WB Maailmapank Maailmapank on arengupank, mis asutati 1944.a samaaegselt Rahvusvahelise Valuutafondiga Bretton Woods'is USA's, mille tõttu refereeritakse Maailmapanka ja Rahvusvahelist Valuutafondi tihti ka Bretton Woods'i institutsioonidena. Maailmapanga peamiseks eesmärgiks on arengu- või üleminekumajandusega riikide majandusarengute jälgimine ja nende järjeleaitamine laenude, strateegilise nõustamise, tehnilist abi ning kogemuste jagamise toel. Maailmapank koondab 5 liikmesorganisatsiooni: Rahvusvaheline Rekonstrueerimis- ja Arengupank (IBRD), Rahvusvaheline Arenguassotsiatsioon (IDA), Rahvusvaheline Finantskorporatsioon (IFC), Mitmepoolsete Investeeringute Kaitse keskus (MIGA) ja Rahvusvaheline Investeerimisdispuutide Lahendamise Keskus (ICSID). Eesti on Maailmapanga liige alates 1992 aastast. Eesti võttis viimase laenu Maailmapangast 2000. aastal. 2006. aastal muutis Eesti oma staatuse Maailmapangas laenaja-riigist doonor-riigiks...
Ka Lõuna-Ameerikas üritas NSVL endale tugipunkte leida. Tsiilis tuli võimule Salvador Allende, kelle sotsialistlikud reformid põhjustasid majanduses kaose. Puhkesid koduperenaiste meeleavaldused toidukaupade puudumise pärast. Sündmustesse sekkus Tsiili armee Augusto Pinochet'iga, tehti sõjaväeline riigipööre ja kehtestati diktatuur, Allende tapeti. Pinochet koostas noortest USA majandusteadlastest meeskonna, kellega alustati radikaalset majandusreformi, arendades vabaturgu. Majanduskasv oli edukas, kuid rahvas nõudis demokraatiat. Click to edit Master text stylesClick to edit Master text styles Second level Second level Third level Third level Fourth level Fourth level Fifth level Fifth level Salvador Allende Augusto Pinochet Nicaragua
ideid Programm: · peaeesmärk tagada rahva, keele ja kultuuri püsimine ning areng · seisab inimeste heaolu ja õigustatud huvide eest · igal inimesel kindel töö, palk, kodu · eesti peab olema tark, avatud ja salliv · seisab eesti pikaajaliste eesmärkide eest kindel programm järgm. 4 a.: · kindel sündimuse kasv · kindel tulevik noortele · kindel toimetulek peredele · EV kindel areng 3x kiirem majanduskasv · Kindlad töökohad, palgatõus ja karjäärivõimalused igale tööinimesele Erakonna esimees Mart Laar Riigikogu esimees Ene Ergma Ministrid: Jaak Aaviksoo, M. Laar, J. Parts, Helir-Valdor Seeder, Siim Valmar Kiisler ja Ken-Marti vaher Euroopa Parlamendi liige Tunne Kelam
IT Areng Eestis Euroopa Liidus JULIA PIMENOVA MS 14 Üldiselt Viimase kümne aasta jooksul on Eesti majanduskasv selgelt ületanud Euroopa Liidu keskmist. Kui 2003. aastal ulatus Eesti sisemajanduse koguprodukt 55%-ni Euroopa Liidu keskmisest, siis 2012. aastal oli vastav näitaja juba 71%. Nii eksport kui Eestisse tehtud otseinvesteeringud on tõusnud 2,5 korda. Suurt rolli meie kiires arengus on mänginud Euroopa Liidu erinevad toetused. Eesti osa järgmise seitsme aasta Euroliidu eelarves on ligi 5,9 miljardit eurot. Populaarsemad riiklikud arendused
tööstustoodangust); selle põhjused: Sõjategevus ei puudutanud USA territooriumit ja tööstuspotensiaal säilis Euroopa varustamine soodustas tööstuse arengut USA sai tagasi sõjaaegseid laene Külma sõja tõttu alanud võidurelvastumine lõi uusi töökohti jne. · USA majanduse aregule aitas kaasa ka Marshalli plaaniga antav abi Euroopa riikidele, sest selle raha eest osteti ka Ameerikast tööstusseadmeid ja muud kaupa. · Kuni 1970-ndate aastate alguseni kestis USA-s pidev majanduskasv ja ületootmiskriise ei tekkinud. · Riigis toimus inimeste liikumine lääne- ja edelaosariikidesse (näiteks Los Angelese kiire kasv) ning suurlinnade keskustest äärelinnadesse. · 1970-ndate aastate algul tabas USA-d majanduskriis, mille põhjused olid: suured sõjalised kulutused (võidurelvastumise ja eriti Vietnami sõja tõttu, mille maksumust on hinnatud ~150 miljardile dollarile)
mõõdukat kasvutendentsi, kasvades 2003. aastal võrdlemisi rasketes tingimustes 2,2 %, jätkates 2004. aastal 2,7% ja 2005. aastal 2% kasvu. Tänu nn "halbade laenude" perioodist väljumisele, restruktureerimisele ja kasvufaasi tagasipöördumisele on firmade kasumid märkimisväärselt kasvanud. Märtsis 2004 lõppenud rahandusaastal teatasid börsifirmad läbi aegade rekordilisest kasumist. 2004. ja 2005. aastal on Jaapani majanduses jätkunud mõõdukas, kuid kindel kasvutempo. Majanduskasv toetub eelkõige firmades toimunud kulukärbetele ja ekspordi kasvule ning soodsatele laenutingimustele kui ka kodumaise nõudluse suurenemisele. Tööstustoodangu väljalase on taastumas. 2005. aastal jätkas jaapani börsiindeks Nikkei hoogsas tõusutempos: dollaritesse ümberarvestatuna kasvas börsiindeks 2005. aasta jooksul ca 42,5 %, liikudes aasta lõpus viimase 5 aasta kõrgeima 15 000 punkti ümber. ( 3 ) Valitsuse teatel on 2005
21. sajandi alguses toimub selge majandusliku jõu kontsentreerumine ümber Vaikse Ookeani. Ühelt poolt Hiina ja 10 ASEANi riiki ning teiselt poolt P-Ameerika ja Brasiilia. 4. Euroopa demograafilised probleemid Euroopa elanike arv väheneb 2050 aastaks üpris palju. See aga tekitab kartust majanduses, sest usutavasti käivad need käsikäes. Inimkond vananeb ja seega aeglustub majanduse kasv, finantsturgudes on ebastabiilsus ja toimub avalike pensionifondide krahh. Majanduskasv aga viib kiirele elanikkonna kasvule. Malthuse teooria: maj.kasv hoiab el. Tasakaalus. Kui el. kasvab liiga kiiresti palgad alanevad -sündivus kahaneb. Kiire majanduskasv viib el. Kasvule. Tänapäeval: vastupidine tendents maailm on muutunud rikkamaks, + sündivus on kahanenud, + keskmine eluiga on tõusnud (sellega ka individuaalne heaolu 5. Mõisted: Tööjõud inimesed kes soovivad tööd teha ja olla selleks võimelised
Mu daamid ja härrad. Oleme alles toibumas kogu maailma aastaid vaevanud majanduskriisist. Meid mõni aasta tagasi laastanud tööpuudus on taandunud Euroopa keskmisest allapoole. Juba kurdavad ettevõtjad, et palgad tõusevad liiga kiiresti, andes hoogu inflatsioonile. Erinevalt paljudest Euroopa riikidest Eesti majandus kasvab. Ent kuidas ja miks üldse peaksid need makromajanduslikud näitajad rõõmustama neid, kellele teeb muret igapäevane toimetulek? Neid, kelle palganumbris taastunud majanduskasv ei kajastu ning kes jälgivad murelikult hindade kasvu? Ma ei tea kiiret lahendust. Ka kriisi põhjast tõusmisele kulus meil mitu aastat. Majanduskasv loob eeldused selleks, et heaolu kasvab kogu riigis, ehkki mitte kohe, ja mitte kõigil korraga. Eesti majanduskasv ei saagi rõõmustada neid, kellele vaesuse vältimiseks loodud toimetulekutoetusest ei piisa. Ehk võiks me sotsiaalpoliitika mudel ja reeglid olla vähemalt ajutiselt paindlikumad, et me oma inimesi aidata?
langus. 49. Sissevoog on tulu, mis lisandub. 50. Keskmine toodangu leidmiseks jagatakse kogutoodang muutuvressursi hulgaga. 51. Kui inflatsiooniootusi õnnestub vähendada 0%-le, siis tööpuudus väheneb. KONTROLLTÖÖ 1. Iseloomusta olemasolevat majandusolukorda Eestis, EL ja mujal. Maailmamajanduse aktiivsus suureneb. Kaubavahetus maailma turgudel on elavnenud. Euroala tööpuudus on suurem kui teistes piirkondades. Euroala majanduskasv on tugevnenud. Eesti peamiste kaubanduspartnerite kindlustunne on pigem suurenemas. Läti, Leedu ja Rootsi majandusaktiivsus on suhteliselt suur. Eestis oli majanduskasv aeglasem. Tööpuudus on vähenenud ja on euroala keskmisest väiksem. 2. Milline ettevõtja saab määrata prokuura? FIE võib anda prokuura (volitus, mis annab ettevõtja esindajale õiguse esindada ettevõtjat kõikide
· Rahvamajndusõpetuse teoreetiline käsitlus, mis kirjeldab majandussektorite (majapidamised, ettevõtted, valitsus, välissektor) vahelisi seoseid; · Ka: õpetus majanduse üldisest tasakaalust. Hind(juuksur) 3 -- 0,3- 1000 2009 aeg Mastaabisääst toote või teenuse omahinna vähenemine masstootmise tulemusena. Makroökonoomia valdkonda kuuluvad: · Tootmine ja majanduskasv. · Muutused majanduslikus aktiivsuses ja tööpuuduses. · Tootmistegurid ja sissetulekute jaotus. Tootmistegurid tööjõud ja/või kapital. Tööjõud - turism, Horeca. Kapital kalandus, energia, põllumajandus. · Inflatsioon · Finantsturud ja reaalamajandus. · Riigiavatus ja maksebilanss Sisemajanduse Koguprodukt(estSKT) Gross Domestic Product (engGDP) Kõikide riigi territooriumil teatud ajavemiu jooksul toodetud toodete ja teenuste koguväärtus
Mõlemas neist arreteeriti teisitimõtlejaid ja paigutati vastavalt koondus- või sunnitöölaagritesse. Hitler kasutas loodud julgeolekuorganeid ka sakslaste kui erilise rassi puhtuse tagamiseks, kiusates aktiivselt juute. Stalin kasutas oma võimu tagamiseks lisaks terrorile ka riiklikku propagandat, mis oli suunatud eelkõige noortele. Itaalia, Saksamaa ja Nõukogude Liidu majandused olid rangelt riigi kontrolli all. Mussolini valitsemisajal oli majanduskasv väga madal ja agressiivne välispoliitika muutis seisu veelgi kehvemaks. Saksamaal suudeti rohkete sõjatehaste ja teede rajamisega tööpuudus kõrvaldada ning saavutada rahva elutaseme tõus ja majanduslik areng. See oli aga ajutine. Nõukogude Liit oli saavutanud tööstusriigi taseme tänu Stalini industrsaliseerimisele, mille viis läbi viisaastaku plaanidega (1928-1932). 1920. aastate lõpus kehtestati sundkollektiviseerumine, mille käigus pidid talupojad
Raha ehk monetaarpoliitika Raha ehk monetaarpoliitika Monetary policy Poliitiliselt sõltumatu keskpanga tegevus, mis mõjutab rahamassi ja intressimäärasid, et kontrollida inflatsiooni ja majanduskasvu Rahapoliitika eesmärgid Raha stabiilsuse tagamine Hindade stabiilsus Majanduskasv Kõrge tööhõive Finantsturgude stabiilsus Intressimäära stabiilsus Välisvaluuta reservide stabiilsus Rahapoliitilised instrumendid ja keskpank 1 Püsivõimalused. Nende eesmärk on... lisada ja absorbeerida üleöölikviidsust kehtestada üleöö turuintressimäärade piirid Avaturuoperatsioonid. Nende abil: juhitakse intressimäärasid juhitakse likviidsust turul väljendatakse rahapoliitilist kurssi
vangistus.1946areferendumil kiideti heaks põhiseadus,pr sai parlamentaarne vab(kuni1958).Gaulle oli IV Vabariigi põhisead. Vastu Pol süst osutuski ebakindlaks. Valtsusi vahetati tihti.Pr Komm.Part keeldusid teised koostööd tegema nig võimule said tsentristlikud erakonnad. Rahvusvaheline valuutafond ehk IMF on organisatsioon, mis reguleerib ja hoiab stabiilsena rahvusvahelist rahasüsteemi jagades riikidele raha, et tagada riikide majanduskasv ja jätkusuutlikkus. Maailmapank on organisatsioon, mille peamiseks eesmärgiks on arengumaade arendamine andes neile pikaajalist laenu. Lisaks aitab korraldada arengumaade majandust. Sk liitvab-Saksamaa jagati NSVL ja USA, ingl,pr vahel okupatsioonideks.NSVL- totalitaarne riigikord,läänetsoonis dem.1949a põhiseadus parempoolsete võit, kantsleriks Konard Adenauer.Maj. oluk. Raske.Kristlik dem alustas radikaalset majandusref.sots turumajandus
Riiklikud maksud: tulumaks, käibemaks, sotsiaalmaks, aktsiiisid Kohalikud maksud: mootorsõiduk MAKSUSÜSTEEMID proportsionaalne: igale brutotulule (olgu see siis 10 000 aastas või 2500) kehtib sama maksumäär progressiivne: suuremale brutotulule kehtib suurem maksumäär regressiivne: maksumäär väheneb kui palk tõuseb loodus: 1)maavarad 2)veevarud inim: 1)tööjõud kapital 1)tööriistad 2)hooned majanduse tsüklilisus: majanduskasvule järgnev periood, kus majanduskasv kas aeglustub või langeb et taas uuelt tasandilt alustada
Eesti avaliku sektori eelarve tulude tase (suhtena SKP-sse) toote- ja impordimaksudest ja taseme dünaamika Ursula Muts Tootemaks (product tax) keskkonnapoliitika majandushoob, mis kehtestatakse toodetele, mille tootmine, kasutamine või kasutusest kõrvaldamine tekitab kahju looduskeskkonnale eesmärk: vähendada tootmistegevuse keskkonnamõju (kilekotimaks) Impordimaks kaupade teistest riikidest sisseveo pealt võetav maks riigi eelarvetulude suurendamiseks või teatavate kaupade sisseveo vähendamiseks või täielikuks takistamiseks. Toote- ja impordimaksudest tuleva tulu dünaamika Eesti valitsussektoris aastatel 2001-2011 (1) Tuhandetes eurodes 757959 ...
Import (2016): 853,1 miljonit (Statistikaamet) Kuulunud aastaid kaubanduspartneride esikümnesse Holland on otseinvesteeringute (FDI) mahult Eestisse kolmandal kohal (9-10% ;1,7 mld eurot). (Eesti Pank, 2017) 3,3% ehk 209 mln eurot Eesti otseinvesteeringutest tehakse Hollandisse (7, koht). (Eesti Pank, 2017) Eestit külastab aastas u 50 tuhat Hollandi turisti Hollandit külastab aastas u 70 tuhat eesti residenti Majandusnäitajad Holland on kõrgelt arenenud majandusega riik Majanduskasv: 3,1% Inflatsioon: 0,3% SKP: 826 miljardit USA dollarit 6. koht ELis Moodustab 4,7% ELi SKPst SKP inimese kohta: $45,658 28% kõrgem EL-28 keskmisest Töötuse määr: 4,4% (Detsember 2017) Madalam EL-28 keskmisest (7,3%) Tulevikuprognoosid Majanduskasvu prognoos 2018: 2,9% 2019: 2,5% Inflatsiooni prognoos 2018: 1,6% 2019; 2,3% Palgatõus ning töötuse vähenemine tõstavad leibkondade sissetulekuid
(suured hüdroelektrijaamad, väetised), meditsiinis (beebipillid). Lääne uuendustega võrreldes oli NSVL maha jäänud, püüdlused läänele järele jõuda seisnesid eelkõige tuumajõu ja kosmosetehnika arendamises, aga millega tulid kaasa ka kohati suured keskkonnareostused jms. 34.Majanduskasv 1945-1973. 1945.aastast alates toimunud majanduskasvu on peetud teiseks kuldajaks peale 19.sajandit. Maailma majanduskasv oli pidev ja kõrge, majanduskasv läänes oli ca 5%/a, majanduskasvus ühe inimese kohta oli esirinnas Lääne-Euroopa, mille tingis nii madal alguspunkt pärast sõda, tehnoloogilised uuendused kui ka efektiivne majanduspoliitika, eelkõige kiire lõimumine maailmamajandusse. Domineeris keinsinistlik mõtteviis ehk riigi- ja eraettevõtetest koosnev segamajandus: see pidi kaitsma kodanikke suurkorporatsioonide võimu eest ja pakkuma samas sotsiaalseid tagatisi ning võrdseid võimalusi
Sukarno ning alustasid kommunistidevastaseid repressioone, mille käigus kaotas elu pool kuni üks miljon inimest.[19][20] Armee ülemjuhatajaks saanud Suharto määrati ametlikult presidendiks märtsis 1968.[21] Uus valitsus asus seejärel majanduspoliitikat muutma: soodustati välisinvesteeringuid ja rahvuslikku erakapitali, vähendati riigi reguleerivat osa ning loobuti radikaalsetest reformidest.[11] Sellele järgnes kolme aastakümne järel pidev majanduskasv.[9][12] 1975. aastal okupeerisid Indoneesia väed Ida-Timori.[21] 1990. aastate lõpus tabas Indoneesiat rängalt Aasia riikides leviv majanduskriis. Üle kogu maa toimusid selle tõttu demonstratsioonid ja rahutused. 1998. aasta mais sunniti Suharto tagasi astuma.[22] 1999. aastal otsustas Ida-Timor referendumil Indoneesiast lahku lüüa ning sellega lõppes 25 aastat kestnud Indoneesia okupatsioon Timori saare idaosas.[23] Suharto
Organisatsiooni inimkeskkonna konverentsil Stockholmis 1972 aastal. 1983-ndal aastal moodustati ÜRO peaassamblee otsusega Brundtlandi komisjon ehk Maailma Keskkonna- ja Arengukomisjon, mida juhtis Gro Harlem Brundtlandi. Komisjoni ülesandeks oli säästliku arengu põhimõtete määratlemine. 1987-ndal aastal valmisid tegevusraportid `'Meie ühine tulevik 1'' ja `'Meie ühine tulevik 2.'' Neis sõnastati säästva arengu põhimõte: tänane majanduskasv ja inimeste heaolu suurenemine ei tohi toimuda järeltulevate põlvede ja keskkonna arvelt. 1992 aastal toimus Rio de Janeiros ÜRO Keskkonna ja arengu maailmakonverents. Seal kiideti heaks 21. Sajandi globaalse säästva arengu tegevuskava aastani 2030, millega määrati ülemaailmsed sotsiaal-, majandus- ja keskkonnavaldkonna sidusa arendamise eesmärgid ehk Agenda 21. Selle kohaselt peaksid riigid oma vajadusi ja
MAJANDUS sai tagasi sõjaaegsed laene; kõige mahajäänuim majandusharu: võidurelvastumine lõi uusi töökohti; ·probleemiks oli töökäte puudus (40% sõjaeelsest) Marshalli plaan; ·põllumajandus oli alafinantseeritud majanduskasv 1970ndate alguseni ·ebasoodsad ilmastikuolud põhjustasid näljahäda (1946/1947) LIIDRID Truman; Eisenhower J.Stalini (1945-1953) sõjameeste demobiliseerimine; Viidi läbi sovietiseerimine NSV Liiduga II maailmasõja käigus liidetud aladel-
Majandusteadus Majandusteadus on majandussubjektidekäitumise seletamise viis, mis lähtub eeldusest, et inimestel on eesmärgid ja nad otsivad õigeid teid nende eesmärkide saavutamiseks. Majandusteadus jaotub: Majanduspoliitika, Rakenduslik majandusteadus– Majandusteooria. Uurimisobjektilt jaguneb majandusteadus: rahvamajandusõpetus, ettevõttemajandusõpetus Rahvamajandus jaguneb omakorda: mikroökonoomikaks (üksikult üldisele), – makroökonoomikaks (üldiselt üksikule). Makroökonoomika kirjeldab majandussektorite (majapidamised, ettevõtjad, valitsus, välissektor) vahelisi seoseid. Mikroökonoomikat võib pidada õpetuseks turu üldisest tasakaalust. Rahvamajandusõpetus uurib, kuidas ühiskond jaotab oma piiratud ressursse inimvajaduste rahuldamiseks. Ressursid Inimeste vajadused on piiramatud, samal ajal kui nende rahuldamiseks kättesaadavad ressursid on piiratud. Tootmine on hüviste valmistamine, tarbimine aga nende kaupade ja teenus...
«Rahvussuhted ja integratsiooni perspektiivid Eestis» osalejad said pakkuda mitmeid variante selles osas, et mida teha pronkssõduri endise asukohaga Tõnismäel olukorras, kus monument on sealt juba minema viidud. Suurima toetuse kogus idee jätta koht haljasalaks. Seda toetas 83 protsenti eestlastest ja 52 protsenti eestivenelastest. Vastu oli vastavalt 8 protsenti eestlastest ja 35 protsenti muude rahvuste esindajatest. Mida "pronksiöö" Eesti majandusele tähendab? Tänavune majanduskasv tuleb seetõttu vähemalt 2% võrra väiksem, see on 4-5 miljardit Eesti majanduse kogutoodangust ja 1,5 miljardit krooni riigieelarvest. Ja see on vaid ühel aastal, sama kordub ka järgmisel ning ülejärgmisel aastal. Lisaks tuleb hakata riigil varsti üleval pidama Eesti Raudteed. Tallinna Sadamal nii suurt probleemi ei ole, sest üldkulud on väiksemad. Pessimistlik seisukoht. Varem või hiljem toiduainete ja muude kaupade eksport Venemaale taastub, kui muidugi poliitikat õieti aetakse
Eesti kas heaoluühiskond? Heaoluühiskond, mille poole Eesti vähemalt poliitikute sõnades püüdleb, jääb meist paraku üha kaugemale, sest kui majanduskasv on meil Euroopa kontekstis muljetavaldavalt kiire, siis muljetavaldavalt vilets on meil tervishoiu rahastamine. Meenutame, et oleme Euroopas ka kõige suurema HIV/AIDSi levikuga riik, oleme riik, kus inimese oodatav eluiga on Euroopa üks lühemaid ning kus 60 protsenti surmadest põhjustavad südame- ja veresoonkonnahaigused. Kuigi haigekassa tänavune peaaegu kuue miljardi krooni suurune aastaeelarve paistab hoomamatult suurena, moodustavad Eesti kulutused tervishoiule siiski kõigest 4,8
tagada kodanike sotsiaalne ja majanduslik heaolu muudab sissetulekute jaotust ühiskonnas (teatud subjektide maksustamine) suunab majanduse kui terviku edenemist, toetades selle arengut ja vältides sotsiaalselt ebasoovitatavaid nähtusi, alandades tööpuudust ja inflatsiooni. Majanduspoliitikal oli neli peamist eesmärki: kõrge tööhõive ehk võitlus tööpuudusega hindade stabiilsus ehk võitlus inflatsiooniga kõrge ja püsiv majanduskasv õiglane sissetulekute jaotus Riigil on võimalik majanduspoliitilisi eesmärke saavutada rahapoliitikat või fiskaalpoliitikat kasutades. Rahapoliitika tegeleb raha väärtuse säilitamisega. Raha stabiilsusena käsitletakse hinnataseme stabiilsust ehk madalat inflatsiooni, mis näitab ka raha ostujõu säilimist. Rahapoliitika teostamine on majanduspoliitikast institutsiooniliselt eraldatud ning tavaliselt keskpanga ülesanne
kontrolli alla saamist. 13 Hõive jaotus primaarsektor 5% sekundaarne sektor 27% teenindav sektor 68% 1990. aastatel oli majanduskasv kiire, kuid hiljem sotsialismi kadumisega see aeglustus. 14 Rahvastikupoliitika Regionaalpoliitika: riik on jaotatud 16-ks vojevoodiks. Sündide arvu mõjutamine: ei mõjutata riiklikult. Iive nulli lähedane. Makstakse emadustoetusi ja lastetoetusi. Selle alla läheb SKT-st 1,5% e 813.496.721 $ Tervishoidu läheb SKT-st 5,1% e 27.888.781 $ Hariduse alla läheb 5,6% SKT-st e 30.622.975 $ Toetusteks läheb 9% SKT-st e 49.607.875 $ 15
aastane mees, kes on samuti ka pereisa ja peamine pere toitja siis mõjub säärane teguviis riigile suisa laastavalt. Kreekast alguse saanud eurovõlakriisi jätkumine võib otseselt kaasa tuua uue majanduslanguse. Näiteks on allapoole liikunud kõik euroopa suuremad turud, samuti on miinuses ka Aasia turud. Selline asjade voog on muutnud investorid vägagi närviliseks ja analüütikute sõnul võib terve Euroopa liidu majanduskasv peatuda juba sel aastal. Majandusseisak või tervenisti majanduslangus süvendaks eurolala probleeme veelgi ja tähendaks tõenäoliselt Kreeka hävingut. Riigi hiigelsuur võlg ja ka seal aset leidvad rahutused andsid tugeva löögi globaalsetele turgudele. Nimelt tabas sel aastal maailma aktsiaid madalseis mille taolist polnud nähtud väga pikka aega. Ilmselgelt kardavad potensiaalsed investorid poliitilisi rahutusi Kreekas. Suure languse elasid läbi Euroopa pangad
2006 Suri Edgar Valter koondas 60 töötajat 2009 Nüganeni /Tammsaare 0 2006 Eestis kiire majanduskasv 2006 Vene-Ukraina gaasitüli kunstnike näitus 2006 Skype esitles esimest WiFi 2006 Algab laste- ja nukuteatri festival Tallinn Teater Treff
1980-ndatel aastatel rakendas konservatiivist peaminister M. Thatcher monetaristlikku majanduspoliitikat (tätšerism): • rakendati vaba turumajandust; • erastati natsionaliseeritud ettevõtteid; • vähendati sotsiaalkulutusi; • suleti kahjumiga töötavaid ettevõtteid; • kärbiti ametiühingute õiguseid; • moderniseeriti tootmistehnoloogiat; Poliitika tulemused ilmnesid 1980-ndate aastate II poolel- majanduskasv suurenes, vähenesid tööpuudus ja inflatsioon. Sisepoliitika Kasutusel oli kaheparteiline süsteem Konservatiivne Partei. Iseloomulikud jooned: • majanduses pooldavad vaba turumajandust (denatsionaliseerimine) • välispoliitiliselt aktiivsemad Leiboristlik Partei e. Tööerakond. Iseloomulikud jooned: • majanduses riigi osa suurendamine (natsionaliseerimine, sotsiaalabi programmid) • ametiühingute suur mõju poliitikas • välispoliitikas passiivsemad.
meile rohkem töökohti ja suurendades eurooplaste jõukust. Euro on endaga loonud maailma suuruselt teise majandusruumi, mis annab rohkem võimalusi nii töötajatele kui ka tööandjatele. Euroga liitumine on näidanud minevikus, kuidas riikide SKP hakkab tõusma ning seejärel elavdab riikide majandust. Seda võib näha Slovakkia näitel, kes liitus Euroga 2009. aastal ning nende SKP on tõusnud 7% ning jätkab kasvamist. Majanduskasv seob meid aga aina tugevamini eurotsooniga, tugevdades meie riiki ning sellest tulenedes suurendada meie osalust Euroopa majanduses kaasa rääkida. Eesti on muutunud endisest idabloki riigist tugevaks iseseisvaks riigiks ning suuresti on sellele kaasa aidanud Euroopa Liiduga liitumine. Kuid liitumine eurotsooniga seob meid nüüd ühtseks 16 teise riigiga. Meil on nüüd sama suur hääl sekka öelda majanduses, kui seda on teistel suurriikidel nagu Saksamaa või Prantsusmaa
prügist puhtaks. Sellele on kaasa aidanud ka jäätmekäitlusjaamad , kes on mõelnud välja ja tootnud vastavalt jäätmetele jäätmetesorteerimiseks ka vastavad konteinerid. See aga tagab säästva arengu ja selle eesmärk on inimestele kõige elukvaliteedi ning turvalise ja puhta elukeskkonna tagamine. Kuna inimesed on hooletud peavad nad oma tarbimis harjumusi muutma. Tänu sellele tekib kvalitatiivne majanduskasv, mis on aga väga positiivne igas mõttes. Tagada tuleks ka inimeste elutaseme tõus ja kindlustada stabiilne rahvaarv. Ressursse tuleb kasutada ja säilitada mõistlikult, tuleb vähendada jäätmeid ja saasteainete hulka ning igaüks suudab seda ju muuta hoides oma kodu ja selle ümbrust. Maailmas on palju õnnetusi, mis on loodusest põhjustatud ehk siis teisisõnu looduskatastroofid ning need on tekkinud sellest, et looduse tasakaal on inimeste pärast tekitatud saaste tagajärjel
riikidesse, siis võib oma riigis tekkida tööpuudus vähem kvalifitseeritud inimeste seas. 11. Kuidas mõjutavad eri kaupade hinnamuutused maailmaturul ekspordi ja impordi kaudu arenenud ja arengumaade majandust? 12. Millega tegelevad WTO, IMF, NAFTA, OPEC, EL, ASEAN? WTO Reguleerib riikide omavahelist kaubandust. IMF Rahvusvaheline valuutafond tegeleb rahvusvahelise rahasüsteemi stabiliseerimisega Prioriteediks on jätkusuutlikstabiilne majanduskasv ja finantskriiside ärahoidmine. NAFTA Kaotada liikmesriikide vahelised tollimaksud, kvoodid OPEC Peamised eesmärgid on nafta hinna kujundamine ja selle võimalikult kõrgel hoidmine. EL Euroopa Liit tegutseb paljudes poliitikavaldkondades majanduse, sotsiaal-, regulatiivses ja rahanduse valdkonnas, kus tema tegevus toob kasu liikmesriikidele. ASEAN liikmesmaade majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise koostöö arendamine ja arengu kiirendamine. 13
Kõige üldisemas mõttes seisneb majandusareng heaolu tõusus. Et see realiseeruks, peab lisaks rikkuse suuremisele (mida tavaliselt käsitletakse majanduskasvuna), ühiskonnaliikmetele tagatama ka põhiväärtused nagu vabadus, edukus, õiglus ja turvalisus. Kõiki nimetatuid korraga maksimeerida ei saa, sest tegemist on vastuoluliste taotlustega. Vabadust ja edukust peetakse tavaliselt majandus- kasvu eelduseks, majandusarengu saavutamiseks ei tohi ära unustada ka kahte viimast. Kuna majanduskasv ja majandusareng on tõepoolest omavahel seotud nähtused, kasutatakse viimase levinuima mõõdupuuna tulutaset per capita võrreldavas vääringus. Maailmapanga klassifikatsiooni kohaselt kuuluvad 1997. aasta andmetel kõik Euroopa Liidu liikmesriigid kõrgeltarenenud riikide (high-income economies) hulka. Kesk- ja Ida-Euroopa siirderiikidest on ainus sellesse gruppi kuuluv riik Sloveenia. Eesti koos Horvaatia, Ungari, Poola ning 134
ja rajatakse uus rahasüsteem. (Sepp 1990, :39) EUROTSOONI INFLATSIOON Eurotsoon on inflatsioon olnud viimase paariaasta jooksul stabiilne ning viimased andmed, mis oktoobi kuus mõõdeti, näitasid inflatsiooni tasemeks 0,00%. Kusjuures septembris oli inflatsioon -0,10%. (Eurozone Inflation Rate 2015) Eurotsooni alal on peale majanduskriisi olnud pidevalt püsiv madal inflatsioon. Tegurid, mis on mõjutanud sellise majandusliku olukorra on mitmeid. Aeglane majanduskasv. Majanduskasv Euroopa Liidus on olnud madal juba suure majanduslanguse alguses (2007). Nõrk majanduskasv on pannud surve palkade ja hindadele. Madalad energia- ja toiduainetehinnad. Kütusehinna langus on üks kõige tugevam faktor hindade langemisel. Tänavu toimunud kütuselangus viis inflatsiooni negatiivi, mis omakorda aga seiskas majandusekasvu. Töötus. Eurotsooni töötus on olnud üle 10% juba 2009. a. keskel. Püsivalt kõrge
Tööstusliku tootmise laienemine põhjustas selle, et 20. sajandi teisel poolel sai keskkonna saastamine ülemaailmseks probleemiks. Teadlased hakkasid rääkima kasvuhooneefektist , mis on tinginud kliima ülemaailmsest soojenemise. 1980.aastal avastasid teadlased suured augud Maad ümbritsevas osoonikihis, mis kaitseb elusolendeid ohtliku päikesekiirguse eest. III osa: §32B Eluolu idablokki maades iseloomustas tarbekaupade puudus. Kiire majanduskasv, mis lääneriikides algas 1940.aastate lõpul ja 1950. aastate algul , toetus nii valitsuste maj. poliitikale kui ka rahvusvahelistele maj. meetmetele. Inimeste ostuvõim kasvas ning inimeste kodudesse ilmus üha uusi asju. Täiustati juba tuntud kaupu: autosid, mööblit jne. 20.saj hakkasid arvutid pakkuma inimestele järjest uusi teenuste liike nt. Internetipanka. Idablokkimaades oli elatustase lääneriikidega võrreldes tunduvalt madalam. Esmatähtsad olid võimsad relvad.
ning jõuavad tagasi normaalsuse piiridesse, see tähendab et objetktide hind vastab nende tegelikule väärtusele. Juba on osaliselt toimunud umbes 10 % hinalangus. o Eluaseme pindade vajadus saab täidetud, kuid tekib nõudlus äripindade järgi. Sellega on aga oht, et paari aastapärast on äripindade ülepakkumine, sest nõudlus äripindade järgi on tihedalt seotud majandusega. Kui on majanduskasv, siis firmad laienevad ja kolivad ning vajavad uusi äripinud, kui jahenemise puhul jäääb see kõik ära ja vb isegi otsitakse väiksem äripind, sest see võib äärmisel juhul kaasatuua koondamisi ning firmade nö kokkusurumist. Kokkuvõte: Selgub, et kinnisvara turg on viimase paari aasta jooksul muutunud väga aktiivseks ning hinnad on kerkinud nn lakke, kuid on oodata et lähiajal hakkab kinnisvara turg jahenema
Mitu riiki on kandidaatriigid. · Iga uus liige võetakse liitu lepinguga, mille peavad kõik liikmesriigid ühehäälselt heaks kiitma. Lisaks hindab EL enne iga uut laienemist, kas ta suudab uue(d) liikmesriigi(d) endaga liita ja kas tema institutsioonid suudavad toimida nõuetekohaselt. · Järjestikused laienemised on tugevdanud demokraatiat, muutnud Euroopa turvalisemaks ja suurendanud kaubanduse ja majanduse kasvu potentsiaali. Prioriteediks majanduskasv ja tööhõive · Vastuseks globaliseerumisele kavatseb Euroopa Liit muuta Euroopa majanduse konkurentsivõimelisemaks (side, teenuste ja energeetikasektori liberaliseerimine). · Euroopa Liit toetab liikmesriikide reformikavasid, lihtsustades ,,parimate tavade" levitamist. · Euroopa Liit soovib saavutada kooskõla majanduskasvu ja konkurentsivõime suurendamise vajaduse ning Euroopa arengumudelis kesksel kohal olevate sotsiaalse
Monetary Fund, loodi 1945. aastal Ameerika Ühendriikides Bretton Woods'is. Rahvusvaheline Valuutafond peakorter on Washingtonis. Valuutafondil on kokku 184 liikmesriiki. Eesti on Rahvusvahelise Valuutafondi liikmesriik alates 1992. aastast. Tegevus (1) Kuni 1970ndate aastateni oli esiplaanil rahvusvahelise kullastandardi säilitamine. Praegu on Valuutafondi prioriteetideks jätkusuutlik ja stabiilne majanduskasv ning finantskriiside ärahoidmine. Peamisteks funktsioonideks on: edendada rahvusvahelist monetaarset koostööd, nõustada liikmesriike majandus ja finantspoliitikas, arendada rahvusvahelist kaubandust, aidates sellega kaasa liikmesriikide majanduse arengule, aidata säilitada valuutade ning vahetuskursside stabiilsust, toetada liikmesriike maksebilansi ajutise puudujäägi korral krediidiga. Tegevus (2)
Olukorda kasutasid ära kommunistid, kes viisid Itaalia veel raskemasse olukorda. Kommunistidele astus Itaalis vastu töötuid koondanud fasistide liikumine. Liikumise juhiks oli Benito Mussolini. Ta lubas taastada riigis korra ja Itaalia võimususe. Oluliseks peeti rahva kui terviku heaolu. Üksikisiku roll oli tähtsusetu. Kuigi väljaspoolt paistis Mussolini Itaalia 1930-datel väga muljetavaldav, siis tegelikkuses ei suutnud Mussolini Itaaliat selles kehvas olukorras aidata. Majanduskasv oli madal ja agressiivne välispoliitika ammendas Itaalia vähesed ressursid lõplikult. Peale sõda hakkasid rahulolematud koonduma Natsionaalsotsialistlikku Saksa Töölisparteisse, mille juhiks oli Adolf Hitler. Pärast võimuhaaramiskatset Münchenis suruti mässukatse maha ja Hitler määrati vangi- kirjutas teose ,,Mein Kamp". Oma raamatus kuulutas Hitler Saksamaale suurt tulevikku. Selleks tuli tühistada Versailles´ rahu ja teised lepingud
tootjahinnaindeks- Eestis valmistatud tööstustoodete hindade muutus(hinnad käibemaksu ja aktsiisita) Ekspordihinnaindeks - iseloomustab Eestist välja veetavate hindade arengut Impordihinnaindeks - iseloomustab Eestist sisse veetavate hindade arengut 10. Majandusarengu planeerimine Majanduspoliitika eesmärgid: Kõrge tööhõive ehk võitlus tööpuudusega Hindade stabiilsus ehk võitlus inflatsiooniga Kõrge ja püsiv majanduskasv Õiglane sissetulekute jaotus 11. Rahapoliitika Rahapoliitika tegeleb raha väärtuse säiltamise ehk rahalise stabiilsuse tagamisega Eesti rahapoliitika baseerub valuutakomitee süsteemil Valuutakomitee- rahasüsteem, riigi keskpanga võimalused teostada rahapoliitikat on väga piiratud Fiskaalpoliitika Püüab toetada riigi majanduse arengut ja vähendada tööpuudust 12. Maksukoormus: Näitab maksude osatähtsust riigi majanduselus ning seda väljendatakse riiklike
8. Majanduspoliitika on abinõude ja meetodite süsteem, mida rakendatakse majanduse ja poliitiliste eemärkide saavutamiseks. Riik sekkub majandusse: · seadusandluse kaudu · otsese majandus tegevuse kaudu · majandusse maksude kehtestamise ja kogumisega · turumajandus kaitseb riiki keskkonna saastamist ja ressursside raiskamiste eest 9. Majanduspoliitika eesmärgid · kõrge tööhõive · hindade stabiilsus · kõrge ja püsiv majanduskasv · õiglane sissetulek 10. Riigieelarve riigi ühe aasta raha, sissetulekute ja väljaminekute plaan, mille alusel kasutavad institutsioonid ja Vabariigi Valitsus riigile laekuvat raha poliitikate elluviimiseks. 11. Riigieelarve tasakaalu korral on tulud ja kulud võrdsed. Eelarve ülejäägi korral ületavad tulud kulusid. Eelarve puudujäägi korral ületavad kulud tulusid. 13. Kaudne maks on toote või teenuste hinnas sisalduv ja tarbija poolt kinni makstud maks. aktiisimaks
mitmesugused kvoodid. IMF Rahvusvaheline Valuutafond on rahvusvahelise rahasüsteemi stabiilsuse tagamisega tegelev organisatsioon, mille loomises lepiti kokku 1944. IMF loodi 1945. aastal Bretton Woodsis toimunud rahvusvahelisel rahanduskonverentsil. Rahvusvahelise Valuutafondi peakorter asub Washingtonis Ameerika Ühendriikides. Kuni 1970. aastateni oli esiplaanil rahvusvahelise kullastandardi säilitamine. Praegu on Valuutafondi prioriteetideks jätkusuutlik ja stabiilne majanduskasv ning finantskriiside ärahoidmine. Valuutafondil on kokku 188 liikmesriiki. Eesti liitus fondiga 26. mail 1992. WTO Maailma Kaubandusorganisatsioon on rahvusvaheline organisatsioon, mis reguleerib riikide omavahelist kaubandust. Maailma Kaubandusorganisatsioon loodi 1995. aastal Üldise Tolli- ja Kaubanduskokkuleppega ühinenud riikide baasil. Maailma Kaubandusorganisatsioonil on 157 liikmesriiki ja 28 vaatlejaliiget, kellest enamik taotleb liikmestaatust. Vastavalt
Majanduskriis lemaailmne majanduskriis ehk Suur Depressioon Ü Ülemaailmne majanduskriis ehk Suur Depressioon oli Teisele maailmasõjale eelnenud aastakümnel maailma haaranud majandussurutis, mis enamikus riikides sai alguse 1929. aastal, pärast 29. oktoobri börsikrahhi Ameerika Ühendriikides. Suur depressioon oli pikim majandussurutis 20. sajandil. 1929. aastast kuni 1933. aastani suurenes tööpuudus Ameerika Ühendriikides 3 protsendilt 25-ni. Paljud kaotasid oma töö- ja elukoha. 1929. aasta 29. oktoober sai tuntuks musta teisipäevana. Tol päeval kukkus New Yorgi aktsiabörs 11,7%. Majandusajaloolased on otsinud suure depressiooni põhjusi, kuid ühest vastust ei ole leitud. Palju olulisem on küsimus: mis võimendas majandusliku languse katastroofini. Kõik rahaga tegelevad institutsioonid tõotasid ometi majanduslikku kasvu pikas perspektiivis. Ühest vastust, miks suur depressioon puhkes, pole l...
-Teadus: teadlaste poolt konstruktide loomine, mõõtmine, debatt -Meie - uurime konstrukte, mis kirjeldavad inimese/ühiskonna muutumist: muutus, kasv, areng, progress, moderniseerumine, innovatsioon. Rõhk arengul, teised taustaks. Sotsiaalne muutus: -Kõige üldisem osutus ühiskonnas toimuvatele muutustele -Ilma hinnangulise vektorita -Haarab kõiki sotsiaalelu valdkondi Kasv (growth) – kvantitatiivne muutus/suurenemine, mõõdetav suurus -Rahvastiku kasv, majanduskasv, lapse kasvamine, taimekasvatus, kasvuhoone, kasvuraskused ... -Kasv ja kasvatamine. Kasvatusteadused -Sotsiaalteaduslikus kontekstis: kasv osutab inimese füüsilisele ja vaimsele küpsemisele (täiskasvanuks saamine), koosluse suurenemisele (rahvastiku kasv), tegevusmahu suurenemisele (majanduskasv) … -Kasv – valdavalt kvantitatiivselt mõõdetav “suurenemine” -Kasv on muutus, aga ei pruugi olla areng. Muutus ei pruugi olla areng aga võib olla kasv. -Areng on muutus ja võib olla kasv
Sest ei ole olemas sellist meediakanalit, milles saaks vaidlustada erinevaid inimesi ära kasutavaid reklaamikampaaniaid, suured telekanalid eelistavad inimesi lollitavaid reklaame tegelikkust näitavatele ning ei lase viimastel endale eetriaega osta. 10. Millised on kaks majandusteooria koolkonda, millest Lasn räägib, millised on mõlema koolkonna põhiseisukohad? Ekspansionism- arusaam, mille kohaselt päästab majanduskasv kogukonna nii headel kui ka halbadel aegadel; väidavad, et majanduskasv on kõigi hädade lahendus ning leiavad, et see võiks jätkuda lõputult. Ökoloogiline majandus- lähtub ökoloogilisest maailmapildist; näevad ette maailma hävingut ja on seisukohal, et edasine ekspansioon viib meid lootusetusse ajajärku ning hävinguni. 11. Millised on ekspansionistliku vaatega seonduvad probleemid? Puudub täpne mõõtevahend, millega mõõta majanduslikku progressi; SKP kasutamisel
Otepää Gümnaasium Laura Meigas RAHA AJALUGU referaat Otepää 2017 1 SISUKORD Tiitelleht……...………………………………………………………………………………...1 Sisukord……...………………………………………………………………………………...2 Sissejuhatus……..……………………………………………………………………………..3 2. Raha Ajalugu……..…………………………………………………………………………4 2.1 Raha tekkimine……….…………………………………………………………………..4 2.2 Esimesed mündid…………….……………………………………………………….…..4 2.3 Ühisrahad ajaloo vältel……….…………………………………………………………..5 2.4 Kullastandard………………….………………………………………………………….5 2.5 Bretton Woods……………….…………………………………………………………...6 2.6 Rahvusvaheline valuutafond……..……………………………………………………….6 2.7 Elektrooniline raha………………..……………………………………………………....6 2.8 20. sajandi vääringud Euroopas…………..………………………………………………7 2.9 Euro kasutuselevõtt…………………....…..…………………………………………….....
· Albaania,Portugal,Poola,Leedu · Kuigi väljastpoolt paistis mussolini mujetavaldav,ei · Majanduskriisijärgselt: suutnud siiski ta Itaaliat kehvas olukorras aidata: Austria,Läti,Eesti,Bulgaaria,Kreeka,Rumeenia majanduskasv oli madal,agressiivne välispoliitika ammendas itaalia ähesed ressursid lõplikult. Totalitaarne riik: Natsionalism Saksamaal: · Võim on koondatud ühele juhile ja tema sõltlastele · Peale sõda hakkasid rahulolematud koonduma
erinevad poliitilised vaated (lääs-ida). 2. erinevad riigikorraldused. 3. riigisisesed omavahelised võimuvõitlused (nt. Valge revolutsioon). 4. piiriprobleemid. ÜHENDAS: usk, keel, mineviku ühine riik, kalifaad. KONSERVATIIVNE REVOLUTSIOON Reagan, Thatcher. Sotsiaalprogrammide vähendamine, maksude alandamine, et tõsta ostujõudu, inflatsiooni vähendamine, ametiühingute osakaalu vähendamine, toetati eraettevõtlust, konkurentsi tõstmine. TULEMUSED: inflatsioon vähenes, algas majanduskasv, uued töökohad, elujärg paranes, raha stabiliseerus. PINGELÕDVENDUS suhete normaliseerumine Ida ja Lääne vahel. Kuna üliriigid olid kurnatud ja vajasid taastumist 1970.-datel. Ametlikuks alguseks SRP lepingud. HELISINGI PROTSESS pingelõdvenduse sümbol Euroopa julgeoleku ja koostöönõupidamine ehk Helsingi protsess. Algas 1973 ja lõppes 1975 1. aug kui allkirjastati lõppdokument. See koosnes 3 osast: I Euroopa julgeolek. II teadus-,
suutnud majanduslikult enam usaga võistelda. Jaapan 1951.aastani USA okuoatsioon Jaapanis , San Fransisco rahuleping. maareform(kaotati suurmaaomadus , anti talupoegadele maad). suuretevötete (dzaibatsude) tegevuse piiramine. 1946 Jaapani pöhiseadus(meie , jaapani rahvas, toimides parlamenti seaduslikul viisil valitud esindajate jaudu). Pöhiseaduslik monarhia , keisri öigusi piirati. mitmeparteiline parlamentaarne demokraatia. 1960 körge koht tööstustoodangus. kiire majanduskasv 1950-60( Jaapani majandusime). 1970 energia- ja majanduskriis. piirati tööstusharusid. eelistati teaduse saavutustel pöhinevaid alasid , mis 1970 muustus keskonna saatamise pärast suureks probleemiks. praegu on jaapan hästiarenenud riik. edusammude taga on rande kord ja jaapanlaste pingeline töö , riiklik poliitika, jaapan ei pea tegema suuri kaitsekulutusi. 1951 sölmiti usa-ga julgeolekupakt , mille alusel USA söjaväebaasid on jaapani territooriumil. Peale 2.MS oli välispoliitika
INIMPOPULATSIOON Säästev areng ei kahanda eluks hädavajalike ressursside, nagu puhas õhk ja vesi, kättesaadavust need säilivad ka tulevastele põlvedele. Taastumatuid ressursse tarbitakse nii, et need ei ammendu enne, kui tööstus ja tehnoloogia on suutelised asendama need teiste ressurssidega. Taastuvaid ressursse kasutatakse samuti nii, et nende varud ei lõpe. Kõik see nõuab märkimisväärset ressursikasutuse vähendamist globaalsel tasandil ning olemasolevate ressursside jagamist. Selline areng tagab tootmise ja tööhõive praegustele ja tulevastele põlvedele, turvalised ja rahumeelsed elamistingimused ning kultuurilise ja bioloogilise mitmekesisuse austamise. Kogu tulevane areng peab olema säästev toetamaks kasvavat inimpopulatsiooni ning samal ajal taastamaks ökoloogilist terviklikkust. Agenda 21 kohaselt peaksid riigid oma vajadusi ja võimalusi arvestades seadma pikaajalised arengusuunad, mis põhineksid üldiste lähtekohtadena vajadu...
ASEAN Kagu-Aasia Assotsiatsioon. Loodi 1967 ning eesmärgiks on liikmesriikide majanduslik, sotsiaalne ja kultuuriline koostöö. Liikmed: Filipiinid, Indoneesia, Malaisia, Singapur, Tai, WTO Maailma kaubandusorganisatsioon- 1995, Eesti liitus 1999. a. Reguleerib riikidevahelist kaubandust, 151 liiget IMF Rahvusvaheline valuutafond 184 riiki, Eesti alates 1992. a. Pioriteediks on jätkusuutlik ja stabiilne majanduskasv ning finantskriiside ärahoidmine. Maailmapank e. Rahvusvaheline rekonstrueerimis- ja Arengupank IBRD Loodi koos IMF'iga 1945. Arengumaade majanduse edendamine, annab pikaajalisi laene, majanduse arendamise programme jms TURISM On Euroopas kõige enam turism arenenud? Teenindus heal tasemel, EURO, kultuuriväärtused, turismiatraktsioonid, ajalugu, · Enamik turiste külastab sihtkohti oma regiooni sees 77,7%
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
