FINANTSARVESTUS MAJANDUSARVESTUSE SÜSTEEMIS Majandusarvestuse olemus Kõik majanduses osalejad - üksikisikud, ettevõtted ja riik - peavad tegema otsuseid enda valduses olevate ressursside kasutusvõimaluste kohta. Alternatiivide hindamisel valitakse välja suurimat kasu toov ressursipaigutus. Majandusarvestus loob infotarbijale eeldused juhtimis-, investeerimis- ja finantseerimisotsuste vastuvõtmiseks. Majandusarvestus on protsess, mis hõlmab: info identifitseerimist; mõõtmist; registreerimist; töötlemist; analüüsimist; edastamist; säilitamist. Identifitseerimisel - valitakse välja majandustegevusega seotud objektid, tegevused, tehingud, mis on vajalikud ja kasulikud informatsioonitarbijatele. Mõõtmisel - väljendatakse tehinguid arvnäitajates ja hinnatakse rahas. Registreerimisel - majandusinformatsioon dokumenteeritakse, rühmitatakse korrapäraselt ja süstematiseeritult ning teha...
51. Surmaoru mõiste. Paljud ettevõtted surevad juba enne, kui neil õnnestub saavutada piisav ja püsiv tulude maht. Stardiperioodil ületavad paljud jooksvad kulud tihti sissetuleku, ning kui ettevõtet ei suudeta sellest surmaorust välja juhtida langeb ta negatiivsetesse rahavoogudesse. 52. Võimalikud stardikapitali allikad. Isiklikud vahendid, sugulaste/sõprade vahendid, pangakrediit, liising, tarnijate poolt antav krediit, väärtpaberite müük, laen jne 53. Majandusarvestus ettevõttes. Raamatupidamine on majandusarvestuse süsteem ettevõtte tasandil, kajastades ettevõtte varasid ja nende varade moodustamise allikaid ning nendega kaasnevaid tehinguid. 54. Bilanss, kasumiaruanne, rahavoogude prognoos. Bilanss on raamatupidamisaruanne, kus kajastatakse antud kuupäeva seisuga raamatupidamiskohustuslase vara, kohustusi ja omakapitali Varad=kohustused+omakapital ehk
Majandusarvestus Kaugõppe osakong ARVESTUSE ALUSED Ainetöö Üliõpilane: Juhendaja: Aino Sillamaa Tallinn 2005 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................................................... 3 1.MAJANDUSAASTA ARUANDE KOOSTAMINE.................................................................................4 2. TEGEVUSARUANNE..............................................................................................................................9 3. ASTAARUANDE ARVESTUSPÕHIMÕTTED....................................................................................10 3.1. Nõuded ostjate vastu..................................................................................................................
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL TALLINNA KOLLEDZ Majandusarvestus Õiguse alused TÖÖLEPING, TÖÖTAJA JA TÖÖANDJA KOHUSTUSED Referaat Õppejõud: Tallinn 2014 SISUKORD 1. TÖÖÕIGUS.................................................................................................................................5 3.2.3Töötasu maksmine.........................................................................................................18 3
MAJANDUSARVESTUS 1. Majandusarvestuse olemus ja koht ettevõtte juhtimissüsteemis. Arvestuse liigid. Finants- arvestus. Juhtimisarvestus. Kuluarvestus. (1, lk. 9-13) Majandusarvestus on maj.info identifitseerimise, hindamise, töötlemise ja edastamise protsess eesmärgiga võimald. info kasutajatel langet. juhtimisotsuseid. Maj.arvestus kui infoprotsess hõlmab: · kogumist, identifitseerimist, mõõtmist ja hindamist, · vastava info registreerimist, töötlemist ja kokkuvõtmist, · maj.tegevuse kohta aruandluse koost. (rp. ja e/v sisesed aruanded), · aruannete interpreteerimist anal. käigus e/v siseste ja väljaspool tehtavate otsustuste tarvis. Maj.arvestus on infoprotsess, millel on oma infotarbijad, kes jaotuvad e/v välisteks ja sisesteks in- fotarbijateks. Sõltuvalt infotarbijate huvist on nende suhe e/v maj.tulemustesse erinev. Väliseid infotarbijaid (aktsionärid, võlausaldajad, riigiametid jne.) huvitab...
ETTEVÕTTEMAJANDUS neljapäev, 1. september 11 Aine koduleht: http://moodle.ut.ee VÕTI: mittemaj11 https://moodle.ut.ee/course/view.php?id=196 Lektor Merike Kaseorg E-õpe Moodle alt "Jututoad" Kodutööde teemad 3.10.2011 Grupi suurus 3-4 inimest. Kodutöödest antakse ülevaade 14. Nädalal. TEOORIA TEST: AINULT PABERKANDJAL MATERJALID. LÄPTOPI KASUTADA EI VÕI. ÕHTUSED PRAKTIKUMID KELL 18:00 mitte 18.15 Ettevõtluseks võib pidada tegevusi, millel on: 1) Eesmärk; 2) Risk mitte saavutada eesmärki; 3) Vajadus planeerida oma tegevust; 4) Vajadus kaasata erinevaid ressursse Ettevõtja füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid ning kaupade müük või teenuste osutamine on talle püsivaks tegevuseks. Ettevõte- plaanipäraselt organiseeritud majandusüksus, mis toodab ja turustab materiaalseid esemeid või teenuseid. Miks luua ettevõte?: · Raha teenimine · Paremini konkureerida rahvusvah. areenil. · ...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL TALLINNA KOLLEDŽ Majandusarvestus Johanna-Anette Grünberg LEPINGUTE LIIGID Referaat Õppejõud: dots Uno Feldschmidt, Ph.D Tallinn 2014 SISUKORD SISUKORD.....................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS..............................................................................................................................4 2.1. Võõrandamislepingud............
Tallinna Tehnikaülikool Majandusarvestuse instituut FINANTSARVESTUS Loengukonspekt Koostanud lektor Iivi Maspanov SISUKORD SISUKORD ......................................................................................................................... 2 1. MAJANDUSARVESTUS ................................................................................................... 3 2. RAHVUSVAHELISELT TUNNUSTATUD ARVESTUSE JA ARUANDLUSE PÕHIMÕTTED .......... 5 3. RAAMTUPIDAMISE AASTAARUANDE KOOSTAMISE ALUSPRINTSIIBID (RMPS § 16) ......... 6 4. RAAMATUPIDAMISES KASUTATAVAD MÕISTED ............................................................ 7 5. MAJANDUSTEHINGUTE DOKUMENTEERIMINE JA REGISTREERIMINE ............................. 8 6. RAAMATUPIDAMISE ARVESTUSMEETODID
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS MAJANDUSARVESTUS Kätlin Muru Internetikohvik Äriplaan Juhendaja: Ille Kukk Pärnu 2009 Sisukord Lk. 1. Noorte internetikohviku äriplaan 3 2.1 Turg 4 2.2 SWOT analüüs 5 2.3 Tulevikuplaanid 6 2.4 Majanduskeskkond 7 2.5 Tootmisprotsess 8 2.6 Tootmistegevus 8 2.7 Internetikohviku sisseseade 9 2.8 Projekti maksumus ja finantseerimise allikad 12 2.9 Teenuse kvaliteet ...
Strateegilised süsteemid: o kvalitatiivsed andmed o määramatu struktuuriga infokogumikud o näiteks: dokumendid (tekstid, pildid, tabelid, heli, video jne) Operatiivsed süsteemid: o kvantitatiivsed andmed o andmeobjektidel kindel struktuur o äritegevuse informatsiooni kogumine, säilitamine ja analüüs o orienteeritud andmete terviklikkusele o näiteks: tellimuste ja arvete haldamine, lao- ja majandusarvestus 39. Mille alusel otsustada IS-i konkreetsele ettevõttele sobivust? Selge ülevaate saamiseks soovitatakse läbi viia audit: o Audit annab ülevaate senise arengu süsteemsusest ja tulemuslikkusest o Annab kindluse, et firma toimib ka peale IT spetsialisti lahkumist o On tagatud firma vastupanuvõime erinevatele riskidele IT valdkonnas o Võrdluse teiste tegutsejate ning üldise tasemega o Võimalikud vead ja puudused töökorralduses
TALLINNA MAJANDUSKOOL Majandusarvestus ja maksunduse osakond Liise Lindmäe RAHAREFORMID AASTATEL 1919-1933 Ainetöö Juhendaja: Viktor Arhipov Tallinn 2011 Sissejuhatus Esimese maailmasõja algusega kukkus turvalisena näiv maailm kokku. 27. juulil 1914. aastal andis tsaarivalitsus välja seaduse, mis lõpetas rahatähtede vahetamise kulla vastu. Mõned aastad hiljem muutusid paberrahad väärtusetuks. Segadust tõi 1917. Aasta veebruarirevolutsioon. Ajutine Valitsus lasi ringlusse nn. duumarublad ning 20 ja 40 rublased ,,kerenskid". Ajutise Valitsuse juhi Aleksander Kerenski järgi nime saanud paberrahad läksid käiku poognatena, mida sai vajaduse järgi lahti lõigata. Endiselt kehtisid ka tsaarirublad. Oktoobripöörde järel võimu haaranud bolsevikud muutsid 1918. aasta alguses rahaks mitmesuguseid võlakohustusi, laenutähtede kuponge ja obli...
Majandusteadus on majandussubjektide käitumise seleteamise viis, mis lähtub eeldusest, et inimestel on eesmärgid ning nad otsivad õigeid teid nende eesmärkide saavutamiseks. Majandusprotsesside ja neid protsesse mõjutavate seaduste tundmaõppimisega tegeleb majandusteooria. Seletatud ja tundmaõpitud seadusi tuleb ka üksikute majandussubjektide huvides kasutada: sellega tegeleb rakenduslik majandusteadus. (Hõlmab valdkondi nagu turundus, juhtimine, majandusarvestus jne). Majandusseaduste kogu ühiskonna huvides rakendamisega ja ühiskonna muutumisega tegeleb kolmas majandusteaduse haru – majanduspoliitika. Tavamajanduseks nimetatakse ühiskondlikel traditsioonidel ja algelisel tootmistehnoloogial baseeruvat majanduse korraldust. Ajalooliselt kõige vanem majandussüsteem. Käsumajanduse algtõukeks ja põhiideeks on arvamus, et kõiki majanduslikke suhteid võib ja oskab korraldada üks keskus või üks
Rim 6001 Majanduse alused Majandusteadus – õpetus nappusest; majandussubjektide käitumise seletamise viis (lähtub eeldustest, et inimestel on eesmärgid ning nad otsivad õigeid teist nende eesmärkide saavutamiseks) Majandusteooria – tegeleb majandusprotsesside ja neid protsesse mõjutavate seaduste tundmaõppimisega Rakenduslik majandusteadus – tegeleb tundmaõpitud majandusteaduste kasutamisega üksikute majandussubjektide huvides; hõlmab praktilisi valdkondi (turundus, juhtimine, majandusarvestus jne) MAJANDUSTEOORIA JAGUNEMINE 1)Mikroökonoomika – uurimisobjektiks on küsimus, kuidas majapidamised ja ettevõtjad teevad majanduslikke valikuid piiratud ressursside tingimustes, maksimeerimaks rahulolu või kasumit 2)Makroökonoomika – kirjeldab majandussektorite (majapidamised, ettevõtted, valitsus) vahelisi seoseid ning tegeleb majanduse koondnäitajate analüüsiga, mil...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI KÕRGEM MAJANDUSKOOL Majandusarvestus Jaana Ruusmaa PLANEERIMINE JA EELARVESTAMINE JUHTIMISARVESTUSES Ainetöö Õppejõud :Aino Sillamaa Tallinn 2002 SISUKORD Sissejuhatus 3 1. Müügiplaan, laekumiste plaan 5 2. Tootmisplaan 7 2
Kvantitaiivne tunnus (arvtunnus) on tunnus , mille väärtused on arvud (nt. Pikkus, kaal, rahvaarv, keskmine hinne) Kvalitatiivne tunnus on tunnus, mille väärtused ei ole arvud ( juustevärv, perekonnaseis, rahvus). STATISTIKA EKSAMI KORDAMISKÜSIMUS TE VASTUSED 1. Statistika aine ja meetod Statistika on iseseisev teadus. Ta uurib ühiskondlike nähtuste kvantitatiivset külge lahutamata seoses nende kvalitatiivse küljega ja ühiskonna arengu kvalitatiivset väljendumist konkreetsel ajal ja kohal. Peamiselt tegeleb statistika : 1) Statistiliste andmete hankimisega e. statistiline vaatlus 2) Ststistilise informatsiooni kompaktne ja ülevaatlik esitamine e. Kirjeldava statistika (andmete esitamine ja organiseerimine) 3) Tõenäosusteooria so.reaalsuses sageli esineva ja majanduses eelkõige tulevikuga seonduva ebakindluse kirjeld...
1. Hoonete ehitamine, ost või rent (ka remont, ümberehitused). 2. Vajalike masinate, seadmete, mööbli jne ost. 3. Tooraine, põhi- ja abimaterjalide, kaupade jne ost. 4. Töötajate palkamine ja väljaõpe. Ettevõtte rajamiseks on vaja: 1. Piisavalt vahendeid ettevalmistus- ja stardikuludeks (ülaltoodud loetelu 1-4). 2. Vahendeid ettevõtte tegevuse toetamiseks esimestel tegevuskuudel. 3. Reservi ettenägemata juhtudeks. 8.2 Majandusarvestus Majandusarvestus on majandustehingute identifitseerimise, mõõtmise ja edastamise protsess informatsiooni loomiseks, mida kasutatakse põhjendatud majandusotsuste tegemisel. Raamatupidamine on majandusarvestuse süsteem ettevõtte tasandil, kajastades nii ettevõtte varasid kui ka varade moodustamise allikaid ning nendega kaasnevaid tehinguid. Raamatupidamise korraldamise kohustus on ettevõtte juhil. Võimalused: oma raamatupidamisosakond
kõiki külgi. Üksikuid tegevusvaldkondi ei tõsteta seejuures esile teiste arvelt ega laskuta liigsetesse detailidesse. Äriplaani võimalikud sihtgrupid: Ettevõtja ise Kaasomanikud, asutajad Laenuandja, eelkõige pank Ettevõtluse tugisüsteem (toetused, inkubatsioon) Riskikapital ja äriinglid Potentsiaalsed võtmetöötajad Ettevõtte omanikud Ettevõtte potentsiaalsed ostjad Koostööpartnerid (teised ettevõtted, kohalik omavalitsus) 27. Majandusarvestus, raamatupidamine, finants- ja juhtimisarvestus. RAAMATUPIDAMINE on majandusarvestuse süsteem ettevõtte tasandil, kajastades ettevõtte varasid ja nende varade moodustamise allikaid ning nendega kaasnevaid tehinguid. Raamatupidamise korraldamise kohustus on ettevõtte juhil. Võimalused: · oma raamatupidaja/raamatupidamisosakond, · raamatupidamisettevõtte teenuste kasutamine, · mittekoosseisulise raamatupidamisspetsialisti teenuste kasutamine, · teeb ise. FINANTSARVESTUS
Auditeerimine Aruandluse põhiprintsiibid 1) Majandusüksuse printsiip majandusüksus arvestab oma vara, kohustusi ja majandustehinguid laekus tema omanike, kreeditoride, klientide, töötajate jt isikute varadest, kohustustest ja tehingutest. 2) Jätkuvuse printsiip raamatupidamise aruannete koostamisel lähtutakse eelduses, et raamatupidamis kohuslane on jätkuvalt tegutsev ning tal ei ole kavatsust tegevust lõpetada ega ka sellele vahetust. Ettevõte peab olema suuteline täitma oma pikaajalisi kohustusi ning suutma põhivara normaalselt amortiseerida. 3) Arusaadavuse printsiip raamatupidamise aruanded on avalikustatav info ja seetõttu tuleb esitada selliselt, et see oleks ülevaatlik, üheselt mõistetav aruannete lugejatele, kelle on selleks piisav eelnev haridustase(teadmised) 4) Olulisuse printsiip aruannetes tuleb kajastada kogu info, mis ...
..... Veel?) Püsikulud ei sõltu ettevõtte tegevuse mahust, st sellest, kui palju ta mingil perioodil midagi toodab või teenuseid osutab. Püsikuludeks võivad olla näiteks rent, küte, kulum, laenuintress, kontorikulud, osa palgakulusid koos kaasnevate maksudega, 54. Majandusarvestus ettevõttes. reklaamikulud, mitmesuguste ostetud teenuste (raamatupidamine, valve) kulud jne. RAAMATUPIDAMINE on majandusarvestuse süsteem ettevõtte tasandil, kajastades Muutuvkulud varieeruvad koos tegevuse mahu muutumisega, kuid nad on püsivad ettevõtte varasid ja nende varade moodustamise allikaid ning nendega kaasnevaid tooteühiku kohta. Muutuvkuludeks tootmisettevõttel on toodete valmistamiseks
1. Hoonete ehitamine, ost või rent (ka remont, ümberehitused). 2. Vajalike masinate, seadmete, mööbli jne ost. 3. Tooraine, põhi- ja abimaterjalide, kaupade jne ost. 4. Töötajate palkamine ja väljaõpe. Ettevõtte rajamiseks on vaja: 1. Piisavalt vahendeid ettevalmistus- ja stardikuludeks (ülaltoodud loetelu 1-4). 2. Vahendeid ettevõtte tegevuse toetamiseks esimestel tegevuskuudel. 3. Reservi ettenägemata juhtudeks. 8.2 Majandusarvestus Majandusarvestus on majandustehingute identifitseerimise, mõõtmise ja edastamise protsess informatsiooni loomiseks, mida kasutatakse põhjendatud majandusotsuste tegemisel. Raamatupidamine on majandusarvestuse süsteem ettevõtte tasandil, kajastades nii ettevõtte varasid kui ka varade moodustamise allikaid ning nendega kaasnevaid tehinguid. Raamatupidamise korraldamise kohustus on ettevõtte juhil. Võimalused: · oma raamatupidamisosakond
Majandusarvestus ja maksundus I – Finantsraamatupidamise põhimõisted 1. FINANTSRAAMATUPIDAMISE PÕHIMÕISTED RAHA ARVESTUS 1. Raha arvestuse korraldus. Ettevõtte normaalseks äritegevuseks, igapäevaste kulutuste katteks, kohustuste täitmiseks ning maksevõime tagamiseks peab olema piisavalt rahalisi vahendeid. Vaba raha osakaal peaks olema ettevõttes väike, kuna seisev raha ei too ettevõttele tulu. Bilansikirjel Raha kajastatakse peale sularaha kassas ning arveldusraha pangas veel nõudmiseni hoiused, paigutusi rahaturufondidesse ja muudesse ülilikviidsetesse fondidesse. Kõik see kokku moodustab ühtse finantsvara kogumi. Finantsvarade arvestamise juhised on toodud Raamatupidamise Toimkonna juhendis RTJ 3 Finantsinstrumendid. Rahaarveldustes kajastatakse ettevõtte raamatupidamises kõiki tehinguid, mida tehakse sularahas või arvelduskontolt ülekannetena, kaardimaksetena või mõnel muul võimalikul viisil. Rahaarveldused võib jagada kahe...
• Juhtimiseesmärk: maksimeerida ettevõtte omanike heaolu (rikkust) => maksimeerida aktsia hind • Aktsia hind = Kõigi tulevaste dividendide nüüdisväärtus diskonteerituna nõutava tulumääraga Finantsjuhtimine on kapitali ehk rahaliste ressursside juhtimine. Hõlmab ettevõtte rahaliste ressurssidega kindlustamist, nende ratsionaalset suunamist ja kasutamist. Ettevõtte finantsjuhtimises on aluseks ökonoomika ja majandusarvestus. Finantsjuhtimise põhilised otsustusvaldkonnad: ● Millised põhivarad on vaja soetada? ● Kui palju vajatakse selleks pikaajalisi investeeringuid? ● Milliseid finantseerimisallikaid kasutada pikaajaliste investeeringute rahastamiseks? ● Kas võtta laenu või leida kaasomanikke firmasse? ● Kuidas juhtida jooksvat finantstegevust? ● Kuidas tagada firma maksevõime? Finantsanalüüsis selgitatakse ettevõtte tulude genereerimise võime, maksevõime,
kasutada efektiivselt ettevõtte tehnoloogilised võimalused ja vaba tööjõuressurssi ning toota 71 135 jm maksimaalse kasumi saamiseks. Mida enam suudab organisatsioon toota ja müüa tänavavalgustusposte, seda suurem on ettevõtte kasum ja seda rikkamad on omanikud. Töö autori arvates on lõputöö eesmärk täidetud. 38 KASUTATUD KIRJANDUS Alver, J. & Alver, L. (2011). Majandusarvestus ja rahandus. Tallinn: Tallinna Raamatutrükikoda. Alver, J. (2009). Kuluarvestussüteemi täiustamine. Raamatupidamisuudised nr 1 (112). Alver, J. & Reinberg, L. (2002). Juhtimisarvestus. (2.trükk). Tallinn: Deebet. Arrak, A.,Eamets, R. & Karm, T. (2002). Majanduse ABC. (3.trükk). Tartu: Avatar Brauer, M. (2012). Toode, turg ja meeskond – veenva äriidee kolm vaala Kuidas äriideed analüüsida. E-ajakiri: Director, 4/2012. Kasutamise kuupäev: 20.02
Majandusteooria on majandussubjektide käitumise seletamise viis, mis lähtub eeldusest, et inimestel on eesmärgid ning nad otsivat õigeid teid nende eesmärkide saavutamiseks. Seejuures ei kata majandusteooria mitte kogu majandusteadmiste valdkonda. Joonisel 1.1. on kujutatud majandusteaduse jagunemine kaheks: majandusteooriaks ja rakenduslikuks majandusteaduseks. Rakenduslikud majandusteaduslikud distsipliinid2 hõlmavad praktilisi valdkondi nagu turundus, juhtimine, majandusarvestus jne. Majandusteooriat õpetatakse osana gümnaasiumide majanduskursustest ja ülikoolide esimestel kursustel. Majandusteooria peab õpetama selgeks majanduslikud põhimõisted ja seosed, et luua alusbaas rakendusteadustele. Tegemist on justkui uue keele, majandusliku kirjaoskuse omandamisega, mis peab aitama meie ümber toimuvat mõista ja seletada. Majandust tundev inimene teab, miks asjad just nii toimivad, majandust mitte tundva inimese jaoks asjad lihtsalt juhtuvad
Porteri järgi Sissetulev logistika tooraine, materjalid, pooltooted, kütus jne. Tootmisprotsess töötlemine, koostamine, pakendamine ja kvaliteedi kontroll Väljaminev logistika ladustamine, tellimuste töötlemine ja distributsioon (jaotamine) Turundus ja müük müügipersonali tegevus, reklaam ja müügitoetus, koostöö vahendajatega Teenindus paigaldamine, hooldus, varuosade müük jne Toetavad tegevused: Uurimis- ja arendustöö Personali juhtimine Majandusarvestus Finantsjuhtimine Infosüsteemide juhtimine üldjuhtimine Benchmarking ettevõtte tegevuste efektiivsuse võrdlemine parimate eeskujudega ja püüd nende lahendusi üle võtta. 22 Küsimused strateegiliste kulude analüüsi koostamiseks. Kas üritatakse taotleda kulueelist või diferentseerituse eelist? Kuidas kulud ühes väärtusketi lülis mõjutavad kulusid teistes lülides?
ettevõtte hetkeolukorda SWOT analüüsiga. Selline analüüs võimaldaks anda veel parema ülevaate ettevõtte maksevõime uurimise meetoditest ning tooks välja uuritava ettevõtte finantsilised kitsaskohad, millede kõrvaldamine tugevdaks tema konkurentsivõimet veelgi. 45 KASUTATUD KIRJANDUS Alver, J., Reinberg, L. (1999). Juhtimisarvestus. Tallinn, 176 lk. Banhard, P., Kitvel, E. (2001). Ettevõtte maksejõuetus ja pankrot. Majandusarvestus & finantsjuhtimine II: aktuaalseid probleeme Eesti Vabariigis. Tallinn: Tallinna Tehnikaülikool, 108 lk. Bragg, S.M. (2005). Uus finantsjuhtimise käsiraamat. Tallinn: Fontese Kirjastus, 341 lk. Brigham, E. F., Gapenski, L. C., Ehrhardt, M. C. (1999). Financial management: theory and practise, 9th Edition, Fort Worth: Dryden Press, 1193 lk. Bõtskova, J., Teearu, A. (1997). Ärirahandus. Tallinn: Coopers & Lybrand, 158 lk. Jablonsky, S. F., Barsky, N. P. (1998)
(1997). Ärirahandus. Tallinn: Coopers & Lybrand. CIMA. (2002). Management Accounting.Official Terminology. Cima Publishing. Cooper, R., Kaplan, R. (2002). Kulu ja tulemus. Tallinn: Fontese Kirjastus. Kulud ja raamatupidamine. (s.a.). EAS. Kasutamise kuupäev: 19. 01 2020, allikas https://www.eas.ee/: https://www.eas.ee/alustav/ari-planeerimine/kulud-ja- raamatupidamine/ Garminder-Laur, E. (2001). Mõnda kasumiaruandest. Rmt: Kallas, K. Garminder-Laur, E. (Toim), Majandusarvestus ja finantsjuhtimine, Aktuaalseid probleeme Eesti Vabariigis III (lk 23-30). Tallinn: Tallinna Tehnikaülikool. Haldma T., Karu S. (1999). Kuluarvestuse süsteemi loomine ettevõttes. Tartu: Rafiko & AT Audiko. Haldma T., Listra, E., Mullaste, M. (2003). Aastaaruande analüüs ja ettevõttesisene aruandlussüsteem. Tallinn: Raamatupidaja.ee Hirsjärvi, S., Remes, P., Sajavaara, P. (2005). Uuri ja kirjuta. Tallinn: Medicina. Ilisson, R. (2015)
Selle meetodi baasil tarkvara loomine on lihtne ja ei vaja erilisi resursse. 47 KASUTATUD ALLIKAD 1. Audiitortegevuse RT I, 17.12.2010, 31. 2. Golberg, I. Ettevõtete finantsvõimendust mõjutatavad tegurid Euroopa telekommunikatsiooni-ettevõtete näitel. TÜ Majandusteaduskond, 2007 (magistritöö). 3. E-Õpearenduskeskus. Majandusarvestus (Loengu konspekt) http://www.e- ope.ee/_download/euni_repository/file/100/Materjalid.zip/Materjalid/6._teema.pdf 4. Justiitsministeerium. Ajakiri Õiguskeel 2008/2; http://www.just.ee/35369. 5. Krediidiinfo AS, Raportite tõlgendused: Krediidireiting , http://www.krediidiinfo.ee 6. Lukason, O. Bankrotistumise modelleerimine Eesti kaubandusettevõtete näitel, TÜ majandusteaduskond, Tartu 2006, (magistritöö ) http://dspace.utlib.ee 7. Lääts, K
MAJANDUSANALÜÜS Õppematerjal 2 SISUKORD ÕPPEMATERJAL 1 SISSEJUHATUS 5 I KULUARVESTUS 6 1.Kuluarvestuse eesmärgid ....................................................................................................6 2.Kuluarvestuse süsteem, kululiigid.......................................................................................8 3.Kulukohtade arvestus ........................................................................................................11 4.Kuluarvestuse põhimõtted .................................................................................................11...
Majandusteadus- on majandussubjektide käitumise seletamise viis, mis lähtub eeldusest, et inimestel on eesmärgid ning nad otsivad õigeid teid nende eesmärkide saavutamiseks. Samuti on õpetus nappusest. Majandusteooria- tegeleb majandusprotsesside ja neid protsesse mõjutavate seaduste tundmaõppimisega Rakenduslik majandusteadus- tegeleb tundmaõpitud majandusseaduste kasutamisega üksikute majandussubjektide huvides ning hõlmab praktilisi valdkondi nagu turundus,juhtimine, majandusarvestus jne Majandusteooria jaguneb: Mikroökonoomika, mille uurimisobjektiks on küsimus, kuidas majapidamised ja ettevõtjad teevad majanduslikke valikuid piiratud ressursside tingimustes, maksimeerimaks rahulolu või kasumit. Makroökonoomika, mis kirjeldab majandussektorite (majapidamised, ettevõtted, valitsus) vahelisi seoseid ning tegeleb majanduse koondnäitajate analüüsiga, mille
Järgmine samm on kõiki firma tegevuse valdkondi, s.h. logistikat hõlmavate infosüsteemide juurutamine. Eelkõige tugineb see personaalarvutite laialdasele kasutuselevõtule. Arvutivõrgud võimaldavad koordineerida kõiki ettevõtte tegevusega seotud funktsioone. Firmade juhtkonnad saavad kasutada otsuste vastuvõtmisel ulatuslikku infot. Arvutivõrkude olemasolu integreerib logistika tihedalt muude firma funktsioonidega (marketing, tootmine, majandusarvestus jne.). 6. strateegilised partnerlussuhted ettevätteväliste organisatsioonidega. Kaasajal suureneb integratsioon ettevõtteväliste organisatsioonidega, nende kaasamine materjalide/toodete liikumise süsteemi ning samuti otsuste vastuvõtmise protsessi. Suureneb koostöö klientide, vedajate ja tarnijatega, kasvab tegevuste omavaheline koordineeritus. ainitud are-ngu(!tapid kirjeldavad logistika arengut Lääneriikides, esmajoones USA-seeldades, et ärilogistika areng algas sellest riigist
Puhkuseavaldus vähemalt 2 nädalat enne puhkuste Osakonna juht ajakava muudatust Materjalide kuu viimasel tööpäeval materiaalselt vastutav 87 kuluaruanded töötaja 4 5 9. Finantsarvestus ja juhtimisarvestus, nende erinevused. Majandusarvestus on süstemaatiline protsess, mille käigus toimub majandusinformatsiooni selgitamine, mõõtmine ja edastamine info kasutajatele. Tegevused: majandustehing, selle dokumenteerimine, hindamine, süstematiseerimine, registreerimine, kokkuvõtete tegemine, aruannete koostamine ja esitamine, aruande andmete analüüs ja otsuste tegemine. Majandustehingu tagajärjel muutub raamatupidamiskohustlase (RK ) vara, kohustuste või omakapitali koosseis.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
