RAHVUSVAHELINE MAJANDUS Rahvusvaheline majandus on majandussfääride kogum, mis ületab riigipiire. SFÄÄRID: 1) Väliskaubandus 2) Teenused 3) Raha, valuutasuhted, -turg 4) Kapital, välisinvesteeringud 5) Tööjõu liikumine 6) Koostöö teaduse ja tehnika vahel, tehnoloogia 7) Rahvusvahelised organisatsioonid a) WTO maailmakaubandusorganisatsioon b) IMF valuutafond c) IBRD maailmapank d) OECD majandusliku koostöö ja arengu organisatsioon, mille liige Eesti veel pole. Rahvusvahelisel majandus on ontoloogiline (olemuslik), gnoseoloogiline (tunnetuslik) ja metoodiline külg. Ontoloogiline külg näitab, mis on olemas (vabakaubanduslepingud, rahvusvahelised organisatsioonid). Gnoseoloogiline külje eesmärgiks on teadmised nt hinnad, valuutad. Metoodilist külge iseloomustab eksport, import, transiit, investeerimine. EELDUSED: 1) Ressursside piiratus loodusvarad, res...
Raamatupidamine I Varje Kodasma 2006 BILANSS 1.1 Põhimõisted VARA - raamatupidamiskohustuslasele kuuluv rahaliselt hinnatav asi või õigus; OMAKAPITAL (netovara) - raamatupidamiskohustuslase varade ja kohustuste vahe; KOHUSTUS - raamatupidamiskohustuslasel lasuv rahaliselt hinnatav võlg. 1.2 Bilansi mõiste ja sisu Bilanss on raamatupidamisaruanne, mis kajastab teatud kuupäeva seisuga raamatupidamiskohustuslase finantsseisundit (vara, kohustusi ja omakapitali). Eesti Vabariigi bilansiskeem on kinnitatud Raamatupidamise seaduse lisaga 1. Bilansil on kaks osa AKTIVA JA PASSIVA. Bilansi aktivas kajastatakse rahalises väljenduses ettevõtte varade koostis ja paigutus. Vara - see on raamatupidamiskohustuslase valduses olevad ressursid (raha, nõuded, materjalid, põhivara). Bilansi passivas kajastatakse vara moodustamise allikate koostis ja paigutus (kohustused ja omakapital). Kohustus see o...
1. Mõisted Vara - raamatupidamiskohustuslasele kuuluv rahaliselt hinnatav asi või õigus Vara on raamatupidamiskohustuslase poolt kontrollitav ressurss (asi või õigus),mis: (a) on tekkinud minevikus toimunud sündmuste tagajärjel; ja (b) tõenäoliselt osaleb tulevikus majandusliku kasu tekitamisel (mitte äriühingutest raamatupidamiskohustuslaste puhul neile seatud eesmärkide täitmisel). Näiteks materiaalne ese, tegevuslitsents või lepinguline õigus saada teiselt osapoolelt raha või muid varaobjekte, auto, kinnistu, printer, mis tervikuna moodustavad varad. Kohustus raamatupidamiskohustuslasel lasuv rahaliselt hinnatav võlg Kohustus on raamatupidamiskohustuslasel lasuv võlg, (a) mis on tekkinud minevikus toimunud sündmuste tagajärjel; ja (b) millest vabanemine nõuab eeldatavasti tulevikus ressurssidest loobumist. Seni raamatupidamises kasutatud termini asemel oleks keeleliselt korrektsem kasutada terminit kohustis, sest...
raamatupidamise põhimõteteks ehk printsiipideks, millede mõistmine on eelduseks finantsaruannete õigele tõlgendamisele. Raamatupidamise seaduses on toodud 13 põhimõtet, mida ettevõtted peavad aruannete koostamisel järgima. Järgnevalt on toodud nendest printsiipidest tähtsamad, kuid need printsiibid kehtivad ainult finantsarvestuse ja finantsaruannete koostamiseks. Majandusüksuse printsiip. Ettevõtte raamatupidamises ja aruannetes arvestatakse tema vara, omakapital, kohustused ja majandustehingud lahus tema omanike, kreeditoride, töötajaskonna, klientide ja teiste isikute varast ning majandustehingutest. See on kontseptsioon organisatsiooni eksisteerimisest iseenda huvides, eraldi omanike, kreeditoride, töötajaskonna, klientide, samuti teiste majandusüksuste huvidest. Seega peavad ettevõttel ja tema omanikul olema eraldi pangaarved. Jätkuvuse printsiip. Majandusüksust käsitletakse jätkuvalt tegutseva majandusorganisatsioonina, mis on
raamatupidamise põhimõteteks ehk printsiipideks, millede mõistmine on eelduseks finantsaruannete õigele tõlgendamisele. Raamatupidamise seaduses on toodud 13 põhimõtet, mida ettevõtted peavad aruannete koostamisel järgima. Järgnevalt on toodud nendest printsiipidest tähtsamad, kuid need printsiibid kehtivad ainult finantsarvestuse ja finantsaruannete koostamiseks. Majandusüksuse printsiip. Ettevõtte raamatupidamises ja aruannetes arvestatakse tema vara, omakapital, kohustused ja majandustehingud lahus tema omanike, kreeditoride, töötajaskonna, klientide ja teiste isikute varast ning majandustehingutest. See on kontseptsioon organisatsiooni eksisteerimisest iseenda huvides, eraldi omanike, kreeditoride, töötajaskonna, klientide, samuti teiste majandusüksuste huvidest. Seega peavad ettevõttel ja tema omanikul olema eraldi pangaarved. Jätkuvuse printsiip. Majandusüksust käsitletakse jätkuvalt tegutseva majandusorganisatsioonina, mis on
raamatupidamise põhimõteteks ehk printsiipideks, millede mõistmine on eelduseks finantsaruannete õigele tõlgendamisele. Raamatupidamise seaduses on toodud 13 põhimõtet, mida ettevõtted peavad aruannete koostamisel järgima. Järgnevalt on toodud nendest printsiipidest tähtsamad, kuid need printsiibid kehtivad ainult finantsarvestuse ja finantsaruannete koostamiseks. Majandusüksuse printsiip. Ettevõtte raamatupidamises ja aruannetes arvestatakse tema vara, omakapital, kohustused ja majandustehingud lahus tema omanike, kreeditoride, töötajaskonna, klientide ja teiste isikute varast ning majandustehingutest. See on kontseptsioon organisatsiooni eksisteerimisest iseenda huvides, eraldi omanike, kreeditoride, töötajaskonna, klientide, samuti teiste majandusüksuste huvidest. Seega peavad ettevõttel ja tema omanikul olema eraldi pangaarved. Jätkuvuse printsiip. Majandusüksust käsitletakse jätkuvalt tegutseva majandusorganisatsioonina, mis on
kasumiaruandes finantskuludena, -tuludena. Nad on väärtpaberid, mis on ette nähtud edasimüümiseks (realiseerimiseks) järgneva majandusaasta jooksul ning võlakirjad, mille maksetähtaeg on bilansipäevast arvestades üks aasta või vähem. majandusüksuse printsiip - raamatupidamises rakendatav printsiip, kus raamatupidamiskohustuslase raamatupidamises ja aruannetes arvestatakse tema vara, omakapital, kohustused ja majandustehingud lahus tema omanike, kreeditoride, töötajaskonna, klientide ja teiste isikute varast ning majandustehingutest maksebilanss - kindla aja jooksul välisriikidelt laekunud maksete ja riigist välisriikidele tasutud maksete üldsummade vahekord: kui väljamaksed on ülekaalus, on bilanss aktiivne, vastasel juhul aga passiivne; aruanne, mis identifitseerib kõik ühe riigi finantstehingud teiste riikidega maksenõue - kliendi korraldus pangale rahaliste vahendite sissenõudmiseks maksja kontolt
· vigade korrigeerimise mõju omakapitali kirjetele; · omanike poolt tehtud sissemaksed omakapitali (nt aktsiakapitali suurendamine); · omanikele tehtud väljamaksed omakapitalist (nt dividendide maksed); · tehingud omaaktsiatega; · aktsiate ja osade tühistamised; · reservide suurendamised ja vähendamised (sealhulgas muutused kohustuslikus reservkapitalis); ning · muud omakapitali kirjeid mõjutanud majandustehingud. Muutusi raamatupidamiskohustuslase aktsia- või osakapitalis ning muid olulisi muutusi omakapitali kirjetes selgitatakse raamatupidamise aastaaruande lisades. [2] 10.5 Lisad Raamatupidamise aastaaruande lisades on raamatupidamiskohustuslane kohustatud avalikustama järgmist informatsiooni: · millisest raamatupidamise seaduse §-s 17 lubatud raamatupidamistavast lähtuvalt on raamatupidamise aastaaruanne koostatud (s.o kas IFRS või RT juhendites kirjeldatud
· tulud või kulud, mida kajastatakse otse omakapitali reservides · arvestuspõhimõtete muutuste mõju omakapitali kirjetele · ränkade vigade korrigeerimise mõju omakapitali kirjetele; · omanike poolt tehtud sissemaksed omakapitali · omanikele tehtud väljamaksed omakapitalist · tehingud omaaktsiatega; · aktsiate ja osade tühistamised; · reservide suurendamised ja vähendamised · muud omakapitali kirjeid mõjutanud majandustehingud Tegevusaruanne ja audiitori järeldusotsus · Koostab tegevjuht · ülevaade raamatupidamiskohustuslase tegevusest ja asjaoludest, millel on määrav tähtsus tema finantsseisundi ja tegevuse hindamisel; · olulistest sündmustest majandusaastal, mis oluliselt mõjutasid või võivad mõjutada järgmiste majandusaastate tulemusi; · eeldatavatest arengusuundadest järgmisel majandusaastal; · kirjeldatakse olulisi uurimis- ja arendustegevuse projekte ning nendega
suurenemised ja kulud vähendavad ettevõtte oma kapitali va. omanikele tehtud väljamaksed. Kõrgem juhtorgan- seaduse, põhimääruse alusel moodustatud organ kes teostab järelvalvet tegevjuhtkonna üle. Omakapital (netovara)- varade ja kohustuste vahe. Omakapitali muutuste aruanne- kajastab aruande perioodil toimunud muutusi ettevõtte oma kapitalis. Pearaamat- raamat, mis sisaldab konto-plaani ja kõiki kontosid, mis on ettevõttes kasutusel. Pearaamatus fikseeritakse majandustehingud. Proovibilanss- ehk pearaamatu käibeandmik, kontrollitakse kas kontode deebet saldode kokkuvõte ühtib kreedit saldode kokkuvõttega. Rahavoogude aruanne- mis kajastab ettevõtte aruande perioodi raha voogusid (raha ja raha ekvivalentide laekumisi ja väljamakseid). Rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuse ja aruandluse põhimõtted- tuginevad EL raamatupidamisdirektiividele, rahvusvahelistele finantsaruandluse standarditele ning avalik õiguslike
mastaabisäästu -Eriti oluline on väliskaubandus väikestele riikidele, kellel on väike siseturg Väliskaubandust põhjustavad tegurid: · Ressursside piiratus · Toodete mitmekesisus · Hindade erinevused · Mitmepoolse kasu taotlus c. Kaubandusbilanss ja maksebilanss kaubandusbilanss ekspordi ja impordi vahe rahaline väljendus. maksebilanss Statistiline kokkuvõte, mis summeerib konkreetse riigi teatud perioodi jooksul tehtud majandustehingud ülejäänud maailmaga d. Avatud ja suletud majandused · Suletud majandus majandussüsteem, millel puuduvad väliskaubanduslikud suhted · Avatud majandus majandussüsteem, milles lubatakse tehinguid välismaiste majandussubjektidega e. Kasud ja probleemid · Kasu: kauplemine võimaldab suurendada heaolu kas kaupade valiku suurendamise või kaupade odavamaks muutumise kaudu => Väliskaubandus on soodne nende tootmistegurite omanikele, mida
Ringluses olev rahahulk ehk pakkumine peab vastama majanduse arengu normaalsele vajadusele. Kui ringlusesse suunatakse liigselt raha, siis tekib inflatsioon (see on negatiivne nähtus). Kui raha napib, siis pidurdab see majanduse arengut. Seega raha tuleb mõõta, mis on omakorda probleemne valdkond rahandussektoris. Kuidas määrata ringluses olev rahahulk, et raha piiratuse nõue oleks täidetud) 7. Äratuntavus (selleks, et majandustehingud toimuksid tõrgeteta peavad tehingu osalised raha ära tundma. Kui raha ei tunta ära, siis ei saa neid majandustoimingutes kasutada) 4 Usaldusraha – usaldusraha emissioon on selline, mis ei ole täielikult kaetud väärismetalli või konventeeritava välisvaluutaga (oma olemuselt on usaldusrahaks ka eespool mainitud veksel).
M3 koosneb ringluses olevast sularahast ja üleöö hoiustest, millele on juurde lisatud hoiused lepingulise tähtajaga kuni kaks aastat ja kuni kolmekuulise etteteatamistähtajaga lõpetatavad hoiused ning repotehingud, rahaturufondide osakud ja võlaväärtpaberid tähtajaga kuni kaks aastat. a) Õige b) Vale VIII test Avatud majandus 1. Maksebilanss on statistiline aruanne, mis summeerib konkreetse riigi poolt teatud perioodi jooksul sooritatud majandustehingud ülejäänud maailmaga. Perioodiks on tavaliselt kuu, kvartal või aasta. a) Õige b) Vale 2. Kuna maksebilanss kajastab tehinguid teatud ajahetkel, siis on maksebilansi kirjete väärtused varumuutujad. a) Õige b) Vale 3. Maksebilansi jooksev- ja kapitalikonto näitavad mittefinantstehinguid ja netolaenuvõtmise või -andmise vajadust, finantskonto aga näitab, kuidas seda vajadust finantseeritakse. a) Õige b) Vale 4. Joonis 4
Tegevusriski hindamiseks tuleb analüüsida ning kriitiliselt hinnata erinevaid asjaolusid: tegevjuhtkonna oskused ning tegevuse motivatsioon; kliendi majandustegevuse iseloom; arvestussüsteemi ülesehitus ja selle keerukus. 2) Sisekontrollirisk seisneb selles, et kliendi sisekontrolli süsteem ei ole piisavalt tõhus, ega too olulisi vigu esile. Sisekontrollisüsteem peab tagama järgmiste põhieesmärkide saavutamise: · majandustehingud sooritatakse vastavalt kehtestatud protseduurireeglitele · kõik tehingud kajastatakse õiges väärtuses, õigetel kontodel ja tekkepõhiselt perioodil, mil need toimusid · arvestuse andmeid võrreldakse perioodiliselt tegelikult olemasolevate varadega ning hälvete avastamisel reageeritakse neile adekvaatselt. Sisekontrolli süsteemitase võib oluliselt varieeruda, kuid alati säilib teatud oht, et sisek
- Eesti Pank on Euroopa Keskpankade Süsteemi (EKPS) liige. EKPSi liikmena teeb Eesti Pank finantsstabiilsuse tagamiseks koostööd teiste ELi liikmesriikide keskpankade ja Euroopa Keskpangaga. - raharingluse korraldamine, europangatähtede emiteerimisele (väljaandmine) kaasaaitamine ja euromüntide emiteerimine; - Eesti maksebilansi (statistiline aruanne, mis summeerib konkreetse riigi teatud perioodi jooksul sooritatud majandustehingud ülejäänud maailmaga) koostamine oma ülesannete täitmiseks vajaliku statistika kogumine ja avaldamine; - muud seadusega Eesti Pangale pandud ülesanded. Panga kasum Panga kasum tekib sellest, et ta võtab väljalaenatavatelt summadelt suuremat intressi kui ise hoiustajatele maksab. Majandusliku tulususe seisukohast on pank huvitatud võimalikult suurema osa hoiuste väljalaenamisest. Kusjuures eesmärgiks pole mitte laenu andmine
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtlus ja majandusarvetuse õppetool II R SISE-EESKIRJA KOOSTAMINE Referaat Õppejõud:M. Kasearu Mõdriku 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS Käesoleva referaadi teemaks on ,,Raamatupidamise sise-eeskirja koostamine". Sise-eeskirja eesmärgiks on määrata kindlaks raamatupidamise ja aruandluse korraldamise põhinõuded, et raamatupidamine ja finantaruandluses kajastuv info oleks ühiselt mõistetav kõigile asjaoludele omanikele, juhatusele, investoritele, võlausaldajatele, töötajatele, audiitoritele ja riiklikele struktuuridele. Referaat koosneb kümnest peatükist, milleks on üldsätted, kontoplaan, majandustehingute dokumenteerimine ja kirjendamine, dokumentide käive ja säilitamine, tulude ja kulude kajasta...
maksmiseks, registreerimine börsi arvelduskojas jms. 46) Optsioonilepinguga ostetakse õigus müüa või osta välisvaluutat kindlal ajal tulevikus ja ette kindlaks määratud kursiga. Ostuõiguse eest tuleb maksta optsiooni preemiat lepingu teisele poolele - optsiooni müüjale. Optsioonitehingu teostaja peab arvestama veel ka maakleritasuga. 47) Maksebilanss on statistiline kokkuvõte, mis summeerib konkreetse riigi poolt teatud perioodi jooksul sooritatud majandustehingud ülejäänud maailmaga. Maksebilanssi koostisosad: Jooksevkonto (JK) tehingud kaupade ja teenuste ostul-müügil ja ülekanded; Kapitali- ja finantskonto (FK) kajastab kapitali eksporti ja importi, mis toimub valdavalt otseinvesteeringute, väärtpaberite ostu-müügi, laenude andmise-võtmise jms. vormis; Reservkonto ( R) ametlik rahvusvaheliste reservide konto: tehingud monetaarse kulla ja teiste reservvaluutadega, nagu konverteeritavad valuutad, riigi "reserve tranche" IMF-is
5) Varad ja võlad on hinnatud nõuete kohaselt. 8 6) Tulud ja kulud on periodiseeritud õigesti. 7) Info on aastaaruandes rühmitatud või esitatud nõuete kohaselt (kontoplaan). Tõendusmaterjalide hankimisel saab kasutada erinevaid meetoteid, ükiskut, kuid sageli kombineeritut: 1) Arvutused - eesmärk on veenduda, kas majandustehingud on aritmeetiliselt õigesti ja täpselt kajastatud. Audiitori eesmärk ei ole kogu raamatupidamist üle arvutada, vaid keskeduda valdkondadele, kus on suurem vigade tekkimise risk. 2) Inspekteerimine seisneb materjaalsete varadega ning dokumentidega tutvumises. Dokumentidega tutvumisel saab audiitor hinnata dokumentide kvaliteeti, ning samuti sisekontrolli taset. Materjaalsete varade inspekteerimine annab ülevaate nende
(majapidamised, ettevõtted, valitsus, välissektor) vahelisi seoseid; ka: õpetus majanduse üldisest tasakaalust · maksebilanss dokument, mis fikseerib mingil perioodil riiki sisse tulnud ja riigist välja läinud rahavood · maksebilanss statistiliseks kokkuvõte, mis summeerib konkreetse riigi teatud perioodi jooksul tehtud majandustehingud ülejäänud maailmaga · maksukoormus näitab kui palju ühiskonna tuludest läheb maksudeks · maksumäär maksudeks mineva suhteline osa kogutuludest · maksupoliitika maksustamise printsiipide kehtestamine, maksusüsteemi ülesehitamine ja maksude kogumiseks vajaliku süsteemi loomine · maksusüsteem tagab piisava hulga rahaliste vahendite laekumise riigieelarvesse · malthuse rahvastiku doktriin Th. R
või tootmistegurite turgudelt. Tööjõuturu korral kirjeldatakse seda tihti kui palgainflatsiooni. PHILLIPSI KÕVER Phillipsi kõver kirjeldab inflatsiooni ja tõõtuse vahelist seost. Maksebilanss ja vahetuskursid MAKSEBILANSS Maksebilanss on statistiline kokkuvõte, mis summeerib konkreetsete riigi poolt teatud perioodi jooksul kogu maailmaga sooritatud majandustehingud. Maksebilansi põhiosad on: · Jooksev konto - kaubandusbilanss =kaupade eksport-import - teenustebilanss - tulud (dividendid, intressid, mis tulevad üle riigipiiri)reservkonto - ülekanded (toetused) · Kapitali- ja finantskonto - investeeringud (portfeli- investeeringud väärtpaberitega; otse-kõik muud) - laenud - hoiused (deposiidid) - väärtpaberitehingud
Tekitades varjatud ressursse. Avalikustamise printsiip- aruannetes esitatakse kogu infomatsioon, mis võimaldab saada ettevõtte finantsseisundist majandustulemustest ja raha voogudest õige ja õiglase ülevaate. Sisu ülimuslikkuse printsiip- majandustehingute kajastamisel lähtutakse sisust ka siis kui need ei ühti juriidilise vormiga. Monetaarsuse printsiip- raamatupidamises väljendatakse kõik varad, kohustused ja majandustehingud rahas. Kassapõhise arvestuse printsiip- majandustehingut kajastatakse siis kui raha on laekunud või tasutud Tekkepõhine printsiip- majandustehinguid kajastatakse siis kui need on toimunud sõltumata sellest kas raha on laekunud v tasutud. Realiseerimise printsiip- tulud arvestatakse realiseerimise momendil v lepingu põhjal fikseeritud perioodi jooksul. Soetusmaksumuse printsiip- varade ja väljaminekute hindamine raamatupidamise arvestuses
tagasiulatuv korrigeerimine seoses uue RT juhendi rakendamisega); (c) vigade korrigeerimise mõju omakapitali kirjetele; (d) omanike poolt tehtud sissemaksed omakapitali (näit. aktsiakapitali suurendamine); (e) omanikele tehtud väljamaksed omakapitalist (näit. jaotatud dividendid); (f) tehingud omaaktsiatega; (g) aktsiate ja osade tühistamised; (h) reservide suurendamised ja vähendamised (sealhulgas muutused kohustuslikus reservkapitalis); (i) muud omakapitali kirjeid mõjutanud majandustehingud. 47. Omakapitali muutuste aruande koostamisel on soovitatav kasutada käesoleva juhendi lisas 4 esitatud vormi. LISAD 48. Raamatupidamise aastaaruande lisades on raamatupidamiskohustuslane kohustatud avalikustama (SME IFRS 8.2): (a) aastaaruande koostamisel kasutatud põhiliste arvestuspõhimõtete kirjelduse; (b) täiendavat informatsiooni oluliste põhiaruannetes esitatud kirjete ning nende muutuste kohta aruandeperioodil (põhiaruanded tuleb varustada viidetega lisadele,
makroökonoomika – rahvamajandusõpetuse teoreetiline käsitlus, mis kirjeldab majandussektorite (majapidamised, ettevõtted, valitsus, välissektor) vahelisi seoseid; ka: õpetus majanduse üldisest tasakaalust maksebilanss – dokument, mis fikseerib mingil perioodil riiki sisse tulnud ja riigist välja läinud rahavood maksebilanss – statistiliseks kokkuvõte, mis summeerib konkreetse riigi teatud perioodi jooksul tehtud majandustehingud ülejäänud maailmaga maksukoormus – näitab kui palju ühiskonna tuludest läheb maksudeks maksumäär – maksudeks mineva suhteline osa kogutuludest maksupoliitika – maksustamise printsiipide kehtestamine, maksusüsteemi ülesehitamine ja maksude kogumiseks vajaliku süsteemi loomine maksusüsteem – tagab piisava hulga rahaliste vahendite laekumise riigieelarvesse malthuse rahvastiku doktriin – Th. R. Malthuse poolt välja arendatud käsitlus mille
TALLINNA MAJANDUSKOOL Majandusarvestuse- ja maksunduse osakond xxxxxx ,,Tuha Talu OÜ" Praktikaaruanne Õpperühm:xxxxx Juhendaja: xxxxxx Tallinn 2008-2009 SISSEJUHATUS...................................................................................................... 4 1. TUHA TALU OÜ STRUKTUUR, AJALUGU JA TEGEVUSVALDKONNAD....................................................................................6 2. TUHA TALU OÜ TURUNDUSTEGEVUS, TARNIJAD JA KLIENDID NING KONKURENDID..........................................................................................7 3. TUHA TALU OÜ PERSONALITÖÖ...............................................................8 4. TUHA TALU OÜ RAAMATUPIDAMISE TÖÖKORRALDUS JA TÖÖJAOTUS..............................................................
ALLIKAD Ettevõtte vara koostis ja paigutus varade soetamiseks vajalike vahendite arvestus KÄIBEVARA KOHUSTUSED Kõik muu vara on käibevara lühiajalised,pikaajalised PÕHIVARA OMAKAPITAL 2.Bilansikirjete muutused majandustehingute mõjul(4 tüüpi) Ettevõttes toimuvad majandustehingud võib jaotada nelja rühma. Majandustehingutega kaasnevad muudatuses bilansis. Esimesse rühma kuuluvad majandustehingud, mis toovad kaasa ettevõtte varade (aktivate) ja kapitali (passivate) suurenemise ühe ja sama summa võrra. Toimunud majandustehingu tulemusel suureneb bilansi üldsumma (nii aktiva kui ka passiva kokkuvõte). Nt AS Algus oli nii vara kui omakapital 200 000 kr. Osteti materjali 60 000 kr eest ja masin maksumusega 120 000 kr. Ostu eest tasumata.
tähelepanu oli pööratud eelkõige ressursside jaotusele. Alternatiivseks võimaluseks oleks makroökonoomiline rahvusvahelise majanduse käsitlemine, pöörates tähelepanu sellistele agregeeritud suurustele nagu kogutoodang, tarbimine investeerimine, inflatsiooni määr jne. Maksebilanss ja rahvusvaheline võlgnevus Maksebilanss on statistiline kokkuvõte, mis summeerib konkreetse riigi poolt teatud perioodi jooksul sooritatud majandustehingud ülejäänud maailmaga. Maksebilanss: · kirjeldab välismajandustegevusest saadava sisemajanduse koguprodukti (SKP ingl. GDP), · rahvusliku koguprodukti (RKP ingl. GNP) ning majanduses kasutada oleva tulu (ingl. GDI) kujunemist; · näitab välisfinantseerimisallikate struktuuri; · aitab riigi välismajandusliku positsiooni hindamisel ja võrdlemisel teiste riikidega; · aitab kaasa välisvaluutareservide muutumise põhjuste selgitamisel.
c) Maksebilanss 4 Maksebilanss on riigi residentide ja mitteresidentide vahelisi majandustehinguid kajastav register. Maksebilanss on kokkuvõtlik aruanne, milles registreeritakse kõik teatud perioodi (tavaliselt aasta) jooksul toimunud kaupade, teenuste ja kapitali rahvusvahelised vood. Maksebilanss on statistiline kokkuvõte, mis summeerib konkreetse riigi poolt teatud perioodi jooksul sooritatud majandustehingud ülejäänud maailmaga d) Tollimaks Tollimaksu kogutakse riigi piiril nii riiki sisseveetavatelt kui ka riigist väljaveetavatelt kaupadelt. Traditsiooniliselt moodustavad tollimaksutulud ühe arenenud riigi maksutuludest suhteliselt väikese osa. Tollimaksude rakendamise eesmärgiks ei ole tavapäraselt mitte riigikassa täitmine vaid kodumaiste tootjate ja töökohtade kaitsmine välismaiste konkurentide eest. e) Tarbijahinnaindeks , infatsiooni mõõtmine
NB! Kui ettevõtja ei ole ennast käibemaksukohustuslaseks registreerinud, ei tohi ta arvele käibemaksu lisada. Eriti olulised on ettevõtja jaoks tema kulusid tõestavad algdokumendid. Kuid ka tulusid tõendavad algdokumendid on olulised, sest need näitavad, millega tulu teeniti. Sellest omakorda tuleneb, milliseid kulusid oli vaja teha. Päevaraamat Kassapõhise raamatupidamise registriks on päevaraamat. Selles registreeritakse kõik ettevõtja kalendriaasta jooksul sooritatud majandustehingud. Päevaraamatule pole ette nähtud kohustuslikku vormi. Ettevõtja võib selle kujundada ise oma vajadustest lähtudes. Et päevaraamatust ettevõtjale kasu oleks, on soovitav see kujundada antud aastaks rahandusministri poolt kinnitatud tuludeklaratsiooni E-vormi arvestades. Ettevõtluse tulud ja kulud võiks päevaraamatus jagada nii, nagu seda on tehtud E-vormil. Kahjuks kinnitatakse tuludeklaratsioonide vormid alles aasta viimastel päevadel, kuigi viimastel aastatel
Avatud majanduses ei pea kodumaine kulutus olema võrdne kodumaise kogutoodanguga. Kui kogutoodang on suurem kui kodumaised kulutused, siis riik ekspordib ülejäägi ning netoeksport on sellisel juhul positiivne. Kui kogutoodang on aga väiksem kui kodumaised kulutused, siis imporditakse puudujääva osa ja netoeksport on negatiivne. Maksebilanss (balance of payments) on statistiline kokkuvõte, mis summeerib konkreetse riigi poolt teatud ajaperioodi jooksul sooritatud majandustehingud ülejäänud maailmaga. Maksebilanss näitab riigi rahvusvahelisi tehinguid mingi aja, tavaliselt aasta (aga ka kvartal, kuu) jooksul. Bilansis kajastuvad väliskaubandus, rahvusvahelised teenused, välisinvesteeringutega seotud kulud ja tulud, eraisikute ja riiklikud rahvusvahelised ülekanded, rahvusvahelised investeeringud ja laenud ning riigi keskpanga reservide muutus. Maksebilanss koostatakse raamatupidamislikke arvepidamise printsiipe järgides, st koosneb aktiva ja
Teenusmajanduse instituut Majandusarvestuse õppekava Piret Suursild KASUMIARUANDE SKEEMI 2 VASTAVUS EFS-LE JA FINANTSANALÜÜS OÜ-S VINARE LOGISTIKA Lõputöö Juhendaja: Siiri Luts, MA Mõdriku 2020 Olen koostanud lõputöö iseseisvalt. Kõik lõputöö koostamisel kasutatud teiste autorite tööd, põhimõttelised seisukohad, kirjalikest allikatest ja mujalt pärinevad andmed on viidatud. Annan uurimistöö positiivsele hindele kaitsmise korral Tallinna Tehnikakõrgkoolile tasuta loa (lihtlitsents) enda koostatud uurimistöö reprodutseerimiseks, säilitamiseks ja üldsusele kättesaadavaks tegemiseks, sealhulgas digitaalarhiivi lisamiseks kuni autoriõiguse kehtivusaja lõppemiseni. Koostaja: Piret Suursild Töö vastab lõputöö kohta kehtivatele miinimumnõuetele ja selle võib esitada retsensendile. Juhendaja: Siiri...
(vabakaubandus, majanduslik liberalism) o Eksport-import Eksport kodumaiste toodete müük välismaale. Import välismaisete kaupade ost-müük kodumaal. Kaubandusbilanss - vahe riigi ekspordi ja impordi vahel. Lisaks väliskaubandusele sisaldab välismajandus ka otseseid ja kaudseid investeeringuid kas välismaale või välismaalt. Näitaja, statistiline kokkuvõte, mis summeerib konkreetse riigi teatud perioodi jooksul tehtud majandustehingud ülejäänud maailmaga, on maksebilanss. Maksebilanss jaguneb kaheks: · Ühelt poolt jooksvad tehingud, mida iseloomustab jooksevkonto, · Teiselt poolt finantseerimise allikad, mida iseloomustab kapitali, finantside ja reservide konto. Maksebilansi finantskonto iseloomustab välisinvesteeringute liikumist välisinvesteeringud jagunevad otseinvesteeringud ja portfelliinvesteeringud Eestis on pidevalt olnud suur jooksevkonto defitsiit
250 000 krooni, vaid alles järgmisel aastal. · Tekkepõhiselt raamatupidamiselt tagasi kassapõhisele enam minna ei saa. Kassapõhise raamatupidamise puhul on ainukeseks aruandeks tuludeklaratsioon. Seega tuleks kassapõhise raamatupidamisega FIE-del suhtuda oma raamatupidamisse ennekõike kui maksuarvestusse. Kassapõhise raamatupidamise registriks on päevaraamat. Selles registreeritakse kõik ettevõtja kalendriaasta jooksul sooritatud majandustehingud. Tekkepõhine arvestusprintsiip on majandustehing, kus kajastatakse tehinguid, kui need on toimunud, sõltumata sellest, kas raha on laekunud või tasutud. Aruannete koostamisel tehakse reguleerimis- ja lõpetamiskanded, mis võimaldavad määratleda aruandeperioodi tulud ja kulud. FIE jaoks on majandusaastaks kalendriaasta. Ettevõtluse alustamise ja lõpetamise aastal on tema majandusaasta lühem kui 12 kuud. Kuna kassapõhist arvestust pidav ettevõtja ei pea
Mitmekesistatud kauba tootmine annab firmadele tugeva turupositsiooni, mida väiksemale hulgale mitmekesistatud toodete hulgale spetsialiseerutakse, seda madalamad on toote ühikukulud ja suurem mastaabisääst. On võimalik, et kõigi tootmistegurite omanikud saavad kaubavahetusest kasu. 34 Maksebilanss statistiline aruanne, mis summeerib konkreetse riigi poolt teatud perioodi jooksul sooritatud majandustehingud ülejäänud maailmaga. Ülesanded on teoreetiliselt samad, mis ettevõtte finantsaruannetel, kuid ettevõtjaks on siin riigi majandus tervikuna. Maksebilanss kirjeldab välismajandustegevusest saadava tulu kujunemist; näitab välismaiste finantseerimisallikate struktuuri; aitab hinnata ja võrrelda riigi laenu- ja võlasuhteid teiste riikidega;aitab selgitada välisvaluutareservide muutumise põhjusi. Eestis vastutab maksebilansi koostamise eest riigi keskpank
1 I NÜÜDISÜHISKOND Ühiskonna mõiste. Nüüdisühiskonna kujunemine (industriaalühiskond, postindustriaalne ühiskond, teadmusühiskond, siirdeühiskond). Võim majanduses, riigis ja inimsuhetes. Võimu tunnused ja teostamise meetodid. Demokraatia põhiprintsiibid ja väärtused. Seadused ja õigusnormid. Riigi mõiste. Riigivõimu tunnused. Õigusriik. Avalik ja erasektor. Kodanikuühiskond. Ühiskonna sotsiaalne struktuur. Huvid. Pluralismi olemus ja tähtsus. Sotsiaalsed probleemid (tööpuudus, vaesus, kuritegevus jm). Heaoluriik. Infoühiskond. Ühiskonna jätkusuutlikkus ja ühiskonnaelu valdkondade seotus. 1. Ühiskonna mõiste ühiskond on inimeste olemasolul viis. Ühiskond koosneb inimestest, samas ei saa olla inimest ilma ühiskonnata. (Aristoteles inimene on poliitiline loom.) Nüüdisühiskonda iseloomustavad ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus, tööstuslik kaubatootmine, rahva os...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
