Kolmas peatükk annab ülevaate organiseeritud noortespordi sotsiaalsetest küsimustest. Käsitlemist leiavad sellised küsimused nagu millal on lapsed valmis võistlussporti oma elu põhiosaks võtma? Kas sportimine mõjutab vanemate ja laste suhteid? Kas posid ja tüdrukud näevad sporti erinevalt? Neljas peatükk õppevahendist on seotud spordi ja sotsiaalmajanduslike küsimustega. Kuna sport on tänasel päeval muutumas üha enam eraldiseisvaks majandusharuks, kus domineerivad kindlate inimgruppide ja ettevõtete huvid, on huvitav nende probleemide üle arutleda. Õppevahendi esimese ja neljanda peatüki koostas dotsent Lennart Raudsepp, teine ja kolmas peatükk on aga koostatud doktorand Roomet Viira poolt. 2 Spordisotsioloogia môiste. Môiste "sotsioloogia" tuleneb algselt sônadest societas (lad.k. ühiskond)ja logos (kreeke k. üldistatud teadmised).
Kaubitsemine Haruldaste loomadega kaubitsemine on ohtlikult vähendanud paljude liikide arvukust. Näiteks püütakse värvilisi papagoisid või ahve, et müüa neid lemmikloomadeks. Loomi püütakse ja kütitakse hoolimata sellest, kui haruldased või hävimisohus need liigid on. Salakütid jahivad näiteks tiigreid ja ninasarvikuid, sest nende kehaosi kasutatakse mõnel maal rahvameditsiinis. Haruldaste liikidega äritsemine on muutunud omaette nii suureks majandusharuks, et seda võib kõrvutada narkokaubandusega. Salaküttimisele aitavad kaasa turistid, kes ostavad suveniire, mis on valmistatud haruldaste loomade nahast, sarvedest, kihvadest või teistest kehaosadest. Üleilmse kaubitsemise tagajärjel ohtu sattunud looma- ja taimeliikide kaitseks on sõlmitud rahvusvaheline kokkulepe CITES ehk Washingtoni konventsioon. See reguleerib ohustatud liikide ning neist valmistatud esemetega kauplemist. Nii saab
Vabadussõja ajal oli neid 9600. Suur osa väljaõppinud tööstustöölistest olid lahkunud või läinud maale elama otsides paremaid elamistingimusi. Vene turg oli enamasti suletud. Puudus raha tööstuse edendamiseks ja arendamiseks. Investeerimine Eestisse puudus, see oli tundmatu. Põllumajandus: Põllumajanduses tekitas meeste mobiliseerimine ja hobuse rekvireerimine tööjõupuuduse, millest tulenevalt vähenes haritav põllupind ja langes saagikus. Peamiseks majandusharuks jäi põllumajandus. Toitlusolukord on kõige tähtsamal kohal, peab toitma esialgu oma rahva ja siis saab alles toitu eksportida. Ministrina tõusis Jaak Raamat (Toitlusministeerium). Arvele tuli võtta kõik toiduainete varud, teha prognoosid, mida on vaja rahva toitlustamiseks. Vajatakse 400 tonni teravilja. Lihatoodete osas olukord polnud parem, arvestati, et oleks vaja 5000 tonni erinevat lihatooteid, kuid saadaval oli ainult pool sellest. Keelustati toidu väljavedamist riigist
Kujunes kodumaine kütusetööstus, mis rajanes põlevkivi kaevandamisel, isandus ka tööstuslik turbatootmine. Tänu põlevkivile pandi alus Eesti keemiatööstusele,mis algselt tegeles peamiselt põlevkivist kütteõli valmistamisega. Hoogustus fosforiidi tootmine. Eestis rohkesti leiduvat metsamaterjali kasutasid nii puidutööstus ettevõtted kui ka tselluloosi ja paberikombinaadid. Paljud vabrikud spetsialiseerusid ümber siseturu vajaduste rahuldamisele Peamiseks majandusharuks kujunes põllumajandus, (suurem tähelepanu loomakasvatusele > piima -ja lihasaaduste tootmine; loodi massiliselt masinaühistuid, kus ühiselt hangiti moodsaid põllutööriistu). Põllumajandustoodete ümbertöötlemiseks rajati arvukalt meiereisid,tapamajuja teisi toiduainetööstuse ettevõtteid. Senisest rohkem tähelepanu hakati pöörama söödakultuuridele, mille külvipind oluliselt suurenes. Peamiselt kasvasid söödakultuurid kartulikasvatuse piiramise arvelt
Sellist ellusuhtumist võimendatakse tihti just valitseva majandussüsteemi kaudu. Postindustriaalse ühiskonna analüütikud on rõhutanud, et protestantliku eetika hävingu alged tekkisid 1960. aastatel kapitalismi enda majanduslike saavutuste pinnases. Krediidi muutumine totaalse võlgutarbimise allikaks kaotas sunni pikaajaliseks säästmiseks ja enesepiiramiseks. Tarbimisunistuste tootmine muutus tulutoovaks majandusharuks. Nihkus vabaduse tähendus: looja vabadusest sai tarbija soovide piiramatus. Teravnes olemuslik vastuolu võrdsuse ja vabaduse printsiipide vahel. Turumajanduse oludes samastub ettevõtlusvabadus maksimaalse 75 kasumitaotlemise õigusega, mis lõppkokkuvõttes viib isikuvabaduse allutamisele korporatiivse- tele huvidele ning kihistumise ja hierarhilisuse tugevnemisele ühiskonnas.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
