Eesti Vabariik 1920.-1930.aastail Demokraatlik Eesti (1918-1934) Eestis oli inimestel kindel soov rajada iseseisev demokraatlik vabariik. Sellest veendumusest lähtus ka Asutav Kogu Eesti esimest põhiseadust koostades. 1920.a loodi põhiseadus. Seadusandlikku võimu teostas Riigikogu ja täidesaatvat võimu valitsus. Eestit juhtisid koalitsioonivalitsuses. 1930.a algul tabas Eestit majanduskriis. Paljud arvasid, et on vaja piirata Riigikogu õigusi ja luua riigipea ametikoht. Usuti, et laialdast võimu omav riigipea viib Eesti majanduskriisist kiiresti välja. Selleks oli vaja muuta põhiseadust. Eriti nõudsid põhiseaduse muutmist vapsid. 1933.a kiideti parandused põhiseaduses heaks, mille olid koostanud vapsid. Riigipea ja uue Riigikogu valimised pidid toimuma aprillis 1934.a. Ka vapsid kavatsesid seal osaleda. Autoritaarne Eesti (1934-1940)
Seal toimis põhiseaduslik monarhia, kus valitses kuningas, kes esindas riiki tähtsatel üritustel. Igapäevaelu korraldas parlament ning tänu valimisõiguste laiendamisele tõusis liberaalide kõrvale teiseks erakonnaks Tööerakond. Sisepoliitiline elu ei olnud seal nii kirju kui Saksamaal, kuid rahulik see ka polnud. Prantsusmaal tegutses erinevalt Inglismaalt mitu parteid ning president. Nende poliitiline elu oli palju kirevam. Kui majanduskriis laienes Prantsusmaale, siis innustas äärmuslasi riigivõimu suutmatus majanduskriisi ületada meeleavaldust korraldama. Suur riigipöördekatse suudeti maha suruda. Diktatuuriohuga võitlemiseks loodi Rahvarinne, mis asus riigis laialdasi ümberkorraldusi tegema. Üritati tõsta elanike ostujõudu ning tagada neile väärikam elu. Rahvarinne aitas ületada majanduskriisi ning diktatuuriohu. Tänini on Inglismaa ning Prantsusmaa säilinud demokraatia. Saksamaal on
· Marksism: positiivne ja osalevad ühiskondlikud klassid (null-summa) Klassivõitlus Liberalism · Taas vana ja tuntud · Populaarne kahe sõja vahel ja ka peale sõda Põhilised ideed: · Kõige keskmeks on indiviid, kes on hea. Süsteem on halb ja seda tuleb muuta. · Vaja: vastastikku sõltuvust (Euroopa Liit), vabakaubandust ja demokraatiat · RS osalejaid on palju Paljuski seostub majandusega Kriitika · Ei toimi alati · Majanduskriis suure sõltuvuse ajal · RV org. on, olukord ei ole paranenud · Vabakaubandus ise on läbi kukkunud/kukkumas · Eeldab võrdseid võimalusi · RV org. vohamine · Vabakaubanduse levik Marksism · Sakslane Inglismaal · Kapitalismi uurija ja kriitik · ,,Kapital"- mõnus lugemine! Marksism rahvusvahelistes suhetes · Levinud Külma sõja ajal · Selgitas polaarsust Põhiideed: · Majandus ja rahvusvahelised suhted on põimunud
SISEPOLIITILINE KORD 15. Juuni 1920 - Esimene Põhiseadus Seadusandlik võim - riigikogu (1-kojaline; 100 liiget). Üldine valimisõigus alates 20. eluaastast kaasaarvatud naised. Proportsionaalsed valimised. Täidesaatev võim e. valitsus - riigivanem + ministrid (riigivanem aka president) I PS oli ülidemokraatlik. 1917 - 1919 Maapäev 1919 - 1920 Asutav Kogu 1920 - 1934 Riigikogu 1-kojaline 1934 - 1938 ??? 1938 - 1940 Riigikogu 2-kojaline Kõige kuulsamad parteid Parempoolsed: Põllumeeste Kogu (toetajad: jõukas talupoegkond, jõukad linnainimesed; liidrid: K.Päts, J.Laidoner, Teemat. Kristlik Rahvaerakond (toetajad: kõrgemad kirikutegelased; liidrid: Jaan Lattik, Johann Kõpp) Tsentristid: Tööerakond: (toetajad: haritlased; liider: Otto Strandman) Asunike Koondis: (eraldusid Tööerakonnast, arendasid edasi ...
Inimesed olid võrdsed. Rahvavõim. Maksukoormuse tõus. 8. Millega lõppes iseseisvussõda= Inglaste allaandmisega ja Verssailles`i rahuga. 9. Iseseisvussõda= Inglise armee suurem, parem väljaõpe ja relvastus. Motivatsioon võidelda määrav. Lahkrivi kasutuselevõtt. Suur Prantsuse revolutsioon- 1789-1799 Valitses Louis XVI 1. Revolutsiooni põhjused= talupoega feodaalkord ja maapuudus, ebavõrdne seisuse staatus, piiramatu kuningavõim, tõsine rahanduskriis, viljaikaldus, majanduskriis. 2. Kellest koosnes prantsuse ühiskond? Kes oli arvukaim= 3 seisust. Vaimulikud, aadlikud ja kolmas seisus(kõige arvukam). Valimisõigust polnud, makse pidid maksma. 3. Seisuste esindus= generaalstaadid. 4. Bastille= kindlusvalngla. 14 juuli 1789 vallutati Bastille kindlus, sellega algas revolutsioon. 5. Viis reformi mis viidi ellu asutava kogu poolt= Vahetati välja vana võim, seisused kaotati, toimus munitsipaalne revolutsioon, vaimulikust said ametnikud, kirikumaad võeti ära, kaotati
Kiire majandusarengu tulemusena lootis iga ameeriklane peagi osta endale korteri, külmkapi ja sõiduauto Ford I. Raha laenati mitmeks otstarbeks: kaupade ostmiseks ja äri alustamiseks. TV lk 9 ül 2 1929. aastal alanud majanduskriisil oli mitmeid põhjusi: a) maailmamajanduse kohanematus b) kaupade ületootmine c) vale majandamine → kergekäelised laenud Kriis jõudis peagi ka Euroopasse, sest nende majandus sõltus Ameerika omast. Puhkenud majanduskriis oli erinev varasematest, sest a) Uute tootmisviisidega hulgi toodetud toodetele ei jätkunud tarbijaid. b) Kriis põhjustas suure tööpuuduse, millega kaasnes nälg, mässude oht jms c) Kriis kestis väga kaua: viis aastat Kriisist väljumiseks kasutati peamiselt kahte teed: a) DIKTATUUR. Arvati, et päästjaks on karmikäeline valitseja. Demokraatia asendus osades riikides diktatuuriga. Riik sekkus majandusellu. b) DEMOKRAATILIK „UUS KURSS“
Montesquieu, nn entsüklopedistid. Valgustajad rõhutasid, et inimesel on olemas teatud loomulikud vajadused ja õigused ning et ühiskond peab järgima „loomulikku korda“. Nt Katariina II, Friedrich II. Valgustus, mis kritiseeris kiriku mõjuvõimu ja vaimset ühiskondlikku korda Prantsuse revolutsiooni (1789-1899) põhjused, käik ja tagajärjed: Revolutsioon – vägivaldne riigipööre Põhjused: majanduskriis, riigi juhtimisega ei saadud hästi hakkama, Kuningas Louis XVI oli priiskava elustiiliga ja halb valitseja Käik: 1. 14.juulil 1789a. vallutati Bastille vangla Pariisis 2. Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon (1789) 3. 1791a. valmis ja jõustus põhiseadus, mis nägi ette konstitutsioonilise monarhia. 4. 1793 Prantsusmaa kuulutati vabariigiks ja kuningas hukati. 5
nii kui nii kaotanud), loobuti 1987.a. Brežnevi doktriinist (millega lubati sekkuda Ida-Euroopa sotsialistlike riikide siseasjadesse juhul, kui kuskil sotsialismi põsimajäämine satub hädaohtu); sellega oli võimalik alustada reforme ka nendes riikides. Idabloki lagunemise eeldused I • Idabloki lagunemine on seotud muutustega NSV Liidus alates 1985. a märtsist. Selleks ajaks oli kogu Idablokki tabanud selge kriisiseisund. • Majanduskriis: tootmise langus kõikides majandusharudes, majanduse ekstensiivse arengu tulemusena oli kulutatud tohutuid ressursse, Idabloki toodete kvaliteet ei kannatanud kriitikat, eksport lääneriikidesse piirdus peamiselt toorainetega, nafta hind, millega NSVL oli senini endal hinge sees hoidnud, hakkas langema, VMN-ga loodud majandusintegratsioon hakkas lagunema , kuna üldises puuduses ei tahetud oma tooteid enam
b. Ettevõtte positsiooni säilitamiseks turul ning konkurentide analüüsimiseks. c. Sobiva konkurentsistrateegia välja valmiseks. d. Unikaalse müügiargumendi välja selgitamiseks. Küsimus 11 Millist aega võib lugeda kaasaegse turunduse sünniajaks? a. 20. sajandi algus, mil algas majanduse kiire industrialiseerumine. b. 1744, mil USAs hakati väljastama esimesi kaubakatalooge. c. 1800, mil Inglismaal loodi esimesed reklaamiagentuurid. d. 1930ndate aastae ülemaailmne majanduskriis. Küsimus 12 Mille puhul räägime ründe- ja kaitsestrateegiast? a. konkurentsistrateegia b. turundusstrateegia c. brändi väärtuse d. SWOT-analüüsi Küsimus 13 Millest peaks alustama turundusplaani koostamist? a. situatsioonianalüüsist b. tegevuskavast c. SWOT-analüüsist d. turunduse eelarvest Küsimus 14 Infomüra on põhiprobleemiks a. ründestrateegias b. SWOT-analüüsis c. fookuse strateegias d. turunduskommunikatsioonis Küsimus 15 Ühisturundus on ... a
see, et noored, tööjõulised inimesed hoolimata nende soovist endale igapäevaselt leiba teenida siiski enamjaolt vanemate kulul elama on sunnitud? Üha enam on võtnud nii riik kui ka erinevad organisatsioonid endale eesmärgiks vähendada noorte seas valitsevat tööpuudust. Kas ja milliste vahenditega oleks võimalik efektiivselt suurendada noorte eestlaste tööhõivet, andes neile samaaegselt tulevaseks eluks vajalikke kogemusi? Noorte madalas tööhõives on osalt süüdi majanduskriis, mistõttu on tööpuudus terves riigis suurenenud, kuid on ka teisi faktoreid, miks just noortel raske tööd leida on. Üheks põhjuseks on näiteks see, et üks firma on korra juba palganud mõne verinoore teenistuja kui see oma ametipostil toime ei tulnud, siis ei julgeta enam kogemusteta töötajat palgata, kartes et ka temal oskustest vajaka jääb. Teiseks põhjuseks on see, et ametikohti põhi- ja keskharidusega
ressurss. Loodusvarade hulk ja töövõimelises eas elanikkond on väga piiratud, põllumajandus ei ole Euroopa Liidu kontekstis konkurentsivõimeline. Page 12 Sotsiaalne kapital Eestis Ühiskond on väike. Positiivne - võrgustik, kus peaaegu kõik tunnevad kõiki või keegi teab kedagi. Negatiivne võrgustikel tugev mõjujõud, mis muudab inimesed passiivseks, põhjustab korruptsiooni. · 2009.a. majanduskriis · 2011.a. eurole üleminek · olulised eelarvekärped · tööpuuduse suurenemist · hindade tõus · inimeste ebakindluse suurenemine probleemiks väljaränne, spetsialistide lahkumine Projekt "Talendid koju Page 13 Sotsiaalne kapitali suurendamine oluline eesmärk sotsiaalpoliitika kavandamisel suurendab kodanikuaktiivsust (valimisaktiivsus),
Sotsialistlik süsteem kujunes peale II maailmasõda, 1940. aastate teisel poolel. Sinna kuulusid Nõukogude Liit oma viieteist liiduvabariigiga ning sotsialismimaad. Sotsialistlik süsteem lagunes aastal 1991 koos Nõukogude Liidu kokkuvarisemisega. Missugused olid sotsialismileeri lagunemise põhjused ja tagajärjed? Kahekümnenda sajandi 80. aastate lõpuks oli selge, et idablokk eesotsas NSV Liiduga on nõrgenemas ning hakkab hävima. Selle põhjusteks olid nii majanduskriis kui ka sise-ja välispoliitilised probleemid. Majandusprobleemid said alguse 1970ndatel aastatel süvenenud stagnatsiooni tagajärjel. Suuremat rõhku pandi sõjatööstusele ja majandusliku efektiivsuse poolest võis liitu võrrelda juba arenguriigiga. Majanduslanguse põhjuseks on kindlasti ka USA majandussõda. Reagan takistas NSV Liidu uue gaasijuhtme ehitamist Siberist Euroopasse, surus alla naftahindu, vähendas relvakaubandust ja üritas piirata
majandustõus: rajati sadu uusi tehaseid ja tööliste arv kolmekordistus. Selline kiire areng ja pankade kergekäeline laenude jagamine tõi kaasa majanduskriisi. Pärast uue majanduspoliitika käivitamist sekkus riik senisest enam majanduse suunamisse. Väliskaubandus orienteeriti Vene turult ümber Euroopa turule, tööstuse asemel seati esikohale Eestile jõukohasem põllumajandus. Kahjuks polnud sellestki tingitud majanduskasv pikaajaline ja ülemaailmne majanduskriis 1930. aastal mõjutas ka Eesti majandust rängalt. Kriisi kiireks ületamiseks tulnuks devalveerida Eesti kroon, mida tehti alles 1933. aastal. Olgugi, et selline teguviis vallandas ostupaanika ja nullis paljude inimeste säästud, oli see riigi arengus oluline: siitpeale algas kriisi taandumine. Eesti välispoliitikas saadud suurimaks võiduks võib pidada Tartu rahu tingimustel saadud tunnustust Venemaalt, nii de facto kui ka de jure. Sellest sammust alates hakkasid Eesti
Kahe maailmasõja vahel (1930. aastad) 1. Saksamaa 1930. aastail. (Natsipartei võimule saamise põhjused? NSDAP struktuur ja natside sisepoliitika)? Sotsiaalsed probleemid majanduskriisi tagajärjel. Poliitiline kriis Weimari Vabariigis ja natside võimulesaamine. Nürnbergi seadused. Natside majanduspoliitika. 1929. aasta majanduskriis teravdas Saksa sisepoliitilist olukorda. 1931 palus reparatsioonide maksmiseks pikendust 1932 teatas reparatsioonide maksmise lõpetamisest Hakkas taas kasvama äärmusparteide populaarsus. Hitleri/NSDAP loosung – tuua riik välja majanduskriisist, taastada Saksa sõjaline võimsus. 1933 Hitler sai valitsusjuhiks-kantsleriks. 1934 pikkade nugade öö. 1935 võeti vastu Nürmbergi seadused: juutidelt võeti kõik kodanikuõigused; keelustati juutide ja sakslaste abielud. 2
1. II 1919 Valga vabastamine 4. II 1919 Võru ja Petseri vabastamine 4.4 Sõjamajandus Tartu vabastamisel etendasid suurt rolli soomusrongid. 5. Eesti sisepoliitika 192034. Valitsemissüsteem ja parteid. Kommunismi oht. Põhiseaduslik kriis. 5.1 Eesti sisepoliitika 1920-1934. Valitsemissüsteem ja parteid · Riigikogu- ühekojaline 100 liiget · Vabariigi Valitsus- ministrid+riigivanem · Valitsuse ebastabiilsus · majanduslik tõus-sisepoliitiline stabiilsus · majanduskriis viis- valitsemiskorra muutmine- kolmeparteisüsteemi kujunemine parlamendis Riigi institutsionaliseerimine Eesti Erakonnad: 1. Põllumeeste Kogud (PK) - Päts 2. Rahvaerakond (RE) Tõnisson 3. Kristlik Rahvaerakond (KRE) Kukk 4. Eesti Tööerakond (ETE) Otto Strandman 5. Asunike, riigirentnike ja väikepõllupidajate koondis (ARV) Otto Tief 6. Eesti Sotsialistlik Tööliste Partei (ESTP) August Rei Jne... 5.2 Kommunismioht
2. Eesti Vabariigi algus · riigi loomine - veebr. 1917 Eestimaa kubermangu Ajutine Maanõukogu (paarkümmend kuni paarsada liiget) - nov. 1917 >vanematekogu (väiksem esindus) - jaan. 1918 >Päästekomitee (3-liikmeline, Maapäeva esindus. Päts, Koni, Vilms) - veebr. 1918 > iseseisvusmanifest > Päästekomitee kuulutab välja > Ajutine Valitsus > tegutseb vaid ühe päeva - aprill 1919 >Asutav Kogu (maaseadus, põhiseadus) - 1920 >Riigikogu · raskused - majanduses: 1920A alguses majanduskriis - 1920.a. demokraatlik põhiseadus - 1.dets. 1924.a. kommunistide riigipöördekatse · Parlament - 1917-1919 Maapäev - 1919-1920 Asutav Kogu - 1920-1923 I Riigikogu - 1923-1926 II Riigikogu rahvahääldus algkoolide seaduse muutmiseks, rahvas vastu st umbusaldus Riigikogule - 1926-1929 III Riigikogu - 1929-1932 IV Riigikogu rahvahääletus põhiseaduse kohta okt. 1933, Riigikogu jäi - 1932-1937 V Riigikogu 3. Demokraatlik periood · sisepoliitikas
protsendile 2005. aastal. Kõige parem oli olukord aastal 2007, mil noorte töötute määr oli vaid 10 protsenti ja üldine töötus 4,7 protsenti. Sel aastal oli majandusbuum jõudnud oma haripunkti ning antud näitajad on ootuspärased. Teine suurem muutus leidis aset aastal 2009. Noorte tööpuudus kasvas 27,5 protsendini ja üldine tööpuudus 13,8 protsendini. Kõrge töötuse määra nii üldisel tööturul kui ka noorte seas, tõi kahtlemata kaasa globaalne majanduskriis. Nagu eelmises peatükis mainitud, mõjutas majanduskriis oluliselt ka Euroopa tööturu näitajaid. Üldine töötute arvu kasv Eestis on jätkunud ka. 2010. aastal. I kvartali lõpus oli registreeritud töötuid kokku 95 087, mis on 73% võrra rohkem kui aasta tagasi Kõigile neile on vaja pakkuda kiiret ja efektiivset riigipoolset abi töö leidmisel, et 8
säästudest ilma o sügav poliitiline kriis 1923. aastal – lihtne võimalus riigis võimu haarata o kaotasid palju sõjalisi ressursse, mis tegi neid nõrgaks võimaliku rünnaku eest/rünnaku sooritamiseks - 3. Pinged Euroopas I MS järel: o Majandus – sõjajärgne kriis; 1920. aastatel majanduslik tõus (Dawes laenas Saksamaale); 1930. aastatel algas majanduskriis USAst; o Välispoliitika – äärmusliikumised (kommunistlik liikumine (Venemaa, Komitern (erinevate riikide kommunistlike ühenduste liit)), natsionaalsotsialistlik (Saksamaa, Itaalia (fašism))); Rapollo leping (1922) Saksa-Vene vahel; Locanno konverents (1925); Briand-Kellogi pakt (1928) Prants-USA vahel; o – - 4. Äärmusliikuised olid Euroopas pärast I MS-i mõjukad, sest suurenes inimeste hulk, kellele ei
koosolekul "Bürgerbräukelleris" vangi Baieri valitsusjuhi ja kuulutas, et Berliinis asuv keskvalitsus on kukutatud. Ta lootis, et armee toetab teda, kuid eksis. Mäss suruti järgmisel päeval maha. Hitler mõisteti 5 aastaks vangi, kuid vabanes 9 kuu pärast. Vanglas kirjutas ta oma vaadetest raamatu "Mein Kampf" ("Minu võitlus", ilmus 1925). 1920. aastate teisel poolel igasuguste äärmuslaste, sealhulgas natsipartei mõju vähenes, kuid majanduskriisi ajal suurenes taas. 1929. aasta majanduskriis tabas Euroopa riikidest kõige valusamalt just Saksamaad. (USA laenud lakkasid, kuid võlgu ja reparatsioone tuli tasuda). Tööstustoodangu hulk langes sajandivahetuse tasemele, töötuid oli 8 miljonit. Rahvas süüdistas raskes olukorras valitsust, NSDAP populaarsus hakkas jälle suurenema. Juulis 1932 hääletas parlamendivalimistel NSDAP poolt 13,7 miljonit inimest, natsid said 1/3 parlamendikohtadest. See oli nende edu absoluutne tipp. Sama aasta novembris erakorralistel
tagasitulekut kavandades sõja Londonis üle elanud. Aastail 1944 - 1945 mitmesugused poliitilised rühmad omakorda suhtusid võimudesse samuti kahtlustavalt. Ühes olid kõik- nii vastupanuvõitlejad kui ka poliitikud ühel meelel: vaja on plaani. Valitses suur usk valitsuse võimetesse! Kõik sõdade vahele jäänud aastakümnetel juhtunud õnnetused- pärast 1918 aastat käest lastud võimalused , 1929 aasta börsikrahhile järgnenud ülemaailmne majanduskriis, kurnav tööpuudus, vabal konkurentsil rajaneva kapitalismi põhjustatud ebavõrdsus, ebaõiglus ja ebamajanduslikus, mis tekitasid nii mõnelegi kiusatuse haarata autoritaarne võim , sammuti valitseva ülbe eliidi täielik ükskõiksus ja saamatute poliitikute ebakompetentsus näisid olevat seotud asjaoluga , et katsed korraldada ühiskonda paremini olid täielikult läbi kukkunud. Kui demokraatia taheti panna tööle ja parandada selle mainet, tuli seda planeerida. Uus ja parem plaan
2. Saksamaa soov revideerida Versailles rahulepinguga kehtestatud kitsendusi; 3. Lääneriikide lepituspoliitika; 4. Euroopa riikide suutmatus luua ühisrinnet maailmasõda kavandatavate riikide vastu; 5. Saksamaa ja NSV Liidu ühispoliitika võimalikku; 6. I MS ei selgitanud eriti midagi: Venemaa langes revolutsiooni pärast, Saksamaad ei vallutanud keegi; 7. USA ei soovinud sekkuda; 8. Rahvasteliit ei toiminud; 9. Rahvusluse ärkamine; 10. Saksa demokraatia läbikukkumine; 11. Ülemaailmne majanduskriis, osalt tänu millele tõusidki võimule diktaatorid. Sõja vallandaja: Saksamaa. Saksamaa liitlasteks on olnud: Itaalia, Jaapan, Ungari, Rumeenia, Bulgaaria, Slovakkia, Soome ja NSV Liit. Võitjad: Suurbritannia, Prantsusmaa, USA, NSVL Kaotajad: Saksamaa, Itaalia, Jaapan, Ida-Euroopa liitlased Lepituspoliitika Lepituspoliitika oli Inglismaa ja teiste suurte Lääneriikide leplik suhtumine Saksamaa kasvavasse
Sellest tulenevalt oli SKP kasv 2011ndal aastal ainult 0,5%. Majanduskriis Küprosel mõjutas eelkõige pangandust. Pankadest oli välja antud liiga palju laene ja kriisi süvenedes läksid pangad kas pankrotti või jäid võlgadesse. Väikse saare kohta oli seal liiga suur pangandussektor. 2.3. Esmane taastumine aastatel 2011-2013 Esmaseks taastumiseks loetakse aastaid 2011-2013. Küprosel pole esmane taastumine läinud nii nagu üks riik sooviks. 2011. aasta juulis süvenes majanduskriis veelgi, sel lihtsal põhjusel, et õhku lendas Iraani relvasaadetis, mille USA merevägi konfiskeeris ja oma Küprose baasi paigutas lüües rivist välja poole saare elektrivarustusest. Saare suurim elektrijaam Vasiliko oli maatasa. See andis suure löögi Küprose majandusele. Samuti andis löögi Kreeka. 2012 aasta veebruaris leppisid euroala rahandusministrid kokku Kreeka 130 miljardi suuruse abiprogrammi. Programmi oluliseks osaks oli nn
Kuid kui riigis hakkasid levima valgustusideed, hakkas ühiskond muutuma ja paratamatult viis see mingisugusele revolutsioonilisele tagajärjele. Põhiliseks ajendiks revolutsiooni puhkemisele oli kindlasti Louis XVI ajal läbi viidud ebaõnnestunud majandusreformid, kui tegelikeks põhjusteks, mis riiki revolutsioonini juhtisid olid hoopis lisaks eelmainitud valgustusest tingitud despootiale veel sõjaline ebaedu ning sellega kaasnevad kulutused ja majanduskriis, mis hakkas iganema sõdade ja inimeste toretseva ja priiskava eluviisi tõttu. Prantsusmaa elas revolutsiooni ajal kahtlemata üle oma võimete, unustades, et enam ei toimi riik nii edukalt kui Louis XIV valitsemisajal. Louis XIV mantlipärijad polnud riigi juhtimises silmnähtavalt kaugeltki nii edukad kui Päikesekuningas. Seega hoolimata august Prantsusmaa rahakotis, kulutasid järgnevad kuningad ja tollaegne ühiskond endiselt suuri summasid nii luksuslikuks ,,heaks eluks" kui ka sõdadeks
territooriumil. Pärast sõda oli Prantsuse poliitikute arvamus rahvusvahelisel areenil tihti otsustavaks, sest Prantsusmaal oli Euroopa tugevaim sõjavägi. 1920. aastatel arenes Prantsuse majandus kiiresti, sest Prantsusmaa sai Ersass-Lotringi maakonna, samuti sai Saksamaalt reparatsioone. Prantsusmaa koalitsioonivalitsusi moodustasid enamasti parem erakonnad. Ülemaailmne majanduskriis jõudis Prantsusmaale 1530 aastal, kõige rohkem kannatasid traditsioonilised tööstusharud. Prantsusmaal ei kehtestatud karmikäelist võimu, sest Prantsusmaal olid tugevad demokraatlikud traditsioonid. Rahvarinne loodi selleks, et võidelda fasismi ohuga, rahvarindesse kuulusid vasakpoolsed jõud. 1936 sai rahvarinne parlamendis enamuse. Rahvarinde valitsus viis läbi mitmeid reforme: vähendati töönädalate pikkust, seati sisse tasuline igaaastane puhkus. Rahvarinne lagunes
XXX 2008 1. Karl Ristikivi elulugu Karl Ristikivi (16.10.1912 19.07.1977) sündis Läänemaal Varbla kihelkonnas 16. Oktoobril 1912 aastal vallaslapsena. Ta lapsepõlv ja noorusaeg möödus kodukohas. Peale Varbla 6- klassilise kooli lõpetamist avanes Ristikivil võimalus õppima minna Tallinna Poeglaste Kaubanduskooli. Peale kaubanduskooli lõpetamist ei pääse Ristikivi tööle kuna on majanduskriis, ning töökohti napib. Ta alustab lisaraha teenimist kirjatöödega. Avalikkus kuuleb Ristikivist esmakordselt 1928. aastal. Soovides edasi õppida astub Ristikivi Tallinna Kolledzi, mille ta lõpetab rekordiliselt 1 aastaga (1931-1932). Tallinna-aega on nimetatud Ristikivi vaimse kujunemise perioodiks. Esimese tunnustuse saab Ristikivi lastekirjanikuna 1935. Aastal, kui ta laseb välja raamatu "Lendav maailm", mida auhinnatakse kirjastuse Loodus lastekirjanduse võistlusel. 1936. aastal
*tööpuuduse suurenemine. Mis tagas majanduse tõusu ja koserv.populaarsuse? majanduse tõusu... tagas vaba ettevõtlus, suure sissetulekuga inimeste maksude vähenemine ja sotsiaalkulutuste vähendamine. Maksude vähendamine tõi kaasa populaarsuse, sest siis hoidsid inimesed raha rohkem ja thacherism oli neile meelepäraks. USA 1950.-1970. aastatel: USA vastaseks oli NSV Liit. Tänu Nõuk. Liidule pidi USA ka ennast liigutama hakkama. 1970.a. tekkis USA'sse majanduskriis. Mustanahaliste olukord: vanim probleem. Osariigid piirasid mustanahaliste valimisõigusi. Mustanahalised lapsed ei saanud õppida samas koolis koos valgetega. Tööd oli ka raske saada. Kommunismi leviku pidurdamine: tekkis sõda Lõuna- ja Põhja-Vietnami vahel. USA oli Lõuna poolel abis. USA valitsus oli sunnitud järeleandma, sest üliõpilased tegid ägedaid meeleavaldusi. Vietnamis tekkis hingeline kriis. Reaganoomika: Ronald Reagani majanduskava, kus USA'l tuleb
kuid usalduskriis finantssüsteemis võib oluliselt mõjutada ka säästude liikumist nii riikide ja piirkondade vahel kui ka maailmamajanduses tervikuna. Sellest tulenevalt võib Eestil tekkida raskusi väliskapitali kaasamisel, mis kindlasti pärsib meie arengut. Sellel slaidil on võrreldud tarbijahindade aastakasvu Eestis ja euroalal. Vaatamata maailmamajanduses valitsevale segadusele on Eestil võimalik läbida süvenev globaalne majanduskriis tõsisemate tagasilöökideta. Selleks tuleb jätkata ja tugevdada avatusel, vabal konkurentsil ja hästi reguleeritud turumajandusel põhinevat poliitikat. Rohkem kui kunagi varem on vaja ettevõtete ja kogu majanduse valmisolekut seniste plaanide kohandamiseks uute olude ja muutuva nõudlusega. Hindade ja tootmiskulude kohandumine - eelkõige eelmistel aastatel ülekuumenenud ning sisenõudlusele suunatud majandusharudes - hoiab Eesti konkurentsivõimelisena ka praeguses olukorras
1. Kirjelda tööhõive muutumist ühiskonna arenedes! · Teikib industriaalühiskond ja tööstusühiskond 1970-1980 · Muutus ühiskonna sotsiaalne jaotus · Põllupidajate arv kahanes · Domineerisisd töölisedosatähtsusest esikohale tõusevad teenindussektoris hõivatud inimesed 2. Missugused olid tööstusliku pöörde tagajärjed? · Muutused tööhõive, majanduse põhivaldkondades üha rohkem inimesi töötlevas sektoris · Linna- ja maarahvastiku suhtarv suurenes linnaelanike arv · Leibkonnamudel väiksed pered · Tööaeg domineerib puhkeaja üle · Tekib palgatööliste klass · Tähtsaks muutub haridus · Inimesed asuvad elama linnadesse · Perekonnad muutuvad väiksemateks 3. Võrdle industriaalset ja postindustriaalset ühiskonda! Industriaalne Postindustriaalne Riik ei sekku toimub isevalik, piiranguteta Riik sekkub majandsse,...
Keerulises olukorras langetatud valulised otsused viisid vaatamata nende õigsusele Rahvaerakonna populaarsuse langusele ning I Riigikogu valimistel sai ta lüüa. Sellele vaatamata jätkas Jaan Tõnisson aktiivset poliitikas osalemist, olles korduvalt erinevates valitsustes välisminister ning mitu korda ka peaminister. Nagu ikka, kutsuti Jaan Tõnisson riigitüüri juurde siis, kui olukord kõige raskem. 1932.aastal valitses Eestis ränk majanduskriis, mis suurendas poliitilisi pingeid ja tekitas igatsuse "kõva käe" poliitika järele. Jaan Tõnissoni valitsuse valusad otsused viisid Eesti majanduskriisist välja, kuid viisid tema isikliku populaarsuse täielikku madalseisu. 1933.aasta rahvahääletusel eelistas rahvas autoritaarset põhiseadust ning K. Päts haaras võimu enda kätte. Eestis algas nn. vaikiv ajastu. Uues olukorras tõusis Jaan Tõnisson demokraatliku opositsiooni liidriks. See tõi kaasa
Karismaatiline kõnemees, 1 väljapaistvamaid riigijuhte maailma ajaloos. Aitas luua sõjalis- tööstusliku kompleksi, võimaldas Saksamaal väljuda I MS-le järgnenud majanduskriisist. Tema valitsemisaja kõrgpunktis oli tal kontrolli all suurem osa Euroopast. Kui sõda peaaegu kaotatud, tegi enesetapu. Tundis end sõjaväes kui kodus. Oli taimetoitlane, ei tarvitanud alkoholi ega suitsetanud. Kartis kõrgust. keeledI MS 28.07.1914-11.12.1918, Pariisi Rahukonverents 18.01.1919- 21.01.1920, Majanduskriis 24.10.1929 tänu börsikrahhile kuni 1939. Versailles' süsteem: Pariisis loodud uus poliitiline korraldus. Saksamaa pidi võitjate kasuks loobuma suurtest aladest ja tasuma sõjas tekitatud kahju. Reparatsioon: kahju täielik või osaline hüvitamine sõja võitjale. Rahvasteliit: Pariisi rahukonverentsil loodud org, eesmärgiks riikidevaheliste tülide rahumeelne lahendamine; rahvusvaheline koostöö. Diktatuur: mitte milleski piiratud, seadustega kitsendamatu, jõule toetuv võim
(Opositsioon ei suutnud moodustada ühisrinnet ja osaliselt boikoteeriti valimisi). President valiti Riigikogus ja tema valimistel oli ainult üks kandidaat - Päts. Valiti presidendiks 8)Majandus Miks ja millal tehti rahareform? Rahvasteliidu abiga, 1928. Sest see taastas usalduse kodumaise panga- ja rahasektori vastu, aidates kaasa riigi majanduslikule tugevnemisele ning Eesti riigi maine tõusule rahvusvahelises mõõtkavas. Kuidas mõjutas Eestit ülemaailmne majanduskriis ja kuidas Eesti sellest üle sai? Tulud vähenesid, hinnad muutusid odavamaks Talud läksid pankrotti, talud müüdi oksjonil maha Kasvas kiiresti tööpuudus Raha hakkas muutuma järjest väärtusematuks J.Tõnissoni valitsus- kroon devalveeriti kolmandiku võrra. Tootmist suurendati, ettevõtted hakkasid tööle, kriisist saadi üle. Välispoliitika Eesti tunnustamine
Esietendusele Estonias järgnes etendamise keeld. Järgmises proosateoses "Udutagused" tugineb autor oma noorpõlvemälestustele. Hiljem on ta pealkirja kujundit selgitanud nii: "Kui viimast korda lahkusin Eestist, jäi Eesti rand udu taha ning seal see ongi püsinud." Mees jõi koos Eino Leinoga. Siis sisenes Hella ärimaailma, kus läks tal nii hästi, et sai kolida Helsingi parimasse linnaossa ja jäi raha ülegi Marlebäcki mõisa ostmiseks. Hellast sai saeveskite direktor. Hiljem majanduskriis!! 1931. aastal alanud Hella tagasitulek kirjandusse õigustas end igati: just näidendite loomine on toonud Wuolijoele kõige rohkem kuulsust, peale selle aga ka rohkesti majanduslikku tulu. Algul kirjutas ta näidendi Koidulast, seejärel järje "Udutagustele" Udutaguse Leeni Tartus. Kuna Hella oli Eestist ligi 30 aastat eemal viibinud, läks ta üle soome keelele, kuna tema eesti keel oli vananenud. Soome keeles ilmusid "Palava maa" ja "Laki ja järjestys".
Kõrgemaks võimukandjaks sai rahvas. Tekkis vabariigi valitsus, keda juhtus riigivanem. Riigikeeleks sai eesti keel. Tähtsus Riigikeeleks sai eesti keel. Eesti muutus demokraatlikuks. Inimesed muutusid võrdemaks. 2)Andke hinnang Tartu rahu tähtsusele eestlaste jaoks: Lõpetati vabadussõda, määrati Eesti idapiir ja Nõukogude Venemaa tunnustas Eesti iseseisvust. Eesti ei saanud Vene keisririigi võlakoormust. Avas tee rahvusvahelisse poliitikasse. 3)Mis põhjusel puhkes 1923.a. majanduskriis jak uidas õnnestus see ületada: Majandustõus osutus liiga kiireks ja tõi 1923 kaasa kriisi. Sai alguse rahandusest, sest ennekõike Eesti pank olid jaganud hiiglaslikke laene. Kuna laenude tagasisaamine osutus raskeks, oli Eesti pank sunnitud raha juurde trükkima, käivitades sellega inflatsiooni, ning müüma maha suure osa riigi kullavarudest. Kriisi süvendasid veelgi väliskaubanduse välisbilanss, tollide tõstmine välisriikide poolt ja põllumajandust tabanud ikaldus, eriti rängalt
asja pärast, aga Eestis elab ka inimesi, kellel pole üldse kodu ja nemad peavad kogueaeg muretsama ja neil on püsiv hirm tulevikku pärast. Eestis elas 2007. aastal iga viies elanik allpool suhtelise vaesuse piiri, vaesus puudutas 258 800 inimest (4). Võrreldes teiste Euroopa Liidu riikidega kuulus Eesti kõrgema vaesuse määraga riikide hulka. Euroopa Liidu keskmine suhtelise vaesuse määr oli 17% (4). Aga Eesti vaesus on siiamaani kasvanud. Just nüüd on aeg, mil majanduskriis tavakodanikku täie jõuga rõhub. Eesti sissetulekut aluseks võttes, elab suhtelises vaesuses 19% elanikkonnast 2010 (5). aastal. Eesti niinimetatud rahvuslik vaesus ei erine oluliselt Euroopa Liidu keskmisest (5). Ma arvan, et inimsed ei saa hakkama, sest nad on vaesed, sest inimestel pole raha ja tööd, aga nad soovivad teha tööd, aga neil pole selleks võimalust, nad otsivad tööd, aga raskel ajal on raske tööd leida, aga nad ei anna alla ja otsivad edasi
öeldud loosung, mis pidi lihtrahvale näitama, et oma maa eest on vaja võideda, selle alusel liitusid paljud sõjaväega ja aitasid sõdida · ´´ rahu hurtsikutele, sõda paleedele´´ - tähendas seda , et anti välja dekreet, neile kes soovivad hirmuvalitsejat kukutada. Seega kuulutati sõda ainult paleedele ehk kõrgematel positsioonidel asuvatele inimestele. SPR-i puhkemis põhjused- ühiskondlik poliitiline kriis ( seisused ) , majanduskriis ( kun priiskav elu, sõjad, ikaldus) , kuningas nägi ainukes võimalusena I ja II seisuse maksustamise kaotati seisuslikud õigused, võrdsustati kõigi seisuste maksustamine ja pääs riigiametisse, talupojad vabastatu teotööst, kaotatai kiriku kümnis, deklaratsioon, põhiseadus bastille vallutamist 1789 rahva poolt, lõpuks 9. nov 1799 napoleoni tungi seadusandlikusse korpusse Miks kehtestati jakobiinid diktaktuuri? Kuidas see lõppes? - revolutsiooni päästmise
koledusi näinud inimesed lootsid ära hoida taoliste sündmuste kordumise. Nii mõnigi riikidevaheline tüli suudeti lahendada Rahvasteliidu abiga. Rahu kindlustamiseks Euroopas sõlmiti ka mitmesuguseid lepinguid. Mõnda aega tundus, et rahulootused võivad isegi täituda. Kuid 1930. aastatel hakkas rahvusvaheline olukord Euroopas ja kogu maailmas järsult teravnema ning Aasias ja Euroopas tekkisid mitmed sõjakolded. 1929. aastal tabas maailma võimas vapustus puhkes ülemaailmne majanduskriis, mis kestis mitu aastat. Tuhanded ettevõtted üle kogu maailma läksid pankrotti, miljonid töölised jäid töötuks. Paljudes maailma riikides halvenes järsult peaaegu kõigi elanike olukord. Kui veel mõni aeg tagasi tundus, et on saabunud püsiva majandusliku õitsengu aeg, siis pärast majanduskriisi puhkemist valdas inimesi masendus ja hirm homse päeva ees. 1930. aastate majanduslike raskuste tagajärjel kaotasid paljud inimesed usu demokraatliku korra võimesse taastada normaalne elu
rahvusahelise kommunistliku organisastsiooni ehk Komiterni vastu. New Deal - Roosevelti koostatud tegevuskava, mis sisaldas enneolematuid ümberkorraldusi ehk reforme, lootes kriisi lõpetada. AASTAD 11.nov 1918 - Sõlmisid sõdivad pooled Compiegne'i vaherahu. 18.jaan 1919 - Pariisi rahukonvererentsi avamispäev. 28.juuni 1919 - Sõlmiti Versailles' rahuleping Antandi riikide ja Saksamaa vahel. 1929 - puhkes ülemaailme majanduskriis, mis kestis mitu aastat. 1933 - Saksamaal tuli võimule Natsionaalsotsialistlik Töölispartei Adolf Hitleri juhtimisel, kes teatas oma kavatsustest tühistada ,,ebaõiglane ja Saksamaad alandav Versailles' rahuleping. 1936-1939 -Hispaania kodusõda ISIKUD Woodrow Wilson - USA president, kes 1918 aasta algul esitas oma rahukava, milles kutsus sõdivaid pooli üles sõlmima rahu ilma kahjutasunõuete ja maade äravõtmiseta.
MAJANDUSE MÕISTED 1. Aktsia on väärtpaber, mis esindab proportsionaalset osalust aktsiaseltsi aktsiakapitalis ning annab selle omanikule ehk aktsionärile mitmeid õigusi. 2. Aastaaruanne- mis näitab selle omaniku õigust osale ettevõtte varast ja kasumist 3. Aktiva- osa ettevõtte bilansist, mis kajastab tema vara 4. Passiva- Iseloomustab ettevõtja kohustusi ning tema omakapitali koostist. 5. Aktsiaselts on äriühing, millel on aktsiateks jaotatud aktsiakapital. 6. Osaühing on äriühing, millel on osadeks jaotatud osakapital. 7. Mittetulundusorganisatsioon on isikute vabatahtlik ühendus, mille eesmärgiks või põhitegevuseks ei või olla majandustegevuse kaudu tulu saamine. 8. Aktsiisimaks on maks, mis kehtestatakse kaupadele, mille tarbimist soovib riik mõjutada. 9. Alampalk- riiklikult kehtestatud palga alampiir, millest vähem ei tohi tööandjale täistööaja eest maksta. 10.Ametiühing mingi kutseala tööliste...
Siirdeperioodi alguseks loetakse demokraatliku põhiseaduse alusel toimuvate vabade valimistega. Kuna rahvas nõuab tihti kiireid lahendusi ja elujärje paranemist ning demokraatia näib mõnigi kord liiga aeglane ja ebamäärasust tekitav valitsemismudel, mistõttu võivad populaarseks muutuda autoritaarse valitsemise loosungid. Siirdeperiood toob reeglina kaasa ka majanduskriisi. Eesti on nendega suhteliselt edukalt toime tulnud, majanduskriis on üle elatud ja majandus aina kasvab, selle võrra kasvab ka elatustase. 10. Kas Sinu arvates on tänases Eestis demokraatia juba kindlustunud või on veel Eesti siirdeühiskond? Põhjenda konkreetsete näidetega! Eestis on demokraatia juurdunud/kindlustunud, sest meil toimuvad vabad valimised, kodanikuvabaduste tunnustamine, meil on õigusriik ja kõigi võrdsus seaduse ees, meil on võimuinstitutsioonide lahusus ja tasakaalukus, kohtusüsteemi ja teiste kontrollorganite
Palgapoliitika Eestis 2011. aastal toimunud rahvaloendus näitas, et Eesti elanike arv on märkimisväärselt vähenenud. Põhjuseks pole mitte laastav katk, vaid riigi poolt pakutav tööturg ja tasustamine. Majanduskriis jättis sügava jälje ning tööturu taastumine ja pikaajaline tööpuudus sundis inimesi tööotsinguile välismaale. Lahkujateks on olnud nii noored kui vanad, kuid just noorte potentsiaalist midagi muuta tunneb Eesti riik kõige rohkem puudust. Tänase Eesti probleemiks pole ainult tööpuudus, vaid väikesed palgad, suur töökoormus, maksud ja aina kallinevad hinnad. Selline olukord on põhjuseks käesoleval aastal toimunud haridus- ja tervishoiutöötajate streigile, lisaks üha rohkem tuure koguvale poliitilisele kriisile. Palgapoliitika on töötajate tasustamise üldpõhimõtete kogum, mille organisatsioon kehtestab vastavalt oma eesmärkidele ja mis on konkreetsema palgasüsteemi lo...
• Stalini võimuletulek lõpetas NEP’i. • Likvideeriti igasugune eraettevõtlus, sh põllumajanduses. • Tehti panus suurtööstuste eelisarendamisele, algas industrialiseerimine. • Loobuti välismaistest investeeringutest. • Majandus allutati tsentraalsele võimule, seda teostati viisaastaku plaanide järgi. • NSVL muutus tööstusriigiks (teisel kohal). Industrialiseerimine • Industrialiseerimise käigus kadus tööpuudus, ülemaailmne majanduskriis mõjutas vähe. • Hoogsalt arenes sõjatööstus, mis oli juhtiv maailmas. • Rasketööstuse eelisarendamine ja tururegulatsiooni puudumine tõi kaasa tootlikkuse langemise. • See omakorda tõi kaasa elanike vaesumise. Suund sundkollektiviseerimisele • 1920date lõpul tekkinud viljavarumise probleemide tõttu ei tahtnud talupojad viljajääke ära müüa (ostuhind madal). • Riiklik vajadus oli suur – tööliskond ja sõjavägi vajas toitu.
5. Saksamaa valitsemise põhimõtted Hitleri diktatuuri ajal. Samuti: millised asjaolud viisid Saksamaal natside võimuletulekuni. Juutide tagakiusamine, piirati õigusi. Riigiorganid asendati keskvõimu juhtidega. Majandus võeti riigi kontrolli alla- kehtestati 4-aasta plaanid. Kehtis ainuparteisüsteem. Riigis toimunu range kontroll. Suur rõhk sõjatehastele, rajati teid. Tööpuuduse likvideerimine. 6. Suur ülemaailmne majanduskriis (1929-1933): eeldused, põhjused ja tagajärjed. Eeldused Põhjused Tagajärjed Esimesed kriisid Ületootmine. Tööpuudus. põllumajanduses. Vale majandamine. Nälg ja New Yorgi börsi Valitsuste vead. rahulolematus. paanika, kus Keskklass vaesus.
Pangad Tallinna väärtpaberibörsil 1996. aastal loodi Tallinna väärtpaberibörs. Börsil noteeritud pangad esitasid finantsnäitajaid igakuiselt, et teenida Balti börsidel suuremat tulu. Tegevuse tulemusena kasvasid aktsiate hinnad tohutu kiirusega. Sellise tegevusega eirati reaalseid majandusnäitajaid ja tulemuseks oli 1997. aasta sügise börsikrahh, millega TALSE kaotas oma tipptasemest 62% Aasta 1997 Olukord hakkas halvenema 1997. aasta teisel poolel, kui hoogustus majanduskriis Aasias. Vaatamata kuhjuvatele probleemidele olid pangandussektori 1997. aasta tulemused siiski hämmastavalt head: varad suurenesid 77%, laenude hulk 73% ja kliendihoiused 54%. Neil aastatel pidasid pangad oma krediidikvaliteeti suurepäraseks ning halvad laenud ja vastavad eraldised moodustasid kõigist laenudest vaid ligikaudu 1%. Aasta 1998 Järgmisel aastal toimusid olulised muutused panganduses -- Ühispank (nüüd SEB Pank) liitis endaga Tallinna Panga
Nagu juba ka eelpool mainitult on meie ettevõtlus õhukesel jääl, ja mida rohkem on pankrotte, seda vähem laekub riigikassasse raha. Seda rohkem süveneb olukord, kus riik peab rohkem välja andma, kui vastu saab. Kiiresti tuleks moodustada majandusteadlastest, ekspertidest, analüütikutest, pangandusspetsialistidest, eri valdkondade edukatest ettevõtjatest koos valitsuse esindajatega töörühm, kus töötataks välja abinõude pakett, millest valitsus juhinduks. Kuna majanduskriis on globaalne ja Eesti maailmakaardil nii väike siis tahest või tahtmata meie majanduse edenemine sõltub suurriikide majanduspoliitikast ja pangandusest. Väiksel Eestil ei jää muud üle, kui lihtsalt kogu selle masu vooluga kaasa minna ja mitte uppuda. Positiivseid ja negatiivseid külgi sellise suure ja laialdase ning väga olulise teema käsitluse juures on lõputult palju. Lootuses kriis üle elada, noppigem välja see positiivne!
esimest korda teisega kui võrdne partner =>1925. a Reini tagatispakt: tagama Saksamaa&Prantsusmaa, Belgia & Saksamaa piiri puutumatuse; => ,,on alanud rahu ajastu" >1928. a Briand'i-Kellogi pakt: kohustuti loobuma sõjast kui rahvusliku poliitika vahendist, lahendama kõik konfliktid rahumeelselt *alla kirjutas 15+48 riikidevahelis *mõju siiski väike, sest ei nähtud ette desarmeerimist ega sanktsioone agressiooni korraldati 1929-1933 ülemaailme majanduskriis ehk Suur Depressioon >esimesena ilmnevad kriisinähtused põllumajanduses (ületootmine, teraviljaturu kokkuvarisemine) >29. ok 1929 New Yorgi börsil paanika =>pangandus varises kokku=>järgnes pankrotilaine tööstustes >USA nõuab Euroopalt tagasi sinna antud laenud; kehtestab sisseveetavatele kaupadele kõrged tollimaksud =>kriis Euroopasse, teistesse maailmajagudesse >Peamisteks põhjusteks tuuakse: ületootmine, liigne laenamine, valitsuse vead kriisi ajal (tollimaksud)
+ Pr ja Ingl võlad Ingl: - arendati vanu tööstusharusid + tema territooriumil lahinguid ei toimunud + reparatsioonid Sm: - kaotas Lotringi - pidi maksma reparatsioone 2)majanduslik õiteng 1924-29 arenes: *autotööstus Ford T *keemiatööstus *elektrotehnika raadio,pesumasin,külmkapp nõudlus oli suur raha ostmiseks ja toomiseks laenati pankadelt Pilet 6 Suure majanduskriisi põhjused ja tulemused Suur majanduskriis 1929-1935 Põhjused: *ülelaenamine, võeti ja anti kergekäeliselt laene, laenukoormus suur *ületootmine *lahendamata majanduslikud probleemid *laenuintressi tõus *riik ei soovinud sekkuda majanduse reguleerimisse *eurooplaste madal ostujõud Euroopa majandus ei arenenud nii kiiresti ning sellepärast ei suudetud ameeriklaste kaupu piisavalt osa ja tekkis ületootmine. *Ameerika kaitsetollid sisseveo maksud olid nii kõrged, et eurooplased ei saanud oma kaupu Usa's müüa
Soome pidas lühikese verise kodusõja, 1919.a Soome Vabariigi loomine, kandis nime Skandinaavia riik, Lapua liikuminerahvuslikparempoole liikumine millega suruti Soomes kommunistid poliitikast kõrvale. Poola enne sõda Poolat polnud aga rahvas teadis Poolat kui suurriiki, Poola riigijuht J. Pilsudski okupeeris 1920 Vilniuse ja selle ümbruse, 1926 tegi ta riigipöörde, kuulutas end peaministriks ja kehtestas sanatsioonireziimi. Eesti majanduskriis, millele järgnes majanduslik edu, 1924.a 1 dets. kommunistide mässukatse hirmutas rahvast ja tekitas kartuse NSVL osaks saamine, vapsid tekitasid põhiseaduse kriisi, 1934a riigikogu ,,vaikiv ajastu", järgnes Pätsi aeg. Läti peaministriks sai K. Ulmanis kes järgis Pätsi riigipööret mille järel hakkas kehtima tema autoritaarne võim. Leedu 1920. Vasaktsentristlik valitsus, parempoolsed tegid riigipöörde, võimule tuli Antanas Smetona, pingelised suhted Poola ja Saksamaaga
profiil. Sarnaselt teiste Euroopa riikidele tõi majanduses tagasi löögi II Maailmasõda. Soome olukorda võrreldes mitmete teiste riikidega halvendasid ka Nõukogude Liidule makstud reparatsioonid. Siiski sai juba 1950. aastatel alguse majanduse kiire areng, mis kestis kuni 1970. aastate keskpaigani. Uus ja kiire majanduskasv sai alguse 1980. aastate algul kui kasvas kaubavahetus Nõukogude Liiduga. Uus majanduskriis saabus NL kokkuvarisemisega. Lisaks "idakaubanduse" vähenemisele oli oma mõju siis ka maailmamajanduse konjunktuuri halvenemisel ja fiskaalpoliitilisel muutusel. Siiski väljus Soome majanduskriisist suhteliselt kiiresti. Äralangenud Nõukogude turu asemel suudeti hõivata uusi turge Kagu-Aasias, samuti ka Euroopa Liidus ja Ameerikas. Uute turgude leidmine sai võimalikuks eelkõige tänu heale konkurentsivõimele ja eksporti toetavale majanduspoliitikale
olla tulevikuks ettevalmistatud. Seetõttu otsustati alandada maksemäärasid, kuid töötukassa ei olnud piisavalt ettenägelik, et näha eelseisvat sügava majanduskriisi mõju. (Aas, Liimal, & Lühiste 2007.) Tabelist selgub, et aastal 2009 on tehtud makse määrade suhtes kaks muudatust. Mis tingis valitsusel maksemäärasi muutma? Töötukassa analüüside ja prognooside põhjal pidanuks kogutud summast jätkuma, et üle elada majanduskriis. Eesmärgiks oli säilitada madal töötuskindlustuse maksumäär, sest majanduslanguse korral on ka ettevõtetel raske end majandada ning lisakulutused muudavad kriisiga toimetulemise ning sellest väljumise märksa raskemaks. (Aas, Liimal, & Lühiste 2007.) Nagu eelnevalt mainitud, siis töötuskindlustusmakse määrad sõltuvad majanduslikust ja tööturu olukorrast. Kuna tegemist
Samuti saab vaadata, kuidas erinevad kulutused madalama ja kõrgema sissetulekuga leibkondades. Tarbimiskulutused sõltuvad paljudest erinevatest teguritest, nii inimese elukohast, seal tegutsevatest ettevõtetest, hinnatasemest ja paljust muust. Antud töös püüavad autorid välja selgitada, millised tegurid mõjutavad inimeste kulutusi riietele ja jalanõudele erinevates Euroopa Liidu riikides aastatel 2007 ja 2010. Valitud on just need aastad, et näha, kas aastal 2008 alguse saanud majanduskriis on mõjutanud selle valdkonna kulutusi. Kuna kulutused toidule ja eluasemele on inimeste jaoks esmatähtsad ja nende arvelt väga palju kokku ei saa hoida, siis ilmselt tehakse kokkuhoid nende valdkondade arvelt, mis ei ole otseselt elutähtsad. Mingil määral on oluline kulutada ka riietele ja jalanõudele, kuid tihti ostetakse riideid ka impulssostudena erinevate allahindluste ajal ning on inimesi, kes ostlemisega oma pingeid maandavad.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
