majanduse alustalad; kriitika: ebapiisav sotsiaalsete ja majanduslike võimusuhetega arvestamine • Individuaalsete huvide järgmine tasakaalus sotsiaalsete normidega, institutsioonidega • Karl Marx -konfliktiteoorilise suuna rajaja Orgaaniline terviklikkus - arusaam ühiskonnast kui inimkehale sarnasest organismist, kus iga osa täidab oma kindlat funktsiooni Majandusliku sektori tähtsus - majandussüsteem on baas, teised valdkonnad (perekonnamustrid, poliitiline organiseeritus, religioon ja haridussüsteem) on pealisehitus Konflikti roll - pidev võitlus tootmisvahendite omanike ja mitteomanike vahel – klassivõitlus • Sotsiaalne struktuur tuleneb tootmis- ja omandisuhetest(orjandus, feodaalühiskond, kapitalism) Tööjõu võõrandumine: • töölisel pole töö ja töö tulemuse üle kontrolli, tööjõud kui kaup
Ressursside piiratus ressursse ei ole piisavalt, et kõikide inimeste vajadusi rahuldada. Tavamajandus tootmine lihtsate tööriistade ja väikese tootlikkusega; tarbijateks kohapeal oma kogukond või vahetatakse kaupu. Suur osa on traditsioonidel ja kommetel. Turumajandus kehtib vabadus teha kasulikke valikuid ja otsuseid; majanduse põhiküsimused otsustatakse tootjate poolt; konkurents. Käsumajandus majanduse põhiküsimused otsustab see, kellele kuulub poliitiline võim. Segamajandus majandussüsteem, kus kõrvuti erasektoriga funktsioneerib ka avalik sektor ning riik reguleerib majandust. Nõudja kõik, kes turult midagi ostavad. Nõudlus ühe isiku või grupi ostusoov. Turunõudlus nõudjate ostusoovid kokku. Pakkuja kauba tootjad ja müüjad. Pakkumine seos hüvise hinna ja selle koguse vahel, mida tootjad soovivad ja suudavad antud ajaperioodil müüa Turupakkumine turu kaupade tootmine, müümine.
tootev, talletav, levitav) ühiskond. korilus - toidu ja tarbematerjali kogumine loodusest. arengumaa - madalate sotsiaalse, majandusliku ja inimarengu taseme näitajatega riik. Tavalised näitajad arengumaale on madal SKP, puudulik haridustase, piiratud tervishoid ning inimeste madal eluiga. arenenud riik - riik, mis kuulub kõrgema arengutaseme ja arenenud turumajandusega tööstusriikide hulka. elatusmajandus - majandussüsteem, kus inimesed toodavad suurema osa vajalikest toodetest ja teenustest ise. traditsiooniline tootmisviis - tavade ja traditsioonidele üles ehitatud majandus. industriaalne tootmisviis - eeldab suurte inimhulkade koostööd. Selleks on vaja kõrget haridustaset ja ühiskonna sellist riiklikku korraldust, mis võimaldab kiiresti välja töötada uusi tehnoloogiaid ning ümber korraldada tootmist.
Riik määrab kaupade hinna ja kontrollib kogu majandussüsteemi. Tihti planeeritakse majandust ning ei arvestata hooajakaupadega(aegadega, kus nõudlus on mingile kaubale suurem) jms. Riik kasutab ressursse enda heaoluks ning vähe arvestatakse tarbijatega. · Naturaalmajandus- Raha puudub, kaup kauba vastu. Keskajal. Kodus valmistati kõik. Muretsetakse enda jaoks eluksvajalikke asju. Kõige algelisem majandussüsteem. 2) Tootmistegurid Majanduslike ressursside kogum, mis on ühiskonnal käsutada kõikide majanduslike soovide rahuldamiseks; vahendid, mida kasutatakse hüviste valmistamiseks. · Tööjõud ehk inimkapital-(oskused, haridus, ettevõtlikkus jms) · Kapital -(raha, masinad jms) varasema tööga majandustegevuse käigus loodud hüvised, et toota uusi hüviseid. · Maa ehk loodusressurssid-(maa, vesi, loodusvarad jms) mida töödelda inimestele
Perekonnaõigus - ISIK Asjaõigus - ASI Võlaõigus, pärimisõigus - ÜLEMINEK Üldosa - ISIK&ÜLEMINEK 3. Tsiviilõiguse areng & süsteem Eestis Tähtis seadus 1865 Balti eraseadus, mis olemuselt on tsiviilseadustik (sissejuhatus + 4 raamatut perekonnaõigus, asjaõigus, pärimisõigus, võlaõigus). 1920ndatel hakati ette valmistama uut tsiviilseadustikku, mille eelnõu valmis 1940, aga jäi vastu võtmata. Vanad tsaariaegsed seadused jäid kehtima olid kohaldatavad, sest majandussüsteem polnud muutunud. NSV ajal kehtis ENSV tsiviilkoodeks (01.01.1965 alates); enne oli Vene tsiviilkoodeks vms. Pärast NSV aega keeruline olukord kehtis ENSV tsiviilkoodeks ja ka abielu- ja perekonnakoodeks. Suurt osa nendest normidest polnud uues olukorras enam võimalik rakendada. Ülemnõukogul oli dilemma, kas luua oma originaalne tsiviilkoodeks või lähtuda mingist kindlast mudelist. 1991. otsustati, et tuleb lähtuda enne 1940.a kehtinud seadustest,
Eesmärgi saavutamiseks tuleb otsida vabalt valitud allikatest teemakohast materjali ning seejärel koostatav referaat loogiliselt ja vastavalt kirjalike tööde vormistamise nõuetele kokku panna. Ülesande eesmärgiks on anda lugejale teemakohast informatsiooni vaba ettevõtluse kohta. 3 1 MIS ON VABA ETTEVÕTLUS? Vaba ettevõtlus ehk turumajandus on arenenud riikides valitsev majandussüsteem, mida iseloomustab majandusvabadus, konkurents ning hinna kujunemine nõudmise-pakkumise suhte tulemusena. Turumajandus on majanduse toimimise korraldus, kus ostjad ja müüjad vahetavad kaupa vabalt kokkulepitud hindade alusel ning kus ressursside paigutajaks on "nähtamatu käsi". "Nähtamatu käsi" tähistab süsteemi, milles isiklikest huvidest lähtuvad indiviidid kasutavad riigi majandusressursse kõige efektiivsemal moel ning sotsiaalne heaolu on toimiva süsteemiga kaasnev nähtus
Majandussüsteem on majanduselu korraldamise viis riigis või ühiskonnas (majandusküsimuste lahendamisega seostuvad seadused, tavad, teave, organisatsioonid). Naturaalmajandus on kõige vanem ja lihtsam majanduse korraldamise viis. Tootja varustab end ise kõige tarvilikuga. Tootmine ja tehnoloogia on algelised. Toodetud kaupadest piisab harilikult ainult iseenda tarbeks. Naturaalmajanduse juhtlauseks võiks olla: "Tooda nii palju, kui suudad, muidu ei jää sa ellu." Vabaturumajandus tekkis Euroopas ja arenes järk-järgult 15.-19. sajandil. Määrav on siin turg. Sellele majandusliigile on iseloomulikud järgmised tunnused: - eraomand - tootmise eesmärk on võimalikult suure tulu saamine. Omanik vastutab kõige, ka kahjude eest, on huvitatud tootmise laiendamisest, konkurentsis püsimisest, tehnoloogia uuendamisest. - kaup - müügiks valmistatud toode. Kaubaks on ka teenus, mida tarbijale osutatakse. - turg - kõik kaubad jõuavad tarbijani ostu ja müü...
nõuandjaid. 6. Iseloomusta sotsialistlike riikide poliitilist ja majanduslikku süsteemi. Poliitiline süsteem Kommunistlik partei kontrollis kõike, tähtis roll esimesel sekretäril, mis valiti Moskva heakskiidul. Parteiline ametnikkond inimeste vastuvõtmine range kontrolli all, tähtsateks abilisteks julgeolekuorganid, tsensuur ja propaganda. Valimised kaasati ka rahvast, hääletada sai valitseva partei ühe kandidaadi poolt. Majandussüsteem Plaanimajandus range, tootmine valitseva partei koostatud plaani alusel, pearõhk sõjatööstuse arendamisele, tarbekaubad olid teisejärgulised. 7. Iseloomusta sotsialistlikke riikide koostööd a) majanduses b) sõjalises valdkonnas. Majanduses Loodi Vastastikuse Majandusabi Nõukogu (VMN) 1949. aasta jaanuaris. Pidi aitama Moskva-meelsetel riikidel majandusraskustest üle saada ja olema aluseks majandusalasele koostööle tulevikus
kulutamise otsuseid. Ettevõtted, kelle eesmärk on juures sõltuvalt hinnast ostetavaid koguseid teenida kasumit, peavad samuti valima, kuidas muudavad. Nõudluse suurenemine tähendab aga, tegutseda, ning oma tegevuses piirprintsiipi arvestama. et inimesed soovivad osta iga hinnaga roh kem Tarbijad, ettevõtted ja valitsus moodustavad majandussüsteemi. kaupa. Nõudluse vähenemise korral on ini mesed Iga majandussüsteem peab vastama valmis ostma iga hinnaga vähem kaupa. kolmele põhiküsimusele: mida toota, kuidas Hinnamõju on liikumine mööda olemasolevat toota ja kellele toota? nõud luskõverat. Nõudluse muutust näitab kogu Majandusteadus jaguneb kaheks haruks: makroja nõudluskõvera nihe paremale või vasakule. mikroökonoomikaks. Makroökonoomika te ge -
Trentino-Alto Adige maakond Umbria maakond Valle d'Aosta maakond Veneto maakond Valimised 1006. aasta Itaalia parlamendivalimised 1008. aasta Itaalia parlamendivalimised Rahvastik Religioon 87,8% Itaalia elanikest peab end roomakatoliiklasteks.[2] Põhja-Aafrikast lähtuv immigratsioon on kasvatanud Itaalia moslemite kogukonna 2,1%-ni elanikkonnast. Asulad Pikemalt artiklis Itaalia linnade loend Majandus Eurotsooni liikmed (tumesinisega) Itaalias on kapitalistlik majandussüsteem. Itaaliat iseloomustab ka kõrge SKP. 2008. aastal oli Itaalias suuruselt seitsmes majandus maailmas ja suuruselt neljas Euroopas. Itaalia on G8 liige ja Euroopa Liidu üks asutajaliige. Euro, mis vahetas välja Itaalia liiri, võeti kasutusele 2002. aastal. SKP jaotumine sektoritesse (2009) Sektor Osakaal Põllumajandus 1,8% Tööstus 14,9% Teenindus 73,3% Tööjõu jaotumine sektoritesse Eksport Itaalia suurimad ekspordiartiklid on[3] ehituskaubad tekstiil ja riided
rohkem jäätmeid. Palju kasutatakse erinevaid pakendeid kilekotid, plastpudelid jm. Nende looduslik lagundamine võib võtta sajandeid ja kogu selle aja vältel kahjustavad nad keskkonda ja loodust. Jäätmeprobleemi tipuks on jäätmete suur hulk prügilad on täis ladestatud ja need järjest laienevad. Lisaks satub prügi ka maailmamerre, mis on enamasti ümber töötlemata. Enamasti reostavad maailmamerd arengumaad, kus puudub korralik prügi töötlus ja majandussüsteem. Teadlaste hinnangul on pinnas, mida katavad prügilad, lootusetuld saastunud. Lisaks tekivad bioloogiliselt lagunedes erinevad gaasid ja ohtlikud ained. Kokkuvõte Rahvastiku kasvu tõttu on kahju juba tehtud. Jääb üle ainult kahju leevendada, mainitud probleeme lahendada ja rahvastiku kasvu piirata. Käsitlesin tähtsamaid ja aktuaalsemaid probleeme, mis kaasnevad rahvastiku kasvuga, neid probleeme on veelgi, mis vajavad tähelepanu ja lahendusi. Kasutatud materjalid Lipp, K. 2011
Dissident – teisitimõtleja 3. Saksa Demokraatlik Vabariik , Hiina Rahvavabariik , Kuuba , Poola, Mongoolia. 4. Poliitiline süsteem Kommunistlik partei - kontrollis kõike, tähtis roll esimesel sekretäril, mis valiti Moskva heakskiidul. Parteiline ametnikkond - inimeste vastuvõtmine range kontrolli all, tähtsateks abilisteks julgeolekuorganid, tsensuur ja propaganda . Valimised - kaasati ka rahvast, hääletada sai valitseva partei ühe kandidaadi poolt. Majandussüsteem Plaanimajandus - range, tootmine valitseva partei koostatud plaani alusel, pearõhk sõjatööstuse arendamisele, tarbekaubad olid teisejärgulised. 5. Berliini ülestõus. Eriti teravaks muutus Saksa DV sisepoliitiline olukord 1953. aasta algul. Pärast Stalini surma aga muutus Moskva suhtumine sotsialismi ülesehitamisse Saksa DV-s. Juuni algul Moskvasse kutsutud Saksa DV juhtidele anti teada, et tuleb lõpetada sotsialismi ülesehitamine kiirendatud korras
nõuandjaid. 6. Iseloomusta sotsialistlike riikide poliitilist ja majanduslikku süsteemi. Poliitiline süsteem Kommunistlik partei kontrollis kõike, tähtis roll esimesel sekretäril, mis valiti Moskva heakskiidul. Parteiline ametnikkond inimeste vastuvõtmine range kontrolli all, tähtsateks abilisteks julgeolekuorganid, tsensuur ja propaganda. Valimised kaasati ka rahvast, hääletada sai valitseva partei ühe kandidaadi poolt. Majandussüsteem Plaanimajandus range, tootmine valitseva partei koostatud plaani alusel, pearõhk sõjatööstuse arendamisele, tarbekaubad olid teisejärgulised. 7. Iseloomusta sotsialistlikke riikide koostööd a) majanduses b) sõjalises valdkonnas. Majanduses Loodi Vastastikuse Majandusabi Nõukogu (VMN) 1949. aasta jaanuaris. Pidi aitama Moskva-meelsetel riikidel majandusraskustest üle saada ja olema aluseks majandusalasele koostööle tulevikus
Hakati normaliseerima NSVL suhteid teiste välisriikidega (Hrustsovi) Kosmonautika kuldajastu 1957-1969- Juri Gagarin kosmoselend. Seitseaastak- toidu- ja tarbekaupade küllus ning saanud maailma rikkamaks maaks. Breznev, kelle juhtimisel jõudis nsvl lõplku mandumiseni. Stagnatsiooni süvenemine 1970datel. Majandust arendati ekstensiivselt- loodi töökohti ja laiendati loodusvarade kasutuselevõttu olukorras. Kadus uuenduslikkud, kuna käsumajanduses ei soositus rahva algatust. Nõukogude majandussüsteem oli ennast ammendanud. Avastati naftamaardlad- naftadollarite eest osteti tarbekaua ja toiduaineid, sealhulgas teravilja. Säilis majnduslik satbiilsus, kuid sisuline mahajäämus vaid suurenes. Täisvõimsusel töötas vaid sõjatööstus. Stagnatsioon e seisak ei piirdunud majandusega, kajastus ka vaimuelus ja poliitikas. Elatustaseme langus ja üldine mahajäämus tekitas rahulolematust. Kaupade puudus e defitsiit oli muutunud püsivaks. Pahameelt julgesid väljendada vaid dissidendid
järelevalveasutus riigi institutsioon, mille ülesanne on teiste riigiasutuste ja ametnike või parlamendi tegevuse seaduslikkuse kontrollimine: riigi- ehk konstitutsioonikohus, riigikontroll, õiguskantsler, ombudsman, inspektsioon kantsler ministeeriumi kõrgeim ametnik, kes vastutab ministeeriumi igapäevatöö sujuvuse ning tõhususe eest, kantsler peab ametnikuna tasakaalustama ministri kui erakonnast sõltuva poliitilise figuuri mõju kapitalism majandussüsteem, milles tootmisressursid on eraomanduses ning kus majanduslik tasakaal kujuneb turu, s.o nõudluse ja pakkumise tasakaalu tulemusena kapitalistid ehk kodanlus kapitalistliku ühiskonna põhiklass, kellele kuuluvad tootmisressursid kasum summa, mille võrra ettevõtte tulud ületavad kulusid kautsjon valimisseadusega määratud rahaline sissemaks kandidaadi registreerimiseks valimistel keinsism (keinslus) Inglise majandusteadlase John M. Keynesi järgi nimetatud koolkond, mis
Tuludeklaratsioon inimese või abikaasade aasta jooksul saadud sissetuleku ametlik aruanne maksuametile Tulumaksuvaba miinimum riigi poolt kehtestatud summa, millelt ei võeta tulumaksu Tulusiire maksudena laekuva raha ümberjagamine riigi poliitiliste otsuste (seaduste ja määruste) alusel ning riigieelarve kaudu Turuhind hind, millega kaupa/teenust tegelikult müüakse ja ostetakse; turuhind sõltub nõudluse ja pakkumise vahekorrast Turumajandus arenenud riikides valitsev majandussüsteem, mida iseloomustab majandusvabadus, konkurents ning hinna kujunemine nõudluse-pakkumise suhte tulemusena Turutasakaal olukord, kus nõudmine ja pakkumine kauba/teenuse järele on teatud hinnatasemel võrdsustunud Turutõrge ehk turuhälve turumajanduse puudus, mis ei võimalda ressursse alati efektiivselt paigutada; turutõrgete pehmendamiseks sekkub valitsus, kehtestades reegleid või pakkudes ühishüvesid Täidesaatev võim vt valitsus
Majandus inimestele vajalike hüvede valmistamise, jaotamise, vahetamise ja tarbimise süsteem Teaduspark koht või paikkond, kus asub palju eriti teadusmahukat toodangut andvaid ettevõtteid, uurimisasutusi, katsetootmisettevõtteid, kõrgemaid õppeasutusi ja nende infrastruktuurüksusi Tehnoloogia viis, kuidas ja milliste tööprotsesside abiga antud majandus teatavaid hüvesid valmistab Turumajandus majandussüsteem, kus tootjad ja tarbijad ostavad ja müüvad kaupu vabalt kokkulepitud hindade alusel Uurimis- ja arendustegevus uute toodete loomissüsteem, kuhu on kaasatud teadlased ja insenerid Ühisturg riikide ühendus, kus tolliliidule lisandub ka vaba tööjõu ja kapitali liikumine, ühine kaubanduspoliitika liiduväliste riikide suhtes ja seadusandluse teatav ühtlustamine Inimtegevuse tasandid ühiskonnas · Majapidamise e
KOGUNÕUDLUSE-KOGUPAKKUMISE MUDEL Majandustsüklite klassfikatsioon pikkuse järgi 1 · Pikad äritsüklid. J. Schumpeteri1 innovatsiooniteooria kohaselt tekivad iga 40-60 a järel innovatsioonipuhangud, mida nimetatakse Kondratjevi laineteks. Innovatsioon on Schumpeteri järgi kas uute ja oluliselt erinevate toodete turule toomine, uute tootmismeetodite kasutuselevõtt või uue turu avamine. Kaasaegne innovatsioonilaine avaldub nn uue majanduse näol. Uus majandus on majandussüsteem, mis baseerub nüüdisaja infotehnoloogia saavutustel, mille abil muutuvad kardinaalselt firmade ärivõimalused ja tööviljakus suureneb hüppeliselt. Uue majanduse tunnused: - infovahetuse kiirus suureneb oluliselt; - uue majanduse ettevõtted rakendavad paindlikke juhtimismeetodeid; - tarbijaskonnale pakutakse just neile sobivaid tooteid ja teenuseid; - laovarud ja nendega seotud kulud vähenevad. · Keskmise pikkusega äritsüklid. Ligikaudu 20 aasta pikkused S
Tallinna Saksa Gümnaasium 9c Nõukogude esimene aasta 1940-1941 Eestis Referaat Koostaja: Martin Raudsepp Juhendaja: Riina Loit Tallinn 2010 Sisukord 1 Riigipööre ja Eesti iseseisvuse kaotamine.............................3 2 NSVL ümberkorraldused/repressioonid Eestis......................4 3 Ülevaade/inimeste mälestused...............................................5 4 Küüditamine..........................................................................6 4.1 Juuniküüditamine.............................................................6 4.2 Juuliküüditamine..............................................................6 5 Elu Siberis/vangilaagris.........................................................7 6 Hukkamised.............................................................................
MAJANDUS KORDAMINE 1). Millised on tootmisressursside neli liiki? Kompromiss Tootmisvõimaluste piir Nappus Ressurs 2). Kuidas mõjutavad kompromissid, piirkulud ja piirtulu meie igapäevast majandust? Näiteks kui me mõtleme iga hommikuse juuste kammimise peale. Me peame õhtul otsustama kas tõusta varem ülesse või mitte ja kas selle soengu tegemisele kuluv aeg on ikka kasulik. Loomulikult me peaksime olema juba välja mõelnud ka selle lõpptulemuse mida me siis ootame!!! 3). Mis on majandusteadus ja millised alaliigid sellel on? Majandusteadus on uurimus inimestest, kes toodavad ja vahetavad, et saada kaupu ja teenuseid, mida nad soovivad. MIDA (milliseid teenuseid ja tooteid toota ja millises mahus) KUIDAS (neid tooteid ja teenuseid toota) KELLELE (lähevad need tooted ja teenused tarbimiseks) 4). Millised on majanduse organiseerimise erinevad süsteemid? Näiteks majapidamise liikmed osalevad turgudel tarbijate...
MAJANDUSLIK KÄITUMINE JA MAJANDUSTEADUS Üksikisiku edukus oleneb suurel määral tema majanduslikust edukusest. Majandusega puutume kokku iga päev. Me teeme iga päev majanduslikke otsuseid. Me teeme valikuid. Kõik peavad tegema valikuid. Iga ettevõte peab valima. Ka riik ei saa rohkem kulutada, kui ta teenib. Olulisemad poliitilised vaidlused peetakse maksude kogumise ja kulutamise üle. Inimeste soovidel ei ole piire. Piir on aga ressurssidel, mida kasutatakse toodete ja teenuste tootmiseks. Kunagi ei jätku kõike kõigile. Mõned saavad ja teised ei saa. See on reaalsus. Kuidas otsustada, kes mida saab? (Turg). Nappus! Ressursid või tootmistegurid on: Maa maavarad, mets, põllud, õhk ja vesi, maaomand. Töö vaimsed ja füüsilised pingutused, mida inimesed kasutavad toodete ja teenuste loomiseks. Kapital hooned, tööriistad ja masinad, mida inimesed kasutavad majanduses. On ...
1. MÕISTED! SOTSIALISMILEER kommunistlike riikide üldnimetus 1950.ndatel, sinna kuulusid(14): NSVL, Rumeenia, Bulgaaria, Poola, Tsehhoslovakkia, Ungari, SDV, Jugoslaavia, Albaania, Mongoolia, P VIE, Hiina, PKorea, Kuuba SOTSIALISTLIK SÕPRUSÜHENDUS kommunistlike riikide üldnimetus 1960.ndatel, sinna kuulusid(10): NSVL, Rumeenia, Poola, Tsehhoslovakkia, Ungari, SDV, Mongoolia, PVIE, Kuuba VMN 1949 loodud Vastastikuse Majandusabi Nõukogu ,vastukaaluks Marshalli plaanile, mille eesmärgiks oli Moskvameelsetel riikidel majanduslikest raskustest üle saada ja nende riikide koostöö tugevdamine tulevikus VLO 1955 loodud Varssavi Lepingu Organisatsioon ehk Varssavi Pakt, vastukaaluks NATOle, eesmärk NSVLi ja sotsialistlike riikide sõjaline ja poliitiline koostöö SULA 19561965, periood pärast Stalini võimult lahkumist NSVLis, mille ajal valitses Hrustsov. Iseloomulik: vägivallapoliitika ja isikukultuse vähenemine NSVLi inimese elujä...
MAJANDUSLIK KÄITUMINE JA MAJANDUSTEADUS Üksikisiku edukus oleneb suurel määral tema majanduslikust edukusest. Majandusega puutume kokku iga päev. Me teeme iga päev majanduslikke otsuseid. Me teeme valikuid. Kõik peavad tegema valikuid. Iga ettevõte peab valima. Ka riik ei saa rohkem kulutada, kui ta teenib. Olulisemad poliitilised vaidlused peetakse maksude kogumise ja kulutamise üle. Inimeste soovidel ei ole piire. Piir on aga ressurssidel, mida kasutatakse toodete ja teenuste tootmiseks. Kunagi ei jätku kõike kõigile. Mõned saavad ja teised ei saa. See on reaalsus. Kuidas otsustada, kes mida saab? (Turg). Nappus! Ressursid või tootmistegurid on: Maa – maavarad, mets, põllud, õhk ja vesi, maaomand. Töö – vaimsed ja füüsilised pingutused, mida inimesed kasutavad toodete ja teenuste loomiseks. Kapital – hooned, tööriistad ja masinad, mida inimesed kasutavad majanduses. On ...
KOGUNÕUDLUSE-KOGUPAKKUMISE MUDEL Majandustsüklite klassfikatsioon pikkuse järgi 1 · Pikad äritsüklid. J. Schumpeteri1 innovatsiooniteooria kohaselt tekivad iga 40-60 a järel innovatsioonipuhangud, mida nimetatakse Kondratjevi laineteks. Innovatsioon on Schumpeteri järgi kas uute ja oluliselt erinevate toodete turule toomine, uute tootmismeetodite kasutuselevõtt või uue turu avamine. Kaasaegne innovatsioonilaine avaldub nn uue majanduse näol. Uus majandus on majandussüsteem, mis baseerub nüüdisaja infotehnoloogia saavutustel, mille abil muutuvad kardinaalselt firmade ärivõimalused ja tööviljakus suureneb hüppeliselt. Uue majanduse tunnused: - infovahetuse kiirus suureneb oluliselt; - uue majanduse ettevõtted rakendavad paindlikke juhtimismeetodeid; - tarbijaskonnale pakutakse just neile sobivaid tooteid ja teenuseid; - laovarud ja nendega seotud kulud vähenevad. · Keskmise pikkusega äritsüklid. Ligikaudu 20 aasta pikkused S
- , tähtis koht on analüüsivõimel, paindlikkusel, enesetunnetusel, . sihikindlusel, suhtlemis-, organiseerimis- ja eesmärkide püstitamise 8. , oskusel. , , , Teised majandussüsateemid. , , 9. Käsumajandus, command economy majandussüsteem (mudel) , kus . põhilistele majandusotsustele, mida toota, kuidas toota, kes saab toodetu - vastab tavaliselt valitsus, prevaleerub ühiskondlik omandus. 9. ( -) 10. Tavamajandus, traditional economy -majandus, kus inimesed sõltuvad (), oma mida-, kuidas- ja kellele valikute tegemisel eelkõige tavadest ja , , , kommetest, traditsioonidest. 11
määrati täpsed normid mitu looma/kana/kukke kellegi võib majapidamises olla. Eestis oli Hrustsovi ajaks juhtivatele kohtadele saanud hulk kaine mõistusega põllumajandusjuhte, kes püüdsid suurematest lollustest kõrvale hiilida või mitte neid nii innukalt ellu viia. 1964. aastal lõppes põllumajanduses üleminek rahalisele töötasule, mis oli väga uuenduslik NSVL puhul. Hrustsovi ajal tuli ka uus majandussüsteem selle poliitika põhisuunaks sai kohaliku võimu tugevnemine ja senise ülitsentreerituse Moskvale vähendamine. See hoogustas majandust väga ja tööstus arenes, 60. aastate algul tõusid kõik majandusnäitajad, seda põhjustas töö kohapealne juhtimine. Kuna see majandusvorm aga NSVLis laiemalt edu ei toonud, tsenraliseeriti majandus uuesti 1965. a septembripleenumi otsusega. Järk-järgult jäi kohalik võim otsustamisõigusest ilma ja
Pandi pahaks, et tootmisvahendid on kogunenud väheste kätte, keda huvitab ainult kasum. Raskeks tööst lõikasid kasu ettevõtete omanikud. Töölised töötavad, et üldse ära elada. Kapital – tootmise rajamiseks vajalik raha, et alustada firmat Aktsiaselts – ettevõte, mille kapitali moodustavad osanike sissemaksed Aktsia – osak ehk paber, mis näitab, et sa oled osanik selles firmas ja saad osa kapitalist endale Börs - aktsiate ostmise ja müümise koht Turumajandus – majandussüsteem, mis iseloomustab kaupade müügihinda, nõudlust jne Kapitalism – majanduslik korraldus, mis põhineb ainult omanikul, palgajõul ja turumajandusel Monopol – tootmise suurettevõte ühendus Tööliste olukord Pikad tööpäevad Vabrikutöö oli raske, päevad olid pikad. 13-14h tööpäevad, ülejäänud aeg töölised magasid, sõid ja läksid töölt koju ja tööle. Masinaid taheti koguaeg töös hoida.
Eesti ajalugu 1. 2. Milliseid majandusprobleeme tuli Eestillahendada aastatel 1914-1920? Esimese maailmasõja ajal halvenes majanduse olukord. Kuna enne iseseisvumist oli majandus allutatud Venemaa huvidele, siis vajas senine majandussüsteem põhjalikke ümberkorraldusi. 3. Iseloomusta Eesti maareformi. Mis toimus maareformi käigus? 10. oktoobril 1919.a võeti vastu maaseadus. Riigistati mõisate maad, hooned, tehnika ja kariloomad. Loodi 35000 asundustalu. Kõigepealt said maad Vabadussõjas silmapaistnud sõjamehed. Mis oli maareformi tulemus? Maareformi käigus asendus mõisamajandus talumajandusega, kadusid vastuolud. Kujunes välja lojaalne väikemaaomanike kiht. 4
regulatsioon. Miks riik sekkub majandusse? Valdkonnad, kus turumehhanismid ei suuda tagada maksimaalselt kasumit. Näiteks: haridus, riigikaitse, teede kasutamine jne. Kuidas riik sekkub? ● Reguleerib kaupade hindu, kvaliteeti ja kvantiteeti. ● Mõjutab subsiidiumide ja maksudega majanduskäitumist ● Tegeleb ise tootmisega ● Teeb rahalisi ülekandeid ja väljamakseid vastavalt sotsiaalsetele vajadustele. Majandussüsteemid Milline majandussüsteem on parim? 1) Tavamajandus? 2) Käsumajandus? 3) Turumajandus? 4) Segamajandus? Majandusüsteemid Ühest vastust küsimusele, milline majandus- süsteem on parim, pole suudetud veel leida. Printsiip Piirprintsiip - tulu millegi tootmisest või tarbimisest kasvab teatud piirini. Sellest edasi pole mõtet enam toota või tarbida, sest tulu hakkab vähenema. Näiteks: Ostame kolm 1 eurost jäätist. Kas neljanda
hääletuste ja rahva omaalgatuste kaudu. Seadusandlikku võimu teostas riigikogu, kuhu kuulus 100 liiget. Täidesaatvat võimu teostas valitsus, mis vastutas riigikogu ees ja mida juhtis riigivanem, Riigipea/presidenti ametikoht oli ühendatud. 2. Millised majandusprobleeme tuli Eestil lahendada aastatel 1914-1920? Esimese maailmasõja ajal halvenes majanduse olukord. Kuna enne iseseisvumist oi majandus allutatud Venemaa huvidele, siis vajas seinine majandussüsteem põhjalikke ümberkorraldusi. 3. Iseloomusta Eesti maareformi. Mis toimus maareformi käigus? 10.oktoobril 1919.a võeti vastu maaseadus. Riigistati mõisnike maad,hooned,tehnika ja kariloomad. Loodi 35000 asundustalu. Kõigepealt said maad Vabadussõjas silmapaistnud sõjamehed 4. Mis oli maareformi tulemus? Maareformi käigus asendus mõisamajanduse talumajandusega, kadusid vastuolud. Kujunes välja lojaalne väikemaaomanike kiht. 5
tööjõud, (maad). Mida kõrgemale tõuseb ühiskonna arengutase, seda olulisemaks muutub inimressurss oskusteave, tööjõu kvalitet. Kõik majandussüsteemid funktsioneerivad ressutsside piiratuse tingimustes. Järelikult peab majandus jagama ressursse mitme ja sageli omavahel konkureeriva eesmärgi vahel, mistõttu tuleb pidevalt lahendada majandamise põhiküsimusi mida toota, kuidas toota ja kellele toota. Tootmisressursse võib paigutada mitut moodi. Vastavalt sellele kujuneb välja majandussüsteem. Tänapäeval on nelja tüüpi süsteeme tavamajandus, käsu- ehk plaanimajandus, turumajandus ja segamajandus. Tavamajandus kõige algelisem. Lihtsad tööriistad, väike tootlikkus. Enamiku toodandust tarbitakse kohapeal või vahetatakse välja. Suur tähtsus traditsioonidel ja kommetel, väike tähtsus ratsionaalsusel ja efektiivsusel. Aafrika ja Aasia vaesemates piirkondades. Plaani- ehk käsumajandus NL-is ja teistes diktatuuririikides. Määrab plaan. Hinna kehtestab valitsus
6 Genova Liguuria 607 906 7 Bologna Emilia Romagna 380 181 8 Firenze Toskaana 371 282 9 Bari Apuulia 320 475 10 Catania Sitsiilia 293 458 Majandus , eksport , inport ja transport Itaalias on kapitalistlik majandussüsteem. Itaaliat iseloomustab ka kõrge SKP. 2008. aastal oli Itaalias suuruselt seitsmes majandus maailmas ja suuruselt neljas Euroopas. Itaalia on G8 liige ja Euroopa Liidu üks asutajaliige. Euro, mis vahetas välja Itaalia liiri, võeti kasutusele 2002. aastal. SKP jaotumine sektoritesse (2009)[4] Osaka Sektor al Põllumajand 1,8% Tööjõu jaotumine us
Kas Eestis on ettevõtlus seadustega reguleeritud? Kui jah, siis mis seadustikus? (Õpetaja võiks õpilastele näidata www.riigiteataja.ee kodulehekülge) Majandusringluse parem mõistmine seoses turumajandusega Kas Eestis on vaba turumajandus? (Arutelu huvides võib õpetaja õpilastele näidata ETV2-st www.etv2.ee arhiivist saadet “Vita brevis” turumajandusest.) Kas turumajandus on kõige parem võimalus Eesti jaoks? Milliseid majandussüsteeme veel tunned? Milline võiks olla ideaalne majandussüsteem? Kirjelda! Majandusringluse parem mõistmine seoses rahaga Kirjelda olukorda, kui maailmas ei oleks enam raha. Kas sularaha võib käibelt kaduda? Miks? Kui jah, siis mitme aasta jooksul? Kas pärast eurole üleminekut oled teinud rohkem sularaha- või kaardimakseid? Millega võiks sularaha asendada? Milline näeks raharinglus välja siis, kui vahetusvahendiks ei oleks raha, vaid muud kaubad (toimuksid ainult bartertehingud)? Mida tähendab, et raha on akumulatsioonivahend?
Seejärel olid põhilised haldusüksused jälle rajoonid ja külanõukogud. Rajoonide arvu ja piire muudeti 1959, 1961, 1962, 1964. Suurem osa Eesti NSV perioodist (peale 1964) oli Eestis: · 15 rajooni · paarsada külanõukogu (1964. a. 242, 1989. a. 191) · u. 24 alevit · u. 27 väiksemat linna · 6 vabariikliku alluvusega linna (Tallinn, Tartu, Kohtla-Järve, Pärnu, Narva, Sillamäe) II Majandus Eesti NSVs kehtis samasugune majandussüsteem kui NSV Liidus tervikuna: maa ja ettevõtted olid riigistatud, eraomandit polnud, valitses plaani- ehk käsumajandus. Esimesel nõukogude aastal (1940-41) ei jõutud veel vana majandussüsteemi täielikult lõhkuda, seda tehti peale sõda. Eestis viidi läbi: · industrialiseerimine Laiendati põlevkivitööstust, eriti arendati masina- ja metallitööstust, st. rasketööstust. Tooraine ja tööjõud toodi suures osas sisse mujalt NSV Liidust, toodang veeti välja. Eestisse
ÜHISKONNAGEOGRAAFIA I KURSUS Muutused ühiskonnas. Maailma rahvastik. 1. Põhimõisted: Inimgeograafia e ühiskonnageograafia sotsiaalteadus, mis uurib ühiskondlike nähtuste ruumilist korraldust. Majandus hüvede tootmise, vahetamise, jaotamise ja tarbimise süsteem. Majandussubjektid majanduses tegutsejad Maailmamajandus kogu maailma hõlmav majandus Tootmisviis eluks vajalike elatusvahendite hankimise viis, kasutatav tehnoloogia ning ühiskondlikud suhted. Geograafiline tööjaotus spetsialiseerumine nendele toodetele, mille tootmiseks on kõige paremad eeldused. Sõltuv industrialiseerimine Üleminek uuele tootmisviisile suruti teise riigi poolt peale, arendati ainult emamaale vajalikke majandusharusid. Faktooria kaubanduslik või sõjaline tugipunkt. Globaliseerumine e üleilmastumine kujuneb välja terviklik, kogu maailma hõlmav majandussüsteem, toimub järjest süvenev spetsialiseerumine (globaalne tööjaotus), ...
KELLELE? lähevad need tooted ja teenused tarbimiseks Käsumajandus riikides, kus majandusotsuste tegemine on valitsuse käes. Valitsus annab käske, et teha mida? kuidas? ja kellele? valikuid. ( Eestis kuni 1989 aastani ) Tavamajandus üks vanimaid majandussüsteeme. Mida? Kuidas? Ja Kellele? valikute tegemisel sõltuvad inimesed eelkõige tavadest ja kommetest. Majanduslike otsuste tegemisel lähtutakse uskumustest, veendumustest ja tavadest. Segamajandus majandussüsteem, kus kõrvuti erasektoriga funktsioneerib ka avalik ( riigi ) sektor ning riik reguleerib majandust. Turumajandus ehk vaba ettevõtlus. Alustalad : 1) eraomand 2) hinnasüsteem 3) turukonkurents 4) ettevõtlikkus 1) kapital ja muud ressursid, mille omanik on eraisik või ettevõte, mitte aga riik. 2) tähendab hindade kasutamist piiratud ressursside jaotamiseks. 3) tähendab võistlust ostjate ja müüjate seas ressursside ja kaupade ostmise ja müümise pärast.
MÕISTED: kirik ● kõik ristitud inimesed (kes nimetavad end kristlasteks; nn jumala rahvas); ● kristlike koguduste struktuuri üldnimetus; ● pühakoda või hoone, kuhu kogudus jumalateenistuse pidamiseks koguneb. klooster kiriku , söögisaali, raamatukogu , elukambrite ja mõnikord ka muude hoonete kompleks , kus inimesed elavad rütmilises elutsüklis, harrastades Jumalale keskendumiseks sobivat eluviisi. vaimulikud ordud sõjaline vennaskond, mille liikmed andsid mungatõotused ning pühendusid kiriku huvide või usu kaitsmisele. ketserlus kiriku ametlikust õpetusest kõrvalekaldumine ...
VENE MUUSIKA 1. Modest Petrovitš Mussorgski 1839-1881 õpingud, teenistus kaadrisõjaväelasena. Tee muusika juurde. Sündis Pihkva kubermangus mõisniku perekonnas. Esmase klaverioskuse sai emalt. 1852 astus kadettide kooli, kus õpetati ka klaverimängu. 4a pärast alustas teenistust kaardiväeohvitserina. Tutvus Balakireviga, lahkub sõjaväest ja alustab muusikaga. 1861 sai ta rahulikult pühenduda oma loomingule, kuna elatus mõisast saadavatest tuludest, pärisorjuse kaotusega halvenes aga tema majanduslik seisund. (majandussüsteem suureneb). Veedab enam joomakaaslastega. Maj.olukord oluliselt ei paranenudki ning surmapõhjuseks sai alkoholism. 2. Mussorgski ooperid, „rahvadraamad“ „Boriss Godunov“ ja „Hovanstšina“ Mussorgski on kirjutanud kaks ooperit: „Boriss Godunov”, mis räägib Vene valitsejast, kes sai võimule ebaausalt. Ooper jutustab Borissi kroonimisest ning ooper lõp...
teaduslik-tehnilist koostööd. 5. Iseloomusta sotsialistlike riikide poliitilist ja majanduslikku süsteemi. Poliitiline süsteem Kommunistlik partei - kontrollis kõike, tähtis roll esimesel sekretäril, mis valiti Moskva heakskiidul. Parteiline ametnikkond - inimeste vastuvõtmine range kontrolli all, tähtsateks abilisteks julgeolekuorganid, tsensuur ja propaganda . Valimised - kaasati ka rahvast, hääletada sai valitseva partei ühe kandidaadi poolt. Majandussüsteem Plaanimajandus - range, tootmine valitseva partei koostatud plaani alusel, pearõhk sõjatööstuse arendamisele, tarbekaubad olid teisejärgulised. 6. Kriisid ide-euroopas Moskva poliitika Ida-Euroopas. 1950. aastateks oli Moskva võim Ida-Euroopa riikides kindlustunud. Nõukogude Liidu peamiseks eesmärgiks oli ka edaspidi nendes riikides oma mõju säilitada ja veelgi tugevdada. Selleks oli vaja idabloki riigid lõplikult sovietiseerida ehk nõukogustada
Loomakasvatus: lambad, kitsed. Toiduainetööstuses tegeletakse veinide, oliivõli, kuivatatud ning konserveeritud aed- ja köögiviljade valmistamisega. Teenindus: puhkemajanduse ja turismi arendamine. Selle eeldused: soe kliima, päikesepaisteline suvi ja soe merevesi, liiva- ja kruusarannad, ajaloolised ja looduslikud vaatamisväärsused, palju on rajatud hotelle ning kuurorte. Suur osa rahvastikust töötab puhkemajanduses. Itaalias on kapitalistlik majandussüsteem. Itaaliat iseloomustab ka kõrge SKP. 2008. aastal oli Itaalias suuruselt seitsmes majandus maailmas ja suuruselt neljas Euroopas. Itaalia on G8 liige ja Euroopa Liidu üks asutajaliige. Euro, mis vahetas välja Itaalia liiri, võeti kasutusele 2002. aastal. Itaalia suurimad ekspordiartiklid on: 7 ehituskaubad tekstiil ja riided tootmismasinad mootorsõidukid veoseadmed kemikaalid
Siirdeühiskond – Ühiskonna arenguetapp, kus toimub üleminek diktatuurilt demokraatiale Eliit – Väike ühiskonna grupp, kes asub tipus oma jõukuse või päritolu tõttu Leibkond – Majapidamisüksuses elavad inimesed, kes teevad ühiseid majanduslikke otsuseid Sotsioloogia – Ühiskonnateadus Korruptsioon – Võimu kuritarvitamine enda kasuks Konveier – Tööliin Revolutsioon – Riigipööre Reform – Mingis ühiskonnavaldkonnas tehtud muutus Kapitalism – Eraomanduses olev majandussüsteem Erakond – Vabatahtlik poliitiline ühendus, eesmärk võimule saada Pluralism – Mitmekesisus, paljusus. Võim on jagatud huvigruppide vahel Assamblee – Üldkogu Delegeerima – Õigust siirdama, volitama Formaalne – Ametlik Kampaania – Aktsioon poliitilise eesmärgi saavutamiseks Opositsioon – Parteide ühendus, kes ei kuulu valitsusse ja kellel on valitsusega erinevad seisukohad Koalitsioon – Valitsuses olev parteide ühendus, kes tegutseb oma valitsusprogrammi alusel
Seejärel olid põhilised haldusüksused jälle rajoonid ja külanõukogud. Rajoonide arvu ja piire muudeti 1959, 1961, 1962, 1964. Suurem osa Eesti NSV perioodist (peale 1964) oli Eestis: · 15 rajooni · paarsada külanõukogu (1964. a. 242, 1989. a. 191) · u. 24 alevit · u. 27 väiksemat linna · 6 vabariikliku alluvusega linna (Tallinn, Tartu, Kohtla-Järve, Pärnu, Narva, Sillamäe) II Majandus Eesti NSVs kehtis samasugune majandussüsteem kui NSV Liidus tervikuna: maa ja ettevõtted olid riigistatud, eraomandit polnud, valitses plaani- ehk käsumajandus. Esimesel nõukogude aastal (1940-41) ei jõutud veel vana majandussüsteemi täielikult lõhkuda, seda tehti peale sõda. Eestis viidi läbi: · industrialiseerimine Laiendati põlevkivitööstust, eriti arendati masina- ja metallitööstust, st. rasketööstust. Tooraine ja tööjõud toodi suures osas sisse mujalt NSV Liidust, toodang veeti välja. Eestisse
Majanduse mõisted: 1. Aktsiaselts - majandusühing, mille omanikeks on selle aktsiate omanikud (aktsionärid), kes on sel teel ettevõttesse oma raha paigutanud / äriühing, millel on aktsiateks jaotatud aktsiakapital. 2. Aktsiisimaks- kaudne maks, mida rakendatakse tarbimise reguleerimiseks ja riigieelarve tulude saamiseks / maks, mida riik kehtestab teatud kaubaga kauplemisele või tootmisele. Levinumad aktsiisid on alkoholi-, tubaka- ja kütuseaktsiis. 3. Aktiva - bilansi vasakpool,firma varad. 4. Passiva -bilansi parempoolne osa, kohustused ja omakapital. 5. Aktsia -väärtpaber, mis tõendab, et selle omanikule kuulub aktsiaseltsi põhikapitalist aktsia väärtusele vastav osa. Aktsionärile makstakse dividendi näol omanikutulu. 6. Osaühing - äriühing, millel on osadeks jaotatud osakapital. Osaühing vastutab oma kohustuste täitmise eest kogu oma varaga. 7. Mittetulundusühing - isikute vabatahtlik ühendus, mille eesmärgiks pole kasumi tee...
vajalike ühiskondlike ja majanduslike protsessidega: iseseisvalt või tänu emamaale. Iseseisev industrialiseerimine- Riigi industrialiseerimine omal algatusel ja põhiliselt oma jõududega(euroopa) sõltuvindustrialiseerimine-emamaa viis kolooniatesse industriaalse tv. Tootmisviis- ühiskonna arenguks vajalike elatusvahendite hankimise viis, mida iseloomustavad tehnoloogia ja sotsiaalsed suhted Turumajandus- arenenud riikides valitsev majandussüsteem, mida iseloomustab majandusvabadus, konkurents ning hinna kujunemine nõudluse- pakkumise suhte tulemusena. Globaliseerumine- kogu maailma haarav majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste kontaktide tihenemine tänu side/IT ja transpordi (lennundus!) arengule. Primaarne sektor- majandussektor, mis tegeleb hüvede loodusest saamisega Sekundaarne sektor- majandussektor, mis tegeleb tooraine töötlemise, valmistoodete tootmise ja tarbijatele edastamisega.
Teaduspark - koht või paikkond, kus asub palju eriti teadusmahukat toodangut andvaid ettevõtteid, uurimisasutusi, katsetootmisettevõtteid, kõrgemaid õppeasutusi ja nende infrastruktuuriüksusi. Tehnoloogia viis, kuidas ja milliste tööprotsesside abiga antud majandus teatavaid hüvesid valmistab. Toorainekartell - ühendus, mille moodustavad mingit toorainet või põllumajandussaadust tootvad ja eksportivad riigid. Turumajandus - majandussüsteem, kus tootjad ja tarbijad ostavad ja müüvad kaupu vabalt kokkulepitud hindade alusel Uurimis- ja arendustegevus - uute toodete loomissüsteem, kuhu on kaasatud teadlased ja insenerid
võrra vähem kui samal ajal aasta tagasi. Tööpuuduse määr tõusis viimase kolme aasta kõrgeimale tasemele ulatudes 7,6%-ni. Keskmine brutokuupalk ulatus IV kvartalis 13 117 kroonini, mis on 6,9% rohkem kui möödunud aastal samal ajal. Reaalpalk vähenes 1,3%. Küsimustik Küsisin viis küsimust viielt isikult vanuses 16-20. 1. Kuidas suhtute Eestis olevasse majandussüsteemi? Neli vastanut ütles, et neile meeldib Eestis olev majandussüsteem, kuna riik osaliselt hoiab silma peal ning kohati oskab ka suunata. Üks vastanu ei osanud kindlalt seisukohta võtta. 2. Mida Te arvate hetkel olevast majandussurutisest? Vastanud arvasid, et ükskord oli oodata sellist langust, kuna majandus kasvas viimasel ajal väga hoogsalt. Samuti vastanud ütlesid, et hetkel see majandussurutis pole neid ega nende lähedasi mõjutanud ning nad ei muretse sellepärast. Majandussurutise lõpuks ennustati
MAJANDUSE ABC 10. RAHA JA PANGANDUS Raha tekkimine ja ajalugu Bartermajandus – majandussüsteem, kus hüviseid vahetatakse üksteise vastu ja üldine ekvivalent ning vahetusvahed puudub Kui raha ei usaldata: RAAMAT a) bartermajandus Ebaef- ektiivne b) raha asendamine ($-seerumine) KING KINOPILET Raha tekkimine Raha –
kus inimesed elavad rütmilises elutsüklis, harrastades Jumalale keskendumiseks sobivat eluviisi vaimulikud ordud - sõjaline vennaskond, mille liikmed andsid mungatõotuse ketserlus - kristluse ametlikust doktriinist hälbivad õpetused inkvisitsioon - kiriku kohtu vorm keskaegses Euroopas ristisõjad - ristiretked ristiusu levitamiseks või kaitseks läänikord - feodalism, Euroopale omane olnud feoodidele tuginev aadlist sõjameeste elukorraldus naturaalmajandus - elatusmajandus, majandussüsteem, mille puhul kaubalis-rahalised suhted on kas vähearenenud või puuduvad üldse raad - magistraat, keskajast pärinev kollegiaalne linna võimu-, esindus- ja kohtuprgan tsunft - käsitööliste vennaskond gild - keskaegne või keskajast pärinev kutseorganisatsioon, harvem usuline või poliitiline organisatsioon Hansa Liit - Põhja-Saksamaa, Skandinaavia maade, Madalmaade ja Liivimaa Linnade kaubanduslik ja poliitiline liit
Karjakasvatus Karjakasvatuse põhieesmärk oli piima ja liha tootmine. Samuti olid tähtsal kohal nahk, vill, sarved, munad ja rasv. Koduloomad olid vajalikud ka põllutööl ja raskete koormate vedamisel. Kõige väärtuslikum koduloom oli lehm, talupoegade tähtsaim elatusallikas. Lehmapiim oli hinnaline toode. Peeti ka lambaid ja kitsi. Põhiline reisi - ja kaubaveoloom oli eesel. Majandus ja kaubandus Egiptlase majandussüsteem oli rangelt korraldatud, seda juhtis keskvõim, mis ei lubanud märkmisväärsed isiklikku vabadust. Riiklik jaotussüsteem tagas inimestele kõik omatarbeks vajaminevaja kindla palga, millega elatali peret ja rahuldati piiratud määral neid vajadusi, mida riik täita ei saanud. Eriti tähendas see sobivate hauapanuste kogumist. Väga harva oli võimalik karjääri valida. Üldiselt võttis poeg üle isa ameti ja hakkas tema õpipoisiks
-oluline on väliskaubandus väikestele riikidele, kellel on väike siseturg) Tegurid: -Ressursside piiratus -Toodete mitmekesisus -Hindade erinevused -Mitmepoolse kasu taotlus c. Kaubandusbilanss – ekspordi ja impordi vahe rahaline väljendus. Ex suurem kui import, on kaubandusbilanss +. Maksebilanss – Statistiline kokkuvõte, mis summeerib konkreetse riigi teatud perioodi jooksul tehtud majandustehinguid ülejäänud maailmaga. d. Avatud ja suletud majandused Avatud majadus – majandussüsteem, milles lubatakse tehinguid v’lismaisete majandussubejektidega Suletud majandus – majandussüsteem, millel puuduvad väliskaubanduslikud suhted e. Kasud ja probleemid Kasud: Kauplemine võimaldab suurendada heaolu, kas kaupade valiku suurendamise või kaupade odavamaks muutumise kaudu. Väliskaubandus on soodne nende tootmistegurite omanikele, mida kasutatakse eksportkaupade tootmiseks Probleemid: 1. Kahjulikud mõjud neile ressursiomanikele, kes peavad konkureerima inpordiga 2
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
