NSVL-ide liiduvabariigid - Venemaa, Ukraina, Valgevene, Taga- Kaukaasia. interventsioon - välisriikide relvastatud sekkumine teise riigi siseasjadesse. maailmarevolutsiooni idee - maakera värvub punaseks, kommunistlik revolutsioon võidab venemaal ja seejärel kõigis maailma riikides. sõjakommunism - rakendati Venemaal (20.aastatel) ülima vaesuse tingimustes kommunismi põhimõtteid mida nim. sõjakommunismiks. Transport, korter, teater jne. olid tasuta kuna riik oli nii vaene. NEP - uus majanduspoliitika, kus lubati riikliku omandi kõrvale turumajanduse olemist e. väikefirmasi. plaanimajandus - Majanduse planeerimine 5 aasta kaupa. Majandust juhatatakse tsentrist. Lenin - Oktoobri revolutsiooni läbiviija, sotsialistliku vabariigi väljakuulutaja. Suri 1924.a. raskesse haigusesse. 1921. taandati ta poliitiliselt areenilt. Stalin - Pärast lenini surma valitses NSVL liidus läbi ühiskondliku võimu. (1927) massirepressioon - Teisitimõtlejad ( stalini ajal ) küüditati Siberisse või
3) Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon (OSCE) Regionaalne, eesmärgid püüd konflikte ennetada, kriise ohjata ja aidata kaasa konfliktijärgse sotsiaalsele taastustööle, sealhulhgas inimõiguste tagamisele. 4) Majanduskoostöö ja Arengu organisatsioon (OECD), G8 Globaalne, arenenud tööstusriike koondav organisatsioon, millel on 30 liikmesriiki rahvusvaheline organisatsioon. OECD tegeleb peamiselt majanduspoliitika küsimustega, mis on seotud üldise infovahetuse, andmete kogumise, statistika avaldamise, majandustrendide analüüsi, tulevikuprognoosidega jms. 5) WTO world trading organization Globaalne, rahvusvaheline organisatsioon, mis reguleerib riikide omavahelist kaubandust. 6) IMF international monetary fund? Globaalne, rahvusvaheline valuutafond, rahasüsteemi stabiilsuse tagamisega tegelev organisatsioon
hutas erinevates riikides komm. msse.Poolas, Saksamaal,Eestis) *1924 korraldati KOMMUNISTLIKU RIIGIPRDE KATSE.Kodusja ajal rakendati Nukogude Venemaal poliitikat mida hakati kutsuma SJAKOMMUNISMIKS: 1) Kehtestati toiduainete riigile andmise kohustus (talupojad pidid kik oma vilja lejgid tasuta riigile andma) 2) Enamus tstusettevtteid riigistati. 3) Riigis kehtestati ldine sunduslik tkohustus. 4) Lhikest aega pakkus riik tasuta teenuseid nt. korterid *NEP - uus majanduspoliitika 1921-1924 1) Toiduainete riigile andmise kohustus asendati kindla suurusega maksuga 2) Rahareform, mis taastas raha vrtuse 3) Eraettevtlusele anti taas igus tegutseda. 4) Suurtstus ji riigi kontrolli alla NEP oli ajutine, likvideriti Stalini vimule tulekuga. (1924 suri Lenin) *STALINI vimule tulek 1924 Ta likvideeris kik konkurendid ja jttis alles talle meeleprased isikud kellest thtsaim oli Molotov. Kiiresti kehtestas Stalin ISIKUKULTUSE. *MAJANDUS JA PLLUMAJANDUS
Noorte kasvatamine toimus noorsooliidu Hitlerjugend kaudu.Ametliku poliitika osaks sai juutide tagakiusamine ja 1935.a jõustus mitu seadust, millega piirati juutide õiguseid.Need juudid kes ei jõudnud riigist lahkuda saadeti surmalaagritesse.Toeks olid julgeolekuametid ja relvastatud rühmitused. 4. Võrdle kahte majanduspoliitikat NV-s , iseloomulikud jooned , erinevused. Sõjakommunism Majanduspoliitika NEP Toiduainete ülejääkide tasuta riigile andmine Kaotati riigile toiduainete andmise kohustus, see asendati kindlaks määratud maksuga Üldine sunduslik töökohustus Taastati kauplemise vabadus Enamik tööstusettevõtteid riigistati Osalise majandusliku vabaduse lubamine leevendas majandust
Kampf" põhiseisukohad? Kehtestada tuleb uud kord. Sakslased vajavad eluruum Miks nimetas Hitler Mussolinit oma Hitlerile meeldis antud valitsemiskord ja tema õpetajaks? eestvedamisel viidi ellu samasugust poliitikat nagu Mussolini Itaalias. Kes moodustasid 1920.aastal Vene, Ukraine, Valgevene, Taga-Kaukaasia. Nõukogude Liidu? Miks kehtestati uus majanduspoliitika Põhjus oli üleüldine majadnuslaos Venemaal. ja milles see seisnes? Ja see seisnes: · rahareform · toiduainete andmise kohustus asendati maksuga, ülejääke võis turul müüa · eraettevõtluse võis arendeda
Demokraatia kriisi põhjused: 1.Majanduslikud raskused. Diktaatorid lubasid majandust parandada. 2.Muutused ühiskonnas. Tekkisid uued valijaterühmad, keda oli lihtne ära kasutada. 3.Pettumine Versailles' süsteemis. Poolehoiu said need, kes lubasid ebaõigluse rahvale heastada. 4.Terav riigisisene võimuvõitlus. Erakonnad mustasid üksteist. Autoritaarses diktatuuris on võim ühel inimesel. Diktaator muudab seadusi oma suva järgi. Totalitaarses on ühe isiku või rühma käes ka kontroll inimeste mõtteavalduste üle. Inimeste elu on täielikult reeglitele allutatud. Rikutakse inimõigusi. Kolmas Riik - natsiliku Saksamaa nimetus. Hitleri juhitav Suur-Saksamaa. Holokaust - juutidevastane terror, juutide laushävitamine. Natsionaalsotsialism - natsism - äärmuslik liikumine ja õpetus Saksamaal. See taotles aaria rassi erandlikkusele toetudes parema ühiskonna loomist. Seisnes üksikisiku allutamises grupile. Agressiivsuses naabite suhtes. Juhikultuses. ...
Erakonna põhiseisukohad: Eesti Reformierakonna põhieesmärk on jõuka kodanikuühiskonna kujundamine. Heaolu kasv peab suurendama ka sotsiaalset turvalisust ühiskonnas. Tõhus majanduspoliitika on sotsiaalsete probleemide peamine leevendaja ning võimaldab suuremat hoolivust nende suhtes, kes oma tahtest sõltumatult on raskustes. Sotsiaaltoetuste eesmärk on tegelike abivajajate toetamine. Sotsiaalabi riiklikult kehtestatud miinimumstandardi järgimisel peab kehtima omavalitsuse kontroll. Reformierakonna eriline tähelepanu kuulub lastele. Toetame vanemaid lastega kodus olemise ajal,
Haridussüsteem Iisraelis Iisrael on riik Aasias Vahemere rannikul Lähis-Idas. Pealinnaks on Jeruusalemm/ Tel Aviv (ÜRO tunnustab pealinnana). Riigikeelteks heebrea ja araabia ning inimesi umbes 8 miljonit, nendest pea kolmveerand juudid. Haridusministriks on Shai Piron. Kõigest paarkümmend aastat tagasi otsustas Iisrael oma majanduspoliitika fookuse suunata teadmiste- ja innovatsioonipõhisele arengule. Tänaseks on Iisraelist struktuurse lähenemise, haritud tööjõu ja targalt investeeritud kapitali najal saanud maailma üks juhtivamaid riike tehnoloogilise innovatsiooni ja selle rahvusvahelise turundamise osas. Sealne haridussüsteem on juba varajasest staadiumist suunatud noorte ettevõtliku hoiaku kujundamisele ja ettevõtlusoskuste arendamisele. Haridussüsteem koosneb kolmest tasandist: 1
1960 tuli murrangulisem uuendus ja hakkati neid vähem diskrimineerima. See probleem on siiski mureks siiani. Kommunismi leviku pidurdamine Usa hakkas pidurdama kommunismi levikut andes abi väikestele riikidele kes ei olnud veel kommunismi all, Usa viis neile süüa, andis raha ja andis teada et demokraatiaga jäävad nad vabaks. Hiljem hakkati ka seda enda riigis tegema millega piirati ka demokraatlike kodanike õigusi, see idee aga hüljati. Reaganoomika Tema uus majanduspoliitika andis ettevõtlusele suurema vabaduse, maksud vähenesid ja üldse enamuste piirangute tühistamist. Tema ideoloogias oli ka uuesti nsvl surve alla panna koos kommunismiga. Seda ideoloogiat ja uut reformi kutsuti Reaganoomikaks Pidurduspoliitika Vietnami sõda 1960-1970 oli sõda koreas kus oli oht et kommunism hakkab levima taas, seega läks USA sinna appi kus nad said järkjärgult lüüa ja kaotused olid suured, USAs sai surma üle 50k inimese ja 300k haavata. USA tuli kaotajana välja.
Majanduslikud eeldused põllumajanduse arenguks on see, et riigil on kapital(hooned, masinad, väetised, tõuloomad, seadmed, seemned, maaparandus), tööjõud(tööjõu hulk ja oskused), valitsuse poliitika(toetused,tollipoliitika), turustamise võimalused ja äriteenuste kättesaadavus(masinahooldus, sordi- ja tõuaretus, koolitus,turundus,kindlustus). Tööjõud Brasiilia põllumajanduses on 8% kogu rahvaarvust. Valitsuse majanduspoliitika on Brasiilias väga hea, riik toetab põlluharijaid ja põlluharimist. Põllumajadusliku tootmise vormid on enamasti spetsialiseeritud suurtalud (moodne kõrgtootlik taluvorm, kus on spetsialiseerutud enamasti vaid ühele tooteliigile [lillekasvatus, piimakari, maitsetaimed, teravili jne]). Brasiilias on põllumajandus spetsialiseerunud taimekasvatusele. Peamised põllukultuurid on mais, kohvipuu ja puuviljad. Brasiilia on kultuuride kasvatamisel maailmas esimeste hulgas kohvipuuga ja maisiga
korrigeerimisele Aleksander II Lõpetas ebapopulaarse sõja, vabastas poliitvangid ja leevendas tsensuuri 1861. aasta talureformiga kaotati pärisorjus Seisuslikud vahed vähenesid Majanduselu elavnes Kehtestati senisest ulatuslikum sõnavabadus Aja jooksul aga muutus keiser alalhoidlikumaks Ülestõus Poolas, rahulolematus aadlike ja haritlaskonna seas Sergei Witte Oli Venemaa majandusminister, hiljem ka peaminister Tegi riigi majanduses suured ümberkorraldused Uus majanduspoliitika seadis põhirõhu industrialiseerimisele ja raudteede ehitusele 1890. Aastatest kuni 20. Sajandi alguseni arenes Venemaa tööstus muljetavaldavalt Välismaa kapitali ja insvesteeringute jõudmine Venemaale Venemaa valitsejad Aleksander I Nikolai I Aleksander II Aleksander III (1777-1825) (1796-1855) (1818-1881) 1845-1894 Valitses 1801-1825 Valitses 1825-1855 Valitses 1855-1881 Valitses 1881-1894 Täname kuulamast
Kuigi Tsiili kuulutasend juba 1810. aastal iseseisvaks vabariigiks, ei saavutatud Hispaania kolonistide üle tegelikku võitu enne 1818. aastat . Marksistlik valitsus kukutati 1973. aastal diktaatorlik-militaarse reziimi juhi Pinochetti poolt. Tema valitses 1990. aastani , kui toimusid sõltumatud presidendivalimised Pärast 17 aastat kestnud Pinocheti diktatuuri kukutamist 1990. aastal on Tsiili demokraatlik süsteem ja majandus jõudsasti arenenud. Valitsuse majanduspoliitika on kaasa aidanud Tsiili kaupade kiirele ekspordikasvule, viies riigi mitmes sektoris maailma juhtivamate eksportijate hulka. 2002. aastal sõlmis Tsiili Euroopa Liiduga assotsiatsioonilepingu, et tihendada omavahelisi majanduslikke ja kultuurilisi sidemeid. Esime Esimese se uue liikmesriigina külastas Tsiili delegatsioon märtsikuus Eestit 1. Majandussuhted Eestiga
sõltuvus idaturust esikohal tööstus tihedad majandussidemed Venemaaga kiire majandustõus mõisnikele kuuluvad maad riigistati - 1923. a kriis (põhjused): pangad olid jaganud hiiglaslikke laene ning neid ei suudetud tagasi maksta Venemaa kärpis majandussidemeid Eestiga (ühepoolselt) väliskaubanduse negatiivne bilanss tollide tõstmine välisriikide poolt ikaldus - al. 1924. a uus majanduspoliitika (rahandusminister Otto Strandman) orienteeruti ümber Euroopa turule esikohal põllumajandus valitsus sekkus majanduse suunamisse 01.01.1928 rahareform välislaenu abiga (üleminek markadelt kroonidele) majanduslik tõus kümnendi lõpuks oli Eesti (väikeriigina) tõestanud suutlikkust majanduslikult püsima jääda - 1930 1934 suur kriis paljuski põhjustatud ülemaailmsest majanduskriisist
Et eriti kommunistid on natsionaalsotsialismi seost sotsialismiga eitanud, on selle ideoloogiat selle vastaste poolt (sealhulgas Saksa DV-s ja Nõukogude Liidus) nimetatud ka fasismiks, hitlerlikuks fasismiks, Saksa fasismiks või hitlerismiks.4 Natsionaalsotsialistlik majandus Erinevalt marksist ei toetunud natsistlik ideoloogia ühelegi majandusteooriale. Natsismi idee oli fundamentaarselt rassistlik ning majanduslikud tegurid asusid alati tagaplaanil. Majanduspoliitika kujunes neljas peamises järgus, ehkki need ei tulenenud loogiliselt üksteisest. Esimest järku on nimetatud ''osalise fasismi'' perioodiks. Tööpuuduse http://blog.delfi.ee/node/682http://blog.delfi.ee/node/682 2 http://et.wikipedia.org/wiki/Natsionaalsotsialism 3 http://blog.delfi.ee/node/682http://blog.delfi.ee/node/682 4 vähendamiseks rakendas riik uute töökohtade loomise kava, kuid samas püüdis hoida palgad kontrolli all ning ametiühingud kõrvale tõrjuda.
analüüsib ühiskonna valikuid • S.o. Teadus piirangutest sest valikuid tehakse piiratud ressursside raames Majandusteooria uurimis- ja analüüsi tasandid • Üldjaotus: mikro- ja makroökonoomika – Mikro- ja makroökonoomika on orgaaniliselt omavahel seotud • Valdkonnapõhine jaotus: • Rakenduslik majandusteadus ….. – Kasutab majandusteooria poolt seletatud ja tundmaõpitud seadusi üksikute majandussubjektide huvides. • Majanduspoliitika ….. – Rakendab majandusseadusi kogu ühiskonna huvides. – Majanduspoliitika on valitsuse tegevus, mille eesmärgiks on majandussündmuste mõjutamine Mikroökonoomikast üldist • Mikroökonoomika ehk hinnateooria uurib majandussubjektide ( ettevõtete ja kodumajapidamiste) majanduslike valikutetegemise mõjureid. • Analüüsi keskmes on: – Üksiktoote hind – Üksiktoote kulud ja üldkulud
Maareformiga rajati 56 000 uut talu, kadusid vastuolud maaomanike ja maatööliste vahel, talurahvast kujunes tugi omariiklusele. 2. Pärast Vabadussõda uuendati sidemeid Venemaaga 3.Loodi tuhandeid tööstus- ja kaubandusettevõtteid 4. Eesti Pank andis kergekäeliselt suuri laene 5. Riik andis eraettevõtlusele vabad käed, ei sekkunud 1923 tekkis majanduskriis, raha väärtus langes,müüdi maha kullavarud, vaja oli ümberkorraldusi. Uus majanduspoliitika Riiklike kulutuste vähendamine Sisseveo piiramine Väljaveo suurendamine Raskendati pangalaenude saamist Rahareform (margad ja pennid asendati kroonide ja sentidega) Peamiseks majandusharuks kujunes põllumajandus Uus majanduspoliitika andis tulemusi – majandus arenes tõusujoones, kasvas sõltumatus Venemaast, algas sulandumine Euroopasse Tööstuses Likvideeriti hiigeltehased
ja Riiginõukogu. Uue põhiseadusega kaotati paljud rahvaõigused. Näiteks oli keelatud rahvaalgatus ning streigiõigus. Kuigi vaikival ajastul oli inimeste sõna- ja tegutsemisvabadus piiratud ei olnud see aeg Eesti elanikele üdini negatiivne. Majanduselu edenes autoritaarsel perioodil jõudsalt. Kiire majanduskasvu eeldusteks oli soodne konjunktuur maailmamajanduses ja krooni devalveerimisele järgnenud elavnemine. Neil aastail asendus liberaalne majanduspoliitika majandusliku rahvuslusega, mida iseloomustas riigi jõuline sekkumine majandusellu. Rahva heaolu paranes: kasvasid sissetulekud, langes elukallidus, kadus tööpuudus. Eesti majanduskasv oli neil aastail üsna kiire, kuid sellest ei piisanud varasema mahajäämuse tagasitegemiseks. Kokkuvõtteks võib öelda, et vaikiva ajastuga tulid kaasa paljud muutused nii et seda ajastut võib nimetada ka pöördepunktiks ajaloos. Sellest ajast sai Eesti riigipeaks president ning
majandussüsteem põhjalikke ümberkorraldusi. Esimeseks sammuks sai radikaalne maareform, mille aluseks oli 10 okt 1919 vastu võetud maaseadus. Reformi käigus riigistati mõisate maa, hoomed, tehnika, kariloomad jne. Lõviosa võõrandatud maadest jagati välja, kokku loodi 35 000 uut asundustalu. Pärast Vabadussõja lõppu algas ülikiire majandustõus. Kuid majandustõus osutus liiga kiireks ja tõi 1923 aastal kaasa kriisi. 1924 kevadel käivitas rahaminister Otto Strandmann uue majanduspoliitika. Rahvasteliidu vahendusel hangiti välislaen, mille abil tehti panga- ja rahareform. Uus kurss osutus sobivaks ning 1920 aastate teist poolt iseloomustas majanduslik tõus. Välispoliitika- Eesti Välispoliitika peamine ülesanne oli riigi julgeoleku kindlustamine. Hinnates võimalikke julgeolekuriske, tõstsid eesti poliitikud esile 2 võimalikku ohuallikat-Vene ja saksamaa. Saksa oht jäi 1920 küll pigem teoreetiliseks, sest Esimeses
- muudeti asjaajamine eestikeelseks - vene ametnikud asendati eestlastega - valmistuti üleminekuks emakeelsele kooliharidusele Eesti iseseisvus kuulutati välja 24. veebruaril 1918. 3. märtsil oli kogu Eesti Saksa okupatsiooni all ning võim läks saksa sõjaväelastele. Eesti iseseisvust ega Ajutist Valitsust ei tunnustatud. Rahvuslike erakondade tegevus, poliitilised koosolekud ja demonstratsioonid keelati ära ning ajakirjandus allutati tsensuurile. Kodanike õigusi eirati. Majanduspoliitika allutati Saksamaa vajadustele, Eestist veeti välja kõike. Kultuurpoliitika eemärgiks oli elanike saksastamine. Asjaajamiskeel saksa keel, üleminek saksakeelsele õpetamisele. Baltisakslased üritasid luua Saksamaaga tihedalt seotud Balti hertsogiriiki. 1918. aastal tabas Saksamaad lüüasaamine ning puhkes revolutsioon. 11. novembril astus Ajutine Valitsus taas kokku ning 21. novembriks jõuti võimu täieliku ülevõtmiseni.
endale ülikonna selga ja läksid börsile, kuid säilitasid keskmisest laiema silmaringi ja vabama mõtlemise. Tänu neile oli avanemas uus maailm, arvutite ja mobiilside maailm, mis esialgu oli nii keeruline, et andis noortele kui õppimisvõimelisematele loomuliku eelise. Sel perioodil süvenes jätkuvalt individualism. Majandusteadlase Milton Friedmani ideed saavutasid vahepeal populaarsuse, kuna need rõhutasid iga indiviidi õigusi ja see sobis uuele põlvkonnale hästi. Uudse majanduspoliitika peamised elluviijad olid aga eakad poliitikud USA president Ronal Reagan ja Suurbritannia peaminister Margaret Thatcher. Tundus, et 60-aastaste ja 20-aastaste maailmavaated ühtisid, jättes välja 40-aastaste arvamused ja eluhoiakud. 1980ndatel sai eesmärgiks olla ilus ja rikas. Rikaste elu näidati ajakirjade ja seriaalide vahendusel. Tundus, et rikkaks on võimalik saada kõigil neil, kes oskavad uue aja võimalusi kasutada. See kõik
M/S USA majandus hakkas kasvama. Toodangut viidi paljudesse Euroopa riikidsse, kuna ise ei suudetud veel piisava koguses toota. · Igasugused muutused USA majanduses, mõjutasid ja Euroopa majandust. · Ainsaks muret tekitavaks vastaseks oli NSVLiit · 60.-70. aastail võeti USA's vastu hulk seadusi sotsiaalse turvalisuse tagamiseks. · 70. alanud majanduskriis oli USA jaoks tugev tagasilöök. · Järgmise aastakümne algul toimus pööre parempoolse majanduspoliitika poole. Sisepoliitiline võimuvõitlus · 2. M/S ei toonud USA's suuri muutusi, endiselt oli riigipeaks president, seaduandlik võim kuulus Kongressile(Esindajata koda ning Senat) · jätkus Vabariikliku ja dem. Partei võimuvõitlus. Dem. Raskused ja saavutused · Kommunismi levikut üritati piirata nii väljaspool USA'd kui ka USA's · 40. lõpul vasakp. Vastu rünnak, mis piiras dem. Vabadusi. Kuid see lõpetati, kuna selline poliitika võis ohustada riiki.
Kommunistlik Venemaa Valitses: Rahvakomisaardie nõukogu Seadusandlik võim: Ülemaailmne kesktäitev komitee Ametlik nimetus aastast 1918: Venemaa Nõukogude Sotsialistlike vabariikide liit NSV liit loodi 1922, ühendas: Venemaa, Ukraina, Valgevene, Taga-kaukaasia Nõukogude Sotsialistlikku föderatiivset vabariiki. Põhiseadus:1936 Kodusõda. Ümberkorraldustega poldud rahul, tehti punaarmee, mis suutis vastu panna Maailmarevolutsiooni ei tulnud. Sõjakommunism(1918-20) Jagati tasuta toitu, korter, transport tasuta, riigistati tööettevõtteid Uus majanduspoliitika(1921-28) Enamik majandust riigi all, osaliselt lubati kapitalismi, kindlaksmääratud maksud. Pärast lenini surma sai võitlusega riigi juhiks stalin(1922) ta tegi rasketööstust ja kollektiviseerimist. Talupidamine ühendati ühismajanditesse, mindi üle suurtootmisele. 1930 aastatel tuli näljahäda ja 7milj. Inimest suri.1930. punaarmee valmistumine sõjaks. Fasistlik Itaalia Liitlased suhtu...
Eesti erakonnad Verner Silberk Keskerakond Eesti Keskerakond on Eesti partei. See asutati 12. oktoobril 1991 Tallinnas. Erakonna esimees on Edgar Savisaar. Erakond paigutab ennast poliitilisse tsentrumisse. Keskerakond kuulub koos Reformierakonnaga Euroopa liberaalsete ja reformiparteide ühendusse. Minevikus kuulus sellesse ühendusse ka Koonderakond. Keskerakonna majanduspoliitika nurgakiviks on sotsiaalse turumajanduse aren damine. Liikmete arvult on Keskerakond 2008. aasta jaanuari seisuga suurim partei Eestis. Novembris 2006 ületas Keskerakonna liikmete arv 10 000. Alates 18. augustist 1999 ilmub erakonna kuukirja "Seitse Päeva" kõrval ka laiale lugejaskonnale mõeldud nädalaleht "Kesknädal". Keskerakond Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level
Sveitsis ning Poolas. Kõige klassikalisemal kujul avaldus absolutism Prantsusmaal. Absolutistlikes riikides oli monarh (kuningas, keiser, suurhertsog jne) valitsusjuht, sõjaväe ülemjuhataja, ülemkohtunik ning tihti ka kirikupea. Piiramatu võimuga monarh toetus valitsemisel alalisele sõjaväele ja järjest kasvavale ametnikkonnale, et üleval pidada senisest märksa keerulisemat haldus- ja maksusüsteemi. Uusaegsete riikide majanduspoliitika põhines merkantilismil: riigi eesmärgiks oli soodustada kaupade väljavedu ja vähendada sissevedu, et riigikassa täituks sissevoolavast kullast ja hõbedast. Selle saavutamiseks aidati kaasa manufaktuuride loomisele ja kaitsti siseturgu kaitsetollidega. Enamikes riikides jäid absolutismiajastul püsima seisuslikud esinduskogud (n parliament Inglismaal, cortes Hispaanias ja Portugalis,
Väga demokraatlik, sest Paljudel erakondadel Vene turu ja tooraine allikate puudus riigipea ametikoht. Tunnustuse saamine 1921- alguses 4.kl pärast kadumine. demokraatlikud vabadused. 1924. Kommunistide 1922 Balti liidu loomise 6.klassini. B) Uus majanduspoliitika A)Vaikiv ajastu 1934-1938 relvastatud võimuhaaramis- katsed. Uute kõrgkoolide rajamine. Põllumajanduse Parlamenti kokku ei kutsua, katse Tallinnas. 1920-ndatel aastatel 8. köitelise Eesti Entsü- eelisarendamine. võim ühe isiku käes(K
Ühtsus (EÜ) ja Konstitustioonierakond (KP). Nende praegune esimees on Stanislav Tserepanov, kes sai selle koha aastal 2002. Nende ideoloogia on vene vähemus, konservatiivne. Kodanike põhiõigused ja vabadused Tuleks vähendada kodakontsuseta inimeste arvu riigis, teiseks riigi keeleks sätestada vene keel. Samuti peaksid kõikidel olema võrdsed õigused vaatamata rahvusest, soost ja poliitilistest õigekspidamistest. Majanduspoliitika VEE seisab tarbija õiguse kaitse eest. Samuti tahetakse pensionärid ja paljulapselised pered vabastada maksudest. Kulude vähendamine riigiaparaadi, armee ja omavalitsuste kulult. Firmad heategevuse ja sponsoneerimise puhul tulumaksust vabastada.Samuti ka uute töökohtade loomist tahavad nemad. Sotsiaalpoliitika Uus pensioniseadus oleks vajalik-pensioniiga vähendada, pensioni suurust muuta, inviduaalsus
Hitler ja Stalin saavutasid oma võimuletuleku erinevalt. Kommunistlik partei kehtestas oma võimu 1917.aasta vägivaldse riigipöördega. Natsid tulid võimule hoopiski demokraatliku valitsemise läbi. 1932.aastal toimusid Saksamaal valimised, kus rahvas hääletas Natsionaalsotsialistliku Töölistepartei poolt. Majandus oli mõlemal riigil range kontrolli all. Kehtestatud oli plaanimajandus. Mõlemad riigid valmistusid sõjaks ning keskenduti sõjariistadele ja –teedele. Kuigi majanduspoliitika oli mõlemal valitsejal sarnane, kuid inimesed elasid erinevalt. Stalin pooldas kollektiviseerimist – loodi kolhoose, kus pidi osalema ka talupojad. Riik võttis talupoegadelt kogu viljasaagi ning müüs selle välismaale paremate tulude saamiseks. Samuti käis alla ka põllumajandus, sest puudu oli töölistest. Venemaal elasid inimesed vaeselt, oli suur näljahäda ning 4-10 miljonit suri. Saksamaal püüdis Hitler parandada inimeste elatustaset ja vähendada töö puudust
Koalitsioonivalitsused tegid järelandmisi. MAJANDUSELU 10. oktoober 1919 võeti vastu maaseadus Maareform riigistati mõisate maa, hooned, tehnika, kariloomad jms. Loodi uusi asundustalusid. Maareformi tulemusel asendus mõisamajandus talumajandusega. Majandustõus eriti kiiresti arenes tööstus. Keskenduti siseturu vajadustele. 1923 majanduskriis, sai alguse rahandusest. Käivitati inflatsioon, väliskaubanduse negatiivne bilanss, ikaldus. 1924 kevad Otto Strandmani uus majanduspoliitika, Euroopa turule, esikohal põllumajandus. VÄLISPOLIITIKA 26. jaanuar 1921 Antandi Ülemnõukogu tunnustas Balti riike Ohuallikad Saksamaa ja Venemaa. 1.detsember 1924 EKP üritas relvastatud riigipöördekatset. 22. september 1921 Eestist saab Rahvasteliidu liige SUUR KRIIS (1930-1934) MAJANDUSKRIIS 1930. aastatel langes toiduainete hinnad maailmaturul järsult. Talurahva sissetulekud vähenesid, piirati tootist, talud pankrottistusid, sissevedu ületas väljaveo
Kommunistlik diktatuur Venemaal I Vaata kaarti lk 93 ja kirjuta välja need 11 liiduvabariiki, kes 1930. aastate lõpu seisuga kuulusid 1922. aastal välja kuulutatud Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liidu koosseisu! Gruusia, valgevene, armeenia, uikraina, aserbaidzaan, turkmeen, usbek, tadziki, kirgiis, kasahh, venemaa. II Miks ei olnud talurahvas 1920. aastate algul rahul sõjakommunismi poliitikaga ja tekkis vajadus uue majanduspoliitika järele? Talupoegasid laostas toiduainete andmise kohustus, ning nad alustasid mitmel korral mässu, kuna talupoegi kuulus ka puna armeesse levis rahutus ka armee ridadesse. Puhkes ülestõus. III Milles seisnes NEPi põhisisu? *toiduainete riigie andmise kohustus asendati kindla suuruse maksuga *rahareform mis taastas rahaväärtuse *ennistati kaupolemis vabadus ning õigus eraettevõtlusel tegutseda IV Millist mõju avaldas NEP NSV Liidu majandusele? Venemaa majandus hakkas
Euro Eestis Euroga liitriigi poole Jarmo Virmavirta, essee Postimees 11. jaanuar 2011 Eesti liitus euroga 1. jaanuaril 2011. aastal, mis tegi meie riigi veel rohkem läänelikumaks, kui kunagi varem. Võrreldes teiste Põhjala riikidega, on Eesti kõige rohkem läänestatud riik, kuna me oleme liitunud NATOga, kuulume eurotsooni ning oleme osa Euroopa Liidust. Euro on vajalik, sest see toob kaasa ühtse majanduspoliitika, olles seejuures ka EL ühisvaluuta. Eestile on olnud vajalik idast eemalduda juba aastakümneid. Nõukogude okupatsioon piiras meie riigi võimalusi ning takistas iseseisvust. Pole mõtet isegi rääkida kogu Eesti riigile tekitatud kahjust läbi sõdade ning suruvate seadustega, sest seda teab iga korralik Eesti kodanik. Seega, minu arvates euro toomine Eestisse päästab meie riiki mitut moodi. Esiteks, viib see meid veelgi
Majandus Majandus on protsess, kus midagi toodetakse ja seda toodangut/teenust tarbitakse. Privatiseerimine (erastamine) on riigi või KOV vara müümine erakätesse. Avatud majandus on majanduspoliitika, kus riik keeltub kaitsetollidest. Transiitkaubandus on kaubavedu ühest riigist teise läbi kolmanda riigi. Allhanketöö on mingi toote osa valmistamine teisele firmale tasu eest. Peamised tööstusharud: masina- ja elektroonikatööstus, toiduaine-, puidu-, tekstiilitööstus. Edukad on oldud IT-valdkonnas nt Skype, e-riik, e-kool. Eesti suurim probleem on negatiivne väliskaubanduse bilanss. 90. algul läks Eesti plaanimajanduselt turumajandusele üle. Siirdemajandus.
Sõja mõju 3. Pettumus Versailles` süsteemis 4. Majanduslikud raskused. 5.Teravad riigisisesne võimuvõitlus. 6. Valimiskünnise puudumine Autoritaarne- Võim on koondunud vaid ühe isiku kätte või siis ühe väikse grupi kätte. Totalitaarne- Võimul on aiult üks partei ja üks ideloogia. Hitler- Saksamaa juht, Jossif Stalin- NSV Liidus. Gulag- vene vangilaagritesüsteem NSVL-Nõukogude Sotsialistlike Vabariikude Liit NEP-Uus majanduspoliitika mis oli pärast kodusõda. SS- Kaitsemalev, Komitern- 1919 Sõjakommunist- Toitainete andmine kohustus. Riigistati enamus tööstusvõtteid. Hakati tasuta jagama toitu. Teenused, mis olid tasuta oli plaju. Iseloomusta NEP-i (uus majanudpoliitika)- Toitainete andmise kohustus. Talupoeg võis oma vilja turule viia. Taastati kauplemisvabadus. Laiendati ettevõtete tegevusvabadust. Punased- Valnlased kes kodusõda õhutasid. Valged- Vene kodusõja maha tahtsid rahustada.
Kristiina Ojuland Vilja Savisaar Siiri Oviir Ivari Padar Tunne Kelam Euroopa Liidu Nõukogu ELi põhiline otsuseid tegev organ esindab liikmesriike koosolekutest võtab osa üks minister iga ELi liikmesriigi valitsusest Nõukogu eesistujariik vahetub iga kuue kuu tagant (hetkel Hispaania) Nõukogu otsused tehakse hääletades Nõukogu ülesanded Euroopa Liidu õigusaktide vastuvõtmine. Mitmes valdkonnas võtab ta neid vastu koos Euroopa Parlamendiga. Liikmesriikide üldise majanduspoliitika koordineerimine. Rahvusvaheliste kokkulepete sõlmimine ELi ja ühe või mitme riigi või rahvusvahelise organisatsiooni vahel. ELi eelarve kinnitamine koos Euroopa Parlamendiga. ELi ühine välis- ja julgeolekupoliitika, mis põhineb Euroopa Ülemkogu antud juhistel. Siseriiklike kohtute ja politseijõudude kriminaalasjades tehtava koostöö koordineerimine. Euroopa Kohus Asub Luksemburgis, koosseisu kuulub üks kohtunik igast liikmesriigist
Milline poliitiline ideoloogia sarnaneb kõige rohkem minu maailmavaadetega? Ma olen maailmavaatelt sotsiaalliberaal. Põhjuseid on mitmeid - ma usun, et parim viis riigi majandust üleval hoida on vaba ettevõtlus ja ettevõtjate suur osakaal, kuid samas pean ka tähtsaks, et riik suudaks aidata neid, kes ise endaga toime ei tule. Üldsõnaliselt pean tähtsaks, et kõik saaksid elada võimalikult täisväärtusliku elu. Vaba ettevõtlus ja liberaalne majanduspoliitika veavad riiki tublisti edasi, kuid kui ühel hetkel on vaja ei astuks ma ka vastu riigi sekkumisele majandusse. Kui selle arvel pääsevad inimesed töökohtade kaotusest ja riik kahjumist, siis on see vajalik. Klassikaline liberalism räägib, et heaolu loob iga indiviid ise. Ma nii ei arva, minu hinnangul saab luua igale indiviidile head võimalused kogu ühiskond ja süsteem üheskoos. Samal ajal kui algsed liberaalsed väärtused vaatavad viltu erinevatele toetustele, arvan
Arolyn Roog 12A Kodanikust algab riik Eesti on küll alles noor riik, kuid juba oleme maailmas tuntud oma tehnoloogiliste saavutuste ja majanduspoliitika poolest. Olid ju eestlased need, kes Skype leiutasid ja sellega meie väikse riigi kuulsaks tegid. Majanduselus on meid teistele eeskujuks toodud, sest majanduslangusest saime suhteliselt kiiresti ja suuremate kadudeta üle. On ju meie riigi eesmärkki jõuda viie rikkama riigi hulka. Eesti riigil on seljataga pikk minevik ja ees ootamas veel pikem tulevik. Eesti minevik on olnud keeruline ja, kes teab, mida toob tulevik, kuid meie eesmärk on alati olnud jääda püsima iseseisva riigina
Riigi sekkumine ühiskonnaellu peab olema minimaalne ja piirduma kodanikuõiguste tagamisega. J. S. Mill, “Vabadusest” (On Liberty, 1859) - ainus piiraja ühiskondlikes suhete on põhimõte, et üksikisiku vabadused ei tohi kahjustada teiste inimeste huve. 1830. aastal kujunes Suurbritannias viigide erakonnast Liberaalne partei. Kesk-Euroopas tekkis liberalism koos rahvuslusega. isikuvabadus sõna-, koosoleku-, ühinemis-, usuvabadus majanduspoliitika eraomandusel põhinev tootmis-, ettevõtlus-, konkurentsi-, kauplemisvabadus konstitutsiooniline monarhia või vabariik, võimude lahusus V 3. Sotsialism (lad.k. socialis - ühiskondlik) - töölisklassi arvuline kasv tõi kaasa nende mõju kasvu ühiskondlikus elus (vt. õpik III, lk.185). Kujunes oma ideoloogia, sotsialism, mille tuumaks oli omandiidee kriitika üldise hüvangu seisukohast ja küsimus mõistlikust omandist. Eraomandi kriitika
Eestimaa tugevaks ja järjepidevaks ja meile jäävad alles käsikivi ja rukkileib. David Vseviovi tsitaat "vajame uusi väärtusi" on levinud kõikjale. Kuid millised peaksid olema need uued väärtused, mida vajame? Kas need peaksid olema väärtused vanade probleemide lahendamiseks? Kõik näib olevat Praegune kriis on enesega kaasa toonud väga konkreetse mured ja loonud hirmuäratavad eeldused, mis meid kõikjalt piiravad. Ja selleni on viinud ikka valdavalt vigane rahandus ja majanduspoliitika, mis tulenes pankade kergekäelisusest ning valituse ebapädevusest. Kuid nii ulatusliku kriisini ei saanud viia vaid puhttehnilised põhjused, sellel kõigel on palju sügavamad põhjused, see on laiahaardelisem kriis. Nagu on öelnud ajaloolane David Vseviov on see tegelikult hoopis laiahaardelisem kriis. See on väärtuste kriis. Kaugeltki mitte ainuüksi vead ökonoomika vallas, vaid kümnete aastate jooksul järjepidevalt kujundatud
10. klassi kordamisküsimused: 1)Mõisted: *enamlased- vene bolsevikud,haarasid põrandaaluse tegevuse juhtimise enda kätte. Tähtsaimaks häälekandjaks töölisajaleht Kiir, toimetajaks Jaan Anvelt. Aisana poliitikutest rahvuslust eitaval seisukohal. Sihiks vallandada kommunistlik maailmarevolutsioon ja luua kogu maailma hõlmav uut tüüpi internatsionaalne ühiskond. *Päästekomitee-mood 19.02.1918, oli mõeldud tegutsemiseks erakorralistes oludes, ennekõike aga iseseisvuse väljakuulutamiseks. 3-liikmeline: Konstatin Päts(poliitik), Jüri Vilms(poliitikute advokaat), Konstatin Konik(organisaatorist arst). *Balti hertogiriik-Venemaa endistest Balti kubermangudest koosnev Saksamaa koosseisu kuuluv autonoomne riik, mis ei jõudnud reaalselt toimima hakata. *Eesti Töörahva Kommuun-enamlaste sõnul iseseisev riik. Kuulutati Narvas välja, et anda sissetungile kodusõja ilmet. Kommuuni iseseisvust tunnustas vaid Venemaa. Jätkas enamlaste poliitikat, natsion...
1944.a Bretton Woodsis toimunud rahvusvahelisel rahanduskonverentsil.Peakorter Washingtonis Ameerika Ühendriikides.Kuni 1970ndate aastateni oli esiplaanil rahvusvahelise kullastandardi säilitamine. Praegu on Valuutafondi prioriteetideks jätkusuutlik ja stabiilne majanduskasv ning finantskriiside ärahoidmine. Valuutafondil on kokku 184 liikmesriiki, Eesti on liikmesriik alates 1992. aastast.Rahvusvahelise Valuutafondi peamiste tegevusvaldkondadeks on majanduspoliitika seire, finantsabi ja tehniline abi:IMF-i seiretegevuse eesmärgiks on julgustada riike rakendama sellist majanduspoliitikat ja institutsionaalseid reforme, mis toetaksid jätkusuutlikku ja tasakaalustatud maailmamajanduse arengut.Rahvusvahelise valuutafondi finantsabi kasutatakse aitamaks riiki ajutiste makseprobleemide ilmnemisel, et vältida likviidsuskriisi ning selle võimalikku negatiivset mõju majanduskasvule ja teistele riikidele.Riigivõimude oskusteabe tugevdamiseks
Venemaa kodusõda · Enamlaste vägivald ning ebaõnnestunud poliitika viis ulatuslike vastuhakkudeni · 1919 olid enamlased korduvalt lüüasaamise äärel, kuid ometi suudeti sõda võita · Arvuline ülekaal oli Punaarmeel, kuhu võeti sõjamehi mobilisatsiooni korras · Enamik Venemaa elanikkonnast nägi valgekaartlastes "endiseis isandaid", kes tahavad taastada endise korra ja talupoegadelt maa ära võtta Sõjakommunism majanduspoliitika kodusõja ajal Kogu majandus allutati riigi kontrollile: kaotati palgad, kaupa jagati tasuta (kaardisüsteem) kaotati tasu paljude teenuste eest toitu ja esmatarbeid jaotati tsentraliseeritud korras riigistati tööstusettevõtted, rakendati sõja teenistusse talupoegadel toiduainete andmise kohustus toiduainete kokkuostu asemel hakati neid konfiskeerima (relvastatud toidusalgad).
35. Automaatsed stabilisaatorid on fiskaalpoliitika vahendid, mis automaatselt pidurdavad kulutusi inflatiooni situatsioonis või stimuleerivad kulutusi , kui majanduses on langus. Automaatsete stavilisaatorite näiteks on tulumaks 36. Defitsiidiga finantseerimine on avaliku sektori kulutuste finatseerimine laenu abil, et katta vahet, mille võrra kulutused ületavad maksutulusid 37. Fiskaalpoliitika on valitsuse majanduspoliitika, mis kasutab avaliku sektori kulutuste või tulude vaasi muutmist majandustegevuse stimuleerimiseks või vähendamiseks. 38. Kitsendav fiskaalpoliitika- on valitsuse fiksaalpoliitilsed vahendid, mida kasutatakse majanduse kokkutõmbamiseks kulutuste vähendamise või maksude tõstmise abil. 39. Ekspansiivne fiskaalpoliitika on majanduspoliitika, mida teostatakse kas avaliku sektori kulutuste suuredamise või maksude vähendamise abil 40
riiklik propaganda veenis itaallasi oma riigi vägevuses) 4. USA ja Itaalia välispoliitiline orientatsioon kahe maailmasõja vahel. USA välispoliitika: isolatsionism ehk vabariiklaste poolt väljatöötatud välispoliitika USAs 20-ndatel aastatel, mida iseloomustas USA poliitiliste liitude eitamine Euroopa riikidega, eelkõige selliseid, mis oleksid sisaldanud sõjalisi kohustusi. Maailmapoliitikast USA end siiski ei isoleerinud, vaid realiseeris oma huve majanduspoliitika kaudu. Itaalia välispoliitika: 30-ndail aastail sõjakas; eesmärk Vahemeri Itaalia sisemereks saada; liitlassuhted Saksamaaga (hiljem ka Jaapaniga). Võrrelge USA ja Itaalia majanduslikku ja poliitilist olukorda pärast Esimest g) töötati välja sotsiaalhooldusteenuste süsteem e maksti toetusi, töötuabiraha maailmasõda. USAs majanduslik kiire areng, tundus, nagu poleks Ameerika jaoks (esmakordselt maailmas), pensione; h) töölaagrid 18-25-a; i) kontroll monopolide
Rahapoliitika olemus ja osatähtsus maailmas 1 Rahapoliitika, selle eesmärk ja puudused 1.1 Raha- ehk monetaarpoliitika Raha- ehk monetaarpoliitika on meetod, mis mõjutab interssimäärasid ja ringluses olevat rahamassi ning taotleb seeläbi kogunõudluse kontrolli. Nt Laenuprotsendi langus õhutab laenamist ja suurendab sellega kogunõudlust, kuid laenuprotsendi tõus aga teeb ettevaatlikuks ja vähendab kogunõudlust. Rahapoliitikaga juhitakse majanduse kasvukiirust: ergutatakse, kui olukord on kehv, ja aeglustatakse, kui majandusel on oht liiga kiire kasvu tõttu üle kuumeneda. Monetaarpoliitikat teostab poliitiliselt sõltumatu keskpank. Eesti riigi rahapoliitikat teostab Eesti Pank. • Kuuludes eurosüsteemi, osaleb ka Eesti Pank euroala ühtse rahapoliitika väljatöötamises. Eurosüsteemi eesmärk on säilitada oma alal hinnastabiilsus. Sellega soodustatakse majanduskeskkonda ja kõrgemat tööhõivet. 1.2 Rahapoliiti...
aastatel? Selgita, kes olid metsavennad. **Korraldati ülestõusmisi, metsavennad põgenesid metsa elama ja korraldasid neid ülestõusmisi. 5. Mis olid 1949. aasta suurküüditamise eesmärgid ja kuivõrd võimudel õnnestus neid eesmärke täita? Kõik talupojad, kes siiamaani kolhoosidesse pole läinud eemaldada ja seekäigus ka lahti saada metsavendade toetajatest, kes andsid süüa jms. Õnnestus väga hästi, metsavendade arv langes. 6. Selgita nõukogude majanduspoliitika iseloomulikke jooni Eesti NSV näitel. Mis oli iseloomulik tööstuses ja põllumajanduses? Kuidas toimus majanduse juhtimine? Rasketööstus, plaanimajandus, kõik talud ja põllud liideti kolhoosidega, erasektor kaotati. Jne 7. Millised olid käsumajanduse rakendamise tagajärjed ühiskonnale? Too 2 näidet. ● Suur reostus, Eestis näiteks tuhamäed ● Toodi sisse töölisi võõrailt maadelt, eestlaste osakaal langes 60%-le, hea
Elanikud kannatasid vägivalla ja terrori all. 1918. Tapeti viimane keisriperekond. Kaotused ulatused 13M inimeseni. Võitsid enamlased. 4.Milline oli Nõukogude Venemaa ja NSVL välispoliitika? Taheti korraldada Maailma Revolutsiooni, nende idee oli, et kogu maailm oleks kommunistlik. 1920 püüti seda õhutada poolas, eestis, saksamaal kuid need katsed ebaõnnestusid. Maailmarevolutsioon tõusis uuesti päevakorrale 1930. aastate lõpus 5.Mis oli NEP ja miks kasutati? NEP on uus majanduspoliitika. Sellega kaotati vana Venemaa majanduspoliitika. 6.Millised muudatused toimusid majanduses seoses Stalini Võimuletulekuga? Kaotati riigile toiduandmise kohustus, asendati kindlaks määratud maksudega. Maksude tasumisel võis talupoeg oma vilja ülejäägid turul müüa. Taastati kauplemis ja ettevõtete tegutsemis vabadus. Enamik majandusvaldkondi oli riigi käes kuid lubati ka erasektoreid. 7.Iseloomusta nõukogude ühiskonda 1930. aastatel
(Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei) koosolekutel korra järele ning propageerida rahvuslust. Gestapo-Hitleri võimu tugisambale SS’ile allunud riiklik salapolitsei, mis jälitas ja arreteeris teisitimõtlejad ning viis nad seejärel koonduslaagritesse Hitlerjugend- Natsionaalsotsialistliku Saksa Töölispartei skautlik paramilitaarne noorteorganisatsioon. NEP(Novaja Ekonomitšeskaja Politika)-Venemaal kommunistide poolt loodud uus majanduspoliitika, et muuta senist röövellikku majanduspoliitikat, mille tulemusena kujunes NSVL’is välja omapärane segamajandus Kulak-NSVL’i talupoeg, kellel oli kasvõi natukenegi rohkem vara, kui teistel; kõik talupojad, kes skasutasid palgatööjõudu, omasid meierit, veskeid ja tegelesid nö liigkasuvõtmisega Indsutrialiseerimine-suurtööstuse eelisarendamine, mida Stalin panustas, et valmistuda pealetungisõjaks Kollektiviseerimine-NSVL’is talupoegade vastu käivitatud
Konservatism - conservare säilitama, konservatiivid säilitavad ühiskonda, nende jaoks on tähtis kollektiivsus, rahvus, perekond. Üldiselt on kõige rohkem seotud usus ja religiooniga. Majanduspoliitika: turumajandus, ei poolda riigi sekkumist. Liberalism üksikisiku vabadus, riigi võimalikult vähene sekkumine inimeste tegevustesse. Sotsialism levis 19. sajandi II poolel töölisklassi ideoloogiana. Põhiväärtused: võrdsus, hüvede jagunemine kõigi ühiskonnaliikmete vahel. Majanduspoliitika: tulude ümberjagamine maksusüsteemi abil, riigi suur roll majanduselus. Sotsiaalpoliitika: heaoluühiskond, tugev sotsiaalhoolekanne. Ühiskonna jagunemine I. Avalik-/riiklik-/valitsussektor ühiskonnaelu korraldamine II. Era-/majandus-sektor ühiskonnaliikmete varustamine III. Kolmas/kodanikuühiskond/mittetulundussektor kodanikualgatuse teostamine, huvide esindamine Ühiskonna kihistumine
punkti, mille alusel tulnuks sõlmida demokraatlik ja õiglane rahu (seda ei tehtud) algatas Rahvasteliidu 2) Isolatsionistlik välispoliitika 1920´-1930´. · USA Senat ei ratifitseerinud Rahvasteliidu põhikirja ja USA viljeles edasi isolatsionismi - hoiduti poliitilistest liitudest, mis oleks sisaldanud sõjalisi kohustusi. · Tegelikust isolatsionismist rääkida ei saa, sest: USA realiseeris oma välispoliitilisi huve Euroopas majanduspoliitika kaudu kontrollides Euroopa rahandussüsteemi (Dawesi plaan) USA huvid olid suunatud eelkõige Aasia ja Vaikse ookeani regiooni · Roosvelt jätkas isolatsionismi kuni Ameerika astumiseni II maailmasõtta (7.12.1941) majanduskriisi ajal 1932 keelduvad Euroopa riigid tasumast USAle sõjavõlgu (va Soome, kes maksab kõik ära 1976.aastaks, Soome võlg oli suhteliselt väike võrreldes kasvõi Balti riikidega)
Vastus: Metsavendadega osutati vastupanu. Metsavennad olid vabatahtlikud võitlejad, kes võitlesid Nõukogude režiimi vastu ning varjasid end metsades punkrites. 5. Mis olid 1949. aasta suurküüditamise eesmärgid ja kuivõrd võimudel õnnestus neid eesmärke täita? Vastus: Kollektiviseerimise lõpule viimine, mis ei olnud seni andnud erilisi tulemusi ja metsavendluse nõrgendamine, mis oli saanud toitainete näol toetust majapidamistest. 6. Selgita nõukogude majanduspoliitika iseloomulikke jooni Eesti NSV näitel. Mis oli iseloomulik tööstuses ja põllumajanduses? Kuidas toimus majanduse juhtimine? Vastus: Tööstus: Suretati välja erasektor, toimus jõuline rasketööstuste eelisarendamine, valitsevaks muutusid suurettevõtted. Põllumajandus: Suretati välja erasektor, sundkollektiviseerimine (kolhoseerimine), maa sundvõõrandamise järel ühismajandid (kolhoosid, sovhoosid) Majandus: Jäik riiklik plaanimajandus, käsumajandus 7
tegutseb peamiselt teenindavas sektoris. c) Turg ( kas osaleb põllumajandusest saadava toodanguga maailmaturul või jääb kõik siseturule) Horvaatia koguekspordist moodustavad põllumajandussaadused ja toidukaubad vaid 5%. Ülejäänud tulu tuleb muust tegevusest. Horvaatial saadab oma põllumajandussaadusi Itaaliasse, Saksamaale, Sloveeniasse, Bosnia ja Hertsogoviinasse, Austriasse ja Serbiasse. Seega osaleb maailmaturul. d) Valitsuse majanduspoliitika Horvaatia majandus teeb praegu läbi suuri muudatusi. Horvaatia majandus sai 2000. aastal tänu turismile, pangandusele ja investeeringutele jalad alla. Seda Vahemere maad on viimaste aastate jooksu väisanud ligikaudu 10 miljonit turisti. Külastajate hulk muudkui kasvab. Töötuse tase on Horvaatias viimasel ajal järjest vähenenud. Riigi tähtsamad tööstusharud on keemiatööstus, plasttoodete valmistamine,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
