Rembrandti autoportree 1630. Aastast. Rembrandti autoportree Elulugu Rembrandt Harmenszoon van Rijn (15. juuli 1606 Leiden 4. oktoober 1669 Amsterdam) oli üks Euroopa tuntumaid maalikunstnikke ja Hollandi maalikunsti tuntuim esindaja. Rembrandt sündis 1606. aastal Leidenis Harmen Gerritsz van Rijni ja Neeltgen Willemsdr van Zuytbroucki üheksanda lapsena. Tema isa oli veskiomanik ja ema pagari tütar ning perekond oli üpris heal järjel. Peatselt pärast Leideni Ülikooli astumist katkestas Rembrandt filosoofiaõpingud ning soovides saada maalikunstialast õpetust asus ta õppima Leideni maalija Jacob van Swanenburgi käe alla. Tema juures õppis Rembrandt järgnevad kolm aastat omandades põhilised maalimisvõtted. Järgnevalt õppis ta pool aasta Amsterdamis Pieter Lastmani (15831633) juures ning naasis peale õpingute lõppu Leidenisse, kus avas kas 1624 või 1625 aastal stuudio, m...
Kõiki tema teadmisi ja emakeelde toodud sõnu kasutati ja kasutatakse siiani igapäevaselt. Ta sai mitmeid tunnustusi ning elas inimeste südameis väga pikka aega. Kuna ta oli väga oluline isik, siis 26. septembril asutati Tallinnas, Nõmmel Johannes Aaviku Selts. Seltsi juhib Helgi Vihma. Et ka Kuressaarel oleks temast lähedasem mälestus, siis 19. Juunil 1992 aastal avati Kuressaares Aaviku vanematekodus Saaremaa Muuseumi filiaalina Johannes ja Joosep Aaviku Majamuuseum, mida on kõikidel võimalik külastada. Ise olen samuti käinud Kuressaares asuvas muuseumis ning seal on võimalik kõike oma silmaga vaadata ning kohapeal on ka keegi töötaja, kes oskab alati küsimustele vastata ning Johannes Aavikust olulisemat rääkida. Minu meelest on väga tore, et ka Kuresaarde selline muuseum tehti ning nii on kindel, et ka kõikidel saarlastel on võimalik tema kohta paljutki teada saada ning tähtsaim ka meelde jätta.
Kumu 1.Portree: 1)Matthias Peterson „Fabian Ernst I Stael von Holsteini“ 2)Georg Christoph Grooth „Kindralleitnant Hermann Jensen Bonn“ 3)Tundmatu kunstnik „Toomkooli konrektor Johann Georg Tideböhl“ Eesti olustiku kujutav maal: L. H. Peterson“Koduteel“ 1840 Mõni Tallinna vaade- A.M. Kalju „Tallinna vaade Narva maanteelt“ 1831 2. Suurim maal on „Lorelei needmine munkade poolt“ Minule enim meeldiv maal on „Truu valvur“ 3. „Hulgekütt Pakri saarelt“ Materjalidest on ta kasutanud marmorit, puit, pronksi jm „Lüüriline muusika“ „Koit ja Hämarik“ „Laeva viimne ohe“ „Laeva viimne ohe“ „Koit ja Hämarik“ 4. “Noormees oja ääres“ „Linda“ „Sügis“ „Suvi“ „Linda“ „Hämarik“ Kasutatud on kriiti, söe, pastellid ...
õpingud (“Parem diplomita elada, kui diplomiga surra,” otsustas Anton Hansen ja lahkus ülikoolist kevadel 1911 riigieksamite aegu) o Tuberkuloosi süvenedes asus elama venna juurde Koitjärvele, 1912. a sõitis Kaukaasiasse end ravima. See jäi ka Tammsaare ainsaks välisreisiks. o Tagasi Eestisse tulnud, tema tervis halvenes. Talle tehti raske maooperatsioon o 1918. kolis Tallinnasse Kadriorgu, kus praegu asub tema majamuuseum o 1919. a abiellus Käthe Weltmaniga o Tammsaare loomingu kaks viimast ning kõige viljakamat aastakümmet ühtivad Eesti esimese iseseisvusajaga o Küpsusperioodil keskendus ta loometööle ja kulutas end muudele tegevustele vaid niivõrd, kuivõrd see oli vältimatu o Tuli ka tõlkida, sest omade teoste honorarist ei piisanud elamisrahaks o Tema lähem sõpruskond polnud suur: paar juristi ja arsti, bibliograaf. Gustav
11. Tammsaare elu ja loomingu I perioodi ülevaade + „Kõrboja peremehe“ analüüs Tammsaare sündis 1878. aastal Järvamaal Albu (Vargamäe majamuuseum) vallas Põhja-Tammsaare talus (Jakob Sikenberg-Pearu prototüüp). Peres oli isa Peeter Hansen, kes on Tammsaare teose „Tõde ja õigus“ Andrese prototüübiks: tõsine töörügaja, range, austas piiblit jne), ema ja 12 last, kellest 10 jäid ellu. Tammsaare õppis esialgu vallakoolis (tänases mõistes algkool), edasi Väike- Maarja koolis, kus omandas põhihariduse. Oma õpinguid jätkas mees Tartus Hugo Treffneri gümnaasiumis, mis on „Tõde ja õiguse“ Mauruse kooli prototüüp, ning samal ajal töötas Tallinna Teataja toimetuses. Lisaks on kirjanik töötanud ka muudes ajalehtedes; vene, saksa, inglise ja prantsuse keele tõlgina ning on tuntud kui hinnatud teatrikriitik. Kõrghariduse sai Tammsaare Tartu Ülikoolis õigusteaduskonnas. Oli ka üliõpilasseltsi Ühendus liige. Tema õpinguid takistas aga haigus nimega tu...
(“Parem diplomita elada, kui diplomiga surra,” otsustas Anton Hansen ja lahkus ülikoolist kevadel 1911 riigieksamite aegu) o Tuberkuloosi süvenedes asus elama venna juurde Koitjärvele, 1912. a sõitis Kaukaasiasse end ravima. See jäi ka Tammsaare ainsaks välisreisiks. o Tagasi Eestisse tulnud, tema tervis halvenes. Talle tehti raske maooperatsioon o 1918. kolis Tallinnasse Kadriorgu, kus praegu asub tema majamuuseum o 1919. a abiellus Käthe Weltmaniga o Kirjaniku esimene korter asus Õuna tänaval, peale seda elas ta Toom-Kuninga tänaval ning pere (abikaasa Käthe ja nende kaks last, tütar Riita ja poeg Eerik) viimaseks elukohaks sai Koidula 12A maja Kadriorus. o Tammsaare loomingu kaks viimast ning kõige viljakamat aastakümmet ühtivad Eesti esimese iseseisvusajaga o Küpsusperioodil keskendus ta loometööle ja kulutas end muudele tegevustele vaid niivõrd, kuivõrd see oli vältimatu
Tammsaare on kasutusel alates 1902. aastast 1907. astus Tartu ülikooli õigusteaduskonda, kuid haiguse tõttu katkestas õpingud Tuberkuloosi süvenedes asus elama venna juurde Koitjärvele, 1912. a sõitis Kaukaasiasse end ravima. See jäi ka Tammsaare ainsaks välisreisiks. Venna juures elades kirjutas ta oma esimese romaani ,,Kõrboja peremees". 1918. kolis Tallinnasse Kadriorgu, kus praegu asub tema majamuuseum Loomingu üldiseloomustus Loomingu üldiseloomustus oluliseks peab mõistust ja tundeid paralleele võib tõmmata Piibliga matsi ja vurle kontseptsioon Olulisemad teosed ,,Kõrboja peremees" ,,Ma armastan sakslast" ,,Põrgupõhja uus vanapagan" ,,Tõde ja õigus" I V osa ,,Inimesest, elust, armastusest" ,,Tähtis päev" ,,Siin mägi, seal mägi..." ,,Sic Transit"
Aunimetused: 1922 Eesti Kujutavate Kunstnike Keskühingu auliige 1934 Eesti Rahvamuuseumi auliige 1935 Tartu Ülikooli filosoofia audoktor 1935 Tarbekunstide Ühingu auliige 1939 Õpetatud Eesti Seltsi auliige 1940 nimetati Kristjan Raua nimeliseks kunstiaastaks. Oktoobris määras ENSV valitsus talle eluaegse personaalpensioni.1943. aastal ta suri. Aastast 1973. antakse ka Kristjan Raua nimelist aastaauhinda.Tema mälestussammas asub Tallinnas (K. Reitel, 1969), samuti majamuuseum (1984). Loomingust Kristjan Raud jumaldas joonistamist, kuigi oli õppinud ka maalimist ja muid kunstitehnikaid. Joonistades sai ta kõige kiiremini oma rohkeid ideid paberile panna. Mõtte kiireks kinnipüüdmiseks piisas vaid paberist ja pliiatsist. Ja joonistada ta oskas! Pole just palju kunstnikke, kes suudaksid joonistamisest nii palju välja võluda kui tema. Kristjan Raua looming oli põnev ja mitmekülgne, pidevalt muutuv ja arenev.
Kurt Vonnegut ,,Sinihabe" Aeg ja tegevuskoht: ilmselt 1980-ndad USA-s, Californias. Peategelase enda eluaastad olid 1916- 1988. Tegelaste iseloomustus: · Rabo Karabekian 71 aastane üksik armeenia päritolu ameeriklane, kes omab suurimat abstraktsete ekspressionistide maalikogu. Tal on majamuuseum, kus ta ise esineb kuraatorina. Kaotas II maailmasõjas silma. · Circe Berman kirjanik, kes kirjutab Polly Madisoni nime all. Tal on ravimisõltuvus. Sealt ka tema äärmiselt pealetükkiv, energiline ja impulsiivne meeleolu kui ta on ravimite mõju all. · Paul Slazinger vaene II maailmasõja veteran, kes käib tihti Rabo juures. Vanad sõbrad. Tegeleb ka kirjutamisega, kuigi pole pooltki nii kuulus kui Circe.
peatükis olevast tähendamissõnast arendab Rembrandt siin andestuse ja halastuse teemat. Rembrandt oli seda käsitlenud juba 1630. aastal gravüüril, mis kujutab isa jooksmas vastu pojale, kes oli oma varanduse maha parssinud ning seakarjuseks sattunud. See töö on piiblitekstile truu teenija on toomas kojujõudnud pojale parimat kuube ja kingi, tegelased on liikumises ja vestluses. Rembrandti majamuuseum Rembrandti ostetud maja 1639 ja elas seal kuni ta läks pankrotti 1656. See asub Hollandis Amsterdamis. Tänan kuulamast!
ka kaasaegsete heliloojatega, näiteks Griegi ja Saint-Saënsiga. 18. sajandi teisel poolel suurenes oluliselt muusika roll tantsuetenduste sisu esiletoomisel. Tants koos muusikaga 1885. aastal pöördus ta tagasi kodumaale ja asus elama Klini. Seal hakkas rohkem väljendama inimtundeid, samas suurenes ka pantomiimi osatähtsus. Prantsuse ballettmeistrist Jean asub ka helilooja majamuuseum. Georges Noverr´ist (1727-1810) algas süzeelise draamaballeti tegelik ajalugu. Siitpeale tuuakse lavale ka otse kaasaegse eluga seotud probleemid. 19. sajandi romantiline ballett hakkab üha rohkem väljendama inimvaimu püüdlemist materialistlikust maailmast
Miks mitte varem(kasuta loogikat)? Tobias oli esimene komponistidiplomiga eesti helilooja, eesti sümfoonilise muusika esikteose, esimese keelpillikvarteti, esimese klaverikontserdi looja. Kuna heliloojat vaevasid rahamured ja oratooriumi maht oli tohutult suur, ei õnnestunud tal teost terviklikult ette kanda. Tervik ettekanne toimus esmakordselt 1989. Aastal Tallinnas. 16. Kes on kirjutanud eesti esimese sümfoonia? Artul Lemba 1908. Aastal ,,Armatuse poeem" 17. Millise tuntud helilooja majamuuseum asub Viljandimaal Hüpassaares? Mart Saar (1882-1963) 18. millistes anrites kirjutas Mart Saar? Saare varasemas loomingus on rohkesti impressionistlikke ja ekspressionistlikke sugemeid, helikeele moderniseerimise taotlusi. 19. Miks nimetatakse Saart eesti esimeseks modernistiks? Kas tema lauluparemik on modernistliku või rahvusliku helikeelega? Tema teostes oli helikeele moderniseerimise taotlusi (kromatismi- ja dissonantsirohke
Ta on pärit Järvamaalt Albu vallast Põhja-Tammsaare külast, mille järgi võttis ta ka kirjanikunime ning mis on kasutusel alates 1902. aastast. 1900. aastal ilmusid esimesed jutustused Postimehes. Ta õppis Hugo Treffneri eragümnaasiumis 1898-1903. 1903-1907 töötas Tallinnas Teataja toimetuses. 1907 astus Tartu Ülikooli, kuid ei lõpetanud seda, sest ta haigestus tuberkuloosi. 1918 kolis ta Tallinnasse Kadriorgu, kus nüüd asub ka tema majamuuseum. 1919 abiellus Käthe Weltmaniga viimase survel. Tammsaare armastas väga muusikat ning oskas natuke ka viiulit mängida. Tal oli suur lugemus originaalkeeltes, kuna ta oskas täielikult vene ja saksa keelt ning passiivselt tundis inglise ja prantsuse keelt. Tammsaare loomingut mõjutas vene realism. Teda huvitas inimene ning oma teostes on püüdnud ta teda ,,avada" ning pidas oluliseks mõistust ja tundeid. Tema loomingus
Novikov-Proboi ja A. Serafimovitsi jutustusi. Tänu ja elutee lõpp... O. Lutsu kirjanduslikku tegevust hinnati kõrgelt. Esimese eesti kirjanikuna määrati talle 1941 personaalpension ja anti 1945. Eesti NSV rahvakirjaniku aunimetus; 1946 autasustati teda Tööpunalipu ordeniga. Oskar Luts suri 23. märtsil 1953. aastal. Kirjanik maeti Tartu Tamme kalmistule, kuhu talle püstitati monument (autorid M. Saks ja E. Taniloo). Rahvakirjaniku kodus Tartus Riia tänavas avati 1946. aastal majamuuseum. Kasutatus kirjandus: · http://www.neti.ee/ · http://et.wikipedia.org · http://miksike.ee/ Lisa
Kuressaare Gümnaasium Rembrandt Harmenszoon van Rijn Referaat Koostaja: Juhendajad: Klass : 11a Kuressaare 2010 Sissejuhatus Autor valis omale selle kunstniku just sellepärast, et oli kuulnud sellest mehest juba ennem. Soovis teada saada lähemalt Rembrandti elust ja tema loomingust, ning teadis ka, et 11-da klassi õpikus on Rembrandt juba tuntud nimi ja õpitakse temast niivõinaa. Ja sooitasid ka tuttavad, kes olid ennem lugenud ja uurinud tema teoste kohta ja see ...
klassikaline vormiselgus. Rudolf Tobias (1873-1918) Sündis Hiiumaal Käinas, kus praegu asub ka tema majamuuseum. Suri Berliinis. Peterburi konsevatooriumi lõputööna valmis kantaat ,,Johannes Damaskusest"(1897) teksti kirjutanud krahv Aleksei Tolstoi. Avamäng ,,Julius Caesar" (1986). Esimene sümfooniline teos Eesti muusikas. Samuti oli Tobias esimene keelpillikvarteti ja esimese klaverikontserdi looja. Loomingu tähtteoseks on 1909. a valminud saksakeelne
Sissejuhatus Suure-Jaani on oma kauni loodusliku asukoha ja rikkaliku kultuuripärandi tõttu ideaalselt sobiv paik suvisteks kultuurisündmusteks. 1998. aastast alates korraldatakse suvises Suure-Jaanis heliloojatele Kappidele pühendatud muusikafestivali, mille kunstiliseks juhiks on Andres Uibo. Suure-Jaani Muusikafestival toimub traditsiooniliselt igal suvel jaanipäeva paiku, mille traditsioonilisteks kontserdipaikadeks on Suure-Jaani Ristija Johannese kirik, Heliloojate Kappide majamuuseum, Suure-Jaani jahimaja ja laululava. Igal aastal on lisandunud uusi huvitavaid kohti: kohvik "Arturi Juures" koos vabaõhulavaga, tuletõrjetorn, Olustvere loss, Lõhavere linnamägi ja Hüpassaare rabasaar. Kontserdid on toimunud nii sees kui väljas, keskpäeval, õhtul, hilistel öötundidel ja koidu ajal. Kui esimesel muusikafestivalil kõlas vaid Artur Kapi, Villem Kapi, Eugen Kapi ja Mart Saare muusika, siis aastatega on lisandunud teosed paljudelt eesti heliloojatelt, maailma
Eesti Kunstimuuseumid Eesti Kunstimuuseum asutati 17. novembril 1919, kuid alles 1921. aastal sai ta oma esimese alalise hoone 18. sajandil ehitatud Kadrioru lossi. 1929. aastal loss võõrandati, et ehitada see ümber presidendi residentsiks. Eesti Kunstimuuseum asus mitmetel ajutistel pindadel kuni 1946, mil ta paigutati taas Kadrioru lossi. 1991. aasta augustiks oli loss täielikult amortiseerunud. Sama aasta novembris võttis Eesti Vabariigi Ülemnõukogu vastu otsuse tagada Eesti Kunstimuuseumi uue hoone ehitamine Kadriorus. Seniks anti muuseumile manööverpinnaks Tallinnas Toompeal asuv Rüütelkonna hoone, kus 1. aprillil 1993 taasavati ekspositsioon. Eesti Kunstimuuseum lõpetas näitusetegevuse selles hoones 2005. aasta oktoobris. 1970. aastate lõpus ja 1980. aastatel alustasid tööd esimesed Eesti Kunstimuuseumi filiaalid. Alates 1995. aastast toimub kõikides muuseumi filiaalides ka aktiivne haridusalane tegevus er...
väga suur austaja, metseen Nadezda von Meck, tänu kelle annetuste tõttu oli tal võimalik palju reisida, maailma näha ja pühenduda suuresti oma loomingutegevusele. Euroopa reisidel dirigeeris ta mitmeid koore nii Berliinis, Londonis kui ka Pariisis. Reisidel peatus ta pikemalt Itaalias ja Sveitsis, kus tutvaus ta ka mitmete kaasaegsete heliloojatega, näiteks Griegi ja Saint-Saënsiga. 1885.aastal naases ta tagasi kodumaale ning elas põhiliselt Klinis. Klinis asub ka helilooja majamuuseum. Tsaikovski suri 1893.aastal Sankt-Peterburgis koolerasse. Tema tegeliku surma põhjustest on mitmeid versioone. Näiteks on arvatud, et ta tegi enesetapu või teda mürgitati jne. Tema surma kõige reaalsemaks variandiks peetakse praegu arseenimurgitust, kuigi seda ei suudeta enne kindlalt tõestada, kui avatakse Tsaikovski haud ja analüüsitakse tema säilmeid. Tema auks kannab Moskva Konservatoorium praegu Tsaikovski nime ning konservatooriumi ees asub ka helilooja mälestusmärk
PÕLVA KUNSTIKOOL Hanna – Maria Hurt KRISTJAN RAUD Referaat Põlva 2015 Sisukord SISSEJUHATUS.................................................................................................... 2 ELUKÄIK.............................................................................................................. 3 LOOMING............................................................................................................ 5 KOKKUVÕTE........................................................................................................ 7 LISA.................................................................................................................... 8 KASTUTATUD KIRJANDUS........................................
("Parem diplomita elada, kui diplomiga surra," otsustas Anton Hansen ja lahkus ülikoolist kevadel 1911 riigieksamite aegu) · tuberkuloosi süvenedes asus elama venna juurde Koitjärvele, 1912. a sõitis Kaukaasiasse end ravima. See jäi ka Tammsaare ainsaks välisreisiks. · tagasi Eestisse tulnud, tema tervis halvenes. Talle tehti raske maooperatsioon · 1918. kolis Tallinnasse Kadriorgu, kus praegu asub tema majamuuseum · 1919. a abiellus Käthe Weltmaniga · Tammsaare loomingu kaks viimast ning kõige viljakamat aastakümmet ühtivad Eesti esimese iseseisvusajaga · küpsusperioodil keskendus ta loometööle ja kulutas end muudele tegevustele vaid niivõrd, kuivõrd see oli vältimatu · tuli ka tõlkida, sest omade teoste honorarist ei piisanud elamisrahaks · tema lähem sõpruskond polnud suur: paar juristi ja arsti, bibliograaf. Gustav
südameisse. Lutsu kirjanduslikku tegevust hinnati kõrgelt. Esimese eesti kirjanikuna määrati talle 1941. personaalpension ja anti 1945. aastal Eesti NSV rahvakirjaniku aunimetus, 1946. aastal autasustati teda Tööpunalipu ordeniga. Oskar Luts suri 23. märtsil 1953. aastal. Kirjanik maeti Tartu Tamme kalmistule, saatmas kümned tuhanded inimesed. Talle püstitati Tartu monument (autorid M. Saks ja E. Taniloo). Rahvakirjaniku kodus Tartus Riia tänavas avati 1946. aastal majamuuseum. Palamusel andtakse välja iga aasta Oskar lutsu nimelisi huumoripreemiaid.1987 loodi Palamusele tema nimeline muuseum. Lisaks Palamuse O. Lutsu Kihelkonnakoolimuuseumile on Oskar Lutsu järgi nime saanud Oskar Lutsu Palamuse Gümnaasium, Tartu Oskar Lutsu nimeline Linnaraamatukogu ja O. Lutsu tänav Palamusel. 6 Lõppsõna
Oskar Luts Oskar Luts sündis 7. jaanuaril 1887 Tartumaal, Palamuse kihelkonna Järvepere küla Posti talus, mis asus Kuremaa järve idakaldal. Mitte järves, nagu kirjanik oma perekonnanimele vihjates on armastanud rõhutada. Kui Oskar oli 4-aastane, kolis pere Palamusele, kus isa avas kingsepatöökoja ning ehitas varsti Veskijärve äärde ka väikese maja. Oscar, nagu ta nimi koguduse personaalraamatusse ristimisel kirjutati, oli oma pere esimene laps. Vend Arno(ld), kes sündis 1893. aastal, suri vaid kolmeaastasena, noorim vend Theodor (1896-1980) jäädvustas end eesti kultuurilukku aga filmioperaatori ja -lavastajana. Oskar Lutsu koolitee algas 1894. aastal Änkküla külakoolis, jätkus Palamuse kihelkonnakoolis 1895-1899 ja Tartu Reaalkoolis 1899-1902. Aastatel 1911-1913 õppis ta Tartu Ülikoolis farmaatsiat. Ühestki koolist ei ole tal lõputunnistust raskused matemaatikaga panid kirjaniku selle saamisel...
Lisa 2: Heliloojate Kappide majamuueum • Heliloojate Kappide muuseum asutati 1971. aastal - siis Viljandi Koduloomuuseumi filiaalina. • 1973. aastal tehti majas põhjalik remont. • 1996. aastast munitsipaalomandis. • Muuseum asub majas, mille ehitas aastail 1926-1929 Hans Kapp. • Muuseum paikneb hoone esimesel korrusel: näituseruum, töötuba, magamistuba ja söögisaal, mis hiljem renoveeriti muusikatoaks. • Heliloojate Kappide Majamuuseum asub Suure-Jaanis ning seda saab külastada ettetellimusel, piletihinnaga 2 eurot. Kasutatud materjalid: • http://www.kappiyhing.ee/artur_kapp.html • http://kappidemuuseum.suure-jaani.ee/joosep_kapp.html • http://kappidemuuseum.suure-jaani.ee/artur_kapp.html • http://opetaja.edu.ee/eesti_muusika/composers/kapp/gallery.htm • http://opetaja.edu.ee/eesti_muusika/composers/kapp/looming.htm • http://www.emic.ee/
Olid sotsiaalsed vastuolud sulaste ja rikaste taluperemeeste vahel. Kas ma tean? Millisel rahatähel on kujutatud Tartu Ülikooli peahoonet? Kahekroonisel. Millisel Estonia teatrit? Viiekümnesel 5 Milliseid rahvusliku liikumise tegelasi on kujutatud Eesti rahatähtedel? A. H. Tammsaare kahekümne viiesel Carl Robert Jakobson viiesajasel Jakob Hurt kümnesel Kus asub L. Koidula majamuuseum? Pärnus Kus asub muuseum, mis talletab Hurda kogutud rahvaluulet? Tartus. Eesti Rahva Muuseum. Talumuuseum, mis asub Jakobsoni rajatud talus. Carl Robert Jakobsoni Talumuuseum Kurgjal. Maakond, kus ilmub ajaleht ,,Sakala" Viljandi Selts, mis võttis kasutusele Eesti lipuvärvid. Eesti Üliõpilasselts Krahv Bergi aretatud rukkisort. ,,Sangaste" Venemaa suurim tööstusettevõte. Kreenholmi Manufaktuur. Üle 5000 töölise
Sisukord R E N E S S A N S S Giorgione ...........................................................................lk 3 Tizian .................................................................................lk 7 BAROKK Diego Velazquez ...............................................................lk 10 Rembrandt Harmenszoon van Rijn ...................................lk 13 R E N E S S A N S S Giorgione Giorgione (kodanikunimega Giorgio Barbarelli da Castelfranco; 1477 Castelfranco 1510 Veneetsia) oli itaalia maalikunstnik renessansiajast. Tema nimi tähendab tõlkes 'Suur Jüri'. Giorgione sündis Veneetsia provintsis Treviso provintsis Castelfrancos. Maalikunsti õppis ta Giovanni Bellini juures. Aastail 15081510 maalis Giorgione oma kuulsaima teose "Magav Venus". Tema teiseks kuulsaks teoseks peetakse "Kontsert vabas looduses". Giorgione oli tuntud ka mon...
Sindi Gümnaasium Kunstiajalugu XXXX XXXXXXXXX Rembrandt Harmenszoon van Rijn 15. juuli 1606 Leiden 4. oktoober 1669 Amsterdam Aastalõppu referaat Õpetaja: Sindi 2008 Sisukord SISSEJUHATUS.............................................................................................................................................2 ELULUGU.......................................................................................................................................................3 LOOMING......................................................................................................................................................5 AUTOPORTREED..................................................
Aastatel 1928 1929 toimetas ta muusikaajakirja "Muusikaleht". Aastatel 19321943 elas Saar isatalus Hüpassaares, kus hiljem veetis kõik oma suved. 1956. aastal tabas heliloojat halvatus, mistõttu ta loobus pedagoogitööst ning pühendus komponeerimisele. Suri 28. oktoober 1963. Maetud Suure-Jaani kalmistule. 1945. aastal pälvis Mart Saar ENSV teenelise kunstniku ja 1952. aastal ENSV rahvakunstniku aunimetuse. 1972. aastal avati Hüpassaares Mart Saare majamuuseum ning 1982. a. mälestussammas Tallinnas. Mart Saar oli üks rahvusliku stiili rajajaist ja eesti professionaalse muusika alusepanijaist, eriti koorimuusika vallas. Ta oli esimene eesti helilooja, kes tunnetas eesti vanema rahvalaulu olemust, suutis avada selle omapära ja sünteesida arhailist rahvalaulu kaasaegse helikeelega. Lisaks sellele kogus ta rahvaviise ning analüüsis ja süstematiseeris neid. Cyrillus Kreek Cyrillus (sünninimega Karl Ustav) Kreek sündis 1889
Kadrioru asum on eelkõige tuntud Kadrioru lossi ja Kadrioru pargi poolest. Kadrioru administratiivhoones asub Eesti Vabariigi presidendi ametiresidents. Kadrioru asumi piiresse jääb Tallinna Lauluväljak. Lk 6/20 TALLINN TURISTIDELE 4.1.1 Haridus ja kultuur Kadriorus asuvad Eesti Metodisti kiriku teoloogiline seminar, Kadrioru raamatukogu, millega samas majas asub A. H. Tammsaare majamuuseum, ning Maarjamäe loss, mis kuulub Eesti Ajaloomuuseumile. Asumi piiresse jäävad veel Eduard Vilde muuseum, Kadrioru Lastemuuseum Miiamilla, Mikkeli muuseum, Peeter I Majamuuseum, Kumu kunstimuuseum ja Kadrioru kunstimuuseum. Kadriorus asuvad August Alle tänav, Bensiini tänav, Friedrich Robert Faehlmanni tänav, Filmi tänav, Gonsiori tänav, Joa tänav, Kadri tee, Lydia Koidula tänav, Kuristiku tänav, Johann Köleri tänav, Lahe tänav, Lepa põik, Lepa tänav, Liivaoja tänav,
Aastatel 1871-1880 töötas Grieg aktiivselt loomingu ja Norra rahvusmuusika kallal ning dirigeeris koore, juhtides ka kuni aastani 1880 oma rajatud muusikaühingut. Grieg on kirjutanud 140 soololaulu, klaverisonaate- ja kontserte ning kammermuusikat. Griegi looming on läbipõimunud Norra loodusest ja rahvalikest elementidest. Sageli kajastavad tema helitööd muinasjutulisi karaktereid. 1885. aastal rajas ta Troldhaugenisse, 6 km kaugusele Bergenist villa, kus praegu asub Griegi majamuuseum. Ibseni värssdraamale kirjutatud orkestrisüit "Peer Gynt" - tuntuimad osad "Hommikumeeleolu" ja "Mäekuninga koopas". Norra klassiku Henrik Ibseni (1828-1906) tuntumaid, Eestiski korduvalt lavastatud teoseid: draamapoeem fantaasialembesest kehklejast talupoisist, kes läbi kogu maailma rännates kipub oludega pidevalt mugandudes täielikult kaotama oma mina, leides elu lõpul lunastuse ja andeksanni vaid teda kodukohas truult ootava armsama juures.
Ridala); "Sa oled õrn ja üllas" (M. Saar); "Üksi" (P. Jakobson) · Aastail 1943-1956 oli Saar kompositsiooniprofessor Tallinna Konservatooriumis (õpilased Ester Mägi, Harri Otsa jt). · 1956. a. tabas Saart halvatus, mistõttu ta loobus pedagoogitööst ja pühendus heliloomingule. Mart Saar suri 28.10.1963 Tallinnas. · 1972. a. avati Hüpassaares Mart Saare majamuuseum, 1982. a. mälestussammas Tallinnas (Aime Kuulbusch). · LOOMING: Mart Saar oli heliloojana miniaturist. Pea kogu tema loomingu moodustavad väikevormid: umbes 350 koorilaulu, 180 soololaulu, 120 klaveripala, kuid tema väikevormidest koosnev looming on peenelt viimistletud ja väga nüansirikas. · Mart Saare varane looming oli väga novaatorlik, seotud tolleaegsete moodsate suundade ekspressionismi ja impressionismiga. Uudset lähenemist on tunda eriti
ja kratid ning personifitseerunud loodusjõud, lood lendavatest järvedest. Nagu eesti folklooripärandiski, leidub ka tema joonistustes üsna vähe kergeid ja mängulisi toone. Kristjan Raud on tuntud oma rahvusromantiliste pliiatsi- ja söejoonistustega. Ta illustreeris rahvuseepost "Kalevipoeg".Ta õppis kunsti Peterburis Peterburi Kunstide Akadeemias, Düsseldorfis ja Münchenis.Kristjan Rauda on kujutatud Eesti 1- kroonisel paberrahal. Kristjan Raua majamuuseum avati 1984. aastal Nõmmel rahvusromantilises stiilis majas, mis oli kunstnik Kristjan Raua (18651943) kodu 1929. aastast kuni surmani.Ta rajas Tartusse ateljee. Kristjan Raud jumaldas joonistamist, kuigi oli õppinud ka maalimist ja muid kunstitehnikaid. Joonistades sai ta kõige kiiremini oma rohkeid ideid paberile panna. Mõtte kiireks kinnipüüdmiseks piisas vaid paberist ja pliiatsist. Ja joonistada ta oskas
Haapsalu Täiskasvanute Gümnaasium Kristiina Niibon Johann Köler Referaat Juhendaja: Kaia Kullamaa Haapsalu 2011 Sisukord Sissejuhatus............................................................lk 3 Johann Köleri elu algus, Haridus...........................lk 4 Loomingu teekäik..................................................lk 5 Köler ja Eesti..........................................................lk 6 Mälestus Kölerist...................................................lk 7 Tutvumine Jakobsoniga, Kuntaugani projekt........lk 8 Kodumaa looming,Lapsepõlv Lubjassaares..........lk 9 Tähtsamad teosed...................................................lk 10 Looming.................................................................lk 11-12 Kokkuvõte..............................................................lk 13 Ka...
mille lõpetas 1908. aastal hõberahaga. Õppis samas kompositsiooni Nikolai Rimski- Korsakovi ja Aleksander Ljadovi juures (lõpetas 1911). Pärast õpinguid töötas Tartus muusikaõpetajana. 1921. aastal asus elama Tallinna, kus tegutses vabakutselise heliloojana ning esines sageli organistina. 19281929 toimetas muusikaajakirja "Muusikaleht". 19321943 elas isatalus Hüpassaares, kus hiljem veetis kõik oma suved. 1972. aastal avati seal Mart Saare majamuuseum. 19431956 töötas Saar kompositsiooniprofessorina Tallinna Riiklikus Konservatooriumis (õpilased Ester Mägi, Harri Otsa, Jaan Rääts jt). Saar oli üks rahvusliku stiili rajajaist ja eesti professionaalse muusika alusepanijaist, eriti koorimuusika vallas. Saar oli esimene eesti helilooja, kes suutis mõista eesti vanema rahvalaulu olemust, avada selle omapära ja sünteesida arhailist rahvalaulu kaasaegse helikeelega
söejoonistusi on poeetiliselt nimetatud söemaalideks. Ta pingutas lõuendi alusraamile, nagu tehakse maali puhul ja kruntis lõuendi pinna küllaltki ebatasaselt krobeliseks, et söejoonistus mõjuks elavamalt. Sellistel suurtel söejoonistustel kujutas ta kummalisi muinasolendeid eesti rahvaluulepärandist aga ka vanu taluhooneid, kus need muinaslood sündisid ja põhjaranniku maastikke. Kristjan Rauda on kujutatud Eesti 1-kroonisel paberrahal. Tallinnas Nõmmel asub Kristjan Raua majamuuseum. Kristjan Raual oli kaksikvend Paul Raud. 4 3.Paul Raud Paul Raud (1865 1930) pani koos oma venna Kristjan Rauaga aluse Eesti rahvuslikule kunstile. Tema portreed järgivad parimat akademistlikku traditsiooni, kujutatavaid on stiliseeritud ja idealiseeritud. Nende puhul on raske rääkida psühholoogilisusest, pigem on kujutatud teatud tüüpe (talupoeg, seltskonnadaam, haritlane)
11 KASUTATUD KIRJANDUS Grünfeldt, I. Vennad Rauad andsid loominguga kõneainet. http://www.virumaateataja.ee/111006/esileht/kultuur/15033669.php 18.12.2007 Kirber, H. Kristjan Raud elulugu. http://www2.edu.fi/magazinefactory/magazines/wwwtfgtartuee/? str=40&artCat=27&artID=275 18.12.2007 Kivimäe, J. Kristjan ja Paul Raud ning nende naised. http://paber.ekspress.ee/viewdoc/4596652C99698C6DC22571C700480A76 18.12.2007 Kristjan Raua Majamuuseum. http://www.kultuur.info/yritus.html? id=32665&ajavahemik=2007-10- 01&op=muuseum&kokku=66 18.12.2007 Levin, M. Lihtne ja keeruline. http://www.sirp.ee/2002/30.08.02/Kunst/kunst1-1.html 18.12.2007 Levin, M. Paul ja Kristjan Raua näituse lõppemise eel. http://www.sirp.ee/index.php? option=content&task=view&id=4564&Itemid=2 18.12.2007 Paul Raud. http://de.wikipedia.org/wiki/Paul_Raud 18.12.2007 Raudsepp, A. Raud, Kristjan. http://www.eestigiid.ee/? Person=nimi&PYear=aasta&start=165&ItemID=308 18
igavikus, olles erilised ja köitvad iga ajastu lugejate jaoks. Tema tõlketöid avaldatakse tänapäevalgi. 11 KASUTATUD KIRJANDUS 1. Kaevats, Ü. 1996. Eesti Entsüklopeedia 9. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus 2. Puhvel, H. 2000. Eesti kirjanike leksikon. Tallinn: Eesti Raamat 3. Cederberg, A.R. 2001. Eesti biograafiline leksikon. Saku: AS Rebellis 4. Linnamuuseum... 2007. Linnamuuseum A. H. Tammsaare majamuuseum. http://www.linnamuuseum.ee/tammsaare/index.php . 12.03.2007 5. Untitled... 2007. Untitled Document http://www.syg.edu.ee/oppematerjalid/kirjandus/tammsaare.html . 13.03.2007
realistlik - ,,Lääneneiu" 1903, rahvusromantism- rahvariideid, rahvuslik maastik. - Pikemalt peatub Itaalias (Capri saar), maalib oma võõrastemaja perenaist ,,Mia padrone". Capri vaated, ,,Vana Capri küla" - Esimene Eesti kunstnik, kes jõuab Põhja- Aafrikasse. Maalinud pastellidega araablasi, berbereid, sealset elu. Nt. ,,Vaade Tunise linnast". - 1938 maalitud ,,Talvemaastik" - Taeblas majamuuseum K. Raud - Laikmaale vastand - Korrektne kunstnik - Õppinud Peterburi kunstiakadeemias, Düsseldorfi kunstiakadeemias, lõpetanud Müncheni kunstiakadeemia. - ,,Puhkusrännak" Joosepi ja Neitsi Maarja põgenemisest Palestiinast Egiptusesse, kujutatud taustal Eesti maastikku, sümbolism - Enamik loomingust mustvalge, seotud söe ja pliiatsijoonistusega. - Püüab edasi enda suuri filosoofilisi, religioosseid teemasid, teda mõjutanud ka Norra kunstnik E. Munch
Rembrandt Harmenszoon van Rijn oli üks Euroopa tuntumaid maalikunstnikke ja Hollandi maalikunsti tuntuim esindaja. Rembrandt sündis 1606. aastal Leidenis Harmen Gerritszoon van Rijni ja Neeltgen Willemsdochter van Zuytbroucki üheksanda lapsena. Tema isa oli veskiomanik ja ema pagari tütar ning perekond oli üpris heal järjel. Emapoolsed sugulased jäid katoliiklasteks isegi pärast Madalmaade kodanlikku revolutsiooni. Peatselt pärast Leideni Ülikooli astumist katkestas Rembrandt filosoofiaõpingud. Soovides saada maalikunstialast õpetust, asus ta õppima Leideni katoliiklasest maalija Jacob van Swanenburgi käe alla. Tema juures õppis Rembrandt järgnevad kolm aastat, omandades põhilised maalimisvõtted. Kahjuks pole avastatud Rembrandti töid sellest perioodist ning Jacob van Swanenburgist on liiga vähe teada, et otsustada õpetaja mõju üle Rembrandti stiili kujunemisele. Järgnevalt õppis Rembrandt pool aastat Amsterdamis Itaalias õppinud ning...
Paar korda aastas viibis ta reuma ravil Haapsalus, tegi mõned kirjanduslikud kõnereisid Eestis ja külastas oma juubelipidustuste aegu 1937. aastal Tallinna. Viimati külastas kirjamees oma armsat koolimaja 1952. aasta suvel ja pisarsilmi jätnud selle kohaga hüvasti. Palamuse kuulsaks kirjutanud Oskar Luts suri 23. märtsil 1953 Tartus, maeti Ropka- Tamme kalmistule, kuhu talle püstitati monument (autorid M. Saks ja E. Taniloo). Rahvakirjaniku kodus Tartus Riia tänavas avati 1946. aastal majamuuseum. 24.märtsil 1966 tähistati kirjaniku sünnikoht mälestuskiviga, mille ümber istutati puud. 5. jaanuaril 1987 avati vanas koolimajas kihelkonna muuseum. 5 4. Loomingust üldiselt Oskar Luts debüteeris luuletustega ning enne "Kevade" ilmumist saavutas ta ajakirjanduses tuntuse oma huumorikate vestetega. Oma Palamuse koolipõlve kujutava romaaniga "Kevade" I-II (1912, 1913) sai ta rahva seas peaaegu üleöö kõige
I kontrolltöö: romantism - ajastu ja muusika iseloomustus; uued jooned muusikas; programmiline muusika, muusikazanrid; Schubert; Liszt; Chopin; Brahms. II kontrolltöö: 1.G.Verdi 2.R.Wagner.3.Operett 4.Ooperi ja opereti võrdlus 5. Nimeta opereti heliloojaid ja operette. Kontrolltöö:1.Kes ja mis teosega pani aluse vene rahvuslikule muusikale? 2.Mis nime kandis kuulus vene heliloojate rühmitus 19.saj? 3.Nim. 2 heliloojat sellest rühmitusest. 4.P.Tsaikovski 5.E.Grieg 6.J.Sibelius Romantism : Valitses 19 saj. Romantism on viimane terviklik ja ühtsete tunnustega stiiliperiood läänekultuuris. Romantismiline liikumine sai alguse Samsamaalt, suur hilisromantismilaine käis üle ka veel 20 saj. alguses Romantism on tunnetekunst, kõige tähtsam oli läbi kunsti väljendada tundeid. Ka muusikas oli tunnete skaala väga lai, kujutati nii üleolevat rõõmu, kui ka valu ja traagikat. Palju hakati kujutama üksikisiku läbielamisi ja tundeid. Sageli põgeneti ku...
Johannes Tobiase paljulapselise pere teise lapsena tulevane helilooja ja orelikunstnik, Eesti süvamuusika rajaja Rudolf Tobias (joonis 11.). Esimesed muusikaõpetused ja katsed komponeerimises said teoks just nende seinte vahel. Nii Rudolfi isa kui ka isaisa olid mõlemad Käina köstrid. Perekond lahkus Hiiumaalt 1885.aastal, kui tulevane helilooja oli 12- aastane. 14 Joonis 10. Rudolf Tobias`e majamuuseum Joonis 11. Rudolf Tobias 15
kalmistu; Karula kirik, kirikuvaremed, pastoraat ja kalmistu; Karkküla muinasasula koht; Mäekonnu vaatetorn; Mähkli muinaseluase ja muinaskalme; Rebäse linnamägi ja asulakoht; Karkküla talu rehi; Karkküla kivikalme; Kivi metsavahikoht Karula mõisa Rebase karjamõisa rehi koos peksukiviga; Köstrijärve leeri-ja koolimaja. Ajalooliselt väärtusliku Sibula rehielamu ruumes asub Eesti legendaarse koorijuhi Karl Leinuse majamuuseum. Haabsaares on väike koduloonurk-muuseumMetsamoori perepargi taludeketti kuuluvas Värtemäe talus on väike mesindusmuuseum Eesti mesinduse ja selle ajaloo kohta. [20] Üks omanäolisi paiku on 1997. a valminud Karula kirik, mis ehitati ümber mõisa vanast viljaaidast ja mida kaunistab Eesti kunstniku Dolores Hoffmanni vitraaž „Püha 13 Õhtusöömaaeg". Sellel on Karula kuppelmaastiku taustal kujutatud jüngritena kohalikke elanikke
kirik, kirikuvaremed, pastoraat ja kalmistu; Karkküla muinasasula koht; Mäekonnu vaatetorn; Mähkli muinaseluase ja muinaskalme; Rebäse linnamägi ja asulakoht; Karkküla talu rehi; Karkküla kivikalme; Kivi metsavahikoht Karula mõisa Rebase karjamõisa rehi koos peksukiviga; Köstrijärve leeri-ja koolimaja. Ajalooliselt väärtusliku Sibula rehielamu ruumes asub Eesti legendaarse koorijuhi Karl Leinuse majamuuseum. Haabsaares on väike koduloonurk-muuseumMetsamoori perepargi taludeketti kuuluvas Värtemäe talus on väike mesindusmuuseum Eesti mesinduse ja selle ajaloo kohta. [20] Üks omanäolisi paiku on 1997. a valminud Karula kirik, mis ehitati ümber mõisa vanast viljaaidast ja mida kaunistab Eesti kunstniku Dolores Hoffmanni vitraaz ,,Püha Õhtusöömaaeg". Sellel on Karula kuppelmaastiku taustal kujutatud jüngritena kohalikke elanikke. [16] Joonis 9. Karula kirik
«Meie park pole Disney versioon Dickesnsist. Kui kirjanik oleks praegu elus, siis ta oleks sellise pargi ise rajanud,» sõnas paiga tegevjuht Ross Hutchins. Süngetes toonides lõbustuspargis võib kohata Dickensi romaanidest tuntud tegelasi nagu Mr. Pickwick, Uriah Heep ja mitmeid teisi. Charles Dickensile on loodud ka neli muuseumi: · Charles Dickens Museum Holbornis · Charles Dickens'i sünnikoha muuseum Portsmouthis · Dickensi majamuuseum Broadstaires ja sealne Dickensi festival alates 1937 · Charles Dickens´i Centrum Rochesteris Teosed 1836 1837: "Pickwick-klubi järelejäänud paberid" ("The Pickwick Papers" ) 1837 1828: "Oliver Twisti seiklused" ("Oliver Twist") 1837 1839: "Nicholas Nickleby elu ja seiklused" ("Nicholas Nickleby" 1840 1841: "Antiikasjade kauplus" The Old Curiosity Shop") 1841: "Barnaby Rudge"
Eesti kunstiajalugu. 19.saj. ja 20.saj. vahetuse kunst Eestis. See oli murrangu aeg. Murranguks võib pidada seda, et ometi suudeti välja rabeleda Düsseldorfi ja Peterburi KA-te mõjuväljast ja märgata muutusi Euroopa kunstis (impressionism jne.). Teiseks murranguks on eesti kunstielu tekkimine eraldi balti-saksa kunstielust (siiani olid suutelised majanduslikel võimalustel kunsti õppima ainult saksa soost inimesed). Eesti kunstielu tähtsateks osadeks oli näituste korraldamine, muuseumide loomine, kunstihariduse ja kriitka tekkimine ja arenemine. Mõlemas murrangus etendasid tähtsat rolli 2 kunstnikku: A. Laikmaa ja K. Raud Üheks probleemiks oli eesti rahvusliku kunstielu loomine. Selle tingis rahvusküsimuse teravus. 19.saj. lõpul moodustasid elanikkonnast 3,5% sakslased, kes ei soostunud nägema eestlaste kultuuripüüdlusi. 1880.a. alanud venestamine aga ohustas nii sakslaste kui eestlaste identsust, kuid ei lähendanud neid, pig...
Eesti kunstiajalugu. 19.saj. ja 20.saj. vahetuse kunst Eestis. See oli murrangu aeg. Murranguks võib pidada seda, et ometi suudeti välja rabeleda Düsseldorfi ja Peterburi KA-te mõjuväljast ja märgata muutusi Euroopa kunstis (impressionism jne.). Teiseks murranguks on eesti kunstielu tekkimine eraldi balti-saksa kunstielust (siiani olid suutelised majanduslikel võimalustel kunsti õppima ainult saksa soost inimesed). Eesti kunstielu tähtsateks osadeks oli näituste korraldamine, muuseumide loomine, kunstihariduse ja kriitika tekkimine ja arenemine. Mõlemas murrangus etendasid tähtsat rolli 2 kunstnikku: A. Laikmaa ja K. Raud Üheks probleemiks oli eesti rahvusliku kunstielu loomine. Selle tingis rahvusküsimuse teravus. 19.saj. lõpul moodustasid elanikkonnast 3,5% sakslased, kes ei soostunud nägema eestlaste kultuuripüüdlusi. 1880.a. alanud venestamine aga ohustas nii sakslaste kui eestlaste identsust, kuid ei lähendanud neid, pi...
Kirjandus Sissejuhatus 20. Sajandi kirjandusse Rahvakirjanikud Eestis 20.saj algus – Oskar Luts 20. saj lõpp – Andrus Kivirähk Oskar Lutsu Palamuse-lood Tegelased kannavad endas kindlat elutunnetust ja esindavad mingit inimtüüpi: Oskar Luts: Ta on pärit Palamuse kihelkonnast Ta on kirjutanud „Kevade“ „Suve“ „Talve“ Tal on Tartus majamuuseum Tema raamatutest on tehtud filme Tal ei ole ühegi kooli lõputunnistust Kirjanike liidu auliige Rühmitused ja isiksused Eesti kirjanduses Noor-Eesti ja Gustav Suits Huvi maailma vastu Sümbolism (Charles Baudelaire) ja kunst kunsti pärast Noor-Eesti (1905 ilmus I album) Gustav Suits „Olgem eestlased, aga saagem eurooplasteks!“ Sümbolistlik luulekogu „Tuulemaa“ (luuletus „Tuulehaud“) Noor-Eesti ja Friedebert Tuglas
Jüri Gümnaasium MOODNE KUNST Õpimapp Koostaja: E.... Klass: 11R Jüri 2013 1.Moodne kunst Moodsas kultuuri areng toimus üldjoontes laus maalikunstist ja puudub tal selgelt eraldatavalt voolud. Skulptuurid on enamasti suuremõõtmelised ja lihtsa vormiga, tinglikult saab jagada kaheks: loodus lähedased tööd, abstraktsionism. Esimesse rühmitusse kuulub saksa skulptur ernst barlach. Teise rühmitusse kuulub: Henry Moore. Abstraktsionismi maali kunsti alla kuulub Constantin Brancusi. Uusimat skulptuuri iseloomustab erinevate materjalide kokku kombineermine, tehti skulptuure millel oli ainult piirjooned. Üritati teha liikuvaid skulptuure. 17 saj arhitektuur. Arhitektuuris kehtivad uued põhimõtted, ehitusmaterjalid ja ehitus viisid. Väga palju hakati kasutama metall konstruktsioone ja klaase. Esimene metallist ja klaasist hoone valmis 1851. Aastal Londonis kristall palee. Eest ved...
talust. Algselt õppinud erinevates vallakoolides, hiljem kihelkonnakoolis ning 1898-1903 Hugo Treffneri eragümnaasium. 1900 ilmusid esimesed jutustused Postimehes. Kirjanikunimi Tammsaare kasutusel alates 1902.a. 1903-1907 asus Tallinnas Teataja toimetuses. 1907 astus Tartu ülikooli õigusteaduskonda, is jäi haiguse tõttu lõpetamata. Haigestus tuberkuloosi ning asus elama venna juurde Koitjärvele. 1912 sõitis end Kaukaasiasse ravima. 1918 kolis Tallinnasse Kadriorgu, kus asub tema majamuuseum. 1919 abiellus Käthe Weltmaniga. Tal oli algoskused viiulimängus ning muusikaarmastus. Tundis põhjalikult vene kirjandust. Oskas täielikult vene ja saksa keelt. Inglise ja prantsuse keelt oskas passiivselt. Luges palju originaalkeeltes. Tal tekkis suur huvi inimese enda vastu. Tal oli teaduslik maailmavaade. Looming Paralleele võib tõmmata piibliga. Palju on autobiograafilist teksti. Ta peab oluliseks mõistust ja tundeid. Matsi ja vurle kontseptsioon.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
