......................8 3Eneseanalüüs...........................................................................................................................11 4Kokkuvõte...............................................................................................................................13 5Lisad........................................................................................................................................14 Lisa 2. Bilanss Lisa 3. Kasumiaruanne Lisa 4. Majandusaasta aruanne 2013 2 SISSEJUHATUS Praktika kohaks kujunes MikMak Trade OÜ. Praktikakoha leidmine kujunes keeruliseks, kuna alustasin praktikakoha otsimisega liialt hilja. Eelneva kogemuse põhjal tuleks märkida, et praktikakoha otsimisega tuleks alustada minimaalselt 3 kuud enne praktikale minekut. Alustasin kuu aega enne ettenähtud praktika algust, ning nagu selgus, olid paljudes ettevõtetes
olukord on vastupidine ja võlad ületavad vara, siis peavad likvideerijad esitama pankrotiavalduse (ÄS § 210). Sellisel juhul jätkub vastav menetlus pankrotiseaduses sätestatud reeglite kohaselt. Kokkuvõtlikult on osanike poolt otsustatud lõpetamise raames toimuva likvideerimismenetluse käigus tehtavate toimingute ajakava üldjuhul järgmine: Osaühingu majandustegevuse ülevaate koostamine. Kuna juhatus peab esitama osanikele lõpetamisele eelneva majandusaasta aruande ja ülevaate osaühingu käesoleva aasta majandustegevusest, siis on esimeseks toiminguks vastava ülevaate koostamine (ÄS § 202 lg 2). Lõpetamisotsuse vastuvõtmine osanike poolt. Arvestama peab, et lõpetamisotsuse saab vastu võtta vaid kvalifitseeritud häälteenamusega. Lõpetamisotsuse võib võtta vastu nii koosolekul kui ka kirjalikul hääletamisel, minimaalselt peab otsuse vastuvõtmiseks olema otsuse
Tehingu sooritamise eest vastutava isiku allkiri Kuupäev Pitser Tehingu osapoolte nimed Tagasiside Õige vastus on: Pitser . Küsimus 6 Kui tihti tuleb läbi viia täielik inventuur Igal nädalal 2 korda 4 aasta jooksul 1 kord aastas 1 kord kuus Tagasiside Õige vastus on: 1 kord aastas . Küsimus 7 Kohustuslik bilansipäev raamatupidamisarvestuses on: Sellist mõistet ei eksisteeri Majandusaasta jooksul ükskõik milline kuupäev Majandusaasta esimene kuupäev Majandusaasta viimane kuupäev Tagasiside Õige vastus on: Majandusaasta viimane kuupäev . Küsimus 8 Ettevõtte laenu algjääk oli € 15 000 ja lõppjääk € 60 000. Kui ettevõte maksis aruandeperioodi jooksul tagasi € 20 000, siis aruandeperioodil võeti laenu: € 65 000 € 70 000 € 15 000 € 45 000 Tagasiside Õige vastus on: € 65 000. Küsimus 9
põhikirja ning kontrollid nende täitmist Osakonnad Ametiühingute piirkondlikud koostööorganid. Edendavad ametiühingute koostööd Viivad piirkonnas ellu EAKLi eesmärke Värbavad uusi ametiühinguliikmeid Propageerivad ametiühinguliikumist Vahendavad teavet Rahalised vahendid ja nende kasutamise kord Rahalised vahendid moodustuvad sisseastumis- ja liikmemaksud Rahalisi vahendeid kasutatakse põhikirjaliseks tegevuseks, eesmärkide saavutamiseks ja vara haldamiseks majandusaasta eelarve alusel EAKL ei ole riigi ees aruandekohustuslik ega allu riigiorganite kontrollile (va. erijuhud) EAKL ei vastuta liikme varaliste ja rahaliste kohustuste eest Lahkunud või väljaarvatud liikmel ei ole õigust EAKLi varale. Majandusaasta aruanne Majandusaasta lõppedes koostatakse aastaaruanne Juhatus esitab aruanded volikogule kuue kuu jooksul Aruannetele lisatakse revisjonikomisjoni või audiitori arvamus Aruande kinnitamise otsustab volikogu
ettenähtud selle suurus (ÄS, § Tabeli 1 järg 160). Kasum/kahjum Jaotatava kasumi suurus vt. täisühingut Kinnitaud majandusaasta Kasumi jaotamise otsuse Ühistu liikmetele võib otsustatakse pärast aruande alusel võib võtab vastu üldkoosolek (ÄS, teha väljamakseid majandusaasta lõppu kinnitatud puhaskasumist ja eelmise aasta § 335). kasumist (TÜS, § 29).
deklaratsioon Kassaraamat Iga kuu viimasel tööpäeval Raamatupidaja Amortisatsiooniaruanne Järgneva kuu 3. kuupäevaks Raamatupidaja Palgalehed Järgneva kuu 5. kuupäevaks Raamatupidaja Kvartali bilanss ja kasumiaruanne Järgneva kuu 20. kuupäevaks Raamatupidaja Majandusaasta aruanne 28. veebruar Raamatupidaja Koodide ja lühendite kasutamine Algdokumendile või algdokumentide alusel koostatud koonddokumendile märgitakse dokumendi pearaamatus registreerimise number koos vastava laiendiga. Pearaamatu kirjenditel kasutatavad laiendid on järgmised: 01.xxx Kannete registris sisestatud kanne, kus kaks esimest arvu tähistavad aastat ARVE
Üliõpilane________________________ Ülesanded äriõiguses lahendamiseks kodus. Ülesannete lahendamisel kasuta seadusi ja igat toimingut põhjenda viitega seadustele. Vastused esita hiljemalt 21. märtsiks õppejõule paberkandjal või aadressil: [email protected] 1. Aktsionär tegi üldkoosolekul ettepaneku täiendada üldkoosoleku päevakorda ja lisaks majandusaasta aruande kinnitamisele arutada aktsiaseltsi laenupoliitikat ning teha selle kohta otsus. Koosolekul viibis 10 aktsionäri, kelle aktsiatega oli esindatud 4/5 aktsiakapitalist (kõigi osalus oli võrdne). 9 aktsionäri oli nõus nimetatud küsimuse arutamisega ning arutelu tulemusena tehti otsus, millega keelati juhatusel edasiste laenude võtmine. Kas üldkoosolek võis sellise otsuse vastu võtta? Selgita viidetega õigusnormile. P
o odavus FIEna tegevuse alustamine ei nõua väljaminekuid põhikapitali osas, Äriregistrisse kandmise eest tuleb maksta väiksemat riigilõivu kui osaühingu või aktsiaseltsi asutamisel ning ei ole vaja maksta notaritasu asutamislepingu tõestamise eest; o lihtsus äritegevuse alustamine ja korrastamine on seadusandlikult reguleeritud minimaalselt, raamatupidamine ja aruandlus on suhteliselt lihtsad; o kui FIE majandusaasta realiseerimise netokäive ei ületa 250 000 krooni, võib FIEks registreerida kohalikus maksuametis; o ettevõtlustuludest saab maha arvata kõik ettevõtlusega seotud kulud. FIEna tegutsemise miinused: o FIE vastutab temale kuuluva ettevõtte kohustuste eest kogu oma varaga; o sotsiaalmaksu avansiliste maksete tasumise kohustus põhitöökoha puudumisel. Tegevusega alustamine
võla põhisummasid kindlal tähtajal ning tingimustel võlakirja omandanud isikule. Tuletisväärpaberid - sisaldavad endas õigusi või kohutusi mingi vara ostuks või müügiks Börsil noteerimise tingimused põhinimekirjas: · Aktsiate noteerimiseks Börsi põhinimekirjas peab emitent olema tegutsenud oma põhitegevusalal vähemalt kolm aastat. · Aktsiate põhinimekirja arvamist taotlev emitent peab esitama Börsile auditeeritud majandusaasta aruanded viimase kolme majandusaasta kohta. · Aktsiate noteerimise taotluse esitamisele eelnenud majandusaasta peab olema lõppenud puhaskasumiga ja kasumiga majandustegevusest. · Aktsiad võib arvata Börsi põhinimekirja, kui nende turuväärtus või, kui seda ei ole võimalik hinnata, siis aktsiaseltsi omakapital on vähemalt 300 miljonit krooni. Börsil noteerimise tingimused I-nimekirjas: · Aktsiate noteerimiseks Börsi lisanimekirjas peab emitent olema tegutsenud
5.1. Müügidokumendid Müügiarved koostab müügiassistent ja edastab need kliendile. Müügiarved sisestab raamatupidamisse raamatupidaja. Müügiarvete laekumist jälgib raamatupidaja iga päev. Müügilepingud koostab müügiesindaja, allkirjastab juhatus, müügiarvete koostamise eest lepingus fikseeritud tingimustel vastutab müügiesindaja. Arvete edastamise eest vastutab müügiassistent. Klientide nõuetega tegeleb raamatupidaja. Kõikide saldode vastavust kontrollitakse kord aastas majandusaasta koostamise käigus. Ebatõenäoliseks kantakse summad, kui need on laekumata 1 aasta. Ebatõenäoliseks ja lootusetuks kandmised otsustab juhatus. 5.2. Ostudokumendid. Tarnijate arved Kõik ostudokumendid kinnitab juhatuse liige. Ostudokumendid liigitatakse: - kaupade ja materjalide ostudokumendid (arved) Eestist; - transpordi arved; - kaupade ja materjalide ostudokumendid (arved) EU riikidest koos tarnedokumentidega;
Dokumenteerimine, inventeerimine, hindamine, kalkulatsioon, kontod, raamatuspidamisbilanss, aruandlus Algdokumentide rekvisiidid Dokumendi nimetus ja number, koostamise kuupäev ja regestreerimise number, tehingu sisu ja alus, tehingu arvnäitajad (kogus, hind, summa), tehingu teise poolte nimed ja asu- või elukoha aadressid, allkiri Majandusaasta aruande sisu Raamatupidamise aastaaruanne-bilanss, kasumisaruanne ja aastaaruande lisad; haldusaruanne; audiitori järeldusotsus; majandusaasta kasumisjaotuse aruanne Raamatupidamiskohustulase kohustused 1. korraldama raamatupidamisarvestust nii, et oleks tagatus aktuaalse, olulise, objektiivse ja võrreldava informatsiooni saamine lähtudes heast raamapidamistavast 2. dokumenteerima kõiki oma majandustehinguid 3
....................................................................4 2. KASUTATAVAD ALGDOKUMENDID...............................................................................5 2.1 Arvestuses kasutatakse linna tulude ja varade kirjendamiseks järgmisi dokumente........5 2.2 Linna kulude ja kohustuste kirjendamise kuludokumendid.............................................5 3. RAAMATUPIDAMISE KORRALDUS................................................................................6 3.1 Majandusaasta..................................................................................................................6 4. ASUTUSE PÕHITEGEVUSE ANALÜÜSIMINE TOOTE/TEENUSE LÕIKES................7 XXXX linn kui kohalik omavalitsusüksus lahendab inimeste probleeme linna tasandil ja sellega vähendab tunduvalt riigi võimuaparaadi koormust. XXX linna kui kohaliku omavalitsusüksuse majandustegevuse aluseks on kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest
kasutatakse organisatsiooni tegevuse juhtimiseks, planeerimiseks ja kontrollimiseks. c. kuluarvestus - protsess, mis seisneb eelarvete koostamises organisatsiooni elementidele ja tegelike kulude hälvete eelarvelistest väljatoomises ja analüüsis. 4. Finantsarvestus a. Tekkepõhine arvestus - majandustehingute kajastamine vastavalt majandustehingu toimumisele, sõltumata sellest, kas sellega seotud raha on laekunud või välja makstud b. Majandusaasta aruande koostamise printsiibid: – majandusüksuse printsiip – jätkuvuse printsiip – arusaadavuse printsiip – olulisuse printsiip – tulude ja kulude vastavuse printsiip c. Raamatupidamisarvestuse hea tava – on vastavalt kehtivale raamatupidamise seadusele (2002) raamatupidamistava, mis tugineb rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuse ja aruandluse põhimõtetele[1] ja mille põhinõuded on kehtestatud raamatupidamise seadusega ning
· põhivara arvele võtmise, ümberhindluse ja mahakandmise aktid; · väärtpaberite registri väljavõte, liikumiste aruanne; · inventuurilehed; · raamatupidamisõiendid. (Lisa 3) 5.2 Raamatupidamisdokumentide säilitamine Raamatupidamise algdokumentide säilitamise kohustus on sätestatud raamatupidamise seaduses § 12. Kõiki raamatupidamise algdokumente, lepinguid, raamatupidamisregistreid ja muid äridokumente tuleb säilitada seitse aastat, alates vastava majandusaasta lõpust. Majandusaasta aruandeid koos tõendava dokumentatsiooni ja raamatupidamisregistrite väljatrükkidega säilitatakse aastate lõikes eraldi kaustades. Raamatupidamise sise-eeskirju tuleb säilitada seitse aastat pärast nende muutumist või asendamist. Töölepingut, isikukaarti ning välja võtmata tööraamatut säilitatakse 50 aastat, arvates töölepingu lõpetamisest. Elektroonilised raamatupidamisregistreid säilitatakse ka elektroonilisel kujul.
..........8 3. Ostjatelt laekumata arvete hindamise meetodid..................................................................8 4.Varude arvestuse meetodid ......................................................................................... 11 5. Materiaaalse põhivara soetusmaksumuse mahaarvestuse e. amortisatsiooni arvestuse põhimõtted ja meetodid.........................................................................................................15 III MAJANDUSAASTA ARUANDE KOOSTIS JA KOOSTAMISE KÄIK.........................19 6. Raamatupidamise aastaaruande koostamise eesmärk.......................................................19 7. Raamatupidamise aastaaruande koostamisest...................................................................19 8. Bilanss ja bilansi ülesehitus.............................................................................................. 20 9. Kasumiaruanne.......................................................
f) peab raamatukogu, kogub käsikirju, fotosid ja salvestisi; g) peab seltsi liikmete ja lepinguosaliste jaoks uurimis ja andmetöötlustehnikat; h) korraldab sihtuuringuid, samuti täiendusõpet eesti emakeele alal ja annab keelenõu; i) korraldab õppereise; j) asutab allüksusi vastavalt § 14le. § 4. Emakeele Selts on eraõiguslik juriidiline isik koos kõigi sellest tulenevate õiguste ja kohustustega. § 5. Seltsi majandusaasta kestab 1. jaanuarist 31. detsembrini. § 6. Emakeele Selts juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi seadustest ja teistest õigusaktidest ning käesolevast põhikirjast. § 7. Emakeele Seltsil on pitsat ja nurgatempel. Seltsil võib olla lipp ja embleem. II. LIIKMED § 8. Emakeele Seltsil on tegev ja auliikmed. Seltsi tegevliikmeks võivad olla isikud, kes tegutsevad filoloogidena eesti keele ja selle sugulaskeelte alal, samuti isikud,
1) Kontoplaan 2) Bilansiskeem 3) Kasumiaruande skeem 4) Majanduavanss 5) Lähetusavanss Osaühingul on õigus ja kohustus pidada iseseisvalt oma raamatupidamise arvestust lähtudes käesolevast eeskirjast. Raamatupidamise sise-eeskiri kinnitatakse osaühingu põhikirjas sätestatud korras. Majandusaasta pikkus on 12 kuud. Majandusaasta algab 01. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril. Raamatupidamiskohustuslase asutamisel, lõpetamisel, majandusaasta alguskuupäeva muutmisel või muul seadusega ettenähtud juhul võib majandusaasta olla lühem või pikem kui 12 kuud, kuid ei tohi ületada 18 kuud. 2.2 MAJANDUSTEHINGUTE DOKUMENTEERIMINE JA KIRJENDAMINE 2.2.1 Algdokument Arvestamisel kasutatakse alljärgnevaid algdokumente: Arved (ostuarved, müügiarved) Saatelehed, üleandmis-vastuvõtuaktid
4) Asutamisdokumentide koostamine ja äriregistrile esitamine 5) Tegevuslubade/litsentside hankimine 6) Töötajate arvele võtmine 7) Registreering majandustegevuse registris 8) Finantseerimis võimaluste leidmine Juhtimine Omanike pädevused – omaniku pädevus hõlmab põhikirja muutmist, aktsiakapitali suurendamist ja vähendamist, nõukogu liikmete valimist ja tagasikutsumist, audiitorite valimist, erikontrolli määramist, majandusaasta aruande kinnitamist ja kasumi jaotamist, ettevõtte ühinemise, jagunemise, ümberkujundamise ja/või lõpetamise otsustamist. Õigused ja kohustused juhatuse liikmetele – Õigused esindada kõikide tehingute tegemisel äriühingut, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud, et juhatuse liikmed esindavad ühingut mitmekesi või ühiselt − seega on juhatuse liikmel õigus sõlmida lepinguid, osta, müüa, vahetada, omandada või võõrandada äriühingu vara jms
- kehtivatest eeskirjadest ja normidest - Hotelli töösisekorraeeskirjadest - käesolevast ametijuhendist 2. PÕHIÜLESANDED JA VASTUTUSVALDKONNAD Hotellijuhi põhiülesanneteks on: 2.2. Hotelli strateegilise kava väljatöötamisel osalemine ja selle elluviimine. 2.3. Juhatuse poolt püstitatud müügi ja kasumieesmärkide täitmine. 2.4. Hotelli töö planeerimine, korraldamine, juhtimine ja kontroll. 2.5. Hotelli majandusaasta eelarve ja tegevusplaani koostamine ja juhatusele esitamine, eelarve täitmise tagamine ning eelarvele jooksva analüüsi eostamise korraldamine. 2.6. Olemasolevate teenuste ja toodete kvaliteedi ja tasuvuse kontrollimine, vajalike muudatuste planeerimine olemasolevate toodete ja teenuste arendamise strateegia piires ning vastavate muudatuste elluviimine. 2.7. Hotelli majandustegevuse korraldamine kinnitatud eelarve piires. 2.8
32-33]. Ettevõtja peab kasutama samu arvestuspõhimõtteid järjepidevalt. Muuta cõib neid vaid alljärgnevatel juhtudel: · Arvestuspõhimõtte muutus on tingitud uuest või muudatusest Raamatupidamise Toimkonna juhendist, raamatupidamise seaduses või IFRS (IAS) standarditest; · Uus arvestuspõhimõte võimaldab objektiivsemalt kajastada raamatupidamiskohustuslase finantsseisundit ja majandustulemust [1 : 33]. 1.3 Majandusaasta Majandusaasta pikkus on 12 kuud. Majandusaasta algab 1. jaanuaril ja lõppeb 31. detsembril. Raamatupidamiskohustuslase asutamisel, lõpetamisel, majandusaasta alguskuupäeva muutmisel või muul seadusega ettenähtud juhul võib majandusaasta olla lühem või pikem kui 12 kuud, kuid ei tohi ületada 18 kuud [16]. 1.4 Raamatupidamise sise-eeskiri Raamatupidamiskohustuslane on kohustatud koostama raamatupidamise sise-
kulude liigitamise aluseks on kulusihitus. Neid võib liigitada ka vertikaal või horisontaalpõhimõtetest lähtuvalt Vertikaalses kasumiaruandes vahelduvad tulud ja kulud (skeem 2), horisontaalses kasumiaruandes tuuakse ära kõigepealt tulud , seejärel kulud.(skeem 1) Kasumiaruandeid võib jaotada vastavalt kasutajatele: 1) firmasisesteks on kasutusel ainult ettevõttes 2) välistarbijaile- selleks on kindlasti kasumiaruanne, mis kuulub majandusaasta juurde. Kasumiaruande kirjete nimetusi võib täpsustada , samuti võib lisada täiendavaid kirjeid või kirjete alaliigendusi nt. korteriühistud, krediidiasutused jne. Ettevõtte teenitud puhaskasumi suurus ei sõltu valitud kasumiaruande skeemist. Kasumiaruande skeemis 1 on ärikulud liigendatud lähtudes kulude olemusest ( näit. materjalikulud, tööjõukulud jne).mitte nende funktsioonist. Skeemi nr. 1 on lihtsam rakendada , sest siin kajastatakse kõiki aruandeperioodi
aruandluse põhimõtetele tuginev raamatupidamistava. TEGEVJUHTKOND raamatupidamiskohustuslase (välja arvatud füüsilisest isikust ettevõtja) igapäevast tegevust juhtima ja tehinguid tegema õigustatud isik või isikud (näiteks äriühingu juhatus); KÕRGEM JUHTORGAN seaduse, põhikirja või põhimääruse alusel moodustatud raamatupidamiskohustuslase organ, kes teostab vahetut järelevalvet tegevjuhtkonna üle (näiteks äriühingu nõukogu); MAJANDUSAASTA ARUANDE TAKSONOOMIA majandusaasta aruande standardiseeritud elementide ja sidusbaaside kogum. RAAMATUPIDAMISE ALGDOKUMENT on majandustehingu toimumist kinnitav tõend, millel peavad olema järgmised andmed: · dokumendi nimetus ja number; · koostamise kuupäev; · Tehingu majanduslik sisu; · tehingu arvnäitajad (kogus, hind, summa); · tehingu osapoolte nimed; · tehingu osapoolte asu- või elukoha aadressid; · majandustehingut kirjendavat raamatupidamiskohustuslast esindava isiku allkiri
tõestatud. Põhikirja muutmine pärast äriregistrisse kandmist toimub §-s 175 sätestatud korras ega nõua asutamislepingu muutmist. (5) Kui osaühingul on üks asutaja, asendab asutamislepingut asutaja poolt allakirjutatud notariaalselt tõestatud asutamisotsus 12)Mida tähendab käendus? Käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. § 142 (1) 13)Mida tähendab majandusaasta aruanne? Raamatupidamiskohustuslane on kohustatud lõppenud majandusaasta kohta koostama majandusaasta aruande, mis koosneb raamatupidamise aastaaruandest ja tegevusaruandest. § 14 (1) (raamatupidamise seadustik) 14)Kes on raamatupidamiskohuslane? 5 (1) Käesoleva seaduse kohaselt on kohustatud raamatupidamist ja finantsaruandlust
näiteks nõuete ja kohustuste kontrollimine raamatupidajate poolt. Läbiviimise aja järgi jagunevad inventuurid korralisteks (kindla kuupäeva seisuga) ja erakorralisteks (ootamatud). Korraliste inventuuride läbiviimise sageduse määrab iga ettevõte iseseisvalt, fikseerides tähtajad raamatupidamise sise-eeskirjades, näiteks: Korraliste inventuuride läbiviimise tähtajad: 1) rahalised vahendid (üks kord aastas majandusaasta lõpus). 2) materjalid ja kaup (üks kord aastas majandusaasta lõpus). 3) ülejäänud varad ja bilansikirjed (iga majandusaasta lõpus). Erakorralised inventuurid viiakse läbi : 1) varguste ja riisumiste juhtude avastamisel 2) tulekahju (viivitamata) 3) materiaalselt vastutavate isikute vahetumisel Materiaalselt vastutav on töötaja, kes töölepingujärgsete ülesannete täitmise käigus vastutab äriühingule kuuluvate rahaliste ja muude materiaalsete väärtuste
negatiivne. Äriühenduse käigus tekkinud positiivne firmaväärtus on alati piiramatu pikkusega kasuliku elueaga immateriaalne vara. 19 Negatiivne firmaväärtus, kui see äriühenduse käigus tekib, kantakse koheselt täies ulatuses tuluks. Ettevõttesiseselt genereeritud firmaväärtust aga bilansis ei kajastata. 20 AS Vaal ostis majandusaasta valduses kõik AS Kilu netovarad, makstes nende eest arvelduskontolt 2000000 krooni. AS Kilu jätkab tegevust iseseisva struktuuriüksusena. Ostutehinguga kaasnesid ka lepingute sõlmimisega seotud väljaminekud, kokku 50000 krooni, mis tasuti pangaülekandega ja lisanduvad ostuhinnale, moodustades soetusmaksumuse 21 AS Kilu bilanss reaalväärtuses on esitatud järgnevas tabelis:
kasutatakse organisatsiooni tegevuse juhtimiseks, planeerimiseks ja kontrollimiseks. c. kuluarvestus - protsess, mis seisneb eelarvete koostamises organisatsiooni elementidele ja tegelike kulude hälvete eelarvelistest väljatoomises ja analüüsis. 4. Finantsarvestus a. Tekkepõhine arvestus - majandustehingute kajastamine vastavalt majandustehingu toimumisele, sõltumata sellest, kas sellega seotud raha on laekunud või välja makstud b. Majandusaasta aruande koostamise printsiibid: majandusüksuse printsiip jätkuvuse printsiip arusaadavuse printsiip olulisuse printsiip tulude ja kulude vastavuse printsiip c. Raamatupidamisarvestuse hea tava raamatupidamise võte d. Finantsarvestuse ülesanded : 1)Dokumenteerimine ärisündmuste kronoloogiline registreerimine päeva- ja pearaamatus 2)Informatsooniülesanne sise- ja välistarbijatele vara, kohustuste ja omakapitali momentseisu
Ettevõtte analüüs Koostaja: Kaspar-Eerik Maarand 11.Loodus Tallinna Nõmme Gümnaasium Tallinn 2017 Tallinna Kaubamaja AS Makroanalüüs Kaubamajast leiduv tootevalik on väga lai ning esindatud on palju maailma nimekaimaid ja kvaliteetsemaid firmamärke, seda nii naiste-, meeste-, laste-, kodu- ja toidukaupade seas. Tallinna Kaubamaja koosneb seitsmest osakonnast, milleks on Ilumaailm, Naistemaailm, Naiste Kingamaailm, Meestemaailm, Lastemaailm, Kodumaailm ning Toidumaailm. Veel kuulub ostukeskuse alla Lasnamäe Mustakivi keskuses olev Leiupood. Grupi põhiväärtusteks on ausus, hoolivus, usaldusväärsus, uuendusmeelsus, keskkonnateadlikkus. Tallinna Kaubamaja mõjutab Eesti riik palju. Külastajate arv mis on kauba...
9. Raamatupidamise põhinõuded. Raamatupidamiskohustuslane on kohustatud: 1) korraldama raamatupidamist nii, et oleks tagatud aktuaalse, olulise, objektiivse ja võrreldava informatsiooni saamine raamatupidamiskohustuslase finantsseisundist, majandustulemusest ja rahavoogudest; 2) dokumenteerima kõiki oma majandustehinguid; 3) kirjendama algdokumentide või nende põhjal koostatud koonddokumentide alusel kõiki oma majandustehinguid raamatupidamisregistrites; 4) koostama ja esitama majandusaasta aruande ning muud finantsaruanded käesolevas seaduses ja teistes õigusaktides sätestatud korras; 5) säilitama raamatupidamise dokumente. 10. Raamatupidamisebilansi aktivapoole iseloomustus ja koostisosad. Bilansi põhiosa (keha) koosneb kahest poolest (on kahepoolne tabel), mille vasakut poolt nimetatakse aktivaks ja paremat poolt passivaks. Bilansi aktivas näidatakse ettevõtte varade koosseis ja nende
Mari Murakas, isikukood 48907255689, elukoht Tartu, Jalaka 7, 51236 oleme otsustanud asutada Aktsiaseltsi järgmistel tingimustel: 1. Üldsätted 1. Aktsiaseltsi ärinimi on AS Kohvi Kohvik (edaspidi aktsiaselts) 2. Aktsiaseltsi asukoht on Tartus ja aadress on Eesti Vabariik, Tartu linn, Pikk 8. 3. Aktsiaseltsi tegevusalad on: pagaritoodete valmistamine ja müümine, klientide teenindamine. 4. Aktsiaseltsi majandusaasta algus on 1.detsember ja lõpp 31. november. 2 Aktsiakapital ja aktsiad Aktsiaseltsi aktsiakapital on kakskümmend seitse tuhat (27 000) eurot. Seltsi aktsiakapital on jaotatud 100 (ühesaja) eurose nimiväärtusega 210-ks nimeliseks lihtaktsiaks ja 100 (ühesaja) eurose nimiväärtusega 60-ks eelisaktsiaks. 130 nimelist lihtaktsiat kuulub Mirjam Vesi´le, 80 nimelist lihtaktsiat kuulub Mari Murakas ja 60 eelisaktsiat kuulub Karin Erimäe.
kohaletoimetamisega ja tähtaegade meelespidamisega OÜ XXXX on Maksumaksjate Liidu liige. OÜ XXXX pakub järgmiseid teenuseid: · Firmade loomine · Tegutsemiseks vajalike dokumentide koostamine · Ettevõtte jooksva raamatupidamise korraldamine · Personaliarvestus · Deklaratsioonide koostamine ja esitamine Maksuametile · Aruannete koostamine ja esitamine Statistikaametile · Majandusaasta aruannete koostamine · Raamatupidamisalane konsultatsioon 1.1 Ettevõtte organisatsiooniline struktuur Ettevõttes on kokku kolm töötajat. Ettevõtte omanik on ka juhatuse liige ning samuti raamatupidaja. Peale ettevõtte omaniku töötab firmas veel kaks raamatupidajat. 5 1.2 Ettevõtte ajalugu OÜ XXXX alustas raamatupidamisteenuste pakkumisega 19.04.2005 aastal. Algselt tegutses
Müügiarvete koostamisele eelneb mõningatel juhtudel müügipakkumist ning müügitellimiste dokumendid, ning suurel enamusel müügiarvetel käib kaasas ka laoväljaminekuleht. Raamatupidamise algdokumentide säilitamise kohustus on sätestatud raamatupidamise seaduses § 12. Kõiki algdokumente, lepinguid, raamatupidamisregistreid ja muid äridokumente tuleb säilitada seitse aastat. Kõiki aruandeid säilitatakse paberkandja cd -pearaamat. Majandusaasta aruandeid koos tõendava dokumentatsiooni ja raamatupidamisregistrite väljatrükkidega säilitatakse aastate lõikes eraldi kaustades Raamatupidamise sise-eeskirju tuleb säilitada seitse aastat pärast nende muutmist või asendamist. Dokumente, mis kajastavad töötajate andmeid, tuleb säilitada 50 aastat. Raamatupidamisregistreid säilitatakse arvutikettal. Iga päev varukoopiad, mis edastatakse serverisse.
juhul, kui on ilmne, et tuletistehingu ainuke eesmärk oli teiste võlausaldajate kahjustamine ja tehingu teine pool oli sellest teadlik ning tuletistehing tehti ühe aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist. 16. Kuidas korraldatakse võlgniku raamatupidamine (PankrS § 128)? * (1) Kui võlgnik on raamatupidamiskohustuslane, vastutab haldur võlgniku raamatupidamise korraldamise eest. (2) Pankroti väljakuulutamisega algab uus majandusaasta. Lõppenud majandusaasta aruande registripidajale esitamise tähtaeg hakkab kulgema pankroti väljakuulutamisest arvates. (3) Pankroti väljakuulutamisele eelnenud majandusaasta aruande kontrollimiseks võib halduri ettepanekul määrata audiitori kohus. Audiitorkontrolli kulud loetakse massikohustuseks. (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud majandusaasta aruande kontrollimiseks võib halduri ettepanekul määrata audiitori kohus. 17. Millal saab haldur esitada lõpparuande (PankrS § 162 lg 1)?
Otsese (otsefinantseerimisega) kapitaliseeritud rentimise korral soetab renditaja rentniku tellimisel varaobjekti ning annab selle üle rentnikule varaobjekti soetusmaksumuses, mis ühtib varaobjekti reaalväärtusega. Näide1 01. 01. 2005. a. anti 3 aastaks rendile masin, mille tegelik maksumus oli 100 000 krooni. Masina majanduslik eluiga on 3 aastat. Masina lõpetamismaksumuseks hinnati 0 krooni. Masinat depretsieeritakse lineaarsel meetodil. Rendi intressimäär on 10 %. Majandusaasta lõpeb 31. 12. Rendimaksed laekuvad iga aasta lõpul. Kui rendimaksed laekuvad aasta lõpul, arvutatakse rendimaksete suurus tavaannuiteedi põhimõttel (n=3; i=10%; f=2.486852). Igakordse rendimakse suurus on 40 211 krooni (100 000 : 2.486852). Rendimaksete graafik 1 Eesti keele sõnaraamat. ÕS 1999. Tallinn, 1999, lk. 666. Kuupäev Rendimakse Intressitulu Nõude Nõude jääk laekumine i = 10 % vähenemine 01. 01. 2005
kandmisest ning sellest teavitamisest. Äriregistrist kustutamise avaldusele tuleb teil lisada lõppbilanss ja vara jaotusplaan. 6. Kui omanikud otsustavad vabatahtlikult alustada likvideerimismenetlust, siis tuleb selleks läbida järgnevad etapid: 1. Üldkoosolek võtab vastu ettevõtte lõpetamise otsuse. Otsuse poolt peab hääletama 2/3 üldkoosolekul esindatud häältest. 2. Juhatus peab esitama eelmise majandusaasta aruande ja jooksva aasta majandustegevuse ülevaate. 3. Üldkoosolek määrab likvideerijate, kelleks on üldjuhul ka juhatuse liikmed. Lõpetamise otsuse tagajärjel: 7. Ettevõtte sundlõpetatakse kohtumääruse alusel. Üldjuhul on sundlõpetamise põhjuseks ettevõtte või selle tegevuse mittevastavus seadustele. Kui teie ettevõttega seotud puudusi on võimalik kõrvaldada, annab kohus enne sundlõpetamise otsuse tegemist ka tähtaja, mille
saad rohkem väljamakseid) kohelda võrdselt. Kui asjaolud on erinevad, on ka kohtlemine erinev. Kehtib ka nt reegel, et ei saa sundida aktsionäri pärast esialgset sissemakset rohkem raha juurde investeerima. 8. Missugustel juhtudel on lubatud teha aktsiaseltsist väljamakseid aktsionärile? Likvideerimise käigus raha ülejääk jagatakse laiali Kasumijaotamise juures - > enne tuleb maha arvestada varasemad miinused ning dividendi maksmisel peab olema ka majandusaasta aruanne. 9. Selgita aktsiaseltsi nn kolmeastmelist struktuuri (erinevate organite omavahelised seosed). Juhatus esindab ja juhatab. Kutsub üldiselt kokku üldkoosolekut Nõukogu aktsionärid valivad üldkoosolekul, ei ole õigust anda igapäevaseid tegevusi, kuid teostab juhatuse järgi järelevalvet; peab üldkoosolekul ka aru andma tegevustest
suurema väärtusega ning sellest tulenes ka olukord, kus bilansi järgi oli osaühingul kasum. Kui vara hinnati tegeliku väärtuse järgi, oli bilansis suur kahjum. Pankrotihalduri väite järgi viis see eksitusse osaühingu võlausaldajad, kelle nõuete suurus oli kokku 150 000 eurot ning neid võlgu saab käsitleda kui juhatuse liikme poolt tekitatud kahju, kuna võlausaldajad arvestasid neile antud teabe õigsusega. Kui majandusaasta aruanne oleks sisaldanud õiget teavet, oleksid võlausaldajad saanud vältida võlgade tekkimist ning seega on juhatuse liige vara väärtuse ebaõige kajastamisega rikkunud hoolsuskohustust. Vara hindamist korraldas osaühingus ainsa raamatupidajana töötav B, kellel küll veel puudus majanduslik kõrgharidus, kuid kes oli majandusteaduse bakalaureuseõppes läbinud kursuse ,,Finantsarvestuse alused". B oli varasemalt soovinud täiendõpet - juhatuse liige A nõustus
Dokumenteerimine, inventeerimine, hindamine, kalkulatsioon, kontod, raamatuspidamisbilanss, aruandlus Algdokumentide rekvisiidid Dokumendi nimetus ja number, koostamise kuupäev ja regestreerimise number, tehingu sisu ja alus, tehingu arvnäitajad (kogus, hind, summa), tehingu teise poolte nimed ja asu- või elukoha aadressid, allkiri Majandusaasta aruande sisu Raamatupidamise aastaaruanne-bilanss, kasumisaruanne ja aastaaruande lisad; haldusaruanne; audiitori järeldusotsus; majandusaasta kasumisjaotuse aruanne Raamatupidamiskohustulase kohustused 1. korraldama raamatupidamisarvestust nii, et oleks tagatus aktuaalse, olulise, objektiivse ja võrreldava informatsiooni saamine lähtudes heast raamapidamistavast 2. dokumenteerima kõiki oma majandustehinguid 3
tõenäoliselt suudetakse müüa 12 kuu jooksul). Kõik ülejäänu kajastatakse põhivarana. 4) Kohustuste klassifitseerimine lühi- ja pikaajalisteks: Lühiajaliste kohustustena kajastatakse järgnevad kohustused: kohustused, mis eeldatavasti arveldatakse ettevõtte tavapärase äritsükli jooksul (nt. Võlad tarnijatele), kohustused, mida hoitakse eelkõige kauplemise eesmärgil ja kohustusi, mille maksetähtaeg on 12 kuu jooksul alates bilansipäevast. 5) Majandusaasta aruanne: 6) Bilanss, bilansivõrrand: Bilanss on kahekordse raamatupidamise ehk kirjendamise lähtealus. Ettevõtte bilansis kajastub tema majandustegevuse hetkeseis, st varade ja varade katteallikate jäägid ehk saldod kindlal ajahetkel. St Bilanss koosneb kontode saldodest. Bilanssi iseloomustab tasakaal. St aktiva poolel on näha varade struktuur ja maht ning passiva poolel milliste allikate arvel on varad moodustatud st katteallikate struktiir ja maht.
4) audiitorite täiendõppe korraldamine; 5) audiitorkogu vara valitsemine; 6) audiitoritega seotud kaebuste läbivaatamine; 7) audiitorite muude kutseküsimuste lahendamine. Audiitorkogu organid on üldkoosolek, juhatus ja revisjonikomisjon Üldkoosolek Üldkoosolek on audiitorkogu kõrgeim organ, kuhu kuuluvad kõik füüsilisest isikust audiitorid 1) kinnitab põhikirja 2) määrab juhatuse ja revisjonikomisjoni liikmete arvu ja liikmed 3) kinnitab majandusaasta aruande ja eelarve 4) kinnitab tegevusaruandele esitatavad nõuded Korraline üldkoosolek kutsub juhatus kokku vähemalt üks kord aastas, kuid mitte hiljem kui kuue kuu jooksul majandusaasta lõppemisest. Teatades ette vähemalt üks kuu enne selle toimumist Erakorraline üldkoosoleku kutsub juhatus kokku 1) oma algatusel 2) revisjonikomisjoni ettepanekul 3) rahandusministri ettepanekul 4) kui seda nõuab vähemalt üks kuuendik audiitoritest
Kohustused-raamatupidamiskohustuslasel lasuv rahaliselt kinnitav võlg(lühiajalised ja pikaajalised koh.) Omakapital(netovara)-raamatupidamiskohustuslase varade ja kohustuse vahe Tulu-aruandeperioodi sissetulekud, millega kaasneb varade suurenemine või kohustuste vähenemine ja mis suurendavad raamatupidamiskohustuslase omakapitali välja arvatud omanike sissemaksed omakapitali(tavaline arvestus) Kulu-aruandeperioodi väljaminekud,millega kaasneb varade vähenemine või kohustuste suurenemine ja mis vähendavad raamatupidamiskohustuslase omakapitali, välja arvatud omanikele tehtud väljamaksed omakapitalist Kasum(kahjum)-raamatupidamiskohustuslase aruandeperioodi tulude ja kulude vahe Majandustehing-raamatupidamiskohustuslase tehtud tehing, kolmandate isikute vahel tehtud tehing või raamatupidamiskohustuslast puudutav sündmus, mille tagajärjel muutub raamatupidamiskohustuslase vara, kohustuste või omakapitali koosseis. Varad-raamatupidamiskohus...
D Oma söödad kuluks (kasumiaruanne) K Oma söödad (omatoodetud oder) (bilanss) Teoreetilise analüüsi põhjal tegi autor järelduse, et bioloogilistelt varadelt põllumajandusliku toodangu saamisel ei rakendu neile enam RTJ 7 arvestuspõhimõtted vaid lähtutakse edaspidisel kajastamisel RTJ- ist 4 „Varud“. 1.4 Bioloogiliste varade kajastamine finantsaruannetes Raamatupidamiskohustuslane on kohustatud lõppenud majandusaasta kohta koostama majandusaasta aruande, mis koosneb raamatupidamise aastaaruandest ja tegevusaruandest. Majandusaasta aruande koostamine hõlmab järgmisi tegevusi: 1) raamatupidamise aastaaruande koostamine; 2) tegevusaruande koostamine; 3) majandusaasta aruande heakskiitmine. (RPS, 2014, §14) Raamatupidamise aastaaruanne koosneb järgmistest koostisosadest : bilanss; kasumiaruanne ; rahavoogude aruanne; omakapitali muutuste aruanne; lisad (RTJ 2, 2011, §6).
lõpetatakse reservkapitali suurendamine puhaskasumi arvelt. Omanike pädevused, juhatuse liikmete õigused ja kohustused, nende tähendused ja vastutus kohustuste rikkumise eest. Aktsiaseltsis on omanike ehk üldkoosoleku pädevuses: põhikirja muutmine aktsiakapitali suurendamine ja vähendamine vahetusvõlakirjade väljalaskmine nõukogu liikmete valimine ja tagasikutsumine audiitori valimine; erikontrolli määramine majandusaasta aruande kinnitamine ja kasumi jaotamine; aktsiaseltsi lõpetamise, ühinemise, jagunemise ja ümberkujundamise otsustamine nõukogu liikmega tehingu tegemise otsustamine, tehingu tingimuste määramine õigusvaidluse pidamise otsustamine ning selles tehingus või vaidluses aktsiaseltsi esindaja määramine Aktsiaseltsi juhatuse liikmete õigused, kohustused: Juhatus peab juhtimisel kinni pidama nõukogu seaduslikest korraldustest
momentseisu väljaselgitamine (bilanss), kasumi (kahjumi) perioodiline väljaselgitamine. Majandusaasta aruande taksonoomia- *Majandusaasta aruande standardiseeritud elementide ja sidusbaaside kogum. *Riigi või kohaliku omavalitsuse asutus või muu avalikke ülesandeid täitev isik ei või nõuda raamatupidamiskohustuslaselt nende taksonoomiaga hõlmatud andmete esitamist, mis on seaduses sätestatud korras esitatud registrile avaldamiseks koos majandusaasta aruandega Erandid: Statistikaamet;Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet;Tervise Arengu Instituut. Bilansiskeem ja põhiseosed- Aktiva : vara Passiva: kohustused, omakapital Tulud ja Kulud Põhiseosed: Vara = Kapital = Võõrkapital+omakapital Vara=Vara soetamise allikad, vara on investeerimine ja vara soetamise allikad on finantseerimine Investeerimine=finantseerimine
kohustusteks. Lühiajalisi varasid nimetatakse käibevaraks ning pikaajalisi varasid põhivaraks. Lühi- ja pikaajaline kohustis (nt. palgad, laenud, võlad, maksed) - kui tasumis tähtaeg on kuni 12 kuud siis on see lühiajaline kohustis. Põhivara nt. hooned, masinad, maa. Käibevara raha, varud jne Erinevused : Kasutusaeg (põhivaral 12 kuud ja üle selle) Maksumus Kallis pikaajaline asi on põhivara Kui ostad selleks et müüa siis käibevara 3. Majandusaasta aruanne Majandusaasta aruanne koosneb tegevusaruandest ja raamatupidamise aastaaruandest. Tegevusaruande koostab juhataja Raamatupidamise aastaaruande põhiaruanded: Bilanss Kasumiaruanne Rahavoogude aruanne Omakapitali muutuste aruanne Lisad 4. Raamatupidamise aastaaruanne Raamatupidamise aastaaruanne koosneb põhiaruannetest, milledeks on kasumiaruanne, bilanss, rahavoogude aruanne ja omakapitali muutuste aruanne ning lisad.
OÜ NIMETU FINANTSANALÜÜS Käesoleva finantsanalüüsi eesmärgiks on ettevõtte 2008 aasta raamatupidamise aruande põhjal välja selgitada ettevõtte kasumlikkus, likviidsus ja maksevõimet. Olukorda hinnatakse nii minevikus, olevikus kui ka tulevikus. Selleks on vaja meil kasutada bilanssi, kasumiaruannet ja rahavoogude aruannet. Võrdlen kaht majandusaasta näitajad. Allolevas tabelis on ettevõtte 2008 aasta raamatupidamise aruandest väljatoodud finantsanalüüsi teostamiseks vajalikud arvandmed. Kõik arvud on sadades kroonides. Olulisemad andmed 2007 ja 2008 aasta aruannetes 2007a. 2008a. Müügikäive 2 134 876 1 980 654 Käibevara 455 657 402 345 Lüh. Kohustused 235 897 201 546 Raha 6 546 7 349 Likviidne vara 356 874 297 963
Kui koguvara puhasrentaablus on langenud ja müügikäibe puhasrentaablus tõusnud, siis põhjuseks võib olla Vali üks: a. maa soeta,mine aruandeperioodi lõpul b. mitte ükski eeltoodutest c. aktsiadividend (fondiemissioon) d. koguvara käibesiduvuse suurenemine Küsimus 9 Küsimuse tekst Kui vaatamata müügikäibe puhasrentaabluse tõusule varade käibesiduvus langes, võis põhjuseks olla Vali üks: a. aktsiatükeldus (splittimine) b. uue hoone soetamine majandusaasta lõpul c. bilansilise maksumuse vähenemine d. investeeringu müük majandusaasta lõpul Küsimus 10 Küsimuse tekst Liigsetele kauba ja tootmisvarudele viitab kõige paremini Vali üks: a. varude käibevälte vähenemine b. müüdud kauba omamaksumuse suurenemine c. lühivõlgade üldise kattekordaja suurenemine koos happetesti arvväärtuse samaaegse vähenemisega d. müügikäibe vähenemine e. müügikäibe suurenemine Küsimus 11 Küsimuse tekst
amortisatsioonimeetodite võrdlus Kui on tegemist tulumaksustatava kasumiga, tähendab see tulumaksu lükkumist eelolevatele aastatele. Raha väärtuse langust arvestades ning raha kasutamise seisukohast võib see olla majanduslikult kasulik. Ühtaegu mõjutab kasumi vähenemine aga omanikele makstava dividendi suurust ja võib põhjustada omanike rahulolematust. 44 Amort. arvestamine sõltuvalt soetamisest Kui põhivara soetatakse majandusaasta keskel, arvestatakse amortisatsioonikulu arvestusperioodi lõpul proportsionaalselt põhivara tegeliku kasutusajaga. Kui põhivara soetatakse kuu keskel, siis enne 15. kuupäeva soetatud põhivara amortisatsioonikulu hakatakse arvestama jooksva kuu algusest ning kuu teisel poolel soetatud põhivara hakatakse amortiseerima järgmise kuu algusest. 45 Mat põhivara kasutusaja ja lõpetamismaksumuse muutmine
Bilansi passivas näidatakse ta "-" märgiga. Täiendavalt kasutatakse ka kasumiaruande kontosid, mida võib nimetada tulude ja kulude kontodeks ning tulemuskontodeks. Neid kasutatakse toodangu , kaupade, teenuste jne. müügitulemuste väljatoomiseks. Kulude kontod on aktivakontode iseloomuga, neid kasutatakse perioodi kulude kogumiseks ja rühmitamiseks. Seega kulud suurenevad konto deebetis ja vähenevad konto kreeditis. Kulukontodel ei esine majandusaasta (kuu) alguses ja lõpus saldot. Näiteks: Osteti kantseleitarbeid , tasuti sularahas D kantseleikulu K kassa Tulude kontod on passivakontode iseloomuga perioodilised kontod. Tulukontodel ei ole samuti majandusaasta (kuu)alguses ega lõpus saldosid Aasta jooksul kogunevad kulud kulukonto deebetisse ja tulud tulukonto kreeditisse. Siin puuduvad kontodel samuti alg ja lõppsaldod. Näiteks: Ettevõte müüs kaupa ostjatele ja esitas arve D nõuded ostjate vastu
hinnale ning ostja maksab selle ettevõttele kinni. LISANDUNUD VÄÄRTUSEMAKS on käibemaksu seepärast, et kuigi ettevõte peab müügihinnale käibemaksu lisama, siis saab ta sama kauba sisseostul tasutud käibemaksu tagasi küsida. ALGBILANSS kajastab vara, kohustuste ja omakapitali suurust enne majandustegevuse alustamist. RAHAVOOGUDE ARUANNE kajastab aruandeperioodi raha laekumist ning väljamakseid. Majandusaasta aruanne esitatakse kuue kuu jooksul peale majandusaasta lõppu Äriregistrile (OÜ, AS, TÜ, UÜ, MTÜ, SA) või Maksu- ja Tolliametile (välisriigi ettevõtja filiaal või muu püsiv tegevuskoht). TÖÖLEPING on füüsiline isik (töötaja) teeb teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile ning tööandja maksab töötajale töö eest tasu. TÖÖVÕTULEPING on üks isik (töövõtja) kohustub tegema kokkulepitud töö ning teine isik (tellija) maksma selle eest tasu
500 eur. Kui suur summa oli perioodi algul makstud ettemakseid? D 600 – K 200 = D 400 ; lõpp D 500 – D 400 = algsaldo 100 € Kontol Nõuded ostjate vastu saldo oli 32000 eur, kontol Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded saldo 2000 eur, siis hinnati lootusetuks nõudeid 600 eur väärtuses. Arvuta nõuded ostjate vastu netoväärtus e. bilansis kajastatav summa (32000 – 600) – (2000 – 600) = 34000 – 1400 = 30000 € Ülesanne 3 a) Ettevõtte majandusaasta lõpu seisuga ostjatelt laekumata nõuete jääk on 40 000 eurot, millest eelmise majandusaasta lõpus ebatõenäoliselt laekuvaks hinnatud nõudeid oli 2000 euro eest. Juhatus hindas nõuete laekumise tõenäosust ning otsustas: Hinnata täiendavalt ebatõenäoliselt laekuvaks nõudeid 500 euro ulatuses; Hinnata varem ebatõenäoliselt laekuvaks hinnatud nõuetest lootusetuks nõudeid 200 euro ulatuses
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
