jälle tulu jne. Tulude ja kulude lihtsustatud skeemi, kus on välja toodud ainult kaks majandussubjekti: majapidamised ja ettevõtted Majapidamine (ka: pere) majandussubjekt, mis koosneb üksikisikust või ühise eelarvega perest Teguritulu on tulu, mida inimesed saavad ettevõtetelt tootmis- tegurite eest T TASU HÜVISTE EEST MAJAPIDAMISED ETTEVÕTTED TEGURITULUD
majandusliku suuruse alusel 2001. ja 2007. aastal Euroopa Liidus on ettevõtte majandsusliku suuruse määramiseks kasutusel Euroopa suurusühik (ESU-European Size Unit), mis võrdub 1200 EUR-ga (18 768 krooni). Ettevõtte kogu standardkogutulu (kogutoodangu rahaline väärtus, millest on lahutatud selle toodangu tootmiseks vajalikud muutuvkulud) jagamisel 1200 EUR-ga saadakse ettevõtte majanduslik suurus ESU-des. [Põllumajandusministeerium] Tabel 2. Põllumajanduslikud majapidamised majandusliku suuruse järgi, 2001, 2007 40- <2 2-<4 4-<8 8-<16 16-<40 <100 >=100 ESÜ ESÜ ESÜ ESÜ ESÜ ESÜ ESÜ KOKKU Majapidamised 47449 4747 1916 799 423 226 188 55748
Võrdle töö- ja kaubaturgu (turul olijate järgi) Ostjateks majapidamised(KT), ettevõtted(TT) Tööturg Kaubaturg Pakkujad - tööotsijad Pakkujad - ettevõtted Ostjad ettevõtted Ostjad - majapidamised Tööturg: TOOTMISTEGURID TEGURITULUD Tööjõud palk Maa Rent Kapital Intress, dividendid ettevõtlus Kasum Nõudmine kaubaturul kaupade kogus mida ostjad soovivad ja on võimelised ostma
Alustatud kolmapäev, 20 detsember 2017, 16:14 Olek Lõpetatud Lõpetatud kolmapäev, 20 detsember 2017, 17:06 Aega kulus 52 min 27 sekundit Hinne 48.0, maksimaalne 60.0 (80%) Küsimus 1 Õige Hindepunkte 1.0/1.0 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Lõpptoodangu tarbijateks on majapidamised ja ettevõtted; vahetoodangu tarbijaks on valitsus. Valige üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on „Väär“. Küsimus 2 Õige Hindepunkte 1.0/1.0 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Range eelarvepoliitika seisneb valitsuse kulude suurendamises, mis on allutatud parlamendi kontrollile. Valige üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on „Väär“. Küsimus 3 Vale Hindepunkte 0.0/1.0
Kogu 2007 Eesti 23336 16034 5794 1508 38,86 7,64 Tartu mk 2145 1444 546 155 37,875 7,643 Pärnu mk 2328 1568 626 133 36,724 6,501 Võru mk 2567 1993 495 78 19,574 3,31 Allikas: [PMS401: Majapidamiste...] Näiteks <2ESU-sed majapidamised on vähenenud ligi 3 korda. Peamine põhjus sellele võib olla see, et väikeste majapidamiste tootmismaht on liiga madal, et tagada töölistele rahuldav sissetulek. Samal ajal kui väikeste ja keskmiste majapidamiste arv väheneb, suureneb suurte, üle 50 hektariliste, majapidamiste arv. Samas saab siit tabelist ka veel välja lugeda, et standardkogutulu majapidamise kohta on olnud nende aastate lõikes ainult kasavavas tententsis (6 aastaga on tõusnud ligi 70%).
Alternatiivkulud koos piirprintsiibiga sunnivad tarbijat ja tootjat pidevalt analüüsima iseenda käitumist. Majanduslik ringkäik Majandus ehk majandamine on mehhanism, mis jaotab olemasolevaid piiratud ressursse. Mõistmaks kuidas majandus toimib, peab teadma missugustest osapooltest see koosneb ja kuidas need osapooled omavahel seotud on. Majandusmehhanism koosneb kolmest suurest grupist majandusotsustuste tegijatest: - Majapidamised - Ettevõtted - Valitsused Majapidamine on inimgrupp, kes elab koos ja teeb ühtseid majandusotsustusi. Majapidamised võivad koosned nii ühest inimesest kui ka perekonnast või lihtsalt inimeste grupist. Iga inimene kuulub mingi majapidamise koosseisu. Ettevõte on organisatsioon, mis toodab kaupu või osutab teenuseid teistele ettevõtetele, majapidamistele või avalikule sektorile. Kõik sellised tootjad on ettevõtted, sõltumata nende suurusest või toodangust.
kontrollida. q 9 3.02.2014 MAJANDUSRINGLUS Näide majandusmudelist toodangu ja tulu ringkäik. Kõige lihtsustatum mudel majandusringlusest sisaldab suhteid vaid majapidamiste ja ettevõtete vahel. Ettevõtted Majapidamised MAJANDUSRINGLUS Toodete ja teenuste turud on vabatahtlikud vahetused tarbijate ja ettevõtete vahel. Tarbijad vahetavad oma raha toodete ja teenuste vastu, mida ettevõtted toodavad. Toodete ja teenuste turg Ettevõtted Majapidamised 10 3.02.2014 MAJANDUSRINGLUS
Scott Moss ja Bruce Edmonds, "Sociology and Simulation: Statistical and Qualitative Cross-Validation", American Journal of Sociology, ilmunud aastal 2005, köide 110 number 4, lk. 1095- 1131. Probleemid, millega artiklis tegeletakse Artikli tuumaks on agendipõhise simulatsiooni mudel, mille eesmärk on näidata majapidamiste käitumist ja vastastikust toimimist, kuid see mudel pole lõplik näide sellest, kuidas majapidamised peaksid tegelikult käituma ja vastastikku toimima, kuna mudel vajab palju rohkem mikro- ja makrokinnitamist. See artikkel näitab ka, kuidas käitumise seletused võivad moodustada osa agendipõhisest mudelist. Nende terviklikkus koos kogutud andmetega on hinnanguline. Agendipõhine modelleerimine suurendab vaatluse tüüpe ja teeb need seeläbi avatumaks põhjalikule sotsioloogilisele uurimisele. Sotsiaalse uuringu põhjal väidetakse, et analüütiline mudel ei seleta sotsiaalse
Majandus ringlus Majandus subjektid -majapidamine (pere, leibkond) -ettevõttõtted -valitsus Majandus subjektid Majandus rollid MAJAPIDAMISED 1. Ressursside omanikud (töö, maa, kapital, ettevõtlikkus) 2. Tarbijad (kaupade ja teenuste) ETTEVÕTTED 1. Ostavad ressursse 2. Valmistavad/pakuvad kaupu/teenuseid -Raha on üldtuntud maksevahend kaupade ja teenuste eest tasumisel. Esineb kõigi hüviste ekvivalendina. 1. vahetusvahend 2. kogumise e akumulatsioonivahend 3. väärtuse mõõt -Bartertehing on toote või teenuse vahetamine rahata, kaup kauba, teenus teenuse või kaup teenuse ja teenus kauba vastu.
Kes või mis on majandussubjektid ja mis on nende eesmärk? Majandussubjektid on tarbijad, majapidamised, ettevõtted ja riik. Tarbijad tahavad oma vajaduste rahuldamiseks võimalikult väikese hinna eest võimalikult häid tooteid ja teenuseid (hüviseid). Majapidamine on ühise eelarvega majandavate inimeste grupp. Ettevõtted püüavad saada võimalikult suurt kasumit selleks, et suurendada ettevõtte omanike omandit. Riigi ülesanne on suurendada ühiskonna heaolu. Mille järgi otsustad, et Eesti majandusel läheb hästi? töötavaid inimesi on rohkem kui töötuid
Majandusteooria tegeleb majandusprotsesside ja neid protsesse mõjutavate seaduste tundmaõppimisega Rakenduslik majandusteadus tegeleb tundmaõpitud majandusseaduste kasutamisega üksikute majandussubjektide huvides ning hõlmab praktilisi valdkondi nagu turundus, juhtimine, majandusarvestus jne. Majandusteooria jaguneb mikroökonoomikaks ja makroökonoomikaks. Mikroökonoomika uurimisobjektiks on küsimus, kuidas majapidamised ja ettevõtjad teevad majanduslikke valikuid piiratud ressursside tingimustes, maksimeerimaks rahulolu või kasumist. Makroökonoomika kirjeldab majandussektorite ( majapidamised, ettevõtted, valitsus) vahelisi seoseid ning tegeleb majanduse koondnäitajate analüüsiga, mille eesmärgiks on kaas aidata parimate majanduspoliitiliste otsuste vastuvõtmisele. Majanduse kolm põhiküsimust on: 1) mida ehk milliseid kaupu ja teenuseid toota; 2) kuidas ehk
Vanasti suutsid talumehed ennast ise ära toita ja pakkusid suurte sõdade ja näljahädade aegu varjupaika ka linnarahvale. On olnud aeg, kui linnainimesed hakkasid eemalduma maaelust. Nüüd on see muutmas ja järjest rohkem hakatakse väärtustama maaelu ning aidatakse selle arengule kaasa. Kindlasti on siingi oma varjukülgi ja valesid otsuseid. Üheks näiteks on talude tagastamine küüditatute sugulastele. Päris paljud said tagasi oma vanavanematele kuulunud majapidamised, kuid neid vastu võttes ei suutnud oma võimalusi õieti hinnata. Nii on mitmed sellised majapidamised jäänud tühjaks ja kasutuseta. Õnneks on külades inimesi, kes selliseid paiku aitavad korras hoida, et päris kõik ei laguneks. Eesti riik on taasiseseisvumisest on tänaseks möödas seitseteist aastat. Sellesse ajavahemikku jääb oma raha tulek, inimeste ostujõud hakkas paranema, sest palgatingimused läksid paremaks, töökohti tekkis juurde, riik soodustas eraettevõtlust,
1.PEATÜKK Mis on majandusteadus? Majandusteadus on õpetus piiratud ressursside võimalikult efektiivsest kasutamisest inimeste kasvavate vajaduste rahuldamiseks. Majandusteaduse saab uurimisobjektide alusel jagada laias laastus kaheks: majandusteooriaks (economics) ärijuhtimiseks (business administration) Majandusteooria (ka rahvamajandus) tegeleb majandusprotsesside ja neid protsesse mõjutavate seaduspärasuste tundmaõppimisega. Majandusteooria jaguneb omakorda kaheks: Mikroökonoomika uurib majapidamiste ja ettevõtete valikuid oma heaolu maksimeerimisel. Makroökonoomika tegeleb majanduse kui terviku probleemidega ja koondnäitajate analüüsiga, luues ühtlasi aluse majanduspoliitiliste otsuste tegemiseks. Ärijuhtimine ehk rakenduslik majandusteadus (ka ettevõttemajandus) kasutab majandusteooria poolt välja selgitatud seaduspärasid ük...
Referaat Taimekasvatuse majapidamised (arv ja põllumajandusmaa suurus) Taimekasvatuse majapidamiste arv on langenud aastatel 2001-2007 ligikaudu 30 000 (täpsemalt 58%) võrra (joonis nr.1). Seda põhiliselt väiksemate majapidamiste arvelt. Peamiseks põhjuseks võib oletada makstavate toetuste suurust. Põllumajandusmaa hektari kohta arvestatuna said äriühingud (v.a suurusgrupp kuni 40 ha) sõltuvalt suurusgrupist 46- 59% võrra rohkem sissetulekuid taludega võrreldes. Arvestuslik netokasum koos toetustega oli maakasutuse poolest väiksemate talude ja äriühingute puhul negatiivne. Joonis nr.1 Kõige rohkem majapidamisi oli 2007.aastal Võru maakonnas. Kõige vähem taimekasvatuse majapidamisi oli Hiiu maakonnas (joonis nr.2). Seevastu põllumajandusmaa suurus oli kõige suurem hektarites Lääne-Viru maakonnas, kõige väiksem Hiiu ja Ida-Viru maakonnas (joonis nr.3) Joonis nr.2 Joonis nr.3 Taimekasvatuse majapidamiste põllumajandusmaa...
- Makroökonoomika- viimasena nimetatud valdkonda. VABA ETTEVÕTLUSE TUGISAMBAD - Õigus eraomandile - Hinnasüsteem- hindade kujunemine - Turvakonkurents- ressursiturgudel ja kaubaturgudel - Ettevõtlikkus- kasumimotiiv MUID MAJANDUSSÜSTEEME - Käsumajandus - Plaanimajandus - Tavamajandus - Robinson Crusoe - Segamajandus - Sotsiaalne turumajandus MAJANDUSRINGLUS finantsturg välisturg majapidamised valitsus ettevõttedb
18.09.2012 NÕUDMISE JA PAKKUMISE KOOSTOIME. Hind kr Nõudluse kogus Pakkumise kogus 5 5 25 4 10 20 3 15 15 2 20 10 1 25 5 Hind 5 .............................. pakkumine (P)(majapidamised) 4 3 T 2 1 ........................... nõudlus (N)(ettevõtted) 0 5 10 15 20 25 kogus Lõikepunkt on turutasakaalu punkt. Selles punktis oleks turg tasakaalus. (T) T=15[(tasakaalu kogus- Q null ) ; 3 (tasakaalu hind-H null ) ] Ideaalne seisund, kus ettevõtted tulevad omakaupa müüma ja kõik saab müüdud. Tasakaaluhind on hind, mille puhul müüjate poolt pakutav ja ostjate poolt n...
PÕLLUD , RAUD , HÕBE *Pronksiaeg - MESOLÜTIKUM. *jõudis Eestisse u.3000 aastat tagasi *oli kallis , toodi kaugelt *tehnoloogiliselt keeruline *kasutati vajalike tööriistade valmistamiseks(pronkskirves) *Rauaaeg NEOLÜTIKUM *vanimad Eestist pärinevad esemed rauast u. 6.saj. eKr *levis kiiresti , oli odad *Eestis leidus rauamaaki *tehnoloogiliselt lihtne töödelda *TALULINE ELUVIIS *Suured kogukonnad lagunesid *Tekkisid suurperede majapidamised ehk talud *tänu raudkirve levikule arenes alupõllundus *surnud maeti kivikirstu või tarandkalmetesse *pKr. *1.saj. pKr edenes jõudsalt põlluharimine (kasvatati rukkist , üleminek kaheväljasüsteemile) *rahvaarv kasvas *pidevad välisohud sundisid inimesi kokku kolima , tekkisid külad kihelkonnad *kogukonnast lahkulöönud talusid nim. mõisateks *tekkis vajadus luksuskaupade järele (Venemaalt imporditi vaha ja karusvahka) *ÜHISKONDLIK KORD *13.saj
· majanduses toimib valikuid ja otsuseid kujundav hinnamehhanism, mis paneb paika ka nõudluse- pakkumise vahekorra turgudel, · kõikidel majandussubjektidel on täielik valikuvabadus, · enamik ressurssidest kuulub eraomanikele. Turu reguleerivat toimet illustreerib lihtsustatud vahetuste mudel, kus on tegevad kaks subjekti: majapidamised (üksikisik või pere) ja ettevõtted. Kaubaturul esinevad majapidamised tarbijana, st. on nõudjad ja ettevõtted on pakkujad. Teguriturul (töö- ja kapitaliturul) on majapidamised pakkujateks ja ettevõtted ostjateks ehk nõudjateks. Selliselt toimibki majanduses justkui nähtamatu käsi, mis reguleerib mida toota, kuidas toota ja kellele jaotada. Kui vaadelda reaalset maailma, siis näeme, et mitte kusagil ei eksisteeri turumajandust puhtal kujul. Käsumajandus ehk plaanimajandus on majandussüsteem, kus kõiki tootmise ja jaotusega seotud otsuseid
..) 3) Häiretest turul annavad märku hinnad, kulud ja kasum. Kõiki neid mõjutab pakkumise ja nõudmise vahekorra muutmine. 4) Ühiskondlikud kaubad – konkurentsitu tarbimine (päike,tuul,vihm). 5) SKP – sisemajanduse koguprodukt, toodete mahtu terrotooriumil. RKP – rahvamajanduse koguprodukt, rahvuse poolt toodetud teenused ja hüvised kokku 6) Kulude ja tulude ringkäik – hüviste turg, ressursside turg (majanduslik ringkäik) vt joonis vihikus. Kulutused- majapidamised ostavad turult midagi(kulutus), ettevõte palkab tööjõudu ( kodumajapidamise jaoks tulu). 7) Tegurid ehk ressursid, toodete turg ehk majapidamised saavalt sealt osta.. 8) SKP = C(eratarbimine) + I(investeeringud) + G(avalik sektor) + Nx(netoeksport) 9) Vaata 10 peatükk 10) Vaata 10 peatükk 11) Vaata 10 peatükk 12) SKP tasakaal tuleb, sissetulekud ja tarbimise on tasakaalust. 13) Ettevõtete puhul on tulu siis kui nad suudavad midagi maha müüa. (Kogutulu =
Põlluharimine ja talupojad. Keskajal jagunes ühiskond 3 peamiseks seisuseks: 1) vaimulikud, 2) feodaalid ja 3) talupojad. Vaimulikud pidid hoolitsema kõigi usuelu eest ning kogu ristirahva eest palvetama. Feodaalide ülesandeks peeti kõigi kaitsmist. Talupoegade kohustuseks oli aga nii vaimulikke kui ka feodaale oma tööga ülal pidada. Varasel keskajal valitses Lääne-Euroopas naturaalmajandus, mis tähendas seda, et pea kõik eluks vajalik valmistati ise. Keskajal kuulus kogu maa kirikule või feodaalidele, mida harisid talupojad. Enamik talupoegi olid sunnismaised pärisorjad. Sunnismaisus tähendab talupoegadele kehtivat keeldu isanda loata oma elukohta vahetada. Talupojad pidid kandma koormisi, st. täitma kindlaks määratud kohustusi oma isanda heaks. Selleks rajasid feodaalid oma majapidamised - mõisad. Mõis kujutas suurt põllumajanduslikku majapidamist, mille maid harisid enamasti mõisahärrast sõltuvad tal...
Kuidas? - Mil moel (kuidas) neid erinevaid kaupu ja teenuseid peaks tootma? Kelle jaoks? - Kelle jaoks tuleks neid kaupu ja teenuseid toota? Mõistmaks kuidas majandus toimib, peab teadma missugustest osapooltest see koosneb ja kuidas need osapooled omavahel seotud on. Majanduse erinevaid osapooli ja nendevahelisi seoseid iseloomustab joonis 1.1. Majandusmehhanism koosneb kolmest suurest grupist majandusotsustuste tegijatest: Majapidamised Ettevõtted Valitsus Majapidamine on inimgrupp, kes elab koos ja teeb ühtseid majandusotsustusi. Majapidamised võivad koosned nii ühest inimesest kui ka perekonnast või lihtsalt inimeste grupist. Meie käsitluses kuulub iga inimene mingi majapidamise koosseisu. Ettevõte on organisatsioon, mis toodab kaupu või osutab teenuseid teistele ettevõtetele, majapidamistele või avalikule sektorile. Kõik sellised tootjad on ettevõtted, sõltumata nende suurusest või toodangust.
MAJANDUSE ALUSED Mikroökonoomika Janar Zalite Eesmärgid Anda teadmised Eesti majanduse arengusuundadest; Õpetada tarbijate ja toodete käitumist turul, ettevõtte ökonoomikat ja riigi osa majanduses; Õpetada kasutama majanduslikke teooriaid ja meetodeid ning orienteerumist majandusnäitajate süsteemis. Õpiväljundid Õppija teab majanduse põhimõisteid, ühiskonnas toimivaid peamisi majandusprotsesse; Teab tööhõive olukorda Eestis; Saab aru hinnamehhanismist ja pakkumise ja nõudluse elastsusest; Omab teadmisi rahast ja inflatsioonist. Oskab aru saada investeerimise põhimõttest; Kirjandus K. Kerem, O. Raju, M. Randveer ,, Mikroökonoomika". Tallinn 2001 K. Kerem, M. Randveer ,,Mikro ja makroökonoomika põhikursus, Tallinn 2000 M.Randveer ,,Mikroökonoomika ülesannete ja harjutuste kogu", Külim 1999 K. Homann, A. Suchanek ,,Sissejuhatus majandusteadusesse", TÜ Kirjastus 2008 Ake, P.Wonnacott, R.Wonnacott, J,Fried "An Introducti...
Andres Arrak - Majanduse alused (Sisemajanduse kogutoodang) 1. RKT (rahvamajanduse kogutoodang) erineb SKTst (sisemajanduse kogutoodang) selle poolest, et viimane lhtub n territoriaalsest printsiibist. ige 2. Rahvatulu saadakse kui SKTst lahutatakse amortisatsioon ja lisatakse kaudsed maksud. vale 3. Lpptoodangu tarbijateks on majapidamised ja ettevtted; vahetoodangu tarbijaks on valitsus. vale 4. Akseleraator saadakse SKT jagamisel kapitaliga. ige 5. Puhasinvesteering on positiivne, kui koguinvesteering on suurem kui amortisatsioon ja elanikkonna juurdekasv. ige 6. IKT (isiklik kasutatav tulu) saadakse rahvatulust maksude lahutamise teel. ige 7. Kui RKT on suurem kui SKT, siis viitab see, et riigis on palju vliskapitali. ige 8. Arenenud riikidele on iseloomulik tertsiaarsektori domineerimine primaar- ja sekundaarsektori le.
monopoliga, oligopoliga või monopolistliku konkurentsiga Piirtulu produkt - Muutust kogutulus, mis tuleneb ühe täiendava tootmisteguri ühiku palkamisest või tootmisteguri koguse ühe ühikulisest vähendamisest, nimetatakse teguri piirtulu produktiks - Kasumit maksimeeriv ettevõte arvestab tootmistegureid palgates, et selle teguri piirtulu produkt oleks võrdne selle teguri piirkuludega. Tööjõu pakkumine - majapidamised otsustavad, kui palju tööd pakkuda. Majapidamised jaotavad oma aega: majanduslikuks tegevuseks, mis tähendab otsust pakkuda tööjõudu - Mittemajanduslikuks tegevuseks, mis koosneb näiteks vabast ajast, majapidamistöödega tegelemisest ja koolis käimisest - Majapidamiste otsus pakkuda tööd, sõltub palgamäärast, mis peab olema võrdne viimase tunni väärtusega, mida kulutatakse mittemajanduslikuks tegevuseks
Valdav osa ressurssidest kuulub eraomanike, kodumajapidamistele 4)segamajandus – reaalses majanduses ei esine puhtaid majandussüsteeme, seega tegelikkuses olevat majandussüsteemi nimetatakse segamajanduseks. Erinevad riigid on tegelikkuses rohkem või vähem orienteeritud turumajandusele või plaanimajandusele. Tänapäeval on enamikes riikides vaba turumajandus, mida riik oma võimu kasutades reguleerib. Turg ja majandus MAJANDUSAGENDID: Majandusagendid on majandusesosalejad – majapidamised, ettevõtted, avalik sektor ja muu maailm. (Kui tegutsevad kaks esimest, siis on tegemist suletud majadusega.) Majapidamise moodustavad inimesed, kes elavad koos ja teevad ühised finantsotsuseid. Majapidamiste majandusliku käitumise eesmärgiks on oma heaolu(rahulolu) maksimeerimine lähtudes nende käsutuses olevatest ressurssidest (nende tulust). Ettevõte ostab tootmisteguriturgudelt tootmistegureid, ühendab need tootmisprotsessis ja tulemuseks on kaubad ning teenused.
· Julius Kuperjanov Sõjakangelane , Eesti väe juht , suri paju lahingus · Jüri Jaakson Riigivanem , kubermangu komissari abi . 6) Mõisted: · Vaikiv ajastu-puudus sõna vabadus , keelustati organisatsioonid , kontrolliti ajalehti , sõjaväe kaitse seisukord · Riigivanem-isik kes juhtis valitsust · Asundustalud/maareform-suur majapidamised asendati väiksemate taludega , kompenseeriti hästi , oli suur tähtsus talupoegadele · Vapsid-vabadus võitlejad , nende liikumised keelustati · Kultuuriautonoomia-vähemus rahvatele kultuuri arendamise võimalus 7) Iseloomusta kultuurielu maailmas kahe ilmasõja vahel (vabas vormis, 3 lauset) Esimene maailmasõja võitjad arendasid kunsti ja teadust. Eriti arendati füüsikat , arenes välja tuuma füüsika haru
MAJANDUSTEADUS Majandus on kogu ühiskonna ja selle liikmete olemasoluks ja arenguks vajalike aineliste eelduste pideva taastootmise süsteem, mis hõlmab kõiki inimesi. Majandusteooria jaguneb: - ettevõttemajandus, mis käsitleb ühte majandussubjekti, ettevõtet; - rahvamajandus, mis uurib, kuidas jaotada piiratud ressursse hüviste tootmiseks, vahetamiseks ja tarbimiseks, et inimeste piiramatuid vajadusi kõige ratsionaalsemalt rahuldada: o mikroökonoomika - kuidas majapidamised ja ettevõtted teevad majanduslikke valikuid nappide ressursside tingimustes, maksimeerimaks rahulolu ja kasumit. Käsitleb ettevõtete käitumist turu keskkonnas, tegeldes nii nõudluse kui pakkumisega; o makroökonoomika - tegeleb majanduse koondnäitajate analüüsiga, et jõuda parimate majanduspoliitiliste otsusteni ja kavandada ühiskonna arengusuundi;
siis nende ühine seos on see, et nad soovivad müüja kõrgema hinnaga rohkem kui madalama hinnaga. Kuna siis suudavad nad paremini katta oma kulutusi mis kaasnevad toote valmistamisega. 12). Kuidas loob majapidamiste ja ettevõtete vaheline vabatahtlik vahetus raha, toodete ja ressursside ringluse. Majapidamised pakuvad ettevõtetele tööjõudu ja teisi ressursse ja ostavad ettevõtete toodetud tooteid ja teenuseid. Ettevõtted aga toodavad tooteid ja teenuseid mida majapidamised soovivad, ning maksavad kodumajapidamistele palka, mida need siis kasutavad toodete ja teenuste ostmiseks. 13). Miks on ettevõtlikus ja ettevõtlus majanduskasvuks tähtsad? Kuna ettevõtlikus tähendab võimaluste nägemist ja nendele reageerimist, et tuua turule siis uusi või paremaid tooteid. Ettevõtlikus on ühtlasi ka majanduse üks peamisi mootoreid. Ja ettevõtlus siis võimaldab seda uut ideed realiseerida. 14)
5. Mis aastast pärinevad esimesed teated humala kasutamisest? Aastast 768 pärinevad esimesed teated humala kasutuselevõtmisest õlle valmistamisel. 6. Keskajal õlu ja klooster....! kas need omavahel sobisid kokku? Õlu ja klooster sobisid omavahel kokku. Keskajal peeti väga heaks kloostriõlut. Paavst oli munkadele keelanud ära veini kasutamise, kuid õlle tarbimist ei mõjutanud ükski reegel. Sellest tulenevalt tegelesid kloostrid õlle tegemisega süsteemsemalt kui kodused majapidamised. 7. Mis aastal algas pärmi kasutamine? Pärmi kasutamine algas 1551.aastal. 8. Milliseid õllesorte pruuliti 18. saj Inglismaal? Inglismaal pruuliti kolme sorti õlut: 1) ale´i, mida maitsestati entsiani ja kaseraagudega. 2) kanget õlut (nn. ,,beer´i") ja 3) lahjat õlut nimega ,,two-penny". 9. Mis taim annab õllele punaka värvitooni? Õllele annab punaka värvitooni liht-naistepuna. 10
5. Mis aastast pärinevad esimesed teated humala kasutamisest? Aastast 768 pärinevad esimesed teated humala kasutuselevõtmisest õlle valmistamisel. 6. Keskajal õlu ja klooster....! kas need omavahel sobisid kokku? Õlu ja klooster sobisid omavahel kokku. Keskajal peeti väga heaks kloostriõlut. Paavst oli munkadele keelanud ära veini kasutamise, kuid õlle tarbimist ei mõjutanud ükski reegel. Sellest tulenevalt tegelesid kloostrid õlle tegemisega süsteemsemalt kui kodused majapidamised. 7. Mis aastal algas pärmi kasutamine? Pärmi kasutamine algas 1551.aastal. 8. Milliseid õllesorte pruuliti 18. saj Inglismaal? Inglismaal pruuliti kolme sorti õlut: 1) ale´i, mida maitsestati entsiani ja kaseraagudega. 2) kanget õlut (nn. ,,beer´i") ja 3) lahjat õlut nimega ,,two-penny". 9. Mis taim annab õllele punaka värvitooni? Õllele annab punaka värvitooni liht-naistepuna. 10
nõrgem lüli. Ettevõtte olemus ja koht majanduses Ettevõttemajandusteaduse objekti määratlemisel diskuteeritakse kahe põhiküsimuse üle: 1. millised majandusüksused mahuvad ettevõtte mõiste alla ja 2. millised nendes majandusüksustes esinevatest probleemidest on ettevõttemajandusteaduseuurimisobjektiks. Ettevõtte määratluse puhul vaieldakse põhiliselt selle üle, kas ühendada ettevõtte mõiste allatootmislike üksuste kõrval ka isiklikud ja ühiskondlikud majapidamised (e. tarbimisüksused)või mitte. Võib siiski öelda, et enamus teadlasi loeb ettevõttemajandusteaduse uurimisobjektiks vaidtootvaid majandusüksusi ning selles küsimuses ollakse ettevõtte defineerimisel põhiliseltüksmeelel. Ettevõtet määratletakse kui plaanipäraselt organiseeritud majandusüksust, mistoodab ja turustab materiaalseid esemeid või teenuseid. Süsteemiorientatsiooniga ettevõttemajandusteaduse kontseptsioonist
Kui on tegemist ressurssiga, mida saab kasutada mitme hüvise tootmiseks, on TVK sirgjoon ja alternatiivkulud konstantsed. Seega võib öelda et TVK illustreerib graafiliselt, nappust, toodete valikut ja alternatiivkulu. 1.3 TURG JA MAJANDUS Lk 14 17 Turumajandus toimib erinevate majandusaegntide individuaalsete otsuste põhjal. Majandusagendid majanduses osalejad- majapidamised, ettevõtted, avalik sektor ja muu maailm. · Majapidamine - inimesed, kes elavad koos ja teevad ühiseid finatsotsuseid. Põhilised tarbimisotsuste tegijad, kelle eesmärgiks on oma rahulolu maksimeerimine. · Ettevõte ostab tootmisteguritugudelt tootmistegureid, ühendab need tootmisprotsessis ja tulemuseks on kaubad ning teenused. Eesmärgiks kasumi maksimeerimine.
seda kasutada kaupade ja teenuste tootmiseks. Ettevõtte tuletatud nõudlus tootmissisenditele sõltub selle ettevõtte tehnoloogiliselt piirangutest ja turu piirangutest ning ettevõtte eesmärkidest. Muutus kogutulust, mis tuleneb ühe täiendava tootmisteguri ühiku palkamisest või tootmisteguri koguse vähendamisest ühe ühiku võrra nimetatakse teguri piirtulu produktiks. Tööjõu pakkumine majapidamised otsustavad, kui palju tööd pakkuda. Majapidamised jaotavad aega tööaeg ja mitte tööaeg. Tööjõu pakkumine sõltub palgamäärast ja viimase vaba tunni hinnast. Tootmistehnoloogiat, mis kasutab suures koguses kapitali ühe töölise kohta nim. kapitaliintensiivseks tehnoloogiaks. Tootmistehnoloogiat, mis kasutab väikeses koguses kapitali ühe töölise kohta nim tööintensiivseks tehnoloogiaks. Samakoguse joon kõiki selliseid tegurikomplekte ühendades, mis annavad tulemuseks sama toodangumahu, saame samakoguse kõvera.
11.09.2012 NÕUDLUS JA PAKKUMINE. Nõudmise ja pakkumise olemus. Nõudmine on kaupade hulk, mida majapidamised soovivad antud ajahetkel osta ning on võimelised nende eest ka olemasoeva hinna juures maksma. Nõudmise üldine seadus- Kui kõik nõudmist mõjutavad tegurid jäävad samaks, siis hinna suurenedes nõudlus kahaneb ja vastupidi. Kogus Hind kr. 5 5 4 10 3 15 2 20 1 25 Hind 25 20 15 10 Nõudlus. 5 0 1 2 3 4 5 Kogus.
energiahulka Mõõtühikuks on magnituud Maavärinad üle 5 magnituudi on purustava mõjuga. Viimase aja tugevamad maavärinad 14.10.2014 El Salvadori ja Nicaragua rannikuid Maavärina tugevus 7,4 magnituuti Maavärina kese El Salvadori pealinnast 170 kilomeetrit kagus ning 70 kilomeetri sügavusel Hukkus 1 inimene ning kahjustada said mitmed majapidamised 17.9.2014 Guami saar Maavärina tugevus 7,1 magnituuti Tõugete epitsenter jäi USA-le kuuluva Guami pealinnast Hagåtñast 48 kilomeetrit loodesse Tsunamihoiatust ei antud, sest maavärina kese asus 133 kilomeetri sügavusel maa all 16.09.2014 Jaapan, Tokyo Maavärina tugevus 5,6 magnituuti Maavärina epitsenter asus Tokyost ida pool Ibaraki prefektuuri lõunaosas umbes 50 kilomeetri sügavusel maapinnast.
Kommertspanga lisareservideks loetakse niisuguseid reserve, mille võrra panga tegelik sularahareserv on väiksem keskpanga poolt seatud kohustuslikust reservist. - Vale Kui kõigi kaupade hinnad suurenevad kaks korda, aga nende füüsiline tootmismaht jääb samaks, siis nominaalne SKP suureneb samuti kaks korda, kuid reaalne SKP jääb endiseks. - Tõene Piirmaksumäära alandamine Laffer'i kõvera tõusvas osas vähendab valitsuse maksutulusid. - Tõene Vahetoodangu tarbijateks on majapidamised ja ettevõtted; lõpptoodangu tarbijaks on valitsus. - Vale Ekspansiivse rahapoliitika abil püüab keskpank vähendada raha pakkumist ja vähendada kogunõudlust. - Vale Üks raha funktsioonidest on olla väärtuse kogumise ehk akumulatsioonivahend. - Tõene Lõpptoodanguks on mingi perioodi jooksul toodetud hüvised, mida kasutatakse edasiseks töötlemiseks. – Vale Valitsussektori peamiseks tuluallikaks on maksud. – Tõene
· Üldine hinnatase - inflatsioon · Kohutulude kujunemine SKP · Tööpuudus Makrotasandi analüüs · Üksiku, nn esindusliku majandussubjekti käitumist uuritakse mikroökonoomika vahenditega · Leitakse agregeeritud näitajad ja nende alusel tuletatakse makroökonoomika põhinäitajate vahelised seosed · Teooria täiendamine ja kontrollimine empiiriliste andmetega; prognoosimine · Tekivad stabiilses keskkonnas stabiilsetel aegadel Majandussubjektid (sektorid) · Majapidamised · Ettevõtted · Valitsus · Välissektor Majandussubjektide agregeeritud (üldistatud) käitumise analüüs erinevatel turgudel Turud (nõudlus ja pakkumine) · Kaupade ja teenuste (hüviste) turg · Tootmistegurite turg · Rahaturg, kapitaliturg Makromajanduspoliitika Kas valitsus saab ja peab majandust mõjutama? Päris vaba turumajandusega riike maailmas ei ole. Vastus on jah mõlemale küsimusele, iseasi mis meetmetega, mis valdkonnas ja mis ulatuses. Majanduspoliitika eesmärgid
jääkidest ehk biomassist. Biomassi taastumise aeg on samavõrdne inimese elueaga. Biomassi kasutamiseks on mitmeid võimalusi saab kasutada kondetatsioonielektrijaami ja on võimalik ka valmistada biogaasi millest tuleb tulemusena elekter. Iga päev valgustab ja soojendab meid suur energiaallikas, päike. Päike eritab valguskiiri mis õige tehnoloogia abil muudetakse energiaks. Kuigi Eestis päikese energiat energia massitootmiseks ei kasutata, kasutavad seda siiski mõned rikkamad majapidamised ja ka igapäev kasutatavad kalkulaatorid. Päikesekiirgus peegeldub paneelile kust mingi osa sellest neeldub ja see neelduv osa muudetakse energiaks. Hüdroelektrijaamad töötavad vee abil. Vesi voolab turbiini ja paneb selle pöörlema , vesi saab energia kui ta voolab mäest alla ja ka sellest ,et ülejäänud vesi ,,surub" teda. Turbiin pöörleb ja selle otsas on generaator mis toodab elektrit liikumise tulemusena. Suurtes linnades kus
sisemajanduse kogutoodang. 6.Kulude ja tulude ringkäik: kuidas on seotud ettevõtted kodumajapidamistega ja vastupidi? Tulude ja kulude ringkäik – majanduslik ringkäik, kus luuakse uusi kaupu, nende müügist saadakse tulu, mida kasutatakse omakorda uute kaupade loomiseks, sellest saadakse jälle tulu jne. Tulude ja kulude lihtsustatud skeemi, kus on välja toodud ainult kaks majandussubjekti: majapidamised ja ettevõtted Majapidamine (ka: pere) – majandussubjekt, mis koosneb üksikisikust või ühise eelarvega perest Teguritulu – on tulu, mida inimesed saavad ettevõtetelt tootmis- tegurite eest T MAJAPIDAMISED ETTEVÕTTED
lihasuretamisega uhkeldamine ei olnud lubatud, isekusest ja kõigest isiklikust lahtiütlemine, alluda kloostriülemale e abtile, kloostri vahetamine keelatud, töö tegemine kogukonna ülalpidamiseks, enese harimine Kuidas tema reegleid aja jooksul tõlgendati: suuremat rõhku pöörati jumalateenistusele ja palvetele, munkade töö jäeti soiku, annetati kloostrile sest usuti et munkade palved aitavad ka teisi, kloostrid kui suured naturaalmajanduslikud majapidamised. 4. Misjonitöö. Mõiste selgitus: ristiusu ulatuslikum levitamine paganlikes maades (ld missiosaatmine, lähetus). Algus ja koht: Briti saartel, eelkõige Iirimaal. 5. saj püha Patricku tegevusest. Tagajärjed: ristiusu levik Skandinaaviast lõuna pool elavate germaani rahvaste seas 5. Briti kloostrikultuur. Beda Venerablilis: silmapaistvaim Briti õpetlane 7. ja 8. saj vahetusel, munk ja abt Põhja- Inglismaal. ,,Inglise rahva kiriku ajaloo" autor,Inglismaa ajalugu roomlaste esimesest
kandma väga ränka maksukoormust. rahvuslik surve katoliku usku iirlased ei võinud olla riiklikus ametis, nad ei tohtinud maad endale osta ega protestantidest inglastega abielluda, valida võisid, kuid katoliklastest iirlastel puudus võimalus kandideerida 18 saj loodud Iirimaa parlamenti. 6. Tsartistide nõudsid üldist valimisõigust meestele alates 21. eluaastast. 7. Inglise välispoliitika põhimõte oli jõudude tasakaalu põhimõte. 8. Põhjaosariigid: 1. Väikesed või keskmised majapidamised 2.Tööjõuks oli farmeri enda perekond. 3.Tööstus oli arenenud 4.Põhjaosariikides pooldati kaitsetolle. Lõunaosariigid: 1.Suurmajapidamised ja istandused. 2.Tööjõuks olid neegerorjad. 3.Tööstus oli vähearenenud 4.Pooldati vabakaubandust. 9.Mõisted: 1. Läänlased Lääne-Euroopa arengutee pooldajad 2.Slavofiilid Venemaa ainulaadsuse kaitsjad. 3.Absolitsionism orjapidamise vastu 4.sõjaväeasulad terved külad, mis muutedi sõjaväeasulateks. 5
Makroökonoomika on majandusteoreetiline lähenemisviis, kus majandusprotsesse vaadeldakse kogu majanduse (või riigi) tasandilt. Majandusteooria on majandusteaduse osa, mis tegeleb majanduse kui terviku toimimise üldiste seaduspärasuste uurimisega. Majandusõpetus Majandussubjektid on kõik majandussüsteemis osalevad elemendid. Majandussubjekte on traditsiooniliselt kolm: - ettevõtted (kõik, kes pakuvad kaupu müügiks), - majapidamised (perekond või inimestekogum, kellel on ühine eelarve), - riik (osaleb tavaliselt reguleerija rollis). Majandussüsteem on majanduselu korraldamise viis riigis või ühiskonnas ehk kuidas toimub ressursside jaotamine ning suhtlus majandussubjektide vahel. Majandusõpetus Majandussüsteemid Kapitalistlik turumajandus baseerub eraomandil ja planeerimine on detsentraliseeritud ehk turg reguleerib ressursside jaotuse kujunemist ise.
Valga, Volmar. käidi koos. Arutati kõiki küsimusi: sisepoliitika, välispoliitika. Otsused ei olnud kohustuslikud. Maapäevad kestavad kuni 1918.aastani. 6. Mõisad ja põllumajandus Mõisasid rajati kõige rohkem: Võrtsjärve alusesse piirkonda(Lõuna-Eesti); Siis Tallinna lähistele(Põhja-Eesti); ja Saaremaale (Lääne-Eestisse). Mõis väljaspool külakogukonna võimupiire asuv, ülikule kuulunud talu; maaisandate ja vasallide majapidamised, kuhu koguti andmeid, kust valiteti ümberkaudseid maid. Põllumjanadus: kolmeviljasüsteem, küla põldude siiludeks jaotamine, adramaa. Tähtsaks võib pidada mehaaniliste veskite ehitamine(vesiveskid). Viljakasvatuse osatähtsus suurenes. Tööloomadena kasutati härgi, hobuseid. Mõisates kasvatatai vähem loomi või mitte üldse. 1315.a suurim viljaikaldus. Külm võttis ära enamus vilja, tõsteti selle hinga, paljud surid nälga(kogu Kirde-Euroopas) 7. Talupoegade kategooriad
Prantsusmaalt), Florida (osteti Hispaanialt). Millised asjaolud soodustasid Metsiku Lääne hõlvamist ameeriklaste poolt? · Metsikusse Läände ümberasujad vaba maa, ohtlik rännak/elu. · Kullapalavik. Kuidas käituti indiaanlastega? · Indiaanlaste vägivaldne ümberasustamine. · Indiaanlaste reservaadid. Mille poolest erinesid USA põhjaosariigid lõunaosariikidest (põllumajandus, tööstus, tööjõud)? Põhi: · tugines farmidel väiksed/keskmised majapidamised. · Tööstuslik parem kui lõuna hinnati töökust. · Inimesed tegid ise tööd, orje ei kasutatud. Lõuna: · Istandused suurmajapidamised. Puuvilla, tubaka kasvatamine. · Tööstus vähe arenenud. · Neegrid. Kes olid friisoilerid ja abolitsionistid? · Friisoilerid pooldasid orjanduse mittelaiendamist läänealadele, kus veel ei olnud osariike. · Abolitsionistid poliitiline liikumine, mis taotles orjanduse kaotamist.
Makromajandus. Makromajandus. · Rahvamajndusõpetuse teoreetiline käsitlus, mis kirjeldab majandussektorite (majapidamised, ettevõtted, valitsus, välissektor) vahelisi seoseid; · Ka: õpetus majanduse üldisest tasakaalust. Hind(juuksur) 3 -- 0,3- 1000 2009 aeg Mastaabisääst toote või teenuse omahinna vähenemine masstootmise tulemusena. Makroökonoomia valdkonda kuuluvad: · Tootmine ja majanduskasv. · Muutused majanduslikus aktiivsuses ja tööpuuduses. · Tootmistegurid ja sissetulekute jaotus. Tootmistegurid tööjõud ja/või kapital. Tööjõud - turism, Horeca. Kapital kalandus, energia, põllumajandus. · Inflatsioon · Finantsturud ja reaalamajandus. · Riigiavatus ja maksebilanss Sisemajanduse Koguprodukt(estSKT) Gross Domestic Product (engGDP) Kõikide r...
alandlikkus ja dissipliin. Ei tohtinud uhkustada äärmusliku lihasuretamisega, vaid tuli lahti öelda isekusest ja loobuda kõigest isiklikust ning alluda kloostriülemale ehk abtile. Kloostrielu ei pidanud olema ülemäära karm. Mungad pidid osalema öisel ja päevasel jumalateenistusel, töötama kloosti majapidamises ning end harima ja raamatuid lugema. Benediktiinide kloostrid olidki keskaja algul ühed populaarsemad. Kuid hiljem said nendest hoopis suured naturaalmajanduslikud majapidamised, mida jõukad inimesed üleval pidasid. Ja siis hakati rohkem rõhku panema palvetamisele ja jumalateenistusele ning munkade töötegemine jäeti soiku. Pärast seda hakkas järjest rohkem juurde tekkima erinevaid ordusid, kes rajasid erinevaid kloostreid. Üks neist on tsistertslasete ordu, mis sai lähtud küll Benedictuse reeglitest, kuid nõudis oma liikmetelt luksusest loobumist, karmimaid kombeid ja järjekindlat füüsilist tööd.
Pangad omakorda laenavad säästetud raha edasi ettevõtetele, kes ostavad tootmisvahendeid, ehitavad tootmishooneid jne -- ehk teisisõnu, investeerivad. Investeeringute (I) all mõeldakse kulutusi seadmetele, masinatele, hoonetele (tootmisvahenditele) ning kaubavarudele. Laiemalt võttes peetakse investeerimiseks igasugust kapitali kasvatamist ühiskonnas. Suletud majanduses saab investeerida ainult nii palju, kui säästetakse. Seega, mida rohkem majapidamised raha säästavad ja pangas hoiavad, seda rohkem saab teha investeeringuid ja seda kiiremini areneb terve majandus. Pangas raha hoidmine on oluline sellepärast, et siis saavad ka teised majandussubjektid seda kasutada. Loomulikult võib inimene ka "sukasäärde" raha koguda, aga majanduslikus mõttes ei ole siis tegemist säästmisega, sest see raha ei ole teistele majandussubjektidele kättesaadav. Raha võib paigutada ka väärtpaberitesse, osta näiteks ettevõtete aktsiad. Aktsiate
vähendades) (selleks,et toimuks muutus turutasakaalus peab muutuma kas nõudluskõver või pakkumiskõver) + ÜLESANDED 2. Majapidamisteooria 1) Majapidamisteooria uurimisobjekt ja eesmärk. objekt: majapidamine eesmärk: kujundada välja optimaalne tarbimisplaan 2) Majapidamise mõiste Majandusüksus, millel on ühine eelarve ning ühine sissetulek ja ühine otsus hüviste tarbimiseks 3) Majapidamisteooria eeldused o Majapidamised tunnetavad oma vajadusi ning soovivad neid võimalikult hästi rahuldada. o Majapidamised oskavad valida võimalike vajadusi rahuldavate alternatiivide seast parima. o Majapidamse sissetulekud moodustavad ühtlasi tarbimiseelarve o Tarbitakse ära kogu sissetulek (pole säästmist ega laenu võtmist) o Majapidamine üksi ei suuda hindu mõjutada,ehk võtab hindu fikseerituna
müüdud ja tarbitud kaupade maksumus). 6. Kulude ja tulude ringkäik: kuidas on seotud ettevõtted kodumajapidamistega ja vastupidi? T MAJAPIDAMISED ETTEVÕTTED Y Y – teguritulud, T – tasu hüviste eest 7. Mis on teguriturg ja toodete turg? a. Teguriturg – Pakuvad majapidamised ettevõtetele tootmistegureid, et teenida tulu. b. Toodete turg - 8. Kulutuste- ja sissetulekute lähenemisviis a. Kulutuste lähenemisviis – Liidetakse kokku kõik lõpptoodangu ostmiseks tehtud kulutused, lähtudes nende turuväärtusest. b. Sissetulekute lähenemisviis – Tarbimine, säästmine ja investeerimine. 9. Tarbimine, säästmine ja investeerimine. Millistest elementidest koosnevad kogukulutused. Tähised!
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
