kl ,,Eesti Vabariik" 1.Valige Eesti poliitikaelus 3 olulist sündmust ajavahemikus 1930-1939. Dateerige need ning põhjendage oma valikut. · Uus põhiseadus jaanuar 1934. laienesid riigipea võimupiirid, muutus valitsuse struktuur · Vaikiv ajastu sügis 1934. suleti vabadussõjalaste liidud, alustati riigi valitsemise põhjalikku ümberkorraldamisega · Presidendiks sai K.Päts aprill 1938. Eesti Vabariigi esimene president 2.Nimetage 5 poliitilist erakonda EV-s 20.aastatel. · Põllumeeste kogud - K.Päts · Eesti Rahvaerakond J.Tõnisson · Eesti Tööerakond O.Strandmann · Eesti Sotsialistlik Tööliste Partei(ESTP) A.Rei · Asunike Koondis O.Köster 3.Võrrelge Eesti põhiseadusi. 1920. aasta P.S. 1934. aasta P.S. Riigipea ametinimetus Riigivanem president Par...
Varsti aga loobuti klassitsismile omastest vormipiirangutest ja tekkis romantism. Romantismi iseloomustab kõige rohkem julge ja vaba tunnete väljendamine. Romantismi mõjul tekkis ka historitsism - ehituskunsti suund, mis jäljendab ajaloolisi stiile. 26. Tööstuslik pööre Euroopas Seoses industrialiseerimise algusega 19. sajandi keskpaigas kujunes tähtsaimaks majandusharuks tööstus, mille alusel hakkasid ka muud tööstusharud kiiremini arenema ja põhjalikke muudatusi läbi viima. Industriaalühiskonna arengule aitas kaasa raudtee areng, samal ajal hakati laialdaselt kasutama ka elektrit ja ka sidepidamisvahendeid. Põllumajanduse tootlikkus suurenes oluliselt tänu kombainidele ja traktoritele, inimesed õppisid puu- ja köögivilju säilitama. Paljud inimesed kolisid linnadesse, kuhu rajati veevärk ning kanalisatsioon...
asemel 1 partei Isamaa Liit. majandus Valitses vabaturumajandus, Riik hakkas sekkuma 1919.aastal viidi läbi reform, majanduse ellu, mille tõttu hakkas ka karjakasvatus oli muutunud põllumajandus arenema. tähtsaimaks majandusharuks , 1920 muutus karjakasvatus pealmiseks eksport kaubad kõige tähtsamaks ja/või peekon. majandusharuks. Tööstus arenes endiselt, Tööstus oli algul suurenes ettevõtete arv, orienteeritud Venemaale, kauds tööpuudus, kuid siiski...
Samuti on Saaremaal suhteliselt madal rahvaarv suhteliselt väikesel maa - alal, mis tähendab seda, et kohalik turg on piiratud ning mandrile kaupade eksportimine on veetakistuse tõttu kallis. Praktiline töö 4. Turismi areng Saare maakonnas Sissejuhatus Turism moodustab Saaremaa majandusest väga suure osa ning olenemata Eestile tüüpilisest hooajalisusest on turism kujunemas üheks Saare maakonna tähtsamaks majandusharuks , andes suviti tööd rohkem kui 1500 inimesele ning teenindades aastas mitmeid tuhandeid turiste. Saaremaad taaskülastavad 35% välis- ja 95% siseturistidest, mis näitab seda, et tegemist on väga hea turismipiirkonnaga. Turism hakkas Saare maakonnas kiirelt arenema 1990 - ndate aastate alguses, kui täiesti tühjale kohale tekkisid mitmed turismiettevõtted. Tänaseks on konkurents muutunud küllaltki tihedaks ning praeguseks on süsteemikindlalt väljaarenenud ning hästi juhitud valik- ja...
(Eesti Pank oli sunnitud maha müüma suurema hulga oma kullavarudest). Kriisist väljumiseks viidi läbi uut majanduspoliitikat. Kärbiti riiklikke kulusid, piirati kaupade sissevedu, suurendati väljavedu, laenude saamine muudeti keeruliseks. Teostati ka rahareform asendades margad ja pennid kroonide ja sentidega. Vähenes tööstuse osatähtsus ja tähtsaimaks majandusharuks kujunes põllumajandus. Vabaneti maj. Sõltuvusest Venemaaga ja sulandati majandus Euroopasse. Tööstuse edendamiseks likvideeriti Venemaa huvides töötanud hiigeltehased. Nende asemele loodi terveid tööstusharusid, arvestades Eesti toorainega (põlevkivil rajanev kütuse- ja keemiatööstus; eesti metsavarudel põhinev puidu- ja paberitööstus). Põllumajanduses oli juhtiv haru loomakasvatus, Eesti eksportis väga palju peekonit...
Tõusu aastatel sai tähtsamaks saavutuseks põlevkivitööstuse rajamine. 1929. aastaks kujunes välja viis põhilist ettevõtete valdkonda: tekstiili-, toiduaine-,paberi-,metalli- ja puidutööstus. Just siis, kui majandus oli uuesti jalad alla saanud tabas ka Eestit Ühendriikidest alguse saanud ülemaailme majanduskriis. Eriti halb oli seis kolmekümnendate algusaastatel. Kuna Eesti peamiseks majandusharuks oli põllumajandus, siis kriis puudutas neid kõige ennem. Toiduainete hinnad langesid järsult, samal ajal kui tollimaksud aina tõusid. Ekspot kuivas kokku ning toiduainete hinnad ka riigi sees langesid. Järk-järgult mõjutas majandus ka teisi elualasid, seepärast hakkas valitsus korraldama hädaabitöid. Töötute arv oli juba enne kriisi olnud suur, kui nüüd tõusis see 34 000-ni. Ka Inglise naela kursi langus riivas rängalt Eesti panka ja rahandust. Pärast krooni devalveerimist 1933...
Selline kliima tagab vähemalt ühe korraliku saagi aastas, aga tavaliselt arvestatakse vähemalt kahe ja mõnes kohas, näiteks Bangladeshis, ka kolme saagiga aastas. Selle kliimavöötme tüüpilised mullad on küll väheviljakad, aga vulkaanilisel pinnasel või jõgede orgudes ja deltades leidub ka viljakate muldadega piirkondi, kus tingimused põllumajandusega tegelemiseks on väga head. Peamiseks majandusharuks on põllumajandus, mis on ikka veel vanamoodne ja uueneb väga aeglaselt. Seetõttu on tootlikkus madal ja arvuka rahvastiku toitmisega on probleeme. Ülekaalus on taimekasvatus, veiseid ja pühvleid peetakse küll väga palju, kuid ainult tööloomadena kuna veis on hinduismis püha loom. Loomulik iive on veel kõrge ja rahvaarv kasvab kiiresti. Indias elab üle 1 miljardi inimese ja varsti jõuab see riik rahvaarvult Hiinale järele. Bangladeshis elab umbes kolme Eesti suurusel...
Liiklusteede sõlmpunktides paiknevatest linnustest ja asulastest, mis olid ühtlasi ka kaubitsemiskohtadeks, sai kõige rohkemini asustatud kohtadeks. Seal oli kergem hankida tooret ja oma tooteid müüa. Suuremates linnustes töötasid oma käsitöömeistrid sepad, pottsepad, puusepad, pronksivalajad. Enamikust suurematest linnustest arenesid hiljem linnad. Käsitöö eraldus põllumajandusest ja muutus iseseisvaks majandusharuks . Tallinnas oli oma kutseühing näiteks kivi- ja kujuraiduritel, seppadel, kingseppadel, voori- ja veomeestel ning õllekandjatel. Iga tsunft tegutses põhimääruse alusel. Minu arvates pani juba see aluse tänapäeval Eesti kõige suuremate linnade arenemisele. Muistse vabadussõja käigus, nagu juba eelnevalt sai mainitud, alistati eestlased ning selle tagajärjel sunniti neid vastu võtma ristiusku. Ristiusk mõjutas eestlaste kombeid. Näiteks hakati...
03.052) arvestustööks 1. Feodaalkord ehk läänikord Läänikord- igal maahärral oli oma sõjavägi, müntisid raha, suhtlesid iseseisvalt teiste riikidega. Nad läänistasid maid koos talupoegadega edasi vasallidele (läänimeestele). Aastatel 1270-1310 algas mõisate asutamine, mis toimus kas rahulikul teel, talupoegadega sõlmitud ostulepingute alusel või ka sundimiste ja ähvardustega. Eelistati kohti, kuhu oli võimalik rajada veski ja mis asusid küladest eemal. Mõisa põllumaad suurendati kas uudismaade ülesharimise või naaberkülade ning -talude lammutamise teel. Kõige tähtsamaks majandusharuks oli põllumajandus.Valitses naturaalmajapidamine. 2. Põllumajanduslik tootmine inventaar- Põhiliseks maaharimisriistaks oli ader (juurpuuader) Saartel ja Lääne- Eestiskasutati juurpuuadra asemel Rootsist pärit seanina atra (ehk vannaader). Peale selle kasutati karuäket., põldude väetamine- vä...
Algselt oli Eesti jaotunud Liivi ordu, Tartu piiskopkonna, Saare-Lääne piiskopkonna ja Taani kuningriigi vahel. Hiljem aga müüs oma valdused Taani aga Saksa ordule kes pantis need omakorda Liivi ordule. Seega jäid järgi vaid Liivi ordu, Tartu piiskopkond ja Saare-Lääne piiskopkond. Eestis oli keskajal 9 linna: Tallinn, Tartu, Vana-Pärnu, Haapsalu, Viljandi, Uus-Pärnu, Narva , Rakvere ja Paide. Olulisemaks majandusharuks oli põllumajandus. Eestis valitses samuti kolm seisust nagu ka Euroopas: aadlikud, vaimulikud ja lihtrahvas Valdav osa eesti elanikkonnast olid siiski eestalsed (umbes 90%) Keskaegne Euroopa Ühiskonna areng oli kiireim Vahemere-äärsetes maades. Kõik linnastatumateks aladeks kujunesid Põhja-Itaalia (Lombardia ja Toscana piirkonnad) ja Madalmaad. Tähtsamad kaubateed oli idamaadele. Nii Inglismaal kui Prantsusmaal kujunes kõrgkeskajal tsentraliseeritud monarhia:...
Tuli orienteeruda Euroopa turule, sest Nõukogude turust asja ei saanud. Tööstuse asemel seati esikohale põllumajandus. Riik toetas põllumajanduslikke ettevõtteid, rajati Maapank ja Krediidipank. 1928 – rahareform. Üleminek markadelt kroonidele. 1920.aastate teisel poolel majanduslik tõus.1929 – 1933 ülemaailmne majanduskriis. Eestis olid Suure kriisi aastad 1930 – 1934. Kuna Eesti peamiseks majandusharuks oli põllumajandus, tabas see kriis esmajoones põllumehi. Kokku vähenes põllumajandustoodang ligi kaks korda. Ettevõtete sulgemine, talude pankrotistumine, väliskaubanduse bilanss muutus negatiivseks. Tööpuuduse kasv – töötuid 32 000. 1933 – krooni devalveerimine (Jaan Tõnissoni valitsuse poolt). Alates sellest hakkas riigi majanduselu vähehaaval toibuma. Majanduskriisiga kaasnes sisepoliitiline kriis. Süüdistati valitsust kõikides hädades...
1) Uueks nähtuseks on riigi aktiivne sekkumine majandusse: * riiklikud aktsiaseltsid andsid 25% kogu tööstustoodangust * loodi riiklikud komisjonid ja nõukogud loodusvarade uurimiseks ja tootmise moderniseerimiseks * riik reguleeris maksu-, hinna- ja laenupoliitikat 2) peamiseks majandusharuks kujunes tööstus: kiiresti suurenes ettevõtete rajamine ja tööliste arv. 1930´aastate lõpuks likvideeriti tööpuudus. 3) põllumajanduse jätkus hoogsalt ühistegevuslik liikumine ja eesrindlike uuenduste (väetised, sordi-ja tõuaretus, maaparandus) juurutamine 4) väliskaubanduses suurt midagi ei muutunud. Eesti tähtsamateks kaubanduspartneriteks olid Inglismaa ja Saksamaa ning eksporditi endiselt peamiselt põllumajandussaaduseid....
Skandinaaviamaades oli samas pronksiaeg silmatorkav "kuldaeg", eriti Lõuna-Skandinaavias. Lisaks paiknesid silmatorkavad kultuurikeskused veel Kesk-Euroopa põhjaosas ning Kesk- Venemaa soome-ugrilastega asustatud aladel. Pronksiaegset Eestit käsitletakse kultuurilises mõttes üldiselt kui Skandinaavia ääreala. Põllumajandus, kuigi sellega tegeleti, ei kujunenud varasel pronksiajal jätkuvalt domineerivaks majandusharuks ega põhiliseks elatise hankimise allikaks. Tegelikult on varast pronksiaega kiviaja lõpust üsna raske eristada, seda enam, et sellest perioodist on Eestis vähe muistiseid. Rantkirves Tahulast ja õlgkirves Lellest Muhu pronksodaots Varasesse pronksiaega kuulub Eestis vaid veidi üle kümne pronkseseme....
sajandi algus imperialism (I impeerium Roomas) Imperialismi tunnused: 1) Monopolide tekkimine (konkurentsitu ettevõte/ettevõtete ühendus) nt: autotööstus FORD USA's 2) Kapitali väljavedu ületab kaupade väljaveo (kapital raha kolooniatesse) 3) Turgude jaotamine monopolide vahel 4) Jõuab lõpule koloniseerimine ehk kolooniad 8 suuremat impeeriumit: 1) Saksamaa 2) Prantsusmaa 3) Suurbritannia 4) Venemaa 5) Jaapan 6) Ameerika Ühendriigid 7) Itaalia 8) Austria-Ungari SUURBITANNIA Põhiseaduslik monarhia (võimude lahusus), kaheparteisüsteem konservatiivid ja liberaalid. Majandus oli tunduvalt nõrgenenud ehk jäi alla USA'le, kuid siiski üks võimsamaid riike Euroopas. Suurbritannia oli suurim koloniaalriik, kuid Iirimaa, India ja buur...
Tööstused tegid läbi suure arengu, 1929. aastaks olid välja kujunenud viis põhilist valdkonda: tekstiili-, toiduaine-, paberi-, metalli –ja puidutööstus. Iseloomulik oli sellele ajale stabiilne majandus. 1930. aastate majanduslik tõus oli tingitud: Riigi aktiivsest sekkumisest majandusse, tööstuse kujunemine peamiseks majandusharuks , ühistegevusliku liikumise jätkumine põllumajanduses, väliskaubanduse vähene muutus. 1920.a. 1930.a. Põllumjandus Maareform, peamiseks maj. Haruks Põllumajanduses jätkus ühistegevus- põllumajandus. Loodi massiliselt like liikumine. Põllumajanduse puhul masinaühistuid, kus ühiselt hangiti näitasid edasiminekut haritava põllu-...
7a ning naistel 83.2a ● Austrias elavad enamasti austrialased, kuid leidub ka türklasi, hollandlasi, endise Jugoslaavia elanikkonda ning palju muude maade rahvast ● Kõneldav keel on saksa keel ● Valdavaks usundiks on katoliiklus ● Rahvastiku tihedus on 100,2 in/km² Majandus ● Austria peamiseks majandusharuks on teenindus ● Üpris suur osa Austria majanduses on ka tööstustel ● Põllumajanduse poolelt peamiselt kasvatatakse peamiselt suhkrupeeti, nisu ja maisi ning loomadest veiseid, lambaid ning sigu ● Eksport: puit, tselluloos, masinad ja varuosad ● Import: metallikaubad, masinad ja varuosad, nafta, kemikaalid Huvitavat Austria kohta ● Austria lipp on maailma üks vanimaid: aastast 1191 ● 1/4 Austria kogu elanikkonnast elab Viinis...
miks on turistide arv viimasel ajal kiiresti kasvanud? transport on arenenud, parem elatustase, vaba aja suurenemine eestit külastas 1999 aastal ligi 1,4 mln turisti millistest riikidest saabub enamik turiste ja millised on kõige külsatatavamad kohad? milliseid riike külastavad eestlased kõige enam? mis võiks olla selle põhjuseks?s alates 1960 aastatest on massiturism spetsialiseerunud. nimeta turismiliiike jahiturism, ... miks on turism muutunund tänapäeval üheks oluliseks majandusharuks turistid toovad raha sisse millised keskkonnaprobleemid võivad kaasneda massiturismiga? analüüsi miks on just nendest riikidest kujunenud suurima külastajate arvuga turismimaad? prantsusmaa hispaania usa Itaalia hiina suurbritannia ungari mehhiko poola austria saksamaa Maailma kultuurid ja usundid usundid: kristlus jaguneb katoliikluseks, õigeusuks , protestantlikuks judaism üks vanimaid õpetab ranget monoteismi j lunastus käsupärase ning kombeka elu kaudu...
Eesti Vabariigi põhiseafused. 1920, 1934, 1938? Olulised punktid ja erinevused. Põhjused, miks oli vaja uut põhiseadust. Lõi võimalused üleminekuks demokraatlikult riigikorralt autoritaarsele. Kõrgemat võimu teostama riigivanem. Õigus anda seadusi oma dekreetidega 5. Eesti majanduse põhijooned. Millised olid arenguetapid ja nende eripärad? Maailmamajanduskriisi mõjud Eesti majandusele? Eesti peamiseks majandusharuks oli põllumajandus. Toitainete hinnad langesid, samas kui tollimaksud kiiresti tõusid Talurahva sissetulekud vähenesid Paljud põllumehed olid sunnitud tootmist piirama Külades sagenesid oksjonid Nõrgemal järjel olevad talud läksid pankrotti Väliskaubanduse bilanss muutus negatiivseks tööpuudus 6. Mis põhjustel kujunesid vabadussõdalaste poliitilised ideed väga populaarseks...
Juhtivateks mereriikideks olid Hispaania ja Portugal, Suurbritannia, Prantsusmaa, Holland. Kiiresti arenesid sadamalinnad. 18. saj algul kontrollisid paljusid maailma piirkondi eurooplased. http://people.hofstra.edu/geotrans/inde Tööstusrevolutsioon ja • transpordi areng Tasapisi hakkas veondus muutuma omaette majandusharuks : paljud laevaomanikud loobusid kaubitsemisest ning tegelesid ainult kauba veoga. • Lõplikult eraldus veondus kaubandusest 18. sajandi keskpaiku (tööstuslik pööre), kui suurt hulka veoseid oli vaja kohale toimetada võimalikult odavalt ja kiiresti. • Industrealiseerumisega algasid suured muutused ka transpordivahendite ja transporditeede arengus: – massiliselt hakati ehitama kanaleid, – hakati ehitama raudteid....
Puhkemajandus võib olla ka väga eripalgeline. Näiteks soojades piirkondades on puhkemajandus aktiivne aastaringselt, samas kui mõnes piirkonnas on see vaid hooajaline tegevus. Puhata on võimalik nii grupiti (erinevad ringreisid) kui ka individuaalselt, ise oma puhkuseplaan välja töötades. 1.2. Puhkemajanduse sihtotstarbega arendus väljaspool Eestit Puhkemajandust (turismi) võib pidada üheks kiiremini arenevaks majandusharuks nii Eestis kui ka maailmas (Himma 2013). Turismi aktiviseerumine jääb 20. sajandi keskpaika (Lück et al. 2014). Sellega koos on uue arengu saanud näiteks erinevad transpordi liigid (raudteed, lennuliiklus, autod). Nende areng on ühtlasi hõlbustanud jällegi liikumist ning loonud juurde töökohti. Samas on kasvanud surve keskkonnale ning uued väljakutsed on esitatud ühiskonnale, poliitikale ja majandusele (Haider & Pröbstl 2013)....