tema subjektiivse arusaamise kohaselt; majanduslik ratsionaalsus on allutatud mingile poliitilisele ideele L laffer’i kõver – kirjeldab seost keskmise maksumäära ja valitsusele laekuva maksutulu vahel laienemise SKP-lõhe (ka: inflatsiooniline SKP-lõhe) – situatsioon, kus majandus toodab rohkem kui on potentsiaalne tootmismaht leibkond — sotsiaalmajanduslik üksus, mis koosneb kooselavatest inimestest. leibkond – vt. majapidamine lihtaktsia – aktsia, mis annab selle omanikule hääleõiguse ettevõtte tegevuse üle otsustamisel ning millelt makstav dividend on muutlik liikuv tollimaks – tollimaks, mis ei ole määratletud kindla rahasummana või protsendina kauba hinnast, vaid see on seotud mingite teiste teguritega likviidsuspiirang – pankade seatud piirang laenuvõtmisele, mis piirab tarbimise jooksva tuluga
Üldiselt töötavad nad sel juhul madalaima kiirusega, kuid mõnedel plaatidel võib esineda soov sellisel puhul üldse keelduda tööle hakkamast. Kiibistik (chipset) Oma ehituselt on emaplaadi enese keerukaim ja olulisim osa kiibistik. Kui protsessor on arvuti aju, siis kiibistik on tema närvisüsteem. Varasemal ajal oli emaplaadil kümneid erinevaid miksroskeemekiipe, mis täitsid erinevaid ülesandeid -- mälukontroller, siinikontroller, videosiini kontroller jne. Kaasajal on kogu see majapidamine integreeritud kahte suurde kiipi -- põhjasild (Northbridge), mis harilikult on alati varustatud radiaatoriga, (kallimatel lisaks ka ventilaatoriga) ja lõunasild (Southbridge), mis moodustavadki emaplaadi kiibistiku (Chipset) tuuma. Põhjasild suhtleb protsessoriga FSB (Front Side Bus) kaudu ning sisaldab eneses mälukontrollerit, AGP ja PCI kontrollereid. Integreeritud graafikaga emaplaatide puhul on põhjasillas tihti ka graafikakiip. Põhjasilla PCI siiniga on
Vargamäel. Kuidas kujunesid nende omavahelised suhted ja millised olid nende iseloomujooned. 2 ,,Tõde ja õigus" I osa Vargamäe elanike inimkäsitlus. Andres Paas oli peremehena jõuline, ideid täis ja kohusetundlikum, kui oleks pidanud. Talle allus kogu Mäe majapidamine, sest kuigi vahel oma arvutustes eksis, rikkus tema takistamine kodurahu rohkem , kui asi väärt oli. Tal puudus oskus oma tegevust kõrvalt silmitseda: tunda rõõmu tehtud tööst ja kiirustamata elada kaasa oma perekonna muredele ja rõõmudele. Nii sauna- kui pererahvas sai õige pea tunda, et Andresele on koduloomade heaolu tähtsam kui inimeste oma. Ajal, mil raamatu tegevus aset leiab, oli tõesti kombeks hõisata, kui sündis
Suur osa veevarudest on kas tugevasti saastunud, sügaval maa sees või muul viisil kättesaamatu. Vastavalt elatustaseme tõusule kasvab ka igapäevane veekasutus: nii näiteks kulub tööstusriikides inimese kohta 220 liitrit vett ööpäevas, arengumaades on see näitaja vaid 3 liitrit. Veepuuduse ja madala elukvaliteediga on tihedas seoses ka antisanitaarsed elamistingimused ning veereostus. Suurimad veekasutajad on põllumajandus, tööstus ja kodune majapidamine. Veehoidlate vee- energia abil toodetakse 20% maailma elektrist. Kui arenenud tööstusmaades on vee kasutamine juba ammu nii tehniliselt kui ka majanduslikult korraldatud, siis paljudes arengumaades heitvett 5 peaaegu ei puhastatagi. Koos heitveega satuvad veekogudesse mitmesugused saasteained. Põllumajanduslikud kemikaalid, reovesi, tööstuslik ja kanalisatsiooni heitvesi võivad sisaldada orgaanilisi ühendeid, lämmastikku ja/või
Euroopa ideede ajalugu 24.09.2009 IV loeng AU - kahemõtteline asi Loengu põhikäigud : au ja kuulsus varases Kreekas (8.-5 saj e.Kr) · Ühiskondlik struktuur: erinevused Lähis-Ida kuningriikidest · Piiratud valitsejavõim · Nõuandev ülikute kiht · Lihtrahva kuuletumise tingimuseks "õiglus" · Oikos (majapidamine) kui üliku võimu baas; · Konfliktid oikose ja kogukonna huvide vahel Ülikute võtlus au ja kuulsuse pärast · Ülikute sotsiaalne roll: · Riiginõukogu · Sõda · Kohtumõistmine · Välissuhtlus · Võistlus prestii i pärast: "...olla alati parim ning paista silma teiste ees" (Ilias,...
sellega avab ligipääsu jumalasõnale; kunstide ja teaduste kogumid; õigusteadust ja meditsiini puuduv kirjandus. Luther andis nõu, et koolis peaks veedetama vaid tund või kaks päevas ja seejärel suunduma koju koduste ülesannete juurde. ,,Mu eesmärk on, et õppimine ja praktiline töö käiksid käsikeäs, nii kaua kui poisid noored suutlikud mõlemat korraga tegema." Kindlasti oli selline süsteem tolle aja inimestele vastuvõetavam, sest enamusel oli oma majapidamine, mis vajas kõigi abikätt. Luther ei lakanud kunagi üksikasjalikult selgitamast hariduse tõhusust ja ülistamist õpetaja ametit, mida ta pidas oma preesti ameti kõrvalt ka ise suurima heameelega. Võib öelda, et just Luther pani aluse üldisele koolikohustusele. Ta kinnitas, et valitsus peab sundima vanemaid lapsi kooli saatma, nagu ta võib sundida kõiki selleks võimelisi haarama püssi ja oda, kui varitsemas on sõjaoht. Rahapuudusel pidi abi saama koguduselt.
kaubandus. Siin tekkisid tsunftid ja keskaja lõpupoole ka manufaktuurid. Käsitöömeistritel, kes koos perekonnaliikmete, sellide ja õpipoistega moodustasid linnade põhilise tootva elanikkonna, tuli pidada visa võitlust, et ka nende sõna linna asjade otsutamisel kõlama hakkaks. Tsunftid ja tsunftikord Linnaelanike peamine tegevusala oli käsitöö. Keskaegne käsitööline oli väiketootja. Temale kuulusid tootmisvahendid ja isiklikule tööle tuginev majapidamine, mille abil käsitööline hankis kõik endale ja oma perele eluks vajaliku. Linnades elavad käsitöölised koondusid tsunftidesse. Tsunft oli käsitööliste kutseühing. Koos käsitöö spetsialiseerumisega toimus tsunftide killustamine. Eeskirjad keelasid kõrvalalal tegutsemise. Tsunfti kuulumine andis õiguse olla käsitööline. Kes seisi väljaspool tsunfti, see ei tohtinud käsitööd teha. Tsunfti peamine ülesanne oli toootmise ja müügi reguleerimine
väljenditega. Umbes pool tundi pärast seda jõudsid tema majja elektrikud, kes eemaldasid plommi. Anti ka vahend, mis juhib voolu läbi isoleeri. Plommimine läks mehele kokku maksma 25 eurot. Otsene oht oli küll möödas, kuid antud koht juhtmetes jäi siiski tuleohtlikuks. Taluperemees üritas küll elektrimeestega rääkida elektri fiidrist välja lülitamisest kuna antud fiidri all oli ainult tema majapidamine, siis poleks sellest keegi teine ka kahjustada saanud. Elektrimeestel polnud siiski volitust selle tegemiseks ning olukord jäi ikkagi veel lahtiseks. (Kaua võib, 2016) Eesti Energia klienditeeninduse osakonna juhtaja ütles juhtumi peale, et mehele selgitati telefoni teel tegelikult rahulikult ära, et antud tuleohtlik koht ei ole nende vastutusalas. Kuigi Karmen Tamm 155144TABB24 selgusetuks jäi ka tema jaoks, miks kaitse ise elektrit välja ei lülitanud, kuna selle eesmärgiga
tähendus on kombestikes või usundites erinev. Osade inimeste jaoks on see talvine pööripäev koos vastavate kommetega, osade jaoks Jeesuse sünnipäev, osade jaoks tähtpäev , mille kombestikus on tänapäevaks kokku põimunud muistne talvise pööripäeva tähistamine, kristlik Jeesuse sündimise tähistamine ning erineva algupäraga uuem kombestik nagu näiteks Coca- Cola kompanii reklaamidelt pärinev punase kuue ja valge habemega jõuluvana .Jõuludeks koristati ja ehiti kogu majapidamine ning valmistati aasta rikkalikumad piduroad. Et pühade ajal ei tohtinud tööd teha, tuli kõigi ettevalmistustega varakult hakkama saada. Tehti jõulukroonid ja krässid, samuti lambarasvast ja mesilasvahast kolmeharulised küünlad. Hädapärast ajas asja ära ka kolmeharuline küünlajalg. Mõnel pool on tehtud ka viieharulisi küünlaid. Suurem osa ettevalmistustest tehti 21. detsembril. Tõusti varavalges, et teha valmis jõuluvorstid ja panna käima jõuluõlu
tagasi taotleda. 24. Perekonnas hooldamine - Hooldamine perekonnas on isiku hooldamine sobivas perekonnas, kelle liikmete hulka ta ei kuulu ning toimub valla- või linnavalitsuse ja hooldamisele võtja vahel sõlmitud kirjaliku lepingu alusel. 25. Elamine kogukonnas - ühise leibkonnana elavad koos vähemalt üks tegevusjuhendaja ja neli klienti, töö-, igapäeva- ja koduse elu korraldamine ühistegevuses, ühine majapidamine ja majandamine; 26. Laste õiguste konventsioon 27. Nõistamine - isikule vajaliku teabe andmine sotsiaalsetest õigustest ja seaduslike huvide kaitsmise võimalustest ning abistamine konkreetsete sotsiaalsete probleemide lahendamisel edaspidise toimetuleku soodustamiseks Invatransport - (1) Invatranspordi eesmärgikson parandada puuetega inimeste elukvaliteeti ja avardada nende võimalusi ühiskonnas toimetulekuks. Invatransport on
OPTIKA Valgusallikas valgust kiirgav keha. Valguse levimine valguse kandumine ruumi. VALGUS LEVIB SIRGJOONELISELT. Hajuv valgusvihk - teineteisest eemalduvad valguskiired Paralleelne valgusvihk paralleelsed valguskiired Koonduv valgusvihk teineteisele lähenevad valguskiired Langemisnurk on nurk langeva kiire ja peegelpinna ristsirge vahel . Peegeldumisnurk on nurk peegeldunud kiire ja peegelpinna ristsirge vahel . VÕRDSED Kumerpeegel hajutab valgust. Nõguspeegel koondab valgust (koondumispunkti nimetatakse peegli fookuseks). Hajus valgus valgus, millel puudub kindel suund. Hajus peegeldumine valguse peegeldumine, mille tulemusena valgus levib kõikvõimalikes suundades. Mida tumedam on keha pind, seda rohke valgust kehas neeldub ja vähem peegeldub. Nägemiseks on vaja valgust. Silmapõhjas on valgustundlikud rakud, nendes valgus neeldub. Rakkudes aine laguneb ning selle tulemusena tekib rakkudes erutus, mis kandub ajju. Seda taj...
aset majapidamises. Tavaliselt on antropoloog uurimise käigus selles majapidamises külaliseks. Sellist empiirilist uurimust alustatakse tavaliselt sotsiaalse süsteemi uurimisega. Majapidamine koosneb tavaliselt inimestest, kes on sugulased, kuid vahel võivad nad ka lihtsalt ühe katuse all elada. Kõige tavalisem definitsioon majapidamisele majapidamisse kuuluvad isikud on need, kes söövad regulaarselt koos (leibkond). VAEVATUD MAJAPIDAMINE Majapidamine võib aja jooksul muutuda. Kui selle struktuur muutub dramaatiliselt, siis see tuleneb muutustest sotsiaalsest organisatsioonist. Mõnes ühiskonnas võib majapidamise struktuur muutuda näiteks kliima ja majanduse muutudes, näiteks kuival perioodil on majapidamised väiksed, niiskel perioodil ühinetakse suurtesse kogukondadesse. KÜLA Majapidamisel võib tekkida probleeme, mis vajavad lahendamist väljaspool kodu, näiteks poliitika, religioon, majandus, abiellumine
o Ordu siseselt olid tähtsaimad rüütelvennad, ordusse kuulusid veel ka poolvennad (sepad, pagarid jne). Kiriklikke talitlusi pidasid preestervennad. SaareLääne piiskopkond kuulusid Saaremaa ja Läänemaa, maahärraks SaareLääne piiskop, kes allus Riia peapiiskopile, keskuseks algul VanaPärnu, hiljem Haapsalu Tartu piiskopkond maahärraks Tartu piiskop, kuulusid Ugandi ja Vaiga lõunaosa, keskus Tartu, allus Riia peapiiskopile. MÕISTED . Mõis eraldi suurem majapidamine. Maapäev kohalike aadlike kokkukutsumine Bürgermeister linnapea Raad linnavalitseja (24) Sündik advokaat Linnafoogt kaitses feodaali huve, kelle maal linn asus Tsunft käsitööliste ühing Gild kaupmeeste organisatsioon Oleviste gild Tallinnas töötavad eestlastest käsitöölised Toom gild toompeal tegutsevad eestlastest käsitöölised Kanuti gild sakslastest käsitöölised Suurgild abielus jõukate kaupmeeste organisatsioon
· Abielu ja pere naistel puudusid kodanikuõigused ja iseseisvus. Nad allusid oma abikaasale ja nad pandi juba varases eas mehele. Poolte kokkuleppel võis ka abielu lahutada, sel juhul sai naise suguselts tema kaasavara tagasi ja läks taas oma isa või muu meessugulase eeskostele. Mehed võisid naisi petta. Eesmärk oli saada terveid järglasi. · Naiste roll naised pidid olema alandlikud ja kuulama oma mehe või isa sõna. Nende kohus oli hoida majapidamine korras ja söök laual. Samuti pidid nad sünnitama terveid järglasi. Sport, Olümpiamängud Ilusat keha hinnati Kreekas nagu teravat vaimu või poliitilist edukust. Nad sportisid alasti. Kuna tekkis soov võistelda, kujunesid aja jooksul välja Olümpiamängud. Need olid iga 4 aasta tagant ja pühendatud Zeusile. Osalesid üksnes hellenid. Ka naistele oli see keelatud. Sisaldas jookse, maadlust, rusikavõistlust, viievõistlust, neljahobusekaarikute võistlust. Olümpiarahu seal ei
põhjaveest. "Võhmuta linnas" ehk uuemate majade piirkonnas on pumbamaja, mille kaudu "linna" nelja majja vett saadakse. Pumbamajas on puurkaev, mis ammutab vett põhjaveest. Tamsalu vallas kehtivad kommunaalteenustele järgmised hinnad: Tasu võetud vee eest (füüsilised isikud) - 1,08 /m3; Tasu reovee ärajuhtimise eest (füüsilised isikud) - 2,40 /m3; Küte ja elekter Majad on kas puu- või elektriküttega. Elektrienergia pakkuja on iga majapidamine ise valinud (enamasti ikkagi Eesti Energia), liinid on külas olemas, kõigis majapidamistes on elekter sees. Varem põlesid "linnas" öösiti suured tänavavalgustid, kuid otstarbe puudumise tõttu on viimastel aastatel lambid kustus olnud. Jäätmed Igal majapidamisel peab olema oma prügikast, mida 12 nädala tagant tühjendatakse. Põhiline prügivedaja meie piirkonnas on Ragn-Sells. Klaasi kogumise konteiner asub Vajangu külas (4 km kaugusel), Võhmutal sellist eraldi ei ole
Eelised: Eelised: 1. Linnas olid kõik kodanikud vabad, polnud sunnismaisust, nagu 1. Ei olnud kunagi nii suurt toidupuudust, kuna talupoeg haris ise seda oli maal enamus talupojad. põldu. Linnaelanikul seda võimalust polnud. 2. Linnas oli linnaõigus, st kõik seadused olid kirja ja igaüks 2. Kõigil oli oma majapidamine (ka kõige vaesemal talupojal), oli teadis neid seadusi. Maal elati maaisanda suva ja tujude järgi. elamiseks ruumi ja avarust (loodus ümberringi). Puudused: Puudused: 1. Vaestel polnud oma kodu, elati ja tehti tööd teenijatena 1. Talupojal oli küll kodu, aga ta oli sunnismaine (omal vabal rikkamate juures. tahtel kodukohta vahetada ei saanud). 2
Roomas sündis Sigridil poeg Anders, aga sellega olid nende elu "kevadhetked" läbi. Romantiline katusekamber polnud sobilik eluks väikelapsega. Väikese Anderse tervis halvenes ja Sigrid pidi haige lapsega koju Norrasse sõitma. Seal õnnestus tal Lillehammeri lähedal talukoht üürida ning lõpuks saabus ka Svarstad talle järele. Neil sündis veel kaks last - tütar Maren ja poeg Hans. Svarstad osutus võimetuks perekonna eest hoolitsema ja Sigridi õlul oli kogu majapidamine. Lisaks oma lastele olid nende juures ka Svarstadi kolm last varasemast abielust - kaks tütart ja arenguhäiretega poeg. Veel selgus, et Sigridi enda tütar ei arene normaalselt ega õpi kunagi rääkima ega enda eest hoolitsema. Mees polnud tema armastuse vääriline Sigrid katsus lastekarjale siiski hubast kodu luua. Ta õmbles, küpsetas, pesi, luges muinasjutte... Kõige selle vahepeal katsus ta kirjutada. Juba ammu oli teda võlunud keskaeg oma kloostrite, munkade ja rüütlitega
Pidi toetama töövõimetuid ja puudustkannatavaid inimesi. Selleks rajasid rikkamad vallad vaestemaju, vaesemates taludes käisid nad külakorda, talust-talusse, kus neile mõneks nädalaks peavarju ja toitu anti. Kogukondade juhtideks valiti talupoegade seast Eestimaal talitaja ja Liivimaal vöörmünder. TALURAHVA KOOSSEIS Talurahvaseisus jagunes mõisa-ja külarahvaks. Viimaste seas oli keskne koht pererahval, kelle õlul lasus mõisakoormisi täitva talu majapidamine. Peremees ja pn töötasid talupõldudel ja nendelapsed koos sulastrahvaga mõisapõldudel. Talude äärealadel elasid väikest maalappi ja eluaset omavad vabadikud e popsid e saunikud. Mõisarahva e mõisateenijate hulka kuulusid mõisas elavad ja ja sealt ülalpidamist saavad majateenijad, mõisasundijad, ametimehed, käsitöölised. Mõisarahvas oli majanduslikult esiletõusvam talupoegade kiht. TALURAHVA KOORMISED
Theodor Pool 8.12.1890 Tori vald Pärnumaal - 25.08.1942 Sverdlovsk Eesti riigitegelane ja põllumajandusteadlane Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase 1914. a. lõpetas Riia Polütehnilise Instituudi õpetatud agronoomi I järgu diplomiga 1919. a. Eesti Asutava Kogu liige 1919-1921 Eesti Vabariigi põllutööminister 1920-1929 Riigikogu liige 1925-1941 Piistaoja talu omanik Tori vallas 1932-1940 Põllutöökoja liige 1935-1938 Riigi Majandusnõukogu liige 1941. a. küüditati 1942. a. hukati Biograafilised andmed Theodor Pool lõpetas 1909. aastal Pärnus gümnaasiumi ning 1914. aastal Riia Polütehnikumi esimese järgu õpetatud agronoomina. Ta viibis õpingute vaheajal aastatel 1910-1912 Soomes taime- ja karjakasvatuse praktikal ning 1913. ja 1914. ...
Ei ole mõtet alati osta endale kõikvõimalikke seadmeid. Peab arvestama võimalustega ehk saab laenata naabrilr või see soetada kahepeale. Majapidamises seisvad ja mittevajalikud tööriistad oleks mõtekas maha müüa. Kuna mida vähem asju ja tehnkat, mida ei kasuta , seda kergem majapidamises. Seega tuleb inventuuri tehes ka hinnata masinate korrasolek ja millal tuleks uued soetada! Kõik võlad ja väljaminevad kulud peab kirja panema. Tulude plaan näitab : a)laenu vajadustb)kas majapidamine suudab võlgu maksta c)tulude kujunemine d)näitab riski suurust ja kuidas talu edeneb. 9) Püsikulud - palgatöötajate palk, ehitiste ja masinate hooldus, kütus, elekter, kindlustus. Muutuvkulud – on iga tootmisharu puhul erinevad, siia alla kuuluvad ka kulutused seemnetele,väetistele kemikaalid loomasöödad. Kattekulud – kogukulude ja muutuvkulude vahe. 10)Maismaad on 29,2% ehk alla kolmandiku. Ehk 149,1 miljonit ruutkilomeetrit. Sellest maast ka 14 miljoni
4)Läänikord ehk feodaalkord ehk feodalism-Ühiskonnakorraldus, kus maa on senjööri poolt välja jagatud sõjaväeteenistuse eest vasallidele, kes omakorda käsutavad neist sõltuvaid talupoegi. 5)Aadel (ehk rüütel?!)-Keskaegne maaomaniku seisus, kelle põhiline ülesanne oli teisi kaitsta. 6)Linnus-Kaitse otstarbel ehitatud aadliku elupaik. 7)Vakus-Vasalli ühine söömaaeg talupoegadega, mille käigus võeti vastu andameid(koormisi). 8)Mõis-Aadliku majapidamine, mis koosnes mõisa hoonetest ja seda ümbritsevatest põldudest ja küladest. 9)Raad-Keskaegne linnavalitsus, mille ülesanded olid kõrgeim kohtuvõim, raha müntimise õigus, linna sissetulekute, heakorra ja kindlustuse eest hoolitsemine-maksud. Kanda hoolt koolide ja kirikute eest. Korraldada vaeste ja haigete ülalpidamine. Jälgida, etg kõik riietuksid enad seisusele vastavalt. Kindlustada öörahu. 10)Seek-Pidalitõbiste haigla.
mõnedel plaatidel võib esineda soov sellisel puhul üldse keelduda tööle hakkamast. Kiibistik (chipset) Oma ehituselt on emaplaadi enese keerukaim ja olulisim osa kiibistik. Kui protsessor on arvuti aju, siis kiibistik on tema närvisüsteem. Varasemal ajal oli emaplaadil kümneid erinevaid miksroskeeme–kiipe, mis täitsid erinevaid ülesandeid — mälukontroller, siinikontroller, videosiini kontroller jne. Kaasajal on kogu see majapidamine integreeritud kahte suurde kiipi — põhjasild (Northbridge), mis harilikult on alati varustatud radiaatoriga, (kallimatel lisaks ka ventilaatoriga) ja lõunasild (Southbridge), mis moodustavadki emaplaadi kiibistiku (Chipset) tuuma. Põhjasild suhtleb protsessoriga FSB (Front Side Bus) kaudu ning sisaldab eneses mälukontrollerit, AGP ja PCI kontrollereid. Integreeritud graafikaga emaplaatide puhul on põhjasillas tihti ka graafikakiip. Põhjasilla PCI siiniga on seotud ka
nõuda. 14. sajandi keskel hakati kõrgelt hindama naise mitmekesiseid majapidamistöid perekonnas, kuna 14. Sajandi keskel möllas must surm, mis tappis umbes kolmandiku Euroopa elanikkonnast. Leiti, et naised rikastavad ja säilitavad kultuuritraditsiooni, nii et nende töö koduses majapidamises on väga tähtis. Naised ei kaitsnud ennast eriti üksikisikuna, nad olid pigem pere heaolu eest väljas. Naise õlul oli suurelt osalt kodune majapidamine. Haridus 4 Keskajal said naised peamise hariduse kloostritest. Kloostrielu jagunes tööks, palveks ja lugemiseks. Mõned nunnad oskasid kaunilt kopeerida antiikaja käsikirju, kuna parimates kloostrites oli kirjalik kultuur juba enne karolingide aega nii arenenud. Naistel oli kloostrites ,,oma tuba", mis andis neile võimaluse lugeda, kirjutada ja õppida.
välja jagatud sõjaväeteenistuse eest vasallidele, kes omakorda käsutavad neist sõltuvaid talupoegi. · Aadel- keskaegne maaomaniku seisus, kelle põhiline ülesanne oli teisi kaitsta. · Aadlik- aadli seisusesse kuuluja. · Linnus- keitse otstarbel ehitatud aadliku elupaik. · Vakus- Vasalli ühine söömaaeg talupoegadega, mille käigus võeti vastu andameid. · Mõis-Aadliku majapidamine, mis koosnes mõis hoomest ja seda ümbritsevatest põldudest ja küladest. · 1241.a Liber Census Danial- Taani Windamisraamat- Eestis 3 mõisat ja 115 vasalli. Kirikukihelkond Kirikute ehitamine algas kohe pärast vallutust- nende ehitamise korraldamine ja finantseerimine oli maaisanda kohustus. · Algul puu- hiljem kivikirikud. · Kirik ehitati igasse muinaskihelkonda-kuj välja kirikukihelkond. · Ametisse määrati preestrid, kelle ülesandeks: 1
kes harisid üksikperedena nende pärilikus valduses olevaid põlispõlde. Ühiskonna heaks kandsid nad mitmesuguseid kohustusi. 15. sajandil kinnistati adratalupojad mõisate külge. (Karilatsi aeg 2010). 2. Eesti külaelu 17.-19. sajandi keskpaigani Talu tähendas Eesti külas suuresti peret ehk samas majapidamises elavat leibkonda (koos elavaid ja ühes lauas söövaid inimesi). Talupere tuuma moodustas peremees ja tema perekond. Seega pandi iga majapidamine külas kirja talu eesotsas seisva peremehe nime järgi. Talupere ehk pererahva hulka võis kuuluda ka teisi sugulasi (peremehe vanemad, vennad, onu, tädi (laienenud pere) või siis terveid sugulaste perekondi: poegade perekonnad, vendade-õdede perekonnad, isa perekond (liit- ehk suurpere). Ühist tegevust kooskõlastasid peremees ja perenaine (peamiselt naistetööd) ning teised sugulased pidid neile töödes ja toimingutes alluma. Peale pererahva võis peredesse kuuluda palgalist
1430) - luuletaja, kirjanik ja ajaloolane. Ta oli esimene naine, kes suutis ennast ja oma peret elatada sulega. Mitmel korral astus Christine kirjalikes väitlustes üles naissoo kaitseks. Christine esitas ka oma kasvatusprogrammi teoses ,,Naiste linn", kus ta väitis et tüdrukud tuli noortena koos vendadega kooli saata ja leidis, et haridus annab naisele võime kaitsta end ja oma sugu. Ennast pidas ta haritud naise näiteks. Siiski lähtus Christine nagu antiikmõtleja sellest, et kodune majapidamine oli naiste ,,riik". Christine de Pisan 8 Naiste tööd Naise toodanguline panus on euroopas alati kõrge olnud, ilma naise tööta ei oleks lihtsalt toime tuldud. Naise kõrvaldamine ametitest ja tootmisest on iseloomulik alles 19. Sajandile. Enne seda oli tavaline, et naised töötasid väga mitmetel aladel.
kantserogeensete ühendite kontsentratsioonid on olmejäätmeid põletades oluliselt kõrgemad kui puhast puitu põletades. Dioksiinide tase jäätmelõkke suitsus oli üle kahe 3 korra kõrgem prügipõletustehastele kehtestatud. Teatud plastitüüpide põletamisel võivad vahed olla suisa tuhandetes kordades.(5) KUKi hinnangul teevad ligi pooled eramajapidamised oma territooriumil mingil kujul lõket ning üks majapidamine põletab umbes 50 kilogrammi jäätmeid aastas. (5) Sobimatute jäätmete lõkkes põletamisel tekkivate ühendite võimalikud mõjud tervisele (1): • polütsüklilised aromaatsed süsivesikud (PAH) - vähk • dioksiinid ja furaanid - immuun- ja hormoonsüsteemi häired, vähk • benseen - leukeemia • formaldehüüd - silmade, nina ja kurgu ärritaja, hingamisvaegused, nahalööve, vähk • peened osakesed - hingamishäired, kardiovaskulaarsed häired, südameinfarkt
7. Plaanimajandus NSV Liidus (F lk 146 ) Plaanimajandus tekkis näljahäda tõttu.Kolhoosidelt ei võetud enam nende toodangut vastavalt riigi vajadusele, vaid koostati plaan, mille järgi nad pidid andma riigile teatud koguse vilja, liha, piima jmns igalt põllumajandusliku maa hektarilt. Ülejäägid võis talupoeg jagada kolhoosnike vahel vastavalt töötatudpäevadele. Kolhoosnikel võis olla majapidamine ning lubati müüa oma toodangut kolhoositurul. Kaardisüsteem tühistati.Hinnad määras kindlaks riik. Teine viisaastakuplaan nägi ette masinaehitusettevõtete rajamist. Ühele ostjale kehtisid müüdava kaubakoguse piirnormid.Linnas maksti töö eest mingitki palka, , kolhoosides töödati peaaegu tasuta. Seati sisse passid ja sissekirjutused. Nüüd võis Nõukogude kodanik elada seal, kus võimud lubasid.Kolhoosniked passi ei saanud, olid nn sunnismaised
EESTI MAAÜLIKOOL Veterinaarmeditsiin ja loomakasvatuse instituut Ketlin Tekkel KARJA BIOOHUTUS JA HÜGIEENIMEETMED Kursusetöö Karja tervis ja veterinaarprofülaktika Juhendaja : Allan Kaasik Tartu 2018 SISUKORD Sissejuhatus:.......................................................................................................... 3 1.Karja hügieen...................................................................................................... 4 1.1 Hügieen ja bioohutus vasikate sündimisel ja kaasnevad probleemid............4 1.2 Haiguste levik karjas..................................................................................... 5 1.3 Hügieeni ja bioohutusenõuded karjas.......................................................
Mõistmaks, millel põhinevad majapidamiste tarbimisotsused, tuleb lähemalt uurida üksikisiku või siis majapidamise nõudluskõverat. MAJANDUSTEADUSE ALUSED 22 4.2 Majapidamise tarbimisotsused Oletame, et majapidamisel on kindel hulk raha mida kulutada ning ta ei saa mõjutada ostetavate kaupade ja teenuste hindu. Kuidas valib majapidamine tarbitavate kaupade ja teenuste kogused? Vastamaks sellele küsimusele tuleb appi võtta piirkasulikkuse teooria. Vaatame Anu tarbimisotsuseid. Anu igakuine sissetulek on 300 krooni. Kogu oma sissetuleku kulutab ta kahe kauba, pitsa ja veini, ostmisele. Pitsa hind on 60 krooni tükk ning veini hind on 30 krooni pudel. Kuidas jagab Anu oma 300 krooni nende kahe kauba vahel? Vastus sellele küsimusele sõltub Anu eelistustest ja maitsest. Kasulikkus
pärinevad üliõpilased, et need aitaksid teda ülikooli astumisel ja siinse eluga kohanemisel. Nii tekkisid üliõpilaste ühendused, mida hakati nimetama natsioonideks. Ühes natsioonis võis olla õige erinevate maakohtade esindajaid. Küllaltki raske oli üliõpilasel sobiva peavarju leidmine, sest ülikoolilinna majaomanikud kasutasid olukorda ja tõstsid üüre.Väljapääs leiti ühiskorterite ehk kolleegiumite organiseerimises.Kolleegiumil oli oma majapidamine, mis aitas üle saada toidu-ja rahamuredest. 3 Taolistes ühiselamutes elasid üliõpilased koos nooremate õppejõududega, kes sageli ise jätkasid õpinguid mõnes kõrgemas teaduskonnas.Kõige paremateks peeti Inglise ülikoolide kolleegiume.Need eksisteerivad tänapäevani kolledzite nime all.Ühiselamutes püüti juurutada pooleldi kloosterlikke eluviise, kuid ilma suuremate tulemusteta.Üliõpilased pidid kandma vaimulike riietust meenutavat
meeskonnatöö, mille tulemusel tekkisid ühised organiseerumised. Keskaegsed relvad: 1. Ründerelvad: a) lähirelvad käepide, keskmine vars, pikk, vars b) kaugrelvad viskerelvad, laskerelvad, tulirelvad 2. Kaitserelvad- kiiver, kilp, kaitserelvad. Lihtsaim masin vibu. 13. saj alguseks on ammud muutunud juba üheks olulisimaks relvaks. Linnade peamine relvastus. On isegi antud korraldusi, et iga majapidamine peab omama ambu ja sadakond noolt. 14. saj Tallinnal võis varuks olla umbes 150 000 ammu noolt. MÕÕK Mõõk on iseenesest juba pronksi ajal välja kujunenud relv. Tegelikult hakati tegema järjest pikemat pistoda. Pistoda on olemuse poolest esimene sõjarelv aga kaitse iseloomuga ehk rohkem ründe tõrjumiseks. Kasutusele võetud mõiste teramik, mis tähendab kogu tera osa. Soon teramikus, peaks muutma teramikku kergemaks ja elastsemaks. Areng läbi keskaja kuni 13. saj on teramike
tulema juba Kaukaasia jpt päritolu rahvast. Immigrandid koondusid põhiliselt uuslinnaosadesse, saades eelisjärjekorras uued mugavustega korterid, samas põliselanikkonna jaoks korteripuudus. - sotsiaalsed probleemid, kuritegevuse kasv, alkoholism PÕLLUMAJANDUS 40-te-50-te vahetusel kollektiviseerimine Kolhoos- kollektiivmajapidamine (kooperatiivne omandivorm e liikmete ühisvara) Sovhoos- nõukogude majapidamine (riiklik omand) Sisulist vahet neil polnud, mõlemad pidid täitma suuri toodanguplaane, neile eraldati kasutamiseks nö fonde(kütus, ehitusmaterjalid, tehnika jne). Loomulikult maksti majanditele toodangu eest ja nad ise maksid samuti vajaminevate vahendite eest. Süsteem toimib ilma vabaturuta. (varustajate roll väga oluline!lisavahendite hankimiseks, plaanide ületamine tõi kaasa lisahüvesid) Ps
EESTI MAAÜLIKOOL Majandus- ja sotsiaalinstituut PÕLLUMAJANDUSÖKONOOMIKA ÜLDKURSUS UURIMUSTÖÖ Koostaja: Tõnis Kaska EV 2. kursus Juhendaja: lektor Ü. Roosmaa Tartu 2009 2 SISUKORD SISUKORD.......................................................................................................................3 1. LEIBKONNA SISSETULEK JA VÄLJAMINEK.......................................................4 1.1. Lorenzi kõverad 1997. ja 2007. aasta netosissetulekute põhjal..............................4 1.2. Netosissetulekute ja väljaminekute struktuur linna- ja maaleibkondades Eestis 2003. ja 2007. aastal......................................................................................................6 2. ERI VÕIMSUSKLASSI TRAKTORITE KASUTA...
Üritan oma uurimustöö üles ehitada koos jooniste ja tabelitega, et oleks täpne pilt silme ees, millistest arvudest ja muutustest jutt käib. 1. PÕLLUMAJANDUSLIKE MAJAPIDAMISTE ÜLDKOGUM Selleks, et analüüsida olukorda põllumajandussektoris, tuleb eelkõige kindlaks teha, kui palju majapidamisi kuulub sellesse sektorisse, milline on nende suurus ja peamine tegevusala, st määratleda põllumajanduslike majapidamiste üldkogum. Statistilises mõistes on põllumajanduslik majapidamine ühtse tehnilise ja majandusliku juhtimisega tootmisüksus, kus toodetakse põllumajandussaadusi ja kus on vähemalt üks hektar kasutatavat põllumajandusmaad või kus on vähem kui üks hektar kasutatavat põllumajandusmaad ja kus toodetakse põllumajandussaadusi peamiselt müügiks või mille majanduslik suurus on vähemalt üks Euroopa suurusühik (ESU European Size Unit). ESU on võetud kasutusele põllumajandusliku majapidamise majandusliku suuruse
Suur osa veevarudest on kas tugevasti saastunud, sügaval maa sees või muul viisil kättesaamatu. Vastavalt elatustaseme tõusule kasvab ka igapäevane veekasutus: nii näiteks kulub tööstusriikides inimese kohta 220 liitrit vett ööpäevas, arengumaades on see näitaja vaid 3 liitrit. Veepuuduse ja madala elukvaliteediga on tihedas seoses ka antisanitaarsed elamistingimused ning veereostus. Suurimad veekulutajad on maailmas põllumajandus, tööstus ja kodune majapidamine, Eestis on järjekord pisut teine: lõviosa (84%) veest tarbib tööstus, teisel kohal on põllumajandus (9%) ja ligikaudu 7% veest kulutatakse olmes. Enamik heitvetest juhitakse tänapäeval looduslikesse veekogudesse. Vähemal määral juhitakse heitvett pinnasesse. Veekogude elukeskkonna säilitamise huvides tuleb rangelt kontrollida ja vajadusel vähendada heitvetega veekogudesse kanduvat saasteainete hulka. Suur osa
Põllumaa jagunes mõisapõldudeks ja talupoegadele jagatud maaks. Talupoegadel tuli teha mõisategu (harida mõisa põlde, mille saak kuulus feodaalile). Lisaks sellele pidid nad töötama ka oma põllul, et tasuda loonusrenti (pidid andma feodaalile osa oma saagist, tegema mõisa jaoks heina ja varuma küttepuid). Enamik talupoegi olid sunnismaised pärisorjad. Neid ei võinud müüa ega osta maast eraldi ja neil võis olla oma majapidamine ja oma pere. Suur osa talupoegi kirjaoskamatud, sügavalt usklikud. 10. Keskaegsete linnade planeering. (linnakeskus, äärelinnad, hügieen) Linna asukoha puhul polnud peamine mitte varasema asula olemasolu, vaid paiknemine soodsas kauplemiskohas. Linnadest sai käsitöö- ja kaubanduskeskused. Elanikkond oli siiski üpris väike. 11. Linnaelu traditsioonid, erinevad elanikud, meelelahutus, kultuur ja kirjandus Elurütm linnas oli palju kiirem kui linnas
Die Tasche, -n – Kott, Tasku Das Kaufhaus, -’’er – Kaubamaja Tragen – kandma Du trägst Er/Sie/Es – trägt Anhaben – Seljas olema (Lahku) Anziehen – Selga panema (lahku) Ganz – Täiesti Sportlich – Sportlik Elegant – Elegantne Warm – Soe Schick – šikk Fröhlich – Rõõmus Fraurig – Kurb Gross – Suur Die Grösse – Suurus Kurz – lühike Lang – Pikk Ungerecht – Ebaõiglane Arm – Vaena Dürfen – Tohtima Der Haushalt – Kodune majapidamine Das Feld, -er – Põld Der Groschen – Sent, gross Der Handschuh, -e – Kinnas Nett – Ilus, Nägus Das Holz, -er – Puit Die Wolle, -n – Vill Meine Güte – Heldene aeg Die Sorge, -n – Mure Nächste – Järgmine Das Möbel, - - Mööbel Der Schrank, -’’e – Kapp Der Stuhl, -’’e – Tool Der Mülleimer – Prügikast Der Tisch, -e – Laud Der Kühlschrank, -’’e – Külmkapp Der Herd, -e – Pliit Die Waschmaschiene, -n – Pesumasin Die Lampe, -n – Lamp
Veebruaril kui on küünlapäev; pudrupäev. Tähendus Jõulud tähendasid eestlaste jaoks pühasid päevi, mil üks aasta hakkas lõppema ja teine algama. Maa pööras ennast valguse, toidu, soojuse ja elu poole. Sellest, mida inimene jõuluajal tegi, arvati sõltuvat tema ja ta majapidamise hea käekäik järgmisel aastal. Koju oodati surnut omaste hingi ning neilgi usuti olevat elavate õnnele suur mõju. Kombestik Jõuludeks koristati kogu majapidamine ning valmistati aasta rikkalikumad piduroad. Et pühade ajal ei tohtinud tööd teha, siis tuli ettevalmistustega varakult hakkama saada. Tehti jõuujõulukroone ja krassasid, samuti lambarasvast ja mesilasvahast kolmeharulisi küünlaid. Hädapärast ajas ära ka kolmeharuline küünlajalg. Mõnel pool on ka tehtud viieharulisi küünlaid. Jõuludeks koristati ja ehiti kogu mjajapidamine ning valmistati aasta rikkalikumad piduroad. Et
TSUNFTIKORRALDUS KESKAJAL · Keskaegne väiketootja, kellele kuulusid tootmisvahendid ja käsitööline = tööriistad ning oma tööle tuginev majapidamine NB! Töövõtted uuenesid keskajal väga aeglaselt. Selle põhjus- tsunftikord ! · TSUNFT = käsitööliste organisatsioon, kuhu kuulusid erialade kaupa ainult meistrid. · Tsunfti ülesanded: kaitsta oma liikmete huve reguleerida tootmist ja toodete müüki toodangu kvaliteedi kontroll · SKRAA = tsunfti põhikiri, milles olid fikseeritud liikmete õigused ja kohustused · Reklaam ja konkurents olid keelatud; kasutatavad töövõtted olid fikseeritud;
puhkealal tekkiv müra Elamutes ja avaliku kasutusega asutustes tekkiv müra. Müravastu: õiguslike, linnaehituslike ja planeerimise, tehniliste, organisatsiooniliste, halduslike kasvatuslike meetmetega Hoida ära müra tekkimine või selle võimaluse puudumisel nõrgendada mürataset vähemalt lubatud piirväärtuseni; Tõkestada müra pääs ümbritsevasse keskkonda; Kaitsta töötajaid ja elanikke nendele toimiva müra eest. Reostusallikad: põllumajandus- 70%, tööstus 20% kodune majapidamine 10%; punktreostusallikatest; hajureostusest, millest koguneb veekogureostuskoormus. Reostuse näitajad: (mg/l), Heljum, Lahustunud O2, BHT7, NH4-N, NO3-N, Üldlämmastik, PO4-P Üldfosfor Veekogude eutrofeerumine: eutrofikatsioon veekogude rikastumine toitainetega Toimub taimede toiteelementide, eriti fosfori ja lämmastiku ning orgaanilise aine lisandumise ja akumuleerumise tagajärjel Looduslik protsess, selle põhjustab peamiselt muldade erosioon,
Teise kontrolltöö vastused 1) Vasta järgnevatele küsimustele: a) Missuguste piirangutega peab tarbija arvestama kui ta soovib maksimeerida oma isiklike kulutuste kasulikkust. Väljenda tarbija tasakaalu tingimust matemaatiliselt. Selgita, mida need tingimused väljendavad. Mikroökonoomikas seame tarbija eesmärgiks tarbimisest saadava kasulikkuse maksimeerimise. Sealjuures eeldame, et meie tarbija on ratsionaalne ja teeb optimaalse valiku. Ratsionaalselt käituv on tarbija mikroökonoomikas seetõttu, et teeb alati parima võimaliku valiku, mis tähendab tegelikult, et ta valib võimalike alternatiivide hulgast sellise mis annab rohkem kasulikkust juurde võrreldes teiste valikutega. Seega oma valikut tehes käitub meie tarbija ratsionaalselt just selles mõttes, et valib enda jaoks valiku tegemise hetkel kõige suurema piirkasulikkusega tarbimiskomplekti. Küll aga ei saa tarbija valida alati absoluutselt parimat tarbimiskomp...
ka laiem vere- või võimusugulusel põhinev kooseluvorm, mis täidab teatud sotsiaalseid funktsioone. PEREKONNA MÕISTET EESTI SEADUSTES EI OLE!!!!!!!!!!!!!!!!!! Perekonna tunnused - Universaalne ühiskondlik korraldus Reeglina väikesearvuline inimeste grupp Aluseks abielu, sugulus, lapsendamine, mingi kokkulepe ühiseluks (seltsing) või tegelik kooselu Ühised põhihuvid Ühine majapidamine Täidab teatud sotsiaalseid funktsioone (ühiskonna ja üksikindiviidi huvides) Perekonna tüübid tuumik- e nukleaarperekond (täielik ja mittetäielik) autonoomne kooseluvorm, mis koosneb mehest, naisest ja nende lastest ning moodustab omaette leibkonna. Suur- e laiendatud perekond (liitperekond ja nn majapidamisperekond) laiem sotsiaalne kooseluvorm, kus perekonna moodustab suurem vere- või võimusugulusgrupp
analysis); 2.laiemas mõttes ettevõtte majandustegevuse analüüsi kompleks otsuste vastuvõtmiseks (business intelligence) ökonomeetria Norra majandusteadlase Ragnar Frischi poolt kasutuselevõetud nimetus 1930.aastail tekkinud teadusala kohta, mis ühendab endas majandusteooria, statistika ja matemaatika algeid (econometrics). Ökonomeetrilisi mudeleid kasutatakse majanduse prognoosimisel, alternatiivide ja hüpoteeside kontrollimisel. ökonoomika 1.tegelik majandus, majapidamine ehk majandamine; 2.majandusteaduse haru vertikaalanalüüs, püstanalüüs aruande analüüs, mille puhul arvutustega liigutakse tabeli veerge pidi alla või üles nagu nt kasumiaruande kulukirjete osatähtsuse arvutamisel kulude üldsummast (vertical analysis) *Majandusanalüüsi sõnastik on koostatud Pärnu Finantskonverentsi osalejate jaoks ja trükitud konverentsi materjalides 2008 Mõistete sõnastiku koostamise aluseks on võetud eestikeelsete terminite
1. Põhimõisted Mikroökonoomika- Mikroökonoomika on majandusteaduse haru, mis uurib majapidamiste ja firmade individuaalsete valikute mõjureid ja tagajärgi. Makroökonoomika- Makroökonoomika on majanduse haru, mis uurib majandust tervikuna selliste agrekaatnäitajate abil nagu koguhõive, sisemajanduse koguprodukt, inflatsioonimäär jne. Majandustegevus - kättesaadavate ressursside kasutamine inimvajaduste rahuldamiseks tarvilike hüviste tootmiseks. Ressursid ehk tootmistegurid kõik vahendid, mida kasutatakse hüviste valmistamiseks (maa, kapital, töö). Investeerimine uue kapitali tootmis- ja akumuleerimisprotsess. Alternatiivkulu teiste hüviste hulk, mida oleks saanud valmistada nendesamade ressurssidega (parimast alternatiivist loobumise hind). Tootmisvõimaluste kõver (PPC) - näitab kahe hüvise eri kombinatsioone, mida võiks majanduses toota kättesaadavate ressursside ja tehnoloogia samaks jäämise korral. Käsumajandus ri...
Muistendi tegelased on elavaks peetud olendid, kellest on jäänud jälgi esemete, maapinnavormide vms kujul [Kalevipoja säng, Vanapagana kivi]. Tuntumad on tekkemuistendid, vägilasemuistendid. Mõistatus - rahvaluule liik, mis annab olendist, esemest, nähtusest või olukorrast varjatud kujul rea tundemärke, mille põhjal see tuleb ära arvata. Koosneb 2 osast : Küsimusest ja vastusest. Nende sisuks on talupoegadele lähedaste mõistete ring - põlutöö, tööriistad, koduloomad, majapidamine, riietus, elamud, loodusnähtused, loomad jms. Müüt - usundiga seotud fantastiline jutustus, mille tegelasteks on jumalad või pooljumalad ning mis räägib maailma ja elu tekkimisest, loodusnähtustest jms. [Friedrich Robert Faehlmanni "Koit ja Hämarik" ja "Emajõe sünd" Naljand - rahvaluule liik : lühike, humoristliku või satiirilise sisuga rahvajutt. Sündmustik on valdavalt tõsieluline. Olulisel kohal on liialdused, sõnamäng ja -koomika.
suurem osa veest oli ära auranud ja katlasse jäänud paks, pruun ja magus siirup. Mõnel pool tehti seda saunaköögis. Umbes 7-8 pangest vedelikust sai 1-1,5 pange siirupit. Seda siirupit kasutati leiva peal, magustoitude tegemiseks ja moosi keetmiseks. Siirupiga keedetud pohlamoos oli väga hea, talveks valmistati seda koguni 6-7 pange. Erinevalt tänapäevast, tehti tol aja 6 päeva nädalas tööd. Seega puhkepäevaks oli ainult pühapäev. Kuid ega siiski eriti ei puhatud, oli vaja omagi majapidamine korda teha. Aga aega söögi tegemiseks oli küll hulga rohkem. Siis võis küpsetada porgandipirukat, kukleid köömnetega, liha- ja räimeleiba. Tihti tehti ka pannkooke moosiga ja kohupiimakorpi. Siis pole ka ime, miks vanasti lapsed nii väga pühapäeva ootasid. 1950. aastatel olid igapäevaselt joodavad joogid peaaegu samad nagu praegugi. Joogiks oli puhta puurkaevu vee kõrval piim. Teopäevadel hinnati petipiima. Aga talvel ning hommikuti ja õhtuti joodi rohkesti kohvi ja teed
Ettevõte on majandusüksus, mis soetab ja kasutab tootmistegureid, et toota ja müüa kaupa ja teenuseid. Riik on kindla maa-ala ja elanikkonnaga sõltumatu üksus, mis lähtub teatud ühiskondlikest vajadustest kujunenud organisatsioonist ja protseduurireeglitest ning omab selgelt määratletud juhtimisstruktuure. Joonis 1. Majandussubjektid. MAJANDUSTEGEVUS Majandussubjekt Eesmärk TARBIJA ehk MAJAPIDAMINE KASULIKKUS (rahulolu) ETTEVÕTE KASUM RIIK ÜHISKONNA HEAOLU MINA JA TARBIMINE. Milline on hea elu? Sellele küsimusele on pea samapalju vastuseid kui parasjagu on vastajaid. Inimeste vajadused on erinevad. Tarbijatena ei juurdle me tavaliselt selle üle, miks meie valikud on just nii- või naasugused. Ostame seda, mis meile hetkel tundub
Sõltuvate talupoegade kiht kujunes järgmiselt 1) Vabadelt kogukondlastel, põlluharijatelt võeti vägisi maa ära 2) Talupoeg andis feodaalile oma maa vabatahtlikult- vastu sai kaitset 3) Endistele orjadele anti samuti maatükk Maa ilma talupoegadeta oli väärtusetu. Seetõttu tuli talupoegi maal kinni hoida. Kujunes välja sunnimaisus- talupojal oli keelatud maalt lahkuda. Makse maksti natuuras Põlisrendisüsteem e rendihärrus- maaomanikul oma majapidamine puudus- maa oli mitmekordses valdsuses. Kogu maa oli talupoegadele välja renditud, kes pidid makse maksma. (loovutada osa saagist, maksta loomade eest) koormised olid kindlaks määratud ja väga kõrged. Lääne-Euroopas Pärisorjuslik mõisamajandus e mõisahärrus- maa oli mõisniku eraomanduses. (Ida- Euroopas) Mõisamaa jagunes kahte ossa: mõisamaa, kus asus mõisa majapidamine ja mida hariti mõisateo korras
· Positiivne baseerub analüüsil · Normatiivne ütleb, mida tuleb teha. Sellega eksitakse rohkem. Missugune ressursside jaotus on parim? · Parim on see, kus nõudlus ja pakkumine on tasakaalus. (P0 ja Q0) · Tarbimata nõudlus on defitsiit. Hind on madal ja nõudlus ületab pakkumise. · Turu tasakaal on majanduse parim punkt. · Pareto efektiivne ressursside jaotus - ressursside jaotus, mille puhul ümberjaotust ei saa enam nii teha, et keegi ei kaotaks. · Majapidamine on ühise eelarve ja ühiste tootmisotsustega inimgrupp. · Majandussubjektid - majapidamine, ettevõte, riik · Lühiperiood (shortrun) vähemalt üks sisend ei ole vahetatav · Pikkperiood (longrun) kõik sisendid on vahetatavad · Kui ülesandes pole sõna pikkperiood, siis lahendatakse lühiperioodi. · Optimaalsuseprintiip - ei ole võimalik saada maksimaalset tulemust minimaalsete kuludega. Kahest eesmärgist on võimalik kätte saada üks maksimaalne tulemus või
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
