Muutused ja arend on väga aeglased. Inimsed teevad seda, mida nende vanemad on teinud enne neid, nind enamik kaupu toodetakse ja tarbitakse kohapeal. · Maa Loodusressursid (haritav maa, mineraalid, õlimaardlad, mersad, vesi), mida võb hüviste tootmiseks kasutada · Töö Inimese kehalised ja vaimsed võimed, mida kasutatakse tootmisprotsessis · Kapital-kõik inimtööga valmistatud tootmisvahendid. Luuakse varasema majandustegevuse käigus · Majanduskasv reaalne SKP inimese kohta suureneb pikaajaliselt · Ressursid kõik tootmissisendid, mida kasutatakse kaupade valmistamiseks ja teenuste osutamiseks · Tootmisvõimaluste kõver joon, mis graafiliselt näitab kahe hüvise kombinatsioone, mida majanduses võib toota, kui kasutatakse kõiki kättesaadavaid ressursse ja olemasolevat tehnoloogiat · Alternatiivhüvis · Asendusefekt hüvis muutub teiste sarnaste hüvitsega võrreldes odavamaks
Vabariigi Presidendi 2007/2008. aastavahetuse tervituskõne analüüs Nimi Grupp Minu analüüsi teemaks on T. H. Ilvese 2007/2008. aastavahetuse tervituskõne. Presidendi tervituskõne on suunatud kogu Eesti rahavale ja ka eestlastele väljaspool Eestist. Kõne lauseehitus on väga lihtne ja arusaadav. Puuduvad keerulised laused koos võõrsõnadega. Üks põhjusi, miks inimene sellest kõnest niivõrd hästi aru saab on Ilvese toodud näited. ,,Liikudes Euroopas, oma vaimses päriskodus, ei pea me enam piiridel dokumenti näidates tõendama, et see on meie kodu", ,,aprilliöö meenutused", ,,hinnatõus", ,,krooni üleminek eurole", raha investeerimine". Need on kõik sündmused, mis aitavad inimesel aru saada kõne sisust. Kuna olen ise nende sündmuste keerises, siis need näited aita...
kuidas toota? 3. kellele toota? Majandussüsteemid: 1. turumajandus (turg) 2. plaanimajandus e. käsundusmajandus (riik) 3. naturaalmajandus e. tavamajandus (vahetus) 4. segamajandus (kõik ühendatud) Makro- ja mikromajandus. RKP ja SKP. Must turg.. Makromajandus: käsitleb nii meie riigi kui ka ümber olevate riikide majandust. Eesmärgid: hindade stabiilsus, kõrge tööhõive, pidev majanduskasv, stabiilne maksebilanss Mikromajandus: haldab ainult enda riigisiseseid majanduslike teemasid. Uurib ettevõtete ja tarbijate käitumist turgudel (nt. tööjõuturg ja kaubaturg). Lähtutakse üksikust majandussubjektist. RKP(rahvamajanduse koguprodukt): vaatluseriigi tootmistegurite poolt teatud perioodi jooksul loodud kaupade ja teenuste lõpptarbimise kogusumma rahalises väljanduses. SKP(sisemajanduse kogutoodang): mingil kindlal territooriumil aasta jooksul
Valitsuse roll majanduses Riigi roll ja turu puudulikkus Riigi osakaal SKP loomisel – Eestis 1/3 Riigi sektor ehk avalik sektor – keskvalitsus, omavalitsus, nende allasutused, haridus, tervishoid, korra-, riigikaitse Seadusloome Maksud Riiklik majanduspoliitika MP eesmärk – majanduskasv, inimeste elujärje parandamine Erinevad riigid – erinevad viisid Kui suurt rolli peaks valitsus mängima? Millised otsused langetada vaba turumajanduse, millised valitsuse regulatsiooni kaudu? Millistes valdkondades ei taga turg vajalike hüviste soovitavas koguses – haridus, arstiabi, korrakaitse, liiklusmärgid, teedeehitus jne. Turu puudulikkus – turu piiratud funktsioneerimist heaolumajanduse põhimõtetest lähtudes.
1. Majandus · 2. § 5.1- 5.3 Sissejuhatus majandusse · 3. Mis on majandus? Majandus on kaupade ja teenuste tootmine, vahetus, jaotus ja tarbimine · 4. Majanduse keskne eesmärk Püüe rahuldada inimeste soove ja vajadusi Inimeste soovid on piiramatud Ressursid on piiratud · 5. Majanduse keskne küsimus Kuidas rahuldada inimeste soove ja vajadusi piiratud ressursside tingimustes ? · 6. Tootmistegurid LOODUS KAPITAL INIMESED Kliima Mets, vesi Territoorium Maavarad jne Masinad Seadmed Tehased Raha jne Rahvaarv Haridustase Kogemused Ettevõtlikkus jne · 7. Himaalaja mäestik · 8. Hüdroelektrijaam · 9. Mets > puit · 10. · 11. Too näiteid Eesti põhjal LOODUS KAPITAL INIMESED ? ? ? · 12. Alternatiivkulu Ühe toote tarbimisel ei ole võimalik selle arvelt enam teist toodet tarbida , st et tehes üks valik, tuleb loobuda millestki muust Loobumise tõttu sa...
Esiteks peame oma noored koju tagasi tooma. Nagu ma eelnevalt mainisin, siis valitsusel on siin koha peal kõige olulisem ja suurim roll üldse.. Meie rahvas vananeb ja noored lahkuvad riigist, lapsi sünnib vähe. Eesti miinimum palk on naeruväärne ja on väiksem kui toimetulekuks on vaja. Inimestel puudub motivatsioon teha tööd, mille eest ei saa äragi elatud. Tootlikkus langeb tänu sellele. Loomulikult kajastub see lõpuks ka meie majanduses, mis siis, et hetkel on majanduskasv vaikselt tõusu pool. Eestis on küll soodne ettevõtluskliima ja loodud on programme ettevõtlikkuse toetamiseks, siis sellest kõigest pole ju kasu kui meie Eesti noored suunduvad ikkagi välismaale. Rääkimata siis positiivse iibeni jõudmisest. Ei kujuta ette, kes suudab tulevikus meie pensionäre üleval pidada, kui pole noori. See tõstatab palju küsimusi ja kui aus olla siis tekitab ka hirmu Eesti tuleviku suhtes. Riik peab mõtlema välja plaani, kuidas sündivust suurendada
9) Polüarhia-on kõrgeltarenenud, pluralistliku ja tugeva kodanikuühiskonnaga demokraatiavorm, kus võim on hajutatud erakondade, kodanikuorganisatsioonide ja survegruppide vahel. Vabadus kritiseerida, palju infoallikaid 10) Ühiskonna jätkusuutlikkus-praegune põlvkond peab elama nii, et järgmised põlvkonnad tulevikus saaksid ka hästi elada. Jätkusuutlikkuse eesmärgid:heaolu kasv, eesti kultuuri elujõulisus, ühiskonna sidusus, ökoloogiline tasakaalustatus. Majanduskasv saavutatakse selle arvelt, et inimesed sunnitakse rohkem tarbima. 11) Valitsemise jätkusuutlikkus: võim peab olema seaduspärane(rahvas otsustab), valitsemine peab olema tulemuslik(peab arvestama kõikide ühiskondade huve), valitsemine on läbipaistev ja kodanikke kaasav. 12) *Demograafiline jätkusuutlikkus-sündimuse tõstmine(emapalgad, lastetoetused) ja sisserände soosimine. *Rahvastiku kvaliteedi näitajad-
Hiina Hiina tihedaim asustus on Pekingis ja Shanghais. Suurlinnad asuvad enamasti Ida-Hiinas mere läheduses, sest seal on hea pääs merele tagamaks hiinlaste rohke kalapüügi ja tiheda kaubavahetuse. Vähemasustatud piirkonnad on mägedes Tiibetis, Himaalajas ja Lääne- Hiinas. Hiina majanduse areng on pärast reformide käivitamist 1980. aastal olnud erakordselt kiire. Keskmine majanduskasv on olnud 10% aastas. Tõenäoline, et samas tempos jätkatakse. Sellest tingituna on ka inimeste elujärg paranenud, kuid võrreldes teiste riikide keskmise palgaga on Hiinas see siiski väga väike. Peamiselt tuleb majanduse edu tööstusest. Arvatakse, et paljud hindavad võimude poolt tagatud sotsiaalset stabiilsust, mis võimaldab majanduse segamatut arengut. Üha ohtlikumaks võimudele on muutumas äri ergutamise tõttu tekkinud kasvavad käärid rikaste ja
Ühtlasi korraldab sularaha ringlust ning tagab finants- ja pangandus järelvalve. Kommertspangad pakuvad hoiustamist, laene ning maksete teostamist. 9. Oleta, et inimesed eeldavad inflatsiooni olulist langust lähiaastatel. Mis sinu arvates juhtub pikaajaliste laenude intressimääradega? Miks? Kui intressimäär tõuseb, väheneb laenude võtmine, seega väheneb ka tarbimine, mille tulemusel majanduskasv aeglustub ja inflatsioonimäär väheneb. 10. Mis on sinu arvates EL ühise raha euro kasutamise suurim eelis ja suurim puudus? Eesti jaoks tähendab euro kasutuselevõtt rahvusvahelise usaldusväärsuse ja majandusliku turvalisuse kasvu. Tänu ühisrahale ei pea enam arvestama valuutavahetuskulude ega vahetuskursiriskidega, liidusiseselt saab lihtsamalt võrrelda hindu ning on mugavam reisida.
majandusliku turvalisuse. Esikohal on inimene, tema vajadused ja soovid. Heaoluühiskonda iseloomustab olukord, kus riik hoolitseb enda kodanike eest erinevate toetuste ning turvasüsteemide kaudu, et tagada ühiskonna jätkusuutlik areng ning inimestele võimalus edukalt oma eluga toime tulla. Heaoluühiskonna toimimiseks on vajalik efektiivne majandussüsteem ning tasakaal riigikorras ja majanduses. Ühiskonna jätkusuutliku arengu tagamiseks peab riikides olema saavutatud nii stabiilne majanduskasv kui ka rahulolu tagamine riigi kodanikele. Tänu teaduse ning tehnoloogia arengule on inimestel suuremad võimalused oma elukvaliteedi parandamiseks. Materiaalsed elamistingimused määrab sissetulek, elamumajandus ja töökoht. Selle kõik saab inimene endale ise luua. Siinkohas on kindlasti tähtsal kohal haridus. Üldine heaolu ning sotsiaalne turvatunne on üks tähtsamaid elukvaliteedi näitajaid. Elukvaliteeti mõjutavad väga paljud tegurid, milleks on töö-ja pereelu,
Eesti ühiskond Heaoluühiskond, mille poole Eesti vähemalt poliitikute sõnadel püüdleb, jääb meist paraku üha kaugemale, sest kui majanduskasv on Euroopas muljetavaldavalt kiire, siis küllaltki vilets on meil tervishoiu rahastamine ja inimeste mure oma enese tervise pärast. Kindlasti on tervishoiu rahastamist takistanud ka masu, kuid ei usu, et see on piisav põhjus.Inimeste tervis peaks olema ikka esikohal. Paljud kiruvad praeguse majanduslanguse üle, kuid kas nad kujutvada ka ette ,milline oli elu eelmisel sajandil? Kuidas toime tulla Eestis elavate venelastega, kes Eesti riigi vastu ainult pahameelt välja näitavad.
puuviljadest mandariine, arbuuse ja pirne, koduloomadest lihaveiseid, broilereid, peekonisigu, küllaltki suur on munade ja piima toodang. Valdav osa maismaast - 68% - on metsane ja mägine. Metsandus mängib Jaapani majanduses tähtsat rolli, kuna aga Jaapan on saareriik, siis tuleb pidevalt hoolitseda metsavarude taastamise eest,on mis suures osas 48% metsast on istutatud mets. See 48% metsa, mille raie toimus 20. sajandi teisel poolel (suur majanduskasv - võrreldav praegu Eestis toimuvaga). Paraku on see 48% istutatud täis tööstuslikku seedrit (Jaapani krüptomeeria), mis kasvab kiiresti, kuid mille kasutusala on väga kitsas. Säilinud Jaapani metsad paistavad samas silma suure liigirikkusega - Jaapani saared ulatuvad läbi mitme kliimavööndi. Kõige levinumate puude hulka kuuluvad bambus, seedrid, küpressid, männid, kastanid, pöögid ja kampripuud. Jaapani metsanduse ajalugu ulatub kaugesse minevikku. Juba 8
Joonis . Keskmise palga kasv (www.eestipank.ee) Usume, et maailma regioone haaravate majandustsüklite mõju avaldub Eesti ettevõtetes enamasti teatud hilinemisega ning tänu sellele omame me oskust ettenägelikult tegeleda. Maailmamajanduse langus avaldab meie ekspordipartnerite kaudu meile mõju tavaliselt mõni kvartal hiljem. Kuid siinkohal on oluline tähelepanu pöörata sellelem et maailma majanduskasv on viimaste kümnendite võrdluses suhteliselt kiire. Eesti eksport kasvas viimasel kümnendil Euroopa Liidu keskmisest kiiremini. See on peamiselt tingitud sellest, et Eesti peamised ekspordipartnerid kasvasid jõudsamalt ja samuti oli Eestil võrreldes teiste riikidega rohkem selliseid tooteid, mille turuosa kasvas rutem. Konkurentsivõime väljendub kiiremas majanduskasvus (SKP) elaniku kohta võrreldes enamiku Eesti kaubanduspartneritega
1.Sissejuhatus majandusmajandusse ja makroökonoomikasse Sissetulekute meetod SKP = W + rt + r + Π + D + Ti W- töötasu koos sots.maksuga (wages) Rt- on renditulud (rental income), r-on netointressitulud (net interest income), Π- on kasum (profit), D -on amortisatsioon (põhivara kulum, depreciation), Ti-on kaudsed netomaksud (indirect taxes). Tarbimise meetod e kulutuste meetod SKP = C + I + G + X – M C( consumption)-eratarbimiskulutused e majapidamiste kulutused I(investments)- eraettevõtete investeeringud (inv põhivarasse s.o. masinad,seadmed,ehitised ja kaubavarudesse) G(goverment expenditures)-avaliku sektori lõpptarbimiskulutused X-M (exports-imports)-netoeksport SPP(sissemajanduse puhasprodukt)=SKP-D RKP(rahvuslik koguprodukt)= SKP + Yf Yf – esmane netosissetulek välismaalt (net factor income from abroad) GNDI - kasutada olev kogurahvatulu (GNDI – gross national disposable income) GNDI = RKP + TRf TRf – net...
teenuse käibelt. Majandus -Majandus on inimtegevus, mille eesmärk on tagada inimestele vajalike kaupade ja teenuste tootmist, vahetust, jaotust ja tarbimise võimalust. Riigi majanduse eesmärk on tagada riigi elanikkonna äraelamise ja arengu võimalusi, sellepärast kuuluvad riigi majanduse koosseisu sellised tegevusalad nagu toidu ja rõivastuse hankimine, elamute ehitamine ja kütmine, hariduse saamine, tervise ja kultuuriliste vajaduste eest hoolitsemine Majanduskasv - Majanduskasv on tootmismahu suurenemine. Toodangu või tootmismahu all mõistetakse seejuures terves majanduses toodetud kõiki kaupu ja teenuseid. Nende väärtus arvutatakse kokku hindade abil. Majanduskriis -Majanduskriis on kogu majandust või mõnda selle haru perioodiliselt haarava tootmise, turustamise, rahalise suhete järsk terav häirumine Majandustõus -- Tajudes tingimuste paranemist, hakkavad ettevõtted oma tegevust laiendama. Mikroökonoomika -Mikroökonoomika on majandusteaduse osa, mis
Puudujäägiga lõpetasid eelarveaasta nii Läti kui ka Leedu valitsussektor (vt tabel 3). Euroopa Liidu liikmesriikidest oli valitsussektori eelarve ülejäägis veel Saksamaal 0,7%, Luksemburgil 1,6% ja Rootsil 0,2%. Eesti majanduskasvu väljavaated aastal 2016 ja lähitulevikus on varem prognoosituga võrreldes halvenenud 2015. aasta suvel ootas Rahandusministeerium, et aastal 2016 kasvavad märkimisväärselt kaupade-teenuste eksport ja investeeringud ning majanduskasv kiireneb 2,6%ni. Nii riigieelarve kui ka valitsussektori koondeelarve pidi prognoosi kohaselt pärast vahepealset puudujääki taas ülejääki jõudma aastal 2017, aastaks 2019 pidi võlakoormus vähenema ning reservid taas suurenema. 2016. aasta suvises prognoosis on Rahandusministeerium näinud riigi rahanduse ja majanduse lähitulevikku tumedamates toonides. Eesti oluliste kaubanduspartnerite jätkuvalt kasinate
See tõi kaasa muutused väärtushinnangutes, majanduses ja ka välispoliitikas. Tulemus: senise kahepooluselise maailmakorralduse lagunemine. Revolutsiooni üleskutseks oli tagasi pöörduda juurde juurde, traditsioonide ja vabaduse tähtsustamine. Muutuste ideoloogid väitsid, et läänemaailma tabanud hädade põhjuseks oligi just olulistest väärtustest kaugenemine. Konservatiivid kritiseerisid valitsuse liiga suurt rolli. 7. Thatcherism Suurbritannias Inglismaal oli majanduskasv olnud aeglasem, rahulolematus tõi võimule konservatiivid. Peaministriks sai 1979. a Margaret Thatcher Lubas lõpetada sotsialismi Suurbritannias Oma otsuste karmikäelise läbisurumisega (vaatamata vastuoludele), tuntakse teda kui Raudset Leedit Võimule tulles kuulutas ta välja kokkuhoiupoliitika Kärbiti sotsiaalprogramme ja erinevaid toetusi Riigistatud ettevõtted erastati, lõpetati doteerimisi Võeti vastu ametiühingute õigusi piiravad seadused
riigi tollimaksule), mittetollilised piirangud tootmisstandardid, Tärkava tööstusharu kaitse. Finantsturg turg, kus kaubeldakse riikide ja ettevõtete väärtpaberitega. WTO maailma kaubandusorganisatsioon, reguleerib rahvusvahelist kaubandust, peab kaubandusläbirääkimisi, eesmärk saavutada ideaalne kaubanduskord. IMF rahvusvaheline valuutafond, põhieesmärgiks tagada rahvusvahelise rahasüsteemi stabiilsus, tagada jätkusuutlik ja stabiilne majanduskasv ning finantskriiside ära hoidmine. Aitab riike rahaliselt ajutiste maksebilansiprobleemide ilmnemisel, et vältida likviidsusprobleemi. Toetab riike majanduspoliitika planeerimise ja rakendamise osas, tehniline abi soodustab rahvusvahelist rahanduskoostööd. Teostab järelvalvet riikide majanduspoliitikas.
Samal ajal toodab riik ka valitud kaupu ja teenuseid, mida ta pakub neile. Riigi esmane eesmärk ei ole teenida kasumit, vaid tagada kodanike sotsiaalne ja majanduslik heaolu. Majanduspoliitika abil suunab riik majanduse kui terviku edenemist, toetades majanduse arengut ja vältides sotsiaalselt ebasoovitavaid nähtusi , alandades tööpuudust ja inflatsiooni. Eesmärgid: *Kõrge tööhõive ehk võitlus tööpuudusega *Hindade stabiilsus ehk võitlus inflatsiooniga. *Kõrge ja püsiv majanduskasv *Õiglane sissetulekute jaotus Riigil on võimalik majanduspoliitilisi eesmärke saavutada rahapoliitikat või fiskaalpoliitikat kasutades. 2)Rahapoliitika ..tegeleb raha väärtuse säilitamisega. Rahapoliitika teostamine on tehtud ülesandeks valitsusest sõltumatule keskpangale, kelle ülesanne on hoida madalat inflatsiooni. Traditsioonilise rahapoliitika puhul reguleerib keskpank enamasti kas raha pakkumist, seeda käibeloleva raha hulka, või raha hinda ehk intresse
hotellis pealtkuulamisaparaadid. (USA abistas nende riikide valitsusi, kus oli kommunistliku riigpöörde oht.) USA presidendiks sai vabariiklane Ronald Reagan. Ta asus innukalt majandust reformima. USA majandus väljus majanduskriisist ja läks kiiresti töusu teed. Ta otsustas välispoliitikas et NSVL võitlesk ameerika ühendriikidega relvastumises. Reagan lootis, et see kurnab vastast majanduslikult. Lühiülevaade Jaapani arengust 20. saj. II poolel. Jaapani majanduskasv oli 1950-60. Aastail kaks-kolm korda kiirem kui teistes arenenud riikides. Seda kutsuti Jaapani majandusimeks. 1970.aastate keskpaiku puhkenud energia-ja majanduskriis mõjutas tugevasti ka Jaapanit, sest riigi majandus sõltus sisseveetavast kütusest ja toorainest. Kriisi ületamiseks hakati piirama selliste tööstusharude arengut. Ümberkorraldustega majanduses püüti vähendada ka vee ja õhu saastatust. Tänu paindlikule majanduspoliitikale on Jaapan tänapäeval rikas ja õitsev maa, 1
· Raha väärtuse langus- Palkade tõus Hindade tõusu põhjused: · Nõudlus kasvab kiiremini kui tootmine · Tootmiskulude kasv( nafta hinna tõus maaimlaturul) Hinnataseme stabiilsus- hinnad on samad või on muutus minimaalne Deflatsioon- riigi keskmise hinnataseme jätkuv langus Majanduspoliitka Eesmärgid: · Kõrge tööhõive ehk võitlus tööpuudusega · Kõrge ja püsiv majanduskasv · Õiglane sissetulekute kasv Rahapoliitika( institutsionaalselt eraldatud täitevvõimust, teostab sõltumatu keskpank) Raha väärtuse säilitamine( raha stabiilsus= hinnataseme stabiilsus=madal inflatsioon) Kuidas see toimib: keskpank reguleerib raha pakkumist (käibeloleva raha hulka) või raha hinda(intresse) Soodustada majanduse kasvu( võime mõjutada intresse tagab selle, et suudetakse mõjutada ettevõtteid)
Lavassaare, Tootsi ja Sangla. Lubjakivi tõttu on oluliseks piirkonnaks saanud Kunda, sinisavi tõi asustust Aserisse ning diktüoneemakilt pani aluse Sillamäele. Kalavarudega piirkondades on tekkinud ja arenenud erinevad kalurikülad. 5. Millised on olnud põhilised Eesti majanduse geograafiat kujundavad tegurid Eesti Vabariigis? Majandusgeograafiat kujundavad tegurid Eesti Vabariigis on olnud majandusgeograafilised sidemed ja turud Põhja- ja Lääne-Euroopaga, tsükliline majanduskasv, erinevad majandusüksused nagu VKE-d, teenindussfäär, de-industrialiseerimine, kasvavad majandusharud (teenindussektor, kaubandus, turism ja erinevad tööstused), tehnoloogiline lihtsustumine ja töömahukas tootmine, regionaalpoliitika ning mitme-tasandiline ruumiplaneerimine. 6. Millised on kõrge ja millised madala põllumajandusliku tööhõivega riigid? Kus asub selles osas Eesti? Kõrge põllumajandusliku tööhõivega riigid on näiteks Moldaavia, Rumeenia ja Türgi ning
Avaliku sektori ökonoomika – milliseid otsuseid peaks valitsus tegema piiratud resursside tingimustes 3. Avaliku sektori funktsioonid - allokatsiooni funktsioon (ressursside ümberpaigutamine) – piirata ühe toote tarbimist, et tarbimine läheks üle teisele tootele ehk siis resursse suunatakse ümber (riik sekkub) (efektiivsus) stabilisatsiooni funktsioon – majanduse stabiliseerimine (näiteks stabiilse hinnataseme säilitamine, tööpuudus võiks olla 4% ning tagada majanduskasv ja hoida eelarve tasakaalus) ümberjaotuse funktsioon – tulude ümberjaotamine (õiglus) 4. Efektiivsus - See mille alusel ma otsustame, kas majanduses on kõik hästi või halvasti. Efektiivne – ei ole võimalik suurendada kellegi heaolu ilma, et kellegi teise heaolu alaneks. Ebaefektiivne – On võimalik suurendada kellegi heaolu, ilma et kellegi teise heaolu alaneks. 5. Turutõrge - Olukord turul, kus pakutakse kaupu või teenuseid rohkem või vähem kui ühiskond vajab
NSVL ja ENSV 31. Nõukogude Liit aastatel 1945-1985 Nikita Hruštšov: 1956-1958 haaras valituse oma kätte 1956-1964 valitses NSV Liitu Sulaaeg – pehmendas re žiimi vägivallapoliitikat ja kaotas mõned ühiskonna erivaldkondades kehtinud piiranguid Lubas vangilaagrites olevad inimesed vabastada Lubas küüditatud koju Majanduskasv – suhtles sotsiaalsete ja demokraatlike riikidega Tsensuuri pehmendamine Maisipoliitika – ämbrisse astumine (Maisi „kasvatamine“ NSV Liidus) 1964 tagandati valitsusest ja pandi koduaresti Leonid Brežnev: 1964 – 1982 valitses NSV Liitu Seisakuaeg ehk stagnatsioon (kõikides ühiskonna valdkondades) Kehtestas rangemaid reegleid, hakkas majanduse allakäik Kehtestas käsumajanduse ja plaanimajanduse
täidesaatvale riigivõimuasutusele. Teostab riigi rahapoliitikat ning omab ainuõigust emiteerida ehk käibele lasta raha. 13. Milleks võtta laenu, milleks mitte. Mõiste intress – Intress on piltlikult õeldes raha hind, mis tasutakse protsendiga laenusummalt selle kasutamise eest. Seega on võimalik intressimäära suuruse reguleerimise abil piirata või soodustada tootmist ja tarbimist. 14. Majanduse 3 arenguetappi – ressursipõhine majanduskasv lähtub eelkõige tootmisisendite arvukusest. Investeeringutepõhises arenguetapis on edasiviivaks jõuks investeeringud uutesse tehnoloogiatesse. Kolmandas, teadmistepõhises arenguetapis muutub määravaks panustamine inimkapitali ja haridusse. 15. Elukestev õpe – kõikvõimalikku õppetegevust sõltumata east või eelnevast haridusetasemest. Õppimine ei lõpe (üli)kooli lõpetamisega, hariduse omandamine ei piirdu ainult teatud perioodiga inimese elus. 16
Rahvusvahelised organisatsioonid NATO Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon Asutatud 1949.a. Eesti liitus 29.03.2004 Asutajaliikmed: Ameerika Ühendriigid, Kanada; Belgia, Holland, Luxemburg; Prantsusmaa, Suurbritannia, Itaalia, Portugal; Taani, Norra, Island Peaeesmärk: Kaitsta liikmesriikide vabadust ja julgeolekut nii poliitiliste kui sõjaliste vahenditega. (,,Relvastatud rünnak ühe liitlase vastu on kui relvastatud rünnak kõikide liitlaste vastu" artikkel 5) Relvajõud maavägi, merevägi, lennuvägi. Sõjaolukorras tullakse appi õhujõududega. Rahuvalveoperatsioone korraldab NATO OSCE ja ÜRO egiidi all NATO struktuur jaguneb: 1.SÕJAVÄELINE STRUKTUUR, mille eesotsas president, kelleks on liikmesriikide esindajad kordamööda. Kõrgeim organ: NATO SÕJAKOMITEE 2. TSIVIILSTRUKTUUR, mida juhib PEASEKRETÄR (Anders Fogh Rasmussen).Kõrgeim võimuorgan: PÕHJA-ATLANDI NÕUKOGU NATO otsused konsensuse alusel (saab meetmeid kasutusele võtta ainu...
ühiskondlik arvamus, et eeslinnades elab rikkam rahvas, kellel on maja ja auto. Linnas sees elaval inimesel ei olnud autot vaja, kuna tööle sai trolliga või jala, mis jällegi tekitas arvamuse, et need inimesed ei suuda omale autot lubada. Autode luksusesemest tarbeesemeks muutumisega kaasnes ka teiste äride edenemine. Autosid oli vaja ju tankida, mis tekitas kasvu bensiinijaamade arvu kasvus ja tähtsaks said ka autoparandustöökojad. Kõik see tõi kaasa veel suurema majanduskasvu. Majanduskasv aga soodustas jällegi inimeste suuremat tarbimist, kodudesse ilmusid pesumasinad, külmkapid ja hiljem mikrolaineahjud. See jättis koduperenaistele rohkem aega ja mida paremat oli neil oma vaba ajaga veel teha kui jälle tarbida. 2. Suured kaubanduskeskused Selleks andsid hea võimaluse suured kaubanduskeskused. Kindlasti ei ehitatud 20. sajandil maailma esimesi kaubanduskeskusi, esimeseks võib lugeda suisa 100-110 aastal ehitatud
NSVL ja ENSV 31. Nõukogude Liit aastatel 1945-1985 Nikita Hrustsov: 1956-1958 haaras valituse oma kätte 1956-1964 valitses NSV Liitu Sulaaeg pehmendas re ziimi vägivallapoliitikat ja kaotas mõned ühiskonna erivaldkondades kehtinud piiranguid Lubas vangilaagrites olevad inimesed vabastada Lubas küüditatud koju Majanduskasv suhtles sotsiaalsete ja demokraatlike riikidega Tsensuuri pehmendamine Maisipoliitika ämbrisse astumine (Maisi ,,kasvatamine" NSV Liidus) 1964 tagandati valitsusest ja pandi koduaresti Leonid Breznev: 1964 1982 valitses NSV Liitu Seisakuaeg ehk stagnatsioon (kõikides ühiskonna valdkondades) Kehtestas rangemaid reegleid, hakkas majanduse allakäik Kehtestas käsumajanduse ja plaanimajanduse
Käsumajanduse algtõukeks ja põhiideeks on arvamus, et kõiki majanduslikke suhteid võib ja oskab korraldada üks keskus või üks majandussubjekt tema parema arusaamise kohaselt. See on majandussüsteem mida rakendatakse sotsialistlikes ja diktaatorlikes riikides. Turumajandus – vt. Majandussüsteemi, kus kõrvuti turumajanduse elementidega toimib ka tugev valitsuse sektor ja kus riik sekkub vähem või rohkem majandussellu, nimetatakse segamajanduseks. 40. Majanduskasv 1) Majanduskasv on kitsam mõiste, mis lihtsustatult tähendab reaaltulu (reaalse SKP) suurenemist ühe elaniku kohta. Täpsem majandusteadlik definitsioon ütleb, et majanduskasv on pikaajaline protsess, mille käigus suureneb majanduse võime toota erinevaid kaupu ja teenuseid (ehk potentsiaalne tootmismaht). Seega on majanduskasvu korral tegemist tootmisvõimaluste piiri laienemisega. 2) Majanduskasv (economic growth) on antud maa kogutoodangu kasv teatud perioodi jooksul
Arvestuse teemad 1.1 Majanduse üldteooria mõiste Majandusteaduse teke 17.-18.sajandi Lääne- Euroopas, kus hakati ühiskonna arengut suunavate teguritena nägema selle sisemisi jõude ja seaduspärasusi, mitte enam Jumala tahet. Erinevad koolkonnad: * klassikaline esindajad A. Smith majandus tuleb ise endaga toime, ta on isereguleeruv süsteem, pakkumine loob ise enesele vastava nõudluse, kasulikkuse teooria; * neokeinsistlik esindaja J.M. Keynes. Tema väitis, et majanduse isekorrigeerivad jõud on nõrgad ja aeglased ning põhiprobleemiks on töötus; * monetaristlik (Chicago koolkond) majandus on oma põhiolemuselt stabiilne, valitsuse vahelesegamine teeb tavaliselt rohkem head kui halba, pakkumine on olulisem kui nõudmine; * uusklassikaline - esindajad A. Marshall ja M. Friedman. Nemad lausa eitavad valitsuse võimet majandust mõjutada, majandus on täiesti isereguleeruv tänu hindade ja palkade paindlikkusele; * postkeinsistlik ma...
majanduse õitsengule. Anti valimisõigus mõjutatavatele inimesete, mida kasutati poliitikas ära. 3. Sarnasused: võim koondus ühele isikule; rahval puudus riigimeeste otsusi mõjutada; nii Mussolini ja Hitler soovisid saada maailma parimaks riigiks; oma tahtmist saavutati terrori ja vägivallaga. Erinevused: Saksamaal oli rassiteooria kõige aluseks, Itaalias polnud see sellise mastaabiga. Hitleri majanduskasv oli silmaga nähtav, Mussolini seda ei suudetud. 4. 20.-30 oli totalitaarne valitsemisviis populaarne, sestrahvas ei uskunud demokraatiasse, kellegil polnud kogemust demokraatiaga idas, ka arvati et majanduskriisist saab välja vaid kindla käega. 5. Kuidas Kantsler, riigipäeva hoone põlemine(Hitler süüdistas kommuniste), erakorraline volitus(sai loa kantslerina oma korra kehtestada), Riigipäeva
Hetkel kulutatakse selleks alla 0,06% sisemajanduse koguproduktist (SKP), mis pole ligilähedaseltki piisav. Tööpoliitikale tervikuna kulutatakse meil alla 0,2% SKPst samas kui Euroopa Liidu riikides kulutatakse tööhõivestrateegia elluviimiseks keskmiselt 23% SKPst. Eesti on oma senised lootused rajanud ainult majanduskasvule, kuid pole alust arvata, et ainuüksi oodatav majanduse aktiivsuse kasv tööhõivele otsest mõju omab. Eesti majanduse madala tootlikkuse juures tuleb majanduskasv ikkagi eelkõige tootlikkuse ja efektiivsuse kasvust, mis tööhõivet oluliselt ei mõjuta. Näiteks 1997. aastal kasvas Eesti SKP 10,6%, kuid tööpuudus vähenes samal aastal vaid 0,3% ning tööhõivemäär suurenes 0,2%. Eelpooltoodust lähtub, et majanduskasv ja tööhõive ei kulge Eestis ühes rütmis. Uusi töökohti ei teki samas tempos tehnoloogia arengust tingitud töökohtade vähenemisega ning tõenäoliselt
Edmund Phelps Uurimuslik essee Õigusteaduskobnd I Nobeli auhind on rootsi keemiku, leiduri ja töösturi Alfred Nobeli testamendi põhjal asutatud iga-aastane rahvusvaheline füüsika-, keemia-, füsioloogia- ja meditsiini-, kirjandus- ning rahuauhind. Esimesed auhinnad anti välja Alfred Nobeli viiendal surmaaastapäeval 1901. Mõnel aastal pole sobivaid kandidaate leitud või on auhinnad andmata jäänud sõja tõttu. Nobeli auhind määratakse ühele isikule harilikult ainult üks kord, erandina on 2 auhinda saanud Marie Curie, Linus Pauling, John Bardeen ja Frederick Sanger. Surnud isikule auhinda ei määrata, erandina on postuumselt pälvinud auhinna rootsi kirjanik Erik Axel Karlfeldt (1931) ja ÜRO peasekretär Dag Hammarskjöld (1961. a. rahuauhind). Esialgu oli Nobeli fond 31 miljonit Rootsi krooni. Selle protsentidest laekuv summa jaotatakse igal aastal 5 võrdseks osaks, mis antakse preemiatena isikuile, kelle tö...
Nendel aastatel vabadussõdalaste poolt ettevalmistatud põhiseaduse muutmiskava oleks muutnud riigi presidentaalseks. Rahvas oleks saanud sellega suurema võimu, valides endale kõige soblikuma esindaja. Praegu saab inimene samuti valida, kuid hääl läheb erakonnale, kus jagatakse vastavalt kohad, kes lähevad riigikokku ning kes valitsusse.Üksikisik,kelle käes oleks võim, suudaks teha vajalikke kiireid otsuseid. Sellega kaasneks majanduskasv ja elu kvaliteet muutuks paremaks. Maailma majandus on madalseisus,nii ka Eestis. Igapäevaga pankrotistub ettevõtteid ning sellega kaasneb tööpuudus.Inimestel on vaja tööd, et toime tulla endale võetud kohustustega nagu laenude ja maksude maksmine, pere ülalpidamine-rahata ei saa seda teha.Kuidas oleks saanud seda krahhi ennetada? Majandussurutis algas sellega, et pangad jagasid liiga kergekäeliselt laene, veendumata inimse maksesuutlikusest
Kui sõda oli algamas, polnud Ühendriikide majandus tõusuteel, pigem vastupidi. Kuid 1914-1918 jooksul see muutus. Tööstus sai sisse meeletu hoo tänu nõudlusele, mida Euroopa sõja pidamiseks vajas. See omakorda soodustas tehnoloogia arengut ning uute töökohtade teket. Kindlasti oli USA edu põhjuseks ka vähene reaalne sõjas osalemine. USA astus sõtta nimelt hilja ning seetõttu jäid nende kaotused väiksemaks. Irooniline on tõdeda, et USA majanduskasv muutis hiljem ka Euroopa nõnda haavatavaks ning tabas suure majanduskriisi ajal mõnda Euroopa riiki veel rängeminigi. Selge on, et kuigi Ameetika kannatas ka sõjakoleduste all, polnud see kindlasti võrreldav Euroopaga ning ma julgen väita, et minu arust tuli USA sellest sõjast välja kõige suurema võitjana. Saksamaa saatus kaotaja riigina oli kindlasti kõige kurvem. Pärast sõda valitses Saksamaal sisekaos
,, Nii valitseti Eestit demokraatlikul ja autoritaarsel perioodil ( 1920-1939/40 ) " Demokraatia Eestis kehtis ajavahemikul 1918-1934, see tähendas, et antud perioodil kontrollis võimukasutust rahva tahe. Aastal 1934 viidi Eestis läbi riigipööre Johan Laidoneri ja Konstantin Pätsi poolt, mille tulemusena lõppes demokraatia Eestis ja alguse sai autoritaarne periood. Autoritaarsel kursil oli Eesti aastatel 1934-1940, sel perioodil oli võim riigijuhi käes ja rahval puudusid peamised poliitilised õigused. Demokraatlikul perioodil võeti vastu kaks põhiseadust (15.06.1920 ja 24.01.1934). Kuigi teine põhiseadus võeti vastu rahvahääletusel, sisaldas see ebademokraatlikke jooni.12.03.1934 viisid Konstantin Päts ja Johan Laidoner läbi sõjaväelise riigipöörde, mille tulemusena kehtestati kaitseseisukord ja keelustati Vabadussõjalaste liikumine. Kui demokraatlikul perioodil rakendati võimude lahusust (täidesaatev võim oli valitsusel...
Järjest enam riike seob oma valuuta kursi euroga, sest see tagab stabiilse arengu ka nende riigile. · Euroala on Euroopa Liidu tähtsaim majanduspoliitiline saavutus. · Euroopa üks raha suurendab kaubavahetust, soodustab investeeringuid ja kokkuvõttes toetab Euroopa majanduslikku edu ja stabiilsust. Euroala kujunemine · 1992 pandi Maastrichti lepinguga alus Euroopa Majandus- ja rahaliidule, mille eesmärk on kindlustada ühtlane majanduskasv ja hoida hinnatõus kontrolli all · 1999 võtsid 11 EL liikmesriiki euro kasutusele kontorahana · 2002 võtsid 12 EL liikmesriiki euro kasutusele sularahana · 2007 võttis euro kasutusele Sloveenia · 2008 võtsid euro kasutusele Küpros ja Malta · 2009 võttis euro kasutusele Slovakkia · 2011 võttis euro kasutusele Eesti Euro kasutuselevõtu praktilised aspektid · Eesti võtab euro kasutusele 1. jaanuarist 2011 · 1 euro = 15,6466 krooni · Eesti Pank vahetab kroone
Liisa Juhkam TASB 41 Eesti toetub merekeskkonna haldamisel, reostuste ennetamisel, tagajärgede likvideerimisel Euroopa Liidu seadustele ning lähtub tegevustel ELi direktiividest Euroopa Liidu keskkonnapoliitika põhineb veendumusel, et majanduskasv, sotsiaalne areng ja keskkonnakaitse aitavad parandada meie elukvaliteeti. Toetub põhimõtetele: Ennetamine, parem kui tagajärgede likvideerimine Oluline rakendada kogu Eli hõimavat keskkonnapoliitikat Keskkonnapoliitika väljatöötaminekoostöö. Liikmesriigi kohustuse mittetäitmine Euroopa kohus, sanktsioonid, trahvid Valitsuste kohustus: kaitsta rahvast reostuse eest Parimate keskkonnaalaste tavade tunnustamine,
Uudised USA-l üllatuslikult suur majanduskasv. USA majandus kasvas neljandas kvartalis kodumajapidamiste kulutuste ja kasvava ekspordi toel 3,2 protsenti, kuid paigalpüsivad palgad ei luba selle aasta alguses kasvukiirust hoida, kirjutab Reuters. -Postimees, 30. jaanuar Schumacherit tuuakse koomast välja. Seitsmekordse vormel-1 sarja maailmameistri Michael Schumacheri mänedžer Sabine Kehm kinnitas, et meest on hakatud tasapisi kunstlikust koomast välja tooma. Kehm kinnitas BBC-le, et Schumacheri rahustite ja ravimite doose on
- Kohapealsete ressursside võimalikult tõhus rakendamine, näiteks väetamine sõnnikuga ning sööda tootmine samas talus, kus ka loomi peetakse. - Taimesortide ja loomatõugude valikul lähtutakse sellest, et nad oleksid võimalikult haiguskindlad ja kohalike tingimustega kohanenud. - Loomi kasvatatakse vabapidamises, nad saavad viibida vabas õhus ning neile antakse mahesööta. · Säästva arengu põhimõte: PÕHIMÕTE ...tänane majanduskasv ja inimeste heaolu suurenemine ei tohi toimuda järeltulevate põlvede ja keskkonna arvelt · Säästva arengu kontseptsioon tähistab säästlikkust kolmel alal keskkonna, majanduse ja kogukonna. · kui areng on säästev, innustab ta kogukonna inimesi, säilitab ja tugevdab majandust ning suhtub loodusesse respektiga. · Säästev areng tähendab arengut, mis toimub keskkonna kaitsmise ja säilitamise kaudu keskkonna taluvuspiire arvestades.
Eesti Vabariik 1920 1939: Omariikluse rõõmud ja mured Eesti saavutas iseseisvuse 2. veebruaril 1920. aastal. Sellest ajast hakkas Eesti Vabariik arenema omasoodu ja oma riigina. Vaatamata meie poliitikute kogemuste puudumisele arenesid nii poliitika, kultuur kui ka majandus aastatel 1920 kuni 1939 küllaltki jõudsalt. Kahtlemata polnud alles tekkinud väikeriigi juhtimine kerge ning sai tehtud nii õigeid kui ka valesid otsuseid. Samas kaasnesid omariiklusega tingimata palju rõõmu, isegi kui vahel võis tunduda, et domineerivad pigem mured. Oma riigi loomisel tuli eestlastel alustada tühjalt lehelt. Kuigi Jaan Poska saavutas rahulepingu sõlmimisel Eesti Vabariigile väga soodsad tingimused, saadi ju Venemaalt 15 miljonit kuldrubla mõningate kulude katmiseks ja Eestil polnud mingeid täiendavaid kohustusi Venemaa ees, tuli välja töötada täiesti uus põhiseadus. Esimene põhiseadus võeti Asutava Kogu poolt vastu 15. juunil 192...
hüdroenergia ja teine pool puit, 33 protsenti tootmisest tuli tuumaenergiast, 21 protsenti fossiilsetest kütustest ja 5 protsenti turbast. Mullu toodeti Soomes ühtekokku 67,7 teravatt- tundi energiat ehk 4 protsenti vähem kui aasta varem, tarbimine kasvas samal ajal ühe protsendi 85,1 teravatt-tunnini. Siinset majandust puudutab see sellega, et Eesti saab energia ekspordiga riigile kasumit. Pika perioodi tagajärg võib olla miinimumpalga tõus. 6.Swedbank: Eesti majanduskasv aeglustub sellel aastal 1,6%-ni Swedbank märgib oma uuendatud majandusprognoosis, et viimastel kuudel on euroala majanduses toimunud küll pööre paremuse suunas, kuid meie peamiste kaubanduspartnerite majanduskasvu ootused on veidi madalamad kui veel paar kuud tagasi. Käesoleval aastal on hinnakasvu panustanud olulisel määral elektri- ja toiduainehindade tõus. ,,Aasta esimese üheksa kuuga on kodudesse jõudnud elekter kallinenud keskmiselt
avaliku sektori hanked); · tööstuse-teaduse suhted (sealhulgas tehnoloogiate litsentseerimine, start- up'id, teadmuse lekked informaalsete kontaktide läbi, kõrgelt kvalifitseeritud tööjõu olemasolu). Kokkuvõttes: · Organisatsiooni struktuur ja ülesehitus · Organisatsiooni õppimisvõime · Organisatsiooni muutumis- ja kohanemisvõime · Piisavad ressursid, oskused, teadmised · Majanduskasv · Konkurentsi olemasolu · Tööhõive 1. Innovaatilise organisatsiooni komponendid, struktuur ja võtmeisikud: Komponendid: 1) asjatundlikkus - teadmised, mis koosnevad tehnilistest, protseduurilistest ja intellektuaalsetest teadmistest. 2) loova mõtlemise võime - määrab, kui paindlikult ja fantaasiarikkalt inimesed probleemidele lähenevad. 3) motivatsioon - eriti sisene motivatsioon suunab loovust ja annab sellele energiat.
b. muutub valuuta vahetuskurss c. valuuta reaalne vahetuskurss (REER) tugevneb d. see tähendab eelarvedefitsiidi kasu selles riigis, kus hinnatase suurenes kiiremini Monetaristid usuvad, et inflatsiooni põhjustab a. valitssusektori poolt kehtestatud liigkõrged maksud b. madalad hinnapiirangud tarbekaupadele c. liigkõrge intressitase d. liigne rahatrükk Majanduslangusega on alati tegemist kui a. reaalsissetulekud alanevad b. inflatsioon kiireneb c. tööpuudus suureneb d. reaalne majanduskasv on vähemalt kaks kvartalit järjest negatiivne Mis alljärgnevatest on kõige volatiilsem SKP komponent majandustsükli jooksul? a. valitsussektori kulutused (G) b. eratarbimine (C) c. investeeringud (I) d. puhaseksport (NX) Kogunõudluse kõver nihkub paremale a. intressimäärade alanemisel b. hindade alanemisel c. maksude tõstmise mõjul d. tootmisvõimaluste piir nihkub paremale Keinsistliku tarbimisteooria kohaselt on peamine tarbimist mõjutav komponent a
jaanuaril 2007. aastal. 5 Lissaboni strateegiat asendab tänapäeval Euroopa Liidu uus strateegia ,,Euroopa 2020. aastal". Antud strateegia on loodud jätkusuutliku majanduskasvu saavutamiseks ning töökohtade loomiseks ning selleks, et aidata Euroopal taastuda majanduskriisist, mis on maailma tabanud alates 1930. aastatest. ,,Euroopa 2020. aastal" eesmärk on saavutada: · arukas majanduskasv (hariduse, teadmiste ja innovatsiooni kaudu); · jätkusuutlik majanduskasv (ressursitõhusam, loodussäästlikum ja konkurentsivõimelisem majandus); · kaasav majanduskasv (kõrge tööhõivemäär ning majanduslik, sotsiaalne ja territoriaalne ühtekuuluvus). Kõnealune 21. sajandi Euroopa sotsiaalse turumajanduse visioon põhineb Euroopa Komisjoni ja liikmesriikide vahelisel partnerlusel. Kui liikmesriigid seavad riiklikke eesmärke,
1 Sissejuhatus Säästev areng on maailma, Euroopa Liidu, Läänemere piirkonna ning Eesti poliitikate üks prioriteete. Säästev areng (kasutatakse ka mõistet jätkusuutlik areng) on sotsiaal-, majandus- ja keskkonnavaldkonna pikaajaline sidus ja kooskõlaline arendamine, mille eesmärgiks on inimestele kõrge elukvaliteedi ning turvalise ja puhta elukeskkonna tagamine täna ja tulevikus. Säästev areng on selline areng, kus praegune majanduskasv ja inimeste heaolu suurenemine ei tohi toimuda järeltulevate põlvede ja keskkonna arvelt. Selline säästva arengu sõnastus pandi esimest korda kirja 1987. aastal ilmunud raamatus "Meie ühine tulevik." Alates säästva arengu konseptsiooni tekkimisest on seda pidevalt edasi arendatud ja laiendatud. Ülemaailmsed sotsiaal-, majandus- ja keskkonnavaldkonna sidusa arendamise eesmärgid määratleti 1992 aastal
Kahekojaline parlament: Bundestag ja Bundesrat Okupatsioonireziim lõppes 1951 1955 liitus NATOga Majanduslikud muutused a) Suurbritannias Leiboristid lõid tervisekindlustuse, riigistati palju ettevõtteid, ehitati maju vaestele 1949 liituti Marshalli plaaniga 1973 liituti Euroopa Majandusühendusega b) Prantsusmaal 1948 liituti Marshalli plaaniga 1957 osales Euroopa Majandusühenduse loomisel 1960 suur majanduskasv c) Saksa Liitvabariigis 1950-1969 suur majanduskasv Rakendati Marshalli plaan 1957 oli SLV Euroopa Majandusühenduse asutajaliige Koloniaalimpeeriumite lagunemine II maailmasõja järel hakkasid senised impeeriumid lagunema ning kumbki külma sõja osapooltest üritas kas säilitada oma mõju või laiendada sinna oma mõjusfääri. Sellega seoses tõmmati külma sõtta ka Kolmanda Maailma riigid. a) Suurbritannia: 1947 jäädi ilma Indiast
sisaldab endas ainult olulisi üksikasju ja seoseid. Majandusteooriad on üldistused, mille aluseks on faktide hoolikas uurimine. Makroökonoomika uurimisobjektiks on kogu rahvamajandus. Makroökonoomikaga on seotud üldise hinnataseme ja tööstuse taseme uurimine 1980-ndatel aastatel. Mastaabisääst võimaldab selgitada, miks firma pika perioodi keskmise kulu kõver on U-kujuline. Mida rohkem kapitalikaupu ühiskond toodab (ceteris paribus), seda suurem on tulevikus tema majanduskasv. Mida rohkem on kaubal asendajaid, seda hinnaelastsem on tema nõudlus. Mikro- ja makroökonoomika peaeesmärk on uurida majandust. Mikro- ja makroökonoomika põhiprobleem on see, kuidas indiviidid kohandavad oma käitumist, et nappusega toime tulla. Mikroökonoomika uurib individuaaltarbijate ja firmade majanduskäitumist. Mikroökonoomiline seisukoht on näiteks eelmisel kuul oli kala hind kõrgem. Millise tootmisteguriga on tegemist: laohoone- kapital; nafta leiukoht- maa;
elanikkonnast,kaotati käibelt raha, äritegevus,tööstusettevõtted, pangad,hävitati raamatud jne.teisitimõtöejad viidi surmalaagritesse.Vietnam-okupeeris kambodža, punased khmeerid taandusid džunglisse ja alustasid partisanisõda. Millised sündmused tõid kaasa NSVL ja Usa vaheline võitlus oma mõju laiendamise eest Tšiilis? Puhkesid supipotimässud,koduperenaised protestisid toidukaupade puudumise vastu. 1973 a kehtestati diktatuur. Majanduskasv oli kiire tööpuudus vähenes.rahva heaolu kasvas. Milline tagajärg oli nsvl ja usa vahelisel võitluses nicaragua rahvale?puhkes kodusõda,sandinistid said lüüa olid sunnitud nõustuma demokratiseerumisega. ARAABIAMAAD JA ISLAM. Mis ühendab araabia riike: islami usk, araabia keel mälestus kunagisest ühisest riigist-kalifaadist. Millal loodi araabia liiga, mis oli selle eesmärk? Asutati 1945,see seisis integratsioonipüüdluste eest. Mis tekitab araabia maade enda hulgas konflikte
tootlikkus osalus kui omandatud kapital kapital on kasvab ühiskondlikus investeeringut kasulikud mõjutab inimkapitali tervikuna siis tegevustes. tootlikkuse oskused, mis majandusaren täiend. Piisav kiireneb Aktiivne kasvule: suurendavad gut ja hulk majanduskasv heaoluriik algmaterjalist heaolu nii majanduskasv sotsiaalset Otsene: peaks ehk oskusteta indiviidi kui u. Sotsiaalne kapitali aitab kõrgem õhutama tööjõust ka riigi kapital on luua osaleva tulutase inimesi toodetakse tasandil.Harid oluline kodanikuühis ja tootlikkus töötama, kuna õppimis- ja ustee kestus, vaesuse konna, mida
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
