151 dividend osatulu 152 dividend yield aktsiatulu 153 doble entry booking kahekordne kirjendamine 154 donate annetama, kinkima 155 earings sissetulek, palk, tasu 156 earnings puhaskasum 157 economic criteria täitma nõutud majanduskriteeriume 158 economic fallacy majandus eksitus 159 economic forecasting majandusprognoos 160 economic growth majanduskasv 161 economic results majandusnäitajad 162 economizing säästlik 163 economy majandus 164 embezzle kõrvaldama, varastama 165 employee's rights töötaja õigused 166 employer tööandja 167 employment agencies tööbürood 168 engage palkama, tööle võtma 169 enterprise suurettevõte 170 entrepreneur ettevõtja
Luise Tiks 500 Marko Rõõmusoks 500 Juhtkond Siimu Rom - juhatuse liige. Marko Rõõmusoks juhatuse liige. 3. ETTEVÕTLUSKESKKOND JA TOOTMISHARU 4 3.1. MUUTUSED ETTEVÕTLUSKESKKONNAS (võimalikud väliskeskkonna muutused lähema 3 aasta jooksul ning nende mõju äriprojektile) Võimalike konkurentide tekkimine - negatiivne mõju. Võimalik üleüldine majanduskasv - positiivne mõju. 3.2. TEENUSEHARU ARENGUSUUNAD (võimalikud muutused tootmisharus (uued tooted, tehnoloogiad) lähema 3 aasta jooksul ning nende mõju äriprojektile, ekspertide ja turuliidrite arvamused) Teenusepakkumine jääb üldjoontes samaks. Muutustest võiks välja tuua tehnoloogia arengu- nutitelefonide hind muutub odavamaks, mistõttu nutitelefonid muutuvad ka koolilastele kättesaadavamaks ning meie teenuse kättesaadavus kasvab. Võivad tekkida ka uued multimeedialahendused,
65. Milliseid meetmeid kasutada eutrofeerunud veekogu seisundi parandamiseks (nimeta vähemalt 3)? Vee keemiline töötlemine Veekogu aereerimine Veekogu sisse- ja väljavoolu reguleerimine Põhjamuda eemaldamine Veekogudes vohavat taimestikku saab niita ja välja vedada 66. Nimeta vähemalt 3 joogivees reguleeritavat ainet ning kirjelda nende mõju tervisele 67. Säästva arengu põhimõte PÕHIMÕTE tänane majanduskasv ja inimeste heaolu suurenemine ei tohi toimuda järeltulevate põlvede ja keskkonna arvelt 68. Ressursikasutuse põhimõtted säästva arengu korral ei kahanda eluks hädavajalikke ressursse, nagu puhas õhk ja vesi, kättesaadavust need säilivad ka tulevastele põlvedele taastumatud ressursid ei ammendu enne, kui tööstus ja tehnoloogia on suutelised asendama need teiste ressurssidega
1) Aasta 1917 Autonoomia saavutamine. Venemaa veebruari revolut. Mõjul puhkesid rahutused. 1917. märtis Eestis. (streigid, ülekaalus vene meel ja keel) Eestimaa kubermangu kommissariks sai Jaan Poska. eesmärgiks sai autonoomia kehtestamine st. Eesti oleks olnud omavalitsus Vene riigi ees. Eesti rahvuslikud organisatsioonid koostasid ise autonoomiaseaduse eelnõu ja esitasid ise seaduse eelnõu ja esitasid selle kinnitamiseks Ajutisele Valitsusele. Surveavaldamiseks valitsusele korraldasid Petrogradis elavad eestlased 26.märtsil 1917 võimsa meeleavalduse. Ära hirmutatud AV kinnitaski Eestile omavalitsuse andmise seaduse 30. märts 1917. Seaduse kohaselt: *P.E ja L-E ühendati ühtseks Eestimaa kubermanguks. Komissariks sai J. Poska. *valiti rahvaesindus-Maapäev e. Ajutine Maanõukogu ja selle juurde organ Maavalitsus. (K. Päts) Bolševikud e enamlased (VSDTP) ei pooldanud iseseisvust, kuna et see kahjustab maailmarevolutsiooni huve. Eestis oli...
Richard Wagner (1813-1883) Lapsepõlv: Wagner sündis politseiametniku Carl Friedrich Wagneri üheksanda lapsena. Kuus kuud peale tema sündi, suri ta isa tüüfusesse. Peale seda hakkas ta ema koos elama näitekirjanik Ludwig Geyeriga, kellega ta hiljem ka abiellus. 1814. aastal kolis Richardi ema koos lastega mehe juurde Dresdenisse. Richard jagas oma kasuisa armastust teatri vastu. 1821. aastal suri Richardi kasuisa. Haridus: 1820. aastal astus Richard pastor Wtzeli kooli Dresdeni lähedal Possendorfis ja sai sealt oma ladina keele õpetajalt mõningast klaveriõpetust. Peale kasuisa surma pandi Richard Dresdeni Kreuzschulesse. Sealsete õpingute eest tasus ta kasuisa vend. Aastatel 1828-1831 sai Wagner oma esimese kompositsioonialase õpetuse Christian Gottlieb Müllerilt. 1831. aasta asus Wagner õppima muusikat Leip...
EUROOPA LIIT. AJALUGU Prof Z. Bugarszki 2. loengusari oktoober 2014 EL (Euroopa Liit, ingl k. The European Union, EU) moodustati 1.11.1993 Maastrichtis poliitilise ja majandusliku liiduna Euroopa riikide vahel, millel on oma poliitika, mis puutub liikmesriikide majndust, ühiskonda, seadusi ja osaliselt julgeolekut. Mõnede jaoks on EL ülepaisutatud bürokraatia, mis viib välja raha ning kompromiteerib suveräänsete riikide võimu. Teiste jaoks on EL parim koht, kus toime tulla väljakutsetega, mille ees väikeriigid võivad seisata majanduse kasv või läbirääkimised suuremate riikidega. Vaatamata pikkadele integreerumise aastatele on siiski opositsioon jäänud tugevaks, kuid liidu loomisel on riigid lähtunud pragmaatilisest mõtlemisest. EL päritolu EL ei moodustatud ühekorraga Maastrichti lepinguga, vaid oli samm-sammuline integratsioon alates 1945.a., mil nähti arengut ja tööd, mis andsid kindluse ja tõuke järgmisele tasandile. Nii võib ö...
See seostub pingete ja ebamugavate olukordade talumisega. Ebamäärasuse taluvusega kultuurides on rangem ühiskond, inimesed sõltuvad autoriteetidest ning kodanike protestide suhtes on madal tolerantsustase. Tavakodanikud suhtuvad poliitikasse negatiivselt. Suur ebamäärasuse taluvus on Singapuris, Taanis ja Rootsis. Väikese ebamäärasuse taluvusega kultuurides on leebem ühiskond ja rohkem tolerantsust. Pärast Teist maailmasõda oli riikides, kus need kultuurid domineerivad, aeglasem majanduskasv kui suure ebamäärasuse taluvusega riikides. Ebamäärasuse taluvus on väike näiteks Kreekas ja Portugalis. Individualism/kollektivism näitab, kas kultuuris peetakse tähtsamaks üksikisiku või mõne grupi huve. Kõrge individualismiga kultuurides on ühiskonnal baseeruv sotsiaalne korraldus ja tasakaalustatud poliitilised süsteemid ning rohkem tungi vabadusele. Tähtsaks peetakse üksikisiku soove ja vajadusi. Individualistlikem maa
Lõuna-Aafrika Vabariik Ajaloo referaat Juhendaja: Koostaja: Haamaste 2009 Sisukord 1.1 Lipp................................................................................................................................... 4 1.2 Vapp..................................................................................................................................5 .....................................................................................................................................................6 II Majandus ja energia tootmine................................................................................................ 7 2.1 Mäetööstus.............................................................................................
(SKP) üle 1 triljoni naela (u 23 triljonit krooni). Kuigi Ühendatud Kuningriik on Euroopa Liidu liikmesriik ning peamine Briti majandushuvi asub seetõttu Euroopas, on riigil väga tugevad majandussidemed USA, Kanada ning mitmete Aasia riikidega. Lisaks on ajalooliselt kujunenud kaubandussuhted rohkem kui 50 endise asumaaga üle maailma. Ühendatud Kuningriigi sisemajanduse koguprodukt (SKP) jooksvates hindades oli 2004. aastal 1,8 triljonit eurot. Majanduskasv on viimasel kümnendil jäänud 2-4% vahele. Võrreldes teiste EL liikmesriikidega on Ühendatud Kuningriigi SKP inimese kohta kõrgem EL keskmisest (seda ka EL-15 suhtes). Järgnevateks aastateks oodatakse majanduskasvu mõningast aeglustumist seoses sise- ja välisnõudluse vähenemisega ja energiahindade tõusuga. Ühendatud Kuningriigi majanduse struktuur on tüüpiline arenenud riigile, kuigi teenindussektori osakaal on isegi mõnevõrra suurem, kui teistel arenenud riikidel (u 80%)
on vähendatud tekkivate jäätmete ohtlikkust. Et jäätmete ladestamist vähendada, on esmaselt oluline vähendada märkimisväärselt jäätmeteket, kasutades sealjuures tõhusamalt loodusvarasid ja muid ressursse. Selleks on oluline katkestada seosed ühelt poolt jäätmetekke ja loodusvarade kasutamise ning teiselt poolt majanduskasvu vahel, st majanduskasv ei tohi põhjustada loodusvarade kasutamise ja jäätmekoguste ning negatiivse keskkonnamõju suurenemist. Teiseks on oluline suurendada jäätmete sortimist, taaskasutamist, sh ringlussevõttu, et vähendada kõrvaldatavate jäätmete kogust miinimumini. Oluline on ka vähendada jäätmete ohtlikkust ning ohtlike ainete sisaldust jäätmetes, see ühtlasi väldib jäätmete käitlemisel õhku, vette ja pinnasesse sattuvate heitkoguste suurenemist. Meetmed (tegevussuunad):
Vastuväide deterministlikule lähenemisele: tulevik ei sisaldu olevikus. Järeldus: kuitahes ammendav info momendil olukorrast kombineerituna kuitahes heade analüüsimeetoditega ei võimalda täpselt prognoosida olukorda mingil ajahetkel tulevikus, st tulevik on määramatu. Pessimistide ja optimistide seisukohad on vastuolus selles, kus on piirid. Pessimistid ütlevad, et on olemas ülemine piir sellele, kui palju saab ressursse kasutada, sest ressursid on piiratud suurem majanduskasv ja suurem rahvastik tähendab suuremat loodusvarade kasutust ning see tähendab omakorda, et on olemas ülemine piir sellele, kui suureks majandus võib kasvada. Piiri määrab see, kui palju on võimalik ressursse ringluses taaskasutada. Optimistid lähtuvad teistest eeldustest: kui rakendatakse turumajandust ei ammendu loodusressursid. Suurem nõudlus tõstab hinda, keskkonnaseisundi halvenemine ergutab probleemide lahendamist – tehniline lahendus, keskkonna mõju = f(Rahvastik, Rikkus,
Prmaa lõhenes kaheks, põhjas saksa okupeeritud alad ja lõunas Vichy Prmaa – autoritaarne režiim, koostööd tegi Saksamaaga. Eksiilvalitsus charles de gaulleiga oli Londonis. Liitlased ja Prmaa võitsid aastal 1945, Prmaa suveräänsus oli taastatud, oli vahepealne valitsus de gaulle’i juhtimisel, taheti kollaborantidest lahti saada, naised said hääleõiguse ja tehti sotsiaalkindlustussüsteem. Peale seda tuli Neljas vabariik, kus oli majanduskasv. Oli üks NATO asutajaliikmeid, Alžeerias probleemid ja sõda. 1958 tuli Viies Vabariik, seal oli tugevam president, de Gaulle sellena, hoidis riiki koos ja proovis sõda lõpetada, Alžeeria iseseisvus aastal 1962. Külma sõja ajal oli neil rahvusliku iseseisvuse poliitika lääne ja idablokkides. Sai neljandaks tuumariigiks, parandas Saksamaaga suhteid, oldi iseseisvate riikide poolt, mitte üleeuroopalise riigi poolt. 68ndal aastal oli
Enamasti ei ole SKT ja RKT erinevused suured. 15. Lõpp ja vahetoodang: lisandunud väärtuse meetod Lisandunud väärtus tootmisprotsessis kasutatud hüviste ja tootmistegurite väärtus, mis suurendab lõpptoodangu väärtust. Lõpptoodang on lõppkasutaja (majapidamised, valitsus) poolt ostetud valmisprodukt/teenus. Vahetoodang on pooleli olev toodang, mida kasutatakse ettevõtte tootmisprotsessis lõpptoodangu valmistamiseks. 16. Majanduskasv ja majandustsükkel - Majanduskasv antud maa kogutoodangu kasv teatud perioodi jooksul. Mõõdetakse reeglina reaalse (potentsiaalse) SKP aasta juurdekasvu kaudu. Majandustsüklite all kõige laiemas tähenduses mõistetakse majandusaktiivsust väljendavate näitajate (üldjuhul on selleks majanduskasv) ajas korduvaid perioodilisi kõikumisi. Seejuures loetakse ühe majandustsükli kestuseks üldjuhul sellist
PORTFELLI INVESTEERINGUD rahapaigutus välismaistesse ettevõtetesse, alla 10%, väärtpab. MUUD INVESTEERINGUD välismaistesse pankadesse (hoiused) Millised on eeldused OVI'le? siseturu suurus ja ostujõulisus tööjõu odavus + kvaliteetsus + hulk tooraine loodusressursside eelis geograafiline asukoht transport madalad maksud ettevõttel parem tulla suhted teiste riikidega + organisatsioonid poliitiline stabiilsus majanduskasv inimesed jõuavad osta valitsuse suhtumine investeeringutesse piiramine OVI kasulikkus sihtmaale: majanduslik tõus, tootmine suureneb uued töökohad väljaõpe ostujõud suureneb maksutulu suureneb konkurent suureneb kvaliteet suureneb madal hind uued ekspordiartiklid paraneb konkurentsivõime maailmaturul + ekspordimaht suureneb kaubandusbilanss positiivsemaks Kõige negatiivsem joon: kasum ehk omanikutulu läheb riigist välja 4
(KOOL) Lõuna-Aafrika Vabariik (enda nimi) Juhendaja: (õpetaja nimi) Tallinn 2008 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 1.1 Lipp................................................................................................................................... 4 1.2 Vapp..................................................................................................................................5 2.1 Maastik..............................................................................................................................6 2.2 Kliima................................................................................................................................6 2.3 Taimestik..........................................
aastad, nii nagu selle sajandi algus Eestis, pakatasid Ameerikas optimismist. Valitses arvamus, et kiire tehnoloogiline areng toob kaasa pidurdamatu progressi ja elatustaseme tõusu. Ameeriklased ei pidanud enam üksnes unistama oma majast, oma autost, oma köögimööblist. Tänu soodsatele pangalaenudele said nad hakata unistusi ellu viima. Kas tuleb tuttav ette? Ja ettevõtted said, mõistagi, tänu soodsatele laenudele rahva kasvanud nõudlust uute asjade järele edukalt rahuldada. Tulemus: majanduskasv oli küll kiire, aga võlad kasvasid peagi üle pea. Loogiline samm, nagu nüüd Eestiski tehakse, on tõmmata kulutusi koomale, et jaksata laene tagasi maksta. Aga mis juhtub ettevõtetega siis, kui keegi ühtäkki nende kaupu, mis seni läksid turul nagu soojad saiad ja mille tootmise suurendamiseks sai ju laenugi võetud , enam osta ei taha? Juhtub see, nagu juhtus Ameerikas Suure Depressiooni hoogustudes: vabrikud ja ehitused jäid seisma. Ja inimesed jäid tööta
Majandus Vaatamata lääne rahastajate pettumusest valitsuses, majandus on väga palju laienendud. Seda on näha suurenenud turistminduses, kõrghairdus, telekommunikatsiooni ja põllumajanduse arengus. Väga oluline on tee sektor. Kenya majandus kasvas 7% rohkem 2007 aastal ja riig välisvõlg on oluliselt vähenenud. Kuid see muutus peale vadilustatud presidendivalimist detsembris 2007, sellega kaasnes kaos kogu riigis. Ida- ja Kesk-Aafrika suur majanduskasv teenindussektoris, toetas oma kiire kasvuga telekommunikatsiooni- ja finantstegevust viimase aastekümnenda jooksul. Kahjuks 75 protsenti tööjõust töötab ebausaldusväärses põllumajandussektoris, kus ei ole saavutatud toiduohtus ja paljud elanikkonnast nälgivad. Tööstus ja tootmine on väikseim sektor. Kenya on traditsiooniliselt olnud libeaarne turg, kus on minimaalselt valitsuse sekkumist ehk hinnakontrolli ja seda in näha
Majandusliku sektori tähtsus - majandussüsteem on baas, teised valdkonnad (perekonnamustrid, poliitiline organiseeritus, religioon ja haridussüsteem) on pealisehitus Konflikti roll - pidev võitlus tootmisvahendite omanike ja mitteomanike vahel – klassivõitlus • Sotsiaalne struktuur tuleneb tootmis- ja omandisuhetest(orjandus, feodaalühiskond, kapitalism) Tööjõu võõrandumine: • töölisel pole töö ja töö tulemuse ülekontrolli, tööjõudkui kaup • majanduskasv tugineb tööliste eksluateerimisel(ärakasutamisel):tööandja kasum põhineb töö tulemuste omastamisel Kauba väärtus: • Kasutusväärtus: “naturaalvorm”,kvaliteet, konkreetne • Vahetusväärtus:”väärtusvorm”,kvantiteet, abstraktne(tugineb illusioonile, et on kauba loomulik omadus;sotisaalselt loodud) • Emile Durkheim- funktsionalistliku suuna rajaja Tulenevalt linnastumisest, industrialiseerimisest ja tööjaotuse tekkest tekib
oli odav Lõuna-Itaalia tööjõud ning kapital, mis aga jättis niiviisi Lõuna-Itaalia ilma võimalusest kompenseerida majanduslikku mahajäämist. Vaatamata tohutule majandushüppele ja majanduse arengul eriti 1970-80. aastatel ning edukatele reformidele ning erastamisprotsessile 1990-ndatel nõustuvad nii rahvusvahelised kui Itaalia majandusanalüütikud ja -institutsioonid, et tänapäeva Itaalia majanduskasv on äärmiselt aeglane, konkurentsivõime pidevalt kahaneb ning reformid on pealiskaudsed. Itaalia on siiani suhteliselt protektsionistliku majandusega riik. Viimaste aastate SKT kasv on stabiilselt väike (1.8% - 2001. aastal, 0.4% - 2002.a., 1.3% - 2004.a., 0.1% - 2005.a., 1.4% - 2006 (Itaalia Statistikaamet ISTAT ennustab siiski Itaalia SKT kasvu kuni 1.8% 2006.a. lõpuks ning kuni 1.4% 2007. aastal). ISTAT andmetel oli 5
taimkatet (sega- ja laialeheline mets) pole peaaegu säilinud. Kultuurrohumaad ja põllud hõlmavad 70%, metsad (enamasti istutatud männi- või paplisalud) 8% pindalast. Rannikualadel pesitseb, talvitub või peatub läbirändel palju veelinde; suurimetajaid (hirve, metskitse, metssiga) leidub ainult rahvusparkides. ARENGUTASE Hollandi HDI on 0,953. See on suhteliselt kõrge näit. Seda tõestab ka see, et inimarengu indeksi järgi on nad maailmas 9. kohal. Majanduskasv 2007. aastal 2.8%. Inflatsioon 1.2%. Tööpuudus on 2,9%, mis on Euroopa Liidu madalaim. UNICEF on hääletanud Hollandi lasteheaolu poolest esimesele kohale. Kirjaoskamatus on alla 1%. KUULUMINE MAJANDUS ORGANISATSIOONIDESSE Holland kuulub Euroopa liitu alates 1957 aasta märtsist. WTO-sse( Maailma Kaubandusorganisatsioon). RAHVASTIK Hollandi rahvastik jaguneb järgmiselt: 1. 80.9% Hollandlased 2. 2.4% Indoneeslased 3. 2.4% Saksalsed
tööhõivest. Erasektor on tugev ja kiiresti kasvav, kuid riigil on ikka veel suur roll tööstuses, panganduses, transpordis ja kommunikatsioonides. Kõige tähtsamad tööstusharud, mis toodavad ka kõige suurema osa ekspordist, on tekstiili ja rõivatööstus, mis on peaaegu täielikult erakätes. Türgi alustas 1980. aastatel reforme, mille eesmärgiks oli üleminek stagneerunud ja isoleeritud süsteemilt rohkem erasektoril ja turumajandusel põhinevale majandusele. Tulemuseks oli tugev majanduskasv. rahvusliku koguprodukti reaalkasv on paljudel aastatel ületanud 6%. Ent majanduskasvu on katkestanud järsud langused ja finantskriisid aastatel 1994, 1999 ja 2001. Juunis 1994 kaotas töö 577 000 inimest. Tööpuudus kasvas ja aastane inflatsioon oli 100%. Tekkis stagflatsioon. Reformid on jäänud poolikuks. Eelarvedefitsiit on kasvanud ning on regulaarselt ületanud 10% rahvuslikust koguproduktist. Selle põhjuseks on olnud kõrge intressimaksete koormus, mis 2001
· Suur tähtsus ,,külmal sõjal" o Mikroelektroonika o Lennundus o Kosmosetehnoloogia o Tuumatehnoloogia · Kasvas äriteenuste tähtsus · Kõrgharidus, ülikoolid muutusid olulisemaks · Turismi- ja meelelahutustööstus · 1973 energia- ja majanduskriis o kiirendas läänes üleminekut infoühiskonnale o arenenud maade majanduskasv kahanes nullilähedaseks Tehnoloogia areng · aurumasina ja raudtee leiutamine tootmise paigutamine paindlikum · linnad kasvasid metroo, rong võimalik äärelinnast kesklinna tööle sõita · auto leiutamine tootmise paigutamine veelgi paindlikum · lennukid, hiigellaevad tõuge globaliseerumisele · maa ökoloogiline seisund halb inimesed rikuvad suurte alade keskkonnaseisundit ja raiskavad loodusvarasid, eriti fossiilkütuseid
Ta lubas taastada korra riigis ja Itaalia võimsuse. Nad pidasid oluliseks rahva heaoli ning klassihuvid allutati rahvuse huvile. Kasutati terrorit häälte kogumiseks. Mõne aastaga likvideeriti demokraatia ning kehtestati üheparteisüsteem. Majandus võeti riigi kontrolli alla, riiki organiseeriti kutsekogude ja korporatsioonide kaudu, loodi koonduslaagrid, mõrvati poliitilisi vastaseid, tsensuur ajakirjanduses Kehv olukord aga riigis jätkus, sest majanduskasv oli väike ning agressiivne välispoliitika ammendas Itaalia vähesed ressursid lõplikult. Venemaa sõjakommunism Peale kodusõja lõppu oli Venemaa täielikult laostunud. Majandus oli kokku varisenud, sest kõik ressursid läksid sõja pidamiseks. See kõik viis kriisini, mis omakorda viis rahutusteni. Olukord nõudis radikaalseid muutatusi nii majanduses kui ka poliitikas. Toimus tööstuse natsionaliseerimine ja tsentraalne jaotamine
1. Majanduskasv tähistab kitsalt reaaltulude kasvu ühe elaniku kohta. Majandusareng on defineeritav kui pikaajaline protsess,mille käigus toimub reaaltulude kasv ühe elaniku kohta,samal ajal kui absoluutse vaesuse piirist allpoolelavate inimeste arv ei kasva ning tulude jaotumine ei muutu ebavõrdsemaks. 2. Arengukontseptsioonid: Moderniseerimine-hõlmab ühiskonna majandusliku,sotsiaalse,kultuurilise ja poliitilise infrastruktuuri.Probleemid-konfliktide ja pingete kasv,riikide arengutasemete ebaühtlustumine ning vaesuse kontsentreerumine,ökoloogilised probleemid. Ökoloogiliselt säästlik areng-tähendab majandusarengu seisukohast koguhüvede maksimeerimist viisil,mis arvestaks lisaks toodetavate kaupade ja teenuste mahule ka looduskeskkonna kvaliteedi säilimist ajas.Majandussüsteem on vaid üks osa globaalsest ökosüsteemist.Majandussüsteemil läbilaskevõimel on biofüüsikalised piirid.Globaalse ökosüsteemi määramatus on suur ja seda on raske ku...
· Tootmiskulud suurenevad · Suurim probleem inflatsiooni juures on raha väärtuse langemine, sellega koos langeb ka ostujõud Nominaalne SKT ehk jooksevhinnad. Toodete maksumus antud aastal, mis arvestab ka hinnamuutuste mõju; kajastab turuhinna muutusi Reaalne SKT ehk püsivhinnad. Muutumatud baasperioodi hinnad, kaupade ja teenuste hulga reaalne kasv, mitte maksumuse kasv. Reaalse SKT kasv näitab elatusastme paranemist, selle põhjal on näha majanduskasv või langus Tootlikus suureneb aastate jookusl, sest muutub: 1) Tööjõu kvaliteet 2) Põhivarade hulk ja kvaliteet 3) Tootmistehnoloogia Tootmise taseme või kiiruse muutumisega muutuvad ka kulud Püsikulud-kulud, mis jäävad muutumatuks, vaatamata ettevõtte tootmismahule Muutuvkulud-kulud, mis suurenevad seoses tootmismahu suurenemisega Püsikulud+muutuvkulud=kogukulu Tootmise kasvuga kogukulud esialgu langevad Kui tootmine veelgi suureneb, tõuseb iga tooteühiku maksumus
Vaikse ookeani laevastik on koos baasidega amortiseerunud ja tehnika vananenud. Vene Föderatsioonil puuduvad lennukikandjad, samas kui näiteks Hiina arendavab ja ehitavab oma lennukikandjaid ning USA näitab oma korrapärast kohalolekut Vaiksel ookeanil. Venemaal on küll uue reformiga plaanis ehitada 3 uut lennukikandjat, aga on vähe tõenäoline, et ühtki järgmise kümne aastaga relvastusse võetakse. Hiina suur majanduskasv ja merejõudude arendamine on Venemaa jaoks suureks julgeolekuriskiks. 8 http://home.comcast.net/~lionelingram/MilitaryBalance_2012.pdf (12.02.13) 6 Kokkuvõttes Venemaa viib oma riigikaitses läbi hetkel suuri reforme ning suunab sinna 4% oma sisemajanduslikust kogutoodangust, aga Vene Föderatsiooni relvajõud on Lääneriikidest oma arengus maha jääund. Probleemid on vananenud ja laguneva tehnikaga, teenindustoetus üksustega ning puudus kvalifitseeritud inimestest
REGIONAALNE KIHISTUMINE Referaat Tallinna Ülikool 1. SISSEJUHATUS Selle essee pealkiri on ,,Regionaalne kihistumine", ehk eesmärk on analüüsida, kuidas on Eestis ligipääs hüvedele ja sotsiaalne positsioon piirkodlikult jaotatud. Autor vaatleb erinevaid muutusi ühiskonnas enne ja pärast Majanduskriisi. Põhjuseks, miks autor on võtnud selle ajavahemiku on sellepärast, et majandustõus ja majanduskriis põhjustasid muutusi regiooniti erinevate hüvede kaudu. See essee uurib, missugused on olnud erinevad muutused ühiskonnas ja mida need on kaasa toonud. Selles essees püstitan järgmised küsimused: Missugused erinevused/sarnasused olid regiooniti majanduses, enne majanduskriisi ja pärast majanduskriisi? Kas toimus muutusi? Essee on tehtud kahes ajas, esmalt võrdlen kõiki punkte enne majanduskriisi ja seejärel peale majanduskriisi. Alustan ajast, mis valitses meil enne majanduskriisi, kus Eestis...
(suhe SKP-sse) 1,3 4,0 6,6 8,9 5,8 1,9 14, 14 5,3 9 7 Kaupade ja teenuste impordi kasv - (suhe SKP-sse) -1,3 3,7 6,8 6.9 8,7 9,4 3,8 15, 17 -2,9 7 2.1 Majanduskasv Rootsi majandus kasvas 2011. aasta esimeses ja teises kvartalis hüppelise kiirusega. Aasta teist poolt iseloomustas aga kasvutempo aeglustumine, mistõttu aastane SKP kasv oli 3,9% - mõnevõrra väisem kui aasta alguse prognoosid lubasid. 2012.aasta kasvas SKP 1,2%. Keskmine SKP tõus ajavahemikus 1993 kuni 2012 oli 0,67%. Kõige kõrgem SKP tõus oli 2010.aasta märtsis 2,3% ning kõige madalam -3,9% 2008.aasta detsembris. 2011
Riik muudab ka sissetulekute jaotust ühiskonnas, maksustades ühtesid majandussubjekte, kuid samal ajal makstes toetusi teistele. Majanduspoliitika abil suunab riik majanduse kui ka terviku edendamist, toetades majanduse arengut või vältides sotsiaalselt ebasoovitavaid nähtusi, alandades tööpuudust ja inflatsiooni. Majanduspoliitika eesmärgid: - kõrge tööhõive ehk võitlus tööpuudusega - hindade stabiilsus ehk võitlus inflatsiooniga - kõrge ja püsiv majanduskasv - õiglane sissetulekute jaotus. Nende täitmiseks tuleb kujundada järjepidev majanduspoliitika. 3.Riigi institutsioonid ja riigiasutuste iseloomulikud tunnused Tänapäeva riigile tunnuslik valitsemisinstitutsioonide süsteem on kujunenud sajanditepikkuse arengu tulemusel. Ühiskonnas ja valitsemises toimub tööjaotus, s.t ülesannete jaotamist institutsioonide vahel. Juba Rooma Vabariigis kujunes välja iseseisev kohus seaduslikkuse järelevalve institutsioon
Uurimistöös kirjutan lähemalt palga kiirest kasvust,selle põhjustest ja tagajärgedest. Niisamuti kirjutan töö tootlikkusest ja tööturust ning tööjõu kiirest kasvust. Eesmärkideks on välja uurida ,mis põhjustab palga kiirest kasvu ja mis võivad olla selle tagajärjed. Niisamuti on eesmärgiks uurida põhjuseid ja tagajärgi töö tootlikkused,tööturu ja tööjõu kiire kasvu kohta. TÄHTSAMAD ARENGUSUUNAD 2013. AASTA 2013. aasta esimesel poolel Eesti majanduskasv aasta arvestuses aeglustus. Tööturgu see tuntavalt ei mõjutanud, sest aeglustumine ei olnud tegevusalade lõikes laiapõhjaline ning majandusarengu mõju jõuab tööturu näitajatesse viitajaga. Nõrgast majanduskeskkonnast hoolimata oli hõive kasv tempokas, isegi kui arvestada tööealise elanikkonna loomulikku kahanemist ja välisrännet, mis selle aasta tööturu statistikas veel ei kajastu. Kiirenes ka palgakasv, mis viitab suurenevale tööjõu puudusele. Töötuse määr on langenud
Valdav osa on valge vähemuse, maailma ühe jõukama kodanluse käsutuses, muude rahvastikurühmade elatustase on arenenud maade keskmisest madalam. Minevikus võimutses Inglise kapital, pärast II maailmasõda on tugevnenud kohaliku suurkodanluse ja seda toetava monopolistliku riikliku sektori seisund. Sõltuvus välis-, eelkõige Inglise ja USA kapitalist, püsib. USA omab osa auto-, naftatöötlemis- ja elektroonikatööstusest. Tänu USA kapitali toetusele on ka LAVi majanduskasv viimase kümne aasta jooksul olnud märgatav. LAV on saavutanud makromajandusliku stabiilsuse taseme, mida pole riigis palju aastaid enam nähtud. Sellised eelised loovad võimalused reaalseks sotsiaalteenuste kasvuks ja kulude ja riskide vähendamiseks investorite jaoks. LAVi majandus on tugevam, kui viimase 20 aasta jooksul. See on kasvanud ja jätkab eeldatavalt tõusu ka järgnevatel aastatel. Äritegevuse kindlustunne on tugev, investeerimine ja töökohtade loomine kogub hoogu
Innovatsiooni toetamine (patendid, autoriõigused). • K.Marx: kuidas mõistis sotsiaalse muutuse seaduspära ning ühiskonna struktuuri põhiolemust; milles seisneb tööjõu võõrandumine; väärtuse käsitlus; kriitika Konflikt annab tõuke sotsiaalseks muutuseks. Igale ühiskonnale on iseloomulik polariseerumine klasside vahel, tulenevalt tootmissuhete iseloomust (feodaal-talupoeg, kapitalist-tööline …) Võõrandumine – majanduskasv tugineb tööliste ekspluateerimisele, tööjõud kui kaup. Kriitika – Majanduslik deteriminism – ei olda nõus, et majandus määrab kogu ühiskonna arengu; alahindab mitte-majanduslike huvide rolli; ei suuda prognoosida ühiskonna arengut • Durkheim: mehhaaniline ja orgaaniline solidaarsus, anoomia Mehhaaniline solidaarsus – individuaalsed erinevused on väikesed, ühised ideed on intensiivsemad ja arvukamad kui individuaalsed,
Struktuuritoetused aitavad tasakaalustada ja ühtlustada Euroopa Liidu liikmesriikide arengut ning tõsta see läbi Euroopa Liidu kui tervikliku majanduspiirkonna konkurentsivõimet maailmaturul.[1] Liikmesriikidele jagavad struktuuritoetusi Euroopa Regionaalarengu Fond (ERF) ja Euroopa Sotsiaalfond (ESF) ning lisaks ka Ühtekuuluvusfond (ÜF).[2] Kui siiani on eurotoetuse abil korda tehtud suur osa riigi baastaristust - lihtsustatult teed, hooned ja torud - siis uuel perioodil on keskmes tark majanduskasv, inimeste heaolu ning töö- ja elukvaliteedi tõstmine. Eesti suunab eurotoetust hariduse, tööhõive, majanduse, keskkonna ja energeetika, transpordi ja infotehnoloogia arendamiseks. Jaguneb 12 prioriteediks: 1. Ühiskonna vajadustele vastav haridus ja hea ettevalmistus osalemaks tööturul 2. Sotsiaalse kaasatuse suurendamine 3. Tööturule juurdepääsu parandamine ja tööturult väljalangemise ennetamine 4. Kasvuvõimeline ettevõtlus ja seda toetav teadus- ja arendustegevus 5
Analüüsi kummagi eeliseid ja puuduseid. Poliitilised ideoloogiad Ideoloogia: Ideoloogia- sotsiaalse kogemuse alusraamistik (institusionaalses, teoreetilises ja praktilises võtmes) ül: seletamine, hindamine, õigustamine, orienteerumine, programmeerimine, mobiliseerimine, mõtteline korrastatus. Institusioonilises võtmes vaaldub vaid erakonnaperedes Parem- ja vasakpoolsus (Laver & Hunt): suhtumine avalikku omandisse, positiivne, sotspoliitika, avalikud eenused vs madalad maksud, keskkond vs majanduskasv Liberalism- individualism, vabadus, ratsionaalsus, õiglus, sallivus ja mitmekesisus Klassikaline lib- valimisõigus, paremlib- keskendub negatiivse vabaduse käsitlusele majanduses, sotsiaallib- positiivse vabaduse idee. -Sots ebavõrdsuse vähenemine Sotsialism- kogukond, koostöö, võrdsus, ühiskondlik klass, ühisomand. Protest vaesuse vastu. –ük kui konflkt, üh kui koostöö. Klssivõtlus, protest vaesuse vastu, usk võrdsusesse kui edasiviivasse jõusse
Majandusliku sektori tähtsus - majandussüsteem on baas, teised valdkonnad (perekonnamustrid, poliitiline organiseeritus, religioon ja haridussüsteem) on pealisehitus Konflikti roll - pidev võitlus tootmisvahendite omanike ja mitteomanike vahel – klassivõitlus • Sotsiaalne struktuur tuleneb tootmis- ja omandisuhetest(orjandus, feodaalühiskond, kapitalism) Tööjõu võõrandumine: • töölisel pole töö ja töö tulemuse üle kontrolli, tööjõud kui kaup • majanduskasv tugineb tööliste ekspluateerimisel(ärakasutamisel):tööandja kasum põhineb töö tulemuste omastamisel Kauba väärtus: • Kasutusväärtus: “naturaalvorm”, kvaliteet, konkreetne • Vahetusväärtus: ”väärtusvorm”, kvantiteet, abstraktne(tugineb illusioonile, et on kauba loomulik omadus; sotsiaalselt loodud) • Emile Durkheim- funktsionalistliku suuna rajaja Tulenevalt linnastumisest, industrialiseerimisest ja tööjaotuse tekkest tekib sotsiaalne
Seminaritöö-1 - ajapiirang 90 minutit Katse 1 ülevaade Alustatud pühapäev, 6. november 2011, 15:51 Lõpetatud pühapäev, 6. november 2011, 16:56 Aega kulus 1 tund 5 minutit Punktid 41/60 Hinne 68.3 out of a maximum of 100 (68%) Question1 Punktid: 1 Majandusteadus on majandussubjektide käitumise seletamise viis, mis lähtub eeldusest, et inimestel on eesmärgid ja nad otsivad õigeid teid nende saavutamiseks. Vastus: Õige Vale Õige Selle esituse hinded 1/1. Question2 Punktid: 1 Punktis, mis asub võimaliku tootmise piirist ülevalpool, kasutab ühiskond oma ressursse ebaefektiivselt. Vastus: Õige Vale Väär Selle esituse hinded 0/1. Question3 Punktid: 1 Kui kauba B nõudluskõver nihkub paremale, kuna kauba A hind alanes, siis on A normaalkaup ja B inferioorne kaup. Vastus: Õige Vale Õ...
Seda süsteemi nimetatakse jaapani keeles keiretsu. Teiseks iseärasuseks on kuni viimase ajani olnud linnaelanikkonna eluaegne tööhõive. Samas ettevõttes, kuhu noor inimene pärast hariduse omandamist tööle asus, oli talle tagatud töökoht kuni pensionile minekuni. Kolm aastakümmet säilitas Jaapan erakordselt kiiret majanduse kasvutempot: 1960. aastatel oli see keskmiselt 10%, 1970-ndatel 5% ja 1980-ndatel 4% aastas. 1992–1995 aeglustus majanduskasv tunduvalt, sest hakkasid ilmnema 1980. aastate lõpul esinenud üleinvesteerimise järelmõjud ning aktsia- ja kinnisvaraturul toimunud spekulatiivse hinnatõusu tagajärjed. Valitsuse eelarve- ja rahanduspoliitika ning madal inflatsioon kergitasid 1996. aastal majanduse kasvutempo 3,9%-ni, kuid 1997. aastast alates on Jaapani majandus olnud depressioonis raskuste tõttu pangandus- ja kinnisvarasektoris, mida süvendasid äristruktuuride ja tööturu jäikus. 1999
kas seeläbi ühiskonna heaolu suureneb või väheneb. Maailmapank on ühiskonna tasakaalustatud ja jätkusuutliku arengu mõõtmisel aluseks võtnud rahvusliku rikkuse kontseptsiooni, kus hindamisel arvestatakse lisaks toodetud kapitalile ka inim- ja looduskapitaliga. Heaolu ja rahvusliku rikkuse muutuse hindamiseks ajas on Maailmapank võtnud kasutusele jätkusuutlik säästmismäära indikaatori, mis näitab: mille tulemusena või mille arvel majanduskasv toimib, s.t kuidas rahastatakse riigi arenguprotsessi ja milline on majanduskasvu alternatiivkulu (keskkonna saastamine, muutused inimressurssides). Rahvusliku rikkuse kontseptsioon ja jätkusuutlik säästmismäär ning seda mõjutavad tegurid võimaldavad luua loogilise ja süsteemse raamistiku erinevate valdkonande vaheliste seoste ning ühiskonna juhtimisprotsessis ja poliitikate kujundamisel tehtavate kompromisside hindamiseks
EE. (2007). Saksamaa rahvastik. http://entsyklopeedia.ee/artikkel/saksamaa_rahvastik Kuddo A. & Laas K. (2007). Rahvuskoosseis Eestis. http://entsyklopeedia.ee/artikkel/rahvuskoosseis_eestis Ots A. (2014). Sündimustrendi muutused Eestis. https://blog.stat.ee/tag/sundimus/ Statistikaamet. (2017). Tööjõus osalemise määr viimase 20 aasta kõrgeim. https://www.stat.ee/pressiteade-2017-087 Välisministeerium. (2016). Majandus. http://vm.ee/et/majandus-13 Statistikaamet. (2017). Majanduskasv kiirenes II kvartalis veelgi. https://www.stat.ee/pressiteade-2017-093 Välisministeerium. (2017). Saksamaa. http://vm.ee/et/riigid/saksamaa? display=relations Lohn-info. (2016). Sozialversicherungsbeiträge 2016. https://www.lohn- info.de/sozialversicherungsbeitraege2016.html Algo L. (2017). Käibemaks Eestis ja Soomes. https://www.isolta.ee/kaibemaks-eestis- ja-soomes Riigi Teataja. (2002). Maksukorralduse seadus. https://www.riigiteataja.ee/akt/122122011038 Raamatupidaja.ee. (2005)
kaupu ja teenuseid ning millega koormatakse igat müügietappi, vähendades maksukohustust eelmistel etappidel makstud maksu võrra; olemuselt tarbimise ja kulutuste maks 39. Majandus – inimtegevus, mille eesmärk on tagada inimestele vajalike kaupade ja teenuste tootmist, vahetust, jaotust ja tarbimise võimalust; ühiskonna toimimise allsüsteem, mis tuleneb valikutest, mida teeme tarbijana, töötajana, ettevõtjana või riigiametnikuna. 40. Majanduskasv – tootmismahu suurenemine; täpsemini riigi hüviste tootmise suurenemist mingil kindlal perioodil 41. Majanduskriis – kogu majandust või mõnda selle haru perioodiliselt haarava tootmise, turustamise ja rahaliste suhete järsk terav häirumine 42. Majandustõus – majanduse toibumisperiood 43. Mikroökonoomika – majandusteaduse osa, mis uurib ettevõtete ja tarbijate käitumist turgudel 44. Makroökonoomika – kogumajanduses toimuvate protsesside analüüs ja
Tegelikus elus ei pruugi see alati nii olla, sest otsuste tegemist mõjutavad hetke emotsioonid (isiklik sümpaatia, mood jpm). Olukorras, kus vahendid on piiratud ja võimalikke kulutamisviise palju, peab igaüks otsustama, mida ta oma vahenditega peale hakkab. Majanduse moodustavad kõigi (üksikisikud, perekond, ettevõtted) valikud tervikuna. Makroökonoomika - uurib kogu majandust puudutavaid üldisi küsimusi (riigi tootmise tase, majanduskasv, hinnatõus, töötuse tase jms). Mikroökonoomika - uurib üksikisikute, perekondade ja ettevõtete valikuid. Valikuid tehes tuleb vastata majanduse kolmele põhiküsimusele: mida, kellele ja kuidas. 1. Mida? Toota tasub kaupu ja teenuseid, mida vajatakse ja mille eest ollakse nõus maksma. Eestis Eesti turu jaoks riisi söömise pulki tõenäoliselt toota ei ole mõtet. 2. Kuidas? Kas kaevata kümne meetri pikkune kraav kümne mehe ja kümne labidaga või rentida ekskavaator? Kõik
raskusjõu mõjul diferentseeruma: tekkisid tihedamad ja hõredamad kontsentrilised vööndid. Esimene organism- põlvnevad varajastest ainuraksetest. Bakterite, arhede ja eukarüootide lahknemine. Käsnade ürgsematest loomadest. Geokronoloogia. 1) ARHAIKUM (Ürgeoon) 2) PROTEROSOIKUM (Agueoon) 3) FANEROSOIKUM (vanaaegkond) Kambrium, Ordoviitsium, Silur, Devon, Karbon, Perm, (keskaegkond) - Triias, Juura, Kriit, (uus aegkond) - Paleogeen, Neogeen, Kvaternaar. Säästev areng. Tänane majanduskasv ja inimeste heaolu suurenemine ei tohi toimuda järeltulevate põlvede ja keskkonna arvel. Kõige olulisemaks tuleb, aga pidada mitmekülgset, looduse seoseid mõistvat ja loodust väärtustavat haridust, mis suurendab inimeste valmisolekut arukateks otsusteks ja tegudeks igal tasandil. Maa siseehitus. Sisetuum, välistuum, vahevöö, astenosfäär, maakoor. Litosfäär. On maa väline tahke kivimkest. Ligi 3600 eri liiki mineraale eelkõige räni ja hapniku baasil. Ookeaniline maakoor
abirahadest ja saaksid tagasi osa inimväärikusest, mis kaasneb tehtud tööga. Tavaline töötaja ei peaks kartma, et ta endale uut tööd ei leia. Ta ei pruugi mõnda aega leida sama tulusat tööd, kuid vähemalt leiab ta endale uue töö kiirest. Ja mitte ainult ühe vaid mitu, mida saab korraga pidada kui soovib kõrgemat sissetulekut. Hirmu kadumine tähendaks ka vabatahtlikumat suhet tööandja ja töövõtja vahel ning palgaläbirääkimistel isegi tugevamaid trumpe töövõtjale. Kui majanduskasv aeglustub ja paralleelselt tõstetakse ka miinimumpalka, siis ei ole põhjust imestada, et ka ametliku palgata inimeste hulk tõuseb. Tööta jäänud inimestele tuleb selgitada, et tööandja maksaks talle meelsasti sama palka edasi, kuid tulenevalt seadusest ei ole tal õigust seda teha. 9 KASUTATUD KIRJANDUS 1. Eesti Statistika. Võrgulehel http://pub.stat.ee/px-web.2001/dialog/Saveshow
ETK lk 4-7 Põlva Tarbjate Ühistu lk 8-10 Selver lk 11-14 Comarket lk 15 Rimi ja säästumarket lk 16 Prisma Peremarket lk 17-20 Maxima lk 21-22 Ektoni hulgikaubandus lk 23 Õiglase kaubanduse ajalugu lk 24 Kokkuvõtte lk 25 Kasutatud kirjandus lk 26 2 Kuigi Eesti majanduskasv on viimase 5-6 aasta jooksul olnud väga kiire, on Eesti Lääne-Euroopaga võrreldes siiski umbes poole vaesem. Eesti elanike sissetulek on umbes pool Lääne-Euroopa keskmisest, kuigi majanduskasv viimastel aastatel on olnud väga kiire ja erinevused ruttu vähenenud. Kuigi väga tormiline majandusreformide aeg on praeguseks möödas, on Eestis toimuvad muutused ka praegu oluliselt suuremad kui arenenud maades. Eestis on erastamine lõppenud ja
majanduspoliitikat ning toetati riigi jõulist sekkumist majandustegevusse. Seda võib pidada hilinenud devalveerimise üheks tulemuseks. Oma rolli mängisid siin ka juba varasemalt, kriisi ajal ja sellele järgnenud perioodil, võetud meetmed, millega kehtestati impordilitsentsid ja kontroll välisvaluutatehingute üle, reguleeriti hindu, loodi riigimonopole ning anti eksporditoetusi põllumajandussaadustele. Võrdlus märksa liberaalsemat majanduspoliitikat rakendanud Soomega, kus majanduskasv oli Eesti omast isegi kiirem, viitab siiski sellele, et majandusedu põhjuseks ei saa pidada riigikeskset majanduspoliitikat. Majanduskasvu järsk hüpe 1933. aastal näitab, kuivõrd kasulik oli krooni devalveerimine. Seda koos maailmamajanduse olukorra paranemisega võibki pidada Eesti majanduse suhteliselt kiire kasvutempo põhjuseks 1930. aastate teisel poolel. Juba 1933. aastal oli Eesti SKP elaniku kohta 1930. aasta tasemest 2 protsenti suurem.
Nt vahepeal avastati uusi toorainevarusid. Järeldus: kuitahes ammendav info momendil olukorrast kombineerituna kuitahes heade analüüsimeetoditega ei võimalda täpselt prognoosida olukorda mingil ajahetkel tulevikus, st tulevik on määramatu. Pessimistide ja optimistide seisukohad on vastuolus selles, kus on piirid. Pessimistid ütlevad, et on olemas ülemine piir sellele, kui palju saab ressursse kasutada, sest ressursid on piiratud suurem majanduskasv ja suurem rahvastik tähendab suuremat loodusvarade kasutust ning see tähendab omakorda, et on olemas ülemine piir sellele, kui suureks majandus võib kasvada piiri määrab see, kui palju on võimalik ressursse ringluses taas kasutada. Optimistid lähtuvad teistest eeldustest kui rakendatakse turumajandust ei ammendu loodusressursid suurem nõudlus tõstab hinda
Euroopa majandus ja inimesed on viimasel aastasajal näinud raskeid aegu- mõeldes kasvõi 1920ndate alguse hüperinflatsioonile Saksamaal, kus raha kaotas väärtust minutite jooksul. Ühinenud Euroopa üheks peamiseks põhimõtteks on stabiilsus, mida aitab tagada usaldusväärne ja tugev raha. 1992. aastal sõlmisid Euroopa Liidu liikmesriigid Maastrichti lepingu, mis pani aluse majandus- ja rahaliidule Euroopas. Liidu kaks peamist eesmärki on kindlustada ühtlane ja stabiilne majanduskasv ning hoida hindade tõus kontrolli all. Seda, et kõikides liikmeriikides püsib elukalliduse tõus kontrolli all peaksidki kindlustama ühine raha ja intressimäärad. See tähendab, et hindade kõikumine on mõõdukas ja nende liikumine etteaimatav. Eesti on pisike maa ning ka meie majandus on väike ja avatud. Euro kui maailmavaluuta kasutuselevõtmine annab Eesti majandusele ja inimestele kindlust. Euro toetab ka meie riigi majanduse stabiilsust, lihtsustab kaubandussuhteid teiste
märgatavalt kujundanud mandrijää. (http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/suurbritannia1.htm 09/03/08) 1.3. Arengutase 6 Suurbritannia kuulub esimesse maailma ehk kõrgelt arenenud riikide hulka. Tegemist on maailma ühe juhtiva inforiigiga. · SKT Ühendatud Kuningriigi sisemajanduse kogutoodang (SKT) jooksvates hindades oli 2004. aastal 1,8 triljonit eurot. Majanduskasv on viimasel kümnendil jäänud 2- 4% vahele. Võrreldes teiste EL liikmesriikidega on Ühendatud Kuningriigi SKT inimese kohta kõrgem EL keskmisest (seda ka EL-15 suhtes). Järgnevateks aastateks oodatakse majanduskasvu mõningast aeglustumist seoses sise- ja välisnõudluse vähenemisega ja energiahindade tõusuga. · Teenindussektori osakaal Ühendatud Kuningriigi majanduse struktuur on tüüpiline arenenud riigile, kuigi
· suurendati riiklikke kokkuostuhindu põllumajandustoodangule alustati massilist elamuehituskampaaniat 1956.aastast hakati pensioneid maksma 50% viimasest palgast kasvas elanikkonna ostuvõime ja heaolu tuginedes tööstustoodangu kasvule ja edusammudele põllumajanduses lubas Hrustsov 1961.a. NLKP 22.kongressil, et NSV Liit jõuab 20 aastaga kommunistlikusse külluseühiskonda. · Hrustsovi langus: 1960-ndate aastate alguses tabas nõukogude majandust taas allakäik: · majanduskasv (eriti põllumajanduses) pidurdus · algasid raskused toiduainetega varustamises (peamisteks põhjusteks 1963.a. viljaikaldus ja uudismaade kiire väljakurnamine) · käsumajandus oli ebaefektiivne · inimestel puudus huvi paremini töötada jne. Hrustsovi tähe kustumisele aitas palju kaasa ka tema harimatus ja matslikus, haritlaste eiramine, ropp kõnepruuk ja mitmed välispoliitilised apsud (näiteks ÜRO
Kool Belgia kuningriik 9a 22.04.06 Tartu 2006 Riigi ajaloost...................................................................................................................3 Belgia asend....................................................................................................................4 Belgia rahvuslik sümboolika ja kultuur..........................................................................5 Belgia rahvastik.............................................................................................................. 6 Belgia maavarad............................................................................................................. 7 Belgia majandus(eksport,import)....................................................................................8 Belgia välispartnerid,organisatsioonid.......
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
