Saksa- polnud rahul rl tingimustega, pahased, et alad tuli loovutada naabritele Ungari- loovutama enamiku oma senisest territooriumist 1922. Saksa ja Vene sõlmisid Rapallos V süsteemi vastase koostöölepingu. Saksa asus Vene sõjatehaseid ja armeepolügoone kasutades arendama oma sõjatööstust ja taas looma ning välja õpetama armeed. Antandi poolel kõige vähem rahul Itaalia ja Jaapan, jäeti ilma territooriumidest ja kolooniatest. Kõik see tõukas uue sõja poole. Sõjajärgne majanduskriis Ebakindel olukord rahanduses, kasvas tööpuudus. Suured probleemid Saksal, ei suutnud maksta reparatsiooni. Pr. okupeeris 1923. Saksa suurima tööstuspiirkonna Ruhni. Algas hüperinflatsioon, raha kaotas väärtuse kiiremini, kui trükiti. Aeglustus kogu Euroopa majanduse areng. Kasvavad sotsiaalsed probleemid lõid soodsa pinnase äärmusliikumiste levikuks. Komitern 1919. moodustati Moskvas maailma kommunistlikke parteisid ühendav Kommunistlik Internatsionaal e Komitern
Mis põhjustas demokraatia kriisi EV? 1920. põhiseadusest tulenevad probleemid. *riigipea tasakaalustava rolli puudumine, * riigikogul liiga suur võim, *1930-1934, *rahva suur toetus referendumil vapside põhiseadusele, *Autoritaarne riigikord, 1933.a põhiseadus Erakondade rohkus. *parlamendis liialt palju erakondi, *valitsuse moodustamine keeruline, vaheldusid kiiresti, *valitsuskriisid, 1920-31 keskmise valitsuse eluiga 11 kuud, *ühepartei süsteem, Isamaaliit 1929.a majanduskriis. *tööpuudus, *majandus partnerite äralangemine, *1933 devalveeriti eesti kroon 35%, *demokraatlike jõudude ebapopulaarsus Liidrite ambitsioonid *tugeva käe poliitika, *"Vaikiv ajastu" Vaikiv ajastu Autoritaarne valitsemise aeg. Riigipööre asendab demokraatliku riigi korra 1. Dets 1934 võtab Päts dekreediga vastu seaduse, mis piirab ajakirjanduse sõnavabadust 2.luuakse riiklik propaganda talitus- viib läbi kampaaniaid-nimede eestistamine, kodu kaunistamine, lipu kampaania
1914-1918 lõppes I maailmasõda 1918 compegne'i vaherahu 1919-1920 pariisi rahukonverents 1930 loodi diktatuur 1929-33 suur ülemaailmne majanduskriis 1932 uus USA president-T.D.Roosevelt 1935 itaalia väed tungisid etioopiasse 1936 berliini-rooma telg 1936 komiterni-vastane pakt 1936-39 hispaania kodusõda. Millised muudatused toimusid riikide jõuvahekorras pärast Esimest maailmasõda? Keskriigid said Antandi riikide käest lüüa. Venemaal toimus isevalitsusliku Tsaari-Venemaa nõrgenemine, mis viis Nikolai II kukutamiseni ning Ajutise Valitsuse võimulepääsuni. Saksamaa kuulutati sõja süüdla- seks ja kaotas mõjuvõimu ja suured alad
seisu parandada. Kui majandukriis Eestisse jõudis hakkasid nad tõeliselt tegutsema, alustades survega valitsusele, et nad muudaksid põhiseadust. Järgnevalt hakati ka mitte vabadussõjalisi erakonda ning tänu sellele tõusis see kõige populaarsemaks erakonnaks. Raskes majandluslikus olukorras leidsid nende süüdistused ja lubadused palju toetajaid. Selles liikumises nähti autoritaarsetele liikumistele iseloomulike jooni. 5. Ülemaailmne majanduskriis ja selle mõjud Eestile Ülemaailme majanduskriis sai alguse Ameerikast ja kandus üleilmastumise tõttu üle ka Euroopasse. Ületootmise tõttu suurenes kaupade konkurents ning tootjaid tekkis rohkem kui tarbijaid. Rängalt mõjutas majanduskriis Eesti põllumajandust ja tööstust, sest nad ei saanud enam oma toodete eest korraliku tasu ning Euroopas vähendati sisseostmist ehk nende turg ahanes. Paljud talud läksid pankrotti ning tööstused piirasid tootmist, lühendasid tööpäeva või sulgesid uksed
Oli riike, kes jäid truuks demokraatiale, aga ka neid, kes otsustasid diktatuuri kasuks. Demokraatlikud riigid nagu Inglismaa, USA ja Prantsusmaa olid need, kes olid tulnud sõjas võitjateks. Nende riikide eeskujul tekkis juurde mitmeid demokraatlike riike. Demokraatia võidukäiku jätkus aga vaid lühikeseks ajaks. Mitmes riigis osutus see jätkusuutmatuks, kuna puudus erakondade kogemus ja valitsuse stabiilsus. Suure hoo diktetuuri levikuks andis 1923. aastal alanud majanduskriis, mis tõi kaasa sisepoliitilise olukorra teravnemise paljudes riikides (nt. Saksamaal). Kui 1929ndal aastal aga ülemaailmne majanduskriis algas oli rahvas demokraatias päris pettunud ning meeleheitel, kuna valitses nälg ja tööpuudus. Tunti, et riigile on vaja tugevat juhti, kes viiks riigi kriisist välja. Hakkasid tekkima äärmuslikud liikumised, mis rõhutasid rahvuse huve, olles aga orienteeritud diktatuuri kehtestamisele.
kaubalinn Danzig jäi vabalinnaks. Pilsudski pidas tasakaalupoliitikat Venemaa ja Saksamaaga. Viimasega sõlmiti 1934 liiduleping, mis 1939. aastaks oli kaotanud oma tähenduse ja hakati abi otsima Prantusmaalt ja Inglismaalt. 1924. aasta 1. detsembril toimus Eestis Moskva juhtimisega kommunistide mässukatse, mis hirmutas elanikkonda. Tähtsamad tegelased riigis olid Konstantin Päts ja Jaan Tõnisson, majandus oli tõusuteel ja iseseisvale riigile omane. Kuid tulid majanduskriis, krooni devalveerimine ja valitsuse vahetumine, tekkis vapside (vabadussõjalaste) liikumine ning taheti muuta põhiseadust. 1934 sundis Päts Riigikogu ,,vaikivasse olekusse", keelas erakonnad ja kehtestas autoritaarse võimu. Järgnes nn Pätsi aeg, mis oli suhteliselt leebe ja vabameelne ning ka majandus ekspordile orienteerudes heal järjel. Lätil oli olemas piiratud volitustega president ja parlantaarne riigikord, kuid ka sinna jõudis majanduskriis. 1934
jaanuarist 1919 kuni 21. jaanuarini 1920, et leppida kokku rahulepingu tingimustes, sõlmiti Versailles´ rahu. Versailles` rahu leping, mis sõlmiti Saksamaa ja võitjate vahel. Reparatsioon- maks, mida kaotaja peab maksma sõjas tekitatud kahjude eest. Rahvasteliit- rahvusvaheline organisatsioon, mille ülesandeks on ära hoida sõda, kasutades selleks diplomaatiat. 5. Rahvusvahelise olukorra teravnemine maailmas 1930. aastatel. 6. Kuidas aitas 1929. aasta USA-st alguse saanud majanduskriis kaasa rahvusvahelise olukorra teravnemisele? 7. Miks teravdas Hitleri võimuletulek rahvusvahelist olukorda maailmas? Saksamaa sai rajada sõjalaevastiku 1936.a. viis väed Reini piirkonda Seati sõjaväekohustus 8. Kelle vahel, mis aastal ja miks sõlmiti Berliin-Rooma telg ja Kominternivastane pakt? Saksamaa ja Itaalia vahel, 1936.aastal sõlmiti sõjalis-poliitiline liit. Selle eesmärgiks oli võitlus Moskvas loodud ja Moskvast juhitud rahvusvahelise kommunistliku organ. vastu. 9
Natsi-Saksamaa hakkas ka kokkuleppeid sõlmima. 1936. aastal sõlmis Saksamaa Itaaliaga sõjas-poliitilise liidu, mida hakati kutsuma Berliini-Rooma teljeks. Varsti sõlmis Saksamaa kokkuleppe ka Jaapaniga. Selle eesmärk oli võitlus komiterni vastu, sellepärast hakati kutsuma Komiterni-vastaseks-paktiks. 1937.aastal ühines sellega ka Itaalia hiljem Ungari, Hispaania jne. Sõjakolded 1930. aastatel (Mandzuuria, Etioopia, Hispaania) 1929. aastal puhkes ülemaailmne majanduskriis. Kuna see mõjutas paljusid riike, siis vaadati üle otsused, mis olid tehtud Pariisi rahukonverentsil. Saksamaa ei pidanud enam reparatsioone maksma ning võis taastada oma sõjalise jõu. Suurriigid hakkasid üha enam võitlema mõjuvõimu pärast. Kaug-Idas muutus sõjakaks Jaapan tahtis saada kogu Aasia valitsejaks. 1930. Aastate algul tungisid jaapanlased Hiinasse ning vallutatud Hiina osasse (Mandzuuriasse ) lõid nad Mandzukuo riigi. Rahvasteliit läks asja uurima ning ei
Töö allikatega: maareform; TV lk. 16 tabel, lk. 18 tabel, õpik lk. 42-43. 1920-1923 aastate majandustõus Põhjused Milles seisnes? Millal ja kuidas lõppes? · Maareformi läbiviimine · Eestlased said maad ja 1923.a tabas Eestit · tööstuse kiire areng tekkis ulatuslik majanduskriis. Eksport · sobivate turgude väiketalunike kiht vähenes , sest Venemaa leidmine · Rajati uusi tehaseid ja katkestas Eestiga pandi alus majanduslikud sidemed. põlevkivitööstusele · tööliste arv 1924.a alustas rahandusminister
lahutamatuks osaks, mida pole võimalik ignoreerida kuid aga lahendada ja neist võitu saada. Mina olen enamus oma mured lahendatud saanud, kuid on ka palju lahendamata muresid. Need on mured ümbritsevast ühiskonnast ja kogu rahvast. Mured, mida mul raske lahendada on on minu kodumaa - Eestimaa enda mured. Väike edasijõudnud arenenud maade hulka kuuluva Eesti mured on samahästi kui ka minu mured. kuid mis on siis Eesti mured? Antud hetkel on minu jaoks kõige aktuaalsemaks mureks Eestis majanduskriis ning liig alkoholi tarbimine. Vaadates praegust ühiskonda ja kogu maailma milles on ka Eesti osakaal, on selgelt näha, et tulevik on kalju ääre peal. Eestis on hetkel majanduse ülekuumenemine. Majanduskriis tähendab laenuvõtjaile suuri intresse pankade poolt, palkade külmutamist, töötute protsent Eesti rahvastikust on ka prognoositud tõusujoonena, noored lahkuvad kodumaalt otsides mujal endale tasuvat elu- ja töökohta. Sissetulekut pole, kuid maksud jäävad alles
Kindel on see, et Suur Depressioon oli majanduskriis, mis oma ulatuse ja tagajärgede poolest ületas kõik ajaloos varem aset leidnud kriisid. 1920ndate aastate alguses tahtis suurem osa inimestest pärast raskeid sõjaaastaid elu nautida, see soodustas tarbmise ja tootmise kasvu. Kuid kõikides riikides ei olnud see nii. Osad riigid, kes olid veel sõjast toibumata, näiteks Saksamaa, Prantsusmaa ja Suurbitannia, kogesid suurt majanduslikku kitsikust. Ameeriklaste jaoks oli majanduskriis eriti valus, sest nende majandus oli sellel ajal eriti kõrgel tasemel. Ameeriklastele oli tekitatud kujutelm, et nende majanduse kasv on igavene, mistõttu sellist majanduskriisi ei kujutanud tavaline ameeriklane iial ette. Majanduskasvu asemele tulid vaesus, viletsus ja nälg. Suure börsikrahhi alguseks peetakse 24. oktoobrit 1929. aastal. 24. oktoobril müüdi vahetult pärast börsi avamist suur hunnik aktsiaid, mille tulemusel langes kurss järsult
1.Miks algas Suur Prantsuse revolutsioon? Prantsusmaal tekkisid ühiskondlik-,poliitiline-,rahandus – ja majanduskriis, mis tekkitasid pingeid ja väljapääsmatu rahandusliku olukorra ja need viisid Generaalstaatide kokkukukkumiseni ja tänu sellele algas ka revolutsioon rahva poolt bastille vallutamisega 2.Miks tekkis ühiskondlik kriis Prantsusmaal? Rahvas polnud rahul ebavõrdsete õigustega . 3.Miks tekkis majanduskriis Prantsusmaal? *kuningas elas luksuslikult, vaatamata sellele, et riigis oli raha puudus. *seisustel olid ebavõrdsed seisused. 4.Kuidas muutus rahvaesinduse nimetus ja koosseis revolutsiooni eel? Esialgu Generaal staadid, siis 3 seisus lahkus ja nimetas end ragvuskoguks sellega liitusid mõned aadlikud ja nimetasid end asendavaks koguks. 5.Millal ja mis sündmusega algas SPR? Algas 14. juulil 1789 a, Bastille vallutamisega. 6.Milliseid ümberkorraldusi tegi Asutav Kogu?
eristas USA-d ka see, et siin loobuti kohe pärast sda majanduse riiklikust reguleerimisest. Vidutses majanduslik liberalism. 1920.aastatel vapustasid USA poliitilist elu suured skandaalid, mis olid seotud korruptsioonisüüdistustega kongressi ja valitsuse liikmete vastu. Ameerika suureks probleemiks oli veel kuritegevuse kasv. Üks selle phjusi oli 1920.aastal kehtestatud keeluseadus (alkohoolsete jookide valmistamis, müüki ning siise- ja väljavedu keelav seadus). Suur ülemaailmne majanduskriis Ameerika majanduse kige suuremaks nrkuseks oli see, et masstootmist ei toetanud vastav nudluse kasv. Prosperity pideva ülistamisega kadus inimestel ohutunne ning paljud hakkasid paigutama raha aktsiatesse, lootes kiiresti rikastuda. Ülemaailmne majanduskriis sai alguse börsikrahhist Ameerikas ja ameeriklased said kige rohkem tunda selle mju. 1929.aastast kuni 1932.aastani vähenes tööstustoodangu maht peaaegu poole vrra. Tööta jäi 13 miljonit inimest
1. Maailm Esimese maailmasõja järel Olukord pärast sõda majanduses ja ühiskonnas Rahulolematus - Saksamaa meelest Versailles´i rahuleping ebaõiglane, Ungari pidi loovutama oma territooriumist, Jaapan ja Itaalia jäid ilma territooriumitest ja kolooniatest, mida enda omadeks pidasid, ainus selge võitja USA Sõjajärgne majanduskriis - Ebakindel majandus, Saksama ei suutnud maksta reparatsioone, tööpuuduse kasv, maailmakaubanduse taastumine, Saksamaa hüperinflatsioon (raha kaotas väärtust kiiremini, kui seda jõuti trükkida) Äärmusliikumiste tugevnemine - Kommunistlik liikumine (Komintern) - Äärmuslikud natsionalistlikud liikumised 1920. majanduslik tõus, tõeline majandusbuum USA-s, kus müüdi ja osteti aktsiaid ja rikastuti kergelt Rahvusvahelised suhted Euroopas 1920. Aastatel
Muutused ühiskonnas Prantsusmaa majanduslik olukord oli halb - ühiskondlik kriis, poliitiline kriis, rahanduskriis ja majanduskriis. 1789 augustis - kaotati seisuslikud eesõigused. 1789 - "Inimese ja kodanuki õiguste deklaratsioon" - väljendas kõigi inimeste võrdõiguslikkust ja vabadust. Kodanike võrdsust rõhutas see, et teietamine asendus sinatamisega. 1790 aastal - kaotati aadliseisus. Uus võim pooldas vaba turgu ja vaba kaubandust.
st oli vaestel võimalus kasutada kõiki võtteid: relva abil võim haarata, vara ära võtmine, hirmuvalitsus kehtestada ning vaenlased hävitada) fasism ja natsonaalsotsialism (hirmuvalitsus, nendele oli tähtsal kohal oma rahvuse ülistamine. Vaenlased hävitati. ) * Inglismaa, Prantsusmaa, USA sise- ja välispoliitika 1920ndatel - '30ndatel: Inglismaa: Sise: Suur tööpuudus, võlg USA'le, 20ndate aastate teisel poolel algas majanduslik tõus, mille katkestas ülemaailmne majanduskriis, tööstus-ettevõtted kasutasid võõramaiseid tooraineid ning nende hinna langus alandas ka Suurbritannias toodetud kaupade hindu. Tänu sellele said britid oma toodangut suhteliselt edukalt müüa ka kriisi ajal. Suurbritannias toimis põhiseaduslik monarhia, enamiku ajast valitsesid Inglismaal konservatiivid. Välis: Briti impeeriumi (Briti Rahvaste Ühenduse) alla kuulusid India, Lõuna- Aafrika, Kanada, Austraalia, Uus-Meremaa, Vaikse ookeani saared. Prantsusmaa:
Euroopas loetakse tihti loomulikuks töötute osatähtsuseks 5%. Majandustsükkel Majandustsükkel näitab majandusaktiivsuse muutusi ajas, mille tulemus on erinev toodangu, töötuse ja hindade tase. Majandustsükli faasid 1. Buum õitseng 2. Majanduselangus 3. Majanduskriis depressioon 4. Majandustõus Buum Majandustsükli tipus areneb majandus hoogsalt. Ettevõtted toodavad kas täisvõimsusega või peaaegu täisvõimsusega. Tööpuudus on madal, peaaegu kõik tööotsijad suudavad leida töökohad. Investeeringud ja eratarbimine on väga kõrged. Nõudluse surve tõstab
Kõige keerulisemaks kujunesid majandusprobleemid Saksamaal, mille majanduslikku olukorda raskendasid reparatsioonid. Saksamaa majanduslik nõrkus aeglustas kogu Euroopa majanduse arengut. Prantsusmaa ja Põhjamaad suutsid kiiresti oma majanduse ümber korralda, sellepärast algas neil 1920. aastal majanduslik tõus. Kuid kui peale sõda võis näha märke majanduskasvust, siis 1920. aastate teisel poolel tuli ilmsiks, et majanduslik elavnemine osutus lühiajaliseks. Tekkis majanduskriis Ameerika Ühendriikidesse. Kiiresti laienes kriis kõigisse majandusharudesse ning ka teistesse riikidesse, mistõttu nimetatakse seda ka Suureks Depressiooniks. Ühendriigid nõudsid Euroopast tagasi sinna antud laenud ning kehtestasid kõrged tollimaksud, see viis kriisi Euroopasse edasi ning Euroopast levis see teistesse maailmajagudesse. Peale I maailmasõda tulnud majanduskriis andis tunda veel pikka aega. Riigid olid vaesuses, töötus kasvas ning inimeste elukvaliteet langes
Kas A. Hitler oli Saksamaa ainus võimalus? Pärast esimest maailmasõda oli kõige kohutavam olukord just Saksamaal- ta pidi ära andma mitmeid maaalasid, sõja tegevus oli piiratud, majanduskriis oli kõige kohutavam- hüperinflatsioon. Oma nõrga riigiga piirasid ka nad teisi riike, kes olid tunduvalt paremas seisus. Seega otsisid sakslased igasugust väljapääsu nende ebaõiglasest saatusest. Adolf Hitler üritas aastal 1923 Münchenis võimu haarata, kuid natside mässulisus suruti kiirelt maha. Ta pisteti koos oma kaaslastega kongi, kus ta kirjutas oma raamatu ,, Mein Kampf",
Põllumajandusmaade vähesus ja põllumajandus ettevõtete soov oma tegevust laiendada suurendas maade rentimist (aastal 2003 oli põllumajandus ettevõtetel renditud keskmiselt 45,6% põllumajandusmaad) Majanduskriisi (MASU) mõju põllumajandusmaa kasutusele Põllumajandusmaa kasutuse pindalale MASU erilist mõju ei avaldanud. Üldpindala toetus suurenes ning sellele MASU mõju ei avaldanud. Majanduskriis avaldas negatiivset mõju põllumajandusmaa müügile ja rendile. Kindlasti pärssis MASU ka põllumeeste sissetulekut ning võimalusi investeerida uutesse tehnoloogiatesse ja ettevõtte suurendamisse. Osa väiksemaid ettevõtjaid lõpetas tegevuse. Järeldused Põllumajandusmaa kasutus on paranenud kogu perioodi (2003-2013) jooksul. Väikeettevõtjatel on keerulisem hakkama saada, kuna sissetulekud on
Kuritegevuse kasv Vabariiklased Elavnes ehitustegevus Isolatsionism Kaheparteisüsteem Ametiühingud Mõju suurenemine Ladina- Maffia Ameerikale Paremerakonnad Suurlinnade kasv Suur majanduskriis Uued kaubad Neutraliteediseaduse Kongress Suurlinnade kasv vastuvõtmine Reisilennukid
1. Maareform 1920.aastatel Riigistati mõisnike maad, põllutehnika ja loomad Maad jagati soovijatrele asundustaludena Maareformiga rajati 56 000 uut talu, kadusid vastuolud maaomanike ja maatööliste vahel, talurahvast kujunes tugi omariiklusele. 2. Pärast Vabadussõda uuendati sidemeid Venemaaga 3.Loodi tuhandeid tööstus- ja kaubandusettevõtteid 4. Eesti Pank andis kergekäeliselt suuri laene 5. Riik andis eraettevõtlusele vabad käed, ei sekkunud 1923 tekkis majanduskriis, raha väärtus langes,müüdi maha kullavarud, vaja oli ümberkorraldusi. Uus majanduspoliitika Riiklike kulutuste vähendamine Sisseveo piiramine Väljaveo suurendamine Raskendati pangalaenude saamist Rahareform (margad ja pennid asendati kroonide ja sentidega) Peamiseks majandusharuks kujunes põllumajandus Uus majanduspoliitika andis tulemusi – majandus arenes tõusujoones, kasvas sõltumatus Venemaast, algas sulandumine Euroopasse
1924.aasta valimistega sai Itaaliast totalitaarse diktatuuriga riik. SAKSAMAA Weimari vabariik demokraatlik, põhiseadus võeti vastu Weimari linnas. Weimari vabariik eksisteeris 1918-1933 1919.aasta Asutav Kogu põhiseadus valitsuse eesotsas sotsiaaldemokraat F.Ebert, vaherahu Antantiga tööliste ja soldatite nõuogud Venemaa järgi mäss Berliinis Reparatsioonimaksed käisid üle jõu Hüperinflatsioon majanduskriis (2korda päevas maksti palka raha oleks võinud kasutada ahju kütmiseks) Dawesi plaan USA annab SKS'le laenu ning SKS maksab Antanti riikidele reparatsioonimakseid ning selle eest maksab Antant oma I maailmasõja laenu USA'le tagasi. Ruhri piirkonna hõivamine PR poolt 1924-29 majanduslik tõus, eluolu paranemine SUUR MAJANDUSKRIIS 1) Hitleri Saksamaa: Majanduskriis Ülekohus ei alustanud sõda
mässu kaotasid kogu oma populaarsuse) jne. I põhiseaduse järgi oli kõrgeima võimu kandjaks rahvas, seadusandlikku võimu teostas Riigikogu, täidesaatvat võimu teostas valitsus, peaministri rolli täitis riigivanem. Kehtestati laialdased kodanikuõigused. Ainuvõimalikud olid koalitsioonivalitsused, kus osales 3-5 erakonda, valitsused püsisid keskm. 11 kuud. Peale kommunistide mässu pandi alus Kaitseliidule (kodanike vabatahtlik relvaorganisatsioon). 1930. a. algas Suur majanduskriis, esmajoones tabas see põllumajandust. Rahva ostujõud vähenes, tööpuudus kasvas, süüdistati erakondi. Olukorda püüti parandada erakondade liitumise teel. Põhiliseks poliitiliseks jõuks said Vabadussõjalased (juhikultus, rahvaüritused, erakondade süüdistamine; A. Larka, A. Sirk). Soovisid läbi suruda oma põhiseadust. Peale selle vastuvõtmist astus J. Tõnissoni partei tagasi, moodustati üleminekuaja valitsus eesotsas Pätsiga. Riigivanema võimupiiri laiendati tunduvalt. 1934. a
mõisatest moodustati sotsialistlikud ühismajandid. Aeti laiali valitud rahvaesindused, likvideerit miilits ja kohtuasutused. Poliitiliste vastaste tegevus keelustati, nende organistsioonid ja ajalehed suleti, arreteeriti juhtivaid tegelasi. Repressioone viisid läbi relvastatud Punakraadi salgad. Iseloomusta Eesti Vabariigi valitsemist 1920. aastatel. Rajati väga demokraatlik riik.Kõik parteid olid lubatud. 1924.a. suruti maha enamlaste riigipöörde katse. 1929.a algas majanduskriis. Valitsemine läks ummikusse. Seadused: Maaaseadus. Väga suur oht oli Venemaa poolelt. Sõlmiti Tartu rahu, mis oli Eesti kasuks. Enamus riike tunnustasid Eestit. Iseloomusta Eesti Vabariigi valitsemist 1930. aastatel. Majanduskriis jätkus ja süvenes. 1933.a hääletatakse põhiseadus maha. Vapsid tahtsid saada seaduslikult võimule ning teevad uue põhiseaduse. 1934. Märts algas Vaikiv ajastu ning parlament saadetakse laiali ja keelatakse ära. Päts asub võimule
Miks osades riikides kehtestati diktatuurid , teistes aga säilis demokraatia ? Demokraatia ja diktatuurid levisid maailmas 20.sajandil , täpsemalt aastatel 19201940 . Riigikordade peamisteks muutumise põhjusteks olid ülemaailmne majanduskriis ja Esimene maailmasõda . Demokraatia hakkas levima tänu sõja võitmisele . Demokraatlike suurriikide maine kasvas ja nende mõjul otsustasid demokraatia kasuks ka paljud teised riigid . Inimesed said väga suures osas osaleda riigi juhtimises . Kui eelnevalt ei olnud inimestel valimisõigust , siis demokraatia ajal kehtestati seadused , et mehed saavad alates 21.eluaastast valimas käia . Valmisõiguse said ka naised , naistele siiski seati vanusepiiranguks 30.eluaasta
sai dollarist tunnustatud rahvusvaheline valuuta. Igasugused muudatused USA majanduses mõjutasid ka ülejäänud maailma majandust.(ameerika aevastab, euroopa saab nohu) USA kriisideta areng tagas 50 ja 60 aastatel ka Lääne- Euroopa õitsengu. Ainsana valmistas USA-le muret NSV liit kes suutis toota vaatamatta madalale elatustasemele palju relvi ja saatis ka esimese astronaudi kosmosesse. Usa jõudis järgi ja esimene inimene kuul oli ameeriklane. 1970. tabas USA majanduskriis ja toimus pööre parempoolse poliitika poole. Sisepoliitika (USA) Seadusandlik võim kuulus Kongressile, mis koosnes esindajate kojast ja senatist. Jätkus vabariikliku ja demokraatliku partei võimuvõitlus. Mõnikord kasutati kriminaalseid võtteid. Ameeriklaste hirm kommunismi üle viis selle vastu võitlemiseni nii väljaspool kui ka riigis sees. 1940 algas USA-s vasakpoolsete vast suunatud rünnak. Mõne ajapärast leiti et selline poliitika ohustab riiki
Rahvusvahelised suhted 1930. aastail 1) sõjakollete kujunemine Euroopas ja Aasias 2) Itaalia agressioon Etioopia vastu 3) Saksamaa taasrelvastumine 4) Prantsusmaa otsib liitlasi 5) Berliini-Rooma telg. Antikominterni pakt 6) Kodusõda Hispaanias Tööülesanded: lk 18-22, TV ptk 3, mõisted: humanitaarabi, majandussanktsioonid, agressor, koloonia, diktatuur, Komintern. 4. Maailmamajandus 1) Esimese maailmasõja majandusliku tagajärjed 2) majandus 1920. aastail 3) Suur ülemaailmne majanduskriis Tööülesanded: lk 23-25, TV kordamine (ptk 1-4) 4) kriisist väljumise teed 5) majandus 1930. aastail Tööülesanded: lk 25-27, TV ptk 4, mõisted: inflatsioon, tarbekaubad, spekuleerimine, totalitarism, devalveerimine, kaitsetollid, kullastandard, ideoloogia. Korrata kontrolltööks § 1-4 5. Demokraatia Euroopas kahe maailmasõja vahel 1) demokraatia edusammud 2) tähtsamad poliitilised voolud pärast esimest maailmasõda 3) pealetung demokraatiale Kontrolltöö § 1-4
19.saj. peamised poliitilised ideoloogiad. liberalism(liberaalid)-vabameelsus konservatism(konservatiivid)-parempoolsus sotsiaaldemokraatia(sotsialistid)-vasakpoolsus USA areng peale Esimest maailmasõda. Arenes kiiresti.Kuulutati välja kuiv seadus e. alkoholi keeld.Alkoholi valmistamise ja levitamisega hakkas tegelema maffia.1929 algas majanduskriis.1933 hakkas USA majanduskriisist välja tulema.Välispoliitilised ajasid USA isolatsioonipoliitikat.1932- president Franklin Roosevelti tegevus majanduskriisi ajal USA-s. Ta toetas uute töökohtade loomist,tõstis makse,suurendas riigi võlga,kehtestas min. töötasu,organiseeris hädaabi töid. Diktatuuri tekke põhjused(kommunistlik,fasistlik). a)Euroopas levis demokraatia kriis; b)kõikides hädades süüdistati demokraatlikku riigikorraldust; c)loodeti ühiskonna kiirele arengule.
Paljudes riikides olid kommunistlikud parteid keelustatud, organiseeriti Kominterni kaudu vasakpoolsete parteide ülevõtmisi kommunistide poolt ja toetati ühisrinnete moodustamist vasakparteidega. Teise maailmasõja ajal 1943. a saadeti Komintern laiali. NSV Liit püüdis rahvusvahelist kommunistlike parteide organisatsiooni taaselustada 1947. a Kominformi (Kommunistlik Informatsioonibüroo) moodustamisega, kuid selle tegevus lõpetati 1956. Aastal. 3. Suur majanduskriis USA s.Selle globaalne mõju. 1929. Aasta oktoobris tabas USAd börsikrahh, see levis väga kiiresti kõikidesse majandusvaldkondadesse. Toimus ületootmine, toodeti rohkem kui nõudlust oli, laene anti kergekäeliselt ja ettevõtted investeerisid suuri summasid tööstusharudesse, mille toodangule ei olnud tarbijaid. Oli suur aktsiate müümine, hinnad langesid, väärtpaberitega äritsemine varises kokku. Majanduskriisi tulemuseks jäid miljonid
Kreeka pangad hakkasid avama filiaale teistes riikides, saavutades märkimisväärse turuosa. Kreeklased muutusid naaberriikides olulisteks investeerijateks, võites kohati tugevamaid riike. Kreekasse hakkas voolama neist investeeringutest tulu. 90ndate lõpus oli euroraha lähenemas, 2004. aasta Olümpiamängud oli eesmärk, mis tuli saavutada, tehti olulisi investeeringuid infrastruktuuri ja algas arenguperiood, mis kestis kuni majanduskriisini. Kuid majanduskriis tõi olulise pöörde. Algul tundus, et Kreeka majandus ei ole tõsiste probleemide ees. Enne 2009. aasta valimisi väideti, et eelarvedefitsiit on umbes 8% SKT-st ja surve majandusele ei ole nii tugev. Pärast valimisi teatas uus valitsus, et eelarvedefitsiit on 12,7%. Surve muutus tugevamaks, võlakohustused tõusid taevasse, iga viimane kui probleem tõusis pinnale. Nii kerkis esile stsenaarium: pankrott või eurotsoonist lahkumine. Kuigi need pingutused ei
õpetajaskonna kujunemine, kutsekoolide teke, kuueklassiline koolikohustus 4. Iseloomusta EV esimest põhiseadust Sätestati laialdased kodanikuõigused (täielik võrdus seaduse ees, isiku- ja korteripuutumatus, usu- ja sõnavabadus). Kõrgeim võim rahvas – valimised. Seadusandlik võim Riigikogu, täidesaatev võim Vabariigi Valitsus, mida juhtis riigivanem 5. Miks puhkes 1923 aastal majanduskriis? Käimas oli hiilgel majandustõus. Seetõttu andisd pangad hiiglaslikke laene mõtlemata kellele. Eesti Pank oli sunnitud raha juurde trükkima ja käivitas inflatsiooni. 6. Otto Strandman ja uus majanduspoliitika. (kes,mis, mõju) Rahaminister Otto Strandman käivitas uue majanduspoliitika: valitsus sekkus majandusse. Orienteeruti Euroopa turule, keskenduti eelkõige põllumajandusele, toetati kodumaiseid ettevõtteid, rahareform 7. Miks puhkes Suur majanduskriis, kuidas seeavaldus
Versailles’e lepingu tühistamine Rassiline puhtus Weimari vabariik Nime kujunemine Avaliku demokraatia vastased Totarlism Hirm kommunismi ees Natsionaalsotsialistliku partei ja ideoloogia kujunemine Saksa Töölispartei Natside esimees Hitleri rünnakrühm Natsipartei Toetajad Parlamendivalimsed Valitsusjuht Diktaktuuri kujunemine Parlamendihoone põleng Erakonnad Füürer Riigireetmine Kodanikuvabadused SS Salapolitsei Majandus- ja välispoliitika Majanduskriis Sõjaline võimsus Riigi laenud Uued tehased ja vabrikud Versailles’ rahulepingu tühistamine Täname kuulamast!
( jäid ilma terrotooriumitest ja kolooniatest). Kuna majandus oli hakanud stabiliseeruma, vähenesid ka välispoliitilised vastuolud. 1925. Locarno konverents- Sõlmiti Reini tagatispakt.(kindlustas Saksamaale Versaille´ paika pandud läänepiiri) Sarnaseid lepinguid sõlmisid ka teised. Lootus leppimisele ja rahule. Briand`i Kellogi pakt. 15 riiki +48 kirjutas alla, mis kohustasid loobuma sõjast, kui rahvusliku poliitika vahendist. 3. Suur majanduskriis 20.ndate algne majanduslik elavnemine osutus lühiajaliseks. Esimesena ilmnesid hädad põllumajanduses, kus valitses ületootmine, mis põhjustas hindade langust. Teraviljaturg varises kokku, kui valuutanappuses NL paisaks turule suure koguse odavat vilja. Mured põllum. Muutsid ka Ühendriikide aktsiaturu ebakindlaks- paanikas hakati müüma väärtpabereid, mille hinnad langesid kohutava kiirusega. Miljonid kaotasid mõne päevaga suurema osa oma varandusest. Kuna laene ei
Demokraatlik suurriik Prantsusmaa aastatel 1920-1930 EGERT LAUR I maailmasõja lõpp Prantsusmaale kui võitjariigile liideti suure tööstusliku potentsiaaliga piirkonnad.(Elsass-Lotring) Investeeriti palju uuete ehitiste rajamisele. Majanduses toimus ülikiire areng.(Reparatsioonide kaasabil) Prantsusmaa muutus tööstusriigiks.(Siid, autod, parfüümid, keemia ja mood) Poliitiline ebastabiilsus Aastatel 1919-1939 oli Prantsusmaal 41 valitsust. Valitsuse eluiga alla poole aasta. Rahvas oli demakraatias pettunud. Majanduskriis. Äärmuslikud liikumised Tekkisid äärmuslikud liikumised. 1936. aastal koostati Rahvarinne.(moodustas valitsuse) Poliitiline olukord stabiliseerus. Välispoliitika Prantsusmaa tähtsaim suurvõim mandril. 1930. aastatel hakkas Prantsusmaa NSV liiduga koostööd tegema.(kartes Saksamaad) 1934. aastal sõlmiti ida pakt.
Suurbritannia majandus 20.sajandi algusest kuni Esimese maailmasõjani Suurbritannia Ühendkuningriik selle tänapäevases tähenduses sai alguse 1. mail 1707. aastal, kui allkirjastati Inglise Kuningriigi ja Soti Kuningriigi ühinemisleping. Suurbritannia majandus arenes väga kiiresti ja kuni 19. sajandi keskpaigani oli ta veel majanduslikult juhtiv riik kõikidel mittepõllumajanduslikel aladel, kuid sarnaselt teistele riikidele tabas Suurbritanniat 19. sajandi lõpul majanduskriis. Sellest väljumine ei olnud aga Suurbritannia jaoks niivõrd lihtne kui noortele kapitalistlikele riikidele USA-le ja Saksamaale ning kuigi enamikus tööstusharudes oli tegelikult kiire kasv (eriti keemia- ja elektritööstuses), siis jäi Suurbritannia ikkagi alla USA-le ja Saksamaale. Seetõttu hakkas Suurbritannia oma edumaad võrreldes eelmainitud riikidega kaotama. Sellel on neli peamist eristatavat põhjust.
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Marko Vabrit AÜSR 1 TÖÖTUS JA SELLE TAGAJÄRG EESTIS Referaat. Juhendaja: lektor Airi Noppel . Pärnu 2012 SISUKORD 1.1.Sissejuhatus. 1.2.Majanduskriisi mõju Eestile. 1.3.Sotsiaalne tõrjutus ja sotsiaalne kaasatus. 1.4.Pikaajaliste töötute valmidus ja tagasitulemise võimalused. 1.5.Noorte töötus. 1.6.Tööturu seis Eestis. 1.7.Kokkuvõte. 1.8.Viited. 2 1.9.Lisa.1.1Sissejuhatus. Me kõik teame olukorda,kuhu Eesti sattus paar kolm aastat tagasi.kui hakkasid kaduma ettevõtted ja seetõttu jäid ka töötuks tuhanded inimesed siin Eestis.See on praeguseks aastaks 2012 tõusnud ja hetkel on meil päris suur hulk inimjõudu tööta,kuna kasutusele võetakse tänapäeva tipptehnoloogia.Samas ei saa väga võrrelda inimressurssi masinatega.Selles referaadis püüame vaadelda töötust ...
konkurents, juhtide vahetumine; paljud I ms võitjariigid või neutraalsed riigid. Diktatuur: ühe partei/juhi ainuvõim, parlamendi tegevus piiratud v formaalne, demokraatlike vabaduste piiramine, avalik/varjatud vägivald opositsiooni suhtes, autoritaarne; totalitaarses kasutati inimeste vastu vägivalda- massitapmised, koonduslaagrid jms. 2. Millised olid suure majanduskriisi põhjused, tunnused, mõju. Miks tabas majanduskriis tugevamini USAd ja Saksamaad. Milliseid meetmeid rakendas president Roosevelt USA majanduse kriisist väljaviimiseks. Mõisted inflatsioon, hüperinflatsioon, tööpuudus, pankrot, Dawesi plaan. 1929, 1932. Majanduskriisi põhjused: suur ületootmine, pankadelt suur laenamine. Tunnused: langesid põllumajandus toodangu hinnad, inimsed ei suutnud tagasi maksta laene- kokku varises pangandus, pankrotide laine tööstuses- tööta jäid miljonid; inimeste
Maailm kahe maailmasõja vahel. 1. Millised riigid ei olnud rahul I maailmasõja tulemustega ja miks? Saksamaa-oli kaotaja, häbistati Versailles' lepingus Ungari-pidi loovutama suure osa oma territooriumist Venemaa-ei saanud midagi, sest lahkus varem sõjast Jaapan-ei saanud kolooniaid Itaalia-ei saanud kolooniaid 2. Millised probleemid tekkisid Saksamaal pärast I MS? Hüperinflatsioon, majanduskriis 3. Miks sattus Saksamaa majandus pärast I MS hüperinflatsiooni ning mis oli tagajärg? Reparatsioonid polnud kindlaks määratud. Tagajärg: raha väärtus kukkus väga kiiresti, millest tulenes vaesumine. 4. Miks okupeeris Prantsusmaa 1923. aastal Ruhri? Miks nad sealt varsti lahkusid? Sest Saksamaa ei maksnud neile reparatsiooni. Lahkusid, sest teised antandi riigid sundisid. 5. Mida kujutas endast Komiterni liikumine? Millised ideed püüdi selle abil ellu viia?
Alkohol, tubakas 500 Toit 780 Söömine väljaspool kodu 200 Kokku: 3980 Järeldus Minu kuu sissetulek (3980 kr) on sama mis väljaminek (3980 kr). Kui väga suur soov on kokkuhoida, siis ei saaks ma seda ikka teha. Vahest tuleb kuus isegi miinus aga üle ei jää midagi! Kui tahaksin suuremat sissetulekut, peaksin ma tööle minema! Kuna on majanduskriis, siis siin Võrus kahjuks tööd ei ole. Sääste mul ei ole, sest väljaminekud on liiga suured.
Prantsusmaa energiamajandus Mari-Liis Kiis 11.B Geograafiline asend Ümber paikneb Lamanche'i väin, Atlandi ookean, Hispaania, Vahemeri, Sveitsi, Itaalia, Saksamaa, Luksemburg ja Belgia Koosseisu kuuluvad ka Guadelupe ja Martinique,UusKaledoonia, Tahiiti ja Prantsuse Polüneesia saarestikud, Prantsuse Guiana LõunaAmeerikas, Reunion India ookeanis ning Saint Pierre ja Miquelon Energiavarad Õli Kivisüsi Maagaas Tuumkütus Hüdroelektrienergia Energiavarad (2) Ekport kivisüsi Import naftatooted Elektrijaamad Tuumaelektrijaamad Keskmine elektrienergia toodang ühe inimese kohta on 6800 kWh (tegu on arenenud riigiga) Lisa Minu soovitus energiamajanduse tõhustamiseks, on kasutada säästlikult olemasolevaid ressursse. Tuuleenergiat on võimalik kasutada. Praegune majanduskriis võib takistada uute tuuleelektrijaamade ehitamist. Kasutatud kirjandus http://www.annaabi.ee/P%C3%B5hjalikreferaatPrantsusmaakohtam41484.html AITÄH! ...
-revolutsiooni teel ning eraomandi kaotamist Kirjuta sündmus 1914-1918 I maailmasõda 1928 Briandi-Kellogi pakti sõlmimine 1936-1939 Hispaania kodusõda 1936 1) Itaalia sissetung Etioopiasse 2) Saksamaa asub looma uut sõjaväge 3) NSVL ja Prantsusmaa vastastikuse abistamise leping 1929-1933 suur ülemaailmne majanduskriis 1923 1) Genova konverents 2) Itaalias tulevad võimule fasistid 1919-1920 Pariisi rahukonverents 11.nov. 1918 C ompiegne'I vaherahu Antandi ja Saksamaa vahel Daatum Itaalia tulevad võimule fasistid -1922 Briandi-Kellogi pakti sõlmimine -1928 "vaikiva ajastu" algus Eestis -1934 Genova konverents -1922
Quo vadis, Eesti? Kuhu läheb Eesti selles aina allapoole keerlevas maailmamajanudses? Eesti on ilmselgelt sõltuv suurriikidest, kuid raskustes ei tohiks unustada oma väärikust ja iseseisvust. Iseseisval riigil on ühised tõekspidamised ja väärtused. Majanduskriis ja ahnus on justkui selle mulli lõhkunud, kõik kisub rappa ning tige eestlane otsib süüdlast, mitte lahendust. Tundub, et meil polegi rohkem tundeid kui vaid ahnus ja hirm. Korraldatakse streike, inimesed ei tee enam koostöd ja üks eestlane sööb teist. Kuni me ise end ei muuda, ei maksa ka mujalt muutusi otsida. Sel ajal kui jahutakse ülemaailmse kriisi kohta, käib võitlus niiöelda elu ja surma nimel
Välispoliitika:sekkus hiina sündmustesse, aitas SM sõjaväge luua, eesmärk levitada kommunismi üle maailma. Ülemaailmne majanduskriis- algas 1929 ,,must neljapäev" , lõppes 1933 Põhjused:ületootmine, vale majandamine, aktsiatega spekuleerimine, börsi kokkuvarisemine, kõrged tollimaksud, loobumine vabakaubandusest. Tagajärjed: riikide halb majanduslik seisund, tööpuudus, firmade pankrotistumine, diktatuuride teke, madal elatustase, seisepoliitika teravnemine. Majanduskriis mõjutas 1930ndatel rahvusvahelisi suhteid: üheltpoolt pingesta, teisalt leevendas. (NT: SM ja venemaa suhete paranemine), lõikas katki vanad majandussidemed. Poliitilised ideoloogiad: Fasism-rahvuslikkuse rõhutamine, riigi suuruse ja vägevuse taastamine, kommunism-klassideta ühiskond, võim töölistel, natsism-rahvusluse rõhutamine,enda esiletõstmine teiste arvelt. konservatism-vaba turu kaitsmine, riigi mitte sekkumine maj ellu, üksikisiku vabadus, traditsioonide hoidmine
väljaanded omavad ka positiivset teenust, nimelt koheselt pärast artikli lugemist on sul võimalik näha mida kaasrahvas arvab, lisaks on sul ju võimalik edastada sinna ka oma kommentaar. Tihti küll minnakse kommentaaridega liiale, kuid enamjaolt on ned ikkagi loetavad. Meedia üheks kõige negatiivsemaks pooleks on propaganda. Seda probleemi esineb suhteliselt tihti. Rahvale ajatakse lihtsalt põhimõtteliselt jama pähe. Ajalehed on paksult sellist juttu täis, et meil on majanduskriis ning see erakond suudab kõik korda teha. Tegelikult see nii pole. Ükski erakond ega ka mingi riigiametnik ei ole võimeline riigi majandust korda teha. Majanduskriis on niikaua, kui see on ka meie naaberriikidel ning maakera suurematel valitsevatel riikidel. Meie sõltume neist. Nii kuidas neil majandusseis on, nii on ka meil. Pole mõtet lugeda juttu, kus otseselt süüdistatakse kedagi selles probleemis. Sellistel artiklitel
See lõi jällegi soodsad võimalused juhtidele, kes lubasid jõuga tehtud ebaõigluse heastada ja võitsid seega palju poolehoidjaid. See omakorda soodustas diktatuuri tekkimist. Näiteks Saksamaal toetasid sakslased Hitlerit, sest mees lubas riigis heastada Versailles'e rahulepinguga tehtud ebaõigluse. Juba enne I maailmasõda paistsid Suurbritannia ja Prantsusmaa silma oma tugeva demokraatliku võimuga. Nende demokraatlus jätkus ka peale sõda. Kuigi ka nendest riikidest käis üle majanduskriis, ei mõjutanud see neid eriti. Inimesed oli harjunud sellise valitsemisviisiga ja nad said sellega hästi hakkama. Kuna rahval oli suur osa ühiskonna küsimuste lahendamisel ning kodanike vabadused ja õigused olid kehtestatud, siis nendes riikides säilis demokraatlik võim. Sõja ajal oli tulu toovam ja mõjuvam siiski karm ja vägivaldne võim, et ennast vastaste ees maksma panna. Sellise võimuga, aga harjusid paljud rahvad ära, sest neil puudus
MAAILMASÕDA 7. ISELOOMUSTA MAAILMA MAJANDUST PÄRAST I MAAILMASÕDA PÄRAST I MAAILMASÕDA KESKENDUSID RIIGID MAJANDUSE TAASTAMISELE, SELLEKS OLI HÄDAVAJALIK: 1. PÜSIV RAHAKURSS JA ELANIKKONNA ELATUSTASEME TÖSTMINE x INFLATSIOONI PIDURDAMINE x RAHVUSVALUUTA OLEMASOLU 2. TOOTMISE SUURENDAMINE JA UUTE TÖÖKOHTADE LOOMINE x ALGAS TARBEKAUPADE HULGITOOTMINE x TOOTMISES MINDI ÜLE KONVEIERSÜSTEEMILE 8. MILLAL JA MIKS PUHKES ÜLEMAAILMNE MAJANDUSKRIIS? MAJANDUSKRIIS ALGAS 1929.A. OKTOOBRIS TUHANDED TEHASED LÕPETASID TEGEVUSE MILJONID INIMESED JÄID TÖÖTA JA KAOTASID SISSETULEKU MAJANDUSKRIISI PÕHJUSED: x KAUPADE ÜLETOOTMINE: KAUPU TOODETI ROHKEM, KUI INIMESED SUUTSID NEID OSTA VALE MAJANDAMINE: x VÕETI PALJU LAENE, ET KIIREST RIKASTUDA VÕI OSTA TARBEKAUPU, LAENUKOORMUS MUUTUS ÜLELIIA SUUREKS 9. MIDA TEGI ROOSVELTI ADMINISTRATSIOON KRIISIST ÜLESAAMISEKS? 1932.A. VALITI USA PRESIDENDIKS ROOSEVELT
rahvaalgatamine Riigikogu 100 liiget 101 liiget Riigipea Riigivanem President - Parteide rohkus – koalitsioonivalitsused - Valitsuskriisid (valimiskümnis puudus) - 1921-1931 11 valitsust - Eesti sisepoliitilised vastased - vene emigrandid, kommunistid, baltisakslased, EKP - 01.12.1924 detsembrimäss - Demokraatiakriis 1930.a alguses - rahulolematus – valitsus- ja majanduskriis - põhiseaduse muutmine nõue - Eesti Vabadussõjalaste Keskliit – vapsid - 1934 II põhiseadus - riigikogus 50 liiget, 4 aastat - riigivanem valitav, 5 aastat, suurem võim 1) Valimislubadusi ei viidud täide; Arvatakse et valija on pime ja rumal ning ei saa millestki aru 2) Taheti kehtestada valimistel enamuse põhimõte, palka makstakse ainult istungijärkude kestvusel, kaotatatakse maavalitsused
lahususe põhimõte, rahva iseseisvus, valitsemine rahva valitud saadikute poolt. Diktatuur on valitsussüsteem, kus oluline osa võimust on ühe isiku või kitsa isikute grupi käes. Esimese maailmasõja tagajärjel muutus maailma poliitiline kaart ning paljude maade siseriiklik elukorraldus. Diktatuurid hakkasid tekkima, kui demokraatia ei suutnud enam lahendada riikide ja nende elanike ees seisnud raskeid probleeme. Kogu maailmas oli majanduskriis ja inimesed pettusid demokraatias ning demokraatlike ideede mõjuvõim langes järsult. Inimesed vajasid uut, karmikäelist juhti, kes suudaks riigi majanduse jälle tõusule aidata. Millised riigid olid kahe maailmasõja vahel diktatuurised ja millised demokraatlikud ning miks? Sõjajärgsetel aastatel oli Itaalia siseriiklik olukord keeruline. Keskvalitsuse nõrkus ja koalitisoonivalitsused tõid raskusi otsuste. Sellistes tingimustes tekkis fasistide rühmitus, mis
Eesti ajalugu Pt 9 1918 - Vene võim Iseseisev Eesti, demokraatlik 1920 Asutav kogu tegi põhiseaduse ( seadusandlik võim - ühekojaline parlament e. Riigikogu, täidesaatev võim valitsus), üritati luua Balti liit (ei õnnestunud) Valitsus- riigikogu valis, juhtis riigivanem Riigikogu- palju erakondi, valitsus muutus tihti, ebapüsiv 1923 Eesti-Läti kaitseliidu leping 1930 majanduskriis, palju pankrotte, tööpuudus Inimesed süüdistasid võimu tahtsid riigipead pidi muutma põhiseadust Esile tõusis Eesti VABADUSSÕJALASTE Keskliit 1933 kiideti heaks põhiseaduse parandused (vapside tehtud), panti paika valimised 1934 12. märts riigipööre (Konstantin Päts, Johan Laidoner), autoritaalne riigikord vaikiv ajastu Range kontroll ajakirjanduse, omavalitsuste, ülikoolide, kiriku jne üle, vangistati vapse, riigikogu laiali, ainupartei jne
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
