Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"majandus" - 506 õppematerjali

Õppeained

Majandus -Gümnaasium
Majandus -Põhikool
Majandus -Kutsekool
Majandus -Tartu Ülikool
Majandusmatemaatika -Tallinna Tehnikaülikool
Majanduspoliitika -Tallinna Tehnikaülikool
Majanduspoliitika alused -Akadeemia Nord
Majandus -Sisekaitseakadeemia
Majandus -Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor
Majandus -Eesti Maaülikool
Majandus (mikro ja makroökonoomika) -Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor
Majandusajalugu -I Studium
Majandusteaduse alused -Akadeemia Nord
Majandusteadus -Tartu Ülikooli Pärnu Kolledž
Majandusmatemaatika -Kutsekool
Majanduse alused -Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor
Majandusgeograafia -Tallinna Tehnikaülikool
Majandus -Lääne-Viru Rakenduskõrgkool
Majandusõpetuse alused -Estonian Business School
Majandusõpetus -Tallinna Majanduskool
Majandusõigus -Audentese Ülikool
Majandusajalugu -Tallinna Tehnikaülikool
Majandusmatemaatika -Gümnaasium
Majandusarvestus -Tartu Ülikool
Majandusteaduse alused -Eesti Maaülikool
Majanduse alused -Kutsekool
Majandusinfosüsteemid -Tartu Ülikooli Pärnu Kolledž
Majandusinfosüsteemid -Eesti Maaülikool
Majandusõigus -Eesti Maaülikool
Majandusanalüüs -Eesti Maaülikool
Majandusmatemaatika -Eesti Mereakadeemia
Majandusstatistika -Sisekaitseakadeemia
Majandusarvestus -Tallinna Tehnikaülikool
Majandusarvestuse alused -Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor
Majandusarvestuse alused -Eesti Lennuakadeemia
Majandusõpe -Kutsekool
Majandusmatemaatika -Tallinna Tehnikakõrgkool
Majanduselu -Tallinna Tehnikakõrgkool
Majandus -Tallinna Tehnikakõrgkool
Majandusarvestuse alused -Eesti Hotelli ja Turismikõrgkool
Majanduse alused -Eesti Hotelli ja Turismikõrgkool
Majanduspoliitika -Tartu Ülikool
Majandus -Tallinna Ülikool
Majandusinformaatika -Eesti Maaülikool
Majanduspoliitika -Tartu Ülikooli Pärnu Kolledž
Majanduskontroll -Eesti Maaülikool
Majandus. Linn. Ühiskond -Eesti Maaülikool
Majandus alused -Eesti Maaülikool
Majanduse alus -Eesti Maaülikool
Majandussotsioloogia -Eesti Maaülikool
Majandusmatemaatika I -Eesti Maaülikool
Majandusteooria alused -Eesti Maaülikool
Majanduse Modeleerimine -Eesti Maaülikool
Majandus -Eesti Maaülikool
Majandusmatemaatika ja statistika -Eesti Maaülikool
Majandus ja ettevõtlus -Eesti Maaülikool
Majandus ja ettevõtlus -Eesti Maaülikool
Majandusgeograafia ja majanduse areng -Eesti Maaülikool
Majandusteaduste alused -Eesti Maaülikool
Majandusõigus -Eesti Maaülikool
Majandus, Linn, Ühiskond -Eesti Maaülikool
Majanduskeskkond ja logistika -Eesti Maaülikool
majandus

Kasutaja: majandus

Faile: 1
thumbnail
2
docx

Hiina majandus

Hiina taaskordne tõus sai alguse pärast Mao Zedongi surma, kui võimule tuli Deng Xiaoping. Võimaldati turumajandust, vähendati riigi üldist sekkumist poliitilistesse otsustesse. Siiski ei olnud see katse väga edukas ebaseadusliku tegevuse tõttu. Tõeline kasv sai alguse 90ndatel. Riigiettevõtted erastati, erasektorit laiendati ning igasugused piirangud kaotati. Investoritel oli vaba voli investeerida. Majandus hakkas tohutult kasvama, Hiina saavutas keskmiselt 8%-lise majanduskasvu. Nad suutsid hoida majanduskasvu ka 90ndate lõpu majanduskriisi ajal, mis tõestab, kui kvaliteetne on nende majandussüsteem. Üheks põhjuseks kriisist mitte mõjutatud olemisel on Hiina valuuta jüääni keeruline konverteerimisprotsess. Investeeringud Hiinasse on maailma suurimad, sest Hiinat peetakse tootmise jaoks maailma kõige paremaks paigaks. Hiina majanduskasv on olnud keskmiselt 10% aastas, mis on...

Majandusõpetus
25 allalaadimist
thumbnail
12
docx

MAJANDUS eksami küsimused

8) SKP töötaja kohta (GDP per worker) arvutuskäik ja kasutuseesmär SKP töötaja kohta (ehk SKP jagatud töötajate arvuga majanduses ehk toodang töötaja kohta) võimaldab teha järeldusi töötajate produktiivsuse kohta. SKP töötaja kohta = 9) Potentsiaalse SKP mõiste ja SKP lõhe tüübid · Potentsiaalne (ehk täishõive või loomuliku taseme) SKP on hinnanguks kogutoodangu kogusele, mida majandus suudaks toota kõikide ressursside täielikul kaasamisel (normaalsetel töömahtudel), ilma et tekiks surve hindade ja palkade tõusuks. · Potentsiaalset toodangumahtu on võimalik lühiajaliselt ületada tõstes masinate ja tööjõu tavapärast koormatust (majandus ,,kuumeneb üle"). Majanduslangusele on seevastu omane reaalse SKP allajäämine potentsiaalsele SKP-le. Potentsiaalse SKP tasemel saavutab majandus loomuliku tööpuuduse määra (NB! see ei võrdu nulliga)....

Majanduse alused
50 allalaadimist
thumbnail
5
docx

Malta majandus 2. osa

Tõrva Gümnaasium Klaarika Ilisson 10a klass Malta Majandus Referaat Juhendaja Laine Tangsoo Tõrva 2013 Sissejuhatus Selles referaadis otsin ma infot Malta majanduse kohta. Täpsemalt on vaja leida informatsiooni SKP, majandussektorite, tööjõu, tööpuuduse, vaesuse, ekspordi, impordi, tähtsamate majandusharude, kaubanduspartnerite ning valuuta ja selle kursi kohta. Ning sellest...

Geograafia
6 allalaadimist
thumbnail
10
pptx

Eesti majandus aastatel 1930-1940

aastal puhkes ülemaailmne majanduskriis, mis sai alguse Ameerika Ühendriikidest, ning levis nagu katk kõikidesse teistesse maadesse. Tegemist oli ületootmiskriisiga. Eestisse jõudsid selle mõjud 1930.aastal. Mõjud Eestile 19301933 Kriis põllumajanduses, sest peamiselt eksporditi just põllumajandussaaduseid. Kui välisriigid hakkasid piirama kaupade sissevedu, siis neid üritati realiseerida siseturul. Tagajärjeks oli hindade järsk langus ning talude pankrotistumine. Rahva ostujõu vähenemisega langes ka tööstuskaupade ostmine. Ettevõtted piirasid tootmist, lühendasid tööpäeva või sulgesid uksed. Tekkis suletud ring ettevõtete sulgemine suurendas tööpuudust, see omakorda vähendas rahva ostujõudu ja tõi kaasa uute ettevõtete...

Eesti ajalugu
6 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Rahvusvahelised suhted ja majandus 1920.-30. aastail

USA ei saanud kahju üldse (purustusi polnud), ta pigem võitis selle sõjaga- ta sai sellest kasumit. Teamst sai juhtriik. Saksamaa oli omadega täitsa maas (purustused, maksud, pärast lisandus ka kriis). Suur Depressioon tekkis 1929-34 aastatel. Tekkis ületootmise, ebamajandusliku käitumise tõttu. Lisaks riik ei sekkunud majanduse juhtmisele. Kontrollimatu laenamine- ei suudetud tagasi maksta; bõrsikrahh. USA majandus oli seotud tihedalt seotud Euroopaga, paljud ettevõtted pankrotistusid, inimesed jäid töötuks. Kriisist väljumiseks hakati toodetuid asju hävitama, riik sekkus majandusse, diktaatorid said võimu enda kätte, hädaabitööd. 4. W. Wilson oli USA president. G. Clemenceau oli Prantsusmaa peaminister, D. Lioyd George Suurbritannia peaminister. Kõik nad kolm olid Pariisikonverentsi põhi otsustajad. W. Wilson-rahukava; G. Clemenceau tahtis täiega Saksamaad nõrgestada, kus aga D...

Ajalugu
28 allalaadimist
thumbnail
12
odt

Maailma majandus ja poliitiline geograafia

Atlandi maad (Suurbritannia, Iirimaa, Belgia, Holland, Luksemburg, Prantsusmaa) Kesk-Euroopa (Saksamaa, Šveits, Austria, Poola, Tšehhi, Slovakkia, Ungari, Sloveenia) Vahemere maad (Hispaania, Portugal, Itaalia, Kreeka, Malta, Küpros) Taga-Euroopa (Albaania, endise Jugoslaavia jagunemisel tekkinud riigid, v.a Sloveenia, Bulgaaria, Rumeenia Ida-Euroopa (Venemaa, Valgevene, Ukraina, Moldova) 9. Teraviljakasvatus (peamised kultuurid, päritolu ja kasvatuspiirkonnad) Hankiv majandus : Põllumajandus, kalandus, metsandus Põllumajanduse osatähtsuse muutumune ajas: •1950 – 15,4% •1980 – 9,1% •1990 – 9,4% •2003 – 7,7% •2012 – 6% Põllumajanduse areng: Esimene agraarrevolutsioon: Inimese paigastumine, üleminek koriluselt ja küttimiselt maaviljelusele ja loomade kodustamisega karjakasvatusele. Esmane tööjaotus ja linnade teke (9000 a tagasi). Teine agraarrevolutsioon: Intensiivistuv tootmine, mille eelduseks sa...

Maailma majandus- ja...
16 allalaadimist
thumbnail
7
pptx

Majandus geograafia: Rootsi

PÄRNU KUTSEHARIDUS KESKUS nimi : REFERAAT majandus geograafja autor : pirje pkhk 2014 sisukord  1. rootsi kuningriik.......................................... ... 3  2. loodusvarad............................................... .... 4  3. Rootsi eksport & import välis kaubanduses ........ ... 5  4. kokkuvõte.......................................................... ..... 6 rootsi kuningriik...

maailma loodusgeograafia ja...
2 allalaadimist
thumbnail
10
odt

Majandus ja ettevõtte alused Referaat

5) Milliseid ressursse on vaja ja kas need on saadaval? 6) Kas sul on piisavalt raha? 7) Kas sul on piisavalt kogemusi ja teadmisi, et oma idee ellu viia? 8) Kas sa oled valmis piisavalt pühenduma oma idee elluviimiseks? Kokkuvõte Kui see kõik on läbimõeldud, siis miks mitte kirjutada äriplaan... Mina olen mõtelnud, mul pole küll kõik nii selge, et hakata tegema äriplaani. Algus oli hea seegi, et on olemas selline tund nagu Majandus ja ettevõtte alused, kus sain kirjutada ka oma äriidee....

Ettevõtlus
25 allalaadimist
thumbnail
10
docx

Burundi majandus

Majandus 2.1 Sissejuhatus...................................................................2 2.2 Loodusressursid.............................................................3 2.3 Tähtsaim toodang ..........................................................3 2.4 Teised majandusharud...................................................3 2.5 Sisemajanduse kogutoodang..........................................3 2.6 Inimarengu indeks..........................................................4 2.7 Import, eksport ja kaubanduspartnerid...........................4 2.8 Kasutatatud materjalid...................................................5 1 2.Majandus 2.1 Sissejuhatus Referaadi teises osas tutvustan Burundi majandust. Käesolevas töös annan ülevaate nii Burundi SKT-st kokku kui ka ühe inimese kohta. Veel kirjut...

Geograafia
2 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Ühiskond ja majandus

Aktsiisimaks, kaupadel millel on negatiivsed välismõjud(alkohol, kütus, tubakas), tarbija, määrad erinevad. Pakendi aktsiis, keskkonnale kahjulik. Tööjõumaksud- Sotsiaalmaks- tööandja, 33% töötaja palgalt, riigikassasse, 20% pensionikindlustus ja 13% tervisekindlustus Töötuskindlustusmaks- 3 %, maksavad mõlemad. 2% töövõtja, 1% tööandja Maksustamise põhimõttet- Progresseeruv- astmeline tulumaks, mida rohkem teenid seda rohkem maksad Ühtlane e. Propotsionaalne- 21% kõik maksavad sama palju tulumaksu. Kes ja millal peab esitama tuludeklaratissoni, mis on võimalused??? Tulumaks- tulude aruanne, Maksavad need kes tulu on teeninud(üüritulu, palk, vara, honorar,) elektroniliselt või paberkandjal, võimalus esitada abikaasadel koos. Ettevõ...

Ühiskonnaõpetus
2 allalaadimist
thumbnail
36
docx

Majandus

luues uusi töökohti või tegeledes ümberõppe organiseerimisega  aktsia – omandiõigust tõendav väärtpaber, mis annab selle valdajale nõudeõiguse ettevõtte kasumi ja varade suhtes  aktsiafond – investeerimisfond, mis investeerib osakuomanike raha peamiselt aktsiatesse  aktsiisimaks – erinevatele luksus- ja tervist kahjustavatele kaupadele kehtestatud hinnalisa  aktsionär – aktsia omanik  alajahtunud majandus – situatsioon, kus tegelik tootmismaht on väiksem kui potentsiaalne ja kus tegelik tööpuudus on loomulikust suurem ning majanduses eksisteerib ressursside raiskamine  alapakkumine – vt. ülenõudmine  algsed teguritulud – tootlike tegurite poolt loodud tulu: palk, intress ja dividend, rent, kasum  alternatiivkulu (ka: loobumiskulu) – saamatajäänud tulu parimast alternatiivsest kasutamata jäänud võimalusest...

Pangandus
33 allalaadimist
thumbnail
2
odt

Hiina majandus

Suurlinnad asuvad enamasti Ida-Hiinas mere läheduses, sest seal on hea pääs merele tagamaks hiinlaste rohke kalapüügi ja tiheda kaubavahetuse. Vähemasustatud piirkonnad on mägedes ­ Tiibetis, Himaalajas ja Lääne- Hiinas. Hiina majanduse areng on pärast reformide käivitamist 1980. aastal olnud erakordselt kiire. Keskmine majanduskasv on olnud 10% aastas. Tõenäoline, et samas tempos jätkatakse. Sellest tingituna on ka inimeste elujärg paranenud, kuid võrreldes teiste riikide keskmise palgaga on Hiinas see siiski väga väike. Peamiselt tuleb majanduse edu tööstusest. Arvatakse, et paljud hindavad võimude poolt tagatud sotsiaalset stabiilsust, mis võimaldab majanduse segamatut arengut. Üha ohtlikumaks võimudele on muutumas äri ergutamise tõttu tekkinud kasvavad käärid rikaste ja vaeste elustandardi vahel ning paljud vaesed inime...

Geograafia
4 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Egiptuse majandus

SKT elaniku kohta ostujõu pariteedi alusel on 6 700 USD. Inflatsioonimäär on kõrge, 10% ringis. Toidukaupade inflatsioon on 22%. Ligikaudu 20% Egiptuse rahvastikust elab ÜRO andmeil alla USD 1 päevas. Tööpuudus on Egiptuses viimase kümnendi vältel tõusnud. Ametlikult hinnatakse registreeritud töötuid 9,8% elanikkonnast. Ülikõrge tööpuudus – ca 50% - on kõrgharidusega noorte hulgas. Sissetuleku erinevused on märkimisväärsed. Egiptuse riigivõlg näitab kiiret kasvutrendi. Sisevõlg kasvas 2012/2013 eelarvesaasta jooksul 24% jõudes 1,5 triljoni EGP-ni (217 miljardit USD), see on 87,5% SKP-st. Välisvõlg suurenes 25%, jõudes 43 miljardi USD-ni. Eelarvedefitsiit 2012/13 eelarveaastal kasvas 240 miljardi EGP-ni (34,8 mrd USD), mis moodustab 14% SKP-st. Keskpanga valuuta...

Geograafia
5 allalaadimist
thumbnail
130
pdf

MAJANDUS TEGEVUSE FINANTS ANALÜÜS ETTEVÕTTE « ANVOL » OÜ PÕHJAL

63 RESÜMEE.............................................................................................................................64 SUMMARY………………………………………………………………………………...65 АННОТАЦИЯ Альбина Воронкова. Финансовый анализ бухгалтерской деятельности предприятия Anvol OÜ. Majandus tegevuse finants analüüs ( ettevõtte Anvol OÜ põhjal) . Financial analysis of economical activity ( based on Anvol OÜ). Выпускная работа по специальности бухгалтерский учет. Таллиннская экономическая школа, Таллинн 2015, 55 страниц , 23 таблицы , 5 рисунок, 5 приложений , 31 источник, написана на русском языке....

Vene keel
13 allalaadimist
thumbnail
18
docx

El Salvadori majandus

TÕRVA GÜMNAASIUM Referaat EL SALVADOR Majandus Autor: Kristin Laas Juhendaja: Laine Tangsoo Tõrva 2014 1 Sisukord Sissejuhatus................................................................................................3 Majandus............................................................................................... ....4 Majanduse arengu näitajad...

Geograafia
1 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Väljaränne ja majandus

Väljaränne ja majandus Milline statistiline problemaatika rändega kaasneb? Miks ei ole võimalik väljarännet üheselt mõõta? Elukohavahetuse definitsioon ütleb, et inimene loetakse uues riigis alaliseks elanikuks või püsielanikuks siis, kui ta on seal elanud või kavatseb elada 12 kuud. Aga alati ei saa seda nii lihtsalt vaadata. Mitmed inimesed liiguvad pidevalt kahe või enama riigi vahel ning inimeste elu toimub mitmes riigis. Mitmes riigis paralleelset elatavat elu nimetatakse hargmaisuseks ning pidevalt kahe või enama riigi vahel toimuvat rännet riigipiiride üleseks pendelrändeks. Ning kindlat piiri nende kolme rändeliigi vahele on keeruline tõmmata. Millistel põhjustel on Eestist väljaränne toimunud (I, II ja III laine puhul)? Esimene algas 19. sajandi keskpaigast ja kestis kuni iseseisva Eesti riigi loomiseni. Rändelaine tulenes rahvastiku arengust, täpsemalt Eestis tollel ajal aset leidnud demograafi...

Analüüsimeetodid...
15 allalaadimist
thumbnail
2
docx

LINNADE VALITSEMINE JA MAJANDUS

LINNADE VALITSEMINE JA MAJANDUS Õpik "inimene, ühiskond, kultuur - keskaeg" lk 156-167 Miks kujunesid keskajal taas linnad? Inimesed hakkasid tootma rohkem kaupu kui ise jõudsid tarbida, seega tekkisid linnad, millest said käsitöö- ja kaubanduskeskused. Kui Rooma riik hävitati, kadusid ka vanaaja linnad. Kuid rahvaarv kasvas, põlluharimisviisid ja tööriistad täiustusid ning uuendused soodustasid käsitöö eraldumist põllumajandusest. Kaubavahetus elavnes ning tekkisid kaupmehed, kes vahetasid tooteid käsitööliste ja põllumeeste vahel. Kaupmeestel oli aga tulusam elada liiklusteede sõlmpunktides ning sellistesse piirkondadesse hakkasidki kujunema linnad. Linna erinevus külast: linnas olid majad lähestikku (tulekahju korral häving suurem), linn oli rohkem rahvastatud ja üldiselt antisanitaarsem kui küla (palju inimesi koos, haigused levisid kergemini), linna võimuorganiks oli raad, linna elukorraldu...

Ajalugu
28 allalaadimist
thumbnail
50
pdf

Majandus majandusteooria maja

Majandussüsteemid (4) 1)Traditsiooniline ehk tavamajandus 2)Käsumajandus 3)Turumajandus 4)Segamajandus Majandus üsteemid (4) ● Tavamajandus – tugineb tavadel ja traditsioonidel. Kasutatakse algelisi muutumatuid tootmismeetodeid. Näiteks: naturaalmajandus ● Käsumajandus – tootmine tugineb valitsuse käskudel. Enamasti on majandus totalitaarse riigikorra ideede teostamise vahend. Näiteks plaanimajandus. Millises riigis on tänapäeval käsumajandus? ● Turumajandus – kaupu vahetatakse vabalt kokkulepitud hindade alusel. Ettevõtete vahel tugev konkurents. Nõrgem tõrjutakse välja. Tugevam võidab. Majandustegevus baseerub eraomandil. ● Segamajandus – traditsioonid, tururegulatsioon, valitsuse regulatsioon. Miks riik sekkub majandusse?...

Majandusteooria alused
6 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Majandussotsioloogia 2. seminari kodutöö: väljaränne ja majandus

ERLE MAIDO 155635TAAB11 07.09.2015 Väljaränne ja majandus 1. Milline statistiline problemaatika rändega kaasneb? Miks ei ole võimalik väljarännet üheselt mõõta? Statistikas ei ole väljarändajate kohta võimalik väga täpselt arvet pidada, sest olgugi, et ÜRO alalise elukohavahetuse definitsiooni sõnul loetakse selgelt inimene uues riigis alaliseks elanikuks, kui ta on seal elanud või kavatseb seal elada vähemalt 12 kuud, ei ole siiski...

Majandussotsioloogia
31 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Eesti keskaja majandus

Eesti keskaja majandus Eesti keskaeg: Üldiselt loetakse Eesti keskaja ajalisteks piirideks aastaid 1227 (Saaremaa vallutamine ristisõdijate poolt) kuni 1561. või 1562. aastateni, mil Vana- Liivimaa riikidesüsteem lõplikult kadus. 1346. aastal müüs Taani pärast pikki läbirääkimisi, mida kiirendas oluliselt Jüriöö ülestõus, Põhja-Eesti Saksa ordule, kes järgmisel aastal andis need valitseda oma Liivimaa harule. Lõplikult omandas Liivi ordu selle küll alles 1525. aastal, kuid ka kuni selle ajani teostas reaalset valitsusvõimu seal Liivi ordumeister.1347. aasta järel oli Eesti alal seega kolm valitsejat: Liivi ordu, Saare-Lääne piiskop ja Tartu piiskop. Eesti Linnad: Oluline roll keskajal oli suurtel Liivimaa linnadel, mida oli kolm: Tallinn, Tartu ja Riia. Eesti alal oli lisaks kahele esimesele veel seitse väiksemat linna: Viljandi, Paide, Haapsalu, Vana-Pärnu, Uus-Pärnu, Narva ja Rakvere. Linnalaadse sta...

Ajalugu
4 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun