piirangutele, mille tulemuseks on ressursside väärpaigutus. Teema 4 Inglise klassikalise majandusteooria teke 17 saj keskpaigaks oli Inglismaal tootmine tasemel, mida ei rahuldand senised tootmis ja omandisuhted. Põhiline oli feodaalsüsteem, sõltuvus maast. Tööstus oli jõudnud manufaktuursess staadiumi. Nii maa kui linnakodanlus võitles feodaalse klassi vastu. Klassikaline majandusteadus tähendab üleminekut merkantilismilt tänapäeva majandusteadusele. William Petty tegutses 17 saj ja oli inglise klassikalise majandusteaduse tähtsaim esindaja. Petty määras kauba hinda tema valmistamiseks kulunud töö alusel. Selle teesi alusel töötas välja väärtusteooria, mille kohaselt eristab loomulikke hindu (määratavad töö kaudu) ja poliitilisi hindu (turuhind). Oli üks esimesi, kes rõhutas, et eri valdkondades tehtav töö pole
1851 aastal abiellus ta Harriet Tayloriga, abielu kestis 6 aastat Kuni oma surmani aastal 1873 jätkas ta tegutsemist sotsiaalse reformaatorina, Mõtted Iirimaa, orjus, hukkamine.... Looming: Mill ise pidas end sotsialistiks Tema positivistlik filosoofia rajaneb väitel, et tunnetuse objektiks saavad olla ainult aistingud. Mateeria on püsiv aistingute võimalus Milli kuulsaim töö oli "Poliitilise ökonoomia alused" Mill väitis, et majandusteadus nagu iga ühiskonnateadus ei saa olla päris täpne ja deduktiivne, sest inimesed seda alati ei ole. Mill uuendas arusaamu majandusest, samas on tema tulemused väga laialiulatuvad VOLTAIRE Francos Marie Arouet 21.November 1964 pariis -30 Mai 1778 Pariis Prantsuse kirjanik, filosoof, näidendikirjanik ajaloolane Üks euroopa valgustusliikumise liige 1704 saadeti jesuiitide Vollege Louis - le- Grand'I kus oli 1711 aastani 17 aastaselt valis kirjaniku elukutse
Arvestustest 1.1. 1. Alternatiivkulu on saamatajäänud kasulikkus parimast kasutamata jäetud võimalusest. Tõene 2. Majanduskasv nihutab võimaliku tootmise piiri 0-punktist paralleelselt kaugemale. Väär 3. Majandusteadus on majandussubjektide käitumise seletamise viis, mis lähtub eeldusest, et inimesel on eesmärgid ja nad otsivad õigeid teid nende saavutamiseks. Tõene 4. Majandusteooria on teadus, mis uurib ratsionaalset majanduslikku käitumist, mis seisneb objektiivse kasulikkuse maksimeerimises. Väär 5. Nähtamatuks käeks pidas Smith konkurentsi, mis suhtelistes hindades sisalduva info alusel paigutab tootlikud ressursid efektiivselt. Tõene 6
● Humanitaarteadus (art): humanitaarteadused (keeled, filosoofia, muusika, …) ja ühiskonnateadused (majandus, psühholoogia, sotsioloogia, …) Sotsiaalteadus: keeruline täpselt mõõta ja eksperimentaalselt tõestada, seetõttu puudub “absoluutne tõde” (leitud seaduspärasustel on tõenäosuslik, statistiline iseloom). Näited: ★ Psühholoogia – inimpsüühika mõju individuaalsele ja sotsiaalsele käitumisele ★ Majandusteadus – uurib inimeste poolt loodud hüvede tootmist, jaotust ja tarbimist ★ Õigusteadus – uurib kehtivate õigusnormide sisu ja nende vastavust ühiskonna arengule ★ Antropoloogia – uurib inimese bioloogilist, kultuurilist ja sotsiaalset põlvnemist ★ (Inim-)geograafia – uurib inimeste ruumilist käitumist, keskkonna mõju käitumisele (ja vastupidi) ★ Politoloogia – uurib võimu ja valitsemise vorme, poliitilisi süsteeme ja ideoloogiaid
Mikroökonoomika 1. Nõudmise ja pakkumise elastlus Monopol Lugeda: Äripäeva, Mikroökonoomika alused (K. Kerem, K. Keres, M. Randver) Mikroökonoomika harjutuste kogu. Majanduse (ökonoomika) ja majandusteaduste olemus Maj käitumine on tingitud inimeste püüdest rahuldada oma piiramatuid vajadusi piiratud resursside olemasolu tingimustes. Probl. On mikro ja makro tasandil. Mikroökonoomika teoreetiline majandusteadus, uurib majandusotsuste tegemist, maj üksikosalejate ( kodumajapidamiste ja ettevõtete, firmade poolt). Sellest tulenevalt nim mikroökonoomikat ka hinnakoorijaks. Mikroüõkonoomika uurib rahvamajandust kui tervikut. Uurimis objektiks on maj konjuktuurikõikumised, tasakaalus mitteolemise põhjused, maj tsükli olemasolu, töötus, inflatsioon, maksubilansi puudujääk. Makroökonoomika eraldus 1930nendatel Suure depresiooni ajal
Siin oli tegemist mõistelise muutusega. Majandusteadlased kirjutasid vanasti majandusest nii, nagu füüsikud kir- jutasid loodusest. Filosoofid nende erinevustega enne 19. sajandi lõppu ei tegelenud. Alles siis hakati rääkima ajaloo erinevusest. 19.»sajandi lõpuosas muutus miski, mida võiks nimetada teaduste konfi- guratsiooniks. Tekkis terve rida uusi distsipliine. Kätte oli jõudnud suur in- tellektuaalsete muutuste periood. Tekkisid sotsioloogia, sotsiaalantropoloo- gia, majandusteadus, politoloogia, eksperimentaalpsühholoogia. . . nendes uutes distsipliinides üritati leida mingeid üldisi ja universaalseid süsteeme, mille puhul ei ole tähtis, kas see toimus varem või hiljem. Nende abil üritati 7 8 PEATÜKK 1. AJALOO MÕISTE selgitada üksikjuhte.1 Tähtsustati narratiive2 , faktoloogiat ei peetud nii olu- liseks. Seal, kus faktidest puudus tuli, võeti appi fantaasia
Eelkõige keskendutakse üksikinimese tasandile, mitte poliitilisele süsteemile. Riigi õigus kasutada jõudu kõigi vastu. LOENG 7 Majandusetnoloogia Kuidas E ja A kaudu majandust võiks vaadata. Majandus on kogukonna elatusvahendite tootmise, jaotamise ja tarbimise süsteem. Lõpuks kõik erinevat laadi ühiskonnad on majanduslikud, sest kõik peavad ju kuidagi omale elatusvahendeid tootma. Võrdlev majandusteadus eri ühiskondade majandussüsteemide uurimine. Majandusteadus keskendub üldise süsteemi vaatlemisele, uurimisele. E ja A alustavad teisest otsast, tavalise inimese tasandilt ja jälgivad kuidas võib majandust vaadelda kui kultuurilist fenomeni. Majandus seondub tavaliselt rahaga, kuid maailmas on palju ühiskondi, kus raha ei kasutata üldse. Kuigi puudub raha, siis kõigis ühiskondades on tavad ja reeglid, millega määratakse inimeste juurdepääs ressurssidele
Isendi hävitamise eest: a) kahepaikse liigi isendi kohta 640€, b) linnuliigi/imetajaliigi isendi kohta 1300€. Selgrootu loomaliigi isendi hävitamine/kahjustamine 320€ isendi kohta. Näited I kaitsekategooria liikidest: ebapärlikarp (selgrootu), rohe-kärnkonn, madukotkas, must toonekurg, merikotkas, väikepistrik, rabapüü, rabapistrik, lendorav, euroopa naarits (selgroogsed). 10. Loodusväärtused ja majandusteadus. Väärtuste kategooriad. • Väärtuse kriteeriumiks on mõju indiviidi heaolule. • Igal inimese heaolu suurendaval kaubal ja teenusel on majanduslik väärtus. • Järelikult: majanduslik väärtus on näiteks ka ökosüsteemi teenustel, liikide säilimisel ja puhtal õhul. • Kui loodusväärtused jäävad hindamata, so. nende väärtuse rahaline ekvivalent jääb
= = palk rent int ress kus MRP (marginal revenue product) on rahaline piirprodukt. Tegelikkuses on sellest tingimusest kinnipidamine ebareaalne. , Samuti ei ole alati võimalik erinevate ressursside tootlust eristada, näiteks teatud töödel ei ole ehitusmasinad (reaalkapital) ja ehitustöölised mitte üksteist asendajad vaid täiendavad. Samuti viib hälveteni nende ressursside kasutamine avatud sektoris. 15.TAGASIVAADE HINNAMEHANISMILE Majandusteadus mikroökonoomika tasandil käsitleb pere (indiviidi) ja firma kui elementaarsete majandusüksuste käitumist turumajanduses piiratud ressursside tingimustes. Majandusliku valiku tegemisel, mida ja kuipalju osta, kaasnevad alati kulud. Ostes ühte, tuleb loobuda teisest. Seeparast räägime alternatiiv kuludest. Näiteks üliõpilase õppimiskuludesse tuleks arvestada peale kulutuste õppevahenditele, õppemaksule ja transpordile veel alternatiivkulu:
· Ideoloogia. Majandusetnoloogia Etnoloogia (ja antropoloogia) uurib majandussüsteemide kultuuridevahelist varieerumist, kuidas majandussüsteemid on seotud toidu hankimise viisidega. Samuti on olulised sotsiaalsed erinevused (klassi-, soo-) või nende puudumine, perekonna ja sugulusvormid ja poliitilised süsteemid. · Majandus on kogukonna elatusvahendite tootmise, jaotamise ja tarbimise süsteem; · Võrdlev majandusteadus - eri ühiskondade majandussüsteemide uurimine. · Formalistid üldiste majandusseaduste pooldajad (kasumiprintsiip); · Substantivistid relativistlik suhtumine majanduse toimimise seaduspärasustesse. Uuemad majandusetnoloogilised suundumused · Holistlikud (rõhutavad terviku esmasust selle osade ees); · Võrdlevad; · Etnograafia-kesksed. Majandusetnoloogia kirjeldab inimeste poolt loodud kaupade tootmise, jaotamise ning tarbimise viise;
a) on põhjustatud intressimäärade tõusust; b) on põhjustatud negatiivsest seosest reaalse kogutoodangu ja hinnataseme vahel; c) avalduvad majanduses vahelduvate langus ja tõusuperioodidena; d) on põhjustatud tehnoloogia arengust. 7. Majanduslik tõus: a) kestis alates 1932 aastast alates praktiliselt kuni II maailmasõja alguseni; b) väljendab negatiivsest seosest reaalse kogutoodangu ja hinnataseme vahel; c) on nähtus, mille põhjusi ei suuda kaasaegne majandusteadus ära seletada; d) d) järgneb tavaliselt järgneb tavaliselt alangule alangule ja ja toob toob kaasa kaasa majandusliku majandusliku aktiivsuse aktiivsuse tõusu. tõusu. 8
Mõisteid ja kordamisküsimusi 1. Looduskaitsebioloogia: Mõisted: Looduskaitse Looduskaitse on mitmepalgeline mõiste, mis kokkuvõtvalt hõlmab loodusvarade, looduskeskkonna, biodiversiteedi kaitset inimmõju (antropogeensed tegurid) negatiivsete aspektide eest, hooldamist ja võimalusel ka taastamist. Looduskaitsebioloogia teadusharu, mis uurib elurikkust ja seda ohustavaid tegureid ning on aluseks praktilisele looduskaitsetööle. Interdistsiplinaarne teadus, mis võtab kokku liikide, koosluste ja ökosüsteemide kaitsega tegelevate erialaspetsialistide püüdlused ja kogemused. Looduskaitseteadus on veelgi interdistsiplinaarsem kui looduskaitse bioloogia. Tegemist on teadusega (mille rakendus kestab evolutsioonilises ajaskaalas), mis sünteesib erinevate teadusvaldkondade teadmisi (loodusteadused, sotsiaalteadused, majandusteadus) looduskaitseliste küsimuste lahendamiseks. Pakub teadmispõhiseid ja tarku lahendusi inim...
d. lähtus Say seadusest, et igasugune pakkumine loob iseendale ka nõudluse e. eeldab palkade ja hindade jäikust, mis kindlustabki täishõive f. kohaselt ei garanteeri turud automaatselt madalat töötust ja potentsiaalset SKP taset Majanduslik tõus: a. kestis alates 1932 aastast alates praktiliselt kuni II maailmasõja alguseni b. väljendab negatiivsest seosest reaalse kogutoodangu ja hinnataseme vahel c. on nähtus, mille põhjusi ei suuda kaasaegne majandusteadus ära seletada d. järgneb tavaliselt alangule ja toob kaasa majandusliku aktiivsuse tõusu Makroökonoomika eesmärk on: a. anda häid lahendeid ettevõtete juhtimiseks ning soovituste välja töötamine uute vigade vältimiseks b. majandussüsteemi ebaõnnestumistega seotud situatsioonide analüüs ning soovituste välja töötamine uute vigade vältimiseks c
c. Poliitikat kui tegevuskavade elluviimist d. Poliitikat kui ausat valitsemist 9. Teaduslikku mõtlemist eristavad argimõtlemisest a. seaduspärasuste otsimine b. loogiline mõtlemine c. süsteemsus d. kumulatiivsus 10. Filosoofilist alusraamistikku, mis määratleb ära teadlase tähelepanu fookuse, nimetatakse a. paradigmaks b. teooriaks c. mudeliks d. teaduslikuks mõtlemiseks 11. Politoloogia ja halduse loengus tutvustatud lähiteaduste hulka kuuluvad: a. majandusteadus, b. sotsioloogia, c. füüsika, d. keeleteadus, e. muusika 12. Mis eristab Saksa- ja Põhjamaade riigiteaduste traditsiooni angloameerika politoloogia traditsioonist a. Seal on ühiskonnateadused üldjoontes kaua aega keelatud olnud. b. See vaatleb valitsemist ja sisendpoliitikat ühtse tervikuna c. See keskendub riigivõimu teostamisele ja spetsiifilistele juhtimise küsimustele d. See on teaduslikum Check 13. Millal sünnib poliitikateadus? a. Siis, kui Platon kirjutab oma teose "Riigist" b
I. osa ETTEVÕTE JA KESKKOND ETTEVÕTE 30.09.2007 Anu Reiljan I loeng Ettevõtet tuleb vaadata kui tervikut. Kõik osad on ühtemoodi tähtsad. See on nagu ahelreaktsioon, ettevõte on just nii tugev, kui tema kõige nõrgem lüli. Ettevõte on keeruline sotsiaalne süsteem mille käitumist mõjutavad oluliselt seal tegutsevad indiviidid ja nende grupid; mis tootmistegureid kombineerides toodab teatud hüvesid; on pidevas vastastikuses seoses keskkonnaga; on pidevas muutumises, kohanedes uute arengutingimustega ja neid ise mõjutades; määrab ise oma eesmärgid; - keegi ei saa sundida ettevõtet näiteks kasumit teenima, kui ta ei taha (turumajanduslik ettevõte) suunab lõppkokkuvõttes kogu oma tegevuse turuvajadustele st toodeta...
Avo Org 2.1. Piiramatud vajadused ja piiratud hüvised. Nappuse olemus 2. Majanduse põhiküsimused, majandusprobleem Mõisted: vajadused, piiramatud vajadused, hüvised ja teenused, piiratud e nappivad ressursid, vabalt saadav hüvis, piiratuse majandusseadus, tootmistegurid e tootmisfaktorid, tootmise sisendid, maa, töö, kapital ettevõtlus, tootmise väljund, toodang, loobumiskulu e alternatiivkulu, tootmisvõimaluste kõver, kasvavate alternatiivkulude seadus, konstantsed alternatiivkulud, mida, kuidas, kellele toota, majandussüsteemid, tavamajandus, käsumajandus, turumajandus, segamajandus, ringkäigumudel, teguritulud, toodanguturg, ressursiturg 2. Majanduse põhiküsimused, majandusprobleem 2.1. Piiramatud vajadused ja piiratud hüvised. Nappuse olemus 2.2. Majandusressursid ja tootmistegurid tootmise sisenditena 2.3. Tootmisvõimaluste kõver ja ressursside alternatiivne kasutamine 2.4. Majandu...
TEST1 üsimus 1 Valmis Hinne 2,0 / 2,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Otsusta, millise tootmisteguriga on igal nimetatud juhul tegemist. Vastus 1 printer kapital Vastus 2 nafta leiukoht maa Vastus 3 karjamaa maa Vastus 4 laohoone kapital Vastus 5 autoosad kapital pangaametni Vastus 6 töö k Tagasiside Tootmistegurid ehk tootlikud ressursid on kõik vahendid, mida kasutatakse hüviste valmistamiseks. On olemas kolm tootmistegurite kategooriat: maa, töö ja kapital. Maa hõlma kõiki loodusressursse (haritav maa, metsad, maavarad, loduskeskkond, veeresursid jne), mida võib hüviste tootmiseks kasutada. Töö hõlmab inimese v...
On kaasajastanud mitmeid klassikalise liberalismi ideid näitamaks, et demokraatlik poliitiline süsteem võib viia patoloogiliste tagajärgedeni. Mõnedes riikides (Thatcher, Reagan) muutusid need ideed peaaegu ortodoksseteks. Praegu hõlmab 'uusparempoolsus' tervet hulka erinevaid mõtlejaid alates liberaalsetest filosoofidest kuni tagurlasteni. Allikad ja areng: kaks allikat: 1. Ühiskondliku valiku teooria 1.1. uusklassikaline majandusteadus 1.2. matemaatilised poliitilised mudelid 1.3. sotsiaalse kokkuleppe teooria 1.4. Jeffersoni ideed demokraatlikust haldamisest 2. Austria koolkond kujunes Viinis 19saj viimasel kümnendil ja arendas väärtusteooriat Mõned uusparempoolsed ideed: · Valimised on iga nelja-viie aasta tagant. · Valijad on ratsionaalsed tegutsejad, kes teevad valiku parteide või kandidaatide vahel lähtudes oma kasust.
poliitikas. Sõjapidamisühiskondades on meeste staatus kõrgem. Naine on kõrgemal kohal ühiskonnas, kui majandus on naisekeskne. Naiste staatus kõrgem ühiskondades, kus sugulussidemeid arvestatakse naisliini pidi ning elukoht on naise isa järgne, kui vastupidi, siis on mehed kõrgemal positsioonil. Majandusetnoloogia Majandus on eluvahendite tootmise, jaotamise ja tarbimise süsteem. Võrdlev majandusteadus eri ühiskondade majandussüsteemide uurimine. Etnoloogia ei tegele abstraktsete majandusteooriatega, alguses uuri pärismaalaste majandust. Jälgitakse olulisi aspekte. Kas majandus toimib kõikjal ühtmoodi või on sõltuv kultuuri ja ühiskonna eripäradest. Suuremas osas ühiskondades ei kasutata raha, kuid on siiski mingid reeglid. Kuidas on majanduslikud süsteemid seotud toiduhankimise viisidega: korilus, küttimine, karjakasvatus, alepõllundus, intensiivpõllumajandus
I LOENG. I OSA Mis on majandus? Majandusteadus- on majandussubjektide käitumise seletamise viis, mis lähtub eeldusest, et inimestel on eesmärgid ning nad otsivad õigeid teid nende eesmärkide saavutamiseks. Samuti on õpetus nappusest. Majandusteooria- tegeleb majandusprotsesside ja neid protsesse mõjutavate seaduste tundmaõppimisega Rakenduslik majandusteadus- tegeleb tundmaõpitud majandusseaduste kasutamisega üksikute majandussubjektide huvides ning hõlmab praktilisi valdkondi nagu turundus,juhtimine, majandusarvestus jne Majandusteooria jaguneb: Mikroökonoomika, mille uurimisobjektiks on küsimus, kuidas majapidamised ja ettevõtjad teevad majanduslikke valikuid piiratud ressursside tingimustes, maksimeerimaks rahulolu või kasumit. Makroökonoomika, mis kirjeldab majandussektorite (majapidamised, ettevõtted, valitsus) va...
efektiivsuse. Juhtimine on tegevuse juhatamine, lähedane mõistele administratsioon, sest see juhibki tegevust. 4. Kuidas on tekkinud tänased poliitikat ja valitsemist uurivad teadused? Missugused erinevad traditsioonid on nende jaotamisel? Mis on poliitikateaduse põhivaldkonnad ja põhisuunad? Poliitikat ja valitsemist uurivad teadused on tekkinud vajadusest selgitada ühiskonnas toimuvat, kuna politoloogia on seotud ka teadustega nagu sotsioloogia, majandusteadus, õigusteadus, siis just nendest ongi ta välja kujunenud eriteadusharuna. Poliitikat uurivad teadused on erinevate rahvaste/rahvuste hulgas jagunenud erinevalt: angloameeriklased on eristanud poliitikateadust e politoloogiat, mis uurib ühiskonna poliitilist korraldust, väärtuste ja võimu küsimusi ning riikidevahelisi suhteid, ning avaliku halduse uuringuid, mis tegelevad riigivõimu teostamise ja juhtimise küsimustega;
19. Inglise multikultuursus ja Prantsuse assimilatsioon Euroopas on immigrante püütud integreerida mitmeti. Kaks äärmust on järgmised: Inglise multikultuursus. Brittide ellusuhtumise aluseks on põhimõte “ela ise ja lase teistel elada”, lisaks üldiselt aktsepteeritud seaduskuulekus oma riigi suhtes. Sellest johtuvalt on hilisasukate rahvusrühmadel lastud elada “omas kultuuris”, niikaua kui nad järgivad Briti seadusi. Kui vaadata minevikku, siis inglased ei sekkunud ka oma koloniaalvalduste kohalikku kultuuri pea üldse, välja arvatud mõnede kommete keelamine (näiteks lesepõletamine Indias). Prantsuse assimilatsioon. Prantsusmaal peavad kõik muutuma prantslasteks, sõltumata päritolust ja taustast. Ideeliselt lähtub see vabaduse, võrdsuse ja vendluse loosungist. Prantsusmaal on keelatud isegi statistika elanikkonna etnilise päritolu kohta. Kui vaadata minevikku, siis prantslased tahtsid oma kolooniates luua ...
tootmiskuludega (ATC). Monopolistlik konkurents on: turu struktuur Monopolistlikku turgu iseloomustava tunnused on sarnased: nii täiuslikule konkurentsile kui monopolile. Ei tooda võimalike madalamate tootmiskuludega (ATCmin) Ettevõtte nõudluse kõver on seda elastsem, mida rohkem on konkurente. MC-piirkulu AVC-keskmine muutuv kulu MR-piirtulu D-nõudlus MAKROÖKONOOMIKA Uurib majanduse kui terviku käitumist Majandusteadus kui ühiskonnas toimuvate protsesside selgitaja Makromajandus-kogu majanduses toimuvate protsesside analüüs ja süsteemne käsitlus Majanduskasv, inflatsioon, tööpuudus, jne Põhiraamistik Majandusprotsessid on omavahel seotud ja mõjutavad üksteist Protsesse saab juhtida majanduspoliitika kaudu Majandusšokid on vältimatud: midagi juhtub sp et see juhtub; maj ei reageeri tavapäraselt Majandussubjektide käitumine on soetud ootustega
on haritud, ei soovi olla manipuleeritav; valib teadlikult, esitab suuri nõudmisi. Kui tarbijal on vaja teha otsus, kas osta üht või teist kaupa, siis ratsionaalse teooria järgi mõjutavad seda: toote hind, teiste toodete hinnad (asendus- ja täiendkaubad), tarbija ootused, tarbija sissetulek, tarbija maitse ja eelistused Klassikaline majandusteadus eeldab, et inimesed käituvad ratsionaalselt. Tegelikkuses me teame, et me teeme väga tihti otsuseid, mis on ebaratsionaalsed. Meid mõjutavad emotsioonid, uskumused ning meie väärtushinnangud. Näiteks kinnisvara ostmisel võime mõelda vara likviidsusest, kuid kipume ostma tihti emotsiooni ning see pole kindlasti ratsionaalne. Käitumisökonoomika ehk otsustamisteadus (inglise keeles behavioral economics) ühendab endas majandusteadust ja psühholoogiat
Näiteks vajavad desotsialiseerumist ja resotsialiseerumist veel kooli lõpetamine, töölehakkamine, abiellumine, vanemlikkus, kogukondlikud ja kodanikukohustused. 66. Sotsialiseerumise seosed tervise, perekonna, kultuuri, majandusliku olukorra, sõprade jt-ga? Kuidas erinevad mõjurid kujundavad mina-pilti? SOTSIALISEERUMISEGA ON TEGELENUD PSÜHHOLOOGIA, PEDAGOOGIKA, SOTSIAALPSÜHHOLOOGIA, SOTSIOLOOGIA, AGA KA POLITOLOOGIA, MAJANDUSTEADUS, ÕIGUSTEADUS, KRIMINOLOOGIA, ANTROPOLOOGIA JA HUMANÖKOLOOGIA (UURIB INIMPOPULATSIOONE OHUSTAVATE KESKKONNATEGURITE JA PROTSESSIDEGA SEOTUD PROBLEEME). MAJANDUSTEADUSES ON TEGU OMANDI ÜHISKONNASTAMISEGA, SOTSIOLOOGIAS JA PSÜHHOLOOGIAS ISIKSUSE KUJUNDAMISEGA. SOTSIALISEERUMINE ON PROTSESS, MILLES INIMENE OMANDAB KULTUURI NING TA ÕPIB TUNDMA ENNAST, OMA SOTSIAALSET MINA, ARENEB VÄLJA ARUSAAM SELLEST, KES TA ON JA MILLINE TA ON.
Antropoloogia kultuuriline vaatenurk, kultuuridevahelised erinevused seksuaalkäitumises jms Psühholoogia organismide seksuaalse käitumise uurimine (inimesed, aga ka loomad), indiviidi tasand Käsitlevad ühiseid mõisteid inimese areng, käitumine, kasvamine Meditsiin uuritakse kõike seda, mis puudutab seksuaalsust meditsiinilse mudeli järgi: patoloogiat, sümptomeid, ravi jms (uroloogid, günekoloogid, psühhiaatrid, antropoloogid) Õigusteadus ja majandusteadus eesmärk kaitsta privaatset valdkonda. Usuteadus Seksuoloogia on arenenud rasketes tingimustes. Analüüsi tasemed: mikro (meditsiiniline mudel)- ja makrotasand (sotiaalpsühholoogiliste mõjurite vaatevinkel; kultuuriline, laiem vaatenurk) Põhimõisted Seksuaalses valdkonnas peab olema negatiivsetest eelarvamustest vaba! 1 Seksuaalsus 1) oma soo tunnetamine ja nautimine
Juhtimise alused 1. Loeng Ruth Alas ,,juhtimisee alused". 3. Trükk Kodusest tööst. Motivatsioonisüsteenud Eesti ettevõtetes. Kaldub palga voolusängi, aga võiks mõelda laiemalt. Väärtused Eesti organisatsiinides. Sisekliima. Arusaam, miks midagi tehakse. Juhtidele õpetatakse põhjalikult, kuidas inimestega ümber käia ja saavutada parimad tulemused oma alluvate abil. Juhile väga oluline on terviklu pildi tajumise oskus ja võime tuleviku arendusuundi võimalikult varakult ette näha. Seega on suhtlemisel juhtimises väga suur osa. Üldine sissejuhatus Majandusteadus on teadus, mis üritab mõista meie majanduslikku käitumist. Eelduseks on, et Homo oeconomicus käitub ainult majanduslikult ratsionaalsetest otsustest. Kuid, kas see ikka on alati nii? Inimene ei käitu alati ratsionaalselt. Seda väga erinevatel põhjustel: · Pingete maandamine · Kogemus, eksperimenteerimine, sensation seeking · Naudingute otsimine, meelelahutus, fun · O...
RT III – Riigikohtu lahendid (III-astmeline kohtusüsteem: Maakohus, Ringkonnakohus e. apellatsioonikohus, Riigikohus) RT Lisa – ministrite määrused Teadus LOODUSTEADUSED HUMANITAARTEADUSED Sotsioloogia ÜHISKONNATEADUSED SOTSIAALTEADUSED Õigusteadus Majandusteadus ÜHISKOND, RIIK JA ÕIGUS „Mul on õigus.“ Väide või seisukoht on õige Õigus e vabadus käituda vastavalt oma tõekspidamistele Jurisprudents – teadus, mille käsitlusobjektiks on õigus. Lääne õiguse kindlad elemendid 1. Normid e kindlad ettekirjutused käitumiseks 2. Normide autoriteetne allikas 3. Normide kajastumine inimeste käitumises 4. Norme tagavad organid ja nende töö 5
Kultuuri, religiooni, sotsiaalprobleemide jms suhteliselt mahuka käsitluse käesoleva loengukursuse raames tingib asjaolu, et TTÜ majandusteaduskonna bakalaureuse õppekavas puudub õppeaine „Filosoofia“ ja nimetatud valdkondi käsitlevatest õppeainetest on vaid „Sotsioloogia“, „Psühholoogia“ ja „Majandusajalugu“, kusjuures needki vaid valikainetena. 1. MAJANDUSPOLIITIKA OLEMUS JA PÕHIMÕISTED 1.1. Majanduspoliitika kui ühiskonna- ja majandusteadus Järgnevalt käsitleme majanduspoliitikat ühiskonna- ja majandusteaduste süsteemis põhiliselt Saksa majanduspoliitika õpikute alusel. Seda lihtsal põhjusel, et peale sakslaste pole keegi teine majanduspoliitika olemusest pikemalt teoretiseerinud. Näiteks USA ülikoolide vastavad õpikud asuvad tavaliselt kohe asja juurde (käsitlus põhiliselt case-ide alusel, nagu USA-s üldiselt tavaks)
Seega tuleb eelistada tegevusi ja tootmist, mille käigus tekib võimalikult vähe jäätmeid või ei teki neid üldse. Jäätmetekke vähendamine tähendab väiksemate koguste jäätmete tekitamist. Mida vähem jäätmeid, seda vähem on probleeme nende taaskasutusse ja ladestamisele saatmisega. Jäätmete taaskasutamine on n.ö tagajärgedega tegelemine, mis aitab küll vähendada prügilasse minevat jäätmekogust, kuid on samal ajal vägagi ressursimahukas tegevus. PILET nr. 5 1. Majandusteadus kui keskkonnaprobleemide lahendamise alus Kuna keskkonnaprobleemide algpõhjused tulenevad üldistatud tootmisprotsessist, seega inimese majandustegevusest, peab aluse keskkonnaprobleemide lahendamiseks andma majandusteadus, eeskätt selle tootmist käsitlev osa. Joonisel 3.2. on esitatud inimese elukeskkonda käsitlevate majandusteaduste skemaatiline struktuur. See on nagu inimese majandustegevuse pinnasele ehitatud hoone. Selle vundamendiks on üldine majandusteooria
koduvägivalla eest, mis väljendus naiste varjupaikade ning vägistamisohvrite kriisikeskuste avamises. Feminismi innovaatiline väide seisnes selles, et poliitilisi otsusi tuleb teha, võttes arvesse erasfääri problemaatikat. Seostades reproduktsiooni ja tootmist, isiklikku ja poliitilist, muutis teise laine feminism tunduvalt poliitilist mõtlemist. Just feminismi teine laine on avaldanud tunduvat mõju selliste akadeemiliste distsipliinide arengule, nagu antropoloogia, majandusteadus, ajalugu, õigusteadus, kirjandus, ajakirjandus, arstiteadus, psühhoanalüüs ning sotsioloogia. 12. Feminism ja teooriad. Feminism ja dekonstruktsioon. Feminism ja psühhoanalüüs. Pandora laegas 2000. Feministlik teooria on olnud 20. Sajandi mõjukaimaid, kuid samas ka üks enim poleemikat tekitanud mõttesuundi. Olles dialoogis teiste mõttevooludega , seab feminism kahtluse alla lääne ühiskonnakorraldusese alustalasid .Feministliku teooria juured on 19
Sotsioloogia uurib teaduslikult ja süstemaatiliselt inimühiskonna ja inimeste sotsiaalset käitumist tema suhetes grupi ja sotsiaalse struktuuriga. 1.2. Mille poolest sarnaneb ja erineb sotsioloogia teistest sotsiaalteadustest? Sotsiaalteadused uurivad inimkäitumist ja grupielu, püüdes vaadata neid nähtuseid võimalikult erinevatest vaatekohtades. Sotsioloogia pöörab vähem tähelepanu ühiskonna ühele aspektile või kitsale sündmuste ringile (nagu teevad ajalugu, majandusteadus ja politoloogia). Jälgib rohkem kollektiivset kogemust ning struktuure ja muutuseid. Uurib produkte: uskumused, väärtused, elureeglid, haridus, tervishoid, muusika, kunst, näitekunst. Sotsioloogia rõhutab kollektiivse elu terviklust nagu (sotsiaal)antropoloogia. Erinevused nende vahel on ähmased. Sotsioloogia ja psühholoogia erinevus on selles, et teine lähtub inimkäitumise põhjustest, esimene situatsioonist, kus käitumine aset leiab. Esimene on tegurite poolest pigem väline,
Tabel 1. Tarbija ostukäitumise käsitlused (Kuusik jt 2010: 83). KÄSITLUS PEAMISED DISTSIPLIINID PEAMISED EESMÄRGID Intepreteeriv Kultuuriantropoloogia Mõista tarbimise olemust Traditsiooniline Psühholoogia, Sotsioloogia Uurida tarbijate otsustus- protsessi ja käitumist Turunduslik Majandusteadus, Statistika Ennustada tarbijate valikuid ja käitumist Tarbijakäitumist mõjutavad nii sisemised kui välised tegurid. Sisemisteks teguriteks on järgmised: Isikuomadused - tarbijad on arukad ja teavad, mida nad tahavad. Nad juhinduvad oma harjumustest, veendumustest ja tõekspidamistest. Maitseeelistused - erinevad tarbijad eelistavad eri kaupu, on nõudlikumad ja kvaliteedist teadlikumad
võimalikult erinevatest vaatekohtadest. Sotsioloogia erineb teistest sotsiaalteadustest selle poolest, et koondab vähem tähelepanu ühiskonnaelu ühele aspektile või kitsale sündmuste ringile. Sotsioloogia kui teadus Sotsioloogia uurimisvaldkond on äärmiselt lai alates indiviidide vahelise suhtlemise analüüsist kuni globaalsete ühiskondlike protsessideni. Seotud mitmete erinevate teadusharudega: Psühholoogia Ajalugu Sotsiaalantropoloogia Majandusteadus Politoloogia 9 Haldus Sotsioloogia kui teaduse erinevad vaatenurgad: · Psühholoogiline sotsioloogia tekkeaastatel mõjutas arusaamu ühiskonnas toimunust. Inimkäitumist mõjutavad ainult temast endast tulenevad tegurid. Erineb sotsioloogiast, kuna keskendub ainult indiviidist tulenevatele teguritele. Samuti erinevus selles, kuidas uuritakse: psühholoogias tehakse eksperimente, sotsioloogias uuritakse
kognitiivsele lähenemisele. Seda on iseloomustatud kui tähelepanu nihkumist infosüsteemidelt inimestele. 6. Infoteaduse seosed teiste teadusvaldkondadega, infoteaduse ja raamatukoguteaduse seosed. Raamatuteaduse interdistsiplinaarsus / raamatuteaduse seosed: kirjadusteadusega, teadusloo, filosoofia, ühiskondliku mõtte ajalooga, orientalistikaga, psüholoogia, pedagoogika, sotsioloogiaga, infoteaduse ja raamatukogundusega, majandusteadus, õigusteadusega. Paljud akadeemilised distsipliinid uurivad informatsiooni erinevaid aspekte: · loodusteadused uurivad meid ümbritsevat looduslikku maailma · sotsiaalteadused inimeste poolt loodud maailma 10 · humanitaar- ja kunstiteadused inimeste loomingu sisu ja konteksti. Infoteadus uurib eelkõige seda, kuidas inimesed loovad, hangivad ja kasutavad salvestatud informatsiooni
6. Äritsüklid: a) on põhjustatud intressimäärade tõusust; b) on põhjustatud negatiivsest seosest reaalse kogutoodangu ja hinnataseme vahel; c) avalduvad majanduses vahelduvate langus ja tõusuperioodidena; d) on põhjustatud tehnoloogia arengust. 7. Majanduslik tõus: a) kestis alates 1932 aastast alates praktiliselt kuni II maailmasõja alguseni; b) väljendab negatiivsest seosest reaalse kogutoodangu ja hinnataseme vahel; c) on nähtus, mille põhjusi ei suuda kaasaegne majandusteadus ära seletada; d) järgneb tavaliselt alangule ja toob kaasa majandusliku aktiivsuse tõusu. 8. J. M. Keynesi teooria arenes otsese vastureaktsioonina: a) 1970 ndate aastate stagflatsioonile; b) välisteguritest tingitud äritsüklite teooriale; c) kommunistliku ideoloogia tungimisele majandusteadusse; d) 1930-ndate aastate kõikehõlmavale majanduskriisile; e) I maailmasõja järgsele hüperinflatsioonile.
tulumaksust, mis jaotub omavalitsuste vahel väga ebaühtlaselt ja tekitab olulise ümberjagamise vajaduse. Seejuures on riigieelarveliste eraldiste süsteem väga killustunud ja muutub sageli, mis ei võimalda omavalitsustel oma tegevust pikaajaliselt planeerida. 3. ÜHISKONNA MAJANDAMINE Ühiskonnal on piiramatud soovid ja piiratud ressursid, seetõttu peab iga ühiskond vastama küsimustele: ,,Mida (ja kui palju) toota?", ,,Kuidas toota?" ja ,,Kellele toota?". Nimetatud küsimustega tegeleb majandusteadus. Ressursid ehk tootmistegurid koosnevad: loodusvaradest (maa, maavarad, hapnik jne), reaalkapitali ressurssidest (tehased, masinad, seadmed, inventar jne), inimkapitalist (töötav elanikkond, mitmesuguste teadmiste, oskuste, kvalifikatsiooni ja juhtimisvilumustega), finantskapitalist (esindab teatud kogust füüsilist kapitali, nt firmakapitali, ja on vajalik selleks, et muretseda füüsilist kapitali), ettevõtlikkusest (sellised teadmised ja oskused, mis
TLÜ RASI Sissejuhatus sotsioloogiasse Mikko Lagerspetz, Sofia Joons, Peeter Vihma 1.MILLEGA TEGELEB SOTSIOLOOG?......................................................................................3 2.SOTSIOLOOGIA KUI TEADUS................................................................................................ 7 3.STRUKTUUR JA FUNKTSIOON............................................................................................ 11 4.SOTSIAALSED NORMID JA VÄÄRTUSED..........................................................................15 5.SOTSIAALSED ROLLID..........................................................................................................19 6.SOTSIAALSED RÜHMAD.......................................................................................................22 7.SOTSIAALSED ORGANISATSIOONID.................................................................................24 8.JUHTIMINE JA AUTORITE...
Tööpuudus. Majandusarengu planeerimine liberaalses ühiskonnas - majanduspoliitika. Majanduse regulatsioon seaduste, maksude ja rahapoliitika ning turumehhanismide abil. Makromajanduse põhinäitajad. Välismajanduspoliitika. IMF. Euroopa Liidu fiksaalpoliitika ja ühisturg. Ühiskonnal on piirmaatud soovid ja piiratud ressursid, seetõttu peab iga ühiskond vastama küsimustele: ,,Mida (ja kui palju) toota?", ,,Kuidas toota?" ja ,,Kellele toota?". Nimetatud küsimustega tegeleb majandusteadus. Ressursid ehk tootmistegurid koosenvad: loodusvaradest (maa, maavarad, hapnik jne), reaalkapitali ressurssidest (tehased, masinad, seadmed, inventar jne), inimkapitalist (töötav elanikkond, mitmesuguste teadmiste, oskuste, kvalifiktsiooni ja juhtimisvilumustega), finantskapitalist (esindab teatud kogust füüsilist kapitali, nt firmakapitali, ja on vajalik selleks, et muretseda füüsilist kapitali), ettevõtlikkusest (sellised teadmised ja oskused, mis
Tööpuudus. Majandusarengu planeerimine liberaalses ühiskonnas - majanduspoliitika. Majanduse regulatsioon seaduste, maksude ja rahapoliitika ning turumehhanismide abil. Makromajanduse põhinäitajad. Välismajanduspoliitika. IMF. Euroopa Liidu fiskaalpoliitika ja ühisturg. Ühiskonnal on piirmaatud soovid ja piiratud ressursid, seetõttu peab iga ühiskond vastama küsimustele: ,,Mida (ja kui palju) toota?", ,,Kuidas toota?" ja ,,Kellele toota?". Nimetatud küsimustega tegeleb majandusteadus. Ressursid ehk tootmistegurid koosnevad: loodusvaradest (maa, maavarad, hapnik jne), reaalkapitali ressurssidest (tehased, masinad, seadmed, inventar jne), inimkapitalist (töötav elanikkond, mitmesuguste teadmiste, oskuste, kvalifikatsiooni ja juhtimisvilumustega), finantskapitalist (esindab teatud kogust füüsilist kapitali, nt firmakapitali, ja on vajalik selleks, et muretseda füüsilist kapitali),
egoistlik või altruistlik, kuidas inimesed omavahel suhtlevad. · Normatiivne kuidas peab inimene käituma, milline on õige ühiselu korraldus. Hinnangud teatav käitumine on halb, teatav hea. Millised on paremad teguviisid? Kuidas asjad peaksid maailmas olema kirjeldavate väidete tuletamine. Interdistsiplinaarsus Filosoofia, teoloogia, politoloogia, rahvusvahelised suhted, õigus- ja majandusteadus. Majandus oli moraalifilosoofia osa, politoloogia oli üks filosoofia harusid jne. Uusaja hakul hakkasid lahku kasvama. Ideedeajaloo traditsioonid Kaks põhilist meetodit: · Kanooniline ehk tekstuaalne meetod · Ajalooline ehk kontekstuaalne meetod Tekstuaalne tekkis varem, EIA kui distsipliini teke · Arthur Lovejoy esimene ideede ajaloo ajakiri. Võitles selle eest, et ideede ajalugu tunnustataks kui eraldiseisvat ja elutähtsat ajaloodistsipliini osa. Uurida
NÜÜDISÜHISKOND. On selline ühiskonna arengutase, mida iseloomustavad tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonna valitsemises, vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus. Nüüdisühiskonna kujunemine kestis 19. saj. 20. saj. viimane veerand (ca. 200 a.). Ühiskond Inimeste omavaheliste suhete kogum (laiemas tähenduses inimkonna tekkest nüüdisajani, kitsamas tähenduses mingil kindlal ajajärgul, näiteks sotsialistlik ühiskond). Teadusliku õpetuse ühiskonnast lõid K. Marx ja F. Engels. Selle õpetuse järgi moodustavad kõigi inimsuhete aluse ehk baasi inimeste suhted tootmises - tootmissuhted. Tootmissuhete laad sõltub tootlike jõudude tasemest ja määrab oluliselt, millised on näit. perekonnasuhted, moraal, õigus, kirjandus ja kunst. Võim majanduses, riigis ja inimsuhetes Majandus on eelkõige areen, kus toimub pidev võitlus suurema võimu saavutamise nimel. See seisukoht on peamine alus võimukesksetele lähenemistele. Lähtutakse eeldusest, ...
NB! SISSEJUHATUS MAJANDUSÕPPESSE TIIA RANDMA MAJANDUS JA MAJANDUSE PÕHIVALIKUD Majandus on ühis- Majandus on ühiskonna toimimise allsüsteem, mis tuleneb valikutest, mida konna toimimise teeme tarbijana, töötajana, ettevõtjana või riigiametnikuna. Majandusteadus allsüsteem, mis on majandussubjektide käitumise seletamise viis, mis lähtub eeldusest, tuleneb valikutest, et inimestel on eesmärgid ning nad otsivad õigeid teid nende eesmärkide mida teeme tar- saavutamiseks. Majandusprotsesside ja neid protsesse mõjutavate bijana, töötajana, seaduspärasuste tundmaõppimisega tegeleb majandusteooria. ettevõtjana või
meteoroloogia prognoosib ilma. Teadused, mis uurisid taimestikku, loomastikku ja mullastikku, muutusid omaette bioloogia tea- dusharudeks. Seda veel enam kui bioloogia töötas välja omad uurimismeetodid. Nende teaduste seotus geograafiaga tähendas ainult Maal paiknemisega seonduvat nagu näiteks taime-, looma- ja mullageograafia. Geograafia teadusharud, mis uurivad rahvaid ja erinevaid maid, muutusid samuti omaette teadusteks. Majandusteadus oli üks esimesi fundamentaalteadusi ühiskonnateadustes. Pärast seda arenes välja ka majandusgeograafia, mis uurib majanduse ruumilist jaotust ja korraldust planeet Maal. Demograafia uurib rahvastikku teaduslike uurimismeetoditega, kuid rahvastikugeograafia 53 uurib erinevate rahvaste paiknemist Maal. Teadused, mis uurivad inimühiskonda, lõid omakorda
meteoroloogia prognoosib ilma. Teadused, mis uurisid taimestikku, loomastikku ja mullastikku, muutusid omaette bioloogia tea- dusharudeks. Seda veel enam kui bioloogia töötas välja omad uurimismeetodid. Nende teaduste seotus geograafiaga tähendas ainult Maal paiknemisega seonduvat nagu näiteks taime-, looma- ja mullageograafia. Geograafia teadusharud, mis uurivad rahvaid ja erinevaid maid, muutusid samuti omaette teadusteks. Majandusteadus oli üks esimesi fundamentaalteadusi ühiskonnateadustes. Pärast seda arenes välja ka majandusgeograafia, mis uurib majanduse ruumilist jaotust ja korraldust planeet Maal. Demograafia uurib rahvastikku teaduslike uurimismeetoditega, kuid rahvastikugeograafia 50 uurib erinevate rahvaste paiknemist Maal. Teadused, mis uurivad inimühiskonda, lõid omakorda
55 meteoroloogia prognoosib ilma. Teadused, mis uurisid taimestikku, loomastikku ja mullastikku, muutusid omaette bioloogia tea- dusharudeks. Seda veel enam kui bioloogia töötas välja omad uurimismeetodid. Nende teaduste seotus geograafiaga tähendas ainult Maal paiknemisega seonduvat nagu näiteks taime-, looma- ja mullageograafia. Geograafia teadusharud, mis uurivad rahvaid ja erinevaid maid, muutusid samuti omaette teadusteks. Majandusteadus oli üks esimesi fundamentaalteadusi ühiskonnateadustes. Pärast seda arenes välja ka majandusgeograafia, mis uurib majanduse ruumilist jaotust ja korraldust planeet Maal. Demograafia uurib rahvastikku teaduslike uurimismeetoditega, kuid rahvastikugeograafia uurib erinevate rahvaste paiknemist Maal. Teadused, mis uurivad inimühiskonda, lõid omakorda selliseid teadusharusid, mis uurivad inimühiskonna ruumilise korralduse erinevaid aspekte.
Kasutatud allikad: 1. R. N. Coudenhove-Kalergi. Totaalne riik totaalne inimene. Kirjastus ,,Perioodika" . Loomingu Raamatukogu 1988 nr 39. 2. Eesti Vabariigi õiguspoliitika arengusuunad aastani 2018. RT III, 07.03.2011. 241 ÕIGUSTEADUSE ASEND TEADUSE ÜLDISES STRUKTUURIS TEADUS 1. LOODUSTEADUSED 2. ÜHISKONNATEADUSED 3. TEHNIKATEADUSED 2.1. HUMANITAARTEADUSED 2.2. SOTSIAALTEADUSED 2.2.1 SOTSIOLOOGIA 2.2.2 MAJANDUSTEADUS 2.2.3 ÕIGUSTEADUS 242 Õigusteadus on konkreetne ja praktiline teadus, mis peab suutma adekvaatselt reageerida sotsiaalsele reaalsusele. Õigusteadus on väga vana teadus. Kaasaegne arusaam õigusteadusest on n.ö. kompleksne käsitlus, mis tähendab, et õigusteadus on koguv mõiste, mitmest õigusteadusest koosnev teadus: õiguse filosoofia õiguse ajalugu õiguse teooria õigusdogmaatika e jurisprudentsi
inimesed pööravad tulevikule vähem tähelepanu kui olevikule. Klassikaline periood majandusteaduses märgib majandusliku liberalismi väljakujunemist. Varasemalt nähti rikkuse allikana kas rahvusvahelist kaubandust või põllumajandust. Majanduslikud liberaalid seavad esikohale inimese töö. Vaid inimese töö muudab looduses olevad varad inimesele kasutamiskõlblikuks. Klassikaline poliitiline ökonoomia ehk teoreetiline majandusteadus saab alguse Adam Smithi (1723-1790) raamatu “Uurimus rahvaste rikkuse iseloomust ja põhjustest” ilmumisega 1776. aastal. Omadused: Isereguleeruv turg, turumehhanismi nähtamatu käis reguleerib indiviide nii, et ühiskond saab maksimaalset kasu. Turul valitseb täielik konkurents, suurt hulk müüjaid, ehk ressursiomanikke, kes on teadlikud palkadest, rentidest ja kasumitest, ning tootmistegurite vaba liikumist tööstusharude vahel
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
