c) Õlletööstus. 60.Tulevikuks valmisoleku indeks toetub neljale sambale a) poliitilised vabadused, majandus vabadused, füüsiline elukvaliteet, säästud; b) SKP ja loodusvarad elaniku kohta, haridustase, poliitiline vabadus. c) säästlikkus, õiglus, harmoonia, potentsiaal. 71. Teleoloogiline (äri)eetika a) võtab arvesse eesmärgini jõudmise meetodid; b)arvestab mõju rahvusvahelistele suhetele; c) hindab tegude õigsust või väärtust vastavalt tagajärgedele. 86.,(Terve mõistus" majanduspoliitiliste probleemide lahendamisel a) tuleneb kogemustest, mis on paratamatult seotud kultuuriga; b)tuleneb erialasest ettevalmistusest; c)tuleneb üldharidusest. U 72.Utilitaarne (eetiline) lähenemine (utilitarian approach) a) väidab, et kõik teod on moraalsed seni, kuni nad toetavad indiviidi parimaid pikaajalisi huve; b) väidab, et inimesel on fundamentaalsed Õigused ja vabadused, mida ei saa neilt keegi ara võtta;
47.Rahvusvahelise Valuutafondi ülesanded ja laenud Kuni 1970. Aastateni: Rahvusvahelise kullastandardi säilitamine Bretton WoodsI süsteemi näol •Praegu : Riikidel jätkusuutlik ja stabiilne majanduskasv ning finantskriiside ärahoidmine. IMF jälgib, kuidas riigid peavad kinni rahvusvahelistest rahandus -ja kaubanduslepetest IMF laenab nendele riikidele, Millel on ajutisi raskusi maksebilansi tasakaalustamisel. Riigi majanduspoliitika seire Eesti majanduse seire toimub kord aastas majanduspoliitiliste konsultatsioonide raames kestusega umbes 2 nädalat. IMF missioon kohtub Eesti Pangaga, valitsusasutustega, poliitikutega, erasektori ettevõtete ja majandusanalüütikutega. IMF-lt laenu saamiseks kasutatakse valmiduslepet. Valmiduslepe alusel avab IMF riigile krediidilimiidi teatud osa riigi kvoodist (nn. kvoodi tagasiost). Raskustes olev riik saab raha kätte ainult eeldusel, et Täidab IMF-i ees leppega võetud kohustused.Laenutähtajaks enamasti5 kuni10 aastat,
Võimalus saada tunnustatud ja sõltumatute OECD ekspertide koostatud analüüse Eesti majanduselu eri valdkondade kohta oli üks põhjus, miks Eesti otsustas taotleda OECD-ga liitumist. OECD liitumiskutse tunnustas Eesti arengu uuendusmeelsust. Samuti saab Eesti OECD liikmena võrdväärse partnerina arutlustes osaleda ja oma kogemusi jagada ning senisest enam teiste kogemustest õppida Eesti prioriteedid OECD`s Eesti majandusele objektiivse hinnangu kindlustamine Eesti majanduspoliitiliste põhimõtete tutvustamine. Teiste riikide parimate praktikate ja analüüside tundmaõppimine ning Eesti jaoks sobivate praktikate leidmine. Eesti hindamine vastastikuse eksperthinnangu põhimõttel ning teiste riikide hindajaks olemine. Õigusloome kvaliteedi tõstmine. Rahvusvahelistes võrdlusuuringutes osalemine. Ettepanekute tegemine Eestile huvi pakkuvate uuringute läbiviimiseks.
tarbijahindade inflatsiooni. Euroala rahapoliitikat kujundab täitevvõimust ehkEuroopa Komisjonist ja liikmesriikide valitsustest sõltumatu Euroopa Keskpank, samas kui riikide rahanduspoliitika allub liikmesriikide valitsuste ja parlamentide poliitilisele juhtimisele. 15 Kokkuvõte Majanduspoliitika rakendamise muudab keerukaks majanduspoliitiliste vahendite kombinatsiooni valik. Tegelikult on kõik majandusprotsessid omavahel tihedalt seotud ning mõne majanduspoliitilise abinõu rakendamine võib viia küll ühe eesmärgi täitmisele, kuid kahjustada teiste eesmärkide saavutamist. Näiteks kui riik soovib vähendada tööpuudust ja teeb kulutusi uute töökohtade loomiseks, võib tulemuseks olla suurenenud inflatsioon. Tänapäeva globaliseerumisprotsess ning riikide vastastikuse sõltuvuse suurenemine muudab
importööride, jae- ja hulgimüüjate katusorganisatsiooniks, millel on üle 20000 liikme, kes omakorda jagunevad üle 60 haruliidu, 19 regionaalse ja 350 kohaliku tähtsusega liidu vahel. Kaubandusliit aitab oma liikmesfirmasid partnerite leidmisel välismaal ning ka tarnetingimuste väljatöötamisel, transpordi korraldamisel, lepinguliste, juriidiliste, tolli- ja maksuküsimuste lahendamisel ning esindab neid majanduspoliitiliste küsimuste arutamisel Rootsis ja rahvusvahelisel tasandil. Kuna Rootsi Kaubandusliidu liikmed katavad enamuse Rootsi sisekaubandusest ja impordist, kujutab ta endast ühte kõige olulisemat kontakti Eesti ekspordifirmadele, kes soovivad leida ostupartnerit Rootsis. Kommertskolleegium Kommertskolleegium (Kommerskollegium, National Board of Trade) e. kaubandusamet ei ole otsene ettevõtlusorganisatsioon, kujutades endast Rootsi Välisministeeriumi juurde moodustatud
Jaotus põhineb eelkõige finantsvara likviidsusel. Vajadusel esitatakse instrumente detailsemalt alamkategooriatena (näiteks jaotatakse laenud lühi- ja pikaajalisteks). 1 Rahakuld ja Rahvusvahelise Valuutafondi arvestusühikud (SDRid) 2 Sularaha ja hoiused 3 Väärtpaberid (v.a aktsiad) 4 Laenud 5 Aktsiad ja muud osakud 6 Kindlustustehnilised eraldised 7 Muud saadavad/makstavad arved Üldiselt võib välja tuua kolm põhivaldkonda, milleks finantskontosid kasutatakse: Makroanalüüs ja majanduspoliitiliste otsuste vastuvõtmine; Välisinvestorid; Riikidevaheline võrdlus. 17. Eesti maksebilansi koostamise süsteem 18. Eesti maksebilanss Eesti maksebilansi üldist ülesehitust selgitab kokkuvõtlikult järgnev skeem. E e s ti m a k s e b ila n s s jo o k s e v k o n to k a p ita li- ja fin a n ts k o n to
iga-aastased investeeringud ületanud veerandi SKP-st. Samas on kodumaise säästmise madal tase (alla 20%) tinginud olukorra, kus investeeringute finantseerimisel toetutakse suures osas välismaistele säästudele. Vaatamata jooksevkonto puudujäägi suhtelisele kahanemisele 1998. aastal (ca 9,2 protsendini SKP-st), jooksevkonto nominaalne puudujääk suurenes ja erasektori välisvõlgnevus kasvas (ca 53% SKP-st). Seepärast on Eesti valitsuse majanduspoliitiliste prioriteetide seas olulisel kohal sisemaise säästu suurendamine valitsussektori säästu olulise suurendamise ja erasektori säästmise stimuleerimine struktuursete reformide kaudu. EESTI MAJANDUS AASTAL 2004 2004. aasta teisest poolest sai vähemalt ajutiselt pöördepunkt. Välisnõudlus Eesti ekspordi järele kasvas - ja see omakorda peatas väliskaubanduse ja ühtlasi ka jooksevkonto puudujäägi süvenemise
Unitaarriik - Riik, kus on üksainus kõrgema võimu keskus. Mõnikord võib ka ühtse riigi kooseisus esineda eristaatuse ja sisemise omavalitsusega piirkondi. Nt Jaapan, Prantsusmaa, Eesti Föderatsioon - Liitriik, mille haldusüksustel on mõningad iseseisva riigi tunnused, st suur otsustamisõigus. Liitriigi keskvõim vastutab tavaliselt ühtse välis-, kaitse- ja rahanduspoliitika eest. Nt Saksamaa, USA Konföderatsioon - Riikide liit ühiste, tavaliselt välis-, kaitse- ja majanduspoliitiliste eesmärkide realiseerimiseks. Liikmesriigid on säilitanud oma suveräänsuse. Konföderatsioon eelneb tavaliselt föderatsiooni moodustamisele. Nt Euroopa Liit 2) Tähtsamad ülemaailmsed ja regionaalsed rahvusvahelised organisatsioonid ja nende tegevusvaldkonnad. ÜRO e Ühinenud Rahvaste Organisatsioon - Peakorter New Yorkis, 193 liiget, asutati 1945.aastal. Eesti liitus 1991.a Peaeesmärgid: · Rahu ja julgeoleku kaitsmine maailmas.
ja toetuste jaoks kujundavad isikutarbimist), kuidas need otsused tehakse? Riigi roll majanduses: Ressursside paigutamine: valitsus taotleb, et ressursside paigutus ühiskonnas tagaks maksimaalse majandusliku heaolu. Ümberjaotav roll: valitus taotleb õiglust ja mõjutab seda sissetulekute ümberjaotamise kaudu. Regulatiivne roll: läbi seadusloome, eriti lepingute ja tarbijate kaitse valdkonnas,tagab valitsus turumajanduse funktsioneerimise. Stabiliseeriv roll: läbi majanduspoliitiliste meetmete saab valitsus mõjutada makromajandust (inflatsioon, tööpuudus) Oluliseimad teemad: Kulutused: missuguseid kaupu ja teenuseid peaks valitsus pakkuma? Maksud: kuidas valitsus peaks kasutama oma raha? Millal peaks valitsus majandusee sekkuma: Tavaliselt suudavad konkureerivad eraturud kindlustada majanduse efektiivse toimimise, seljuhul ei ole võimalik õigustada valitsuse sekkumist majandusse. Valitsuse sekkumine on õigustatud kui: esinevad turutõrked ja ressursside
RIIGIKORRALDUSE VORMID Unitaarriik Födreatsioon Konföderatsioon Riik, kus on üksainus kõrgema Liitriik, mille haldusüksustel on Riikide liit ühiste, tavaliselt võimu keskus. Mõnikord võib mõningad iseseisva riigi välis-, kaitse- ja ka ühtse riigi koosseisus tunnused, st suur majanduspoliitiliste eesmärkide esineda eristaatuse ja sisemise otsustamisõigus. Liitriigi realiseerimiseks. Liikmesriigid omavalitsusega piirkondi. keskvõim vastutab tavaliselt on säilitanud oma suveräänsuse. ühtse välis-, kaitse- ja Koföderatsioon eelneb tavaliselt rahanduspoliitika eest. föderatsiooni moodustamisele.
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Ettevõtluse osakond Eesti panga roll majanduses Referaat Juhendaja: Lauri Punga PÄRNU 2013 SISSEJUHATUS Selles töös vaatleb autor Eesti Panga tähtsust ja rolli eesti majanduses. Teema on viimase aja majandusuudiste valguses väga tähtis. Mitmed Euroopa riigid on majandusega hädas ja esimeste süüdlastena nimetatakse riikide nõrku keskpanku. Autor vaatleb nii Eesti Panga olemust, tegevust ja arenguplaane kui ka pankade ja nende ülesannete arengut ajaloolises plaanis. Materjali oli hea leida, sest korraliku ja kaasaegse keskpangana on Eesti Pank avalikkusele avatud ja jagab oma riigi valitsusele ja kodanikele informatsiooni oma tegevusest. 1.PANKADE AJALUGU Ajalooürikud jutustavad, et pankade eelkäijad tekkisid juba ammu enne meie ajastut. Pankade tekkimise esmaseks eelduseks on inimeste võimalus koguda sääste, nende säästude kaotamise k...
ettevõted teevad majanduslikke valikuid piiratud ressurside tingimustes. ( · Mikroökonoomika uurib individuaalset valikut ja seda mõjutavad majandusjõude. o Turu mudel (nõudlus, pakkumine, nende elastsus) o Tarbija valikuteooria (kasulikkuse teooria, tarbimise optimeerimine) o Firma teooria (tootmine, kulud ja turustruktuur) · Makroökonoomika tegeleb majanduse koondnäitajate analüüsiga, mille eesmärgiks on kaasa aidata parimate majanduspoliitiliste otsuste vastuvõtmisele. · Makroökonoomika uurib majandust tervikuna selliste agregaatnäitajate abil nagu sisemajanduse koguprodukt, töötusemäär, hõivemäär, inflatsioonimäär jne. · Kättesaadavate ressursside kasutamist inimvajaduste rahuldamiseks tarvilike hüviste tootmiseks nimetatakse majandustegevuseks. Käegakatsutavaid hüviseid (riideese, raamat) nimetatakse kaupadeks; mittekombatavaid hüviseid teenusteks (juukselõikus).
Võrumaa Kutsehariduskeskus Ärikoolituse õppetool Marju Oja ÄJ-08 BRASIILIA MAKSEBILANSS Referaat Juhendaja: Avar Daniel Väimela 2010 2 SISUKORD Sissejuhatus........................................................................................................... 4 Maksebilanss......................................................................................................... 5 Brasiilia Liitvabariik .............................................................................................6 Loodus...................................................................................................................8 Majandus............................................................................................................... 9 Väliskaubandus................................................................................................
Keynes'i teooriast lähtudes põhjustab majanduslangust a. Intressimäära alanemine b. SKP komponentide vähenemine c. Säästmise jäikus d. Piirtarbiimise suurenemine Klassikalise majandusteooria koolkond a. Eeldab, et hinnad ja palgad on jäigad b. Kogupakkumise kõver on horisontaase kujuga c. Eeldab, et majandus on pikaajaliselt isereguleeruv d. Eeldab, et majandus vajab fiskaal- või rahapoliitilist stiimulit majanduskriisi ületamiseks Majandustsükli volatiivsust on võimalik vähendada majanduspoliitiliste instrumentidega. Jean Batiste Say ja klassikaline koolkond väidavad, et tööpuuduse kaotamine sõltub a. Valuutakursi nõrgenemisest b. Hindade stabiilusest c. Hindade ja palkade paindlikkusest d. Intressimäärade stabiilsusest Fiskaalpoliitika, mis on suunatud ülekuumenemise vähendamisele, eeldab a. Intresside alandamist b. Maksude tõstmist c. Valitsussektori kulutuste vähendamist d. Väliskaubanduslikke piiranguid Fiskaalpoliitika sisuks on a. Suurendada raha pakkumist b
hulga vähendades hindade kasvutempo alanab) reguleerib raha hinda ehk intresse (lk 151 õp) (madalad intressid hoogustavad majanduse arengut) PIGEM jätta ringlusesse veidi rohkem raha, inflatsioon küll veidi tõuseb, kuid inimestel on rohkem kapitali käes, hindade tõus peagi tasakaalustub. Ideaalis oleks käibelolev rahahulk ja intressid tasakaalus Euroopa Keskpanga eelistus- hindade stabiilsus ehk madalad intressid Eestis on sisse viidud keskpanga majanduspoliitiliste eesmärkide hierarhia- kui Eesti on taganud Keskpanga poolt eelistatud hindade stabiilsuse, võib Keskpank kaasa aidata majanduse arendamisele- EESTI INTRESSIDE TASEME MÄÄRAB EUROOPA KESKPANGA RAHAPOLIITIKA Eesti rahapoliitika: valuutakomitee süsteem- fikseeritud vahetuskurss ankurvaluuta(välisvaluuta) suhtes-> koduvaluuta kurss on välisvaluuta suhtes kindlaks määratud!! Nt 1€ = 15,6466 EEK Valuutakomitee on rahasüsteem, kus riigi keskpanga võimalused
(s.t hindade alandamine, tootlikkuse tõus ning heaolu kasv). OLULIST TÄHELEPANU PÖÖRATI SUURTOOTMISELE ning suurettevõtluse arengu soodustamist, suurettevõtete manageride koolitamne. ,,SUURETTEÕTLUS ON KÕIGE VÕIMSAM PROGRESSI MOOTOR" (Schumpter). Peale 1940. aastaid näisid eelnevad arengud jätkuvat. 50-60ndatel suurettevõtteid peeti ikka veel efektiivsemateks ja neid nähti tehnoloogilise arengu eestvedajatena. Valitsused püüdsid nende tegevust soodustada majanduspoliitiliste meetmete abil. 1960 lõpus/ 1970 alguses hakkasid ilmnema märgid sellest, et suuremad süsteemid ei ole alati paremad. Suurettevõtted ei suutnud paindlikult kohaneda toimuvate muutuste ja tagasilöökidega. Schumacher (1973) ,,Gigantsed organisatsioonid ja suurenenud spetsialiseerumine on kaasa toonud ebaefektiivsuse, keskkonna saastamise ning ebainimlikud töötingimused (peale seda, kuid valitsused mõistsid ettevõtluse rolli tööandjana, muutsid nad poliitikat).
Majandusteooria jaguneb: Mikroökonoomika, mille uurimisobjektiks on küsimus, kuidas majapidamised ja ettevõtjad teevad majanduslikke valikuid piiratud ressursside tingimustes, maksimeerimaks rahulolu või kasumit. Makroökonoomika, mis kirjeldab majandussektorite (majapidamised, ettevõtted, valitsus) vahelisi seoseid ning tegeleb majanduse koondnäitajate analüüsiga, mille eesmärgiks on kaasa aidata parimate majanduspoliitiliste otsuste vastuvõtmisele. Majanduse kolm põhiküsimust: Mida ehk milliseid kaupu ja teenuseid toota; Kuidas ehk missuguseid tootmistegureid kasutades neid kaupu ja teenuseid toota; Kellele neid kaupu ja teenuseid toota ehk kuidastoodetud hüvised jaotada. Majandussüsteemid tulenevalt sellest, kuidas üks või teine majandussüsteem lahendab majanduse põhiküsimusi, samuti klassifitseeritakse majandussüsteeme. MAJANDUSSÜSTEEMIDE LIIGID: 1
C. Transnatsionaalsed korporatsioonid TNK-de toimimist ja edu kindlustab nn majanduse elektroonilise konteksti areng. Poliitilised, majanduslikud, sotsiaalsed ja tehnoloogilised faktorid koos mõjutavad globaaliseerumisnähtuse arengut ja seega ka inimeste igapäevaelu. David Held et al (1999) näeb G-debattides osalejaid 3 koolkonnana: "skeptikud": *globaliseerumise kaasnähtuseks on m/i majanduse regionaliseerumine *rahvusriikide valitsustel on jätkuvalt tähtis roll majanduspoliitiliste strateegiate kujundamisel "hüperglobalistid": 26 *globaliseerumine viib "piirideta maailma" tekkimisele (K. Ohmae, 1990, 1995). *valitsustel puudub kontrollivõimalus, kodanikud kaotavad usalduse. Saabub "globaalne ajastu". "transformatsionalistid": *globaliseerumine hajutab piiri tuntud mõistete vahel: "sise-" ja "välis-", "rahvusvaheline" ja "riiklik". Ühiskonnad, institutsioonid ja inimesed peavad
Riigikorralduse vormid: UNITAARRIIK Riik, kus on üksainus kõrgema võimu keskus. Mõnikord võib esineda eristaatuse või sisemise omavalitsusega piirkondi. Nt. Eesti, Soome, Poole, Leedu FÖDERATSIOON Liitriik, mille haldusüksustel on mõningad iseseisva riigi tunnused st suur otsustamisõigus, liitriigi keskvõim vastutab ühtse välis-, kaitse- ja rahanduspoliitika eest. Nt. USA, Venemaa, Saksamaa KONFÖDERATSIOON Riikide liit ühiste tavaliselt välis-, kaitse- ja majanduspoliitiliste eesmärkide saavutamiseks. Liikmesriikidel on säilinud suveräänsus, eelnev tavaliselt föderatsiooni moodustamisele. EL Võimu iseloom DEMOKRAATIA Liberaalne riik. Demokraatlik õigusriik, kus on kõrgema võimu kandjaks rahvas, kes teostab seda läbi vabade ja regulaarsete valimiste. Riigivõim toimib seadustest lähtuvalt ning austades inim-ja kodanikuvabadusi. Eesti , Prantsusmaa itaalia suurbritannia. DIKTATUUR: Autoritaarne isiku või institutsiooni ebademokraatlik valitsemine
Inglise naelsterlingi devalveerimise ajal oli Eestis võimul Konstantin Pätsi valitsus. 19. veebruaril 1932 vahetas selle välja Jaan Teemanti valitsus. Seejärel, 19. juulil 1932, tuli võimule riigivanem Karl Einbundi valitsus, mille juba 1. novembril 1932 vahetas taas välja Konstantin Pätsi valitsus. 18. mail 1933 tuli võimule Jaan Tõnissoni valitsus, kus majandusministriks oli Peeter Kurvits. Nende valitsuste majanduspoliitiliste kavade vahel olid põhimõttelised erinevused. Pätsi ja Teemanti valitsused otsisid kriisiraskustele tuge riiklikust reguleerimisest: monopolidest, kaubandustõketest ja juurdemaksetest põllumajandusele ega uskunud krooni deval- veerimise vajadusse. Selles mõttes kujunes neil majanduspoliitikas üksmeel sotsialistidega, kes olid raevukalt devalveerimise vastu, nähes selles sammus ekslikult palgatööliste olukorra halvenemist
vastuvõtmisega. Tema sõnul saaks riik sotsiaalharta rakendamise läbi endale kohustusi, mis vastaksid rikkamate riikide võimalustele ja hakkaksid Eesti arengut pärssima. Euroskeptikud on üsna üksmeelsed ses suhtes, et Euroopa Liidus valitseb majandusliku stagnatsiooni oht, mis on põhjustatud sellistest asjaoludest, nagu ,,tööjõu 10 kallidus, vähene innovatiivsus, majanduspoliitiliste otsuste tegemise keerukus ja aeglus ja last not least rahvastiku vananemine," kui tsiteerida Jaan Kaplinskit. On vihjatud Euroopa ilmsele mahajäämusele infotehnoloogia alal, eelkõige võrreldes ,,põhirivaalide" USA ja Ida-Aasia maadega. Olulisemaks ohuks Eesti sotsiaalsele koeskkonnale võib Euroopa Liidu tingimustes kujuneda migratsioon, mis võib avatud piiride korral osutuda üsna raskesti
täidesaatvale riigivõimuasutusele. Eesti Pank ei vastuta riigi varaliste kohustuste eest, samuti ei vastuta riik panga varaliste kohustuste eest. Panga kõrgeimasse organisse - nõukokku - ei või kuuluda valitsuse liikmed. See tagab keskpangale parimad võimalused raha- ja finantsstabiilsuse tagamiseks. Eesti Panga esmane eesmärk on hindade stabiilsuse säilitamine. Kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepinguga toetab Eesti Pank ka muude majanduspoliitiliste eesmärkide saavutamist. Eesti Panga ülesanded on: - Euroopa Ühenduse rahapoliitika kujundamisele kaasaaitamine ning Euroopa Keskpanga nõukogu poolt määratletud rahapoliitika elluviimine; - ametlike välisvaluutareservide hoidmine ja juhtimine; - maksesüsteemide tõrgeteta toimimisele ja finantssüsteemi stabiilsusele kaasaaitamine; - maksesüsteemide ning finantssüsteemi arendamisel osalemine; - Eesti Pank on Euroopa Keskpankade Süsteemi (EKPS) liige
1 RAHVAMAJANDUSE ARVEPIDAMISE SÜSTEEM Riigi majandusliku seisundi hindamiseks, analüüsimiseks, vajalike majanduspoliitiliste otsuste vastuvõtmiseks vajatakse üksikasjalikku, kooskõlastatud informatsiooni. Selleks on RIIGI RAHVAMAJANDUSE ARVEPIDAMISE AGREGAATNÄITAJAD, mis kujutavad endist koondväärtusi, mis mõõdavad majandustegevuse tagajärgi mingil ajaperioodil ja mida kasutatakse mitmesugusteks makroökonoomilisteks analüüsideks ja riikidevaheliseks võrdluseks. Vastavalt rahvamajanduse arvepidamise süsteemile eristatakse majandussüsteemi kirjeldamisel viit olulisemat
õigusaktid on ühenduse õiguslikuks aluseks. Need lepingud liigitatakse: ühenduse asutamislepinguteks riikide liitumislepingud olulisemad asutamislepinguid muutvad kokkulepped eelnimetatud lepinguid muutvad või täiendavad kokkulepped Esmase õiguse aktidega määratakse kindlaks liidu eesmärgid, territoriaalsed piirid, institutsioonid, nende pädevus ja moodustamise kord, liikmesriikide majanduspoliitiliste suhete põhialused. Euroopa Liidu esmane õigus on liikmesriikidele siduv ja kohustav ning seda võib liikmesriigi territooriumil rakendada otseselt, s.t ilma riigi õigusaktide vahenduseta. Teisene õigus koosneb liidu institutsioonide õigusaktidest. See on liidu enda õigusloome tulemus. Teise õiguse moodustavad määrused, direktiivid, otsused, soovitused ja arvamused. 30. Normatiivakti ajaline, ruumiline ja subjektiline kehtivus. Eesti õigusaktide süsteem
· Kuni 1970. aastateni: rahvusvahelise kullastandardi säilitamine Bretton Woods´i süsteemi näol · Praegu: riikide jätkusuutlik ja stabiilne majanduskasv ning finantskriiside ärahoidmine. 19 IMF jälgib, kuidas riigid peavad kinni rahvusvahelistest rahandus- ja kaubanduslepetest IMF laenab nendele riikidele, millel on ajutisi raskusi maksebilansi tasakaalustamisel. Riigi majanduspoliitika seire Eesti majanduse seire toimub kord aastas majanduspoliitiliste konsultatsioonide raames kestusega umbes 2 nädalat. IMF missioon kohtub Eesti Pangaga, valitsusasutustega, poliitikutega, erasektori ettevõtete ja majandusanalüütikutega. IMF laenud IMF-lt laenu saamiseks kasutatakse valmiduslepet. Valmiduslepe alusel avab IMF riigile krediidilimiidi teatud osa riigi kvoodist (nn. kvoodi tagasiost). Raskustes olev riik saab raha kätte ainult eeldusel, et täidab IMF-i ees leppega võetud kohustused. Laenu tähtajaks enamasti 5 kuni 10 aastat.
2. Rahvatulu 1. Tootmistegurid on sisendid, mida kasutatakse toodete ja teenuste valmistamisel. 2. Tootmistegurite hind näitab kui palju tuleb vastava tootliku ressursi ühiku eest maksta. 3. Kui firma palkab tööle täiendava töötaja, jättes samal ajal kapitali koguse muutumatuks, näitab toodangu muutust tööjõu piirprodukt MPL 4. Tootmisfunktsioon näitab matemaatiliselt, kuidas tootmistegurid määravad toodetud hüviste hulga. 5. Kui kahekordistunud tööjõu ja kapitali hulga kasvul ka toodang kahekordistub, on tegemist konstantse mastaabiefektiga 6. Täieliku konkurentsi tingimustes palkavad kasumit maksimeerivad firma tööjõudu seni, kuni töötaja piirprodukt MPL võrdub reaalpalgaga. Firmad rendivad aga kapitali seni kuni kapitali piirprodukt MPK võrdub reaalse rendiga (MPK=R/P) 7. Täieliku konkurentsi turul tegutsevate firmade tööjõu nõudlus on määratud võrrandiga, kus tööjõu piirprodukt võrdub reaalpalgaga 8. Nn arvestuslik kasum sisaldab ni...
aruandekohustu väliselt ja ei ole tegeleb slik. Nt Eesti parlamendi ees parlament. Nt aruandekohustu Suurbritannia slik. Nt USA RIIGIKORRALDUSE VORMID Unitaarriik Föderatsioon Konföderatsioon Riik, kus on üksainus Liitriik, mille Riikide liit ühiste välis-, kõrgema võimu haldusüksustel on kaitse- ja keskus. Nt Eesti mõningad iseseisva majanduspoliitiliste riigi tunnused, st suur eesmärkide otsustamisõigus. realiseerimiseks. Liitriigi keskvõim Liikmesriigid on vastutab tavaliselt säilitanud oma ühtse välis-, kaitse- ja suvenäärsuse. Nt rahanduspoliitika eest. Euroopa Liit Nt Saksamaa
Tööpuudus kasvas 1992. Aastal, kui algasid põhilised majandusreformid. Majanduse kiire restruktueerimine; tööpakkumiste vähenemine;varimajanduse areng; Eestil on suur mitteaktiivse elanikkonna osa tööealisest rahvastikust. 80. Milles seisneb aktiivse ja passiivse tööpoliitika (a) olemus ja (b) erinevus? Aktiivne tööpoliitika: on selline tööturu reguleerimine, kus valitsus püüab tööpuuduse tekkepõhjusi ennustada, luues tööturul tasakaalu majanduspoliitiliste hoobadega. Passiivne tööpoliitika: tegeleb tööpuuduse tagajärgede leevendamisega, andes töötutele mitmesuguseid sotsiaalseid garantiid. Nt töötu abiraha. 81. Kuidas satuvad inimesed töötute kategooriasse? Kuidas sellest seisundist välja saadakse? Langeb tööjõu hulgast välja; muutub töötuks, sest kohe ei ole võimalik tööd leida; leiab endale uue töökoha. Välja: võetakse pärast ootamist tööle tagasi. Palgatakse esmakordselt.
Investeerimisfondid paigutavad osakute väljalaskmisest saadud rahalised vahendid erinevatesse finantsinstrumentidesse ja varadesse nagu näiteks äriettevõtete, valitsuste, kohalike omavalitsuste väärtpaberid jne. 11. Eesti Pank kui keskpank Eesti Pank on Eesti Vabariigi keskpank ja Euroopa Keskpankade Süsteemi liige. Eesti Panga esmane eesmärk on hindade stabiilsuse säilitamine. Kooskõlas Euroopa Ühenduse asutamislepinguga toetab Eesti Pank ka muude majanduspoliitiliste eesmärkide saavutamist. Eesti Pank tegutseb muudest riigiasutustest sõltumatult. Ta annab oma tegevusest aru Riigikogule, ei 4 allu Vabariigi Valitsusele ega ühelegi teisele täidesaatvale riigivõimuasutusele ega kolmandatele isikutele.Eesti Pank annab Vabariigi Valitsusele nõu majanduspoliitilistes küsimustes. Vabariigi Valitsus ei langeta olulisi majanduspoliitilisi otsuseid ilma Eesti Panga seisukohta ära kuulamata. 12. Pankade teenused
· Raha pakkumise o 1)vähendamine - hindade kasvutempo alanemine o 2)suurendamine - suurem inflatsioonirisk Majanduskasvu soodustamine: · Intressid: 26 o 1)madalad - majanduse areng hoogustub o 2)kõrged - majanduse areng aeglustub · Keskpangal on majanduspoliitiliste sihtide hierarhia (st kas esikohal on hindade stabiilsus või majanduse arendamine) Eesti rahapolitiika I · Aluseks valuutakomitee süsteem: · Fikseeritud kurss ankurvaluuta suhtes (1 euro=15,6 krooni) · Käibelolev kroonide hulk tagatud välisvaluutaga · Krooni saab igal ajal vahetada välisvaluuta vastu · Valuutakomitee: rahasüsteem, kus riigi keskpanga rahapoliitika teostus on väga piiratud
Esmane õigus moodustub asutamislepingutest ja neid täiendavatest lepingutest, need õigusaktid on ühenduse õiguslikuks aluseks. Need lepingud liigitatakse: 1)Ühenduse asutamislepinguteks 2)riikide liitumislepingud 3)olulisemad asutamislepinguid muutvad kokkulepped 4)eelnimetatud lepinguid muutvad või täiendavad kokkulepped. Esmase õiguse aktidega määratakse kindlaks liidu eesmärgid, territoriaalsed piirid, institutsioonid, nende pädevus ja moodustamise kord, liikmesriikide majanduspoliitiliste suhete põhialused. Euroopa Liidu esmane õigus on liikmesriikidele siduv ja kohustav nind seda võib liikmesriigi territooriumil rakendada otseselt, st ilma riigi õigusaktide vahenduseta. Teisene õigus koosneb liidu institutsioonide õigusaktidest, see on liidu enda õigusloome tulemus. Euroopa Liidu institutsioonid annavad õigusakte volituste alusel,mis nad said lepingutega. Teisese õiguse moodustavad määrused, direktiivid, otsused, soovitused ja arvamused, mis on
Manchesteri koolkond: Tuntuimad liikmed E. Colson, A. L. Epstein, V. Turner, W. Watson Huvituti konfliktiuuringutest Mõjutatud marksistlikest ideedest kogukondade dünaamika suhe poliitilise ja majanduskiku kontekstiga Suuresti 'case study' põhine Tihe argumentatsioon, kritiseerisid teisi mõtlejaid Teemad: klassivõitlus, rassism, linnastumine ja selle seos vaesumisega, inimeste võime harjuda erinevate majanduspoliitiliste väljakutsetega Piirkonnaks peamiselt Aafrika Aafrika ekspertlus Briti kontekstis Põhiideed tekkinud uurimisväljal olles see, mida antropoloog nägi, muutis tema teooriat Aafrika riikide iseseisvumine 1940-60: Konflikti allikaks valgetest lahti saamine Etnilised konfliktid: mustanahalised, valged, hindud Victor Turner: Uuris palverännakuid Mehhikos, Brasiilias ja Iirimaal Uuris sümbolismi ja rituaale Ndembude juures Aafrikas (praeguses Zambias)
Avo Org 2.1. Piiramatud vajadused ja piiratud hüvised. Nappuse olemus 2. Majanduse põhiküsimused, majandusprobleem Mõisted: vajadused, piiramatud vajadused, hüvised ja teenused, piiratud e nappivad ressursid, vabalt saadav hüvis, piiratuse majandusseadus, tootmistegurid e tootmisfaktorid, tootmise sisendid, maa, töö, kapital ettevõtlus, tootmise väljund, toodang, loobumiskulu e alternatiivkulu, tootmisvõimaluste kõver, kasvavate alternatiivkulude seadus, konstantsed alternatiivkulud, mida, kuidas, kellele toota, majandussüsteemid, tavamajandus, käsumajandus, turumajandus, segamajandus, ringkäigumudel, teguritulud, toodanguturg, ressursiturg 2. Majanduse põhiküsimused, majandusprobleem 2.1. Piiramatud vajadused ja piiratud hüvised. Nappuse olemus 2.2. Majandusressursid ja tootmistegurid tootmise sisenditena 2.3. Tootmisvõimaluste kõver ja ressursside alternatiivne kasutamine 2.4. Majandu...
Esmane õigus moodustub asutamislepingutest ja neid täiendavatest lepingutest, need õigusaktid on ühenduse õiguslikuks aluseks. Need lepingud liigitatakse: 1)Ühenduse asutamislepinguteks 2)riikide liitumislepingud 3)olulisemad asutamislepinguid muutvad kokkulepped 4)eelnimetatud lepinguid muutvad või täiendavad kokkulepped. Esmase õiguse aktidega määratakse kindlaks liidu eesmärgid, territoriaalsed piirid, institutsioonid, nende pädevus ja moodustamise kord, liikmesriikide majanduspoliitiliste suhete põhialused. Euroopa Liidu esmane õigus on liikmesriikidele siduv ja kohustav nind seda võib liikmesriigi territooriumil rakendada otseselt, st ilma riigi õigusaktide vahenduseta. Teisene õigus koosneb liidu institutsioonide õigusaktidest, see on liidu enda õigusloome tulemus. Euroopa Liidu institutsioonid annavad õigusakte volituste alusel,mis nad said lepingutega. Teisese õiguse moodustavad määrused, direktiivid, otsused, soovitused ja arvamused, mis on
a. sõlmitud kokkulepetest Rahvusvahelise Valuutafondi ja Maailmapangaga.Mudeli esialgne versioon sisaldab vaid 15 käitumisvõrrandit, mille abil on kirjeldatud ekspordi, impordi, eratarbimise, hindade,investeeringute,tööhõive, palga jt. Põhiliste majandusnäitajate kujunemist ning dünaamikat.Modelleeritake ka sisemajanduse koguprodukti kujunemist, tootmist ja kapitali liikumist. Rahandusministeeriumi mudel on eelkõige suunatud majanduspoliitika simuleerimisele ning majanduspoliitiliste otsuste võimalike alternatiivvariantide hindamisele.25.Simulatsioonil baseeruvad ökonomeetrilised mudelid. Näide taoliste mudelite koostamisest. Mittelineaarsed simulatsioonil baseeruvad ökonomeetrilised mudelid. Ökonomeetriliste mudelite erijuhu moodustavad sellised mudelid, mille korral lähteandmeteks ei ole mitte statistikaameti poolt hangitud arvandmed, vaid arvutuslikud suurused, mis on saadud eelneva modelleerimise tulemusena. Selliseid mudeleid nim
europiirkonda mitte kuuluvatele EL liikmesriikidele; (ii) eelhoiatus stabiilsuse ja kasvu pakti võimaliku rikkumise kohta; (iii) ülemäärase eelarvedefitsiidi protseduur (excessive deficit procedure) eelarvedistsipliini rikkunud liikmesriikidele. 1997. a. juunis võttis Euroopa Ülemkogu Amsterdamis vastu stabiilsuse ja kasvu pakti garanteerimaks, et majandus -ja rahaliidu projekti ei tabaks ebaõnnestumised liikmesriikide majanduspoliitiliste sammude tõttu. Ühtlasi seadis pakt eesmärgi, et 2002. aastaks likvideeriksid liikmesriigid oma eelarvedefitsiidi üldse ning võtaksid vastu juba ülejäägiga riigieelarved. Stabiilsuspakti kohaselt nõuab Euroopa Komisjon EMUsse kuuluvatelt liikmesriikidelt, et need ei lubaks oma eelarvedefitsiidil kasvada suuremaks kui 3% SKTst. Samas aga tehti sellele nõudele 22 23. märtsis 2005 toimunud
Peale tsükli põhja läbimist algab tõusufaas, kus kõik eelkirjeldatud protsessid toimivad vastupidises suunas! Nõudlussokid- Erasektori tarbimis- ja investeerimisotsuste muutused, mis põhinevad tulevikuootuste muutumisel Pakkumissokid- tehnoloogia areng, kliimatingimuste muutumine, looduskatastroofid, uued ressursside leiukohad ja sellega kaasnevad tooraainehindade muutused Poliitilised sokid- tekivad majanduspoliitiliste otsuste tagajärjel ja mõjutavad enamasti nõudluse poolt nagu muudatused raha pakkumises, vahetuskurssides ja maksudes Majanduse alused 30.sept (tõus, tipp, langus, põhi) (mingil perioodil ei kasutata piisavalt mingit ressurssi, nt tööjõudu) Töötus on madal- skp kasvab Töötus suur. Skp langeb, töötus on suur, siis onflatsioon on madal. Töötus madal, siis inflatsioon suur. Töötus ja inflatsioon Tööpuudus
ametlikult töötute hulka ei arvata (alahõivatud - tahavad aga ei saa tööturu olukorra tõttu täiskohaga töötada, heitunud) Klassikaline töötus tööpuudus, mis tekib ametiühingu või valitsuse sekkumisel palgapoliitikasse (lähtutakse neoklassikalisest koolkonnast) Tööpoliitika tööturu reguleerimine ja tööpuuduse vähendamine Aktiivne tööpoliitika tööturu reguleerimine, kus valitsus püüab tööpuuduse tekkepõhjusi ennetada, luues tööturul tasakaalu majanduspoliitiliste hoobadega. Kasutatavad meetmed: uute töökohtade loomine (ettevõtluse soodustamine); täiendus- ja ümberõpe; hädaabitööd (vähest kvalifikatsiooni nõudvad ühiskondlikud tööd); spetsiaalsed tööturuprogrammid pikaajalistele töötutele (eneseusu taastamiseks) Passiivne tööpoliitika tegeleb tööpuuduse tagajärgede leevendamisega, andes sotsiaalseid garantiisid. Töötu abiraha rahaline toetus, mida töötu saab kindla aja jooksul 9.1. Täishõive mõiste
ole vahetult kohaldatavad. Neid võib kohaldada vahetult juhul, kui (ja seni kui) ta ei ole siseriiklikku seadusandlusse lülitatud. Direktiivi kohustuslikkus hõlmab akti eesmärki, mitte aga selle saavutamise meetodeid ja vahendeid, nende valikul on liikmesriik vaba. Otsesed on EL-u üksikaktid, need on suunatud konkreetsele subjektile (riigile, organisatsioonile, ka üksikisikule) ja loovad adressaadile subjektiivseid õigusi ja kohustusi. Kasutatakse eelkõige mitmesuguste konkreetsete majanduspoliitiliste eesmärkide saavutamiseks ja nad on siduvad ja kohustavad adressaadile. Soovitused ja arvamused väljendavad EL-u institutsioonide seisukohti käsitlevates küsimustes ja annavad adressaadile nende kohta omapoolseid poliitilisi juhiseid. Need on soovitusliku iseloomuga dokumendid ja nende juriidiline mõju on vaid kaudse iseloomuga, mistõttu vahel neid ei loeta õigusaktideks. 31. Normatiivakti ajaline, ruumiline ja subjektiline kehtivus. Eesti õigusaktide süsteem
Poliitikute eesmärk on erinevate vähemuste majanduspoliitilise tegevuse soosimine, kusjuures sellega seotud kulu püütakse jagada võimalikult märkamatult valijate enamiku vahel. Selleks on poliitikutel tarvis kas vajalike meetmete ärajätmist või hoopis liigset sekkumist. Selline tegutsemine pole mõistagi kooskõlas läbimõeldud ja majanduspoliitika teooriaga põhjendatud majanduspoliitiliste strateegiatega ega ühiskonna kui terviku eesmärkidega. Majanduspraktikas kujunevad perioodiliselt toimuvatest valimistest tulenevalt nn poliitilised konjunktuuritsüklid. Valitsus mitte ei stabiliseeri majanduslikku konjunktuuri, vaid hoopis toodab tsükleid. Lähtekohaks on arusaam, et valijad ei orienteeru valimistel mitte niivõrd üksikutele parteiprogrammidele (kes neid loeb?),
Euroopa Keskpanga juhitavat sõltumatut rahanduspoliitikat, ühisraha ja euroala. Majanduse juhtimine majandus- ja rahaliidus Majandus- ja rahaliidus ei vastuta majanduspoliitika eest üks asutus. Vastutus on jagatud liikmesriikide ja ELi institutsioonide vahel. Majandus- ja rahaliidu peamised osalised on: Euroopa Ülemkogu määratleb peamised poliitikasuunad Euroopa Liidu Nõukogu (nõukogu) koordineerib majanduspoliitiliste otsuste vastuvõtmist ja otsustab, kas liikmesriik võib euro kasutusele võtta Eurorühm koordineerib euroalasse kuuluvatele liikmesriikidele ühist huvi pakkuvat tegevust Liikmesriigid koostavad riiklikud eelarved kokkulepitud puudujäägi ja riigivõla piirides ning määravad kindlaks oma struktuuripoliitika, mis on seotud tööjõu, pensionite ja kapitaliturgudega Euroopa Komisjon kontrollib õigusaktide järgimist
pöörata veel ühele punktile. Selleks on geopoliitilised koodid, mis on geopoliitiliste maailmakordade ehituskivideks. Mis siis on geopoliitiline kood? Eiki Bergi kohaselt: „Need on tõekspidamised, seisukohad, mis mõeldakse välja selleks, et seletada võimu ja territooriumi seost ning ka pretensioone ja taotlusi ühele või teisele territooriumile“. Geopoliitilised koodid väljendavad välispoliitilisi orientatsioone ning neid saab tajuda diplomaatiliste sidemete ja majanduspoliitiliste lepingute kaudu. Selle paremini mõistmiseks võib tuua paar näidet ajaloost. Kõige ilmekamalt väljendusid geopoliitiliste koodide kasutamine mii Venemaal, kes on püüelnud Euroaasia impeeriumiks, Suurbritannia ja USA mere- ja majandusvõimu riikideks ja natsionaalsotsialistide põhjendustes Saksa riigi laienemisel – oli vaja eluruumi. Geopoliitilised koodid on lokaalsed (naaberriigid), regionaalsed (riikidel, kelle mõju ulatub naabritest kaugemale) või globaalsed (tüüpilised
Unitaarriik (Prantsusmaa, Suurbritannia, Skandinaavia riigid, Eesti) Ühtne, tugeva keskvõimuga riik; ühtsusriik; riigi territoriaalsetel koostisosadel puuduvad riikluse tunnused. Föderaalriik ehk föderatsioon (USA, Saksamaa ja Venemaa) Liitriik, mis koosneb riiklikest moodustistest, mille osadel on laialdane autonoomia. Liitriigi keskvõim vastutab ühtse välis-, kaitse- ja rahanduspoliitika eest. Konföderatsioon (Euroopa Liit) Riikide liit ühtse, tavaliselt valis-, kaitse- ja majanduspoliitiliste eesmärkide realiseerimiseks. Liikmesriigid on säilitanud on suveräänsuse. Erakond kindla ülesehituse, liikmeskonna ja ideoloogiaga poliitiline organisatsioon, mille eesmärgiks on oma seisukohtade elluviimiseks valimiste kaudu võimule pääsemine. Massiparteid erakonnad 1960.-70. Aastatel. Jagunesid selgelt vasak- ja parempoolseteks, liikmete arv oli massiliselt kasvanud. Vasakparteid Eesti Sotsiaaldemokraatlik Erakond töötajate õigused, astmeline maksusüsteem, heaoluriik
Küll aga pole Eestis näiteks mõtet toota Eesti turu jaoks riisisöömise pulki, sest peale mõne uudishimuliku keegi neid tõenäoliselt ei ostaks. Iseasi kui neid õnnestuks eksportida Hiinasse. Supelkostüümide müük on ilmselt tunduvalt edukam Vahemere ääres, suusavarustuse müük aga Sveitsi Alpides. Riigi tasandil on oluline, milliseks kujunevad proportsioonid näiteks tarbekaupade ja tootmisvahendite tootmise vahel. Valitsus saab oma majanduspoliitiliste vahenditega, eelkõige eelarve- ja maksupoliitikaga vajalikke proportsioone kahtlemata mõjutada. Muidugi on võimalik ka käsu korras proportsioone muuta. Iseasi, kas see ka majanduslikult efektiivne (ratsionaalne on). Kuidas, whay ? (missuguseid tootmistegureid kasutada?) Kümne meetri pikkuse kraavi kaevamiseks on mitu tehnoloogilist võimalust. Me võime selle töö ära teha kümne labida ja kümne mehega. Teine võimalus oleks rentida ekskavaator. Kumb variant tundub mõistlikum
Tuntuimad: Elizabeth Colson, Anthony L. Epstein, J. Clyde Mitchell, Victor Turner, Bruce Kapferer, William Watson ja hiljem ka Edmund Leach, Frederik Barth ja Richard B. Werbner. Huvituti konfliktiuuringutest Mõjutatud marksistlikest ideedest. Manchesteri koolkond on suuresti 'case study' põhine Väga tihe argumentatsioon. Pööratakse tähelepanu teemadele, mida teised palju ei puudutanud: klassivõitlus, rassism, linnastumine, linnastumise seos vaesumisega, inimeste võime harjuda erinevate majanduspoliitiliste väljakutsetega. Piirkonnaks peamiselt Aafrika. Põhiideed tekkinud väljal olles see, mida antropoloog nägi, muutis tema teooriat. Kõiki varem olemasolevaid antropoloogia suundi arendatakse edasi, seostades nende teemade uurimist laiema kontekstiga. laiendatud juhtumiuuring - rituaal Gluckmanni käsitluses Uuris ritualiseeritud vastuhakke/ülestõuse Näitas, et ritualiseeritud vaenulikkuse vormid, kus indiviidid saavad välja elada oma probleeme võimulolijatega, aitavad
regulatsioonid ja tegevused Tööturupoliitika – tööturul toimuvate protsesside reguleerimine ja suunamine ühiskonnale soovitud suunas Passiivne tööturupoliitika – osa sotsiaalpoliitikast, töö kaotusega ja tööpuudusega kaasnevate negatiivsete tagajärgede leevendamisele suunatud tegevus Aktiivne tööturupoliitika – segu sotsiaal- ja majanduspoliitikast (regionaalpoliitika), majanduspoliitiliste hoobade kasutamisega tööturul tasakaalu taotlemine Alati ei õnnestu passiivse ja aktiivse, ennetava ja korrigeeriva poliitika samme teinetesisest eristada. Tööturu toimimise majanduslikud selgitused: Klassikaline majandusteooria (A.Smith) – pakkumisest (tööjõuturust) lähtuv teooria. nn. Say seaduse järgi tööjõu pakkumine loob ise nõudluse, igaühel on võimalik tööd leida. palk jm. tingimused ei pruugi olla sobivad. J
KINNISVARA HALDAMINE MI. 1731 2 EAP Facility Management Kalender 1. 02. veebruar - 1. loeng Teema 1. Ainetöö selgitus. 2. 09. veebruar – 2. loeng Teema 2. 3. 16. veebruar – 3. loeng Teema 3,4. 4. 23. veebruar – 4. loeng. Teema 5 5. 01. märts – 5. loeng. Teema 6,7. 6. 08. märts – 6. loeng. Teema 8. 7. 15. märts 7. loeng Teema 9. 8. 22. märts SEMINAR 9. 29. märts ARVESTUS Õpikud 1. Kinnisvarahooldaja käsiraamat. TTÜ kirjastus, 2008. 2. Kinnisvarahalduri käsiraamat. TTU kirjastus, 2007. Eesti Kinnisvara Haldajate ja Hooldajate Liit www.ekhhl.ee infomaterjalid Eesti Maaülikool Metsandus- ja maaehitusinstituut Geomaatika osakond Õppevahend aines KINNISVARA HALDAMINE MI. 1731 (2 EAP) Facility Management Koostas: lektor Madis Kaing ...
prostitutsioon kui kellegi jaoks vajalikud kaubad? Turumajanduse seisukohalt on vastus jaatav. Turg on selles mõttes ülidemokraatlik koht, kuhu kaubad ja teenused tekivad, lähtudes tarbija vajadustest, mitte eetilistest ja moraalsetest või poliitilistest tõekspidamistes Riigi tasandil on oluline, milliseks kujunevad proportsioonid näiteks tarbekaupade tootmise ja tootmisvahendite vahel. Valitsus saab oma majanduspoliitiliste vahenditega, eelkõige eelarve- ja maksupoliitikaga vajalikke proportsioone kahtlemata mõjutada. Arvata võib, et punase riidekanga tootmine Eestis vähenes tunduvalt peale nõukogude aja riiklike pühade kadumist ning kampaaniate ja tänavarongkäikude ärajäämist. 1.2.3 Kuidas toota? Kümne meetri pikkuse kraavi kaevamiseks on mitu tehnoloogilist võimalust. Me võime selle töö ära teha kümne labida ja kümne mehega. Teine võimalus oleks rentida ekskavaator. Kumb variant tundub
ELi liikmesriikide põhiline õiguslik regulatsioon peab olema omavahel kooskõlastatud. EL il on oma iseseisev õigussüsteem, mis koosneb: 1) ELi esmane õigus Moodustub asutamislepingutest ja neid täiendavatest lepingutest. Need õigusaktid on ühenduse õiguslikuks aluseks. Esmase õiguse aktidega määratakse kindlaks liidu eesmärgid, territoriaalsed piirid, institutsioonid, nende pädevus ja moodustamise kord, samuti liikmesriikide majanduspoliitiliste suhete põhialused. Liikmesriikidele kohustav ja siduv ning seda võib liikmesriigi territooriumil rakendada otseselt, st ilma riigi õigusaktide vahenduseta. Vastuolu korral siseriikliku õiguse ja ELi esmase õiguse vahel tuleb kohaldada ELi õigust. 2) ELi teisene õigus Koosneb ELi institutsioonide õigusaktidest. See on liidu enda õigusloome tulemus. Selle moodustavad määrused,
ühenduse liikmeks olev riik. EL-i liikmesriikide põhiline õiguslik regulatsioon peab olema omavahel kooskõlastatud. EL-il on oma iseseisev õigussüsteem, mis koosneb: 1) EL-i esmane õigus – Moodustub asutamislepingutest ja neid täiendavatest lepingutest. Need õigusaktid on ühenduse õiguslikuks aluseks. Esmase õiguse aktidega määratakse kindlaks liidu eesmärgid, territoriaalsed piirid, institutsioonid, nende pädevus ja moodustamise kord, samuti liikmesriikide majanduspoliitiliste suhete põhialused. Liikmesriikidele kohustav ja siduv ning seda võib liikmesriigi territooriumil rakendada otseselt, st ilma riigi õigusaktide vahenduseta. Vastuolu korral siseriikliku õiguse ja EL-i esmase õiguse vahel tuleb kohaldada EL-i õigust. 2) EL-i teisene õigus – Koosneb EL-i institutsioonide õigusaktidest. See on liidu enda õigusloome tulemus. Selle moodustavad määrused, direktiivid, otsused, soovitused ja arvamused, mis on liikmesriikide jaoks
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
