kuuks. Kaalukatel põhjustel võib kohus nimetatud tähtaega pikendada. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud avalduse võib esitada ka isik, keda võlgnik seaduse kohaselt on kohustatud ülal pidama. 18. Halduri tegevus raamatupidamiskohustuse täitmisel Kui võlgnik on raamatupidamiskohustuslane, vastutab haldur võlgniku raamatupidamise korraldamise eest. Sellisel juhul on võlgnik kohustatud ajutise halduri nõudmisel esitama talle eelmise majandusaasta aruande koos ülevaatega võlgniku finantsseisundi, majandustulemuste ja rahavoogude kohta ajutise halduri nimetamise päeva seisuga. Aruanne tuleb esitada mitte hiljem kui viis päeva enne kohtuistungit, kus vaadatakse läbi pankrotiavaldus. Käesolevas lõikes nimetatud aruanne ja arvamus esitatakse kohtule kohtu poolt nimetatud tähtpäevaks. Pankroti väljakuulutamisega algab uus majandusaasta. Lõppenud majandusaasta aruande
12. maine. 20. Füüsilisest isikust ettevõtja FIE astutab oma kohustuste eest kogu oma varaga. Füüsilisest isikust ettevõtja kantakse äriregistrisse tema avaldusel. FIE on kohustatud ennast äriregistrisse kandma, kui tema majandusaasta käive ületab 16 000 euri, st. FIE muutub käibemaksukohustuslaseks. Igal juhul peab FIE tegevuse alustamisel registreerima ennast kohalikus Maksuametis füüsilisest isikust ettevõtjana. Alla 16 000 euri suuruse majandusaasta käibega FIE võib pidada lihtsustatud - kassapõhist - raamatupidamist. 21. Osaühingu ja aktsiaseltsi mõiste, olemus, asutamine, kapital juhtimine OÜ: Osaühing on äriühing, millel on osadeks jaotatud osakapital. Osanik ei vastuta isiklikult osaühingu kohustuste eest. Osaühing vastutab oma kohustuste täitmise eest kogu oma varaga. Osakaptal peab olema vähemalt 2500 euri. AS: Aktsiaselts on äriühing, millel on aktsiateks jaotatud aktsiakapital. Aktsionär ei vastuta
4.2 Töötasu maksmise aeg, koht ja viis 1) Tööandja maksab töötajale töötasu üks kord kuus, kui tasu maksmiseks ei ole kokku lepitud lühemat tähtaega. 2) Kui palgapäev satub riigipühale või puhkepäevale, loetakse palgapäev saabunuks riigipühale või puhkepäevale eelneval tööpäeval. 3) Tööandja majandustulemusest maksmisele kuuluv osa tuleb töötajale maksta pärast osa kindlaksmääramist, kuid hiljemalt kuue kuu möödumisel tööandja majandusaasta aruande kinnitamisest. 4) Tööandja peab kandma töötaja töötasu ja muu tasu töötaja määratud pangakontole, kui ei ole kokku lepitud teisiti. KASUTATUD KIRJANDUS: Raamat: ,,Õigusõpetus" Adving Kiris, Ants Kukrus, Poigo Nuuma, Enno Oidermaa Internet: https://www.riigiteataja.ee/akt/830458 http://et.wikipedia.org/wiki/T%C3%B6%C3%B6leping http://www.cvkeskus.ee/career.php?menu=1&lastmenu=84&career_style= https://www.eesti
· Täielikud inventuurid on nn aineliste varade inventuurid 2. Juhtub loodusõnnetus ning tehakse selle tõttu inventuur, et teada saada , kas varasid on selle käigus kaduma läinud/katki läinud, miline inventuuri liik see on? · Erakorraline inventuur · Korraline inventuur · Pidev inventuur · Kestev inventuur · Hädavajalik inventuur 3. Inventuur ja varaloend EI ole kohustuslik · Iga majandusaasta lõpul · Ettevõtte asutamisel · Ettevõtte liitmisel · Iga kuu 10.kuupäeval · Materiaalselt vastutavate isikute vahetumisel 4. Kuhu kantakse kõik väärtuste liigid, mille osas esinesid lahkuminekud arvestusjääkides? · Võrdlusandmikku · Vaidlusandmikku · Raamatupidamisandmestikku · Bilanssi · Mitte kuhugi 5. Kui tihti tuleb läbi viia täielik inventuur · 1 kord aastas
BCU3610 Mikroökonoomika (kaugõpe) Alustatud laupäev, 5. detsember 2015, 17:20 Olek Valmis Lõpetatud laupäev, 5. detsember 2015, 20:22 Aega kulus 3 tundi 2 minutit Hinne 19,5, maksimaalne: 20,0 (98%) Küsimus 1 Avalikul sektoril on neli põhilist rolli: Valmis tagada sissetulekute õiglane jaotus, pakkuda avalikke ja välismõjudega kaupu, Hinne 1,0 / 1,0 tagada majanduslik stabiilsus ning pakkuda mitmesuguseid kindlustustooteid. Vali üks: Tõene Väär Jah, nii see on esitatud loetelu kätkeb endas avaliku sektori olulisemaid rolle ühiskonnas. Sissetulekute õiglase jaotuse tagamine seisneb esmaste tulude ümberja...
kehtivusaeg on üle ühe aasta kassapõhine finantsarvestus - majandustehingute kajastamine vastavalt majandustehinguga seotud raha laekumisele või väljamaksmisele. Kassapõhine raamatupidamine arvestab ainult tegelikult makstud või saadud raha. Siin ei peeta arvet ettevõtja nende kohustuste üle, mille eest pole raha veel laekunud. kasumiaruanne ettevõtte finantsdokument, mis kajastab ettevõtte sissetulekuid ja väljaminekuid majandusaasta ( või mõne muu perioodi) vältel, annab ülevaate ettevõtte tulude allikatest keskpank raha emiteeriv ning raha kattevara haldav asutus kogukasulikkus kõigist tarbitavatest hüviste kogustest saadud kasulikkus kogukulu konkreetse tootekoguse tootmise kulu konverteeritavus raha vahetatavus teiste rahade vastu krediidirisk - krediidi mittetasumise tõenäosus kulukandjate arvestus ehk kalkuleerimine - arvestuse liik, mis näitab mille jaoks on ettevõttes kulutusi tehtud
Dividendid või palk? Martin Huberg Juba mõnda aega on inimestele sisendatud ideed kõikvõimsast maksuametist, kellel on uus ja terav torkerelv (maksuametnikud ise ütleksid selle kohta kindlasti pigem toode), millega teie majandusmull kibekähku õhust tühjaks lastakse, kui te ise seda ei tee. Relva nimi on majandusliku tõlgendamise põhimõte ning väidetav mull on dividend, mida eelistatakse palgale. Miks? Eks ikka maksude pärast. Eestis, õnneks, Riigikohtu tasandil dividendide palgaks kvalifitseerimise praktikat veel ei ole ning keegi ei tea päris täpselt, millise valemi alusel välja arvutada mõistlikku aktiivse ja passiivse tulu ehk dividendide ja palga suhet. Samas on ajakirjanduse veergudel küllaltki paljud head inimesed erinevaid seisukohti välja öelnud. Kindlasti on suurel osal neil ka milleski õigus, iseäranis arvestades, et arutatakse ju abstraktselt, konkreetset kaasust analüüsimata. Proovingi anda omapoolse ülevaate seni ...
VARA on raamatupidamiskohustuslase poolt kontrollitav ressurss (asi või õigus), mis: (a) on tekkinud minevikus toimunud sündmuste tagajärjel; ja (b) tõenäoliselt osaleb tulevikus majandusliku kasu tekitamisel (mitte äriühingutest raamatupidamiskohustuslaste puhul neile seatud eesmärkide täitmisel). KOHUSTUS on raamatupidamiskohustuslasel lasuv võlg, (a) mis on tekkinud minevikus toimunud sündmuste tagajärjel; ja (b) millest vabanemine nõuab eeldatavasti tulevikus ressurssidest loobumist. OMAKAPITAL (NETOVARA) raamatupidamiskohustuslase varade ja kohustuste vahe; TULU aruandeperioodi sissetulekud, millega kaasneb varade suurenemine või kohustuste vähenemine ja mis suurendavad raamatupidamiskohustuslase omakapitali, välja arvatud omanike tehtud sissemaksed omakapitali; KULU aruandeperioodi väljaminekud, millega kaasneb varade vähenemine või kohustuste suurenemine ja mis vähendavad raamatupidamiskohustuslase omakapitali, välja arvatud ...
Koosneb:1. Registrikartoteek2. Äritoimik3. Registritoimik · Registrikartoteek selles sisaldub ettevõtja kohta registrikaart, millele kantakse teda puudutavad olulised andmed, nagu näit. Ärinimi, asukoht, tegevusala, esindusõiguslikud isikud jm. Registrisse kantud ettevõtja kohta avatakse eraldi registrikaart. · Äritoimik säilitatakse need dokumendid, mida ettevõtja ise enda kohta seaduse alusel äriregistrile on esitanud (kandeavaldused, majandusaasta aruanded jne) · Registritoimik sisaldab dokumente, mis on konkreetse ettevõtja kohta registripidaja poolt koostatud või saadud teistelt ametiasutustelt seda ettevõtjat puudutavates küsimustes. Mis on täisühing - Täisühing on äriühing, milles kaks või enam osanikku tegutsevad ühise ärinime all ja vastutavad ühingu kohustuste eest solidaarselt kogu oma varaga.
Valmis majandustsükli jooksul ning eelarve võib olla defitsiidis siis, kui majandus on tõusufaasis ning ülejäägiga siis, kui majandus on langusfaasis. Hinne 1,0 / 1,0 Vali üks: Tõene Väär Väite esimene pool on õige tõepoolest on pigem oluline hoida eelarve tasakaalus ühe majandustsükli, mitte aga ühe majandusaasta piires. Väite teine pool peaks aga olema vastupidi kui majandus on tõusufaasis, siis peaks planeerima just ülejäägiga eelarve ja koguma reserve, mida siis langusefaasis kasutada eelarvepuudujäägi katteks. Küsimus 8 Avaliku sektori tulude peamised allikad on: Valmis Hinne 1,0 / 1,0 Vali üks või enam: avaliku sektori ettevõtete kasumid maksud omadilt maksud sissetulekutelt
Eestis toimib üks väärtpaberibörs Tallinna Börs. Tallinna Börs on üles ehitatud elektroonilise börsina ja tehingud toimuvad arvutivõrkude vahendusel. Börsi põhinimekirjas on suuremate ja tuntumate emitentide aktsiad. Ettevõte, kes tahab oma aktsiatega börsil kaubelda peab täitma terve rea tingimusi. 1) aktsiaseltsi turuväärtus või omakapital peab olema vähemalt 100 milj. krooni 2) ettevõte peab olema tegutsenud vähemalt kolm aastat ja viimane majandusaasta peab olema lõppenud kasumiga. 3) aktsiatest 25% peab kuuluma avalikkusele ja ettevõttel peab olema vähemalt 200 aktsionäri Tehinguid börsil teevad börsimaaklerid. Maaklerite ülesanne on kokku viia klientide ostu- ja müügisoovid. Väärtpaberite hinna liikumist näitab börsiindeks.Eestis on kasutusel kaks äriindeksit: Äripäeva indeks ja TALSE indeks. Ettevõte läheb börsile kahel põhjusel: a) saada juurde lisaraha ja b) firma saab tuntumaks.
tegemistega, see võib aga põhjustada killustatuse, mille tõttu jäävad mõned olulised tööd tegemata. Mis ohud varitsevad saematerjali tootvaid firmasid on väga palju ja konkurents tihe, mistõttu on hinnad väga madalal. Muuta kontoritehnika, interjöör vajaks uuendamist. Ettevõtte töötajatele võiks luua mõne tööd motiveerivama sütsteemi jne. 20 Kasutatud kirjandus Erisisu OÜ 2000.a majandusaasta aruanne. Erisisu OÜ 2001.a majandusaasta aruanne. Erisisu OÜ 2002.a majandusaasta aruanne. Erisisu OÜ põhivara tabel 2002.a. Erisisu OÜ raamatupidamise sise-eeskirjad 2000.a. Erisisu OÜ äriplaan 1999.a. Finantsanalüüs, Külim, 2000 Tsitstjakov, S., KPMG, Ettevõtte finantsjuhtimine [http://www.finance.ee/failid/fin.pdf]. 20.05.2003.a. 21 Lisa 1
tegemistega, see võib aga põhjustada killustatuse, mille tõttu jäävad mõned olulised tööd tegemata. Mis ohud varitsevad saematerjali tootvaid firmasid on väga palju ja konkurents tihe, mistõttu on hinnad väga madalal. Muuta kontoritehnika, interjöör vajaks uuendamist. Ettevõtte töötajatele võiks luua mõne tööd motiveerivama sütsteemi jne. 20 Kasutatud kirjandus Erisisu OÜ 2000.a majandusaasta aruanne. Erisisu OÜ 2001.a majandusaasta aruanne. Erisisu OÜ 2002.a majandusaasta aruanne. Erisisu OÜ põhivara tabel 2002.a. Erisisu OÜ raamatupidamise sise-eeskirjad 2000.a. Erisisu OÜ äriplaan 1999.a. Finantsanalüüs, Külim, 2000 Tsitstjakov, S., KPMG, Ettevõtte finantsjuhtimine [http://www.finance.ee/failid/fin.pdf]. 20.05.2003.a. 21 Lisa 1
2. Äriettevõtete rahandustegevuse juhtimine. Finantstegevuse juhtimine ettevõttes tähendaks ettevõtluse vajaduseks vajalike vahendite hankimist sisemistest ja välistest allikatest ning nende kasutamist maksimaalse kasumi saamise eesmärgil. Ettevõtte peamiseks eesmärgiks on maksimaalse puhaskasumi saamine ning aktsionäride maksimaalse tulu teenimine. Ettevõtte maksimaalse puhaskasumi saamiseks on firma lühajaline eesmärk. Ettevõtte majandustegevust hinnatakse iga majandusaasta lõpul st. lühiajaliselt. Aktsionäride puhas tulukasv on pikaajaline eesmärk, kuna reeglina ei suuda ükski ettevõte korvata aktsionäride kulusid lühiajaliselt ehk ühe aasta jooksul. Üheks ettevõtlusvormiks on AS on aktsiatel põhinevale kapitalile tegutsev ettevõte, mis on loodud kasumi teenimise eesmärgil. AS vastutab oma kohustuste eest kogu oma varaga ning aktsionärid oma isikliku varaga AS kohustuste eest ei vastuta
osakapitali suuruse ja põhikirja kinnitamise aja osas. Esinesid järgmised kande tegimist takistavad puudused: äriseadustiku §192 punkt 6 kohaselt tuleb fondiemissiooni korras osakapitali suurendamisel näidata osakapitali suurendamise otsuses mille arvel ja millises ulatuses fondiemissioon läbi viiakse. 12.07.1999 aastal osanike otsuses puuduvad viited omakapitali kirjetele, mille arvel ja millises ulatuses fondiemissioon läbi viiakse. 1998 aastal majandusaasta aruandele lisatud kasumi jaotamise otsusest selgub, et fondiemissiooni läbiviimiseks on eraldatud 12 000 krooni ehk 766.94. Majandusaasta aruandes oli osakapitali suuruseks näidatud 40 000 krooni ehk 2556.47. Äriseadustiku §196 lg 4 kohaselt loetakse osakapital suurendatuks ja suurendatavast osast tulenevad õigused tekkinuks alates kande tegemisest äriregistrisse. Registri andmetel oli Treegeri Kohviku OÜ osakapitaliks 14 000 krooni ehk 766.94. Esitatud
Aktsiakapital on jaotatud aktsiateks vastavalt nimiväärtusele (alates 01.01.2011 on võimalikud ka nimiväärtuseta aktsiad). Aktsia minimaalne nimiväärtus on 10 krooni ( 0,1 eurot). OÜ minimaalne väärtus on 100 krooni. Aktsiaseltsis võib kasutada kahte liiki aktsiaid: lihtaktsiad ja eelisaktsiad (kuni 1/3 kogu aktsiakapitalist). Lihtaktsia annab omaikule õiguse hääletada üldkoosolekul, seega võtab ta osa juhtimisest. Lihtaktsionäril on õigus dividendile kui majandusaasta lõpeb puhaskasumiga. Lihtaktsionäride nõuded ettevõtte likvideerimisel või pankroti korral rahuldatakse viimases järjekorras peale eelisaktsionäride nõudeid ja seetõttu on lihtaktsia kõige riskantsem väärtpaber. Aktsiaselts ei ole kohustatud neid kunagi tagasi ostma. Eelisaktsia ei anna hääleõigust. Samas annab õiguse saada dividende sõltumata majandusaasta tulemusest. Nimelised aktsiad ja esitaja aktsiad.
tulukus, kas ettevõte on finantsiliselt stabiilne, kas ettevõtet juhitakse efektiivselt. Ettevõtte töötajaid huvitab, kas ettevõte jätkab tegevust tulevikus, kui edukas on ettevõte, kas on oodata palga tõusu. Lisaks ettevõttesisestele huvigruppidele tunnevad ettevõtte finantsinformatsiooni vastu huvi ettevõttevälised huvigrupid, kelleks on valitsusasutused, laenuandjad, kreeditorid ja potentsiaalsed investorid. Finantsinformatsiooni allikateks on ettevõtte majandusaasta aruanded: tegevuse aruanne, bilanss, kasumiaruanne, rahavoogude aruanne, aastaaruande lisad, audiitori järelotsus ja kasumijaotuse aruanne. Finantsaruannete uurimiseks kasutatakse erinevaid meetodeid: aruannete lugemine, vertikaalanalüüs, horisontaalanalüüs, trendianalüüs, suhtarvuanalüüs. Aruannete lugemine loob üldise pildi ettevõtte finantstegevusest ja -seisukorrast. Vertikaalanalüüsi kasutatakse finantsaruannete andmete omavaheliste seoste
Linnuste, losside, linnade ja hiljem ka mõisapruulikodades pruuliti õlut ja see ei jätnud mõju avaldamata ka talupojaõllele. Õlu eestis Õlu ja rahvakombestik Õlu on läbi aegade olnud eelkõige pidujook ja varemalt ka ohvriand, mida toodi kõigile neile, kellest arvati sõltuvat põllu viljakus, karja sigivus või kalaloomus. Selline sümboolne akt käis käsikäes maiste tavadega, kus õlu oli tasuks inimestele, kes aitasid kaasa majandusaasta tähtsamatel ja suurematel töödel. Nii kujunesidki rahvakommetes tavad, mille kohaselt peeti õlletegemist teatud puhkudel lausa kohustuslikuks. Kui viljasaak vähegi lubas, katsuti õlut teha kõikideks suuremateks pühadeks. Ka kõige vaesemgi mees proovis vähemalt jõuluks laari õlut valmistada. Jõulud olidki ehk kõige "märjemad" pühad. Kesvamärga pruuliti siis nii palju, et jätkuks vähemalt kolmekuningapäevani, paremal juhul küünlapäevanigi. Vanemal
Riigieelarve ei tohi olla ülemäärases puudujäägis. Üldreeglina ei tohi iga-aastane avaliku sektori eelarvepuudujääk ületada 3% sisemajanduse kogutoodangust*. Erandkorras on aktsepteeritav, kui puudujääki on oluliselt ja pidevalt vähendatud ning see on saavutanud 3% lähedase taseme või kui 3% tasemest kõrvalekaldumine on vähene, erakorraline ja ajutine. 3. Riigivõlga puudutav nõue Riigi koguvõla suhe sisemajanduse kogutoodangusse ei tohi eelneva majandusaasta lõpul üldreeglina ületada 60%. Erandi võib teha juhul, kui puudujääk on oluliselt vähenenud ja läheneb rahuldavas tempos 60%-le. 4. Osalemine ERM II-s kahel eelneval aastal Liikmesriik peab olema kahel eelneval aastal osalenud Euroopa rahasüsteemi vahetuskursimehhanismis (ERM II) ilma oluliste kõikumisteta ning ei tohi olla oma vääringut sel perioodil devalveerinud. 5. Pikaajaliste intressimäärade nõue
sobiv pangakonto). Nagu mainitud, siis avaldust saab teha nii MTA-le kui äriregistrile, äriregistri puhul peab avalduse koostama notari juures (või elektroonilisel registreerimisel ettevõtjaportaalis https://ettevotjaportaal.rik.ee/help/help_est.html), kuna vajatakse allkirjade tõendamist. 3.1. Avaldus Notari juures registreerimisel tuleb kandeavalduse tegemiseks anda notarile järgnevad andmed: 1. ettevõtja ärinimi ning ettevõtte asukoht ja aadress, samuti ettevõtte majandusaasta algus ja lõpp (FIE-l seadusest tulenevalt 01.01-31.12); 2. ettevõtja nimi ja isikukood; 3. muud seaduses sätestatud andmed. 4. isiku sidevahendite andmed (telefon, faks, e-post, kodulehe aadress jms) 5. teave kavandatud põhitegevusala kohta (vt talude osas ptk Tegevusala) 4.Mida veel on vaja teha peale asutamist? 4. 1. Käibemaksukohuslaseks registreerimine Käibemaksukohuslaseks on ettevõtlusega tegelev isik, kes on registreerinud või
Sisekaitseakadeemia Finantskolledž Sandra Schmidt Ilona Peterson MAKSUINTRESSIDEGA SEOTUD PROBLEEME KOHTUPRAKTIKA NÄITEL REFERAAT Juhendaja: Kerly Randlane, MPA Tallinn 2015 SISUKORD SISUKORD...........................................................................................2 SISSEJUHATUS....................................................................................4 1. MIS ON INTRESS?...........................................................................5 1.1 MAKSUKOHUSLASE POOLT MAKSTAV INTRESS..........................6 1.2. MAKSUKOHUSLASELE MAKSTAV INTRESS................................7 2. INTRESSI MÄÄR..............................................................................8 3. INTRESSI ARVESTAMISE AEGUMINE............................
Aktsia Aktsia on väärtpaber, mis esindab väikest osa ettevõttest. Seega aktsiaid ostes kuulub Teile proportsionaalne osa ettevõttest ning Teie ise olete ettevõtte aktsionär. Aktsiatest teenitakse kasu enamasti turuhinna tõusult. Aastaaruanne - Majandusaasta aruanne koosneb raamatupidamise aastaaruandest ja tegevusaruandest. Aktiva- ettevõtte varade koosseis ja nende paigutus (kassa ja pangajäägid, põhivara, varaliste nõudmiste, materiaalse ja immateriaalse vara kontode seisud jne.) Passiva - varade rahastamise allikad (laenud, hankijatele maksmata arved, aktsionäride investeeringud antud ettevõttesse,kohustuste (võlgade) ja omakapitali seis jne.). Aktsiaselts- Aktsiaselts (lühend AS) on äriühing, millel on järgmised tunnused:
- kooli põhikirja muudatusettepanekute tegemine kooli pidaja juhatusele; - kooli eelarve koostamine ja juhatusele kinnitamiseks esitamine; - õpilaste arvu määramine kooli klassis või õpilaskodu rühmas, arvestades õppeasutusele õigusaktides kehtestatud piiranguid; -kooli personali koosseisu soovitamine mittetulundusühingu juhatusele; -direktori iga aastase kooli arengukava täitmise, kooli eelarve ja majandusaasta ülevaate ära kuulamine. 7. KOOLITÖÖTAJAD 7.1. Koolitöötajad (edaspidi personal) on pedagoogid ja muu personal. 7.2. Kooli personali koosseisu määrab kooli direktor. 7.3. Personali ülesanded ja kohustused , õigused ja vastutus määratakse kindlaks kooli põhikirja ja töösisekorraeeskirja, ametijuhendite ja töölepingutega. 7.4. Personaliga sõlmib töölepinguid ning muudab ja lõpetab need kooli direktor
0,28% Tulundusühistu – eesmärgiks on toetada ja soodustada oma liikmete majanduslikke huve läbi ühise majandustegevuse (minimaalselt kaks liiget) – igal on 1 hääl. Kui põhikirjaga ei ole ette nähtud ühistu liikmete isiklikku vastutust, peab osakapital olema vähemalt 40000 kr. Suurim osakaal: OÜ 67% > FIE 28,5% > AS 3,5% > UÜ 0,8% > TÜ 0,35% > Tulundusühistu 0,28% FIE, TÜ ja UÜ ei pea esitama majandusaasta aruannet Äriregistrile! OÜ/AS – hääleõigus sõltub osaluse suurusest, Tulundusühistu – igal on 1 hääl Arvestatavad kriteeriumid: 1.Vastutuse ulatus. Mõnedel juhtudel (FIE, TÜ osanikud, UÜ täisosanikud) vastutab ettevõtja oma isikliku varaga, teistel juhtudel (OÜ, AS) riskib ta kaotada vaid ettevõttesse paigutatud vara 2.Kapitali juurdehankimise võimalus ja vajadus. Lisakapital – FIE keerulisem, äriühingutele lihtsam 3
§54 Maksustamisele kuuluvaid erisoodustusi tegev isik või asutus on kohustatud esitama maksustamisperioodile järgneva kalendrikuu 10. kuupäevaks Maksu- ja Tolliametile maksudeklaratsiooni kalendrikuu jooksul tehtud erisoodustuste kohta. Maksumaksja on kohustatud kandma §-de 48–53 alusel maksmisele kuuluva tulumaksu Maksu- ja Tolliameti pangakontole hiljemalt maksustamisperioodile järgneva kalendrikuu 10. kuupäevaks. 47. Millal on ettevõtte majandusaasta aruande esitamise tähtaeg? §55 Mitteresidendist juriidiline isik, kellel on Eestis püsiv tegevuskoht (§ 7), on kohustatud kuue kuu jooksul, arvates majandusaasta lõpust, esitama Maksu- ja Tolliametile püsiva tegevuskoha majandusaasta aruande allkirjastatud eksemplari. Sotsiaalmaksuseadus (SMS) 48.Mis on sotsiaalmaks? §1 Sotsiaalmaks on pensionikindlustuseks ja riiklikuks ravikindlustuseks vajaliku tulu
november 2013.a. osanike otusustega. 1. Osaühingu ärainimi: OSAÜHING MÖÖBLIPIONEER. 2. Osaühingu asukoht on Eesti Vabariik Harju maakond Tallinn. 3.Osaühingu miinimum kapital on 2500.- (kaks tuhat viissada) eurot ja osaühingu maksimumkapital on piiramatu. 4. Osade eest võib tasuda rahalise sissemaksega. 5. Osaühing vastutab oma kohustuste täitmise eest kogu oma varaga, osaniku vastutus on piiratud tema osamaksu suurusega. 6. Osaühingu majandusaasta on kalendriaasta, majandusaasta algab 01. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril. 7. Osaühing on asutatud määramata tähtajaks. 8. Osaühingu reservkapitali suurus on 10% osakapitali suurusest. 9. Osaühingu osanike koosolekul, samuti koosolekuta otsustamisel annab osaühingu iga osa 1 euro ühe hääle. 10. Osaühingu juhatus valitakse tähtajatult ning juhatuse liikmete arv on 1 kuni 3. Juhatuse liikmed valitakse ja kutsutkse tagasi osanike poolt. 11
- kolmandale isikule võõrandamisel osanikel ostueesõigus - osa võõrandamistehing notariaalne Osaühing · Asutamine sissemakseid tegemata - kui osakapital väiksem, kui 25 000 - asutajaks ainult füüsiline isik - kuni osamakse tasumiseni vastutab osanik OÜ kohustuste eest (tasumata osamakse ulatuses) Osaühing · JUHTORGANID 1. Osanike üldkoosolek · Osaniku häälte arv on võrdeline tema osa suurusega · Üldkoosoleku pädevusse kuulub muu hulgas: * põhikirja muutmine * majandusaasta aruande kinnitamine * nõukogu (selle puudumisel juhatuse) valimine * osakapitali suurendamine ja vähendamine * OÜ lõpetamise, ühinemise, jagunemise ja ümberkujundamise otsustamine Osaühing 2. Nõukogu ( kui see on põhikirjas ette nähtud) - Planeerib ühingu tegevust ja korraldab juhtimist ning teostab järelevalvet juhatuse tegevuse üle. - Kontrolli tulemused teeb teatavaks üldkoosolekule. - on 3 liiget ( kui põhikirjas ei ole teisiti) - nõukogu liige ei pea olema osanik
mõju mõõdetakse. 2) Mõõtmine kogu sissetuleva ja väljamineva materjalivoo mõõtmine 4 3) Keskkonnaaruande koostamiseks on vaja algandmeid raamatupidamisest. Keskkonnaaruannet saab koostada jooksvalt, näiteks kuu / kvartali kokkuvõttena, või majandusaasta lõppedes. Keskkonnaaruande koostamise kergendamiseks on vajalik võimalikult paljude andmete olemasolu ja nende grupeerimine, see tagab kiirema aruande koostamise protsessi. Keskkonnaaruandes võib esitada organisatsiooni kohta järgmisi andmeid: · üldandmed · olulised keskkonnamõjud · keskkonnapoliitika · tippjuhi avaldus keskkonnategevuse kohta · keskkonnaeesmärgid ja -ülesanded
Põltsamaa Ühisgümnaasium AS San Revilo arengulugu Uurimimistöö Koostaja: Oliver Saar 11c klassi õpilane Juhendaja: Eve Oro PÜG õpetaja Põltsamaa 2011 2 Sisukord Sissejuhatus................................................................................................................................3 1. Firma loomise idee ja selle teostamine................................................................................4 2. Raamatupidamisprogramm PMen.......................................................................................5 3. AS San Revilo areng.............................................................................................................7 3.1 I periood ettevõtte arengus.....................................................................
põhjal ja võrreldakse tulemusi eelnevate perioodidega. Saadud tulemuste võrdlemisel ja interpreteerimisel lähtutakse ka Eesti Statistikaameti poolt avaldatud vastava tegevusvaldkonna keskmistest näitajatest. Tehakse järeldused ja ettepanekud, mida arvesse võttes saab ettevõtte oma maksevõimet parendada. Käesolevas bakalaureusetöös on kasutatud eesti ja välisautorite erialast kirjandust, Eestis kehtivaid ettevõtlust reguleerivaid normatiivakte ning ASi Even majandusaasta aruandeid. Töö autor tänab oma juhendajat Sander Karu töö õigel kursil hoidmise ja asjalike kommentaaride eest. 4 1. MAKSEVÕIME ANALÜÜSI TEOREETILISED ALUSED Ettevõtte põhiline eesmärk on ettevõtte väärtuse suurendamine ning üks eesmärgi saavutamise vahendeid on finantsanalüüs. Analüüsi eesmärgiks on hinnangu andmine ettevõtte finantsseisukorrale (Teearu, Krumm 2005, lk 15).
majandustehinguga seotud raha laekumisele või väljamaksmisele. Kassapõhine 4 raamatupidamine arvestab ainult tegelikult makstud või saadud raha. Siin ei peeta arvet ettevõtja nende kohustuste üle, mille eest pole raha veel laekunud. Näide: FIE, kui tema käive ei ületa 250 tuhandet. kasumiaruanne ettevõtte finantsdokument, mis kajastab ettevõtte sissetulekuid ja väljaminekuid majandusaasta ( või mõne muu perioodi) vältel, annab ülevaate ettevõtte tulude allikatest keskpank raha emiteeriv ning raha kattevara haldav asutus kliiring vastastikune võlakohustuste tasaarveldus; sularahata tasaarveldus kogukasulikkus kõigist tarbitavatest hüviste kogustest saadud kasulikkus kogukulu konkreetse tootekoguse tootmise kulu kohustuslik reservimäär keskpanga poolt kehtestatav kohustuslikult keskpangas hoitava reservi suhte kommertspanga hoiustesse
kandmise avalduse esitamist. Osaniku häälte arv on võrdeline tema osa suurusega. Osaühingut juhib juhatus, kelle valib osanike üldkoosolek. Juhatuses võib olla üks või mitu liiget, kellel on õigustoimingutes esindamise õigus. Osanik võib oma osa müüa kas teistele osanikele või kolmandatele isikutele Notarile esitatakse avaldus, põhikiri, asutamisleping, OÜ asukoht, tegevusala, juhatuse liikmete ja esimehe isikuandmed , osakapitali suurus, osanike nimed ja nende osaluse suurus, majandusaasta algus ja lõpp, telfon jm sidevahendid. Äriregistrisse kande avaldusele kirjutavad alla kõik juhatuse liikmed. 9 Füüsilisest isikust ettevõtja ehk FIE. Kõige lihtsam ja odavam on ettevõtlusega alustada füüsilisest isikust ettevõtjana. Ettevõtja registreerib end füüsilisest isikust ettevõtjaks äriregistris.
Novemris ja detsembris hinnad on kõrged, sest inimesed ostavad palju kurke peodele Mardi- ja Kadripäevadele, Jõuludele ja Vana aasta lõpule, oktoobris ja kevadel ostakse neid vähe, sest kevadel ootavad kõik värskeid kurke, oktoobris on ka veel võimalus mõnikord värskeid osta. Kevadel aga ostavad palju kurke neid, kes paastuvad, sest enne ülestõusmispühi on Suur paast. Alljärgnevas tabelis 5. on toodud ettevõtte majandusaasta müügiprognoos ja müügikäibeprognoos. Majandusaasta algab mais, millal hakatakse esimeseid kurke korjama. 10 OÜ Mustvee Kurk 11 Tabel 5. Müügi- ja müügikäibeprognoos. Kuu Mai Juu Juu Au Se Ok No Det Jaa Vee Mä Ap
Raamatupidamise seaduse § 43. Füüsilisest isikust ettevõtja raamatupidamise erisused (1) Füüsilisest isikust ettevõtja võib pidada oma raamatupidamist kassapõhiselt. (2) Füüsilisest isikust ettevõtja, kes peab kassapõhist raamatupidamist, lähtub üksnes käesoleva seaduse §-dest § 1 (Seaduse eesmärk), § 2 (Raamatupidamiskohustuslane), § 3 (Seaduses kasutatavad mõisted), § 4 (Raamatupidamise korraldamise põhinõuded (välja arvatud punkt 4, s.t. ei pea koostama ja esitama majandusaasta aruannet ning muid raamatupidamise ja teistes seadustes ettenähtud finantsaruanded )), § 5 (Tekke- ja kassapõhine arvestus), § 6 (Majandustehingute dokumenteerimine ja kirjendamine (välja arvatud lõige 3, s.t. ei pea kasutama kahekordset kirjendamist debiteeritavate ja krediteeritavate kontodega)), § 7 (Algdokument), § 9 (Raamatupidamisregistrid), § 10 (Parandused dokumentides ja registrites), § 12 (Raamatupidamise dokumentide säilitamise kohustus)
kapitali turuväärtuse (market value), sest rahandusotsused peavad põhinema turuväärtusel. Maksimeerida tuleb turuväärtust, mitte raamatupidamislikku väärtust. Raamatupidamisaruannetes esitatakse aga üldjuhul soetusmaksumus (cost) ja näidatakse bilansilist jääkmaksumust (carrying amount), vajadusel tehakse jooksvalt varade väärtuse allahindlust (write-down), kuid enamasti ignoreeritakse tõusu. Viimasel kümnendil on palju diskuteeritud ka selle üle, missugust informatsiooni peaks majandusaasta aruanne sisaldama. Küsimus on selles, millist infot (andmed pole info) avalikustada ja mis on ettevõtte ärisaladus. Eestis kohtab paraku üsna palju ekslikku seisukohta, et majandusaasta aruandes sisalduv on ärisaladus. Ettevõtted peaksid majandusaasta aruannetes avaldama rohkem finantsjuhtimisinfot. Selleks võiks olla näiteks ettevõtte väärtust puudutav informatsioon (sh kapitali hind). Tähtis on esitatud informatsiooni usaldusväärsus, võrreldavus ja uudsus13
saada annetusi ja muud laekumised (kingitused, pärand). Audiitorkogu ei või anda laenu ega tagada teiste isikute kohustusi. Tegevuse üldine kordineerimine, nimekirja pidamine, vara valitsemine, esitatud kaebuste läbivaatamine. Audiitorkoguorganiteks on üldkoosolek, juhatus ja revisjoni komisjon (kontrollorgan). Üldkoosolek 1) Põhikirja kinnitamine 2) Määrab juhatuse revisjoniliikmete arvu ja valib liikmed 3) Kinnitab eelarve ja majandusaasta aruande 4) Valib audiitorkoguesindajad kutsekomisjoni 5) Kinnitab nõuded tegevusaruandele Korralise üldkoosoleku kutsub juhatus kokku vähemalt kord aastas ja mitte hiljem kui 6 kuu jooksul majandusaasta jooksul. Juhatus teatab koosolekust vähemalt 1 kuu ette. Erakorralise üldkoosoleku kutsub juhatus kokku: 1. Omal algatusel 2. Revisjoni organi algatusel 3. Rahandusministri algatusel 4. Kui seda nõuab vähemalt 1/6 audiitorkogu liikmetest. Erakorralisest
saada annetusi ja muud laekumised (kingitused, pärand). Audiitorkogu ei või anda laenu ega tagada teiste isikute kohustusi. Tegevuse üldine kordineerimine, nimekirja pidamine, vara valitsemine, esitatud kaebuste läbivaatamine. Audiitorkoguorganiteks on üldkoosolek, juhatus ja revisjoni komisjon (kontrollorgan). Üldkoosolek 1) Põhikirja kinnitamine 2) Määrab juhatuse revisjoniliikmete arvu ja valib liikmed 3) Kinnitab eelarve ja majandusaasta aruande 4) Valib audiitorkoguesindajad kutsekomisjoni 5) Kinnitab nõuded tegevusaruandele Korralise üldkoosoleku kutsub juhatus kokku vähemalt kord aastas ja mitte hiljem kui 6 kuu jooksul majandusaasta jooksul. Juhatus teatab koosolekust vähemalt 1 kuu ette. Erakorralise üldkoosoleku kutsub juhatus kokku: 1. Omal algatusel 2. Revisjoni organi algatusel 3. Rahandusministri algatusel 4. Kui seda nõuab vähemalt 1/6 audiitorkogu liikmetest. Erakorralisest
Ettevõtte peamine ülesanne on toota kasumit ja suurendada aktsionäride puhastulu. Ettevõtte kasumi teenimine on lühiajaline eesmärk, kuna iga aasta lõpus tehakse aasataruande. Sellepärast ongi lühiajaline. Aktsionäride puhastulu on pikaajaline eesmärk. Aktsia on kõige riskantsem väärtpaber sest aktsiaselts ei pea seda tagasi ostma. Aktsiate liigid- lihtaktsiad (lihtaktsionär osaleb juhtimises- tal on hääleõigus.lihtaktsionärid saavad aind siis dividende kui majandusaasta lõpeb kasumiga.) ja eelisaktsiad (selline mis ei anna hääleõigust ja pos on see et nad garanteerivad igaljuhul dividendi väljamaksemise olenemata sellest kuidas aasta lõpeb. Dividendi suurus on ära määratud põhikirjas. Neid tohib olla kuni 1/3 aktsiakapitalist. Hääle nad saavad siis kui kahel aastal nad pole saanud dividende. Eelisaktsionäride nõudeid rahuldadakse enne kui lihtaktsionärid). Teine aktsiate liigitus on esitaja aktsiad ja nimeline aktsia
Struktuurselt koosneb äriregister 3 osast: Registrikartoteek sisaldab iga ettevõtja kohta registrikaarti, millele kantakse teda puudutavad olulised andmed, nagu ärinimi, asukoht, tegevusala, esindusõiguslikud isikud jms ettevõtjat iseloomustavad andmed. Äritoimikud Registrisse kantud ettevõtja kohta avatakse äritoimik. Äritoimikus säilitatakse dokumente, mis ettevõtja ise on enda kohta seaduse alusel äriregistrile esitanud. Nö. kandeavaldused, majandusaasta aruanded, põhikiri, asutamisleping, nõukogu liikmete nimekiri jms. Äritoimikus sisalduvate dokumentide tähtsus on kolmandate isikute jaoks väiksem, võrreldes registrikaardi andmetega. Registritoimikud sisaldab dokumente, mis on konkreetse ettevõtja kohta registripidaja poolt koostatud v saadud teistelt ametiasutustelt seda ettevõtjat puudutavates küsimustes kirjavahetuse korras. Registritoimikus on veel muud ettevõtja kohta käivad dokumendid, mida ei säilitata äritoimikus. 20
töövõtjale töö eest vastavalt temaga sõlmitud suulisele või kirjalikule töölepingule. Töötasu alammäär on vähim tasu, mida võib töötajale tehtud töö eest maksta lähtudes seadusest. 4. Mis on majandustulemustelt ja tehingutelt makstav tasu? Kui töötajal on lepingust tulenev õigus saada osa tööandja kasumist või käibest või muust majandustulemusest, eeldatakse, et töötaja osa arvestamisel võetakse aluseks tööandja vastava aasta kinnitatud majandusaasta aruanne. 5. Mis on põhipuhkus ja kui pikk see on? Millal aegub põhipuhkus? Põhipuhkus on töötaja iga-aastane puhkus pikkusega 28 kalendripäeva, kui töötaja ja tööandja ei ole leppinud kokku pikemas põhipuhkuses või kui seadus ei sätesta teisiti. Põhipuhkuse nõue aegub ühe aasta jooksul arvates selle kalendriaasta lõppemisest, mille eest puhkust arvestatakse.
alates algdokumentide · pank (sh. elektroonilised · Kõiki aruandeid on lihtne registreerimisest kuni maksekorraldused) eksportida Word , Excelisse , majandusaasta · kassa RTF formaadis faili, kus neid on aruanneteni. · ostuarvete koostamine lihtne edasi töödelda. · müügiarvete koostamine · Võimaldab tööd paralleelselt
Mikk Kaevats TEHNOLOOGIAPRAKTIKA ARUANNE ARUANNE Õppeaines: TEHNOLOOGIAPRAKTIKA I Ehitusinstituut Õpperühm: HE 41B Juhendaja: Ando Pärtel Esitamiskuupäev: 31.08.2018 Üliõpilase allkiri: M. Kaevats Õppejõu allkiri: .................. Tallinn 2018 SISUKORD Sisukord ................................................................................................................................................... 2 SisseJuhatus............................................................................................................................................. 3 1. LÜHIKOKKUVÕTE ETTEVÕTTEST ....................................................................................................... 5 1. Tegevusalad ..................
2. Laenuandjad, võlakirjade omanikud 3. Analüütikud, konsultandid, ajakirjanikud 4. Advokaadid ja hagejad 5. Hankijad ja kreeditorid 6. Riigiorganid (n MTA) 7. Avalikkus 8. Ettevõtte juhtkond 9. Ettevõtte töötajad Kõigil on erinevad huvid. Nt tarnijaid ja konkurente huvitab, kui edukas on ettevõtte. Kliente huvitab kui usaldusväärne partner see firma oleks. Kõik grupid ei vaja ühtset informatsiooni, vaid neid võib eristada erihuvide kaudu. 17. Majandusaasta aruande komponendid 1. Bilanss - informatsioon ettevõtte finantsseisundist majandusaasta algul ja lõpul. 2. Kasumiaruanne - informatsioon ettevõtte majandusaasta tulemusest 3. Rahavoogude (-käibe) aruanne info finantsseisundi muutustest, e/v raha allikatest ja nende kasutamisest 4. Omakapitali muutuste aruanne toob välja aruandeperioodil toimunud muutused e/v omakapitalis, annab infot ettevõtte jätkusuutlikkusest 5
2. Notar koostab kandeavalduse projekti, kinnitab avalduse esitaja allkirja ja edastab avalduse ning vajalikud dokumendid registriosakonnale (notari tasu on 35,75 , millele lisandub käibemaks). Kui avalduse esitajaid on mitu, lisandub tasule teisest isikust alates tema allkirja kinnitamise tasu 6,39 . [2] Notari juures registreerimisel tuleb kandeavalduse tegemiseks anda notarile järgnevad andmed: · ettevõtja ärinimi ning ettevõtte asukoht ja aadress, samuti ettevõtte majandusaasta algus ja lõpp (FIE-l seadusest tulenevalt 01.01-31.12) · ettevõtja nimi ja isikukood · isiku sidevahendite andmed (telefon, faks, e-post, kodulehe aadress jms) · teave kavandatud põhitegevusala kohta · muud seaduses sätestatud andmed [5] 3.1.2 Elektrooniliselt registreerimine Kui on soov kasutada elektroonilist asutamist, siis tuleb veenduda, et on olemas vastavad seadmed ja sertifikaadid digiallkirjastamise õnnestumiseks. Tavamenetlus
Juhatuse liige peab olema teovõimeline füüsiline isik. Vähemalt ühe juhatuse liikme elukoht peab olema Eestis, mõnes teises Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis või Sveitsis. Välismaa äriühing peab filiaali kohta pidama eraldi raamatupidamist. Raamatupidamist tuleb filiaali kohta pidada vastavalt raamatupidamise seaduse nõuetele. Välismaa äriühingu filiaali juhataja peab hiljemalt üks kuu pärast äriühingu majandusaasta aruande kinnitamist või seitse kuud pärast majandusaasta lõppu esitama filiaali asukoha äriregistrile äriühingu kontrollitud ja kinnitatud aastaaruande lihtärakirja. Täisühing on äriühing, mille kaks või enam omanikku tegutsevad ühise ärinime all ja vastutavad ühingu kohustuste eest solidaarselt kogu oma varaga. Täisühingu asukoht on koht, kust ühingut juhitakse, või koht, kus ühing tegutseb. Täisühingu asukoht määratakse ühingulepinguga. Täisühingu osanik võib olla juriidiline või füüsiline isik. Täisühing
ptk-s lubatud mahaarvamisi. Kui erinevat liiki juriidiliste isikute teenitud või jaotatud kasumilt võetava maksu suurus on erinev, siis loetakse territoorium madala maksumääraga territooriumiks ainult nende juriidiliste isikute suhtes, kelle puhul maksu suurus vastab TuMS § 10 lg 1 esimeses lauses toodud madala maksumääraga territooriumi tingimustele. (TuMS § 10 lg 1) Madala maksumääraga territooriumil asuvana ei käsitata sellist juriidilist isikut, kelle majandusaasta tulust üle 50% moodustab tulu tegelikust majandustegevusest või kelle asukohariik või -territoorium annab Eesti maksuhaldurile teavet Eesti residentide kontrolli all oleva isiku tulude kohta. (TuMS § 10 lg 2) 3 11. Mida kujutab endast tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute ja sihtasutuste nimekiri? Tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute, sihtasutuste ja usuliste ühenduste
süsteemis efektiivsust, mis näitab, milline osa elektritootmiseks kaevandatud põlevkivis sisalduvast energiast jõuab elektrina tarbijani. Arvutustes võeti elektrijaamade toodangust maha elektrikulu kaevandamisel, elektrivajadus abimaterjalide tootmiseks, elektrijaamade omatarve ning ülekandekaod, siis antud süsteemi korral saadi põlevkivielektri tootmise kasuteguriks vaadeldud aastal vaid 24% (Andmed koguti 2002/2003. majandusaasta kohta). [] Kuna suhteliselt vähe põlevkivist suudetakse kasulikult ära kasutada, siis põlevkivi kuulub madalakvaliteediliste ja palju tuhka sisaldavate kütuste hulka. Näiteks 100W elektripirni põletamisel tund aega tekitame elektrijaamas 70-75g tuhka ning paiskame korstna kaudu õhku 350-400g põlemisgaase ehk suitsu. [] Kukersiit soojusenergia saamisel Peamiselt on põlevkivist saadav soojusenergia puhul tegu sekundaarse energiaga st, et ta on
tegevuseks. · Ettevõtja võib valida oma vajaduste ja võimalus- te järgi sobiva juriidilise vormi. · Juriidiline isik: Äriühing Mittetulundusühing Sihtasutus Kohalik omavalitsus Riigiasutus NB! · Ettevõtjaks registreerimine. Ärinimi · Tegevusala, tegevusluba, litsents · Majandustegevuse register · Äriregister; Maksu- ja Tolliamet · Tööinspektsioon. Haigekassa · Majandusaasta aruanne · Juhatuse liige. Vastutus · Ettevõtluse lõpetamine. Ettevõtja surm · Raamatupidamine. Käibemaksukohustus · Ettevõtlustulu. Ettevõtluskulu. Kasum/kahjum · Ettevõttel tuleb Tööinspektsiooni teavitada: · tegevuse alustamisest, töökeskkonnaspetsialisti ja nõukogu määramisest; · Tööõnnetusest; · esmakordsest töö alustamisest bioloogiliste ohu- tegurite ning kantserogeensete ja mutageensete ainetega;
Peamised finantsaruanded 11. oktoober 2011. a. 14:05 Raamatupidamisaruanded on aluseks finantsnäitajate analüüsile ja peamiselt finantssuhtarvude arvestamiseks. Kesksed aruanded: majandusaasta aruanne - seisab koos: kasumiaruanne, bilanss, rahavoogude aruanne Bilanss - raamatupidamisbilanss kajastab firma finantsolukorda teatud kuupäeval ehk reeglina aruande perioodi lõpul. Seega on tegemist hetkearuandega. Koostatakse tekkepõhiselt (rakendatud likviidsuse printiipi likviidsuse vähenemise suunas). Bilanss koosneb kahest poolest - vasakul on varad ja paremal kohustused. Mõlemad pooled on võrdsed. See on minevikuline aruanne, ega näita firma tänast seisu.
(allüksused) Aruandlusperiood kindlaksmääratud vastavalt vajadusele Sõltuvus teistest monodistsiplinaarne interdistsiplinaarne distsipliinidest Põhinõue infole objektiivsus olulisus kontrollitavus Periood majandusaasta vastavalt vajadusele Info väljendusviis raha raha, naturaalühikud 1. Kasutajaorientatsioon juht vajab ülevaatlikumat ning detailsemat infot, kui finantsaruanded sisaldavad. Kuna juht on tihedalt seotud ettevõtte igapäevase tegevusega, vajab ta täpset infot planeerimiseks, koordineerimiseks ja kontrolliks. Välistarbijad vaatlevad tavaliselt ettevõtte tegevust tervikuna ning
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
