02.13 Mis on keskpank? Keskpank on avalik-õiguslik institutsioon, millel on eksklusiivne mandaat kontrollida raha ja laenutingimusi. "pankade pank" Kommertspankade kohustuslikud reservid Kommertspankade tegevuse jälgimine 2 11.02.13 Eesti Panga olemus ja roll Esmane eesmärk hindade stabiilsuse säilitamine+ muude majanduspoliitiliste eesmärkide saavutamine. Eesti Pank- sõltumatu põhiseaduslik institutsioon, kes ei allu valitsusele ega ühelegi teisele täidesaatvale riigivõimuasutusele Euroopa Keskpankade Süsteemi liige 3 11.02.13 Eesti panga ülesanded Euroopa Ühenduse rahapoliitika kujundamisele kaasaaitamine+ ECB poolt määratletud rahapoliitika elluviimine
nõukogus, kuid otsuste elluviimine toimub hajutatult riikide keskpankade kaudu. Seega võtab Eesti Panga president Euroopa Keskpanga nõukogu liikmena osa kõikidest eurosüsteemi puudutavate otsuste langetamisest, kuid eurosüsteemi otsuste elluviimine Eestis on Eesti Panga, mitte Euroopa Keskpanga ülesanne. Kui hinnastabiilsuse eesmärk on täidetud, siis toetab Eesti Pank kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepinguga ka muude Eesti ja euroala majanduspoliitiliste eesmärkide saavutamist. Samuti täidab Eesti Pank Eestis kõiki traditsioonilisi keskpanga ülesandeid: korraldab sularaharinglust, toetab ja korraldab ülekannete jõudmist ühest kommertspangast teise, osaleb finantsstabiilsuse tagamises, haldab Eesti välisreserve, koostab finantssektori ja maksebilansi statistikat ning nõustab Vabariigi Valitsust Eesti ja euroala majanduspoliitilistes küsimustes.
rahuldada: o mikroökonoomika - kuidas majapidamised ja ettevõtted teevad majanduslikke valikuid nappide ressursside tingimustes, maksimeerimaks rahulolu ja kasumit. Käsitleb ettevõtete käitumist turu keskkonnas, tegeldes nii nõudluse kui pakkumisega; o makroökonoomika - tegeleb majanduse koondnäitajate analüüsiga, et jõuda parimate majanduspoliitiliste otsusteni ja kavandada ühiskonna arengusuundi; Ressursside piiratus - ressursse pole piisavalt, et rahuldada inimeste kõiki soove. Majanduslik efektiivsus ehk Pareto efektiivsus - mitte kellegi heaolu ei saa suurendada, ilma kellegi teise heaolu vähendamata. Majandussubjektid: - tarbija kaupade või teenuste kasutaja, kes teeb ostuotsuse. Eesmärk - oma vajaduste rahuldamiseks saada võimalikult väikeste kulutustega võimalikult palju tooteid ja teenuseid(hüviseid);
Kui nimetada kogu inimajalugu iseloomustavaid nähtusi, siis üheks tähtsamaks neist võib lugeda sõjapidamist. Naljatlemata öeldakse, et rahu on hingetõmbepaus kahe sõja vahel. Need, kellel on olnud võimalik elada rahuajal, võivad arvata ennast õnnelike hulka. Paljud ei ole aga aegade jooksul saanud selle vilju maitsta. Sõja eesmärk on ainult üks: laiendada oma võimu nii füüsiliselt kui ka vaimselt. Iseenesest on see loomulik, teevad seda loomadki kassid ja koerad, hundid ja lõvid. Inimeste puhul teeb asja aga erilisemaks see, et meie kõrgem intelligentsustase aitab meil sõjapidamist hoopis täiustada ja laiahaardelisemaks muuta. Samas võiksime seda instinktide mahasurumiseks kasutada. Ajaloost on teada, et sõdade põhjused muutuvad maailmapildi avardumisega aina keerukamaks, alates loomuses olevast võimuihast antiikmaailmas kuni keerukate majanduspoliitiliste oludeni uusajal. Nagu siga leiab alati pori, leitakse ka pideva...
2.HÕIVE JA TÖÖTUS 1. Statistiline töötusemäär võib näidata tegelikust madalamat töötuse taset, kuna on olemas ka a. Heitunud isikud b. Hulk kõrgkoolidest välja langenud noori, kes ei ole leidnud sobivat tööd c. Petised, kes püüavad tagada enda heaolu töötu abiraha arvel d. Palgata sundpuhkused e. Kodumajapidamistes tegutsevad koduperenaised 2. Majanduspoliitiliste meetmetega püütakse vähendada esmajoones a. vabatahtlikku töötust b. siirdetöötust c. töötuse loomulikku määra d. tsüklililist töötust e. struktuurset töötust 3. Koduperenaine, kes kasvatab ka oma kahte alaealist last, kuulub a. Heitunud isikute kategooriasse b. Tööjõu kooseisu c. Töötute hulka d. Väljaspool tööjõudu olevate inimeste hulka e. ,,põrandaaluste" töötajate ridadesse 4
Oma tegevuses lähtus ta üksnes oma tahtest. Toimus inimeste teadlik eemaletõrjumine poliitiliste otsuste langetamsest, millest lõikasid kasu võimulolijad. Kuigi see on tõestamata, võime huvitavaks kuulutada ka väite, et Nõukogude Liit hoidis silma peal Eesti sisepoliitikal ning tema huviks oli Saksamaa-vastane president. Mõistes, et üht või teist maad pooldavate poliitikute vaated ja seisukohad on maa välis-, kaitse- ja majanduspoliitiliste otsuste aluseks, lõikas ka Nõukogude Liit 1934. aasta riigipöördest mõningast kasu. Hüpoteetiliselt võis Pätsist kasu olla ka hiljem, kui NSV Liidul oli tarvis Eestisse luua sõjaväebaase, sest ükski Venemaa-vastane juht (nagu selleks võiks olla mõni vabadussõjalane) ei oleks ka relva ähvardusel alustanud kunagise vaenlasega koostööd. Seega toimus riigipööre ka Moskva huvides. Kokkuvõtteks saab järeldada, et Eesti ebastabiilset sisepoliitilist olukorda ära
Riigi põhitunnused: rahvas, territoorium, avalik suveräänne võim (e. iseseisev). Riik- organiseeritud inimeste kogu, kes elab kindlal maa-alal ja on seotud ühise avalik- õigusliku võimuga. Riigivõimu iseloomu järgi eristatakse riike demokraatlikeks riikideks ning diktatuurideks. 1)Demokraatlik riik- õigusriik, kus kõrgeima võimu kandjaks on rahvas, kes teostab seda läbi vabade ja regulaarsete valimiste. Riigivõim toimib seadustest lähtuvalt. Demokraatlikus riigis austatakse inim- ja kodanikuõiguseid (Eesti, Prantsusmaa, USA). 2)Diktatuuride liigitamine: 2.1)Autoritaarsed diktatuurid- isiku või mõne grupi ebademokraatlik valitsemine. Võimul püsimiseks piiratakse inim- ja kodanikuvabadusi (Venemaa, Eesti 1934-1940). 2.2)Totalitaarsed diktatuurid- diktaatori või mõne grupi hirmuvalitsus, kus riigivõim kontrollib täielikult kõiki eluvaldkondi. Võim kasutab massiliselt vägivalda sise- ja välisvaenlaste suhtes ning on mingi kindla ideoloogia ...
KOOL RAHVUSVAHELINE VALUUTAFOND Referaat Koostaja: Juhendaja: 2010 Rahvusvaheline Valuutafond (RVF, inglise keeles International Monetary Fund, lühend IMF) asutati 1944. aastal Bretton Woodsis New Hampshire´is USAs toimunud konverentsil, kus osales 43 riiki. RVF asutajaliikmeteks sai 39 riiki. Eesti ühines RVF-iga 26. mail 1992. Vajadus RVF taolise organisatsiooni järele tekkis 1930ndatel aastatel, kui maailmamajanduses valitsev kriis põhjustas rahvusvahelise valuutasüsteemi krahhi. Valuutakursid muutusid järsku ja ettearvamatult ning paljud riigid piirasid valuutavahetust. Kõik see pidurdas majanduse arengut, eriti tugevasti kannatas aga rahvusvaheline kaubandus. Rahvusvahelise Valuutafondi ülesanne on jälgida, kuidas riigid peavad kinni rahvusvahelistest rahandus- ja kaubanduskokkulepetest, ning luua laenuvõimalusi nendele riikidele, millel on ajutusi raskusi mak...
Majandusarengu planeerimine makromajanduspoliitika Riigi funktsioonid majandusse sekkumisel: kehtestab seadused ja reeglid , mis määravad ettevõtete ja majapidamiste käitumiskeskkonna toodab valitud kaupu ja teenuseid , mida ta pakub majapidamistele ja ettevõtetele tagada kodanike sotsiaalne ja majanduslik heaolu muudab sissetulekute jaotust ühiskonnas (teatud subjektide maksustamine) suunab majanduse kui terviku edenemist, toetades selle arengut ja vältides sotsiaalselt ebasoovitatavaid nähtusi, alandades tööpuudust ja inflatsiooni. Majanduspoliitikal oli neli peamist eesmärki: kõrge tööhõive ehk võitlus tööpuudusega hindade stabiilsus ehk võitlus inflatsiooniga kõrge ja püsiv majanduskasv õiglane sissetulekute jaotus Riigil on võimalik majanduspoliitilisi eesmärke saavutada rahapoliitikat või fiskaalpoliitikat kasutades. Rahapoliitik...
Euroopa Liit ei ole perfektne mehhanism, kuid siiski on Euroopa Liit kaitsenud Euroopa rahavaste huve siiani kõige paremini. Eestil on juba kõikides Euroopa Liidu liikmesriikides om aesindus ning on võetud kindel siht liiduga liitumiseks. Euroopa Liiduga liitumine mõjutab Eestit paljudes eluvaldkondades, kuid rahapoliitika, mida liidus kasutatakse ei mõjuta mitte lihtsalt Eesti rahalisi toiminguid, vaid avaldab mõju ka kogumajandusele. Juba 1978.a juulis Euroopa Nõukogu istungil Breemenis otsustasid ühenduse riigipead ja valitsusjuhid luua Euroopa ühise valuutasüsteemi (EMS). Valuutaühenduse võtmesõnaks võib pidada eküüd (ECU), mis on tõlgendatav kui Euroopa valuuta ühik. Tegelikult on valuutaühenduses tegemist eküü näol mitte ainult lihtsalt arvestusühikuga, vaid nüüd juba reaalselt eksisteeriva rahaga. Rääkides rahaliidust ei saa me mööda minna ühisturu mõistest. Kui Eesti Vabariik liigub Euroopa Liidu poole, tähendab...
Küsimus 1 Õige 1,00 punkti 1,00st Küsimuse tekst Koduperenaine, kes kasvatab ka oma kahte alaealist last, kuulub Vali üks: a. Tööjõu kooseisu b. Töötute hulka c. Heitunud isikute kategooriasse d. Väljaspool tööjõudu olevate inimeste hulka e. „põrandaaluste“ töötajate ridadesse Tagasiside Õige vastus on: Väljaspool tööjõudu olevate inimeste hulka. Küsimus 2 Õige 1,00 punkti 1,00st Küsimuse tekst Möödunud kevadel keskkooli lõpetanud Salme otsib täiskoormusega töökohta, kuid on siiamaani lükanud tagasi kõik tööpakkumised, kuna ei soovi asuda tööle lihttöölisena. Salmet võib lugeda Vali üks: a. Sesoonselt töötuks b. Tahtmatu töötuse esindajaks c. Tsükliliselt töötuks d. Vabatahtlikult töötuks e. Struktuurselt töötu hulka Tagasiside Õige vastus on: Vabatahtlikult töötuks. Küsimus 3 Õige 1,00 punkti 1,00st Küsimuse tekst Majanduspoliitiliste me...
Riigi valitsemise vorm: kuidas riiki valitseda/juhtida. Riigikorralduse vorm: riigi elu toimimist. 11. Mis on föderatsiooni ja konföderatsiooni peamine erinevus? Föderatsioon: Liitriik, mille haldusüksustel on mõningad iseseisva riigi tunnused, st suur otsustamisõigus. Liitriigi keskvõim vastutab ühtse välis, kaitse ja rahanduspoliitika eest; Konföderatsioon: Riikide liit ühiste, tavaliselt välis-, kaitse ja majanduspoliitiliste eesmärkide saavutamiseks. Liikmesriikidel on säilinud suveräänsus. Eelneb tavaliselt föderatsiooni moodustamisele. 12. Mille poolest erinevad autoritaarne ja totalitaarne diktatuur? Autoritaarne riik: Isiku või institutsiooni ebademokraatlik valitsemine. Totalitaarne riik: Riigivõimu täielik kontroll kodanike kõigi eluvaldkondade üle, ühe ideoloogia keskne ning äärmiselt agressiivne võimalike sise- ja välisvaenlaste suhtes. 13
majandusarvestus jne. Majandusteooria jaguneb mikroökonoomikaks ja makroökonoomikaks. Mikroökonoomika uurimisobjektiks on küsimus, kuidas majapidamised ja ettevõtjad teevad majanduslikke valikuid piiratud ressursside tingimustes, maksimeerimaks rahulolu või kasumist. Makroökonoomika kirjeldab majandussektorite ( majapidamised, ettevõtted, valitsus) vahelisi seoseid ning tegeleb majanduse koondnäitajate analüüsiga, mille eesmärgiks on kaas aidata parimate majanduspoliitiliste otsuste vastuvõtmisele. Majanduse kolm põhiküsimust on: 1) mida ehk milliseid kaupu ja teenuseid toota; 2) kuidas ehk missuguseid tootmistegureid kasutades neid kaupu ja teenuseid toota; 3) kellele neid kaupu ja teenuseid toota ehk kuidas toodetud hüvised jaotada. Ressursid või tootmistegurid on kõik need vahendid, mida kasutatakse hüviste valmistamiseks. Tootmises kasutatavad ressursid koosnevad inimressurssidest ja ainelistest ressurssidest.
madal ja stabiilne. Phelpsi 1960. aastatel tehtud töö seadis kahtluse alla tol ajal valitseva seisukoha, et inflatsiooni ja töötuse vahel on ühtlane negatiivne seos. Phelps näitas, et inflatsioon ei sõltu ainult töötusest, vaid ka inimeste ootustest tulevase hindade ning palkade tõusu suhtes. Sellest on abi selgitamaks, miks 1970. aastatel paljudes riikides nii inflatsioon kui ka töötus kasvasid. Phelps süvendas teadmist kompromissist põhiliste majanduspoliitiliste eesmärkide - täistööhõive, stabiilsete hindade ja kiire majanduskasvu - vahel, samuti teadmist seostest majanduspoliitika lühiajaliste ja pikaajaliste mõjude vahel. Phelpsi analüüs näitas piire, mille raames poliitikud saavad tegutseda ning selle tulemuseks on makromajanduspoliitika varasemast erinev arendamine. Edmund Phelps'i makroökonoomilise poliitika analüüs aitab komitee hinnangul mõista, kuidas majanduspoliitika mõjutab praeguste ja tulevaste põlvkondade heaolu.
Complete Select one or more: Mark 0.3 out of 1.0 kui inimeste erialane ettevalmistus on kitsapiiriline kui inimeste valmisolek vahetada elukohta on madal majandustsükli langusperioodidel olukorra tõttu, kus töötu abirahasid on suhteliselt lihtne saada Question 11 Majanduspoliitiliste meetmetega püütakse vähendada esmajoones Complete Mark 1.0 out of 1.0 Select one or more: töötuse loomulikku määra tsüklilist töötust struktuurset töötust siirdetöötust vabatahtlikku töötust Question 12 Siirdetöötus: Complete Select one or more: Mark 2
laastus kaheks: majandusteooriaks (economics) ärijuhtimiseks (business administration) Majandusteooria (ka rahvamajandus) tegeleb majandusprotsesside ja neid protsesse mõjutavate seaduspärasuste tundmaõppimisega. Majandusteooria jaguneb omakorda kaheks: Mikroökonoomika uurib majapidamiste ja ettevõtete valikuid oma heaolu maksimeerimisel. Makroökonoomika tegeleb majanduse kui terviku probleemidega ja koondnäitajate analüüsiga, luues ühtlasi aluse majanduspoliitiliste otsuste tegemiseks. Ärijuhtimine ehk rakenduslik majandusteadus (ka ettevõttemajandus) kasutab majandusteooria poolt välja selgitatud seaduspärasid üksikute majandussubjektide (eelkõige ettevõtete) huvides. Selle raames uuritakse tegevusi, mis on vajalikud ettevõtete edukaks tegevuseks, nagu juhtimine ja turundus, majandusarvestus jne. Majandusnähtuste vaheliste seoste ja muutuste analüüsimisel kasutatakse nn. mudelkäsitlust.
Erinevate Eesti valitsuste majandusprogrammid ja koalitsioonikokkulepped a. on olnud täiesti erinevad ja üksteist välistavad b. on moodustanud võrdlemisi ühtse ja järjepideva süsteemi c. on käsitlenud erinevaid valdkondi ja seetõttu võrreldamatud 14. Tulenevalt konkreetsest situatsioonist ja väljakujunenud majanduse struktuurist oli taasiseseisvunud Eesti Vabariik a. mänguruum majanduspoliitika vallas väga väike b. võimalik valida paljude majanduspoliitiliste suundade vahel c. võimalik valida vaid IMF ja Maailmapanga s... vahel 15. Eesti NSV tööstuse arendamine sõjajärgsel perioodil a. oli NSV Liidus unikaalne ettevõtmine b. oli NSV Liidus täiesti tavaline industrialiseerimiskampaania c. toimus suuresti Leningradi tööstusringkondade survel 16. paljud tootmisvõimsused Eesti NSV tööstuses loodi esmajoones a. tööpuuduse vahendamiseks ja kohaliku turu varustamiseks b
POOLPRESIDENTAALNE on olemas president ja peaminister. President on tugevamini seotud täidesaatva võimuga. RIIGIKORRALDUSE VORMID: UNITAARRIIK FÖDERATSIOON KONFÖDERATSIOON Riik, kus on üksainus kõrgema Liitriik, mille haldusüksustel on Riikide liit ühiste, tavaliselt välis-, võimu keskus. Mõnikord võib ka mõningad iseseisva riigi kaitse- ja majanduspoliitiliste ühtse riigi koosseisus esineda tunnused, st suur eesmärkide realiseerimiseks. eristaatuse ja sisemise valitsusega otsustamisõigus. Liitriigi keskvõim Liikmesriigid on säilitanud oma piirkondi vastutab tavaliselt ühtse välis-, suverräänsuse. Konföderatsioon kaitse- ja rahanduspoliitika eest eelneb tavaliselt foderatsiooni
Mikro- ja makroökonoomika olemus Majandusteooria jagatakse kahte ossa: mikro- ja makroökonoomika. Mikroökonoomika uurimisobjektiks on küsimus, kuidas kodumajapidamised ja ettevõtjad teevad majanduslikke valikuid nappivate ressursside tingimustes, maksimeerimaks rahulolu või kasumit. Nappus on situatsioon, mille korral ei ole nii palju ressursse, et inimeste kõiki soove rahuldada. Makroökonoomika tegeleb majanduse koondnäitajate analüüsiga, mille eesmärgiks on kaasa aidata parimate majanduspoliitiliste otsuste vastuvõtmisel. 1.1 Majanduse põhiküsimused Majandussüsteemi põhiküsimused: mida toota, missuguseid tootmistegureid kasutada ja kuidas toodetud hüviseid jaotada. 1. Mida toota? iga hüvise tootmiseks on vaja ressursse. Tootmiseks kasutatavad ressursid koodnevad inimressurssidest ja ainelistest ressurssidest. Töö inimeste vaimsete ja füüsiliste võimete kogusumma, mida nad rakendavad kaupade tootmisel ning teenuste osutamisel
kõrgema võimu keskus. Mõnikord võib ka ühtse riigi koosseisus esineda eristaatuse ja sisemise omavalitususega piirkondi (jaapan, eesti, prantsusmaa). Föderaalriik on liitriik, mille haldusüksustel on mõningad iseseisva riigi tunnused, st suur otsustamisõigus. Liitriigi keskvõim vastutab tavaliselt ühtse välis-, kaitse- ja rahanduspoliitika eest (saksamaa, Usa). Konföderatsioon – riikide liit ühiste, tavaliselt väliskaitse ja majanduspoliitiliste eesmärkide realiseerimiseks (euroopa liit) Demokraatia, diktatuur (autoritaarne, totalitaarne), näited. – demokraatia: liberaalne riik: Kõrgema võimu kandja rahvas, kes teostab seda läbi valimiste (iirimaa, eesti). Diktatuur: Autoritaarne riik. Isiku ebademokraatlik valitsemine (venemaa). Totalitaarne: hirmuvalitsus (põhja-korea). 6. Poliitilised ideoloogiad ja nende põhimõtted:
üksiku liikmesriigi majanduslikku olukorda. Seire olulisteks valdkondadeks on raha- ja vahetuskursipoliitika, eelarvepoliitika, struktuurireformid, finantssektori stabiilsus, riskide ja majanduse haavatavuse hindamine, teataval määral ka institutsionaalsed arengud (keskpanga sõltumatus, finantssektori regulatsioonid, läbipaistvus jms). 5.1.1. Liikmesriikide seire RVFi liikmesriikide majanduse seire toimub üldjuhul kord aastas toimuvate majanduspoliitiliste konsultatsioonide raames. RVFi põhikirja neljandas artiklis on sätestatud Valuutafondi ja liikmesriikide kohustused seoses rahvusvahelise rahasüsteemi stabiilsuse tagamisega. Konsultatsioonid keskenduvad vahetuskursi-, 8 eelarve- ja rahapoliitikale, arutatakse maksebilansi ja välisvõlgnevuse arengute üle ning
Makroökonoomika tegeleb majanduse koondnäitajate analüüsiga, mille eesmärgiks on kaasa aidata parimate majanduspoliitiliste otsuste vastuvõtmisel. Põhilised käsitlusained: sisemine kogutoodang, rahva kogutoodang ja selle muutumine, majanduskasv ja selle tsüklilisus, tööhõive ja tööpuudus, inflatsioon, eelarve e fiskaalpoliitika, raha ja rahapoliitika- monetaarpoliitika, kaubandusbilanss e riigi ekspordi-impordi vahekord Viis olulist majandussektorit: majapidamised, ettevõtted, finantssektor, avalik sektor, välissektor
kujunemist turgudel ja optimaalsuse saavutamist. Samuti analüüsitakse üksikindiviidi või tarbija majanduslikku käitumist tuginedes tarbija nõudlusteooriale. Hinnasüsteemi kujunemine on oluline nii tarbijatele kui tootjatele, seetõttu on hinnakujunemine mikroökonoomika tähtsaks uurimisobjektiks. Sellest tulenevalt nimetatakse mikroökonoomikat ka hinnateooriaks. Makroökonoomika tegeleb majanduse koondnäitaja analüüsiga, mille eesmärgiks on kaasa aidata parimate majanduspoliitiliste otsuste vastuvõtmisel. Majanduse põhiküsimused ja majandussüsteemid Majanduses loetakse vajalikuks lahendada 3 põhiprobleemi: MIDA toota? KUIDAS toota? KELLELE toota? Need küsimuse peab lahendama, sõltumata sellest, milline on majandussüsteem ja iga süsteem leiab (võimaldab) erinevaid lahendusi. Majandussüsteem on majanduse toimimiseks vajalike institutsioonide, asutuste ja organisatsioonide kogum. MAJANDUSSÜSTEEMID:
olemise liike. Nt Postindustriaalne ühiskond- kõrgelt arenenud tööstusühiskond milles kasutatakse laialdaselt kõrgtehnoloogiat. Iseloomulik on teenindussektori töötajate ülekaal ja tehnoloogiline massikultuur. Nt Presidentaalne vabariik- riigivalitsemise vorm kus president omab olulist rolli riigiorganite süsteemis. Nt saksamaa Föderatsioon- liitriik, mille haldusüksustel on mõningad iseseisva riigi tunnused Konföderatsioon- riikide liit ühiste tavaliselt välis-, kaitse-, majanduspoliitiliste eesmärkide realiseerimiseks. Nt euroopa liit Unitaarriik- riik kus on üksainus kõrgeima võimu üksus. Nt eesti Monarhia- riigipea on päriliku võimuga monarh. Nt SB Vabariik- mittepärilik võimukorraldus. Nt eesti Riik (riigi tunnused)- sisemiselt korrastatud avalik-õiguslik organisatsioon mis tegutseb ühiskonna vajaduste rahuldamisega. Tunnused: territoorium, rahvas, iseseisev avalik võim. Segregatsioon- ühe inimrühma eraldamine teistest sama ühiskonna inimrühmadest rassilise,
teaduslik ja tehniline infrastruktuur), mida pikaajalises perspektiivis on põhimõtteliselt siiski võimalik juhtida. Pikema perioodi jooksul juhitvad tegurid, mis sõltuvad poliitilistest jõuvahekordadest ja lobitööst. Vahetult juhitavad tegurid (subjekti käsutuses olevad ressursid ja vahendid), mida on võimalik võrdlemisi operatiivselt (lühiajalises perspektiivis) majanduspoliitiliste instrumentidega soovitud suunas mõjutada. 14. Riigi majandusarengu kolm faasi Sachsi ja Porteri arengumudeli kohaselt Ressursipõhine. Majanduskasvu määrab peamiselt tootmissisendite kasutus. Tehnoloogia kaasajastamine toimub impordi kaudu, kaasneb välisinvesteeringutega või imiteeritakse. Ettevõtted on sunnitud hinnakonkurentsile ja neil puudub tihti
o Suhted naaberriikidega ning nende arengutase Eestil on head suhted peamiste kaubanduspartneritega – Soome, Rootsi ja Lätiga. Venemaal on küll suur turg, kuid kauplemisel on mitmeid piiranguid ja keerukas on turismi arendada idasuunal. o Kaugus Euroopa tööstustuumikust Eesti asub Lääne-Euroopa arenenud riikidest kaugel ja on üks EL idapoolsemaid riike. Eesti peab arvestama ka Venemaa lähinaabrusega ja sellest tulenevate majanduspoliitiliste mõjudega. o Kuulumine Euroopa Liitu Euroopa Liitu kuulumine tagab ühise turu: vabade kaupade, tööjõu, kapitali ja teenuste liikumine. Ühisraha euro jätab ära lisakulud valuutavahetusele. Organisatsioonid: EL – Euroopa Liit Eesti on Euroopa Liidu liige alates 01.05.2004. a. NATO – Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon Eesti on NATO liige alates 29.03.2004. a. WTO – Maailma Kaubandusorganisatsioon
(Suurbritannia, Tai) Absoluutne – monarh on ainuvalitseja, kellele kuulub nii seadusandlik, täidesaatev kui ka kohtuvõim. (Katar, Vatikan) Riigikorralduse vormid: Unitaarriik – üksainus kõrgema võimu keskus. (Jaapan, Eesti) Föderatsioon – liitriik, keskvõim vastutab tavaliselt ühtse välis-, kaitse ja rahanduspoliitika eest (Saksamaa, USA) Konföderatsioon – Riikide liit ühiste, tavaliselt välis-,kaitse- ja majanduspoliitiliste eesmärkide realiseerimiseks. Suveräänsus säilitatud. (Euroopa Liit) 14. Võimu iseloom – demokraatlikud ja diktatuuririigid. Demokraatia – liberaalne riik – kõrgeima võimu kandjaks on rahvas. Riigivõim toimub seadustest lähtuvalt ning austades inim-ja kodanikuõigusi. (eesti, Slovakkia) Diktatuur – autoritalne riik – isiku ebademokraatlik valitsemine. Inim-ja kodanikuõiguste piirangud lähtuvad diktatuuri püsimise vajadustest. (Venemaa)
Esmane õigus ·1. Ühenduse asutamislepingud: näit. Euroopa Söe- ja Teraseühenduse asutamisleping 1951. aastast; ·2. Riikide liitumislepingud ·3. Olulisemad asutamislepinguid muutvad kokkulepped (näit. Maastrichti leping 1992) ·Eelnimetatud lepinguid muutvad või täiendavad kokkulepped. Esmase õiguse ülesanne ·määratakse kindlaks liidu eesmärgid, territoriaalsed piirid, institutsioonid, nende pädevus ja moodustamise kord, samuti liikmesriikide majanduspoliitiliste suhete põhialused. ·Rakendub liikmesriikidele otseselt st ilma riigi õigusaktide vahenduseta. Teisene õigus ·Koosneb liidu institutsioonide õigusaktidest st on liidu enda õigusloome tulemus. Moodustavad selle määrused, direktiivid, otsused, soovitused ja arvamused. Neil o nliikmesriikide jaoks erinev siduvus. EL Määrus ·Kõige kõrgema õigusjõuga akt. Kohaldatakse kogu liidu ulatuses; ·On igale liikmesriigile siduv ja vahetult kohaldatav. EL direktiiv
ÜHISKOND 1.1 sotsioloogia Ühiskond-kollektiivsel identiteedil põhinev suhtumine Kollektiivne identiteet-ühtekuuluvustunne, mis jagab ühesuguste rahvuslike, kultuuriliste, religioossete, ajalooliste, majanduslike ja/või poliitiliste väärtushinnangutega inimesed Sotsioloogia-teadus, mis uurib inimese ja ühiskonna seoseid Sotsioloogia peamised uurimisteemad: Kuidas toimub inimeste omavaheline suhtlemine? Mismoodi on inimesed omavahel seotud? Kas inimeste omavahelised suhted moodustavad sotsiaalseid institutsioone? Milline on inimeste kollektiivne identiteet? Kuidas muudab sotsiaalne suhtlemine ühiskonda? Kuidas mõjutab ühiskond inimese tegevust? Mittemajanduslik ühishüve-efektiivselt toimuv tervishoiu ja haridussüsteem, kodanike julgeoleku tagavad politsei, kaitsevägi Majanduslik ühishüve-kaup või teenus, mida ühiskonnaliikmed tarbivad turu vahenduseta; riiklik või munitsipaalmeedia ( televiisor, ...
omakorda jagatakse kaheks osaks [Vaske, K.]: mikroökonoomika uurimisobjektiks on küsimus, kuidas majapidamised ja ettevõtted teevad majanduslikke valikuid nappide ressursside tingimustes, maksimeerimaks rahulolu ja kasumit. See käsitleb ettevõtete käitumist turu keskkonnas, tegeldes nii nõudluse kui pakkumisega; makroökonoomika tegeleb majanduse koondnäitajate analüüsiga, et jõuda parimate majanduspoliitiliste otsusteni ja, et kavandada ühiskonna arengusuundi; Abraham Maslow’ väitel kasvavad inimese vajadused progresseeruvalt: kui madalama taseme vajadused on rahuldatud, püüavad inimesed saavutada järgmise astme vajaduste täitumist. Mida lähemale inimene jõuab mingi teatud vajaduse rahuldamisele, seda tähtsamaks muutub sellest kõrgemal seisev vajadus. Rahuldatud vajadus ei ole enam stiimul. [Mägi, J.]
Kas seda saavad kõik rahvad kasutada? Põhjendage vastust? Rahval on õigus luua oma riik. Kindlasti ei saa seda kõik rahvad kasutada, see sõltub sellest, kes on nende naabrid ja kelle alla nad kuuluvad. Nt Tiibet 25. Mis on föderatsiooni ja konföderatsiooni peamised erinevused? föderatsioon(liitriik, mille haldusüksustel on mõningad iseseisva riigi tunnused, nt USA) konföderatsioon(riikide liit ühiste, tavaliselt väliskaitse- ja majanduspoliitiliste eesmärkide realiseerimiseks, nt Euroopa Liit. 26. Mis näitab riigivõimu iseloom? Kuidas riiki juhitakse, kas võim on rahva käes(demokraatia), või võim on ühe isiku/institutsiooni käes(diktatuur) 27. Kuidas eristub ideoloogia poliitilisest ideoloogiast? Kõik ideoloogiad pole seotud valitsemise ja ühiskonnakorraldusega, seega ei ole iga ideoloogia poliitiline. Selliste mittepoliitiliste ideoloogiate näiteks on budism, feminism, asketism, sürrealism. 28
Riigi igapäevaelu juhib valitsus. Monarhia (Absoluutne): Monarh on ainuvalitseja, kellele kuulub nii seadusandlik täidesaatev kui ka kohtuvõim. RIIGIKORRALDUSE VORMID - Unitaarriik, Föderatsioon, Konföderatsioon Unitaarriik: Riik, kus on üksainus kõrgema võimu keskus. Föderatsioon: Liitriik, mille haldusüksustel on mõningad iseseisva riigi tunnused, nt suur otsustamisõigus. Konföderatsioon: Riikide liit ühiste, nt välis-, kaitse- ja majanduspoliitiliste eesmärkide saavutamiseks. VÕIMU ISELOOM - Demokraatia, Diktatuur Demokraatia (Liberaalne riik): Demokraatlik õigusriik, kus kõrgeima võimu kandjaks on rahvas, kes teostab seda läbi vabade ja regulaarsete valimiste. Diktatuur (Autoritaarne riik): Isiku või institutsiooni ebademokraatlik valitsemine. Sageli ajutise iseloomuga. Diktatuur (Totalitaarne riik): Isiku või institutsiooni hirmuvalitsus. Riigivõimu täielik kontroll kodanike kõigi eluvaldkondade üle
12 Erinevate Eesti valitsuste majandusprogrammid ja koalitsioonikokkulepped a on olnud täiesti erinevad ja üksteist välistavad b on moodustanud võrdlemisi ühtse ja järjepideva süsteemi c on käsitlenud erinevaid valdkondi ja seetõttu võrreldamatud 13 Tulenevalt konkreetsest situatsioonist ja väljakujunenud majanduse struktuurist oli taasiseseisvunud Eesti Vabariik a mänguruum majanduspoliitika vallas väga väike b võimalik valida paljude majanduspoliitiliste suundade vahel c võimalik valida vaid IMF ja Maailmapanga soovituste vahel 14 Eesti NSV tööstuse arendamine sõjajärgsel perioodil a oli NSV Liidus unikaalne ettevõtmine b oli NSV Liidus täiesti tavaline industrialiseerimiskampaania c toimus suuresti Leningradi tööstusringkondade survel 15 Sõjajärgsel perioodil oli Eesti NSV tööstuse arendamisel prioriteedujs a laiatarbekaupade tootmine b ehitusmaterjalide tootmine
12 Erinevate Eesti valitsuste majandusprogrammid ja koalitsioonikokkulepped a on olnud täiesti erinevad ja üksteist välistavad b on moodustanud võrdlemisi ühtse ja järjepideva süsteemi c on käsitlenud erinevaid valdkondi ja seetõttu võrreldamatud 13 Tulenevalt konkreetsest situatsioonist ja väljakujunenud majanduse struktuurist oli taasiseseisvunud Eesti Vabariik a mänguruum majanduspoliitika vallas väga väike b võimalik valida paljude majanduspoliitiliste suundade vahel c võimalik valida vaid IMF ja Maailmapanga soovituste vahel 14 Eesti NSV tööstuse arendamine sõjajärgsel perioodil a oli NSV Liidus unikaalne ettevõtmine b oli NSV Liidus täiesti tavaline industrialiseerimiskampaania c toimus suuresti Leningradi tööstusringkondade survel 15 Sõjajärgsel perioodil oli Eesti NSV tööstuse arendamisel prioriteedujs a laiatarbekaupade tootmine b ehitusmaterjalide tootmine
Poliitikute eesmärk on erinevate vähemuste majanduspoliitilise tegevuse soosimine, kusjuures sellega seotud kulu püütakse jagada võimalikult märkamatult valijate enamiku vahel. Selleks on poliitikutel tarvis kas vajalike meetmete ärajätmist või hoopis liigset sekkumist. Selline tegutsemine pole mõistagi kooskõlas läbimõeldud ja majanduspoliitika teooriaga põhjendatud majanduspoliitiliste strateegiatega ega ühiskonna kui terviku eesmärkidega. Majanduspraktikas kujunevad perioodiliselt toimuvatest valimistest tulenevalt nn poliitilised konjunktuuritsüklid. Valitsus mitte ei stabiliseeri majanduslikku konjunktuuri, vaid hoopis toodab tsükleid. Lähtekohaks on arusaam, et valijad ei orienteeru valimistel mitte niivõrd üksikutele parteiprogrammidele (kes neid loeb?), kuivõrd hoopis tegelikule majandusolukorrale
parlament Rootsi, Norra, Taani, Hispaania Saudi Araabia, Brunei, Katar Andorra on ainus valitava monarhiga riik. UNITAARRIIK . FÖDERATSIOON . KONFÖDERATSIOON . Riik, kus on üksainus Liitriik, mille haldusüksustel Riikide liit ühtse , tavaliselt kõrgema võimu keskus. on mõningad iseseisva riigi välis-, kaitse - ja Mõnikord võib esineda tunnused, st suur majanduspoliitiliste eristaatuse või siseminse otsustamisõigus. Liitriigi eesmärkide saavutamiseks. omavalitsusega piirkondi. keskvõim vastutab ühtse Liikmesriikidel on säilinud välis-, kaitse- ja suveräänsus. Eelneb rahanduspoliitiks eest. tavaliselt föderatsiooni moodustamisele.
RAHVAMAJANDUSE ARVEPIDAMINE Küsimus 1 Rahvamajanduse koguprodukt on aasta jooksul riigi residentide poolt riigi majandusterritooriumil ja ka väljaspool seda valmistatud lõpptoodete ja -teenuste väärtus turuhindades. Vali üks: Tõene Väär Tagasiside Ühiskonnas loodud väärtuste mõõtmiseks kasutatakse sisemajanduse koguprodukti ja rahvamajanduse koguprodukti näitajat. Sisemajanduse koguprodukt (SKP) on antud riigis teatud perioodi jooksul loodud teenuste ja kaupade lõpptarbimise kogusumma raha lises väljenduses. Rahvamajanduse koguprodukt (RKP) on antud riigi tootmistegurite poolt teatud perioodi jooksul loodud lõpptarbimisega kaupade ja teenuste kogusumma rahalises väljenduses. SKP ja RKP mõisted erinevad selle poolest, et RKP arvestamise aluseks on tootmistegurite omanduse põhimõte , SKP lähtub aga territoriaalsuse printsiibist . See tähendab, et RKP arvestamisel mõõdetakse antud riigi tootmistegurite poolt loodud väärtusi,...
MAJANDUSPOLIITIKA Kordamisküsimuste vastused 1. Majanduspoliitika teooria ja koht sotsiaalteaduste süsteemis Majanduspoliitika kuulub majandusteaduste hulka ja on sarnaselt teiste majanduse valdkondadega ning distsipliinidega tihedalt seotud teiste ühiskonnateadustega. Seega majanduspoliitika hõlmab majanduspoliitiliste eesmärkide, abinõude ja strateegiate uurimist, samuti ka majandusliku arengu prognoosi. Uuritakse küsimusi, mis puudutavad eesmärkide püstitamist, otsustusprotsessi, konfliktide lahendamist ja koordineerimisprobleeme. Eesmärgiks on praktilise majanduspoliitika tõhustamine, tehes eesmärgid selgepiirilisemateks ja parandades otsustusprotsessi. 2. Majanduspoliitika teooria ja praktika seosed Majanduspoliitika puhul on oluline rõhutada selle tihedat seotust majandusteooriaga
järgneb kokkutõmbumine. Põhjalikult hakati neid uurima Suure Depressiooni ajel, mil paljud riigid ei suutnud leida väljapääsu pikaajalisest ja sügavast majanduslangusest. Tekkepõhjused: 1) pakkumissokid põhjuseks võib olla tehnoloogia areng, kliimatingimuste muutumine, looduskatastroofid, tooraineressursside uute leiukohtade avastamine ja sellega kaasnevad toorainehindade muutused maailmaturul 2) poliitilised sokid tekivad majanduspoliitiliste otsuste tagajärjel ja mõjutavad endamasti majanduse nõudluse poolt. Siia kuuluvad muutused näiteks rahapakkumises, vahetuskurssides ja maksustamises. 3) nõudlussokid tulevad erasektori investeerimis- ja tarbimisotsuste muutustest, mille aluseks on omakorda muutused tulevikuootustes. 4. Tulukonvergents, konvergentsi toimumise eeltingimused Konvergents üldiselt riikide arengutasemete ühtlustumine majanduste avanemise ja integreerumise tulemusel.
/Organiseeritud inimeste kogu, kes elab maa-alal ja on seotud ühise avalik-õigusliku võimuga. RIIGI HALDUSLIKU KORRALDUSE VORMID: Lihtriik e unitaarriik ainult üks kõrgema võimu keskus. (nt EESTI, Soome, Poola, Leedu) Föderatsioon liitriik, mille haldusüksustel on mõningad iseseisva riigi tunnused st suur otsustamisõigus. (nt USA, Venemaa, Saksamaa) Konföderatsioon riikide liit ühiste, tavaliselt välis-, kaitse- ja majanduspoliitiliste eesmärkide saavutamiseks. Liikmesriikidel on säilinud suveräänsus. (nt Euroopa Liit) RIIGIVALITSEMISE VORMID Monarhia -absoluutne monarhia, -piiratud monarhia (parlamentaarne) Vabariik -parlamentaarne, -presidentaalne RIIGIVALITSEMISE VIISID (kuidas valitsetakse?) Demokraatia liberaalne riik 1) kõrgema võimu kandja on rahvas 2) sõnavabadus 3) õigusriik, toimetatakse seaduse järgi 4) valimised
teisest (sekundaarset) õigust. Esmane asutamislepingud ja neid täiendavad lepingud, õiguslik alus. 1)asutamisleping (Euroopa Söe-ja Teraseühenduse asutamisleping 1951), 2)riikide liitumislepingud 3) asutamislepinguid muutvad kokkulepped (Maastrichti leping EL loomiseks) 4) eelnimetatud lepinguid muutvad kokkulepped. Aktidega määratakse liidu eesmärgid, piirid, institutsioonid ja nende pädevus, moodustumise kord, liikmesriikide majanduspoliitiliste suhete põhialused. See on siduv, kohustav, ülimuslik riigisisese õiguse suhtes. Teisene - liidu institutsioonide(Euroopa Nõukogu, E Parlament, E Komisjon ja E Kohus) õigusaktid. Määrused, direktiivid, otsused, soovitused ja arvamused. · Määrus teisese õiguse kõrgeima juriidilise jõuga. Sama oluline nagu riigis seadus. Tuleb kohaldada muutmata kujul ja vahetult, ilma kehtestamisprotseduurideta.
majandusarvestus jne) MAJANDUSTEOORIA JAGUNEMINE 1)Mikroökonoomika – uurimisobjektiks on küsimus, kuidas majapidamised ja ettevõtjad teevad majanduslikke valikuid piiratud ressursside tingimustes, maksimeerimaks rahulolu või kasumit 2)Makroökonoomika – kirjeldab majandussektorite (majapidamised, ettevõtted, valitsus) vahelisi seoseid ning tegeleb majanduse koondnäitajate analüüsiga, mille eesmärgiks on kaasa aidata parimate majanduspoliitiliste otsuste vastuvõtmisele Majanduse kolm PÕHIKÜSIMUST: Mida? – milliseid kaupu ja teenuseid toota Kuidas? – missuguseid tootmistegureid kasutades neid kaupu ja teenuseid toota Kellele? – kellele neid kaupu ja teenuseid toota ehk kuidas toodetud hüvesid jaotada MAJANDUSSÜSTEEMID: Traditsiooniline majandus - Väikesed majandusüksused nagu majapidamine või küla - Tegevust juhivad kombed ja tavad - Ressursside jaotus toimub majandusüksuste individuaalsete otsuste põhjal
Kui kaalul on võit valimistel või selge ideoloogiline järjepidevus, siis paljud parteid eelistavad kindlasti võitu. Ka valijaid huvitab ideoloogiline järje-kindlus vähe. Arusaam kiiret lahendamist vajavatest probleemidest on palju olulisem ja toodab parteidele valimisedu. PR-firmad teevad tänapäeval tihti rohkem poliitikat kui parteid. Mitmesugused ühendused, liidud ja organisatsioonid hõlmavad paljudes riikides suure osa elanikkonnast ning omavad märkimisväärset mõju paljude majanduspoliitiliste küsimuste lahendamisel. Kodanikualgatus moodustab ühiskonna avaliku ja turusektori kõrval nn kolmanda sektori. Kodanikualgatuse all mõistetakse inimeste vabatahtlikku organiseerumist kõige mitme-kesisematesse organisatsioonidesse. Eesmärgiks on ise midagi ära teha, oma huvide eest seista, olla paremini informeeritud oma erialast või huvitegevusest, tihendada sotsiaalset võrgustikku jne. Need nn
inflatsiooni ohjeldamine Tavaliselt keskpanga ülesanneKeskpank - Reguleerib raha pakkumist . Ringluses oleva raha hulga vähendamise tulemusena raha hulk väheneb hindade kasvutempo alaneb. Reguleerib raha hind e intresse. Intresside tase määrab investeeringute mahu. Madalad interssid hoogustavad majanduse arengut.Dilemma Kas piirata inflatsiooni ning leppida majanduse madalama kasvutempoga või soodustada majanduse kiiremat arengut kõrgema hindade kasvutempoga leppides. Keskpankadel on majanduspoliitiliste eesmärkide hierarhia.Eesti rahapoliitika Valuutakomitee süsteem: Fikseeritud vahetuskurss ankurvaluuta suhtes: 1 euro = 15,64664 Eesti krooni. Kogu Eestis käibelolev Eesti kroonide hulk on tagatud välisvaluutaga. Eesti krooni on võimalik vabalt vahetada igal ajahetkel välisvaluuta vastu. Valuutakomitee Rahasüsteem, kus riigi keskpanga võimalused teostada rahapoliitikat on väga piiratud. Raha hulk on piiratud välisvaluutareserviga Intersside
Majanduspoliitika alused Kordamisküsimuste vastused 1. Majanduspoliitika teooria ja koht sotsiaalteaduste süsteemis Majanduspoliitika kuulub majandusteaduste hulka ja on sarnaselt teiste majanduse valdkondadega ning distsipliinidega tihedalt seotud teiste ühiskonnateadustega. Seega majanduspoliitika hõlmab majanduspoliitiliste eesmärkide, abinõude ja strateegiate uurimist, samuti ka majandusliku arengu prognoosi. Uuritakse küsimusi, mis puudutavad eesmärkide püstitamist, otsustusprotsessi, konfliktide lahendamist ja koordineerimisprobleeme. Lisaks püüab majanduspoliitika teooria olla nõuandjaks poliitikategijatele otsuste langetamisel. Eesmärgiks on praktilise majanduspoliitika tõhustamine tehes eesmärgid selgepiirilisemateks, parandades otsustusprotsessi, konfliktsituatsioonide lahendamist jne. 2
1. Ökonomeetrilise mudeli mõiste. Ökonomeetriliste mudelite abil saab analüüsida erinevate majanduspoliitiliste otsuste mõju majanduslikele protsessidele või prognoosida vastavate maj. näitajate kujunemist tulevikus. Teoreetiliste seisukohtade kogumit, mida me konkreetses analüüsis kasutame, nim. ökonomeetriliseks mudeliks. Ökonomeetriline mudel on matemaatilise mudeli eriliik, mis koosneb üldjuhul algebralistest võrranditest või/ja võrrandisüsteemidest, mille lahendamiseks kasut. matemaatilisi ja statistilisi lähenemisviise ja meetodeid. Ökonomeetrilise mudeli
omavahelise gaasiühenduste arendamisse. (Ibid.) Joonis 2: Elektrienergia bilanss.(Megavatttundi aastas) Allikas: Statistikaamet Joonis 3: Eestis rajatud tuuleenergia võimsused. (Megavatttundi aastas) Allikas: Tuuleenergia.ee KOKKUVÕTE Töö eesmärgiks oli välja selgitada Eesti energeetika valikuid mõjutavad tegurid, jõuda järeldusele mil määral on Eestil olemas iseseisev energiastrateegia ning selgitada lahti seni tehtud majanduspoliitiliste otsuste roll strateegiliste eesmärkide täitmisel. Töö esimeses peatükis selgitati lahti teema mõistmiseks vajalikud mõisted ning anti lühike ülevaade Eesti energeetika tänasest olukorrast. Teises peatükis jõuti järeldusele, et Eesti energiastrateegia ja konkreetsed majanduspoliitilised otsused on tugevalt mõjutatud nii meie ajaloolisest pärandist, kui ka Euroopas langetatud otsustest. Põgusal valdkonnaga tutvumisel võiks jääda ka mulje, et kuna erinevad strateegilised
Bretton Woodsi süsteemi kokkuvarisemine ning USA valitsuse otsus dollari kurss vabaks lasta põhjustasid 1971. aastal ebastabiilsuse laine valuutaturgudel, mis seadis tõsiselt kahtluse alla Euroopa valuutade omavahelised pariteedid. Selle tulemusena peatus ka majandus- ja rahaliidu projekt. EL püüdis 1972. aasta Pariisi tippkohtumisel anda rahaliidule uut hoogu, luues valuutakoridori, kuid naftakriisi, nõrga dollari ja majanduspoliitiliste lahknevuste tõttu kaotas valuutakoridor vähem kui kahe aastaga suurema osa oma liikmetest ning kitsenes lõpuks Saksa marga ümber koondunud stabiilsuse piirkonnaks, mille moodustasid Saksamaa, Beneluxi riigid ja Taani. Jõupingutusi rahandusliku stabiilsuse ala rajamiseks jätkati 1978. aastal, kui Brüsseli tippkohtumisel loodi Euroopa Rahasüsteem (ERS), mis põhines fikseeritud kuid korrigeeritavate vahetuskursside põhimõttel. Koos ühtse turu programmi vastuvõtmisega 1985
importööride, jae ja hulgimüüjate katusorganisatsiooniks, millel on üle 20000 liikme, kes omakorda jagunevad üle 60 haruliidu, 19 regionaalse ja 350 kohaliku tähtsusega liidu vahel. Kaubandusliit aitab oma liikmesfirmasid partnerite leidmisel välismaal ning ka tarnetingimuste väljatöötamisel, transpordi korraldamisel, lepinguliste, juriidiliste, tolli ja maksuküsimuste lahendamisel ning esindab neid majanduspoliitiliste küsimuste arutamisel Rootsis ja rahvusvahelisel tasandil. Kuna Rootsi Kaubandusliidu liikmed katavad enamuse Rootsi sisekaubandusest ja impordist, kujutab ta endast ühte kõige olulisemat kontakti Eesti ekspordifirmadele, kes soovivad leida ostupartnerit Rootsis. Kommertskolleegium Kommertskolleegium (Kommerskollegium, National Board of Trade) e. kaubandusamet ei ole otsene ettevõtlusorganisatsioon, kujutades endast Rootsi Välisministeeriumi juurde moodustatud
84. Reaktiivsed rahvad a) planeerivad, koostavad ajakavasid, usaldavad kõige enam andmebaase; b) peavad esmatähtsaks viisakust ja aupaklikust, nii andmebaase kui ka silmast-süma kohtumisi; c) on elavaloomulised ja jutukad, usaldavad kõige enam silmast-silma kohtumisi ja vestlusi. 85. Jaapanlased suhtuvad lepingusse kui a) lõplikusse dokumenti; b) ideaali, mille saavutamine pole tõenäoline. c) algdokumenti, mis tuleb vastavalt olukorrale ümber kujutada. 86. ,(Terve mõistus" majanduspoliitiliste probleemide lahendamisel a) tuleneb kogemustest, mis on paratamatult seotud kultuuriga; b) tuleneb erialasest ettevalmistusest; c) tuleneb üldharidusest. 87. Lääneriikides a) on töötajad kohusetundlikumad ja töökamad kui Jaapanis; b) seostub töömotivatsioon nõrgalt töötasuga; c) on töötasul suur tähtsus töömotivatsiooni kujundamisel. 88. Osalise assimileerumise puhul a) inimesed jagunevad kaheks: 1) immigrantide esimene põlvkond; 2) immigrantide teine ja kolmas põlvkond;
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
