Kuigi turustusahelaga seonduv kuulub turunduse valdkonda, vajab see probleem käsitlemist ka siinkohal. Nimelt käsitletakse turunduses turustusahela liikmeid vaid valikuobjektina, turuinstitutsioonides aga majandussubjektidena , kes teevad oma valikuid, langetavad otsuseid turus- tusahelas ees või järel tegutsevate majandussubjektide suhtes. Turustusahel on erinev tootmis- ja tarbekaupadel ning teenustel. Siinkohal piirdume vaid tarbekaupadega, mille turustamisel võib kasutada 0-ahelat, ühe-, kahe- või kolmeastmelist (-lülilist) turustusahelat (vt. joonis 8). Tootja Tootja Tootja Tootja Agent...
M0 ringlusesse lastud sularaha + ringlusesse lastud kontoraha. Baasraha M1 (kitsas rahapakkumine) sularaha majanduses + nõudmiseni krooni- ja välisvaluutahoiused ehk arvelduskontod pankades. M2 (laiem rahapakkumine) M1 + tähtajalised ja säästud- ja muud hoiused Eesti kroonides. Kvaasiraha = M2 M1. Raha pakkujad keskpank ja kommertspangad. Kohustuslik reservimäär rr = (RR/DD) x 100 RR kohustuslik reserv, DD nõudehoiused Rahanõudlus majandussubjektide nõudlus raha järele, mida nad soovivad hoida likviidsel kujul. Rahanõudluse osad tehingunõudlus, ettevaatusnõudlus, spekulatiivne nõudlus. Intressimäär on hind, mida makstakse raha laenulevõtmise eest ja saadakse raha laenuandmise eest mingi perioodil, mida väljendatakse protsentuaalse osana laenusummast....
1 Mikroökonoomika uurimissuund ja tähtsus. Mikroökonoomika uurib, kuidas kodumajapidamised ja ettevõtted teevad majanduslikke valikuid nappivate ressursside tingimustes, maksimeerimaks rahulolu või kasumit. 1.2 Majanduse põhiküsimused Iga ühiskonna ressursid on piiratud ja see ei sõltu ei ühiskonna arengutasemest ega ka valitsevast ühiskonna korraldusest. Iga majandussüsteem peab enda jaoks lahendama kolm põhiküsimust: mida toota, missuguseid tootmistegureid kasutada ja kuidas toodetuid hüviseid jaotada. Peaaegu igat hüvist saab toota erinevatel viisidel, milline neist valida sõltub taotletavast efektiivsusest. Harilikult mõeldakse efektiivsuse all tootmise efektiivsust. Majandusteadlased kasutavad sageli aga mõistet majanduslik efektiivsus. Majanduslikust efektiivsusest saame rääkida siis, kui ei ole võimalik suurendada ühegi inimese heaolu, vähendamata samal ajal mõne teise inimese heaolu. Selline efekt...
Vallo Olle 2009 Konspekt loengute, slaidide, osaliselt seaduste ja õpik ,,Munitsipaalõigus loengud" V.Olle põhjal ____________________________________________________________________________________________________ § 1. MUNITSIPAALÕIGUSE ALUSED ____________________________________________________________________________________________________ 1. Kohaliku omavalitsuse mõiste ja aine Munitsipaalõiguse mõiste - avalik-õiguslike õigusnormide kogum, mis KOV realiseerimise tagamise eesmärgil reguleerib: 1) kohaliku omavalitsuse üksuste (Eestis vallad, linnad) õiguslikku seisundit, organisatsiooni, ülesandeid, tegevusvorme ja nende tegevuse kontrolli; 2) isikute õigusi ja kohustusi kohaliku omavalitsuse valdkonnas. Munitsipaalõigus on põhiseaduses sätestatud omavalitsusüksus...
1.Mikroökonoomika . Sissejuhatus. Majandusteadus on majandussubjektide käitumise seletamise viis, mis lähtub eeldustest, et inimestel on eesmärgid ning nad otsivad õigeid teid nende eesmärkide saavutamiseks. Majandusteadus jaguneb kolmeks majandusharuks. 1)Majandusprotsesside ja neid protsesse mõjutavate seaduste tundmaõppimisega tegeleb majandusteooria. 2) Rakenduslik majandusteadus tegeleb sellega, kuidas õpitud seadusi üksikute majandussubjektide huvides kasutada. 3)Majandusseaduste kogu ühiskonna huvides rakendamisega ja ühiskonna muutmisega...
5 1 TULUMAKS.................................................................................................................................................5 1.1 Maksu objekt ja maksumaksja...............................................................................................................5 1.2 Resident ja mitteresident........................................................................................................................6 1.3 Maksu laekumine....................................................................................................................................6 2 ÜKSIKISIKU TULU MAKSUSTAMINE...
Makroökonoomikas (rahvamajandusteaduses) on kasutusel 2 peamist näitajat: Sisemajanduse kogutoodang (SKT): siseriigis aasta jooksul toodetud lõpptarbimisega kaupade ja osutatud teenuste kogusumma rahalises väärtuses Rahvamajanduse kogutoodang (RKT): kodumaise päritoluga tootmistegurite (sõltumata kas need asuvad siseriigis või välisriikides) toodetud kaupade ja teenuste kogusumma. (Rahvuslik koguprodukt). RAHVAMAJANDUSE PÕHIMÕISTED · rahvatulu on ühiskonna majandussubjektide teenitud kogutulu. RT=SKT sünonüümid SKT RT-st rahalises väärtuses suurem (RT-st arvatakse maha kaudsed maksud ja amortisatsioonikulud) · inimarengu indeks hinnatakse ja võrreldakse inimeste valikuvabadust rahva keskmise eluea, hariduse taseme ja ühe elaniku kohta tuleva sissetuleku (SKT/a elaniku kohta) alusel 1990-st alates avaldab ÜRO indeksitabeleid, indeksi väärtus alla 0,5 tunnistab riigi madalat arengutaset....
Konkurentsis toimetulekuks peab müüja leidma vastuse küsimusele, miks tarbija just tema kaupa või teenust peaks ostma. Ta peab välja selgitama, mida nad pakuvad, millised on nende hinnad, kuidas reklaamivad oma tooteid, milline on nende maine. Kirjeldatakse konkurentide tugevaid ja nõrku külgi. Seejärel võrreldakse konkurentidega ettevõtte ja toodete kõige olulisemaid omadusi. Nendeks omadusteks võivad olla hind, kvaliteet, asukoht, ettevõtte tuntus vms. Konkurentsieelis eristab ettevõtet konkurentidest. Selleks võib olla suur kaubavalik, kiire või hea teenindus, kliendile sobiv tööaeg, konkurentidest parem garantii, madalam hind vms. Valida võib ainult sellise konkurentsieelise, mida suudetakse alati pakkuda. Konkurentsieelis on põhjuseks, miks vähemalt osa tarbijaid eelistab antud ettevõtte t...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Avaliku sektori majanduse instituut Majandusõiguse õppetool Anastassia Toming, 072710 MIS PROBLEEME VÕIB TEKKIDA ETTEVÕTETE ÜHINEMISEL, JAGUNEMISEL VÕI ÜMBERKUJUNDAMISEL? Essee õppeaines Äriõigus Õppejõud: dotsent Enno Oidermaa Tallinn 2008 2 Mina tahaksin käsitleda probleeme, mis võivad tekkida ettevõtete ühinemisel, jagunemisel või ümberkujundamisel. Arvan, et need probleemid on tõesti aktuaalsed. Proovin ka välja pakkuda, kuidas võib nendest probleemidest hoiduda. Eestis on tohutult palju (umbes 40 000) erinevaid ettevõtteid ja nende arv pidevalt kasvab. Muidugi mõned neist ühinevad, mõned jagunevad, mõned kujundavad ümber, mõned aga lihtsalt lõpetavad oma tegevust. Me ei hakka räägima sellest, miks nad seda teevad, räägime...
o 1936 ''Hõive, intressi ja raha üldteooria'' o Bretton Woods'i konverents 1944, kus loodi IMF, WB ja ITO o Võtmehindade jäikus (eelkõige palkade jäikus), vajadus stabiliseerimispoliitika järele o kogunõudluse mõjutamine eelarvepoliitikaga, turg ei tasakaalustu, eriti majanduse languse tingimustes o Uusklassikaline koolkond(1970/80-...), adaptiivsed ootused; ratsionaalsete ootuste koolkond: o majandussubjektide ratsionaalsed otsused täieliku info tingimustes (st inimesed ei tee tulevikuootuste kujundamisel süstemaatilisi vigu) o ratsionaalsete tulevikuootsute korral on valitsuse poliitikal väiksem mõju o Mikromajanduse üldine skeem o Makromajanduse üldine skeem o Majanduse edukuse alused: o valuutakomitee süsteem...
seadusandlikul teel kaudselt mõjustada, · toimub ressursside jaotus kodumajapidamiste ja ettevõtete individuaalsete majanduslike valikute (turuindividualism) põhjal, · koordineerib valikuid, majanduslikke otsuseid vabalt kujunev hinnamehhanism, hüviste ja tootmistegurite nõudluse-pakkumise vahekord turgudel, · eeldab klassikaline turumajandussüsteem täielikku valikuvabadust kõigi majandussubjektide osas, · kuulub sellises puhtas kapitalistlikus ühiskonnas enamik tootmisteguritest üksikisikutele (eraomanikele), · on turgude erinevad liigid (kauba-, tööjõu-, kapitali- ja väärtpaberiturg) hästi välja arenenud, toimivad omavahel seostatult ning tasakaalustavad vastastikku üksteist. Turumajandus on selline majandus, mille jätkuvat funktsioneerimist, osaprotsesside tasakaalustamist ning nende efektiivset tegutsemist reguleerib ja tagab turg....
Käesolevas gümnaasiumi õpikus me sellist mehhaanilist vahet ei tee. Mikro- ja makroökonoomika Sissejuhatus Samal ajal pakub majandusteooria vastuseid küsimustele, mida loetakse mittemajanduslikeks (millest sõltub, kui palju lapsi vanemad soovivad, kuidas kontrollida kuritegevust, miks poliitikud toimivad just nii nagu nad toimivad). Majandusteooria on majandussubjektide käitumise seletamise viis, mis lähtub eeldusest, et inimestel on eesmärgid ning nad otsivat õigeid teid nende eesmärkide saavutamiseks. Seejuures ei kata majandusteooria mitte kogu majandusteadmiste valdkonda. Joonisel 1.1. on kujutatud majandusteaduse jagunemine kaheks: majandusteooriaks ja rakenduslikuks majandusteaduseks. Rakenduslikud majandusteaduslikud distsipliinid2 hõlmavad praktilisi valdkondi nagu turundus, juhtimine, majandusarvestus jne...
sajandit. See on aeg mil tekkis ookeane ületav merekaubandus ja maailmamerede taguseid alasid kontrollivad impeeriumid, mis teineteisega maailmamajanduse kontrolli eest võistlesid (Hispaania, Portugal, Inglismaa, Holland, Prantsusmaa). Sisemaise kaubavahetuse ja majandussuhete samaväärselt kiire areng pidi ootama raudtee leiutamist 19. sajandil, mis võimaldas majandussidemete teket varem teineteisest liiga kaugel olevate majandussubjektide vahel. Majanduse globaliseerumine on pidevalt süvenenud, tähendades, et kõik maailma majandussubjektid (riigid, ettevõtted, töötajad) on järjest enam liitumas kokku, et moodustada üks majandusruum. See tähendab füüsiliste ja virtuaalsete kommunikatsioonikanalite jõudmist tasemele, mis võimaldab teineteisest järjest kaugemal paiknevatel majandussubjektidel olla järjest tihedamates majandussuhetes, mis varemalt ei olnud...
Riigi väliskaubandusbilansis kajastatakse materiaalsete kaupade ja teenuste eksport- importtehinguid. Väliskaubandusbilanss on maksebilansi üks osa, maksebilanss on statilise arvestuse süsteem, mis peegeldab rahalises vormis sisemaa majandussubjektide välismajanduslikke tegevusi. Riigi seisukohalt on maksebilanss üheks ülevaatlikumaks informatsiooni allikaks välismajanduslike juhtimismehhanismide kavandamisel ja kogu majanduspoliitika kujundamisel. Enamasti ei toimu kaubavahetus välisriikide vahel samadel alustel kui siseturul. Valitsused rakendavad majanduspoliitilisi meetmeid mõjutamaks riigi väliskaubandust.nende meetmetega püütakse kas piirata importi ja soodustada eksporti või vastupidi...
Rahvamajanduse arvepidamine on reeglite ja definitsioonide kogum, mida kasutatakse kogu majanduses valmistatud toodangu ja tulu mõõtmiseks. SKP arvutamise viisid: 1. tarbimise meetod (kulutuste lähenemisviis); 2. sissetulekute meetod; 3. tootmise meetod. Kulutuste ehk tarbimise lähenemisviis SKP leidmiseks liidetakse kõik erinevate majandussubjektide (kodumajapidamiste, firmade, avaliku sektori ja välissektori) tehtud kulutused lõpptoodangu ostmiseks (lähtudes toodangu turuväärtusest). Tarbimiskulutused (C) on kõik kodumajapidamiste poolt tehtud kulutused aasta jooksul toodetud hüviste ostmiseks. Investeeringud (I) on firmade kulutused seadmetele, masinatele, hoonetele ehk tootmisvahenditele ja kaubavarudele. Siia kuuluvad ka kodumajapidamiste kulutused uue eluaseme soetamiseks. Investeeringute komponendid: 1...
Keskkonnaökonoomika definitsioon ja valdkond. Keskkonnaökonoomika on · majandusteaduse rakendusharu, mis käsitleb inimeste sotsiaal-majanduslikku tegevust mõjutavaid tegureid ja nende seoseid keskkonnaga · majandusteaduse haru, mis käsitleb looduskeskkonna kaitse ja loodusressursside (nii taastuvate kui taastuvate) kasutamisega seotud majandusküsimusi · ökonoomika, mis tegeleb looduskapitaliga. Keskkonnaökonoomika tegeleb peamiselt loodusressursside ammutamise ja keskkonna saastamise majandusliku aspektiga. 2. Malthuse teooria. Malthus sõnastas oma teoses printsiibi, mille kohaselt inimeste arv kasvab geomeetrilises progressioonis (1, 2, 4, 8, 16), nende kasutada olevad ressursid aga aritmeetilises progressioonis (1, 2, 3, 4, 5). Printsiip põhineb tõsiasjal, et rahvastiku kasvu osas võis mitmetes maades sel ajal tõepoolest täheldada geomeetrilist progressiooni, samas piiras ressursse Maa, aga eriti haritava maapinna lõ...
Majandusõpetus Majandussubjektid on kõik majandussüsteemis osalevad elemendid. Majandussubjekte on traditsiooniliselt kolm: - ettevõtted (kõik, kes pakuvad kaupu müügiks), - majapidamised (perekond või inimestekogum, kellel on ühine eelarve), - riik (osaleb tavaliselt reguleerija rollis). Majandussüsteem on majanduselu korraldamise viis riigis või ühiskonnas ehk kuidas toimub ressursside jaotamine ning suhtlus majandussubjektide vahel. Majandusõpetus Majandussüsteemid Kapitalistlik turumajandus baseerub eraomandil ja planeerimine on detsentraliseeritud ehk turg reguleerib ressursside jaotuse kujunemist ise. Kapitalistlik plaanimajandus baseerub eraomandil, kuid planeerimine on tsentraalne ehk riiklik, selline kord säilib ainult väga lühikest aega. Sotsialistlik turumajandus omand on ühine (riiklik) ja planeerimine on detsentraliseeritud....
Suhteline eelis seisneb selles,e t migni riik suudab toota teatud kapu, suhteliselt väiksemate kuludega kui teised.Riigil on sühteline millegi tootmise eelis, kui selle tootmise loobumiskulud on väiksemad kui teistel riikidel Tollimaks on riigipiiri ületavatelt kaupadelt nõutav lõiv, mida võetakse teatud tariifide järgi. Tollimakse on kahte põhiliiki. 1) Tulutolli võetakse raha hankimiseks. 2) Kaitsetolle võetakse kodumaise tüütsutse eest kaitsmiseks välismaise konkurentsi eest. Tollimaks- kogumiskohajärgi - impordi tollimaks - Eksordi tollimaks - Transiittollimaks Maksustamiseviisi järgi - väärtuseline tollimaks % ühikult - Kindel tollimaks - Kombineeritud tollimaks ühikult + % Kvoot On kaubakogus , mida riil lubab kitsendusteta ja tä...
Segamajandus Segamajandus ühendab endas mitme erineva majandustüübi jooni. Ressursside ja hüviste jaotuse otsustab esmajoones turg ning vähemal määral riik või traditsioonid. Kogu maailma majandus põhineb suurelt osalt turumajandusel, kuid peaaegu alati on tooteid või teenuseid, mille nõudmist ja pakkumist reguleerib riik. Tänapäeva arenenud riikides ongi enamasti tegemist segamajandusega. KONKURENTS Konkurents on majandussubjektide püüdlemine sama eesmärgi poole olukorras, kus ühe edu tähendab teise ebaedu. Konkurentsis toimetulekuks peab müüja leidma vastuse küsimusele, miks tarbija just tema kaupa või teenust peaks ostma. Ta peab välja selgitama, mida nad pakuvad, millised on nende hinnad, kuidas reklaamivad oma tooteid, milline on nende maine. Kirjeldatakse konkurentide tugevaid ja nõrku külgi. Seejärel võrreldakse konkurentidega ettevõtte ja toodete kõige olulisemaid omadusi...
RKT-d nimetatakse ka: riigi kogutoodang, rahvuslik kogutoodang, rahvuslik koguprodukt SKT arvutamise aluseks on siseriigis asuvad tootmistegurid, sõltumata sellest, kas need kuuluvad väliskapitali või kodumaise kapitali koosseisu. Kuna Eesti rahvusliku kapitali osa välisriikide majanduses on väga vähene, iseloomustab meie majandust SKT. SKT d võib arvutada mitmel moel. Enamasti tehakse seda Rahvatulu kaudu. Rahvatulu/RT/ on ühiskonna majandussubjektide (indiviidide, ettevõtete, valitsuse) toodetud kogutulu. RAHVATULU = SISEMAJANDUSE KOGUTOODANG AMORTISATSIOONIKULUD -KAUDSED MAKSUD SKT = RT +AMORTISATSIOONIKULUD +KAUDSED MAKSUD. Välismajanduspoliitika. Väliskaubandus on vajalik :siseressursside piiratus, +sotsiaalsed ja pol. huvid(tööpuuduse vähendamine jmt.) Välismajandussuhteid reguleerivad seadused ja normatiivaktid. Nende normide kehtestamist ja välislepingute sõlmimist nimetatakse välismajanduspoliitikaks. Välismaj...