500 eur. Kui suur summa oli perioodi algul makstud ettemakseid? D 600 – K 200 = D 400 ; lõpp D 500 – D 400 = algsaldo 100 € Kontol Nõuded ostjate vastu saldo oli 32000 eur, kontol Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded saldo 2000 eur, siis hinnati lootusetuks nõudeid 600 eur väärtuses. Arvuta nõuded ostjate vastu netoväärtus e. bilansis kajastatav summa (32000 – 600) – (2000 – 600) = 34000 – 1400 = 30000 € Ülesanne 3 a) Ettevõtte majandusaasta lõpu seisuga ostjatelt laekumata nõuete jääk on 40 000 eurot, millest eelmise majandusaasta lõpus ebatõenäoliselt laekuvaks hinnatud nõudeid oli 2000 euro eest. Juhatus hindas nõuete laekumise tõenäosust ning otsustas: Hinnata täiendavalt ebatõenäoliselt laekuvaks nõudeid 500 euro ulatuses; Hinnata varem ebatõenäoliselt laekuvaks hinnatud nõuetest lootusetuks nõudeid 200 euro ulatuses
amortisatsioonimeetodite võrdlus Kui on tegemist tulumaksustatava kasumiga, tähendab see tulumaksu lükkumist eelolevatele aastatele. Raha väärtuse langust arvestades ning raha kasutamise seisukohast võib see olla majanduslikult kasulik. Ühtaegu mõjutab kasumi vähenemine aga omanikele makstava dividendi suurust ja võib põhjustada omanike rahulolematust. 44 Amort. arvestamine sõltuvalt soetamisest Kui põhivara soetatakse majandusaasta keskel, arvestatakse amortisatsioonikulu arvestusperioodi lõpul proportsionaalselt põhivara tegeliku kasutusajaga. Kui põhivara soetatakse kuu keskel, siis enne 15. kuupäeva soetatud põhivara amortisatsioonikulu hakatakse arvestama jooksva kuu algusest ning kuu teisel poolel soetatud põhivara hakatakse amortiseerima järgmise kuu algusest. 45 Mat põhivara kasutusaja ja lõpetamismaksumuse muutmine
käivaid sätteid. Kui füüsilisest isikust ettevõtja ei ole kantud äriregistrisse, ei kuulu kohaldamisele sätted, mis on seotud äriregistriga. Näiteks ei saa äriregistrisse kandmata füüsilisest isikust ettevõtja esineda ärinime all ega määrata prokuristi. FIE kantakse äriregistrisse tema avaldusel või seaduses sätestatud muul alusel. Äriregistrisse kantakse: 1) ettevõtja ärinimi, asukoht, aadress, majandusaasta algus ja lõpp 2) nimi ja isikukood 3) muud seaduses sätestatud andmed 12. Äriregister, registritoimingud . Äriregistri õiguslik tähendus. Äriühingu õigusvõime on lahutamatult seotud äriregistriga õigusvõime tekib ühingu registrisse kandmisega ja lõpeb registrist kustutamisega. Äriregister loodi 1995 aastal. Äriregistrisse kantakse kõik äriühingud. Selle põhilised tunnused on: 1. Äriregistreid peetakse maakohtute juures 2
Äriregister- hõlmab ettevõtete ja ettevõtjate juriidilisi andmeid. äriregister on teenuste koondnimetus, mis hõlmab erinevaid juriidiliste isikutega seotud andmeid. Registrikood- ainulaadne numbrikombinatsioon, mis on kantud äriregistrisse( igal ettevõttel oma) FIE- Füüsilisest isikust ettevõtja on isik, kes pakub tasu eest kaupu või teenuseid enda nimel ning kaupade või teenuste müük on talle püsivaks tegevuseks. FIE muutub käibemaksukohustuslaseks, kui majandusaasta käive ületab 16 000 eurot. Prokuura- volikiri, millega on ettevõtte esindajale antud õigus majanduslike tehingute tegemiseks. Prokuura on volitus, mis annab ettevõtja esindajale (prokuristile) õiguse esindada ettevõtjat kõikide majandustegevusega seotud tehingute tegemisel.
Hea raamatupidamise tava · Raamatupidamise seadus -loob õiguslikud alused ja kehtestab rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuse ja aruannete koostamise põhimõtetest tulenevad nõuded kõigile Eesti Vabariigi raamatupidamiskohustuslastele- nii äriühingutes, kontsernides kui ka eelarvelistes asutustes. · Raamatupidamise Toimkonna juhendid täpsustavad ja selgitavad seadust. Raamatupidamise seadus · üldsätted, · raamatupidamise korraldamine, · majandusaasta aruanne, · konsolideerimisgrupi majandusaasta aruanne, · raamatupidamisalase töö suunamine ja korraldamine, · riigi raamatupidamise korraldamise erisused, · muude isikute raamatupidamise korraldamise erisused, · seaduse rakendamine. Seadus jätab teatud käitumisvabaduse raamatupidamiskohustuslasele Raamatupidamise toimkonna juhendid (RTJ) Näidetena kirjeldatakse ära, kuidas peaks raamatupidamises asjad olema 1) üldpõhimõtted 2) aruannete esitusviis
2.2. Osaühingu lõpetamine Lõpetamise mõistega tähistatakse valdkonda, mis hõlmab materiaalõiguslikke küsimusi. Äriseadustik näeb ette lõpetamise alused ja tegevuse jätkamise võimalused, reguleerib vastavate otsuste vastuvõtmise korda jm. Tuleb silmas pidada, et äriühingu lõpetamisotsuse vastuvõtmisega ei lõpeta äriühing tegevust, sest juriidilise isikuna eksisteerib äriühing edasi. Juhatus peab esitama osanikele eelmise majandusaasta aruande ja ülevaate osaühingu käesoleva aasta majandustegevusest. Majandustegevuse ülevaates peab näitama, millise tähtaja jooksul saab osaühing rahuldada võlausaldajate nõuded (Äriseadustik, § 202 lg 2-3). Lõpetamise otsuse tagajärjel lõppeb ettevõtte igapäevane majandustegevus ning ettevõtte majandusaasta. Kui ettevõte on muutunud püsivalt maksejõuetuks, tuleb võlgu oleval äriühingul esitada kohtule avaldus pankroti väljakuulutamiseks. Pankrotiavalduse
käigus hakkama arvestama Käibemaksuseaduse nõetega ja esitama käibedeklaraatsiooni MTA-le iga kuu 20. kuupäevaks. Tüüpkirjendid KM tehingutega: OST: D kulu,kaup,PV,muu vara (ilma KM-ta summa) D KM K kassa,pank, tarnijad (kogu arve summa) MÜÜK: D kassa,pank,ostjad (kogu arve summa) K KM K tulu (ilma KM-ta summa) 9. Aruandlus. * Põhiaruanded Aruande nimed (FIE, juriidiline isik), esitamise tähtaeg ja mis asutusele esitatakse. Juriidiline isik: majandusaasta aruanne. Esitatakse äriregistrile hiljemalt 6 kuud peale majandusaasta lõppu. RP aastaaruande põhiaruanded: bilanss, kasumiaruanne, rahavoogude aruanne, omakapitali muutuste aruanne. FIE: tuludeklaratsioon+ettevõtlustulu aruanne. Estitatakse Maksu- ja Tolliametile peale kalendriaasta lõppu, hiljemalt 31.märst. * Maksuaruanded TSD, KMD. Mis tingimustel esitatakse need pole alati kõigile kohustuslikud. Esitamise tähtaeg ja mis asutusele esitatakse. Lisainfo www.emta.ee
tahavad ja vastutust kanda soovivad. Juhatuse liikmete arv on tavaliselt 1-3 aga suuremates ettevõtetes rohkemgi ja sellisel juhul valitakse juhatuse esimees, kelle sõnaõigus on kõige suurem. Juhatus peab tegelema kõigega, mida on äriühingu tegevuse korraldamiseks vaja. Lisaks äriühingu juhtimisele korraldab juhatus ka ettevõtte raamatupidamist, see on kohe muust juhtimisest eraldi ära määratletud. Pärast majandusaasta lõppu peab juhatus koostama majandusaasta aruande ja tedema kasumi jaotamise ettepaneku. Tavaliselt suurema töö teeb ära küll raamatupidaja aga juhatus peaks selle tagama, et see õigeaegselt valmiks ja saaks ka esitaud. Peale seda on juhatusel veel kohustus tagada ohutu töökeskkond. 4 Juhatuse liikmete olulised õigused on: Esindada kõikide tehingute tegemisel äriühingut, kui loomulikult põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti (nt
(laenud, liisngud) siis riik võib nõuda aruannet, kui see ei tulene raamatupidamise seadusest. Eksami küsimus: Aruanneliigitus info kasutajate järgi jagatakse kolmeks: raamatupidamis e. Finantsaruanded, maksudeklaratsioon esitamise kohustus tuleb maksuseadusest ntx käibemaksu kohustlane, statistilised aruanded kohustub statistilisest kohustusest. Majandusaasta aruanne Koosneb kahest aruandest: Tegevusaruandest ja raamatupidamise aastakandest. Majandusaasta aruanne Tegevusaruanne raamatupidamise aastakanne Tegevusaruande koostab ettevõtte juht. Raamatupidamise aastakande koostab raamatupidaja. Majanduaasta aruandele lisatakse audiitori järeldusotsus. Audiitori kohustusest peab vaatama/uurima kas seaduse järgi on vajalik. Audiitor kontrolli vajadus või audiitori ülevaatus. Raamatupidamise aastaaruanne: põhiaruanded · Bilanss · Kasumiaruanne · Rahavoogude aruanne
Notarite arvu ja tööpiirkonnad määrab kindlaks justiitsminister Notari nõuded tsiviilõiguslike tehingute tõestamine tagada isikutevaheliste suhete stabiilsus hoida ära võimalikke hilisemaid õigusvaidlusi ülesanded Tõestab tehinguid, tahteavaldusi ja muid õiguslikke sündmusi pärimismenetluse läbiviimine Kuulutab volikirja kehtetuks Väljastab tunnistusi juriidilise isiku taotlusel edastab tema majandusaasta aruande äriregistri pidajale Kinnitab abielu sõlmimist ja lahutamist ning koostab abielu ja abielulahutuse kandeid Võtab hoiule raha, väärtpabereid ning dokumente Võimaldab kinnistusregistriosade ja kinnistustoimikutega tutvumist Saladuse hoidmise kohustused Oma ametitegevusega teatavaks saanud info ja tehtavate toimingute sisu kohustub notar hoidma saladuses. Saladuse hoidmise nõue laieneb ka notaribüroo töötajatele.
Seda, kui tal on andmeid, et registrisse kantud osaühingul, aktsiaseltsil või tulundusühistul vara reaalselt puudub või kui nimetatud ühing pole kuue jooksul seaduses sälestatud tähtja möödumisel esitanud majandusaasta aruannet. Sel juhul teeb registripidaja esmalt hoiatuse. Kui selle peale ei reageeri ei ühing ega võlausaldajad, kustutakse ühing registrist. Seda ei tehta, kui ühing tõestab vara olemasolu või esitab majandusaasta aruande, samuti kui võlausaldaja teatab oma nõudest. Viimasel juhul algatab registripidaja sundlõpetamise. (A. Kiris, 2012, 205-207) 14 Osaühing(OÜ) Aktsiaselts ja osaühing on põhiolemuselt üsna sarnased. Olemuselt osaühing on mõeldud vormiks väiksematele ettevõtetele, aktsiaselts seevastu suurtele. Juhtimine Osaühingu juhtimine sarnaneb palus AS-i omaga, kuid samas on tal rida erinevusi. Kui AS-s on
Põhiterminid: 1. Aktsia - omandiõigust tõendav väärtpaber, mis annab selle omanikule õiguse osaleda aktsionäride üldkoosolekul, kasumi jaotamisel, aktsiaseltsi lõpetamisel pärast kohustiste tasumist allesjäänud vara jaotamisel ning muud seaduse ja aktsiaseltsi põhikirjaga sätestatud õigused. 2. Aastaaruanne - aastaaruanne ettevõttes kasutatava majandusaasta kohta. Raamatupidamiskohuslane peab lõppenud majandusaasta kohta koostama majandusaasta aruande, mis koosneb raamatupidamise aastaaruandest ja tegevusaruandest. Majandusaasta aruandele lisatakse audiitori järeldusotsus (kui audiitorkontroll on kohustuslik) ja äriühingute puhul majandusaasta kasumi jaotamise ettepanek. 3. Aktiva - raamatupidamisbilansi vasakpoolne osa, kus tuuakse ära firma vara koosseis. 4. Passiva - raamatupidamisbilansi parempoolne osa, mis kajastab vara soetamise allikaid. 5
lepingute säilitamine Raamatupidamise korrastamisteenus Teenuse variant, kus kliendi arved imporditakse kliendi infosüsteemist Riinek OÜ Raamatupidamisteen Oleneb sellest, us mida klient Majandusaasta soovib. aruannete koostamine ning 7 esitamine Personalijuhtimine Privester Raamatupidamine Kuni 83-288€ Raamatupidamisb Eelnevate perioodide (oleneb üroo korrastamine algdokumentide
ja materjal, valmistoodang, kaup müügiks, ettemaksed tarnijatele varude eest..), bioloogilised varad. 4. Kohustuste klassifitseerimine lühi- ja pikaajalisteks Lühiajalised kohustused : tasumistähtaeg on järgnevad 12 kuu jooksul. Pikaajalised kohustused : tasumistähtaeg ei ole 12 kuu jooksul. 5. Aruannete liigitus info kasutajate järgi Raamatupidamis- e. finantsaruanded Maksudeklaratsioonid Statistilised aruanded 6. Majandusaasta aruanne koosneb tegevusaruanne raamatupidamise aruanne; + lisatakse audiitori järeldusotsus ning äritehingute puhul kasumi jaotamise ettepanek. ( ei lisata kui audiitorkontroll pole kohustuslik.) 7. Bilanss, bilansivõrrand ja selle alternatiivvorm Bilanss on raamatupidamisaruanne, mis kajastab teatud kuupäeva seisuga raamatupidamiskohustuslase finantsseisundit (vara, kohustusi ja omakapitali.) Bilansivõrrand: Varad = kohustused + omakapital
juriidiliste isikute ja teiste avalik - õiguslike juriidiliste isikute vahel, kelle tegevusvaldkonnas on töö puuetega inimestega. Koda on asutatud Rakveres, 16. veebruar 1995. a ning asub aadressil Lille 8, Rakvere. Koda juhindub oma tegevuses seadustest, õigusaktidest, Eesti Puuetega Inimeste Koja juhenditest ja otsustest ning käesolevast põhikirjast. Koda on asutatud tähtajatult. Koja majandusaasta algab 1.jaanuaril ja lõpeb 31.detsembril. Koja eesmärk Koja tegevuse põhieesmärk on olla puuetega inimeste valdkonnas tehtava töö maakondlikuks koostöö- ning koordinatsiooniorganiks. Eesmärgi saavutamiseks teeb Koda koostööd maakonna kohalike omavalitsusorganitega. Kojal on ka hulgaliselt erinevaid ülesandeid, mille tegevuses lähtutakse Eesti Vabariigi invapoliitika üldkontseptsioonist.
..................................... 7 1.5 Keskkonnatasu.............................................................................................. 7 1.6 Muud maksud................................................................................................ 7 Raamatupidamine ja aruandlus...........................................................................8 1.1 Äriühingu aruandlus...................................................................................... 8 1.2 Majandusaasta aruanne................................................................................ 8 Töökeskkond ja personal...................................................................................... 8 1.1 Töötajate värbamine...................................................................................... 8 1.2 Personaliotsingu- ja tööjõurendifirmad........................................................10 Tarbijakaitse........................................................
Tähis Sari Säilitusaeg Juurdepääsupiirang 7-1 Riigikontrolli Alaline Avalik majandusaasta aruanded 7-4 Lepingud AK/avalik 7-5 Arved 7a. Maj. A. lõpust Avalik 7-13 Aruanded AK riigiasutustele 7-18 Kirjavahetus 5 a. Avalik muudes finantsküsimustes
tulemused, milleks on töökohtade loomine ja müügitulu kasv. Maksimaalne toetus on 15000 või 80% projekti kogu maksumusest. Tingimused: Ettevõte on tegutsenud kuni 24 kuud. Ettevõte peab olema äriregistrisse kantud äriühing. Puudub seotus teiste sama valdkonna ettevõtetega. Juriidilise isiku osalus ettevõttes ei ületa 25%. Ettevõtte töötajate arv on väiksem kui 10. Taotluse esitamisele eelneva majandusaasta müügitulu ei tohi ületada 80 000 eurot ja/või bilansimaht 80 000 eurot. Suunatud rahvusvahelistumisele ja töökohtade loomisele, kui ettevõte tegutseb Tallinna linnapiirkonnas või Tartus. Suunatud töökohtade loomisele, kui ettevõte tegutseb väljaspool Tallinna linnapiirkonda või Tartut. Ettevõte ei ole eelnevalt saanud EAS-i stardi- ja/või kasvutoetust.
30. Kuidas jaguneb ettevõtte aruandlus, milliseid aruandeid koostatakse ja millal? Raamatupidamise sise-eeskirjade selles osas näidatakse milliseid aruandeid ettevõttes koostatakse, millised on esitamise tähtajad. Näiteks : Perioodilised aruanded (igakuised) on järgmised: 1) ostjate maksmata arvete aruanne 2) tarnijate maksmata arvete aruanne 3) tulude- kulude aruanne 4) maksudeklaratsioonid Perioodilisi aruandeid koostatakse igakuiselt. Bilanss ja kasumiaruanne koostatakse majandusaasta aruande koostamisel. Majandusaasta lõpus koostatakse aastaaruanne, mille eesmärgiks on anda õige ja õiglane ülevaade raamatupidamiskohustuslase finantsseisundist, majandustulemustest ning rahavoogudest. Aastaaruanne koosneb järgmistest osadest: 1) raamatupidamise aastaaruanne 2) tegevusaruanne 3) kasumi jaotamise ja kahjumi katmise ettepanek 4) audiitori järeldusotsus (kellel on kohustus) 5) aastaaruande kinnitamine
tegemist on töötasu puutumatuse põhimõttega. kasutada tööandja ametiautot, ametimobiiltelefoni, tööandja maksab kinni töötaja spordivahendid ja klubimaksu jms. Samas ei ole töötajal õigus nõuda nende hüvede mittekasutamisel neid välja rahas. Majandustulemustelt makstava tasu aluseks võetakse selle aasta kinnitatud majandusaruanne, mil vastav kokkulepe sõlmiti. Ettevõttes algab majandusaasta jaanuaris ning kokkulepe majandustulemustelt makstava tasu kohta sõlmitakse oktoobris. Aluseks võetakse tööandja majandustulemused alates jaanuarist lõpetades detsembris. Makstakse hiljemalt kuue kuu jooksul majandusaasta aruande kinnitamisest Kui töötaja tööajal tööd ei tee, peab tööandja maksma keskmist töötasu järgmistel juhtudel: kui tööandja ei ole töövõimelisele ja töö tegemiseks valmis olevale
Nagu mainitud, siis avaldust saab teha nii MTA-le kui äriregistrile, äriregistri puhul peab avalduse koostama notari juures (või elektroonilisel registreerimisel ettevõtjaportaalis https://ettevotjaportaal.rik.ee/help/help_est.html), kuna vajatakse allkirjade tõendamist. 3.1. Avaldus Notari juures registreerimisel tuleb kandeavalduse tegemiseks anda notarile järgnevad andmed: 1. ettevõtja ärinimi ning ettevõtte asukoht ja aadress, samuti ettevõtte majandusaasta algus ja lõpp (FIE-l seadusest tulenevalt 01.01- 31.12); 2. ettevõtja nimi ja isikukood; 3. muud seaduses sätestatud andmed. 4. isiku sidevahendite andmed (telefon, faks, e-post, kodulehe aadress jms) 5. teave kavandatud põhitegevusala kohta (vt talude osas ptk Tegevusala) 4.Mida veel on vaja teha peale asutamist? 4. 1. Käibemaksukohuslaseks registreerimine Käibemaksukohuslaseks on ettevõtlusega tegelev isik, kes on
Raamatupidamise korraldamiseks on järgmised võimalused: • võtta tööle raamatupidaja • kasutada lepingulist raamatupidajat tööde teostamiseks • kasutada raamatupidamisfirma teenuseid Olulisemad aruanded, mida raamatupidaja peab esitama on: • maksudeklaratsioonid (iga kuu 10-ndaks kuupäevaks tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsioon ja 20- ndaks käibedeklaratsioon, seda juhul kui ettevõte on registreeritud käibemaksukohuslaseks) • majandusaasta aruanne tuleb esitada kuue kuu jooksul peale majandusaasta lõppemist. Tööandja kohustus on tagada ohutu töökeskkond. Tööandja peab vastutama töötajatega juhtuvate tööõnnetuste ja kutsehaigestumiste eest. Tekkivad kahjud võivad ohustada tööandja ettevõtte majanduslikku stabiilsust. 10 Osaühingu lõpetamine ja lõpetamisavalduse esitamine
· ostjate arvestuse pidamine · tarnijate arvestuse pidamine · laoarvestuse pidamine · põhivarade arvestus · aruandvate isikute arvestuse pidamine 7 · palgaarvestus · kassadokumendid · bilansi ja kasumiaruanded · maksuaruannete koostamine · statistika aruannete koostamine · dokumentide toomine kliendi asukohast · majandusaasta aruannete koostamine · raamatupidamise sise-eeskirjade koostamine SWOT analüüs Tugevused Nõrkused · Kontori asukoht · Turundustegevus puudub · Ettevõttel üks omanik · Kaks raamatupidajat · Kliendisõbralik ja kvaliteetne teenus · Väike klientuur · Paindlikud hinnad · Vähe tuntud ettevõte
Milline ettevõtlusvorm ja miks? Arhitektuuribüroo OÜ Metropol Osaühing on äriühing, mille osakapital on osadeks jaotatud. Osanikke võib olla üks kuni mitu füüsilist või juriidilist isikut. Osakapitali minimaalne suurus on 40 000 krooni ning osa väikseim nimiväärtus on 100 krooni. Igal OÜ osanikul on firmast ainult üks osa, samas võivad osade suurused olla väga erinevad. Osanik saab oma osa müüa teistele osanikele või kolmandatele isikutele kirjaliku ostu-müügi lepingu alusel. Kapitali sissemakse võib olla rahaline või mitterahaline. Mitterahaline sissemakse võib olla mistahes rahaliselt hinnatav ja osaühingule üleantav asi või ese ja selleks ei või olla osaühingule osutatav teenus või tehtav töö. Kui sissemakse tehakse rahas, saab raha uuesti kasutada pärast kande tegemist äriregistri poolt, s.o umbes 3-15 päeva pärast. Osaühingul peab olema juhatus, mis esindab ja juhib osaühingut. Sellesse võib kuuluda ü...
juhtimisstruktuuri ja avalikustamiskohustuse tõttu); 8.rajamise kergus; 9.nõuded algkapitali suurusele; 10.tegevuse lõpetamise, ärist lahkumise kergus; 11.litsentside vajadus; 12.maine. 1. Füüsilisest isikust ettevõtja - FIE astutab oma kohustuste eest kogu oma varaga. Füüsilisest isikust ettevõtja kantakse äriregistrisse tema avaldusel. FIE on kohustatud ennast äriregistrisse kandma, kui tema majandusaasta käive ületab 16 000 euri, st. FIE muutub käibemaksukohustuslaseks. Igal juhul peab FIE tegevuse alustamisel registreerima ennast kohalikus Maksuametis füüsilisest isikust ettevõtjana. Alla 16 000 euri suuruse majandusaasta käibega FIE võib pidada lihtsustatud - kassapõhist - raamatupidamist. 2. Osaühingu ja aktsiaseltsi mõiste, olemus, asutamine, kapital juhtimine OÜ: Osaühing on äriühing, millel on osadeks jaotatud osakapital. Osanik ei vastuta
1) tooraine hankimises puuduvad ettevõttel pikaajalised kontaktid 2) turule võivad lisanduda (konkureerivad) uued turuosalised 3) seadmete kasutamisel võib esineda ootamatusi 4) tuleb arvestada karmide ilmastikuoludega eriti maapiirkonnas Tabel 1. Ressursi ja toodangu plaan Toote või teenuse Näitaja andmed Periood Periood Periood Periood Majandusaasta viimane kuupäev 31.12.201 31.12.201 31.12.201 31.12.201 (pp/kk/aaaa) 1 2 3 4 Investeeringuga sama liiki olemasolevad ja uued tooted, teenused Toote või teenuse Toodetav 28 448 99 060 226 695 274 230 nimetus: kogus KOKKU Keskmine Pakkekile laiusega 45 cm, ühiku
........................................................................................................................33 Kasutatud allikate loetelu............................................................................................................................................35 LISAD........................................................................................................................................................................... 36 Tuha Talu OÜ 2008.a. majandusaasta aruanne......................................................................................................36 2 Sissejuhatus Raamatupidamispraktika eesmärgiks on kinnistada ja rakendada koolis õpitud teoreetilist raamatupidamist ning anda õpilasele võimalus tutvuda ettevõtte erinevate tegevusvaldkondadega.
Raamatupidamise korralduslik poolt reguleerib ettevõtte sise-eeskiri: Osaühingu raamatupidamises kasutatakse arvestuspõhimõtteid ning informatsiooni esitlusviisi kooskõlas Eesti Vabariigis kehtivast raamatupidamise seaduses sätestatud nõuetest ja alusprintsiipidest, järgides Eesti head raamatupidamistava. Samuti lähtutakse raamatupidamis- seaduses, Eesti Raamatupidamise Toimkonna juhendites ja teistes õigusaktides sätestatust. Majandusaasta pikkus on 12 kuud. Majandusaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril. Raamatupidamiskohustuslase asutamisel, lõpetamisel, majandusaasta alguskuupäeva muutmisel või muul seadusega ettenähtud juhul võib majandusaasta olla lühem või pikem kui 12 kuud, kuid ei tohi ületada 18 kuud. Majandustehingute dokumenteerimine ja kirjendamine Majandustehinguid dokumenteeritakse ning kirjeldatakse raamatupidamisregistrites mõistliku aja jooksul pärast majandustehingu toimumist.
MTÜ, sihtasutuste ja avalikõiguslike juriidiliste isikute puhul räägitakse kasumi asemel tulemist, samuti on neil kasumiaruande asemel tulude-kulude või tulemiaruanne. -Vastavalt raamatupidamise seadusele on ettevõtetel võimalik valida, kas koostada oma aruandeid vastavuses: Rahvusvaheliste finantsaruandluse standarditega (IFRS) või Eesti hea raamatupidamistavaga. Majandusaasta aruanne koos lisatud materjalidega jaguneb: majandusaasta aruanne(tegevusaruanne ja raamatupidamise aastaaruanne), kasumi jaotamise/kahjumi katmise ettepanek, audiitori järeldusotsus. Raamatupidamise aastaaruanne koosneb: Bilanss, kasumiaruanne, rahavoogude aruanne, omakapitali muutuste aruanne, lisad. Osaühing ei või anda laenu: 1. Oma osanikule(5% osakapitali või rohkem) 2.oma emaettevõtja osanikule, aktsionärile või liikmele( 5 või rohkem% emaettevõtja osa- või aktsiakapitalist) 3. Isikule osaühingu osa omandamiseks 4
· Füüsilisest isikust ettevõtja vastutab oma kohustuste eest kogu oma varaga. (ÄS § 78) · Füüsilisest isikust ettevõtja peab enne tegevuse alustamist esitama avalduse enda kandmiseks äriregistrisse. (ÄS § 3 lg 2). FIE kantakse äriregistrisse lähtuvalt tema ettevõtte asukohast. · Füüsilisest isikust ettevõtja kohta kantakse äriregistrisse (ÄS § 78 lg 2): ... ettevõtja ärinimi ning ettevõtte asukoht ja aadress, samuti ettevõtte majandusaasta algus ja lõpp; ... ettevõtja nimi ja isikukood; ... muud seaduses sätestatud andmed. · Puudub kohustus end arvele võtta ka maksukohustuslaste registris (Maksu-ja Tolliametis). See toimub automaatselt, kuid ei puuduta käibemaksukohustuslaseks registreerimist, mis tuleb 16000 eurot ületava aastakäibe puhul teha eraldi. · FIE võib tegutseda ka hooajaliselt või ajutiselt, kuid peab sellest teatama äriregistrile ette (ÄS § 3 lg 3).
esimehe, kes korraldab juhatuse tegevust. Juhatuse liige ei pea olema osanik. Juhatuse liikmeks ei või olla nõukogu liige. Juhatuse liikmed valitakse ja kutsutakse tagasi osanike poolt. Juhatuse liige valitakse tähtajatult, kui põhikirjas ei ole tähtaega ette nähtud. Osaühingul peab olema nõukogu, kui see on ette nähtud osaühingu põhikirjas. Kui osaühingul on nõukogu, peab juhatus kinni pidama nõukogu korraldustest. Juhatus korraldab osaühingu raamatupidamist. Peale majandusaasta lõppu esitab juhatus äriregistrile majandusaasta aruande koos kasumi jaotamise või kahjumi katmise ettepanekuga, müügitulu jaotusega ja vandeaudiitori aruandega, kui audiitorkontroll on kohustuslik. Osaühing peab esitama majandusaasta aruande ka juhul, kui majandustegevust ei toimu. Osaühingu netovara ei tohi väheneda alla 2500 euro või moodustada vähem kui pool osakapitalist. Sellisel juhul peavad osanikud otsustama, kuidas jätkata tegevust, et nõue
Eeldan, et omanik ise omab märkimisväärselt rohkem osa kapitalist- seega ta ei tohi laenu oma ettevõttest võtta. 4) Mida nimetatakse dividendiks. Kirjelda dividendide väljavõtmise korda (seaduslik alus) Dividend on firma omanike tuluosa, mida nad rahas välja võtavad. Osanikul on õigus nõuda dividendide väljamaksmist (kui see on otsusegega ettenähtud). Maksmise kord nähakse ette põhikirjas või üldkoosoleku otsusega. Võib välja maksta ka majandusaasta aruande alusel. 5) Kirjelda FIE olemust. Millised on (kas üldse ikka on) FIE plussid ja miinused Füüsilisest isikust ettevõtja on eraisik, kes võtab end arvele (registreerib end äriregistrisse), maksab samuti makse, nagu teisedki ja pakub siis tavaliselt teenuseid, nt on olemas FIE-na töötavad raamatupidajad, riiete müüjad jne. Võimalusi on palju. + * Puudub omakapitali sissemaksu nõue *Saab samal ajal ka tööl käia *Otsustamisvabadus
PÕHIKIRI 1. peatükk. Üldandmed 1.1 Osaühingu ärinimi on TULIK OÜ 1.2 Osaühingu asukoht on Eesti Vabariik Tallinn 1.3 Osaühingu osakapitali suurus on 2500 . 1.4 Osaühingu majandusaasta on 01.01 - 31.12.XX 1.5 Osaühing on asutatud määramata tähtajaks 1.6 Osaühingu osade eest saab nii asutamisel kui hiljem osakapitali suurendamisel tasuda üksnes rahaliste sissemaksetena 2. peatükk. Osa, osanik ja reservkapital 2.1 Osaühingu osanikule makstakse tema kasumiosa (dividendi) võrdeliselt tema osa nimiväärtusega. 2.2 Osaühingu osanik tasub osa eest vastavalt nimiväärtusele 2.3 Osaühingu osa võib vabalt võõrandada teisele osanikule, kuid kolmandale isikule
valdavalt saavad rahastamist kas riigi,KOV poolt või Euroopa vastavatest fondidest. Millist liiki juriidilist isikut oleks mõistlik asutada ja miks? *Millisest seadusest tuleb lähtuda, kui Teil on vaja: a. maksta riigilõiv pärandist mitteloobumisel b. korraldada kinnistu kruntidele servituudi seadmist c. anda hoiule auto d. luua sihtasutus e. sõlmida töötajaga koolitusleping f. tutvuda füüsilisest isiku õigus ja teovõime üldiste nõuetega g. uurida teise äriühingu majandusaasta aruannet h. osaleda ettevõtte likvideerimisel pankroti tõttu i. seada korteriomandile hüpoteek ja võtta pangast laenu j. teha tehingut läbi esindaja k. saada kinnitust põhimõttele, et omand on puutumatu l. kohaldada töölepingu lõpetamisel lõpparve maksmisega viivitamise eest viivist.
Tavaliselt on see rahaline väljamakse, kuid erandina võib ettevõte makstaa dividende ka aktsiates. Dividendide välja kuulutamisel tekkiv tulumaksukohustus kajastatakse väljakuulutamise aasta kasumiaruandes. Ettevõtte tulumaks tuleb riigile tasuda dividendide väljamaksmisele järgneva kuu 10-ks kuupäevaks MAJANDUSAASTA ARUANNE Kohustus:juhatus, Millesks:konkurendid ja MTA saaksid jälgida Tuleb esitada äriregistrile hiljemalt kuue kuu jooksul pärast majandusaasta lõppu. Taksonoomia majandusaasta aruande standardiseeritud elementide ja sidusbaaside kogum. Koosneb tegevusaruandest ja raamatupidamise aruandest RP aruanne koosneb 4st põhiaruandest:bilanss, kasumiaruanne, rahavoogude aruanne, omakapitali muutuste aruanne. Tegevusaruanne kirjeldab möödunud majandusaasta tähtsamaid sündmusi ja tulevasi plaane. Seadus: RP seadus Inventuur näitab raamatupidamises arvel oleva vara allesolekut ja seisukorda. Mida: kõik
need vastavusse loogiliste kogustega. 2. Millistest teguritest sõltub peamiselt inventuuri läbiviimise sagedus? Inventuuri läbiviimine sõltub peamiselt ringlemissagedusest. Mida suurem on kaupade ringlemissagedus seda tihedamini tuleb nendele inventuur teha. 3. Millest sõltub valik, kas viia läbi osaline või täielik inventuur? Osaline inventuur sõltub ringlemissagedusest, täielikku inventuuri tehakse tavaliselt üks korde aastas, majandusaasta lõpus. 4. Mida tähendavad negatiivse saldo ja nullsaldo inventuur? Negatiivse saldo inventuuri tehakse siis kui raamatupidamislik saldo muutub negatiivseks. Nullsaldo inventuuri tehakse siis kui raamatupidamuslik saldo läheb nulli. 5. Kuidas teostatakse jooksvat inventuuri "kogu ladu osade kaupa"? Osa laost kontrollitakse korraga ja kontrollitav osa võreldakse arvuti jääkidega. 6. Mida tähendab inventuuri läbiviimine hoiukohapõhiselt? Kaubad loetakse üle
· Kaup- on edasimüügi eesmärgil soetatud vara. · bioloogiline vara- on taim või loom. · Kohustus- on ettevõtja võlg teistele juriidilistele või füüsilistele isikutele, mis tuleb tulevikus tasuda. · Tarnija- on isik, kellele ettevõtja on võlgu ostetud kauba või teenuse eest. · Omakapital= omanikepoolne investeering ettevõttesse + lisanduv kasum. Omakapital kuulub omanikele. Sellest võib teha rahalisi väljamakseid, peale majandusaasta aruande kinnitamist. · Osakapital- see summa tuleb enne asutamist sisse maksta (vt allpool erandit). Osaühingu korral on nüüd nõutavaks osakapitali suuruseks vähemalt 2500 eurot (Äriseadustik (ÄS) §136). Kõik osakapitali muutused tuleb äriregistris registreerida. Muud omakapitali muutused kajastatakse ainult aastaaruandes. · tulu- on aruandeperioodi sissetulek äritegevuses. · Müügitulu- saadakse kaupade/ teenuste müügist.
Finantsarvestus - tegeleb ettevõttest väljapoole suunatud informatsiooniga ning tulemuste kajastamise ja analüüsiga Finantsinvesteering - investeering finantsvaradesse ehk väärtpaberitesse Investeerimine - rahaliste vahendite paigutamine eesmärgiga teenida tulu investeeringu väärtuse kasvust või regulaarsetest väljamaksetest Kasumiaruanne - ettevõtte finantsdokument, mis kajastab ettevõtte sisstulekuid ja väljaminekuid majandusaasta ( või mõne muu perioodi) vältel, annab ülevaate ettevõtte tulude allikatest Kaup - on ostu-müügi objektiks olev töö tulemus, millel on ainelis-esemeline (kombatav) vorm Käibevarad - ettevõtte likviidsemad varad, mille kasutusiga jääb enamasti alla aasta Netopalk - palk, mis jääb inimesele alles pärast maksude (tulumaks, töötuskindlustusmaks jne) maksmist ja mida ta saab kasutada oma vajaduste rahuldamiseks
esimehe, kes korraldab juhatuse tegevust. Juhatuse liige ei pea olema osanik. Juhatuse liikmeks ei või olla nõukogu liige. Juhatuse liikmed valitakse ja kutsutakse tagasi osanike poolt. Juhatuse liige valitakse tähtajatult, kui põhikirjas ei ole tähtaega ette nähtud. Osaühingul peab olema nõukogu, kui see on ette nähtud osaühingu põhikirjas. Kui osaühingul on nõukogu, peab juhatus kinni pidama nõukogu korraldustest. Juhatus korraldab osaühingu raamatupidamist. Peale majandusaasta lõppu esitab juhatus äriregistrile majandusaasta aruande koos kasumi jaotamise või kahjumi katmise ettepanekuga, müügitulu jaotusega ja vandeaudiitori aruandega, kui audiitorkontroll on kohustuslik. Osaühing peab esitama majandusaasta aruande ka juhul, kui majandustegevust ei toimu. Osaühingu netovara ei tohi väheneda alla 2500 euro või moodustada vähem kui pool osakapitalist. Sellisel juhul peavad osanikud otsustama, kuidas jätkata tegevust, et
III tüüp IV tüüp 7 MAAETTEVÕTLUSE ALUSED „RAAMATUPIDAMINE JA MAKSUNDUS“ Hindamine: mitteeristav (test) Lektor: Katrin Lemsalu, MSc 2019 ÄRIÜHINGU ASUTAMINE VARA = KOHUSTISED + OMAKAPITAL MAJANDUSAASTA ARUANNE TULUD KULUD KASUM Müügitulu Ettevõtlusega seotud ja mitteseotud Muu äritulu kulud s.h. Intressitulud tootmiskulud Muud finantstulud töötasu lähetuskulud MAKSUDE transpordikulud
augustil vastavas vallas või linnas. Hääleõiguslik ei ole isik, kes on valimisõiguse osas teovõimetuks tunnistatud. Hääletamisest ei võta osa isik, kes on kohtu poolt süüdi mõistetud ja kannab karistust kinnipidamiskohas. Volikogu liikmeks ei või kandideerida isik, kes on kohtu poolt süüdi mõistetud kuriteos ja kannab karistust kinnipidamiskohas. Valla volikogu ülesanded Valla- või linnaeelarve vastuvõtmine ja muutmine ning majandusaasta aruande kinnitamine ning audiitori määramine. Kohalike maksude kehtestamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine. Valla või linna arengukava vastuvõtmine ja muutmine. Toetuste andmise ja valla või linna eelarvest finantseeritavate teenuste osutamise korra kehtestamine. Koormiste määramine. Abja valla volikogu liikmed Villu Võsa-esimees Andres Räägel-aseesimees Taevo Viitas Marju Mäger Eveli Allik
4. kodutöö 2. ülesande lahendus Teie ülesanne on leida ettevõtte AS ABC kapitali hind. Ettevõtte kohta on teada järgmine informatsioon: Ettevõte on emiteerinud kokku 300 000 aktsiat. Kokku on ettevõttel bilansi järgi omakapitali 3.5 miljonit kuid sarnaste ettevõtete aktsiate P/B („price-to-book”) suhtarv on börsil keskmiselt 1.50. Ettevõtte beeta on 1.5 ning viimase majandusaasta kasum oli 800 000. Ettevõte maksab dividendideks regulaarselt 80% oma kasumist. Kasumi (ja dividendide) pikaajaliseks kasvumääraks oodatakse 4% aastas. Ettevõte AS ABC on emiteerinud ka eelisaktsiaid, kokku 10 000 tükki nimiväärtusega 100 eurot ning dividendimääraga 10%. Eelisaktsiate hetketootlus 5% aastas. Ettevõte on emiteerinud lisaks 6-aastase tähtajaga kupongvõlakirju.
Juhtimisarvestuse olemus Sisukord 1 Teadmised ja oskused 2 Juhtimisarvestuse eesmärgid ja korraldamine ettevõttes 1 Teadmised ja oskused Selle peatüki läbimisel: ·tead juhtimisarvestuse suunitlust; ·oskad välja tuua juhtimisarvestuse peamisi ülesandeid; ·tunned juhtimisarvestuse ja finantsarvestuse erinevusi. 2 Juhtimisarvestuse eesmärgid ja korraldamine ettevõttes Juht on ettevõttes isikuks, kes peab endale selgeks mõtlema, kuhu tema poolt juhitav organisatsioon jõudma peab. Tuleviku konkurentsieeliste kindlustamine eeldab analüüsi ja tulevikuplaanide tegemist. Juhtimisarvestus on ettevõtte eesmärkide saavutamist toetava informatsiooni tuvastamine, mõõtmine, kogumine ja analüüs mis peab tagama juhtimisotsuste langetamise. Juhtimisarvestus eeldab süsteemi loomist info kogumiseks, talletamiseks, süstematiseerimiseks ning kättesaadavaks muutmiseks. Eesti ettevõtete üheks suhteliselt levinud probleemiks on andmete...
KORRIGEERIMIS-JA LÕPETAMISKANDED Korrigeerimiskanded on raamatupidamiskanded, mis tehakse aruandeperioodi lõpul perioodi tulude ja kulude väljaselgitamiseks. Seotud aruanded on: kasumiaruanne ja raamatupidamisbilanss. Ettemakstud kulud ...on varana kajastatud väljaminekud, mis kajastatakse kuluna tulevastel perioodidel. Ettemakstud kulusid nimetatakse ka avansskuluks, tulevaste perioodide kuluks, üür, rent jne. Ettemakstud kulud võivad olla: lühiajalised, majandusaasta jooksul kulud pikaajalised. Ettemakstud (lühiajalise) kulu -näide 28. juunil 20x1 tasuti sõiduauto kohustusliku kindlustuse aastamakse 100 eurot ajavahemiku 1. juuli 20x1 30. juuni 20x2 eest. Raamatupidamiskanne 28. juunil 20x1: D Ettemakstud kindlustuskulud 100 K Raha 100 Korrigeerimiskanne 31. detsembril 20x1: D Kindlustuskulud50 K Ettemakstud kindlustuskulud 50 Ettemakstud (pikaajaline) kulu
ETTEVÕTTE MAJANDUSARVESTUSE SÜSTEEM: 1. FINANTSARVESTUS (Financial Accounting) 2. MAKSUARVESTUS (Tax Accounting) 3. KULUARVESTUS (Cost Accounting) 4. JUHTIMISARVESTUS (Management Accounting) 5. FINANTSPLANEERIMINE (Financial Planning) 6. FINANTSANALÜÜS (Financial Analysis) 7. SISEKONTROLL (Internal Audit) 8. AUDIITORKONTROLL (Auditing) Juhtimisarvestus on ettevõtte eesmärkide saavutamist toetava informatsiooni identifitseerimine, mõõtmine, kogumine, ettevalmistamine, analüüsimine, interpreteerimine ja vahendamine Juhtimisarvestuse süsteem peaks varustama õigeaegse ja täpse informatsiooniga, mis aitab juhtida kulusid, mõõta ja tõsta tootlikkust ning täiustada tootmisprotsesse. Juhtimisarvestuse süsteem peaks ka välja tooma toodete täpsed omahinnad, et saaks teha hinnaotsuseid, esitleda uusi tooteid, loobuda vananenud toodetest ja vastata konkureerivatele toodetele. Juhtimisarvestussüste...
03. Osanik peab ise tagama, et ühingul oleks korrektsed kontaktandmed. Koosolekut võib puhkepäeval korraldada, osanik ei saa nõuda, et tingimata tööpäeval. Kuna antud juhul rikkumist ei esine, siis kaasus lahendatud. Aga muidu tähtaegade rikkumised lähevad tühisuse alla, kokkukutsumise rikkumised olulised rikkumised. 5. Aktsiaseltsi juhatus kutsus kokku aktsionäride üldkoosoleku järgmise päevakorraga: - koosoleku juhataja ja protokollija valimine - majandusaasta aruande kinnitamine - jooksvad küsimused Koosoleku viis läbi aktsiaseltsi juhatuse esimees ning protokollis aktsiaseltsi juhatuse sekretär. Koosolek kinnitas majandusaasta aruande ja kutsus tagasi ühe nõukogu liikme. Viimane esitas kohtule hagi, milles palus tunnistada koosoleku otsused kehtetuks põhjusel, et koosoleku protokoll ei vasta seadusele, kuna koosolek ei valinud juhatajat ja protokollijat,
reguleerimisobjekti, kuid kuna vastav avalik õiguslik seadusandlus on momendil lünklik, peab äriregister mingil määral teostama ka kontrolli ettevõtjate tegevusalade üle, kontrollides vajaduse korral tegevuslubade (- litsentside) olemasolu. ÄS § 4 lg 5 on välja toodud oluline kohustus ettevõtjale, nimelt ettevõtja peab teatama äriregistrisse kandmisel kavandatud põhitegevusala, samuti peab teatama tegevusalade muutumisest. Äriühing, kes peab äriregistrisse esitama majandusaasta aruande, näitab lõppenud aruandeaasta tegevusalad ja uude aruandeaastasse kavandatud tegevusalad oma majandusaasta aruandes ega teata eraldi nende muutumisest. Tegevusalast äriregistrisse teatamisel või majandusaasta aruandes näitamisel kasutatakse Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatorit. 3. Ärinimi Vastavalt TsÜS § 30 on igal juriidilisel isikul nimi, mis peab teda eristama teistest isikutest. Seega ei ole
pidamiseks ei pea tingimatamoodustama aktsiaseltsi). Ettevõtja võib tegutseda tegevusaladel, millel tegutsemine ei ole seadusega keelatud. Ettevõtja peab äriregistrisse kandmisel teatama põhitegevusala, samuti teatama tegevusalade muutmisest. Kui äriühing esitab äriregistrile majandusaasta aruande, , näitab ta lõppenud aruandeaasta tegevusalad ja uude aruandaaastasse kavandatud tegevusalad oma majandusaasta aruandes ega pea teatama eraldi nende muutumisest.Kui äriühing on teises äriühingus osanik või aktsionäär ning tal on seal häälteenamus, nimetatakse osalevat ühingut emaettevõtjaks ja ühingut, milles ta osaleb, tütarettevõtjaks. Emaettevõtja koos tütarettevõtjaga moodustavad kontserni (ÄS § 6). Ettevõtja tegutseb äriregistrisse kantud nime all, mida nimetatakse ärinimeks ehk firmaks (ÄS § 7). Ärinimi on ka füüsiliset isikust ettevõtja kohustuslik tunnus.
puudub vajadus omada partnerit; 2. odavus FIE-na tegevuse alustamine ei nõua väljaminekuid põhikapitali osas, Äriregistrisse kandmise eest tuleb maksta väiksemat riigilõivu kui osaühingu või aktsiaseltsi asutamisel ning ei ole vaja maksta notaritasu asutamislepingu tõestamise eest; 3. lihtsus äritegevuse alustamine ja korrastamine on seadusandlikult reguleeritud minimaalselt, raamatupidamine ja aruandlus on suhteliselt lihtsad; 4. kui FIE majandusaasta realiseerimise netokäive ei ületa 16 000 eurot, võib FIE-ks registreerida kohalikus maksuametis; 5. ettevõtlustuludest saab maha arvata kõik ettevõtlusega seotud kulud. FIE-na tegutsemise miinused: 1. FIE vastutab temale kuuluva ettevõtte kohustuste eest kogu oma varaga; 2. sotsiaalmaksu avansiliste maksete tasumise kohustus põhitöökoha puudumisel. FIE asutamine FIE asutamiseks on vaja esitada avaldus äriregistrile. Eelduseks on äritegevuseks sobiva
jms ettevõtjat iseloomustavad andmed o A-osa (FIE ja isikuühingute - täisühingu ja usaldusühingu registrikaardid) o B-osa (kapitaliühingute - osaühingu, aktsiaseltsi ja tulundusühistu registrikaardid) äritoimikud säilitatakse dokumente, mis ettevõtja ise, kohus või pankrotihaldur on seaduse alusel äriregistrile esitanud (kandeavaldused, majandusaasta aruanded, põhikiri, asutamisleping jms) registritoimikud sisaldab dokumente, mis on konkreetse ettevõtja kohta registripidaja poolt koostatud või saadud teistelt ametiasutustelt seda ettevõtjat puudutavates küsimustes kirjavahetuse korras Äriregistri kannete liigid: konstitutiivne (ehk konstitutsiooniline) ehk õigustloov; deklaratiivne.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
