Tulemusauditis hinnatakse avaliku sektori tegevust strateegilise tasandi probleemide lahendamisel, analüüsitakse süvitsi probleemide põhjusi ning pakutakse ideid nende ületamiseks. Samuti on tulemusauditite eesmärgiks tuvastada parimat halduspraktikat ja aidata kaasa selle levimisele. Peamised aruanded: · Riigikontrolli aastaaruanne parlamendile · Hinnang riigi majandusaasta aruandele · Aruanne Riigikontrolli töö kohta Riigikontroll kui mõttekoda: · Riigikontrolli info peamisteks tarbijateks on parlament, valitsus ja avalikkus. Parlament annab välja seadusi, väljendades valijate tahet; valitsus kulutab parlamendi tahet ellu viies maksumaksjate raha ja annab kulutamise kohta aru; Riigikontroll uurib, kuidas valitsus on Riigikogu tahet järginud.
· Ühistupanga osakapitalina võib näidata ainult reaalselt sissemakstud summasid. · Ühistupanga reservkapital peab olema vähemalt 1/10 osakapitalist. · Igal majandusaastal tuleb kanda reservkapitali 1/20 puhaskasumist. · Kasum jaotakse üldkoosoleku otsusel. · Üldkoosoleku otsusega ei või juhatuse esitatud kasumi jaotamise ettepanekus liikmetele väljamaksmiseks ettenähtud kasumiosa suurendada. · Liikmetele ei tohi väljamakseid teha, kui ühistupanga viimase majandusaasta lõppemisel kinnitatud majandusaasta aruande kohaselt omavahendite hulk KAS sätestatud summa ei tule kokku. Hoiu-laenuühistu · Hoiu-laenuühistu on finantseerimisasutus, mille peamiseks ja püsivaks tegevuseks on tehingute ja toimingute teostamine hoiu-laenuühistu tegevuspiirkonnas elavate või seal kinnisasja omavate füüsiliste isikute ja samas tegevuspiirkonnas asuvate juriidiliste isikute teenindamiseks.
Kuna Pähklimetsa puhkekeskus rajatakse Pühalepa valda, ja täpsem asukoht on Hellamaa ja Suur-Sadama vahel. See krunt maksab ligikaudu 472 000 ja selle tasuvad omanikud laenu võttes. Tasuvusanalüüs Tasuvusanalüüs põhineb äriplaani lisas toodud finantsprognoosidel, millest lähtudes võib eeldada, et OÜ Pähklimetsa Puhkekeskus jõuab peale investeeringu teostamist (2008. a.) jooksvasse kasumisse juba järgmise (2009) majandusaasta jooksul. Järgnevatel aastatel jätkub kasumi kasvav trend keskmiselt 6% aastas. Ettevõtte juhtkond kavatseb investeerida kasumi ettevõttesse. Projekti detailne eelarve Oma Jrk.nr Tegevus Maksumus (ilma km) Toetus finantseering 1. EHITUSTÕÕD 1.1. Majad koos kõrvalhoonetega 1.1.1
strateegiliste otsuste ja töökorralduse kohta, Tööandja klientide ning osutatavate teenuste hinnakujunduse põhimõtete kohta jms) hoidma konfidentsiaalsena ning mitte avaldama seda kolmandatele isikutele ilma Tööandja eelneva kirjaliku loata. Tööandja äri- ja tootmissaladuseks ei loeta informatsiooni, mis on avalikkusele teatavaks saanud või avalikkusele vabalt kättesaadav (näiteks informatsioon avalikes registrites, majandusaasta aruanded). Tööandja äri- ja tootmissaladust võib Töötaja avaldada riigiorganitele seaduses ette nähtud juhtudel ja ulatuses, informeerides sellest eelnevalt Tööandjat. Kohustus hoida Tööandja äri- ja tootmissaladusi kehtib tähtajatult ka pärast Töölepingu lõppemist. 5.5. Tööandja võib Tööandja töökorralduse reeglites ühepoolselt määratleda täiendavaid
Majutuse võimalus 34 inimesele. Kuna pakuvad toitlustust siis eraldi rendihinnad puuduvad. Põltsamaa kultuurimaja mahutab kuni 200 inimest, Lustivere kultuurimaja 150 inimest ja Pajusi külamaja on väiksem 30 inimest. Kõigis puuduvad majutusvõimalused. Pihlaka Puhkemaja kompleks on talvisel ajal mahutavusega kuni 20 inimest ja suvel peetakse seal erinevate organisatsioonide suvepäevi. Majutuskohti 20. OÜ Pihlaka Puhkemajal on äriregistris kustutamishoiatus, majandusaasta aruannete esitamata alates 2011 aastast. 2. Koolitusteks, infopäevadeks ja seminarideks ruumide rentimine Teenuse hind on 10 eur I tund järgnevad 6 euri tund. Teenus sisaldab ruumide kasutust, projektori ja pabertahvli kasutust. Vahendid seltsil olemas. Koolitusel optimaalseks osalejate arvuks on kuni 30 inimest. Pakume kohvipausi teenust , mille maksumus on I kohvipaus 1,5 eurot inimese kohta . Äriplaanis
I aasta II aasta Kas ettevõte hakkab/on registreeritud käibemaksukohustuslaseks (jah/ei) jah jah Krediiti müügi osakaal käibest (kui suur osa müügiarvetest laekub järgmisel kuul) % 1 1 Hoonete amortisatsiooninorm % 1 1 Seadmete amortisatsiooninorm % 20 20 Immateriaalse põhivara amortisatsiooninorm % Finantsprognooside täitmise juhend 1. Täita ära "Algandmed" lehel kõik vajalikud rohelise taustaga lahtrid! näitlikud ja neid saab muuta! majandustegevusele; 4. Täita ära "Kassavood" lehel tühjad lahtrid! Siin esitada andmed projekti esimese majandusaasta kohta. Kuude nimetusi ja aastaid muuta ei saa. Kui teie projekt algab näiteks 2013.a. oktoober, siis alustage...
kui need on omavalitsusüksuse omanduses. Nimetatud asutuste osas võidakse seadusega ette näha teatud kulude katmist kas riigieelarvest või muudest allikatest. Korraldada muid kohaliku elu küsimusi Volikogu – kohaliku omavalitsusüksuse esinduskogu, mis valitakse valla või linna hääleõiguslike elanike poolt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel Volikogu pädevus: valla- või linnaeelarve vastuvõtmine ja muutmine ning majandusaasta aruande kinnitamine ning audiitori määramine; kohalike maksude kehtestamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine; valla või linna eelarvesse laekuvate kohalike maksude puhul soodustuste andmise korra kehtestamine; koormiste määramine; toetuste andmise ja valla või linna eelarvest finantseeritavate teenuste osutamise korra kehtestamine; valla- või linnavara valitsemise korra kehtestamine; laenude võtmine
Available: www.merko.ee/upload/File/Merko_Ehitus_aastaaruanne_2013.pdf [Kasutatud 10. Aprill, 2015]. [5] Eston Ehitus AS, „Eston ehitus,“ [Võrgumaterjal]. Available: http://eston.nordecon.com/content/files/ES_ISO%209001-2008%20Est.pdf [Kasutatud 10. Aprill, 2015]. 18 LISAD Lisa 1. Referentsid Lisa2. Sertifikaat Lisa3. Majandusaasta aruanne Lisa 4. Hoone tehnilis-majanduslikud näitajad Lisa 5. Arhitektuurse osa seletuskiri Lisa 6. Joonised 19 LISA 1. Referentsid Kortermajad Valge 18 [3] Aadress: Valge 18, Tallinn Tellija: YIT ehitus Üldpind: 17 300 m² Valmimisaasta: 2002.-2005.a Foto 1. Valge 18 kortermaja [3] Papiniidu 64 korterelamu [3] Aadress: Papiniidu 64, Pärnu Tellija: YIT ehitus Üldpind: 1 700 m²
- arutab omal algatusel korruptsioonivastase seaduse § 13 lõikes 1 nimetatud ametiisikute võimalikke korruptsioonijuhtumeid ja annab nende kohta hinnanguid - teostab järelevalvet Riigikogu liikmete tegevuspiirangutest kinnipidamise üle - kontrollib oma pädevuse piires huvide deklaratsioone - teavitab Riigikogu ja avalikkust oma korruptsioonivastase tegevuse tulemustest • Riigieelarve kontrolli erikomisjon - vaatab läbi riigi majandusaasta koondaruande ja selle kontrolliaruande; - tegeleb avaliku sektori auditeerimise küsimustega; - arutab Riigikontrolli kontrolliaruandeid ja ülevaateid ning riigikontrolöri tõstatatud olulisi küsimusi; - teavitab Riigikontrolli probleemidest, mis on jõudnud komisjoni liikmeteni suhtlemisel ameti- ja eraisikutega; - võtab Riigikontrolli informatsiooni alusel seisukoha Riigikontrolli tegevuse takistamise juhtude kohta Uurimiskomisjon
[http://www.pollumajandus.ee/article/2014/11/12/murakas_piimaturg_vajab_arengu hupet]. 24.11.2014 12. Noppel, V. Riik, aita! [http://www.aripaev.ee/blog/2014/08/21/riik-aita]. 24.11.2014 12 13. Padar, I. Põllumajanduspoliitika meetmed piimaturu kriisi leevendamiseks. Piimafoorum 2014. [http://www.epkk.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=8269/Ivari+Padar+etteka nne.pdf]. 26.11.2014 14. Piimaühistu E-Piim. Konsolideeritud majandusaasta aruanne. 2013, Lk 1-34. 15. Põllumajandusministeerium. [http://www.agri.ee/et/eesmargid-tegevused/eesti- maaelu-arengukava-mak-2014-2020]. 25.11.2014 16. Raudla, H. Ühistud soovivad rajada uue piimatööstuse. [http://maaleht.delfi.ee/news/maamajandus/uudised/uhistud-soovivad-rajada-uue- piimatoostuse.d?id=69953383]. 24.11.2014 17. Sander-Sõrmus, M. Aasta eksporditeo tiitli sai E-Piim. [http://www.pollumajandus.ee/article/2014/11/20/aasta_eksporditeo_tiitli_sai_e_pii m]. 24.11
Sarjad on moodustatud vastavalt dokumendiliigile (nt sari volikirjad ja garantiikirjad), kirjavahetus vastavalt teemale. Funktsioonid, allfunktsioonid ning sarjad on tähistatud vastavalt Rahvusarhiivi dokumendi- ja arhiivihalduse juhisele. Sarjadele on määratud ka säilitustähtajad. Tähtsamatele sarjadele alatine (nt ülikooli istungite protokollid, nõukogu määrused, rektori käskkirjad, pikaajalised koostöölepingud, töötajate andmebaas, majandusaasta aruanne jne). Raamatupidamisalaste dokumente säilitustähtaeg on enamasti 7 aastat. Kirjavahetuse säilitustähtajad on enamasti 5 või 10 aastat. Arhiivinimistute säilitustähtaeg on alatine. Õppetööga seotud dokumendid säilitatakse enamasti 5 või 10 aastat ning olulisemad (protokollid, isikutoimikud) alatiselt või 50 aastat. Osale sarjadele on märgitud ka juurdepääsupiiranguid ning märkuse lahtrisse ka viite vastavale seadusele
"Ettevõtlus ja äri planeerimine" kordamisküsimused Eksamiküsimused toetuvad nii loengutele kui harjutustundides käsitletud teemadele, sh materjalidele Moodles. Üldised teemad on toodud järgnevalt. 1. Ettevõtluse definitsioonid, ettevõtjate iseloomustus ja ettevõtte määratlus äriseadustikus ja klassifikatsioonid. Ettevõtluse definitsioonid ETTEVÕTLUST on defineeritud kui protsessi, kus vajaliku aja ja pingutuste ning riskide võtmise tulemusena luuakse väärtusi ja isiklikku rahulolu (Hisrich ja Peters, 1989). ...protsess, mille kaudu inimesed saavad teadlikuks ettevõtlusest kui võimalusest ja astuvad samme äri alustamiseks (Stevenson 2005) Ettevõtte käivitamine ja/või kasvatamine läbi innovaatilise, riski võtva juhtimise (Fred L. Fry) Erinevaid distsipliine ühendav teadmisvaldkond Ettevõtluse elemendid (F.L.Fry, 1993): a. Äri alustamine b. Loov ja innovatiivne äri c. Kasvav...
Senine majandustegevus on toimunud omavahendite arvelt. Talul puuduvad kohustused pankade ja teiste finantsasutuste ees. Ettevõtte näol on tegemist pereettevõttega, palgalist tööjõudu kasutatakse ainult hooajaliselt. Äriidee põhiliseks toeks on talu paiknemine looduslikult Saaremaa ühes kaunimas piirkonnas. OÜ RUDILA varade maksumus 31. detsember 1998 seisuga oli 9882.- (üheksa tuhat kaheksasada kaheksakümmend kaks) krooni. 1998 majandusaasta käive 35 965.- (kolmkümmend viis tuhat üheksasada kuuskümmend viis) krooni. Aasta lõpetati 5000.- krooni suuruse kasumiga. 1999.aasta majandustulemused olid edukad. Ettevõtte varade maht kasvas - käesoleva aasta 31. augusti seisuga oli see kokku 42 336.- (nelikümmend kaks tuhat kolmsada kolmkümmend kuus) krooni. Jooksva majandusaasta käive sama seisuga oli 78 068.- (seitsekümmend kaheksa tuhat kuuskümmend kaheksa krooni), sellest kohustused moodustasid kokku 4 989.- krooni
Senine majandustegevus on toimunud omavahendite arvelt. Talul puuduvad kohustused pankade ja teiste finantsasutuste ees. Ettevõtte näol on tegemist pereettevõttega, palgalist tööjõudu kasutatakse ainult hooajaliselt. Äriidee põhiliseks toeks on talu paiknemine looduslikult Saaremaa ühes kaunimas piirkonnas. OÜ RUDILA varade maksumus 31. detsember 1998 seisuga oli 9882.- (üheksa tuhat kaheksasada kaheksakümmend kaks) krooni. 1998 majandusaasta käive 35 965.- (kolmkümmend viis tuhat üheksasada kuuskümmend viis) krooni. Aasta lõpetati 5000.- krooni suuruse kasumiga. 1999.aasta majandustulemused olid edukad. Ettevõtte varade maht kasvas - käesoleva aasta 31. augusti seisuga oli see kokku 42 336.- (nelikümmend kaks tuhat kolmsada kolmkümmend kuus) krooni. Jooksva majandusaasta käive 30
lisaks ka koondkasumiaruande); (c) rahavoogude aruanne; (d) omakapitali muutuste aruanne; ja (e) lisad. 7. Käesolev juhend sätestab üldnõuded põhiaruannete esitusviisile ja lisades avalikustatava informatsiooni ulatusele. Muud Raamatupidamise Toimkonna juhendid sätestavad täiendavaid nõudeid lisades avalikustatava spetsiifilise informatsiooni suhtes. 8. Raamatupidamise aastaaruanne peab olema selgelt eristatud muust samas dokumendis (näiteks majandusaasta aruandes) esitatud informatsioonist. Raamatupidamise aastaaruandes peab olema selgelt välja toodud aruandeperiood, mille kohta see on koostatud. (SME IFRS 3.23). 9. Raamatupidamise aastaaruanded koostatakse eesti keeles ja Eesti Vabariigis ametlikult kehtivas vääringus, tuues välja arvnäitajate puhul kasutatud täpsusaste (näiteks tuhandetes vääringu ühikutes). (SME IFRS 3.23 (d), (e)). BILANSS Üldreeglid 10. Raamatupidamiskohustuslane (välja arvatud paragrahvis 12 nimetatud
Sellest madalamat töötasu ei või tööandja maksta, kui töötaja on töötanud kogu vastava ajaühiku ulatuses täistööajaga. Kui töötaja töötab täistööajast vähem, siis väheneb võrdeliselt ka makstava töötasu alammäär. TLS §30 sätestab, et kui töötajal on lepingust tulenev õigus saada osa tööandja kasumist või käibest või muust majandustulemusest, eeldatakse, et töötaja osa arvestamisel võetakse aluseks tööandja vastava aasta kinnitatud majandusaasta aruanne. Ilmutatud kujul: töötajale makstakse tasu majandustulemuste eest majandusaasta eest. See aga ei tähenda, et oleks keelatud töölepingus kokku leppida nt majandustulemustelt tasu maksmine mingi muu majandusaasta perioodi eest, nt kuu või kvartali tulemuste eest. Samuti annab TLS töölepingu pooltele võimaluse ise otsustada ja kokku leppida, millise majandusnäitaja alusel tasu arvestatakse (nt kas kasumi, käibe või muu majandustulemuse alusel). Samuti
väiksema töömahuga. Rahavoogude aruande uurimisel on näha, et eelmisel aastal osteti väga palju põhivarasid, mille tõttu kasutati panga finantseeringut laenude näol (tabel 10). 3.3. Kaska-Luiga talu finantsaruandluse analüüs Enne aastaaruande koostamist inventeeritakse talu varad, tehakse reguleerimis- ja lõpetamiskanded, tuuakse välja kasum (kahjum) ning vormistatakse aruandetabelid ja aruandelisad. Majandusaasta pikkuseks on 12 kuud ( 1.jaanuarist 31. detsembrini). 3.3.1. Maksevõime suhtarvud 13 Talu käibekapital 2001.a. oli 2502415 ja 2002.a. 5267638 krooni, s.o. üle 2 korra suurem kui 2001 a., see suurenemine on tingitud tootmismahtude ja produktiivsuse suurenemisest , seega ettevõtte on maksevõimeline. Joonisel on näha talu käibekapital 2001.aastal ja 2002. aastal. 6000000 5000000 4000000
jäid oma maa peremeesteks. Jüriöö ülestõus puhkes Põhja-Eestis, Harjumaal, Virumaal ja Rävalas. Pärast muistest vabaduvõitlus sulasid Harjumaa ja Rävala kokku Harjumaaks (Taani valdused). Veel puhkes ülestõus Läänemaal. 3 kuud hiljem alagas ülestõus ka Saaremaal: 3 kuud nende vahel siis. Miks algas Saaremaal ülesõus 3 kuud hiljem kui Läänemaal? Ei tea, reaalset vastust pole. Ülestõus algas ööl vastu 23.aprill 1343 uue majandusaasta algus. On välja pakutud, et eestalsed tahtsid seda uut aastat alustada Jüriöö ülestõusuga. 3 Kõik, kes ette jäid, löödi maha... Ülestõus algas verise tapatööga eestlaste poolt ja kroonikas on kirjas see, et eestlased valisid endale 4 kuningat (kuningas kui sõjaväejuht). Nelja kuninga juhtimisel läksi eestlaste sõjavägi piirama Tallinnat.
1. Krediidirisk • Tehingu vastaspoole kohustuste mittetäitmine maksejõuetuse tõttu (default risk) a. Krediidireitingud Krediidireiting - sisaldab valmis vastuseid ettevõtte krediidivõime kohta: krediidisoovitust, krediidilimiidi summat, maksejõuetuse tõenäosust ja Krediidiinfo reitingut. Lisaks ettevõtte finants- ja majandusolukorra näitajaid (sh kolme aasta aruandeid) ning maksehäirete ja maksuvõlgade infot. b. Krediidiraportid • Aastaaruande koopia - Äriregistrile esitatud majandusaasta aruanne. • Faktiraport - põhineb avalikest allikatest pärineval infol, ei sisalda analüüse ega hinnanguid. 5 • Ettevõtte maksehäirete raport - annab ülevaate ettevõtte võlgnevustest Maksu- ja Tolliametile ning eraettevõtetele. • Krediidihinnangu raport - krediidireitingu lühiversioon. • Krediidireiting - sisaldab valmis vastuseid ettevõtte krediidivõime kohta: krediidisoovitust,
Kulukäiturite ja kulu-tulu seoste kindlakstegemiseks; 2 S. Karu ,,Kulude juhtimine ja arvestus tulemuslikkusele suunatud organisatsioonis", Rafiko 2008 10 Kuluobjektide (toodete, teenuste, klientide jt kuluobjektide) eelarvestamiseks, arvestamiseks ja tulemuslikkuse hindamiseks; Nii organisatsioonisisese kui ka välise (s.h majandusaasta aruande ja raamatupidamise aastaaruande) aruandluse koostamiseks; Muude organisatsioonile pandud kohustuste täitmiseks. Kulu tekib ressursi kasutamisel. Näiteks kui me kasutame oma müüdud toodetes materjali, tekib materjalikulu ning kui kasutame tööjõudu, tekib palgakulu (tööjõukulu). Kulu ei teki organisatsioonis üldjuhul iseenesest. Järjest rohkem kinnistub arusaam, et kulud ei juhtu niisama, vaid kulud on konkreetsete juhtimisotsuste (tegevuste) tulemus
vastavuse kohta nimetatud tingimusele. 2.5 Pakkuja peab olema täitnud kõik oma kohustused riiklike maksude osas. Pakkuja esitab kirjaliku kinnituse Vormil 4 vastavuse kohta nimetatud tingimusele. Pakkuja maksukohustuse täitmist kontrollib Hankija iseseisvalt taotluste ülevaatamise päeval. 2.6 Pakkuja omakapital ei tohi olla kahel viimasel aastal langenud allapoole seadusega ettenähtud minimaalset suurust. Pakkuja 2011 majandusaasta aruannet kontrollib Hankija iseseisvalt taotluste ülevaatamise päeval. Pakkuja esitab 31.12.2012 seisuga auditeerimata bilansi ja kasumiaruande (või 30.09.2012 auditeerimata bilansi ja kasumiaruande) 2.7 Pakkuja peab omama kehtivat ühistranspordiluba (ühistranspordiseaduse § 31 lg 1) või Euroopa Ühenduse veoluba (EÜ Nõukogu määruse 684/92/EMÜ koos hilisemate
● ettevõtte töötajad; ● valitsusasutused; ● muud infotarbijad (teadlased, kohtud jne). Finantsaruanded on määratud eelkõige info välistarbijale. Finantsaruandluse analüüs lähtub sellest, et analüütikul ei ole muud infot kui see, mis sisaldub aastaaruandes ning avalikes materjalides firma majandusharu kohta. Ettevõtte majandusaasta aruanne koosneb järgmistest osadest: ● tegevusaruanne; ● raamatupidamise aastaaruanne; ● audiitori järeldusotsus; ● majandusaasta kasumijaotuse ettepanek. Tegevusaruandes kirjeldatakse möödunud majandusaasta tähtsamaid sündmusi ja tulevase aasta plaane. Raamatupidamise aastaaruanne koosneb bilansist, kasumiaruandest ja aastaaruande lisadest. Audiitori järeldusotsusega annab audiitor omapoolse hinnangu finantsandmete kohta. Eristatakse nelja tüüpi järeldusotsuseid: puhas järeldusotsus, märkustega järeldusotsus, eitav järeldusotsus, hinnangu andmata jätmine
Koondumise osaline on: 1) ühinev ettevõtja; 2) füüsiline isik või ettevõtja, kes omandab valitseva mõju teise ettevõtja või tema osa üle; 3) füüsilised isikud või ettevõtjad, kes ühiselt omandavad valitseva mõju kolmanda ettevõtja või tema osa üle; 4) ettevõtja või tema osa, kelle üle omandatakse valitsev mõju. 7.1. kontrollimine ja hinnang Koondumist kontrollitakse, kui koondumise osaliste eelnenud majandusaasta ülemaailmsed käibed kokku ületavad 500 miljonit krooni ja vähemalt kahe koondumise osalise ülemaailmne käive ületab kummalgi 100 miljonit krooni ning vähemalt ühe ühineva ettevõtja või ettevõtja või tema osa, kelle üle omandatakse valitsev mõju, äritegevus toimub Eestis. Koondumist ei kontrollita, kui krediidiasutus, finantseerimisasutus, kindlustusandja või väärtpaberivahendaja, kelle igapäevaseks äritegevuseks on väärtpaberitehingud kas enda või teiste
Varude kiiremaks müümiseks oleks vajalik teha uurimustöö, mille põhjal parandada kauba sortimenti. Varude käibekordaja parandamiseks saaks teha allahindlusi ja kampaaniaid kõigis kaubagruppides. Kuna ettevõtte likviidsus on madal ning ettevõte pole võimeline momentaalselt katma oma kohustusi, siis ei ole osaühing Xxxinvestoritele eriti atraktiivne, seda tõestab ka leitud võõrkapitali ja omakapitali suhe. 2009. aasta oli ettevõtte jaoks raske, kuna majandusaasta lõppes suhteliselt suure kahjumiga ja seda näeb ka tulukuse analüüsis suhtarvudes, mis on negatiivsed. Tunduvalt paremad näitajad on aga 2010. aastal, kui analüüsis võib välja lugeda, et kõik tulukuse näitajad on paranenud ja majandusaastagi on suudetud lõpetada ka tuues tulu. Osaühing Kormek Tradingut Altman'i võrrandi põhjal pankrot ei ohustanud globaalse majanduse kriitilisematel aegadel, tõsi küll seda oli tunda 2009. aastal kui kasum oli
Nendeks on majanduslik olukord (suured isiklikud võlad, väike sissetulek, kehvasti lõppenud investeeringud ja maksudest kõrvalehoidmine), emotsionaalsed tunded (ahnus, töötulemuste mitte hindamine, kartus kaotada töö, vajadus kontrollida, väljakutse süsteemimurdmiseks) ja elustiil (hasartmängu harjumused, narkootikumid või alkoholi probleemid, perekonna surve). Samuti on kolme tüüpi surveavaldusi, mis võivad suunata inimesi toime panema pettusi, mis on seotud majandusaasta aruannetega. Nendeks on juhtimistegurid (juhtimise eetiline kaheldavus, ebasobilikud teenimise meetodid), ettevõtte tingimused (ettevõtte kahanemine, tehnoloogilised muutused, uued nõuded, mis nõrgestavad finantsilist stabiilsust) ja rahaline surve (suured rahavoo probleemid, suured kahjud). Võimalused Võimalus on käitumuslik tunnus või ka situatsioon, mis lubab isikul või organisatsioonil teha kolme asja: 1. Toime panna pettust. 2. Varjama pettust. 3
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL TALLINNA KOLLEDŽ ERIALA AINE NIMI REFERAAT Õppejõud: NIMI Tallinn 2014 SISUKORD: SISUKORD:........................................................................................................ 2 SISSEJUHATUS:................................................................................................. 3 MÕISTED:......................................................................................................... 4 1. Juriidilise isiku olemus ja jagunemine...........................................................5 Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS, RT I, 06.12.2010, 12, § 24) järgi on juriidiline isik seaduse alusel loodud õigussubjekt, teisisõnu eesmärgistatud organisatsioon(äriühing), millele õiguskord omistab õigusvõime.....................5 1.1 Eraõiguslikud juriidiilised i...
kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel üldistel, linnavalitsuse koosseisu; esitab volikogule ettepaneku valitsuse ühetaolistel ja otsestel valimistel neljaks aastaks. Hääletamine täiendava liikme kinnitamiseks ja valitsuse liikme vabastamiseks on salajane. Volikogu pädevus: valla- või linnaeelarve valitsuse liikme kohustustest ning palgalise valitsuse liikme vastuvõtmine ja muutmine ning majandusaasta aruande ametisse nimetamiseks ja ametist vabastamiseks; kinnitamine ning audiitori määramine; kohalike maksude esitab valla- või linnavalitsusele ametisse nimetamiseks valla või kehtestamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine; valla või linna ametiasutuse juhi kandidaadi ja ametisse kinnitamiseks
- majandustehinguid iseloomustava informatsiooni identifitseerimist ja kogumist; - majandusinformatsiooni hindamist, spetsiifilist töötlemist ja koondamist; - ettevõtte finantsolukorda iseloomustava perioodilise aruandluse koostamist. Finantsarvestuse üldpõhimõtted: - Tekkepõhine arvestus - majandustehingute kajastamine vastavalt majandustehingu toimumisele, sõltumata sellest, kas sellega seotud raha on laekunud või välja makstud - Majandusaasta aruande koostamine: · majandusüksuse printsiip · jätkuvuse printsiip · arusaadavuse printsiip · olulisuse printsiip · tulude ja kulude vastavuse printsiip · jne Finantsarvestuse ülesanded: - Dokumenteerimisülesanne (ärisündmuste kronol. registreerimine päeva- ja pearaamatus) - Informatsiooni ülesanne sise- ja välistarbijatele (bilanss, kasumiaruanne) b. Raamatupidamisaruanded c
korraldab nende ettevalmistamist; 2) esindab omavalitsusüksust ja selle volikogu vastavalt seadusega, valla või linna põhimäärusega ning volikogu poolt antud pädevusele; 3) kirjutab alla volikogu poolt vastuvõetud määrustele ja teistele volikogu dokumentidele; 4) täidab muid talle seaduse alusel ja valla või linna põhimäärusega pandud ülesandeid. Volikogu ainupädevusse kuulub järgmiste küsimuste otsustamine: 1) valla- või linnaeelarve vastuvõtmine ja muutmine ning majandusaasta aruande kinnitamine ning audiitori määramine; 2) kohalike maksude kehtestamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine; 1 https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=12849896 9 3) valla või linna eelarvesse laekuvate kohalike maksude puhul soodustuste andmise korra kehtestamine; 4) koormiste määramine; 5) toetuste andmise ja valla või linna eelarvest finantseeritavate teenuste osutamise
tõenäoline, ettevõte vajab saneerimist ja et ettevõtte jätkusuutlik majandamine on pärast saneerimist tõenäoliselt võimalik (SanS § 7 lg-d 1, 2). Iga probleemi likvideerimine saab alguse põhjuste väljaselgitamisest ja seejärel nende kõrvaldamisest, seetõttu on oluline saneerimisavaldusele lisada majanduslike raskuste põhjused. Tuleb analüüsida, kas neid põhjusi on võimalik ettevõtte tasandil kõrvaldada.34 Avaldusele tuleb lisada eelmise majandusaasta raamatupidamisaruanne, ülevaade võlgniku finantsseisundist, majandustulemustest ja rahavoogudest ning võlanimekiri saneerimisavalduse esitamise seisuga (SanS § 7 lg 3). Maksevõimelisuse hindamiseks tuleb analüüsida ettevõtte finantsseisu. Olulise näitajana võib võlgniku maksevõimet hinnata selle alusel, kas tema majanduslik olukord võimaldab oma kohustuste täitmise. Esmase ülevaate ettevõtte maksevõimelisusest annab hetkeseisu kajastav bilanss
Lihtaktsia on riskantsem.Lihtaksionäride nõuded realiseeritakse viimases järjekorras peale eelisaktsionäride ja ka nõuete rahuldamist. Kõige pealt rahuldatakse kreeditoride, siis eelisaksionäride ja siis lihtaksionäride nõuded. Lihtaktsia annab omanikule hääleõiguse, mida ta saab kasutada aksionäride üldkoosolekul otsuste vastuvõtmisel, st siit kaudu ta osalebki juhtimisel. Lihtaktsia annab õiguse teenida dividendi, tingimusel et majandusaasta on lõppenud puhaskasumga. Eelisaktsiad on oma olemuselt hübriid ehk kombineeritud väärtpaber, kuna ta sarnaneb lihtaksiale ja võlakirjale. Erinevate väärtpaberite omadused. Dividende makstakse igal juhul kasvõi on sügavad kahjumis. See on reeglina kirjas põhikirjas palju makstakase dividende. Ei anna hääleõigust. Seega eelisaksionär ei osale aktsiaseltsi juhtimises. Nendel on garanteeritud tulusus aga samas on nad ka võlakirjad
Väikseim lubatud aktsia väärtus on 0,1 ning kõik sellest suuremad väärtused peavad olema selle summa täiskordsed. Aktsia ise on jagamatu ühik. Aktsiate väärtust ja kogust on võimalik muuta üldkoosolekuga. (Äriseadustik) ,,Aktsia annab aktsionärile õiguse osaleda aktsionäride üldkoosolekul ning kasumi ja aktsiaseltsi lõpetamisel allesjäänud vara jaotamisel..."(Äriseadustik). Dividendi ehk aktsionäride kasumiosa maksmine toimub kinnitatud majandusaasta aruande alusel. Dividendi maksmise kord tuuakse välja põhikirjas.(Äriseadustik) Firma asutamiseks on vajalik algkapital, milleks sai määratud 100, mis jagati kümmneks aktsiaks. Antud aktsiatest on algselt plaanitud neli ära müüa, et enamus aktsiaid jääks firma töötajatele. Ülejäänud kuus jagatakse võrdselt juhtkonna vahel 6.8.Kasumiprognoos Kasumiprognoos näitab ära palju on võimalik saada müüdud toodetest kasu. Tootmine on jaotatud
Osa 3. Standardsed kvaliteedinõuded: Eesti standard EVS-EN 729-3: 1997. Tallinn: Standardiamet. Patendid Patendi omanik(ud). (Väljastamise aasta). Patendi nimi: patendi number. Väljastamise kuupäev. 23 Min, M., Kink, A., Parve, T. (2002). A rate adaptive pacemaker: Eesti patent EP1169084. 5.1.3. Piiratud leviga allikad Aruanded ja dokumendid Eesti Mobiiltelefon AS. (2003). Majandusaasta aruanne. Äriregister. Õppematerjalid Turunduse alused: harjutusvihik. (1995). /Koost. A.Vihalem. Tallinn: TTÜ Kirjastus. Dissertatsioonid ja lõputööd Raim, J. (2006). The PPP Deviations between Estonia and Non-Transitional Countries. Tallinn: TUT Press. Avaldamata intervjuu Intervjueeritava nimi. (Aasta). Pealkiri. Intervjueerija. Meetod. Koht, kuupäev. Intervjuu säilitamise koht. Milder, M. (2002). Juhtimisstiil. K. Kase intervjuu. Helisalvestis. Tallinn, 12. jaanuar
TÖÖÕIGUS Tööõigus on õigusnormide kogum, mis reguleerib töölepingu alusel töötaja ja tööandja vahel tekkivaid töösuhteid. Tööõigussuhe on töötaja ja tööandja vaheline õiguslik suhe, mis tekib sellest hetkest kui töötaja lubatakse tööandja poolt tööle. Tööõigussuhet reguleerib tööleping. Töölepingu sõlmimine on tööandja kohustus. Mitte igasugune töö tegemine ei ole tööõigussuhe ega nõua töölepingu sõlmimist. Tööd saab teha ka teistsuguste lepingutega. Tööõigussuhet iseloomustavad järgmised tunnused: - töötaja teeb kokkulepitud tööd - töötaja allub tööandja juhtimisele ja kontrollile, on alluvusvahekord - tööandja maksab töö eest töötajale regulaarselt töötasu - tööaeg on reguleeritud - tööandja kindlustab töötajale teatud töötingimused ja maksab töövahendite eest - tööandjal lasub töö tegemisega kaasnev risk, töötaja vastutus on piiratud - tulu ja kasum lähevad tööandjale ja tö...
eraldiseisvaks tegevusalaks. Andmete haldamine ja töötlemine toimub üha enam võimsate tarkvaralahenduste abiga. Andmeid ja informatsiooni ettevõtete kohta võib leida järgmistest allikates: · börsiinfo (väärtpaberibörside kodulehed, väärtpaberiregister); · ajakirjad, ajalehed oma andmebaasidega (Äripäev jt); · finantsvahendusettevõtted (investeerimispangad, universaalpangad); · ettevõtete ühendused (ettevõtete liidud, assotsiatsioonid, kaubanduskoda jne); · ettevõtete majandusaasta aruanded (ettevõtete www - leheküljed, äriregister). Sissejuhatus mikro- ja makroökonoomikasse Iga ühiskonna suurim majandusprobleem seisneb selles, et inimeste tahtmised ja soovid on piiramatud, ressursid nende rahuldamiseks aga piiratud. Ressursside piiratuse all mõistetakse seda, et neid pole piisavalt, et rahuldada inimeste kõiki soove Ressursside piiratus paneb inimesed valiku ette - tuleb otsustada, milliseid soove ja missuguses järjekorras rahuldada, sest kõike nagunii ei saa
algdokumentide alusel koostatud koonddokument. (5) Raamatupidamiskirjend peab sisaldama järgmisi andmeid: 1) majandustehingu kuupäev; 2) raamatupidamiskirjendi järjekorranumber; 3) debiteeritavad ja krediteeritavad kontod ja vastavad summad; 4) majandustehingu lühikirjeldus; 5) algdokumendi (koonddokumendi) nimetus ja number. § 12. Raamatupidamise dokumentide säilitamise kohustus (1) Raamatupidamise algdokumente peab raamatupidamiskohustuslane säilitama seitse aastat, alates selle majandusaasta lõpust, mil algdokument raamatupidamises kajastati. § 10. Parandused dokumentides ja registrites (1) Raamatupidamise alg- ja koonddokumentidel olevat informatsiooni ning raamatupidamiskirjendeid ei ole lubatud kustutada ega teha neis õienditeta parandusi. Ebakorrektne raamatupidamiskirjend parandatakse paranduskirjenditega, mis peab sisaldama viidet parandatava raamatupidamiskirjendi järjekorranumbrile. Kui parandus ei põhine
välisturgude nõuetele, samaaegselt suurendades oma töötajate sissetulekuid ning tagades ettevõtte arengu jätkusuutlikkuse. (6) Konkurentsianalüüs vastab järgmistele küsimustele: 1. Millised on üldised konkurentsijõud tegevusharus? 2. Kes on peamised konkurendid turul? 3. Kui suur on nende turuosa? 4. Mis on konkurentide eelised meie toote ees? 5. Millised on meie konkurentsieelised? Konkurentsianalüüsi metoodika jaguneb kaheks: statistiline analüüs, mis põhineb majandusaasta aruannetel ja muu avaliku info analüüsil ning äriluure, mis seisneb konkurendi klientide küsitlusel, visiidid konkurentide objektidele, prooviostude tegemine, konkurenditeenuste tarbimine. (15) Konkurentsi analüüsi meetoditeks on: (28) 1) Firma konkurentide määratlemine, 2) Konkurentide eesmärkide määratlemine, 3) Konkurentide strateegiate selgitamine, 4) Konkurendi tugevad ja nõrgad küljed, 5) Konkurentide käitumise hindamine,
vältida pankrotti. viia miinimumini kulud 25. Äriettevõtte rahanduse mõiste lühendiks on: Finantsjuhtimine. Ärijuhtimine. Äritsemine. Ärirahandus 26. Damodaran (1996) jaotab vastuvõetavad äriettevõtte finantsotsused tinglikult kolme kategooriasse. Milline nendest ei kuulu sinna? Investeerimisotsused. Rahavoogude otsused. Finantseerimisotsused. Dividendiotsused 27. Milline ei ole finantsaruanne? Omakapitali muutuste aruanne. Kasumiaruanne. Bilanss. Majandusaasta aruanne. Rahavoogude aruanne 28. Bilansi põhivõrrand on: Varad=võlakohustused+käibevara. Varad=Võlakohustused+netovara. Varad=võlakohustused+põhivara 29. Milline neist ei ole ettevõtte finantseesmärk? Kasumi suurendamine maksimaalselt. Olemasoleva omakapitali turuväärtuse viimine maksimumini. Viia maksimumini ettevõtte turuväärtus, ehk selle kaudu suurendada omanike jõukust, rikkust. Viia maksimumini müügikäive ja hoida minimaalset turuosa 30
jooksul valmistatud kvaliteetse toodanguühiku või sooritatud tööoperatsioonide arv. TLS järgi on võimalik ka majandustulemustelt ning tehingutelt töötajale makstav tasu. Kui töötajal on lepingust tulenevalt õigus saada osa tööandja kasumist või käibest või muust majandustulemustest, eeldatakse, et töötaja osa arvestamisel võetakse aluseks tööandja vastava aasta kinnitatud majandusaasta aruanne (TLS § 30). Õigus saada osa tööandja kasumist vms tekib töötajal, kui töö mõjutab, näiteks, ettevõtte majandustegevust. Majandustulemusest maksmisele kuuluv osa tuleb töötajale maksta pärast osa kindlaksmääramist, kuid hiljemalt 6 kuu möödumisel tööandja majandusaasta aruande kinnitamisest. 324. Kuidas toimub töö eest tasustamine eritingimustes? Ületunnitöö hüvitamisel rahas maksab tööandja töötajale 1.5-kordser töötasu
Erinevalt äriühingutest ei nõuta füüsilisest isikust ettevõtja puhul kindla suunisega põhikapitali olemasolu, samuti jäävad ara muud juriidilised formaalsused ning nendega seotud kulutused. Samuti saab füüsilisest isikust ettevõtja käsutada lihtsustatud raamatupidamist ja aruandlust (füüsilisest isikust ettevõtja raamatupidamine võib olla nii tekke- kui ka kassapõhine; füüsilisest isikust ettevõtja ei pea esitama majandusaasta aruannet jne) . Füüsilisest isikust ettevõtja vormi teeb aga vähem atraktiivseks isiklik vastutus: FE vastutab oma kohustuste eest kogu oma varaga. Äriregistrisse kantakse füüsilisest isikust ettevõtja tema taotlusel. Kohustuslik on äriregistrisse kandmine juhul, kui ta maksukohuslasena registreeritud Maksuametis vastavalt käibemaksuseadusele (Käibemaksuseaduse § 7 kohaselt tuleb registreerida maksukohuslane, kelle maksustatav käive ületab
tulukus, kas ettevõte on finantsiliselt stabiilne, kas ettevõtet juhitakse efektiivselt. Ettevõtte töötajaid huvitab, kas ettevõte jätkab tegevust tulevikus, kui edukas on ettevõte, kas on oodata palga tõusu. Lisaks ettevõttesisestele huvigruppidele tunnevad ettevõtte finantsinformatsiooni vastu huvi ettevõttevälised huvigrupid, kelleks on valitsusasutused, laenuandjad, kreeditorid ja potentsiaalsed investorid. Finantsinformatsiooni allikateks on ettevõtte majandusaasta aruanded: tegevuse aruanne, bilanss, kasumiaruanne, rahavoogude aruanne, aastaaruande lisad, audiitori järelotsus ja kasumijaotuse aruanne. Finantsaruannete uurimiseks kasutatakse erinevaid meetodeid: aruannete lugemine, vertikaalanalüüs, horisontaalanalüüs, trendianalüüs, suhtarvuanalüüs. Aruannete lugemine loob üldise pildi ettevõtte finantstegevusest ja -seisukorrast. Vertikaalanalüüsi kasutatakse finantsaruannete andmete omavaheliste seoste
tulukus, kas ettevõte on finantsiliselt stabiilne, kas ettevõtet juhitakse efektiivselt. Ettevõtte töötajaid huvitab, kas ettevõte jätkab tegevust tulevikus, kui edukas on ettevõte, kas on oodata palga tõusu. Lisaks ettevõttesisestele huvigruppidele tunnevad ettevõtte finantsinformatsiooni vastu huvi ettevõttevälised huvigrupid, kelleks on valitsusasutused, laenuandjad, kreeditorid ja potentsiaalsed investorid. Finantsinformatsiooni allikateks on ettevõtte majandusaasta aruanded: tegevuse aruanne, bilanss, kasumiaruanne, rahavoogude aruanne, aastaaruande lisad, audiitori järelotsus ja kasumijaotuse aruanne. Finantsaruannete uurimiseks kasutatakse erinevaid meetodeid: aruannete lugemine, vertikaalanalüüs, horisontaalanalüüs, trendianalüüs, suhtarvuanalüüs. Aruannete lugemine loob üldise pildi ettevõtte finantstegevusest ja -seisukorrast. Vertikaalanalüüsi kasutatakse finantsaruannete andmete omavaheliste seoste
tulukus, kas ettevõte on finantsiliselt stabiilne, kas ettevõtet juhitakse efektiivselt. Ettevõtte töötajaid huvitab, kas ettevõte jätkab tegevust tulevikus, kui edukas on ettevõte, kas on oodata palga tõusu. Lisaks ettevõttesisestele huvigruppidele tunnevad ettevõtte finantsinformatsiooni vastu huvi ettevõttevälised huvigrupid, kelleks on valitsusasutused, laenuandjad, kreeditorid ja potentsiaalsed investorid. Finantsinformatsiooni allikateks on ettevõtte majandusaasta aruanded: tegevuse aruanne, bilanss, kasumiaruanne, rahavoogude aruanne, aastaaruande lisad, audiitori järelotsus ja kasumijaotuse aruanne. Finantsaruannete uurimiseks kasutatakse erinevaid meetodeid: aruannete lugemine, vertikaalanalüüs, horisontaalanalüüs, trendianalüüs, suhtarvuanalüüs. Aruannete lugemine loob üldise pildi ettevõtte finantstegevusest ja -seisukorrast. Vertikaalanalüüsi kasutatakse finantsaruannete andmete omavaheliste seoste
töötasu arvutamise viisist, maksmise korrast, sissenõutavaks muutmise ajast (palgapäevast), tööandja makstavatest ja kinnipeetavatest maksudest ja maksetest. *Majandustulemuselt ja tehingutelt makstav tasu Kui töötajal on lepingust tulenev õigus saada osa tööandja kasumist või käibest või muust majandustulemusest, eeldatakse, et töötaja osa arvestamisel võetakse aluseks tööandja vastava aasta kinnitatud majandusaasta aruanne. Majandustulemusest maksmisele kuuluv osa tuleb töötajale maksta pärast osa kindlaks määramist, kuid hiljemalt 6 kuu möödumisel tööandja majandusaasta aruande kinnitamisest. Kui töötajal on lepingust tulenev õigus tasule tööandja ja kolmanda isiku vahel sõlmitavalt lepingult, kohaldatakse tasu maksmisele VÕS § 679682 (agenditasu maksmine). Töötasu arvutamise viis Töötasu arvutamise viis tööandja juures kehtestatud töötasustamise süsteem. Liigid:
alusel, kus näidatakse ära materjali kogu ja nimetus Kõikidel dok peab olema tehingu kp ning vastutava isiku andmed. Varude inventuur Inventeerimise kord peab olema fikseeritud raamatupidamise sise-eeskirjas. Läbiviimiseks moodustatakse inventeerimiskomisjon. Inventeerimise käigus tehakse kindlaks varade tegelik seis, selgitatakse üle- või puudujäägid, purunendu või riknendu kaubad. Varude inventuuri tuleb teha vähmalt kuu aega enne majandusaasta lõppu, kuid võib teha ka tihedamini. Inventur registreeritakse inventuuri lehtedel, kus on inventeerimise kp, inventeerijad, tulemused ja allkirjad. Tuleb võrrelda arvestuslike andmetega (rmtpidaja). Põhivara arvestusega seotud meetodid Materiaalne põhivara- vara, mis on käega katsutav ning mida ettevõte kasutab todete tootmisel või teenuste osutamisel ning mida kasutatakse rohkem kui üks aasta, nt maa ja hooned. (siia ei kuulu hooned, mida ei kasutata enda majandustegevuses)
lepitud lühemat tähtaega. Tööandja peab kandma töötaja töötasu ja muu tasu töötaja määratud pangakontole, kui ei ole kokku lepitud teisiti. TLS § 33 16. Majandustulemustelt ja tehingutelt makstav tasu Kui töötajal on lepingust tulenev õigus saada osa tööandja kasumist või käibest või muust majandustulemusest, eeldatakse, et töötaja osa arvestamisel võetakse aluseks tööandja vastava aasta kinnitatud majandusaasta aruanne. TLS § 30 17. Tasustamine töö mitteandmisel, tööst keeldumisel. töötasu vähendamine töö Kui töötajale lepingu järgi makstava töötasu suurust ei ole kokku lepitud või kui kokkulepet ei suudeta tõendada, on töötasu suuruseks kollektiivlepingus ettenähtud, selle puudumisel sarnase töö eest sarnastel asjaoludel tavaliselt makstav tasu. TLS § 29 lg 2 Tööandja peab töövõimelisele ja töö tegemiseks valmis olevale töötajale maksma
(5:2) 3.2.3.1 Töötasu maksmise aeg, koht ja viis TLS § 33 alusel maksab tööandja töötajale töötasu üks kord kuus, kui tasu maksmiseks ei ole kokku lepitud lühemat tähtaega. Kui palgapäev satub riigipühale või puhkepäevale, loetakse palgapäev saabunuks riigipühale või puhkepäevale eelneval tööpäeval. Tööandja majandustulemusest maksmisele kuuluv osa tuleb töötajale maksta pärast osa kindlaksmääramist, kuid hiljemalt kuue kuu möödumisel tööandja majandusaasta aruande kinnitamisest. Tööandja peab kandma töötaja töötasu ja muu tasu töötaja määratud pangakontole, kui ei ole kokku lepitud teisiti. (3:§33 lg 1-4) 18 KOKKUVÕTE Käesoleva referaadi eesmärgiks oli välja selgitada töölepingu olemus, samuti töötaja ja tööandja kohustused. Tööõigusprintsiipidest tulenevalt on igal inimesel õigus vabalt valida tegevusala, elukutse ja töökoht.
selgemalt eristada eri tehinguid. (vt § 8) 8) Sätestatakse korteriühistu pandiõigus § 44. Korteriühistu pandiõigus (11) Korteriühistul on korteriomandist tulenevate nõuete tagamiseks pandiõigus korteriomandile (edaspidi korteriühistu pandiõigus ). (12) Korteriühistu pandiõigusele kohaldatakse seadustes esimesel järjekohal oleva hüpoteegi kohta sätestatut. (13) Korteriühistu pandiõiguse suurus on korteriomandi eelmise majandusaasta majandamiskulude summa. (vt selle kohta ka Vaike Murumets, Korteriühistu pandiõigus korteriomandi- ja korteriühistu loob riik ka nendes kortermajades, kus seda veel loodud ei ole, ühistud. saavad juriidilised isikud olla korteriühistu juhatuse liikmed. jäävad korteri võõrandamisel kommunaalvõlad ostja kanda. saab korteriühistu taotleda kommunaalvõlgniku hüpoteegiga ülekoormatud korteri mahamüümist täitemenetluses.
TÖÖÕIGUS Tööõigus on õigusnormide kogum, mis reguleerib töölepingu alusel töötaja ja tööandja vahel tekkivaid töösuhteid. Tööõigussuhe on töötaja ja tööandja vaheline õiguslik suhe, mis tekib sellest hetkest kui töötaja lubatakse tööandja poolt tööle. Tööõigussuhet reguleerib tööleping. Töölepingu sõlmimine on tööandja kohustus. Mitte igasugune töö tegemine ei ole tööõigussuhe ega nõua töölepingu sõlmimist. Tööd saab teha ka teistsuguste lepingutega. Tööõigussuhet iseloomustavad järgmised tunnused: - töötaja teeb kokkulepitud tööd - töötaja allub tööandja juhtimisele ja kontrollile, on alluvusvahekord - tööandja maksab töö eest töötajale regulaarselt töötasu - tööaeg on reguleeritud - tööandja kindlustab töötajale teatud töötingimused ja maksab töövahendite eest - tööandjal lasub töö tegemisega kaasnev risk, töötaja vastutus on piiratud - tulu ja kasum lähevad tööandjale ja tö...
amuti on keelatud ebaaus äritegevus ehk kõlvatu konkurents. Kõlvatuks konkurentsiks on igasuguse eksitava teabe edastamine ja konkurendi või tema kauba halvustamine. Samuti konfidentsiaalse info kasutamine. Kui ettevõtja on rikkunud konkurentsiseaduses sätestatud reegleid saab teda karistada. Näiteks kui turguvalitsev ettevõtja on kuritarvitanud oma seisundit, määratakse talle trahv kuni 10 protsendi ulatuses eelnenud majandusaasta käibest. 6. Turu regulatsioonid Turu reguleerimise peamisteks eesmärkideks on sotsiaalse efektiivsuse ja võrdsete tingimuste tagamine. Pareto täiustus – Valitsuse tegevus, mille eesmärgiks on inimeste heaolu suurendamine nii, et kellegi teise heaolu ei halveneks. Kui kõik need täiustused on tehtud, siis edasi parandatakse inimeste heaolu nii, et kellegi oma võib langeda, seda nim. sotsiaalmajanduslikult efektiivseks või Pareto optimaalseks.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
