MAJANDUSE ABC SÕNASTIK A · aasta keskmine rahvaarv -- pool aasta alguse ja aasta lõpu elanike arvu summast. · absoluutne hind hind, mis on kirjutatud hinnasiltidele ja mida seda hüvist ostes peab maksma · absoluutne tulude ebavõrdsus situatsioon, kus 1IX peredetsiilil tulud puuduvad ning kõik tulu laekub X peredetsiilile · absoluutne tulude võrdsus situatsioon, kus kõigi peredetsiilide tulud on võrdsed · absoluutne vaesus seisund, kus inimese tulu jääb allapoole teatud minimaalset taset; sätestatakse kas rahvusliku või rahvusvahelise vaesuskriteeriumina · absoluutse eelise teooria väidab, et erinevad riigid võivad toota kaupu erineva efektiivsusega ning rahvusvahelise kaubanduse abil on võimalik jõuda kõrgemale heaolutasemele, kui riigid spetsialiseeruvad tootma seda kaupa, milles neil on absoluutne eelis (mida nad suudavad toota vähima ressur...
raamatupidamiskohustuslase põhikirjas või muus raamatupidamiskohustuslase tegevust reguleerivas dokumendis ei ole sätestatud teisiti. Bilanss esitatakse äriregistrile või Maksu- ja Tolliametile majandusaastale järgneva kuue kuu jooksul.1 Raamatupidamise aruande (sealhulgas ka bilansi kui aastaaruande koostisosa) koostamisel tuleb lähtuda eelkõige järgmistest rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuse ja aruandluse põhimõtete osaks olevatest alusprintsiipidest: 1. majandusüksuse printsiip raamatupidamiskohustuslane arvestab oma vara, kohustusi ja majandustehinguid lahus tema omanike, kreeditoride, töötajate, klientide ja teiste isikute varast, kohustustest ning majandustehingutest; 2. jätkuvuse printsiip raamatupidamise aruande koostamisel lähtutakse eeldusest, et raamatupidamiskohustuslane on jätkuvalt tegutsev ning tal ei ole tegevuse lõpetamise kavatsust ega vajadust
eratarbimine – majapidamiste kulutused, mis on tehtud uue lõpptoodangu või -teenuse hankimiseks esmasturg – väärtpaberiturg, kus pakutakse uusi väljalastavaid (emiteeritavaid) väärtpabereid esmatarbekaup – hüvis, mis rahuldab tarbija mingit primaarset, eluliselt tähtsat vajadust ettevõte (ka: firma, käitis) – tööjõu ja kapitaliga varustatud iseseisev majandusüksus. Iseseisva majandusüksuse tunnusteks on varade lahusus, oma bilanss, raamatupidamine ja juhtimine. ettevõtja – on isik, kes tegutseb äris kasu saamiseks ja kannab sellesse ärisse tehtud isiklike investeeringute kaotamise finantsilist riski. ettevõtlus - uuenduslik riskivõttev äri käivitamine ja juhtimine. ettevõtte aastaaruanne – sisaldab bilanssi, kasumiaruannet ja tegevusaruannet ettevõtte alternatiivkulu – tulu, mis jääb ühele tegevusele pühendumisel saamata teistest tegevustest
koostama raamatupidamise aastaaruande, mille eesmärk on õigesti ja õiglaselt kajastada raamatupidamiskohustuslase finantsseisundit, majandustulemust ja rahavoogusid. Raamatupidamise aastaaruanne koosneb põhiaruannetest (bilansist, kasumiaruandest, rahavoogude aruandest ja omakapitali muutuste aruandest) ning lisadest (RPS, § 15). Raamatupidamise aastaaruande koostamisel tuleb järgida järgmisi alusprintsiipe: • majandusüksuse printsiip; • jätkuvuse printsiip; • arusaadavuse printsiip; • olulisuse printsiip, • järjepidevuse ja võrreldavuse printsiip; • tulude ja kulude vastavuse printsiip; • objektiivsuse printsiip; • konservatiivsuse printsiip; • avalikustamise printsiip, • sisu ülimuslikkuse printsiip, • tasakaal informatsiooni kogumiseks tehtavate kulutuste ja informatsioonist saadava kasu vahel. Majandusüksuse printsiibi kohaselt peab arvestama raamatupidamiskohustuslane oma
Teoreetiliselt on kontserni defineeritud kahest põhimõttelisest täiesti erinevast ja kohati ka vastandlikust kontseptsioonist lähtuvalt. Need teooriad on: 1) Emaettevõtte kontseptsioon - vähemusosanikke vaadeldakse kui kolmandaid osapooli. Aktsiate soetamine vähemusosanikelt tekitab positiivset või negatiivset firmaväärtust ning aktsiate müük vähemusosanikele tekitab kasumit või kahjumit kontserni kasumiaruandes. 4 2) Majandusüksuse ehk äriettevõtte kontseptsioon - vähemusosanikke vaadeldakse kui teisi osalejaid kontserni omakapitalis. Tehingud vähemusosanikega on omavahelised tehingud, mis ei tekita firmaväärtust ega kasumit või kahjumit erinevus ostuhinna ja vähemusosaluse muutunud bilansilise maksumuse vahel kajastatakse otse omakapitalis. Müügi puhul müügihinna ja müüdud vähemusosaluse bilansilise maksumuse vahet kajastatakse otse omakapitalis.
Oma headest külgedest anna lahkesti teada, tutvusta ennast ja oma plaane. Majandusaasta aruande koostamise põhiprintsiibid Seaduses on kirjeldatud nõudeid aruande koostamisele ja raamatupidamistavale. Need printsiibid on rahvusvaheliselt tunnustatud ja neist möödavaatamine pole lubatud. Kinnitatud on kümme põhiprintsiipi, mis on vaja omale selgeks teha ja neid peaks arvestama juba raamatupidamislausendeid koostades ja majandusarvestuse süsteeme välja kujundades. · Majandusüksuse printsiip raamatupidamiskohustuslane arvestab oma vara, kohustusi ja majandustehinguid lahus tema omanike, kreeditoride, töötajate, klientide ja teiste isikute varast, kohustustest ning majandustehingutest. NB! hoia lahus ettevõtte ja tema omanike-töötajate-klientide vara · Jätkuvuse printsiip raamatupidamise aruande koostamisel lähtutakse eeldusest, et raamatupidamiskohustuslane on jätkuvalt tegutsev ning tal ei
majanduspoliitilisteotsuste mõju majanduslikele protsessidele või prognoosi vastavate majandusnäitajate kujunemist tulevikus. Ökonomeetriliste probleemide lahendamiseks hangitavad arvandmed jagunevad kahte liiki: läbilõikeandmed , mis kujutavad endast valimit erinevate majandusüksuste(ettevõtete, talude, maakondade jne.) majandustegevust iseloomustavatest näitajatest. Kõik vaatlustulemused iseloomustavad ühte ja sama ajahetke või ajavahemikku.Aegread,mis iseloomustavad ühe ja sama majandusüksuse tegevust teatud perioodi kestel. Aegrida moodustavad näitajad kujutavast endast makromajanduslikke näitajaid( sisemajanduse koguprodukt, tarbijahinna indeks). Enamik ökonomeetrias kasutatavaid arvandmeid on hangitud statistikaorganite poolt, seega ökonomeetria vaatleb majandusprotsesse passiivselt. Ökonomeetrilise analüüsi põhialuseks on majandusteooria järeldused antud probleemi kohta. Ökonomeetriliseks mudeliks nim-teoreetiliste seisukohtade kogumit, mida me
Töölepingu ülemineku tingimused tööandja vahetuse korral Töölepingust tulenevad õigused ja kohustused lähevad uuele tööandjale üle järgmistel juhtudel: 1) juriidilistest isikutest tööandjate ühinemisel, jagunemisel või ümberkujundamisel; 2) ametiasutuse hallatava asutuse funktsioonide täielikul või osalisel üleminekul teisele isikule, kui pärast üleminekut jätkatakse sama või sarnast tegevust; 3) ärilisel või muul eesmärgil tegutseva majandusüksuse või selle organisatsiooniliselt iseseisva osa üleminekul ühelt isikult teisele mis tahes õiguslikul alusel, kui pärast üleminekut jätkatakse sama või sarnast tegevust. 10 Töölepingu lõpetamise keeld tööandja vahetumise korral Senisel või uuel tööandjal on keelatud töölepingut lõpetada tööandja vahetumise tõttu. See ei
o Kasumiaruanne või tegevustulemuste aruanne: TULUD+KASUM–KULUD–KAHJUM=SISSETULEK o Rahakäibe aruanne: RAHA JUURDEVOOG – RAHA VÄLJAVOOG= RAHALISTE VAHENDITE MUUTUS Raamatupidamisarvestus tugineb metodoloogilistele eeldustele, mida nimetatakse raamatupidamise põhimõteteks ehk printsiipideks, mille mõistmine on eelduseks finantsaruannete õigele tõlgendamisele. o Majandusüksuse printsiip o Jätkuvuse printsiip o Soetusmaksumuse printsiip o Monetaarsuse printsiip o Tekkepõhine arvestusprintsiip o Realiseerimise printsiip o Tulude ja kulude vastavuse printsiip o Olulisuse printsiip o Konservatiivsuse printsiip o Järjepidevuse ja võrreldavuse printsiip o Objektiivsuse printsiip o Tõene ja aus kajastamise printsiip. 20. Kasumiaruanne, skeemid; rahavoogude aruanne, bilanss, iseloomustus.
© 2014. Janek Keskküla 17 Raamatupidamise aastaaruande koostamise alusprintsiibid (RPS § 16) Raamatupidamise aastaaruande koostamisel tuleb lähtuda eelkõige järgmistest rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuse ja aruandluse põhimõtete osaks olevatest alusprintsiipidest: 1) majandusüksuse printsiip – raamatupidamiskohustuslane arvestab oma vara, kohustusi ja majandustehinguid lahus tema omanike, kreeditoride, töötajate, klientide ja teiste isikute varast, kohustustest ning majandustehingutest; 2) jätkuvuse printsiip – raamatupidamise aruande koostamisel lähtutakse eeldusest, et raamatupidamiskohustuslane on jätkuvalt tegutsev ning tal ei ole tegevuse lõpetamise kavatsust ega vajadust.
Majanduse alused 1. Võimaliku tootmise piir VTP on kahe kauba tootmiskombinatsioonide jada, mis saadakse ühiskonna tootlikke ressursse omavahel kombineerides. Pareto-efektiivsuse kriteerium väidab, et kõik punktid võimaliku tootmise piiril on efektiivsed ning asudes ühes neist punktidest saab ühe hüvise tootmise suurendamiseks ressursse ümber jaotada vaid teise hüvise tootmise vähendamise arvel. Kui ressursse tuleb juurde või nende kvaliteet paraneb, nihkub VTP pikaajaliselt majanduskasvu tõttu koordinaattelgede nullpunktist kaugemale. 2. Alternatiivkulu printsiip See tähendab, et mida enam soovitakse tarbida teist hüvist, seda enam tuleb esimese hüvise tarbimist piirata. Saamatajäänud tulu parimast alternatiivsest kasutamata jäänud võimalusest. 3. Nõudmise üldine seadus - Nõudlusseaduse kohaselt:...
o Kasumiaruanne või tegevustulemuste aruanne: TULUD+KASUMKULUDKAHJUM=SISSETULEK o Rahakäibe aruanne: RAHA JUURDEVOOG RAHA VÄLJAVOOG= RAHALISTE VAHENDITE MUUTUS · Raamatupidamisarvestus tugineb metodoloogilistele eeldustele, mida nimetatakse raamatupidamise põhimõteteks ehk printsiipideks, mille mõistmine on eelduseks finantsaruannete õigele tõlgendamisele. o Majandusüksuse printsiip o Jätkuvuse printsiip o Soetusmaksumuse printsiip o Monetaarsuse printsiip 18 o Tekkepõhine arvestusprintsiip o Realiseerimise printsiip o Tulude ja kulude vastavuse printsiip o Olulisuse printsiip o Konservatiivsuse printsiip o Järjepidevuse ja võrreldavuse printsiip o Objektiivsuse printsiip
o Kasumiaruanne või tegevustulemuste aruanne: TULUD+KASUMKULUDKAHJUM=SISSETULEK o Rahakäibe aruanne: RAHA JUURDEVOOG RAHA VÄLJAVOOG= RAHALISTE VAHENDITE MUUTUS · Raamatupidamisarvestus tugineb metodoloogilistele eeldustele, mida nimetatakse raamatupidamise põhimõteteks ehk printsiipideks, mille mõistmine on eelduseks finantsaruannete õigele tõlgendamisele. o Majandusüksuse printsiip o Jätkuvuse printsiip o Soetusmaksumuse printsiip o Monetaarsuse printsiip o Tekkepõhine arvestusprintsiip o Realiseerimise printsiip o Tulude ja kulude vastavuse printsiip 18 o Olulisuse printsiip o Konservatiivsuse printsiip o Järjepidevuse ja võrreldavuse printsiip
o Kasumiaruanne või tegevustulemuste aruanne: TULUD+KASUM–KULUD–KAHJUM=SISSETULEK o Rahakäibe aruanne: RAHA JUURDEVOOG – RAHA VÄLJAVOOG= RAHALISTE VAHENDITE MUUTUS Raamatupidamisarvestus tugineb metodoloogilistele eeldustele, mida nimetatakse raamatupidamise põhimõteteks ehk printsiipideks, mille mõistmine on eelduseks finantsaruannete õigele tõlgendamisele. o Majandusüksuse printsiip o Jätkuvuse printsiip o Soetusmaksumuse printsiip o Monetaarsuse printsiip 18 o Tekkepõhine arvestusprintsiip o Realiseerimise printsiip o Tulude ja kulude vastavuse printsiip o Olulisuse printsiip o Konservatiivsuse printsiip o Järjepidevuse ja võrreldavuse printsiip o Objektiivsuse printsiip
mis oodatavalt suurendavad tema investeerimisportfelli väärtus ja loovad rikkust, mis on aluseks tulevikuplaanie teostuseks ● Institutsionaalne investor- reeglina organisatsioon(nt investeermis-/pensionifond), kes kaupleb suuremas koguses väärtpaberite/muu varaga, viies ellu suuremahulisi portfellinvesteeringuid ● Agentuuriteooria- uurib majandusagentide suhteid ning nendest tulenevaid probleeme, mis võivad kahjustada majandusüksuse tulemuslikkust ● Otsustusteooria- seondub selgitusega parima otsuste langetamise kohta ebakindluse juures ● Rahandus-rahaliste ressursside genereerimine, paigutamine, vahetamine, juhtimine. Peamised uurimisteemad: eraisiku rahandus (säästmine, investeeringud, laenamine), ettevõtte rahandus (ettevõtte kapitali suurendamine väärpaberite emissiooni kaudu, ressurside efektiivne paigutus) ja riigirahandus (valitsuse tulude
Äriseadustiku koostajate eesmärgiks olevat olnudki maksimaalne vabadus ärinime valikul, seetõttu ei ole äriseadustiku koostajad huvitatud äriseadustiku muutmisest. Keeleinspektsiooni peainspektor Helga Laasi sõnul on Keeleamet esitanud äriseadustiku parandusettepanekuid, mis aitaksid ärinimede keelelist külge korraldada, kuid need ei leidnud toetust (Laasi 2000: 38). Ettevõttenimede keelsus Kuna ettevõtja registrinimetus ei pea kattuma ettevõtte kui majandusüksuse nimega, on tegelikus kasutuses rohkesti nimesid, mida ettevõtjal pole kohustust registreerida. Sellised on näiteks aktsiaseltsidele ja osaühingutele kuuluvate kaupluste, söögikohtade, majutusasutuste jms nimed. Eesti toitlustus- ja majutusettevõtete nimesid käsitleb Eve Alendri bakalaurusetöö (Alender 2000), milles antakse ülevaade ka nimede keelsuse muutumisest. Alljärgnev tabel kajastab praeguste, Nõukogude perioodi ning 1920.30. aastate nimede keelsust.
esile kulude muutused (Alver & Reinberg, 2002, lk 38). Kulukäitur on iga mõjur, sündmus, koefitsient, tegur, tegevus või muu faktor, mis põhjustab muutusi kuluobjektis, väärtusahelas, protsessis, tegevuses ja ressurssides ning nende kasutamises, kuludes ja tuludes ning mille alusel jaotatakse üldkulud kuluobjektidele (Karu, 2008, lk 97). Majandusleksikonis[ CITATION Mer03 p 446 l 1061 ] on kulukäiturit defineeritud kui majandusüksuse tegevust iseloomustavat suurust, mille muutmist käsitletakse kulude muutumise põhjusena. 8 Enne kulude kogumist, analüüsimist ja kontrollimist on tähtis, et kõik kulud (töö, materjal, üldkulud jms) oleksid täpselt liigitatavad ja oleks võimalik määrata nende koht kuluarvestussüsteemis, kas otse kuluühikule või kaudselt kulukeskusele (Haldma & Karu, 1999, lk 32). Kulude liigitamise eesmärgid tulenevad
genereeritavad rahavood. Meetodi kasutamine on lihtsam nende ettevõtete puhul, mille tegevus baseerub aktiivset järelturgu omavatel varadel (kinnisvara, sõiduautod, noteeritud väärtpaberid jms); Likvideerimisväärtus (liquidation value) annab hinnangu, milline võiks olla ettevõtte väärtus selle likvideerimisel. Asenduskulud (replacement cost) kulud, mida tuleb teha ettevõtte dubleerimiseks (s.t. kulutused täpselt samasuguseid rahavooge genereeriva majandusüksuse loomiseks). Mõlema meetodi puhul tuleb arvestada lisaks materiaalsetele varadele ka immateriaalsete varadega, millel võib olla väärtus isegi ettevõtte likvideerimisel (rendilepingud, brändid, patendid jms). Ettevõtte väärtusloomeprotsessis osalevad väga mitmesugused varad. Paljude juhtudel sõltub ettevõtte väärtus oluliselt varadest, mida ei saa bilansis kajastada (inimkapital, struktuurikapital, kliendibaas ja ettevõtte maine) jne.
Muudel juhtudel ja neil juhtudel ilma nõusolekuta on ebaseaduslik. 43. Töötaja koondamine tööandja tegevuse lõppemise korral: töölepingu ülesütlemise põhjused, töölepingu lõpetamise protseduur See on siis, kui juriidilisest isikust tööandja tegevus lõpetatakse, sama kehtib avalik- õiguslik jur isiku puhul. TLS § 86 lg 1 +Peab teatama ette vähemalt 2 kuud ja maksma hüvitist vastavalt sellele kaua tööl on olnud 2 kuni 4 kuu ulatuses. Ettevõtte kui majandusüksuse lõpetamisel, ei ole selle sätte alusel võimalik, kuna ettevõte pole tööandja, sellisel juhul peab töötajad koondama. Siin tuleb mängu see § 6 teema, et peab vaatama, et ei toimuks üleminekut ja tõesti toimub likvideerimine ja tegevuse lõpetamine. 44. Töötaja koondamine tööandja pankroti väljakuulutamise tõttu ja pankrotimenetluse raugemise korral: pankroti ja pankrotimenetluse raugemise mõisted, pankrotihaldur
3. EPI-50 progressiinve strateegiaga fondide indeks, kuhu kuuluvad fondid investeerivad vähemalt 50% varadest võlakirjadesse ja hoiustesse ning kuni 50% aktsiatesse. 4. EPI-75 agressiivne strateegia fondide indeks, kuhu kuuluvad fondid investeerivad vähemalt 75% varadest aktsiatesse. 5 aasta jooksul muutus? 111. Mis on NAV? Puhasväärtus (NAV) on termin, millega kirjeldatakse väärtust majandusüksuse varade vähem väärtust oma kohustused . Perspektiivis on kõige sagedamini kasutatav seoses avatud või vastastikuste vahendite sest aktsiate selliste vahendite registreeritud USA Securities and Exchange Commission lunastatakse nende puhasväärtusest. Kuid mõiste, võib kasutada ka sünonüümina bilansiline väärtus või kapitaliosaluse ettevõtte väärtust. Puhasväärtus võib esindada koguväärtus omakapitalis, või see võib olla jagatud mitmete aktsiate investorite käes
5 RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANDE KOOSTAMINE 5.1 Raamatupidamise aastaaruande eesmärk Raamatupidamise aastaaruande eesmärgiks on anda õige ja õiglane ülevaade raamatupidamiskohustuslase finantsseisundist, majandustulemusest ja rahavoogudest. 5.2 Raamatupidamise aastaaruannete koostamise alusprintsiibid Raamatupidamise aastaaruande koostamisel tuleb lähtuda järgmistest alusprintsiipidest (RPS § 16): • Majandusüksuse printsiip – Raamatupidamiskohustuslane arvestab oma vara, kohustused ja majandustehingud lahus tema omanike, kreeditoride, töötajate, klientide ja teiste isikute varast, kohustustest ning majandustehingutest. • Jätkuvuse printsiip – raamatupidamise aruande koostamisel lähtutakse eeldusest, et raamatupidamiskohustuslane on jätkuvalt tegutsev ning tal ei ole tegevuse lõpetamise kavatsust ega vajadust
teatud kuupäeva seisuga. Raamatupidamisarvestus tugineb metodoloogilistele eeldustele, mida nimetatakse raamatupidamise põhimõteteks ehk printsiipideks, millede mõistmine on eelduseks finantsaruannete õigele tõlgendamisele. Raamatupidamise seaduses on toodud 13 põhimõtet, mida ettevõtted peavad aruannete koostamisel järgima. Järgnevalt on toodud nendest printsiipidest tähtsamad, kuid need printsiibid kehtivad ainult finantsarvestuse ja finantsaruannete koostamiseks. Majandusüksuse printsiip. Ettevõtte raamatupidamises ja aruannetes arvestatakse tema vara, omakapital, kohustused ja majandustehingud lahus tema omanike, kreeditoride, töötajaskonna, klientide ja teiste isikute varast ning majandustehingutest. See on kontseptsioon organisatsiooni eksisteerimisest iseenda huvides, eraldi omanike, kreeditoride, töötajaskonna, klientide, samuti teiste majandusüksuste huvidest. Seega peavad ettevõttel ja tema omanikul olema eraldi pangaarved. Jätkuvuse printsiip
TALLINNA MAJANDUSKOOL Täiskasvanute koolituskeskus Kristel Kaseleht ÜLETUNNITÖÖ TASU JA HAIGUSHÜVITISE ARVESTAMINE Lõputöö Juhendaja: Monika Nikitina-Kalamäe Tallinn 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................................3 1. TÖÖTASU JA HAIGUSHÜVITIS.........................................................................................7 1.1 Töö, tööaeg ja töötasu.....................................................................................................7 1.1.1 Tööaeg....................................................................................................................8 1.1.2 Töötasu ja selle kajastamine.................................
elukohast teises halduspiirkonnas asuvasse töö- või õppimiskohta ja tagasi (Mereste 2003). PAINDLIK TÖÖ(AEG) (flexitime, flexible work arrangements) tööaja korraldus ja -arvestus, mille puhul kõigi töötajate ja osakondade tööaeg ei alga ega lõpe ühel ajal, vaid eri aegadel olenevalt tehnoloogilistest, töö organiseerimisega seotud asjaoludest, ent ka töötajate soovidest (Mereste 2003). KODUSTÖÖTAJA (homeworker) majandusüksuse (ettevõtte, tehase) töötajaskonna liige, kes töötab kodus (Mereste 2003). KAUGTÖÖ (distance work, remote work, tele-work) VÕRGUSTIK (network) VIRTUAALORGANISATSIOON · Ajaliste, ruumiliste/geograafiliste, organisatoorsete ja kultuuriliste piiride ületamine · Asünkroonne/sünkroonne kommunikatsioon · Netikett (netiquette) · Paindlikud töö tegemise vormid (flexible work arrangements) · Satelliitkontor (satellite office)
õppimiskohta ja tagasi (Mereste 2003). 57 PAINDLIK TÖÖ(AEG) (flexitime, flexible work arrangements) tööaja korraldus ja -arvestus, mille puhul kõigi töötajate ja osakondade tööaeg ei alga ega lõpe ühel ajal, vaid eri aegadel olenevalt tehnoloogilistest, töö organiseerimisega seotud asjaoludest, ent ka töötajate soovidest (Mereste 2003). KODUSTÖÖTAJA (homeworker) majandusüksuse (ettevõtte, tehase) töötajaskonna liige, kes töötab kodus (Mereste 2003). KAUGTÖÖ (distance work, remote work, tele-work) VÕRGUSTIK (network) VIRTUAALORGANISATSIOON Ajaliste, ruumiliste/geograafiliste, organisatoorsete ja kultuuriliste piiride ületamine Asünkroonne/sünkroonne kommunikatsioon Netikett (netiquette) Paindlikud töö tegemise vormid (flexible work arrangements) Satelliitkontor (satellite office)
kasumit ettevõtte omanikele. Ettevõte (e firma) on iseseisev tootmisüksus, mis muundab tootmissisendeid (maad või üldse loodusressursse, tööd, kapitali, informatsiooni, tehnoloogiat jne.) toodanguks, mingiteks toodeteks, teenusteks või informatsiooniks. Ettevõtte tegevuse peaeesmärk on saada kasumit ja suurendada omanike vara väärtust. 22. Mida tuleb silmas pidada ettevõtte üleminekul? Ettevõtte üleminek on olukord, kus toimub ettevõtte (s.o toimiva majandusüksuse või selle osa) endiselt omanikult uuele omanikule üle andmine. Ettevõtte ülemineku tõttu vastutab seadusest tulenevalt uus omanik endise omanikuga solidaarselt enne üleminekut tekkinud endise omaniku kohustuste eest. VÕS § 182. Ettevõtte üleandmine (1) Ettevõttesse kuuluvad asjad antakse omandajale üle vastavate asjade üleandmise sätete järgi ja õigused vastavate õiguste üleandmise sätete järgi, lepingud aga lepingute ülevõtmise sätete järgi
turuhinda ning aastase kupongimakse (mitte kõiki tulevasi makseid). CY=C/V 0 -Bilanss - informatsioon ettevõtte finantseisundist majandusaasta algul ja lõpul. -Kasumiaruanne - informatsioon ettevõtte majandusaasta tulemusest kindlal perioodil. -Debitoorne võlgnevus Summad, mis tõenäoliselt laekuvad ettevõttele klientidelt neile müüdud toodangu või teenuse eest. Kreditoorne võlgnevus Majandusüksuse poolt võlausaldajaile tasumata arved laenud, laenuvõlg. -Põhivara Vara, mida eeldatavasti kasutatakse ühest aastast pikema aja jooksul. -P/E suhtarv (Tulu aktsia kohta) - Üks tuntumaid rakendusi aktsia väärtuse hindamisel suhtarvude põhjal on hinna-tulususe suhtarv (price earnings ratio, P/E).=P/EPS P/E aktsia turuhind EPS Earning per share Iseloomustab kui mitu korda on aktsionärid nõus maksma aktsia eest üle puhaskasumi aktsia kohta.Ettevõtte
teatud kuupäeva seisuga. Raamatupidamisarvestus tugineb metodoloogilistele eeldustele, mida nimetatakse raamatupidamise põhimõteteks ehk printsiipideks, millede mõistmine on eelduseks finantsaruannete õigele tõlgendamisele. Raamatupidamise seaduses on toodud 13 põhimõtet, mida ettevõtted peavad aruannete koostamisel järgima. Järgnevalt on toodud nendest printsiipidest tähtsamad, kuid need printsiibid kehtivad ainult finantsarvestuse ja finantsaruannete koostamiseks. Majandusüksuse printsiip. Ettevõtte raamatupidamises ja aruannetes arvestatakse tema vara, omakapital, kohustused ja majandustehingud lahus tema omanike, kreeditoride, töötajaskonna, klientide ja teiste isikute varast ning majandustehingutest. See on kontseptsioon organisatsiooni eksisteerimisest iseenda huvides, eraldi omanike, kreeditoride, töötajaskonna, klientide, samuti teiste majandusüksuste huvidest. Seega peavad ettevõttel ja tema omanikul olema eraldi pangaarved. Jätkuvuse printsiip
teatud kuupäeva seisuga. Raamatupidamisarvestus tugineb metodoloogilistele eeldustele, mida nimetatakse raamatupidamise põhimõteteks ehk printsiipideks, millede mõistmine on eelduseks finantsaruannete õigele tõlgendamisele. Raamatupidamise seaduses on toodud 13 põhimõtet, mida ettevõtted peavad aruannete koostamisel järgima. Järgnevalt on toodud nendest printsiipidest tähtsamad, kuid need printsiibid kehtivad ainult finantsarvestuse ja finantsaruannete koostamiseks. Majandusüksuse printsiip. Ettevõtte raamatupidamises ja aruannetes arvestatakse tema vara, omakapital, kohustused ja majandustehingud lahus tema omanike, kreeditoride, töötajaskonna, klientide ja teiste isikute varast ning majandustehingutest. See on kontseptsioon organisatsiooni eksisteerimisest iseenda huvides, eraldi omanike, kreeditoride, töötajaskonna, klientide, samuti teiste majandusüksuste huvidest. Seega peavad ettevõttel ja tema omanikul olema eraldi pangaarved. Jätkuvuse printsiip
teatud kuupäeva seisuga. Raamatupidamisarvestus tugineb metodoloogilistele eeldustele, mida nimetatakse raamatupidamise põhimõteteks ehk printsiipideks, millede mõistmine on eelduseks finantsaruannete õigele tõlgendamisele. Raamatupidamise seaduses on toodud 13 põhimõtet, mida ettevõtted peavad aruannete koostamisel järgima. Järgnevalt on toodud nendest printsiipidest tähtsamad, kuid need printsiibid kehtivad ainult finantsarvestuse ja finantsaruannete koostamiseks. Majandusüksuse printsiip. Ettevõtte raamatupidamises ja aruannetes arvestatakse tema vara, omakapital, kohustused ja majandustehingud lahus tema omanike, kreeditoride, töötajaskonna, klientide ja teiste isikute varast ning majandustehingutest. See on kontseptsioon organisatsiooni eksisteerimisest iseenda huvides, eraldi omanike, kreeditoride, töötajaskonna, klientide, samuti teiste majandusüksuste huvidest. Seega peavad ettevõttel ja tema omanikul olema eraldi pangaarved. Jätkuvuse printsiip
Äriühingu ärinimi 1) peab olema selgesti eristatav teistest Eestis äriregistrisse kantud ärinimedest (ÄS § 11 lg 2); 2) ei või olla eksitav ettevõtja õigusliku vormi, tegevusala ega tegevuse ulatuse osas (ÄS § 12 lg 1); 3) ei või olla vastuolus heade kommetega (ÄS § 12 lg 2); 4) peab olema kirjutatud eesti-ladina tähestikus (ÄS § 12 lg 8). 31. Mida tuleb silmas pidada ettevõtte üleminekul? Ettevõtte ülemineku regulatsioon võib kohalduda ka juhul, kui tervikliku majandusüksuse üleminekut pole küll ettevõtluse eripära tõttu võimalik tuvastada, kuid üle on antud töötajate üksus, millel on püsivad ühised ülesanded (RK 3-2-1-41-11). Ehkki ettevõtte üleminekuks on vajalik teatavas kogumis vara üleminek, ei pea ettevõtet või selle osa (käitist) moodustav vara üle minema tingimata korraga ja ühe tehinguga. Seega tuleks tähele panna, et ettevõtte üleminekuga
Majanduse alused 1. Võimaliku tootmise piir VTP on kahe kauba tootmiskombinatsioonide jada, mis saadakse ühiskonna tootlikke ressursse omavahel kombineerides. Pareto-efektiivsuse kriteerium väidab, et kõik punktid võimaliku tootmise piiril on efektiivsed ning asudes ühes neist punktidest saab ühe hüvise tootmise suurendamiseks ressursse ümber jaotada vaid teise hüvise tootmise vähendamise arvel. Kui ressursse tuleb juurde või nende kvaliteet paraneb, nihkub VTP pikaajaliselt majanduskasvu tõttu koordinaattelgede nullpunktist kaugemale. 2. Alternatiivkulu printsiip See tähendab, et mida enam soovitakse tarbida teist hüvist, seda enam tuleb esimese hüvise tarbimist piirata. Saamatajäänud tulu parimast alternatiivsest kasutamata jäänud võimalusest. 3. Nõudmise üldine seadus- nõudlusfunktsioon ja selle nihked Nõudlusseaduse kohaselt: Muude tingimuste samaks jäädes, mida kõrgem on hind, seda väiksem on nõutav kogus. 4. Turu...
2) Tarbiakaitseamet; 3) Veternaar ja Toiduamet; 4) Maksuamet; 5) Konkurentsiamet; 6) Standardiamet; 7) Päästeamet; 8) Autorikaitse ühing. 183 majutusettevõtete töökorraldus 220. Majutussektori roll ja tähendus turismis Aitab rahuldada külastaja toitustus, puhkamis, ja majutusvajadusi, kodunt eemal olles. Uued töökohad, lisateenused kohalikele/turistidele, maksud riigile, sihtkoha tutvustamine, välisvaluuta. Majutusettevõtlus on majandusüksuse osa, mille kaudu ettevõtja oma majandus või kutsetegevuse raames osutab majutusteenust 221. Majutusteenuse pakkumine institutsionaalsest ja funktsionaalsest aspektist Majutusteenus on regulaarse või ajutise ööbimisvõimaluse ning selega kaasneva kauba või teenuse pakkumine ja müük. Hotellinduse funktsionaalne käsitlus avab hotellinduse kui majanduskategooria sotsiaalmajandusliku olemuse teoreetiliselt nii funktsioonide kui ka nende täitmisel
pingud ning ettevõte jätkab sama või sarnast majandustegevust (TLS § 112 lõiked 1 ja 2 ja VÕS § 180). Ettevõtte üleminekul peavad muutumatul kujul üle minema seega ka töölepin- gud, kollektiivlepingud ja muud töösuhtest tulenevad õigused ja kohustused. Näiteks läheb uuele tööandjale automaatselt üle töötaja varalise vastutuse kokkulepe. 2. Ettevõtte üleminek tuleb kõne alla nii füüsilise kui juriidilise isiku majandusüksuse üle- minekul. Oluline on siinjuures jälgida, et see ei ole seotud üksnes ettevõtja kui füüsilisest isikust ettevõtja ja äriühinguga. Ettevõte saab olla kõikidel tööandjatel, st lisaks füüsilisest isikust ettevõtjale ja äriühingule ka näiteks sihtasutusel, mittetulundusühingul. Ettevõte on iga majandusüksus, mille kaudu isik tegutseb (TsÜS § 661). 3. Ettevõtte üleminekuga on tegemist juhul, kui üle läheb majandusüksus, mis säilitab oma
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
