Mitmes euroopa riigis kujunes see kommunistlik partei mõjukaks poliitiliseks jõuks ja see oli ka vaimselt edukas. Nende eesmärk oli haarata võim- kui vaja, siis vägivallaga- ning kehtestada ,, proleetariaadi diktatuur''. Komintern asus rahastama ettevalmistusi riigipöördeks Euroopariikides. Suurem osa kulutati näljahädale mõeldud rahast. Liikumine tõi endaga kaasa äärmuslike natsionalistlike liikumiste tekked ja ka fasismi. 2. 1929-1933.a Majanduskriis 1920.a teise poole majanduslik elavnemine osutus lühiajaliseks. Esimesena ilmesid kriisinähud põllumajanduses. (ületootmine-hinnad langesid). Otsustati viljatootjatega hinnapoliitika kooskõlastamisega, sellega paiskas NSV Liit maailmaturule suure koguse alandatud hinnaga vilja, varises viljaturg kokku. See tekitas probleeme USA aktsiaturul, kus 1929 toimus NY börsi paanika. Hakati müüma väärtpaberit ja hinnad langesid kohutava kiirusega. Mõnepäevaga kaotati varandus.
Selle leppega algas ka patsifismi (sõjavastane) ajastu. Tähtsaim leping oli sellel ajal Briand-Kelloggi pakt, kus kohustati loobuma sõjast, kui poliitika vahendist ja lahendama kõiki konflikte ainult rahumeelsete vahenditega. Venemaal samal ajal olid võimul kommunistid ning keegi ei teadnud kui kauaks, sest Venemaa oli poliitiliselt isoleeritud. Rahvusvahelised suhted 1930ndatel Toimus demokraatia kokkuvarisemine eelkõige uutes Ida-Euroopa riikides. Sõjaoht kasvas, sest maailma valdas majanduskriis, Jaapani agressiivsed taotlused Kagu-Idas, Hitleri võimuletulek Saksamaal ja nende suund sõjale. Saksamaa rikkus aja jooksul ka rahulepinguid, mis ta oli sõlminud. Toimus desarmeerimiskonverents, mis kukkus läbi ja mille tagajärjeks langes ka rahvasteliidu tähtsus. Suurriigid ei suutnud enam jõude omavahel koondada, et rahu hoida. UK arvas, et kui Saksamaale järele anda rahuneb ta maha ja sõda ei tule, kuid see oli ekslik. Fasistlikul Itaalial olid ka agressiivsed taotlused Ida-Aafrikas
püüti lahendada ja kas õnnestus? Rahvas võõrandus riigist, suurparteid ei pidanud pingetele vastu ja lagunesid, riigiasutuste autoriteet vähenes ning teravnesid vastuolud erinevate poliitiliste rühmituste vahel. Eesti Vabadussõdalased pidasid vajalikuks presidendi ametikohta seetõttu PS muutmist. Demokraatlikult riigikorralt mingi üle autoritaalsele. Uue valitsuse võimuletulek mõjutas positiivselt kõiki eluvaldkondi. Majandusprobleemiks tuli USA'st majanduskriis, mis tabas tugevalt põllumajandust. See tõi kaasa tõsised probleemid ka teistes majandusharudes. Suur osa rahvast muutus ostujõuetuks/ettevõtted pankrotti. Majanduskriisi ületamiseks: kasutati ranget kokkuhoiupoliitikat, toetati põllumehi, hädaabitööd töötute abistamiseks, 1933 devalveeriti eesti kroon. See õnnestus. 3) Agressorite blokk: 1936 oktoobris tekkis Berliini-Rooma telg ehk liit Saksamaa ja Itaalia vahel
Eesmärk oli päästa kapitalism. Võeti vastu hulk seadusi, korraldati ühiskondlikke töid , tühistati kuiv seadus. USA hakkas kriisist väljuma juba 1933. aastal, kuigi päriselt ei õnnestunud sellest toibuda, kuni Teise maailmasõja alguseni. 18. Miks jäi kriisist puutumata NSVL? Kommunistlik propaganda üritas esitada NSVL kui plaanimajandust kasutatavat kriisivaba ühiskonda, millel olid selged eelised kapitalistliku korra ees. Rasketööstuse kiire areng. 19. Kuidas mõjutas majanduskriis pika demokraatiakogemusega riike ja nn noori demokraatiaid? Pika demokraatiakogemustega riikidel õnnestus majandus tõusuteele suunata ja surustistest väljuda. Suurem osa Euroopa riike ostsis " tugevat valitsejat" , kes korra majja lööks ( nt. saksamaal kehtestati natslik reziim). Autoritaarne kord pääses võimule ka mitmetes noortes demokraatlikes riikides.
rahukonverentsi tulemustes. Majanduslikud raskused. Fasistide vastu fasistide liikumine. Mussolini kehtestas ühe partei süsteemi. Majanduskasvu Itaalia aga lõppkokkuvõttes ei saavutanud. Natsionalistide võimuletulek Saksamaal: Hitler üritas võimu haarata, kuid natside katsed suruti maha. Natside populaarsus kasvas ning neist sai Riigipäeva suurim saadikurühm. Parlament loobus võimust ning kehtestati üheparteisüsteem. Hitlerist sai Saksamaa diktaator. Suur majanduskriis: Suur majanduskriis puhkes 1929 aastal ning lõppes aastal 1920. See algas põllumajandusest. Siis puhkes New Yorgi börsil paanika, sest hakati müüma väärtpabereid, mistõttu nende hinnad langesid ning inimesed kaotasid suurema osa oma varandusest. Kuna nad ei suutnud oma laene maksta varises kokku ka pangandus. Majanduskriisi põhjusteks oli ületootmine, vale majandamine ning valitsuste vead kriisi ajal. Tagajärgedeks oli suur tööpuudus, kesklass vaesus, inimesed kaotasid oma
okt 1929) NY börsi kokkuvarisemine - "Must teisipäev" (29. okt 1929) üleriigiline paanika- ameerika ärimehed hakkasid oma raha Euroopast ära tooma Börsikrahh ei olnud Suure Depressiooni põhjus. Majanduskriisi põhjused · Ületootmiskriis · Struktuurne kriis · Majanduse riikliku regulatsiooni puudumine · Euroopa majanduse nõrkus · USA impordi-poliitika(sisse tuua kallis) · USA immigratsiooni-poliitika Suur ülemaailmne majanduskriis. Suur depressioon 1929-1933 Kriisist väljumiseks kasutati kahte teed: - riik teeb reforme st . sekkub osaliselt majandusse (USA) - riik sekkub täielikult: totalitaarsed riigid (Itaalia, Saksamaa) Uus kurss ehk New Deal · Uue presidendi Fr. D. Roosevelti kriisist väljumise kava · Oma poliitika kujundamisel lähtus president Roosevelt 1930. aastatel välja töötatud uuest majandusteooriast
loomine. 2. Eesti riigivõimuaparaat 1920.a. võttis Asutav Kogu vastu Eesti Vabariigi esimese põhiseaduse. See oli maailma kõige demokraatlikum põhiseadus, sest rahvale oli antud väga palju õigusi ja vabadusi. 3. Valitsused, valitsuskriisid 20. ndatel aastatel olid Eestis võimul koalitsioonivalitsused- valitsus, mis koosnes mitme partei esindajatest. Parteide vahel olid pidevad vastuolud mistõttu olid sagedased valitsuskriisid. 4. Ülemaailmne majanduskriis ja Eesti 1930. aastate algul tabas Eesti majandust ja ühiskonda kriis, mis tulenes ülemaailmsest majanduskriisist, mille tulemusena paljud ettevõtted läksid pankroti, kasvas tööpuudus ning langes elatustase. Selles hakati süüdistama aga valitsust, parlamenti, erakondi. Kiiresti levis ka arvamus, et Riigikogu õigusi tuleks piirata ning luua riigipea ametikoht. Usuti, et laialdast võimu omav riigipea suudab päästa maa ja rahva raskustest ning paneb maksma uuesti kindla korra. 5. 1934
11. november 1918 Compiegne'i vaherahu, millega lõppes Esimene Maailmasõda 28. juuni 1919 Versailles' rahuleping Antandi riikide ja Saksamaa vahel 1930-1931 Mandzuuria kriis 1935-1936 Abessiinia kriis 1936-1939 Hispaania kodusõda 1936- Berliini-Rooma telg, Kominterni-vastane pakt 1929-1933 ülemaailmne majanduskriis Suur depressioon Reparatsioon kahju täielik või osaline hüvitamine sõja võitjale Diktatuur - mitte milleski piiratud, seadustega kitsendamatu, jõule toetuv võim PARIISI RAHUKONVERENTS · istungeid peeti Versailles' lossis · SUUR NELIK: Wilson (USA president); Lloyd George (Inglismaa peaminister); Orlando (Itaalia peaminister); Clemenceau (Prantsusmaa president) · raskeimad rahutingimused sakslastel 1) Saksamaa pidi loovutama kaheksandiku oma territooriumist
põhjendab end mingisuguse missiooniga (näiteks kommunismi ehitamine, aaria rassi valitsemine). Diktatuur ei ole mitte vahend pöördumiseks normaalse olukorra juurde, vaid tegemist ongi ainuõige ühiskonnakorraldusega. Kandvat ideoloogiat tõlgendab võimuladvik ja ennekõike selle juht. Totalitaarsed reziimid on olnud eranditult agressiivsed ja territoriaalsele laienemisele suunatud. 2. Millised olid suure majanduskriisi põhjused, tunnused, mõju. Miks tabas majanduskriis tugevamini USAd ja Saksamaad. Milliseid meetmeid rakendas president Roosevelt USA majanduse kriisist väljaviimiseks. Mõisted inflatsioon, hüperinflatsioon, tööpuudus, pankrot, Dawesi plaan. 1929, 1932 Kriisi teke: Põllumajanduses ületootmine hinnad hakkasid langema ebakindlus USA aktsiaturul 29.oktoobril 1929 New Yorgi börsil paanika väärtpaberite hinnad langesid inimesed kaotasid oma varanduse ei suutnud
16. Mis oli industrialiseerimine? Mis olid selleeesmärgid ja tagajärjed? Industrialiseerimine suurtööstuste arendamine. Eesmärk: luua palju uusi ettevõtteid, Tagajärg: tööstus arenes kiire tempoga, toidukaupade tootmine vähenes, kadus tööpuudus 17. Millal toimusid järgmised sündmused? Itaalias tuli võimule Mussolini 1922 Saksamaal tuleb võimule Hitler 1933 Ülemaailmne majanduskriis 1929-1933 NSVL loomine 1922 Locarno konverents 1925 Briand-Kollegi pakt 1928 18. Seleta mõisted: 19. Agressioon ühe v mitme riigi kallaletung teisele riigile 20. Patsifism sõjavastasus 21. Isikukultus füüreri ülistamine 22. Inflatsioon raha väärtuse langemine 23. Diktatuur valitsemisvorm, milles juhil ehk diktaatoril on piiramatu võim otsuste tegemisel 24. Mis oli sinu arvates sõdadevahelise perioodi kõige iseloomulikum nähtus kirjanduse või kunsti vallas
Partei ja Liberaalne Partei peale I mmaailmasõda kaotasid liberaalid oma positsiooni sotsiaaldemokraatlikule Leiboristlikule Parteile (ka Tööerakond; loodi1906), mis esindas eeskätt tööliste huve Tööerakond oli esialgu võimul vähe - 1924.aastal mõned kuud ja 1929-1931; seega kujundasid Suurbritannia poliitikat sõdadevahelisel perioodil konservatiivid Suur majanduskriis algas Suurbritannias hiljem (1931.a.) ja polnud nii laiaulatuslik, kui USA-s ja Saksamaal. Kriisi aitasid leevendada ka juba väljakujunenud sotsiaalkindlustuse süsteem ja majanduse riikliku reeguleerimise mehhanismid. Suuremaid sotsiaalseid vapustusi Suurbritannias majanduskriisiga ei kaasnenud. Osad asumaad olid dominioonid (Kanada, Lõuna-Aafrika, Austraalia, Uus-Meremaa) st, et nad omasid laialdast omavalitsust (sisuliselt sõltumatud riigid, sest neil oma seadusandlus, parlament,
nad ei saanud maailmasõjas osalemise eest piisavalt asumaid. Nii otsustati need asumaad endale jõuga haarata. • Pärast I maailmasõda kehtestatud riigipiirid põhjustasid rohkesti pingeid. Mitmes riigis arvati, et neile kuuluvad alad on ebaõiglaselt saanud naaberriik ning et need tuleks tagasi võita. • Rahvasteliit polnud võimeline lahendama kriise, kui nendes osalesid suurriigid. 8. Miks puhkes USA-s 1929.-1930.a. majanduskriis ehk Suur Depressioon? Mida see endast kujutas? Suur Depressioon kujutas endast 1929. aasta börsikrahhile järgnenud võimast majanduskriisi. Majanduskriis puhkes kuna väärpaberiturgu oli tabanud krahh kokkuvarisemine ning sellele järgnes võimas majanduskriis ehk järsk majanduse langus. Paljud ettevõtted läksid pankrotti, inimesed jäid tööta, enamik tehaseid ja vabrikuid jäi täielikult või osaliselt seisma. Kaupade hinnad langesid, töölised vallandati, vähendati tootmist
REGIONAALNE KIHISTUMINE Referaat Tallinna Ülikool 1. SISSEJUHATUS Selle essee pealkiri on ,,Regionaalne kihistumine", ehk eesmärk on analüüsida, kuidas on Eestis ligipääs hüvedele ja sotsiaalne positsioon piirkodlikult jaotatud. Autor vaatleb erinevaid muutusi ühiskonnas enne ja pärast Majanduskriisi. Põhjuseks, miks autor on võtnud selle ajavahemiku on sellepärast, et majandustõus ja majanduskriis põhjustasid muutusi regiooniti erinevate hüvede kaudu. See essee uurib, missugused on olnud erinevad muutused ühiskonnas ja mida need on kaasa toonud. Selles essees püstitan järgmised küsimused: Missugused erinevused/sarnasused olid regiooniti majanduses, enne majanduskriisi ja pärast majanduskriisi? Kas toimus muutusi? Essee on tehtud kahes ajas, esmalt võrdlen kõiki punkte enne majanduskriisi ja seejärel peale majanduskriisi
Arutlus teemal ,,Miks osades riikides kehtestati diktatuurid, teistes säilis demokraatia?" Demokraatia ja diktatuurid levisid maailmas aastatel 1920-1940 . Riigikordade peamisteks muutumise põhjusteks olid ülemaailmne majanduskriis ja Esimene maailmasõda . Demokraatia hakkas levima tänu sõja võitmisele . Demokraatlike suurriikide maine kasvas ja nende mõjul otsustasid demokraatia kasuks ka paljud teised riigid. Inimesed said väga suures osas osaleda riigi juhtimises . Kui eelnevalt ei olnud inimestel valimisõigust , siis demokraatia ajal kehtestati seadused , et mehed saavad alates 21.eluaastast valimas käia . Valmisõiguse said ka naised , naistele siiski seati vanusepiiranguks 30.eluaastat . Inimesed
liberaalerakonnad, sotsialistlikud erakonnad, vähemusrahvaste erakonnad). Tõi kaasa parlamendi killustatuse. Koalitsioonivalitsused tegid järelandmisi. MAJANDUSELU 10. oktoober 1919 võeti vastu maaseadus Maareform riigistati mõisate maa, hooned, tehnika, kariloomad jms. Loodi uusi asundustalusid. Maareformi tulemusel asendus mõisamajandus talumajandusega. Majandustõus eriti kiiresti arenes tööstus. Keskenduti siseturu vajadustele. 1923 majanduskriis, sai alguse rahandusest. Käivitati inflatsioon, väliskaubanduse negatiivne bilanss, ikaldus. 1924 kevad Otto Strandmani uus majanduspoliitika, Euroopa turule, esikohal põllumajandus. VÄLISPOLIITIKA 26. jaanuar 1921 Antandi Ülemnõukogu tunnustas Balti riike Ohuallikad Saksamaa ja Venemaa. 1.detsember 1924 EKP üritas relvastatud riigipöördekatset. 22. september 1921 Eestist saab Rahvasteliidu liige SUUR KRIIS (1930-1934) MAJANDUSKRIIS 1930
pankrotti. Tekkis rahanduskriis. Senine majanduspoliitika oli viinud riigi ummikusse. 1924 üleminek uuele majanduspoliitikale, mille käivitas Otto Strandmani valitsus. Tuli orienteeruda Euroopa turule, sest Nõukogude turust asja ei saanud. Tööstuse asemel seati esikohale põllumajandus. Riik toetas põllumajanduslikke ettevõtteid, rajati Maapank ja Krediidipank. 1928 rahareform. Üleminek markadelt kroonidele. 1920.aastate teisel poolel majanduslik tõus.1929 1933 ülemaailmne majanduskriis. Eestis olid Suure kriisi aastad 1930 1934. Kuna Eesti peamiseks majandusharuks oli põllumajandus, tabas see kriis esmajoones põllumehi. Kokku vähenes põllumajandustoodang ligi kaks korda. Ettevõtete sulgemine, talude pankrotistumine, väliskaubanduse bilanss muutus negatiivseks. Tööpuuduse kasv töötuid 32 000. 1933 krooni devalveerimine (Jaan Tõnissoni valitsuse poolt). Alates sellest hakkas riigi majanduselu vähehaaval toibuma. Majanduskriisiga kaasnes sisepoliitiline kriis
Millisena näen oma osa tulevases Eesti majanduskasvus? Iga päevaga räägitakse aina rohkem kuidas inimesi koondatakse ja et meie majanduskriis on tingitud suurettevõtete puudusest ning pankadest kes pole suutnud laenu andmisele järele anda. Tegelikkuses on majanduslanguse põhjustanud veel väga paljud muud tegurid, mida me niivõrd kohe tähele ei panegi. Niisiis, kas me oleme võimelised majanduskasvu jaoks midagi tegema ja millisena näen oma osa selles? Jälgides eri majandussektorites tööjõu vajadust ning võrreldes seda pakutava tööjõu
Reform käigus riigistati mõisate maa, hoone, tehnika, kariloomad jm. Pärast Vabadussõja lõppu algas ülikiire majandustõus. Eriti kiiresti arenes tööstus. Kuid majandustõus ostus liiga kiireks ja 1923.a tõi see endaga kaasa kriisi. 1924.a käivitas rahaminister Otto Strandman uue majanduspoliitika. Orienteeruti Vene turult ümber Euroopa turule. Tööstuse asemel seati esikohale põllumajandus. Ptk. 31 Suur kriis 1930-1934 Majanduskriis 1929.a. sai Ameerikast alguse ülemaailmne majanduskriis. Hulk ärisid ja tööstusettevõtteid läksid pankrotti. Eesti kaupade konkurentsivõime välisturul vähenes. Raskeks löögiks oli Suurbritannia otsus naelsterlingi devalveerimine. Üldine elukallidus tõusis, sissetulekud vähenesid. Ettevõtete sulgemine tõi endaga kaasa ulatusliku tööpuuduse. Põhiseaduse kriis Esimene rahvahääletus põhiseaduse muutmiseks lõppes napi ebaõnnestumisega. Põhiseaduse parandatud variant kukkus, aga teisel rahvahääletusel 1933a. samuti läbi. 1933.a
Avalikult välja suuna ülemaailmsele sotsialistlikule Proletaarlaste revolutsioonile ja ülemaailmse nõukogude vabariigi loomisele uued piirid Euroopas (Versailles' rahuleping) USA Kiire areng, kasvas nii riigi väline võimsus kui kodanike jõukus. Kehtestati nn. kuiv seadus, mis ei lõpetanud Alkoholi tarbimist. Salaalkoholi toel rikastus maffia, suurendades sellega märkimisväärselt oma mõju. Tagasilöögid aga ei suutnud esialgu Ameerika unelmat kahjustada. 1929. aastal algas majanduskriis ja rahva Vaesumine. Roosvelti reformikava New Deal (Keynesi teooria). Isolatsionismi poltiika. Suurbritannia Kaotas maailmas juhtiva koha, osa maailmamajandusest kahanes, raskused traditsiooniltses tööstusharudes, nagu söe- ja tekstiilitööstuses. Aeglane kaasaminek moodsate tehnoloogiate ning uute tööstusharudega.Välispoliitikas oli sunnitud tegelema impeeriumi rahvaste iseseisvus- püüetega. Võeti vastu Westminsteri statuud, mis pani aluse Briti Rahvaste Ühendusele. Prantsusmaa
Vene oht vähenes. 1920ndate algul oli suur lootus balti liidule (soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola). Kuid ei suudetud luua, Poolal ja Leedul oli konflikt Vilniuse pärast ning Soome lähenes Skandinaaviale,. 1923. Kirjutati ala Eesti-Läti kaitselepingule. 22.09.1921 sai Eestist Rahvasteliidu liige. Suurimad saavutused: *põhiseadus *maaseadus *rahareform 1928 *Eesti tunnustamine Euroopa riikide poolt Suuremad põrumised: *rahandus, pangandus tegid kergekäelisi otsuseid laenud > majanduskriis *riigipea puudumine > puudus tasakaalustav jõud valitsuse ja Riigikogu vahel *erakondade paljusus, Riigikokku saamisel puudus künnis *Balti Liidu loomise ebaõnnestumine Majanduskriis 1930.a jõudis ülemaailmne majanduskriis Eestisse. Esmajoones tabas põllumehi: langesid toiduainete hinnad maailmaturul, tollimaksud tõusid. Talurahva sissetulekud vähenesid, tootmist piirati, nõrgemad talud läksid pankrotti. Samad protsessid kordusid ka teistes majandusharudes.
Töölisparteisse, mille juhiks oli Adolf Hitler. Pärast võimuhaaramiskatset Münchenis suruti mässukatse maha ja Hitler määrati vangi- kirjutas teose ,,Mein Kamp". Oma raamatus kuulutas Hitler Saksamaale suurt tulevikku. Selleks tuli tühistada Versailles´ rahu ja teised lepingud. Samuti tuli laiendada sakslaste territooriumi. Uus kord pidi kõrvaldama demokraatia, kommunismi, juutluse jm tegurid. Uus võimalus avanes natsidele siis, kui puhkes ülemaailmne majanduskriis. Nad kasutasid kriisi ära ja üritasid vägivaldselt võimu haarata. ,,punane retk" peatati ,,pruuni katkuga". Natsionalistide partei muutus ülipopulaarseks. 1932. aastal said nad Riigipäeva suurimaks saadikuterühmaks. Esialgne demokraatlikkuse piirides valitsemine asendus peagi ainuvalitsusega. Demokraatlikke vabadusi hakati piirama. Terrori ja hirmuvalitsusega saavutati parteile abosluutne enamus. 1933. aastal võeti vastu seadus,
toorainetele(uued konfliktid). Globaliseerumine Globaliseerumine on maailma eri osade vastastikuse seotuse suurenemine läbi majanduslike, poliitiliste, kultuuriliste ja keskkonnaalaste protsesside. Majanduse globaliseerumine Kapitali liikumise kasv ülemaailma, sealhulgas otseinvesteeringute kasv. Riikide riigipiiride tähtsuse vähenemine rahvusvaheliste kokkulepete tõttu. Riikide majanduste omavahelist lõimumist. Kriis 2000–2001 – Türgi majanduskriis 1999-2002 – Argentiina majanduskriis 2001 – dot-com majandusmulli lõhkemine 2008-2011 - Islandi majanduskriis 2007–08 – Globaalne majanduskriis 2010 - Euroopa rahanduskriis Globaalne majanduskriis Algas 2007. aasta detsembris ning muutus eriti järsuks languseks 2008. aasta septembris. 2006. aastal tippu jõudnud USA kinnisvaramull põhjustas USA kinnisvarahindadega seotud väärtpaberite v äärtuse kukkumise, mis omakorda kahjustas
Mis põhjustel puhkes 1923. Aastal majanduskriis ja kuidas õnnestus see ületada? Sai alguse rahandusest, sest pangad jagasid suuri laene, tagasisaamine oli raske. Trükiti raha juurde.' Miks puhkes majanduskriis 1930.aastail. Sest see oli ülemaailmne-seega vältimatu. Algas USA-s. Milles kriis väljendus? Langesid toiduainete hinnad maailmaturul, tollimaksud tõusid, sissetulekud vähenesid, piirati tootmist, nõrgemad talud läksid pankroti. Mis vahendeid kasutas valitsus kriisiga võitlemiseks? Kokkuhoiu poliitika, kontroll väliskaubandusele, toetati põllumehi, hädaabitööd. Iseloomusta kriisi eestis. a) Majanduskriis- peamiselt põllumajandus, langesid toiduainete hinad, tollimaksud
Kordamine Arenenud tööskiikideks nim. · Tugev majandus · Kõrge elatustase · turumajandus · Autode kasv Arenenud tööstusriigid: · USA · SLV · Kanada · Jaapan sõjas kannatatud riikide abistamine: · Valuutafond(IMF) · Marshalli plaan · Maailmapank-said laene 1970.a majanduskriisi põhjustas: · üleküllastumine pikaajaliste tarbekaupadega · energiakriis-nafta hinna tõus Majanduskriisi tulemused: · energiasäästlikud tootmisvõtted · väiksemad asjad · infoühiskond- teave USA tunnused: · dollar tunnustatud valuuta · majanduslik õitseng USA poliitilised probleemid ja lahendused: · 1940.a vasakpoolsete rünnak(ohustab USA-d lõpetati) · Mustanahalised(1960.a seadus mis parandas nende elu) · USA pidurduspoliitika(USA lõpetas, sest see vähendas nende uhkust) USA sisepoliitika: · demokraatlik · täidesaatev võim- president · seadusandlik võim- Kongress(esindaj...
Kas Eesti sai viimase masuga hästi hakkama või mitte? -Astra Säälik 2008.-2009. aastal oli ülemaailne majanduskriis, mis puudutas vägagi ka Eestit. Sel ajal toimus Eestis nii mõndagi, sest see oli Eesti jaoks üks raskemaid majanduskriise üldse peale suurt tõusu, kuid seda oli ka ette näha, et suur tõus ei jää ilma suurest langusest. Täpsemalt paljud ettevõtted Eestis lõpetasid oma tegevuse või pankrotistusid, lisaks ettevõtetele, pidid ka paljud füüsilised isikud pakroti välja kuulutama. Mida siis majanduskriis iseenesest kujutab ning miks majanduskriis tekib? Majanduskriis
a. - tänu - majandust aitasid alkoholimüük - dominioonidesüsteemile edendada kehtis keeluseadus) mõjutas suur reparatsioonimaksed I - 1929 okt. algas ülemaailmne maailmasõja kaotajatelt musta neljapäeva majanduskriis eluolu ja söe- ning suur ülemaailmne vähem kui teisi riike rauamaagirikas majanduskriis - raskeks muutus olukord Elsass-Lotring - 1932 võimule söe- ja - kalandus õitsval järjel demokraadid- algas tekstiilitööstuses - 1930. aasta lõpus Uus Kurss - riigi
Eesti vabariik 1920-1940 Majandus 1920 aastatel. - Pärast vabadussõda olid tööstusest järel ainult müürid, esialgu loodeti saada toorainet ja leida turgu venemaalt. Esialgu lepingud toimisid, kuid 20 aastate keskpaigas ütles venemaa lepingutest lahti, eestis algas majanduskriis (kaasnesid pankrotid) . edaspidi suunati pilk siseturule. Turbatööstus, jmasinatööstus, eesti tootis ise põllutöömasinaid , mööblitööstus, põlevkivikeemia. - 1919 aastal võeti vastu maaseadus, mõisa maa jagati taludeks. Tekkis 56tuhat uut talu. 23tuhat rendi talu. - Elu maal kiirenes , 10 aasta jooksul ehitati 40tuhat elumaja. - Talud tootsid peekonit, mune , kartulit ja võid piima
Eeldus 2: Kui keegi inimest palgale ei võta, palkab ta enese viimaks ise. Eeldus 3: Iseenesele tööandja olemine võimaldab suuremat vabadust teha seda, mida soovib. Järeldus: Töötud ei ole ühiskonna „kaotajad“, vaid tulevikuinimesed, kes aitavad muuta tulevikutsivilisatsiooni ilmet jättes palgatöö minevikku. (Peidetud) eeldus 1: Majanduskasvuga kaasneb palgataseme tõus ning inimesed suudavad endale rohkem lubada. (Peidetud) eeldus 2: Majanduskasvule järgneb majanduskriis. (Peidetud) eeldus 3: Majanduskriisi ajal jääb tarbijale vähem raha kätte. Eeldus 4: Majanduskriis sunnib tarbijat mõtlema raha väärtuse üle. Järeldus: Majanduskasv võib olla vaid ajutine illusioon ja majanduskriis viib majanduse tagasi tasemele, kus see olema peakski. Eeldus 1: Majandusega seotud inimestel on kõige parem ülevaade sellest, mis majanduses toimub ja mis tulemas.
5. Millised olid Eesti välispoliitika peamised ülesanded? 26. Jaanuarile 1921 tunnustas Atlandi Ülemnõukogu kõiki Balti riike korraga. Seati sisse diplomaatilised suhted Euroopa riikide ja Ameerika Ühendriikidega. Oluline ülesanne oli ka riigi julgeoleku kindlustamine, võimaliku ohuna nähti Venemaad ja Saksamaad. 1920. Aastal loodi Balti liit. 22. Septembril 1921. Aastal sai Eestist Rahvasteliidu liige. Suur kriis 1. Miks puhkes Eestis majanduskriis? Kuidas mõjutas kriis Eesti majandust ja ühiskonnaelu? 1929. Aasta lõpul USA-s alguse saanud majanduskriis jõudis Eestisse Euroopa kaudu. Kõigepealt tabas kriis põllumajandust. Maailmaturul langesid kiiresti põllumajandustoodete hinnad, tõusid tollimaksud. Väliskaubanduse bilanss muutus negatiivseks. Hulk ärisid ja tööstusettevõtteid läks pankrotti. Suurenes tööpuudus, sissetulekud vähenesid. Kriisi
1.Vasta küsimustele. Mis põhjustas rahvusvahelise olukorra teravnemise 1930. aastatel? Ülemaailmne majanduskriis ja sõjakollete tekkimine. Mil moel mõjutas ülemaailmne majanduskriis riikide poliitilist arengut? Paljudes riikides kujunes diktaktuur. Miks hakkas 1930. aastatel Rahvasteliidu tähtsus langema? Ei suutnud ohjeldada agressoreid. 1929-1933 ülemaailmne majanduskriis. 2.Järjesta järgmised sündmused toimumise järjekorras, alustades varasemast. Selgita lühidalt nende sündmuste tähendust. a) Compiegne'i vaherahu sõlmimine. b) Pariisi rahukonverents ( 1919-1920). c) Rahvasteliidu loomine. Rahvusvaheline organisatsioon maailmarahu hoidmiseks. 1920. d) Versailles' süsteemi loomine ehk rahu süsteem mis kujunes Pariisi rahukonverentsi ja hilisemate konverentsidega.
Diktatuuris saab võimu üks isik või erakond, teised poliitilised jõud keelustatakse. Juhid pööravad erilist tähelepanu riigile ja rahvusele ja teevad rahvale kiiresti selgeks, kes on ,,vaenlased". Totalitaarses diktatuuris võtab võim enda alla kõik ühiskonnaelu valdkonnad, isegi inimeste eraelu ja mõtteviisi üritatakse kontrollida. Olukorda riigis kontrollib salapolitsei. Kõik reklaamid ja massiteabevahendid kiidavad võimu. Kõik teisitimõtlejad kõrvaldatakse. Suur majanduskriis (millal, põhjused, ületamise teed) USA 1929-1933 ja Euroopa 1930-1934. 1928. ja 1929. aastal saadi maailmas liiga head viljasaaki ning vilja hindu maailmaturul polnud võimalik üleval hoida. Aktsiahinnad langesid ja suurinvestorid hakkasid väärtpabereid müüma, see sundis panku laenuintresside määra tõstma. Hinnad kukkusid kõige madalamale tasemele ja Ameerika ärimehed hakkasid oma raha Euroopa pankadest ära tooma. Algas ülemaailmne majanduskriis, mida nimetatakse
Lähiajalugu 1. Suur ülemaailmne majanduskriis. Selle peamised põhjused ja tulemused. Põhjused: *Majanduse kohanematus *Ületootmine- lõhe hulgitootmise ja tarbimisvõime vahel *Liiga kergekäelised laenud- ei suudetud enam maksta *Riigi passiivsus majanduse kujundajana-tulude jaotumise ebavõrdsus *Riikide omavahelised hõõrumised Tulemused: *Majanduskriis levis üle maailma *Tuhanded ettevõtted läksid pankrotti *Miljonid inimesed jäid töötuks *Kriis kestis viis aastat 2. Võrdle omavahel Suurbritannia ja
Saksa väed sisenesid Reini piirkonda, kuigi rahuleping seda keelas. Nii alustas Saksamaa Versailles' süsteemi lammutamist. 7. Iseloomusta maailma majandust pärast I maailmasõda. Inimeste ostujõud suurenes märgatavalt. Arenes ka autode, elektri- ning keemiakaupade tootmine. Tehases hakati kasutama konveiereid. Kuid 1929. aastal tabas USA majandust võimas tagasilöök. Tuhanded tehased ja vabrikud lõpetasid tegevuse, inimesed jäid tööta. 8. Millal ja miks puhkes ülemaailme majanduskriis? Millal? 1929. aasta oktoobris Miks? 1) Maailmamajanduse kohanematus: I maailmasõjast oli jäänud hulgaliselt lahendamata majandusprobleeme 2) Kaupate ületootmine: Kaupu toodeti rohkem, kui inimesed suutsid osta. 3) Vale majandamine: Võeti palju laene, et nende abil kiiresti rikastuda/osta tarbekaupu, kuid see muutus suureks koormuseks. 9. Mida tegi Roosevelti administratsioon kriisist ülesaamiseks? Hakati teostama reforme. Koostati suur tegevuskava "New Deal" (uus kurss)
tulevased diktaatorid edukalt ära kasutada. 6. VÕRDLE PR. ING. JA USA ARENGUT KAHE MAAILMASÕJA VAHEL. RIIGIKORD: ING põhiseaduslik monarhia PR ja USA vabariik POLIITILINE ELU: ING kaheparteisüsteem(Tööerakond ja konservatiivid) PR palju parteisid, u 2 valitust aastas USA kaheparteisüsteem(Vabariiklik ja Demokraatlik partei). Maffia. Kongress, president valiti 4ks aastaks MAJANDUS: ING ei olnud enam maailma juhtriik, majanduskriis mõjut *ING ei olnud enam maailma juhtriik, majanduskriis mõjutas kõige vähem PR tõusis võimsaks tööstusriigiks, majanduskriis mõjutas suhteliselt vähe(Elsass-Loring, reparatsioonid) USA majandustõus oli kõige suurem, majanduskriis mõjus kõige raskemalt; hulgitootmine VÄLISPOLIITIKA: ING võitlus kommunismiga(VM kodusõda 1918-1920, E Vabadussõda), probleemid kolooniatega(India, Iirimaa), vastuoluli *ING võitlus kommunismiga(VM kodusõda 1918-1920, E
Miks kujunes osades Euroopa riikides I maailmasõja järel diktatuur? Esimene maailmasõda algas 28. juulil 1914. aastal ning lõppes 11. novembril 1918. aastal, mil Saksamaa allkirjastas Compiegne vaherahu. Kaotajad olid Keskriigid ja võitjad Antanti riigid. Peale seda kujunes paljudes Euroopa riikides välja diktatuur. Miks see nii oli? Peale Esimest maailmasõda loodi Pariisi rahukonverentsil uus poliitiline korraldus, Versaille süsteem. See tähendas, et Saksamaa pidi maksma kõrgeid reparatsioone ja loobuma paljudest aladest. See süsteem toimis mitu aastat, kuid ülemaailmse majanduskriisi ajal selle mõju vähenes ja paljud inimesed pettusid selles. Kas see oli üks diktatuuri tekke põhjuseid. Esimene maailmasõda mõjutas Euroopat väga. Miljonid inimesed olid saanud surma või haavata, kuid inimesed mõistsid, et hetkel parim riigikord on diktatuur. Diktatuur on ühe isiku või grupi piiramatu võim ühiskonnas, mis kehtestati läbi vägivalla või r...
6. Millised olid Eesti välispoliitika peamised ülesanded? 26.jaanuaril 1921 tunnustas Atlandi Ülemnõukogu kõiki Balti riike korraga. Seati sisse diplomaatilised suhted Euroopa riikide ja Ameerika Ühendriikidega. Oluline ülesanne oli ka riigi julgeoleku kindlustamine, võimaliku ohuna nähti Venemaad ja Saksamaad. 1929.aastal loodi Balti liit.22.septembril 1921. Aastal sai Eestist Rahvasteliidu liige. Suur Kriis 1. Miks puhkes Eestis majanduskriis? Kuidas mõjutas kriis Eesti majandust ja ühiskonnaelu? 1929.a lõpul USA-s alguse saanud majanduskriis jõudis Eestisse Euroopa kaudu. Kõigepealt tabas kriis põllumajandust. Maailmaturul langesid kiiresti põllumajandustoodete hinnad, tõusid tollimaksud. Väliskaubanduse bilanss muutus negatiivseks. Hulk ärisid ja tööstusettevõtteid läks pankrotti. Suurenes tööpuudus, sissetulekud vähenesid
väiksemad kui rikastel. Vaesemad inimesed ei suutnud osta endale vajalikke asju. Sellejaoks inimesed laenasid raha mis maksis hiljem aga valusasti kätte. 1929 aastal tabas USA majandust võimas tagasilöök. Tuhanded tehased ja vabrikud lõpetasid tegevuse. Nüüd kaotasid töö ja jäid ilma sissetulekust miljonid inimesed. Majanduskriis levis ka Euroopa riikidesse. Selgus et uued tootmisviisid töid kaasa selle et toodeti rohkem kui inimesed osta jõudsid. Majanduskriis põhjustas ka inimeste suure tööpuuduse millega kaasnes nälg, mässude oht ning muud sotsiaalsed probleemid. Inimesed pidid seisma supiköökide järjekordades et mitte nälga surra. Majanduskriis andis järgi. Kriisiaastail kadus paljude inimeste usaldus kehtiva valitsemiskorra vastu. Nad soovisid karmikäelisemat valitsemist. Nii asendus demokraatia diktatuuriga. SUUR ÜLEMAAILMNE MAJANDUSKRIIS USA majandus õitses kuid neljapäev, 24 oktoober 1929. A oli New Yorgi börsil must päev
kuid reaalsuses ei võetud rahva arvamust üldse kuulda.Tegutseti nii, kuidas Vabariigi Valitsus ette nägi. Uute parteide pidev võimuletulek ning laialisaatmine tekitas palju probleeme. Inimesed kaotasid usalduse riigikogu ning tähtsamate riigiepeade vastu, kuid miks rahvas peakski neid usaldama, kui pidevalt käib sahmerdamine ning tagasiastumine. Sellise võimuvõitluse käigus, unustati kindlasti riigi juhtimine sootuks. 1929. aasta lõpul kui algas ülemaailma majanduskriis hakkasid parteid võitlema ning end reklaamima rahvale,et nemad suudavad kõike parandada. Tegelikult oli see üks alatu vale, et võita rahva poolehoid. 12.märtsil 1934 teostasid Konstantin Päts ja Johan Laidoner riigipöörde. See oli väga oluline sündmus, sest sellega kaotati ära paljud õigused ning hakati liikuma autoritaarse Eesti loomise poole. Minu arust piiras Pätsi võimule tulek ära inimeste sõnavabaduse ning tekkis samasugune effekt nagu oli meil paarteist aastat tagasi nsvl
1929. aastani. (Dawes sai 1925. a. Nobeli preemia). 1929.aastal moodustati uus komisjon reparatsioonide küsimuses. Seda juhtis ameeriklane Owen Young. Youngi plaani alusel oleks Saksamaa pidanud maksma reparatsioone 58,5 aastat, summat vähendati ¼ võrra võrreldes 1921.a. nõuetega. 1931 1932 polnud Saksamaa võimeline makse tasuma, 1933 aastal võimule tulnud Hitler keeldus üldse tasumast. Youngi plaan jäi teostamata. 5. Majanduskriis. a) Börsikrahh. 24. okt 1929 "Must neljapäev" New Yorgi börsil. Väärtpaberiturg (aktsiaturg) varises kokku b) majanduskriis tähendas ületootmiskriisi, st toodeti rohkem kui suudeti tarbida. Toodangu mahu suurt kasvu soodustas uus tehnoloogia (meenutada fordismi, konveiermeetodit). Ületootmiskriisiga tekkis surnud ring: · toodeti rohkem kui suudeti osta · lattu polnud mõtet toota
Jaapan vallutas Mandzuuria, millesse nad lõid Jaapanist sõltuva Mandzuko riigi. Jaapan astus Rahvasteliidust välja. 1933. aasta algul tulid Saksamaal võimule natsid, mille etteotsa astus Hitler ,kes lubas tühistada Versaille rahulepingu. Hitler hakkas Saksa vägesi üha enam suurendama. Itaalia, mille eesotsas oli Mussolini, laiendas oma alasi Etioopia arvel. Hispaanias toimus kodusõda sõjaväelaste ja Rahvarinde vahel, sõjaväelasi juhtis Franco. 1929.a puhkes ülemaailmne majanduskriis. 1930. aastate juures hakati üha enam pooldama diktatuuri. 1930. aastate lõpus oli pea kõigis Euroopa riikides kehtestatud diktatuur. PINGE SUURENES......... 2. Maailmamajanus kahe maailmasõja vahel Mõõgad atradeks Üleminek sõjaolukorralt rahuaja majandamisele oli üsnagi vaevaline ja pikaldane. Kõige kiiremini sai jalad alla Prantsusmaa, kellele järgnesid Suurbritannia, Venemaa, USA, Saksamaa ja teised riigid. Saksamaal võttis aset infaltsioon, see tähendab kiiret raha
1920 keeluseadus(alkoholide valmistamine, müük, sisse- ja väljavedu) 1921-1930 Presidendid: Warren G. Harding (1921-1923) Calvin Coolidge (1923-1929) 1920ndad Maffia(Al Capone) Vabaturg Tummfilmid(Charlie Chaplin) Areng majapidamistarvetes(külmkapp, pesumasin) Vabatants Jazz-muusika 1921 alustati regulaarsete ringhäälingusaadetega 1929 24. oktoober - börsikrahh majanduskriis (Suur Depressioon) 1930 snickers 1931-1940 Presidendid: Herbert Hoover (1929-1932) Franklin D. Roosevelt (1932-1945) 1930ndate teisel poolel alustati regulaarsete televisioonisaadetega 1931 Al Capone mõisteti vangi Empire State Building (448 m) 1932 ,,New Deal"(Uus kurss) 1933 majanduse olukord paraneb 1936 riiklik reklaamikampaania(eesmärk panna inimesi kulutama) Jesse Owens võitis Berliini OM-i 1938 uus majanduskriis pensionikindlustusseadus
1985 Mihhail Gorbatsov- Perestroika( ümberehitamine, remont) 1986-1989 NSV Liidus sügav majanduskriis. 1986 Tsernobõli tuumakatastroof (täieliku krahhi aitasid ära hoida vaid lääneriikide ja finantsorganisatsioonide rahalised süstid) Nõukogude impeeriumi lagunemine- Avalikustamine. Puhastati kõrgemat parteilist nomenklatuuri. 1988. aasta sügisel sügavad muutused poliitiliste jõudude jaotuses.Perestroika pooldajate ja leer lagunes. Esmalt eraldus radikaalne tiib, mis jagus kaheks: üks suund taotles perestroika radikaalstet laienemist ja süvenemist( liider ja
5. Miks sai Eestile 1930ndatel aastatel saatuslikuks, et demokraatlik kord kadus Vaikival ajastul? · Kuna II MS säilitasid vabaduse just demokraatiale truuks jäänud riigid(Soome). 6. Miks oli Eesti maareform oluline ja selle vastuvõtmine keeruline? · 1919.a. maareform oluline, kuna umbes 1000 Baltisaksa mõisa maad jagati 56000 asundustalu vahel 7. Kuidas mõjutas Suur majanduskriis Eestit? · Mõjutas eeskätt põllumehi. Kriisi tagajärjel langesid põllumajandussaaduste hinnad tööpuudus maal. Suur kriis lõpetas ka väikepõllumajanduse ja siseturgu rahuldava tööstuse. 8. Iseloomusta vabadussõdalaste liikumist Eestis1930ndatel (eesmärgid tegevus) · Majanduskriis mõjutas Eesti sisepoliitikat rahvas oli rahulolematu ja toetas vabadussõdalasi
sõjaväes märkimisväärselt kasvas. Ühteks põhujseks, miks mitmetes Euroopa riikides kehtestati dikatuur olid riigisisesed majandusraskused. Kaotajariikides olid majandusraskused seotud reparatsioonimaksete kohustusega. Saksamaa pidi Antanti riikidele maksma rahulepingu järgi 132 miljardit kuldmarka. See hiigelsuur kohustus võttis Saksamaalt võimaluse oma riigi majandust üles ehitada. Lisaks oli 1929. aastal USA-s suur ülemaailmne majanduskriis mis halvendas riikide majanduslikku olukorda veelgi. 1929 aastal alanud pikaajaline sügav majanduskris röövis paljudelt inimestelt usu paremasse homsesse ja demokraatiasse. Seda kibestumist kasutasid ära poliitilised jõud, kes nõudsid karmikäelist tegutsemist ja lubasid, et kui nad võimule pääsevad, läheb elu kiiresti paremaks ning rahvas uskus neid. Näiteks viis suur majanduskriis Eesti poliitilisse kriisi, mille tulemusena kehtestati ka Eestis 1934. aastal diktatuur.
IV. MAAILMAMAJANDUS JA DEMOKRAATLIKUD RIIGID KAHE MAAILMASÕJA VAHEL: 1. MAAILMAMAJANDUS 1920-1930. AASTATEL: 1* Maailmamajandus on 20.sajandil arenenud tsükliliselt- igale majanduskasvu perioodile järgneb mingi aja pärast majanduskriis. 2* Sellest protsessist jäi kahe maailmasõja vahelisel ajal välja NSVL, kus ületootmiskriise ei puhkenud (pigem vastupidi- tegu oli pideva defitsiidiga; riigi majandus ei suutnud käsu- ja plaanimajanduse tingimustes rahuldada elanikkonna vajadusi). 1.1. Majanduse areng 1920-ndatel: 3* I maailmasõjale järgnes aastatel 1918-1923 peaaegu kogu maailmas majanduslik tõus. 4* Selle põhjused: 1* Euroopa riigid taastasid oma majandust sõjapurustustest.
Maailm Esimese maailmasõja järel – 1920. aastad – õp lk 74 - 79 1. Too välja kolm riiki, keda võib pidada Esimese maailmasõja võitjateks ning kolm riiki, keda võib pidada kaotajateks. Põhjenda! 2. Milles seisnes 1922. aastal sõlmitud Rapollo lepingu tähtsus? 3. Too välja kolm põhjust, mika tekkis Esimese maailmasõja järgne majanduskriis. 4. Milles väljendus Saksamaa raske majanduslik olukord pärast Esimest maailmasõda ning kuidas see mõjutas teisi Euroopa riike? 5. Too näiteid äärmusliikumisest Itaalias, Saksamaal ning Venemaal ning miks nad saavutasid riigis üha suuremat populaarsust? 6. Mis oli Komintern ning mis oli tema tegevuse eesmärk ja too välja tema katseid teostada maailmarevolutsiooni Euroopa riikides? 7. Millest oli tingitud majanduslik tõus 1920
Valitsevaks oli aaria rass, alamrassid ( juudid, mustlased, slaavlased jt. ) saadeti surmalaagritesse, kus nad tapeti või muudeti orjadeks. Riigis kehtestati üheparteisüsteem. Kõik parteid peale Natsionaalsotsialistliku Saksa Töölispartei saadeti laiali. Sõna- ja teised kodanikuvabadused kaotati, need asendati riikliku kontrolliga inimeste meelsuse üle. Suurbritannias jäi aga püsima demokraatia. 1920.aastal oli Suurbritannias majanduslik tõus, mille katkestas majanduskriis. Kuid tänu sellele, et Briti ettevõtted kasutasid võõramaist toodangut ning seda kriisiajal müüa said, tuli riik edukalt majanduskriisist välja. Riigis toimis põhiseaduslik monarhia. Riigipeaks oli kuningas või kuninganna. Suurbritannia sisepoliitiline elu polnud nii kirju kui Saksamaal kuid aeg ajalt oli ka kuningakojal probleeme. Sellele vaatamata püsis riigis edukalt demokraatia. Kui 1930.aasta lõpul majanduskriis Prantsusmaale levis, ei suutnud riigivõim seda ületada
USA-arenes sõjajärgsel aastakümnel kiiresti, väline võimsus ja ka kodanike jõukus. Tegi lõpu alkoholi tarbimisele. Kuid selle valmistamise ja levitamise võttis enda peale maffia, rikastudes salaalkoholi toel. Ameerika on tuhande võimaluse maa, seda hoiakut toetas 20ndatel ühendriike juhtinud vabariiklaste poliitika, mis piiras riigi osalemist majanduselus ning rõhutas vaba ettevõtluse tähtsust(mõtteviisi kehastuseks Herbert Hoover). ' 1929 algas majanduskriis, Toimus börsi krahh, mis oli põhjustatud ületootmisest. Tekib ostujõu defitsiit ja inimesed hakkasid rohkem laene võtma. 24 okt 1929 must neljapäev e wall-streeti börsikrahh(aktsiahinnad langesid järsult). 29 okt 1929 must teisipäev e börsi vaba langus(inimesed jäävad oma rahast ilma) 1932 valiti presidendiks Roosevelt, kes lubas riiklikku sekkumist suurendades maa kriisist välja viia(e hakkab järgima Keynesi majandusteooriat).Tugines arusaamale, et majanduskasvu
perioodiga (%) 12,3 2,3 -3,8 6,3 7,0 Eesti SKP muutus võrreldes eelmise perioodiga (%) 7,5 -4,2 -14,1 2,6 9,6 Nagu eelmises seminaritöös juba öeldud, on tabelist näha, et Eesti SKP on tunduvalt kõrgem antud aastate vältel kui seda on Gruusias. Kuid samas on Gruusia majandus nende arvude põhjal palju stabiilsem. Aastal 2009 esines sealgi majanduskriis, kuid languse protsent võrreldes 2008 aastaga ei olnud nii hull kui samal ajal meil siin Eestis. Majanduse languse eest ei pääsenud kumbki riik, aga nagu näha, siis puudutas see rohkem meie riiki kui gruusiat. Praeguseks on mõlemad riigid oma majanduse saanud uuesti plussi poolele, mis on vägagi positiivne. GRUUSIA JA EESTI INFLATSIOONI VÕRDLUS 2007 2008 2009 2010 2011 Gruusi inflatsiooni muutus võrreldes
Mil määral tulenes diktatuuride esiletõus Esimes Maailmasõjaga lahendamata jäänud probleemidest? Esimene Maailmasõda lõppes 11. Novembril 1918. Sõda nõudis üle 9 miljoni inimelu. Sõdivatest riigidest tundsid end enam pettetuna ja kaotajatena Saksamaa, Venemaa, Itaalia ja Jaapan. Oli sõja järgne majanduskriis ja inimeste elujärg halvenes. Kas lahendamata jäänud probleemid võis olla põhjus diktatuuride tulekuks? Saksamaa polnud rahul Versailles` rahulepingu tingimustega, sest pidas neid ebaõiglaseks. Pahameelt tekitas ka sakslastega asutatud alade loovutamine naabritele( Alsace- Lorraine'i, Poola alasid jm). Saksamaal puudus põhimõtteliselt tooraine, laevastik ja tööstuspiirkonnad. Itaalia ja Jaapan olid aga kõige vähem rahul kuna nemad jäeti ilma oma
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
