kuulsaks oma raamatus "Ühe vana "tuuletallaja" noorpõlve mälestused". Nende perekonnanimi oli alguses Kits. Aga kui Jaan sai õppevahendite konkursil auhinnalise koha, siis Halliste pastorile ei meeldinud, et eesti mats sellise au osaliseks saab, ta pani Kitse nimele "berg" lõppu ja muutis s-i z-ks. Hiljem vastuolude tõttu Penuja mõisniku Peeter Widriksiga, samuti majanduslikel põhjustel kolis ta koos oma vennaga Pööglesse, Maie kooli elama. 4 Alates 1871 töötas Kitzberg mitmel pool vallakirjutajana. Kui ta tutvus M. Veskega, C. R. Jakobsoniga, sai temast Sakala kaastööline (http://et.wikipedia.org/wiki/August_Kitzberg). Venestusperioodil 1893. aastal lasti Kitzberg vallaametist puuduliku vene keele oskuse pärast lahti. Aastast 1894 töötas
*Kord ahtis Pearu jälle vett paisutada, seekord Jõessaares. Noor Andres läks Pearuga rääkima ja ütles, et pool kraavi on nende raha eest kaevatud ja et sealt peab vesi jooksma. Nii siis lõhkus noor Andres poolelt kraavilt tammi eest ja varst läks ka teine pool vooluga kaasa.*Indrek läks linna kooli- vähemalt tahtis minna, kuigi Hundipalu Tiit arvas teda juba küllalt vanaks ja kasris, et teda kooli vastu ei võeta. Raha sai ta kirjuta abilisetl Maielt, kellel ta aitas kirju kirjutada. Maie andis talle 100 rublat ja tal oli endal ka raha kogutud, kodust sai ta umbes 50 rubla.*Noor Andres läks kroonu, kun sel aastal oli mehi vähe. Lahkumiseks tehti korralik pidu, mis kesti öö läbi. Kui vana Andres läks noort Andrest vallamajja viima, ütles vana noorele, et tee tööd, siis tuleb armstus. Noor vastas vanale, et tööd tegid sina ja minu emagi ega muidu ta poleks ju surnud, kuid armastust ei tulnud. Selliste sõnadega lahkus noor Andres Vargamäelt.
Tamsalu Gümnaasium 9. klass Paul Pinna elulugu Koostas: Anna-Maria Himma Juhendaja: Maie Nõmmik Tamsalu 2009 Sisukord Sissejuhatus Paul Pinna sündis 3. oktoobril 1884. aastal Tallinnas ja suri 29. märtsil 1949. aastal. Ta oli tuntud Eesti teatritegelane ja näitleja. Lavategevust alustas ta 1898. aastal Estonia teatris. Enne Esimest maailmasõda siirdus ta mõneks ajaks ka Ve-
Lindude elu mõjutavad tänapäeval inimeste tegemised ja toimetused. Ka hiljem sooviksin seda teemat käsitleda, kuna ma arvan, et ma ei saanud veel kõike röövlindude kohta teada. Sooviksin teada saada, missugused röövlinnud elavad soojemas kliimas ja millest nemad toituvad. ~9~ Kasutatud kirjandus http://bio.edu.ee/loomad/Linnud/liindex.htm http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/linnud1_kadri.htm Mati Martin, Maie Toom, Urmas Kokassaar ,,Bioloogia põhikoolile I" parandatud ja täiendatud trükk, kirjastus Avita, 2001, lk 148; 155-156 ~ 10 ~
Tallinna Sikupilli Keskkool JAN UUSPÕLD Uurimistöö Martin Kristerson 11. klass Tallinn 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS Idee uurida lähemalt Jan Uuspõldu ja tema elukäiku tuli peamiselt tänu sellele, et pean teda kõige silmapaistvamaks ja üheks parimaks eesti näitlejate seas. Olen ka ise käinud teda teatris vaatamas, näinud teda televiisoris ja kuulnud teda raadios. Võin enam kui kindlalt oletada, et suurem enamus eestlasi teavad seda nime ja tunnevad ta näo ära. Kui koolis kohustusliku uurimustöö teemaks öeldi ''Eesti näitlejad või muud kuulsused'', siis tema nimi hüppas esimesena pähe. Tegemist on vaieldamatult ühe tuntuima inimesega, kes on korda saatnud nii mõndagi ja pääsenud lugematutel kordadel meedia huvivaldkonda. Ta on olnud ajalehted...
sakste kartuses üles. Kaksikud olid nüüd üheksateistkümne-aastased. Vend P r i i d u oli kena sirge noormees, päris saksa näomoega ja käharate juustega, loomu 134 poolesi väga kergemeelne, suur võrukael, laisk ja hea südamega. Tema kõige armsam ajaviide oli mööda metsi ja külasid luusida, metselajatega sõdida ja külaneidudega naljatada. Õde M a i -- ema üksi hüüdis teda ikka täie nimega Mariaks -- oli ema nägu, niisama ilus, aga veel peenemate näojoonte ja liikmetega. Maie silmad oli lahked, nägu tõsine ja mõistlik, käte nahk sile kui siid, sest et ema neid mõne saksa soost väimehe tarbeks püüdis hoida; pikem ja peenem riie kui muidu talutüdrukutel kattis Maie jalgu, aga meie tunneme neid juba nende jälgedest. Nii oli koht ja nõnda olid inimesed, kelle juurde sepp kange tuhinaga tõttas. 3 Villu ei tõstnud enne pead, kui ta järsku kõrge ja raske õuevärava ette seisma jäi. Ta tõmbas
arv (3150-lt päringult 1997. a ligi 7000 päringuni 1998. aastal). Alustati uue teenusega: elektrooniline infoteenindus elektronpostiga saabunud lühipäringutele vastamine; o Esmakordselt osaleme Euroopa Liidu koostööprogrammi "Telemaatika raamatukogudes" projektis kaugkoolitusprojektis DEDICATE. Infotarbija koolitaja koolitamiseks mõeldud 6-kuulisel kaugkoolituskursusel õpib 4 infoosakonna töötajat: Ine Leinuste, Küllike Märtmaa, Maie Pihlakas ja Marje Võrk; o Loodi raamatukogu veebilehekülje ingliskeelne versioon ja projekti DEDICATE Tallinna WWW lehekülg; o Ilmus bibliograafia "Eesti tehnikaartiklid 1936 1940" (Tallinna Tehnikaülikooli Raamatukogu töid, Seeria B nr 1); o Rajati uus andmebaas DISS (TTÜ väitekirjad 1972 1990); o Korraldati ulatuslik ülevaatenäitus "TTÜ Raamatukogu ülikooliraamatukogu, tehnikakeskraamatukogu" Eesti Rahvusraamatukogus
Kuressaare Ametikool Ettevõtluse õppesuund Maaturismi ettevõtlus Katri Kask HARIDUS JA KOOLID ISESEISVAS EESTIS Referaat Õpetaja: Maie Kahju Kuressaare 2010 SISUKORD 1 Sissejuhatus..............................................................................................................................3 2 Algharidus................................................................................................................................4 2.1 Algkoolide arv aastail 1919-1933..................................................................................... 5 2
Diabeedihaigete laste sotsiaalsest arengust Maie Oppar AÜ eriped II [email protected] Sissejuhatus Diabeet ehk suhkruhaigus on krooniline ainevahetushaigus. Diabeeti on kahte tüüpi. Lastel esineb peamiselt esimest tüüpi diabeeti. Kuna I-tüüpi diabeeti põdeva inimese keha insuliini ei tooda, peab insuliini organismi süstima. I-tüüpi diabeeti ei ole tänase päeva
Jaan on väiksest peale teiste seast silma paistnud. Ta ema on öelnud, et Jaani lemmikmänguasjad väiksena ei olnud autod ega legoklotsid vaid hoopiski nukud. Oma olemuselt on Jaan alati olnud hooliv ning tema perekond ja tuttavad on talle väga tähtsad. Tätte arvab, et tohutu inimesearmastuse sai ta kaasa oma isalt. Ta ütleb küll, et seda ei ole tal nii palju kui oli isal, kes oli velsker ja armastas väga inimesi aidata, aga siiski on Tätte armastus inimeste vastu meeletu. Jaani ema, Maie Tätte, oli raamatupidaja. Jaani kasvatades oli ta karmikäeline. Soditud vihikulehe eest pidi poeg teinekord terve vihiku ümber kirjutama. Tätte meenutab neid seiku vaid hea sõnaga ja on selle üle õnnelik. Emalt sai Jaan kaasa teatriarmastuse. Just ema oli see, kellega koos Jaan teatris käis ning nakatus lauluhuvist. Ka Jaani ema on laulnud ning laulab siiamaani perekondlikel üritustel. Tätte ei ole alati tahtnud näitlejaks saada, noorena ei julgenud ta sellele mõelda. Näitlejaks
pärit Koeru lähedalt Kuusnast. Järva-Jaanist on pärit teadusemees ja õppejõud Ants Nurmekivi ja Harry Lemberg, kelle osa vabariigi vastupidavusalades on märkimisväärne. Vabariigi kiir- ja tõkkejooksu vanemtreener on mitmed aastad olnud türilane Leonhard Soom. Sportlastest on peale II maailmasõda vabariigi koondvõistkonda või kõrgemale jõudnud Totti Kasekamp, Andres ja Helen Püümann Lehtsest, Aleksander Tammeert, Aadu Krevald ja Aksel Laul Tapalt, Maie Tiigi, Kalev Martsepp, Gudrun Kaukver, Marika Raiski, Ann Hiiemaa, Jaan Põldmaa ja Victoria Kass Paidest, Laine Erik-Kallas Retlast, Sirkka-Liisa Kivine ja Kalev Maarand Säreverest, Rutti Luksepp, Anne Sookael-Mägi, Hilje Eerik, Pille Tõnissoo, Deivi Sadeiko-Jäärats, Tiina Beljaeva, Enrik Lang, Paavo Kivine, Hilje Uudemets, Indrek Vahtra, Gunnar Kirsipuu, Margus Pirksaar, Rait Männik ja Jaanus Suvi Türilt, Toomas Berendsen ja Madli Luur Amblast, Ants Nurmekivi Järva-
(Sinkkonen, 2001: 74 -76).Ka väikelapse eas on oluline lapse ja isa ühine tegevus. Ühiste mängude abil õpivad isa ja laps teineteist tundma ja samas õpetavad isad lapsele iseseisvust. Isad annavad võrreldes emadega mängudes lapsele rohkem vabadust ja võimaldavad ka rohkem seeläbi lapsel oma võimeid proovile panna. Isa tegevus kujundab lapses ka soorollidele omast käitumist. Isad kohtlevad poisse ja tüdrukuid erinevalt ja sellega kujundavad soolise eristamise välja juba enne kooli. Maie Tuulik väidab, et poisil toimub rolliline samastumine isaga 5 7 eluaastal, tüdrukul emaga 4 8 eluaastal. Samastumisele aitavad kaasa soojad ja südamlikud suhted vastassoost vanemaga. Mehelikkusele pannakse alus juba eelkoolieas. Viiendast eluaastast võiks pojaga tegelda rohkem isa, sest temalt õpib poeg iseseisvust, mehisust ja tasakaalukust. 5-aastane poiss tajub isa enda jaoks ideaalse mudelina, jäljendades teda juba teadlikult. Isa, kes käitub poja silme all mehele vääritult,
Aravete Keskkool UURIMUSTÖÖ Norra Kuningriik Juhendaja: Maie Paap Koostaja: Kirke Somelar 10.klass Aravete 2008 2 SISUKORD SISSEJUHATUS..................................................................................................................5 1.1 Üldandmed................................................................................................................................. 6 1.2 Geograafiline asend.......................................................................
Aravete Keskkool USA Uurimustöö Koostaja: Margus Mäe 10. klass Juhendaja: õp Maie Paap Aravete 2011 RIIGI ÜLDISELOOMUSTUS Üldandmed Pindala 9 629 091 km², rahvaarv 303824640 (2008/07) , pealinn Washington, pealinna elanike arv 303824640 (2008/07) , riigikeel inglise keel, rahaühik on USA dollar Geograafiline asend Ameerika Ühendriigid ehk Ühendriigid (ingl United States of America, USA) on riik, mille põhiosa paikneb Põhja-Ameerika mandri keskosas. Ta piirneb idas Atlandi ookeani ja läänes Vaikse ookeaniga
Ka lastele on väga tähtis tema ja isavaheline suhe. Ühiste mängude abil õpivad isa ja laps teineteist tundma ja samas õpetavad isad lapsele iseseisvust. Isad annavad võrreldes emadega mängudes lapsele rohkem vabadust ja võimaldavad ka rohkem seeläbi lapsel oma võimeid proovile panna. Isa tegevus kujundab lapses ka soorollidele omast käitumist. Isad kohtlevad poisse ja tüdrukuid erinevalt ja sellega kujundavad soolise eristamise välja juba enne kooli. Pedagoogikateadlane Maie Tuulik väidab, et poisil toimub rolliline samastumine isaga 5 – 7 eluaastal, tüdrukul emaga 4 – 8 eluaastal. Samastumisele aitavad kaasa soojad ja südamlikud suhted vastassoost vanemaga. Mehelikkusele pannakse alus juba eelkoolieas. Viiendast eluaastast võiks pojaga tegelda rohkem isa, sest temalt õpib poeg iseseisvust, mehisust ja tasakaalukust. 5-aastane poiss tajub isa enda jaoks ideaalse mudelina, jäljendades teda juba teadlikult
2.Kalmre, Eda 1995. See pikk lühike tee salmialbumist oraaklini. - Lipitud- lapitud. Tänapäeva folkloorist Toim. Mare Kõiva. Tartu: Eesti Keele Instituut, 161. 3.Kalmre, Eda 1999. Rahvusvaheline levik. Roos närtsib, marmor puruneb... Toim. Ants Haljamaa. Tallinn: Koolibri, 105. 4.Kalmre, Eda 2005. Laste- ja noortepärimus. Regivärsist netinaljadeni. Sissejuhatus rahvaluulesse. Toim. Mall Hiiemäe.Tallinn:Koolibri, 167. 5.Nahkur, Anne,Sokk, Maie 2001. Rahvaluulest. Sõna võlu Kirjanduse õpik 7.klass. Tallinn:Koolibri, 10. 6.Seljamaa, Elo-Hanna, 2012. Rahvaluulest folkloristikas, koolis ja ühiskonnas. Toim. Harro- Loit, Halliki, Tasa, Monika. Tartu: Kultuuriteooria tippkeskus, 71. 7. Valk, Ülo 2005. Mis on rahvaluule? Koost. Merili Metsvahi ja Ülo Valk. Tallinn: Koolibri, 911.
aastaid kirjeldati eesti keeles suhtlemises enese huvide eest kindlat seismist sõnade "enese maksmapanek" kaudu. Seitsmekümnendate keskel leidsid Eesti suhtlemispsühholoogia valdkonnaga tegelejad, et sõnad "enese maksmapanek" on liiga agressiivse kõlaga varjutades ära teise inimesega arvestamise printsiibi. Praeguseks on Eesti psühholoogide hulgas kinnistunud sõna "kehtestamine" (või enesekehtestamine), mille võttis teadaolevalt esimesena kasutusele Maie Kreegipuu. Kehtestamine tähendab enese huvide eest seismist ning samas arvestavat käitumist suhtlemispartneriga. Kehtestamine käitumisviisina tähendab seega teise inimese aksepteerimist enesega võrdse indiviidina. Idee sisu on see, et "mina olen oluline ja sina oled oluline". Kehtestamine kui käitumine toetub eneseväärikusele: eneseaustusele, sallivusele ja eneseusaldusele. Kehtestamine tähendab enesekindlat ja asjalikku enese huvide eest seismist
TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND Eraõiguse osakond Kristjan Joosep Jalakas KARISTUSÕIGUS ISLAMI ÕIGUSKULTUURIS Referaat Õppejõud Lektor Maie Ruus, PhD Lea Leppik Tartu 2019 Sisukord SISSEJUHATUS.........................................................................................................................3 1ISLAMI ÕIGUSE OLEMUS....................................................................................................4 1.1Islami õigussüsteem ja šariaat............................................................................................4 1.2Islami karistusõigus
Esimene maailmasõda (algselt Maailmasõda) oli esimene suurt osa maailma maadest kaasanud sõda, mis kestis 28. juulist 1914 11. novembrini 1918. Sõdivad riigid jagunesid Antandiks ja Keskriikideks. Üheski varasemas konfliktis ei osalenud nii palju sõdureid. Sõja lõppedes oli sellest saanud ohvrite arvult teine konflikt ajaloos (Taipingi ülestõusu järel). Rohkem ohvreid on olnud hiljem ainult Teises maailmasõjas. Euroopa riikide piirid muutusid sõjategevuse tagajärjel drastiliselt: purunes neli impeeriumi (Saksamaa, Austria-Ungari, Osmanite riik ja Venemaa). Nendes riikides valitsenud dünastiad (vastavalt Hohenzollernid, Habsburgid, Osmanid ja Romanovid) kaotasid võimu sõja jooksul või vahetult pärast seda. Esimene maailmasõda sai tuntuks kaevikusõjana, seda eelkõige Läänerindel. Üle 9 miljoni inimese langes lahingutes. Esimeses ilmasõjas kasutati esimest korda keemiarelvi, toimus esimene massiivne pommitamine lennukitelt ning toimusid ...
1632-34 Academia Gustavianas oli arvatavasti ametis vehklemismeister 1690 Academia Gustava-Carolina ajal kuulusid õppejõudude koosseisu tantsumeister ja vehklemismeister 1698 Tartu õuekohtu hoones sisustati saal ülikooli vehklemisharjutuste ja tantsutundide jaoks 1802 Taasavatud Tartu Ülikooli õppekavasse võeti ka ratsutamine, vehklemine, ujumine ja tants 1805 Kanepi pastor Johann Philippe von Roth lülitas Kanepi kihelkonnakoolis vabatundide programmi kehalised harjutused 1819 Võimlemise tõi Eestisse Tartu Ülikooli lektor Karl Eduard Raupach, kes koos professor Friedrich Georg Wilhelm Struvega moodustasid 40-50 osalejaga võimlemisrühmad 1820 Tallinnas asutati Eesti esimene teadaolev sportlik ühendus "Uljaste Purjetajate Ordu" 1821 Valmis Tartu Ülikooli uus maneez kivihoonena 1822 Rajati üliõpilaste supluspaik Emajõel 1829 J.J.F.Parroti juhtimisel vallutati Suure Ararati tipp, mida loetakse alpinismi alguseks Venemaal 1835 Esimese eestla...
Jaagupi ja Miina vahel tekib suhe V Andres tunneb oma tööst rõõmu. Algab kraavi kaevamine. ning Miina jääb last ootama. Jaagup läheb kroonusse ja Andres ajab ka VI On nelipühad. Eespere rahval on külalised. Toimus rammu Miina Vargamäelt minema. Andrse lapsed hakkasid juba midagi katsumine, mille võitis Vargamäe Andres Pearu sulase Kaarli ees. ilmaasjadest midagi taipama. VII Sõnnikuvedu Eespere talus. Maie (Mai) ja Kaarli vaheltekib suhe. XXX Jaagup lasti kroonust koju. Andres kauples Matu sulaseks. VIII Eesperte ja Tagapere talud on loodud nii, et kõik on kasulikum Hakkasid protsessid piiride pärast Vargamäel on rasked päevad. Mari Tagaperele. Vargamäe on nime saanud, sealt varastatud kuusemetsa järgi. saab Andrese käest peksa ja Indrek näeb seda pealt. Pearu topib IX On sügis ja saak juba salves. Pearu laenab Andresele rege
ARVESTUS T Küsimustele vastata kirjalikult. Salvetada faili kujul: Nimi.Perenimi_matrnumber_arvestus Saada emaili-le: [email protected] STUS TÖÖ a kirjalikult. atrnumber_arvestustöö.xlsx TTÜ TÖÖTAJATE KAHETASEMELINE VALIDEERIMINE Lehel TTÜ on ülikooli teaduskondade nimekiri ja tabel, kus igale tead kabinetinumbritega ja telefoninumbritega. Looge kahetasemeline valideerimine, kus kasutaja saab esimesena v vaid aktiivse teaduskonna töötajate vahel (Mis funktsiooni kasutate? kasutades tema kabinetinumber ja neljandasse samamoodi telefonin NB! Andke kõik õiged nimed ÜLESANDE TEINE OSA - ANDMETE IMPORTIMINE Variandinumbri arvutamiseks sisestage oma tudengikood töölehele M kõrvalt "Töötaja otsing". Otsige teie variandile vastavat õppetooli nim halva vormindusega. Kopeerige sealt tabelist välja vaid õppetooli töö Special->Values käsku, et saadud tulemused oleks tavalise vormindu vormindusega tabel kustutage. Tehke sama oma variandi...
Gottfried von Herderi (1744–1803) tegevusel, kes töötas aastatel 1764–1769 Riias pastorina. Pärast naasmist Saksamaale avaldas Herder kaheköitelise antoloogia "Volkslieder", mis muuhulgas sisaldas ka eesti rahvalaulude tõlkeid saksa keelde. Herder oli kirjavahetuses August Wilhelm Hupeli jt kohalikke olusid hästi tundva- te baltisaksa haritlastega. 2 Looduskujundite kasutamist baltisaksa haritlaste teostes vaatleb Maie Kalda artik- kel "Holtzi, Mannteuffeli ja Jannseni loomad" (2004: 31–43). 244 Kadri Tüür, Timo Maran poliitiline tähendus.3 Eestlaste loodussuhte manifesteerimise näiteks võib tuua katke Oskar Looritsa teose "Eesti rahvausundi maailmavaade" peatükist "Suhtumine looduselle". Nõndaviisi on kujunend soomesugu rahvaste usundi võib-olla kõige veetlevamaks jooneks just suur ja sügav l o o d u s t u n n e kuni harda ja
algus Johan Friedrich Masing 1820-1862 Paul Reinvald 1855-1871 Juhkam Kont 1872-1887 Jaan Mälson 1872-1887 Osvald Eglit 1921-1924 August Räpin 1924-1925 Johannes Kütt 1026-1946 Efstav Saare 1947 Ain Reinla 1948-1949 Laine Päll 1950 Richard Tõnspoeg 1951-1953 Ain Reinla 1953-1959 Lembit Vaino 1959-1986 Benno Malberg 1986-1988 Maie Kitsing 1988-1994 Annela Liivat 1994-1995 Uuno Kärema 1995-1997 Rein Lepik alates 1997.a. 12
Tartu Ülikool Õigusteaduskond Referaat Caenegem, R. C. van. ,,European law in the past and in the future" alusel Euroopa ühtsest õigussüsteemist Seminarijuhendaja: Maie Ruus Tartu 2012 Euroopa ühtsest õigussüsteemist Sissejuhatus Teoses ,,European Law in the Past and the Future: Unity and Diversity over Two Millennia" käsitleb Raoul Van Caenegem Euroopa õiguse arengut kahe aastatuhande jooksul. Ta arutleb, miks Euroopa õigus on olnud kord killustunum, kord ühtsem, ning heidab ajaloo abil pilgu ka tulevikku. Raoul van Caenegem on Belgia ajaloolane ja endine Ghenti Ülikooli professor. 1974.
Töö koostamisel on kasutatud ujumist kajastavat kirjandust. Enamus veega seotud mängudest on leitud erinevatest allikatest, samuti kogusin palju informatsiooni internetist. Lisaks sain ürituse lõppedes kõigilt osalejatelt tagasisidet. Tahan tänada praktilise töö läbiviimisel suureks abiks olnud gümnasiste: Birjo Rasmusseni, Kaisa Põldmat ja Kelly Seinpere. Suureks abiks oli Katariina Linde, kes jäädvustas kogu ürituse. Suured tänud ka Anneli Petrovile ja Maie Nõmmikule. Autasude eest tänan Villu Albertit. Lisaks tänan kõiki õpilasi, kes läbiviidavast üritusest osa võtsid. Samuti tänan oma juhendajat Mare Akelit. I UJUMISE AJALUGU, UJUMISSTIILID JA VEE MÕJU TERVISELE 1.1 Mis on ujumine? Ujumine on bioloogilise organismi kulgemine vees. Sportlikust aspektist vaadates on ujumine inimese edasiliikumine vees sellekohaste liigutuste abil. Eristatakse
(rahvallõ, kuningillõ, ilusillõ) 11. sõnade alguses esineb ts-. (tsiga, tsuskamma, tsirtsmä) 12. ainsuse sisseütlev lõpeb enamasti hõ, he peale, kusjuures sõna sisemine muutus enamasti kõvaks jääb. (ker`k kerkohõ, süä süämehe). Kus hõ, he sõna lõppu ei tule, seal on sisemine muutus ikka kõva (eluellu, kivikivvi). 13. mitmuse sisseütlevat palju üksinda ei kasutata, vaid öeldakse sõna sisse (põldõ sisse, maie sisse). 14. nimetava käände ainsus on ilma n-ta (läämitte lään, künnä mitte künnan, tee mitte teen). 15. nimetavas käändes pole kunagi kirjakeele b-t, vaid mitmed isesugused lõpud, kõige sagedamini s- täht. (tulõ, kirjutas, koolitas, eläs, sääd). 16. isikute, asjade lõpus mi, 3 ja enam silbilistel sõnadel mmi (meie lämmi, teemi, elämi, kirjutammi). 8 17
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Ettevõtluse osakond nimi EP 1 TÖÖTUS EESTIS Referaat Juhendaja: Pärnu 2011 SISSEJUHATUS Antud teema valikut põhjendatakse vajadusest uurida töötuse olukorda Eestis käesoleval aastal ning võrrelda tulemusi eelnevate aastatega. Kasutatakse andmeid, mida ei loeta nii täpseteks, et saaks ideaalse ülevaate tegelikule töötute arvule, kuna kasutatakse statistilisi andmeid. Uurimuse eesmärgiks on uurida tööpuuduse olemust, pakutavaid teenuseid töötutele, erinevaid tööpuuduse liike, statistilisi andmeid tööpuuduse ja töötute kohta ning tööpuudust noorte seas. Eesmärgiks on ka jõuda lõpuks järeldusele, et kui kriitiline on olukord tööpuudusega ning mis seda põhjustab. Uurimuseks vajalik informatsioon kogutakse enamasti eestimaistest, kui ka välismaistest artikklitest. Töös kasutatakse statistilisi andmeid, mis pärinevad kõik Statistikaam...
TALLINNA ÜLIKOOL Rakvere kolledz Õpetajakoolituse osakond AP 2 KÕ Maie Müürsepp VÕGOTSKI, ELKONINI JA PIAGET`I MÄNGU ARENGU TEOORIAD Referaat Juhendaja: Lehte Tuuling Rakvere 2009 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................3 1 DANIIL ELKONIN...............................................................................4 1.1. Elulugu.......................................................
Linoollõike kasutamine ekslibriste valmistamisel, juhendaja Merje Leemets - ekslibrise kavandi joonistamine, linoolile kandmine, linooli töötlemine linoolinugadega, trükkimine erinevate meetoditega, valmis töö viimistlemine ja raamimine (osales 9 inimest) Soojuurikatest pisiplastika, juhendajad Piret Smagar ja Hando Kuntro - vajaliku puitmaterjali valimine, selle töötlemine erinevate tööriistadega, alusele kinnitamine, viimistlemine (osales 12 inimest) Portree joonistamine, juhendaja Maie Lepik - portreekavandi joonistamine, söe ja söekummi kasutamine, söemaalis portree joonistamine, valmistöö viimistlemine ja raamimine (osales 14 inimest) Kokku osales õpitubades 43 inimest, mis oli oodatust väiksem. Hiljem selgus, et mõned täiskasvanud olid arvanud, et õpitoad on ainult lastele, ja vastupidi. Näitust külastas kuu aja jooksul vähemalt 600 inimest, sh (seal hulgas) kõikide Väike-Maarja Gümnaasiumi klasside õpilased
Tartu Ülikool Õigusteaduskond Madli Uutma XII tahvli seadused Allika analüüs Seminarijuhendaja: Maie Ruus Tartu 2012 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................................3 Allika kirjeldus...................................................................................................................4 Õigusallika liik ja selle tähtsus.......................................................................................4
Lauludes kajastub naise alistatus mehele. ,,Tooma laulus" tahab mees naisest lahti saada ja käsib minna mäelta mahla tooma, kuhu on ise kase alla haua kaevanud ja okstega katnud. Naine saab teda ootavast saatusest teada ja käib vanemailt küsimas, mis ta tegema peaks. Mõlemad vastavad Mine, mine, miniake, / mine mehe meelta mööda, /käi kaasa käsku mööda! Rahvalaulus ,,Mehetapja Mai" tapab naine oma mehe. Laulu sisuks on Maie põgenemine, kus ta palub abi kaselt, haavalt, kuuselt, lepalt, kaevult ja merelt. Keegi pole nõus teda aitama, ja nii Mai läks angerjaks mereje. Lauludes väljendub ka poja kui väärtusliku tööjõu eelistamine tütrele. Tarvastu rahva laulus ,,Tütar vette" läheb ema vastsündinud tütart uputama, sest esa käsk viia vesile, / veli laske laine'esse, kuna tütrest polnud maja pidamises kasu loota. Keskaegne suhtumine seksuaalsusesse oli kahene
Tegelikult, iidne Jaapani ravikunst - reiki kogub iga päevaga üha enam populaarsust ja seda üle kogu maailma. 16 Kasutatud allikad Raamatuallikad: 1. Airey, R., Houdret, J. Alternatiivravi käsiraamat. Tallinn: Varrak, 2004. 640 lk 2. David F. Vennells. Reiki algajaile. Tallinn: Ersen, 2003. 255 lk 3. Phylameana, l. D. Kõik reikist. Tallinn: Ersen, 2004. 280 lk Internetiallikad: 4. Jürna, Maie. Mis on reiki? [WWW] http://www.zone.ee/maiejurna/reiki.htm (12.01.2008) / Internetist 5. Loonet , Teelemari. Reiki õpetab iseennast aitama [WWW] http://www.postimees.ee/010807/esileht/olulised_teemad/tarbija24/tervis/274845.php (31.07.2007) / Internetist 6. Mäelt, Maili. Mis on reiki? [WWW] http://reikimeister.onepagefree.com/ (08.01.2008) / Internetist 7. Reiki.ee. Reiki [WWW] http://www.reiki.ee/ee/?Reiki (27.12.2007) / Internetis 8. Reikiselts.googlepages.com
Kasutatud kirjandus 1. Järvekülg, Arvi 1958. Jõevähk Eestis. Bioloogia ja töönduslik tähtsus 2. Laanetu, Nikolai 2004. Jõevähk elab vees ja meie südames, aga sureb meie tegudest www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/artikkel790_787.html 3. Ari Mannonen ja Tiit Paaver vähk ja vähikasvatus www.agri.ee/link.php? id=8403&filename=vahk_ja_vahikasvatus__6ppematerjal.pdf 4. Mati Martin, http://www.ut.ee/BGZH/Loomariik.html 5. Mati Martin, Maie Toom, Urmas Kokasaar 2002. Bioloogia põhikoolile II 11
Ettevõtte üldandmed Ettevõtte nimi AXBO Eesti OÜ Ettevõtte juriidiline vorm osaühing Ettevõtte tegevusala jae- ja hulgimüük Ettevõtte tegevuspiirkond Eesti Ettevõtte kontaktandmed(aadress) Vana-Viru 14 Telefonid ja faks 0123 4567 E-mail [email protected] Kontaktisik, tema telefon Maie Maasikas Juhatuse liikmed Peeter Rebane, Mihkel Raud, Kalle Kaalikas Omakapital 40 000 Omanikud, nende osa kapitalist 20 000, 10 000, 10 000 Äriideestik Toode: AXBO äratuskell Kliendid: vanusegrupp 25-45 aastat, aktiivsed internetikasutajad, innovaatilised, keskmise või kõrgema sissetulekuga ja inimesed, kelle elutempo on väga kiire ja tahavad võtta oma uneajast maksimumi ja hommikul puhanuna ärgata.
end ka tema ees süüdlasena, kuid mitte kauaks, sest Timusk lahkub peagi VIII - pärast Timuski lahkumist tuli 2 uut õppejõudu, venelane Slopašev, keda hakati kutsuma Mesikäpaks ja poolakas Voitinski - neist said lahutamatud sõbrad, vestlesid õhtuti Slopaševi toas, Voitinski lõi laulu lahti, sattus positele endast ja Slopaševist rääkima, rääkis oma naisest Least, kellega kunagi koos oli ja kes temast u 20 aastat noorem oli ja tema juurest ära läks - Indrekul polnud enam raha, Maie saatis ka vaid 5 rubla, Maurus aga nõudis raha, kirus, et Indreku raha naise käes oli, pani raamatusse kirja, sest selles sisaldus ainult tõde - Maurus tahtis siiski rohkem raha, päris ka isal pole, Indrek eitas, selgitas miks, ütles, et kui kannataks oodata suveni, siis läheks ta ise tööle ja teeniks, kuid direktor tahtis raha varem, tegi ettepaneku, et Indrek asuks Kopfschneideri asemele - Maurus õpetab Indrekut valetama enda kodus oleku kohta
Friedebert Tuglas ,,Väike Illimar" Illimar ärkas hommikul vara, kui päikesekiired talle silma paistma hakkasid. Illimar ei tõusnud veel üles vaid vaatas toas ringi. Ta vaatas truupi, millele algul küljelt paistev päikesevalgus joonistas kühmukesed ja lohukesed. Päike aga muudkui tõusis ja tõusis ning ühel hetkel olid päikesekiired valgustamas truupi otse. Nüüd nägi Illimar truubi erinevaid värvivarjundeid: sinist, roosakat ja tumedamat. Truupi oli lubjatud mitmeid kordi ning osaliselt oli lubi maha koorunud. Samas oli aga seda kohta uuesti lubjatud ning lupjamisrante oli veelgi rohkem näha. Illimar sai lasta oma kujutlusvõimel lennata, sellepärast kaunistasidki truupi vahel kodukünkad ja orud ning vahel hoopiski mets oma puude ja põõsastega. Illimar pööras külge ning nägi, et tema vanemad olid juba üles tõusnud. Illimari isa oli teinud enamuse toa sisustusest. Seda tegi ta siis, kui nad veel alatare juures elasid. Illimar mäletas selle...
Robert Paal ROOMA ÕIGUSAJALOO ERINEVAD PERIODISEERINGUD Referaat Juhendaja: Maie Ruus Tartu 2015 Sisukor 1.Sissejuhatus..............................................................................................................................3 2.Rooma õigus............................................................................................................................5 3.Rooma õigusajaloo erinevad periodiseeringud........................................................................8
Mõdriku 2012 SISUKORD Sissejuhatus Minu isiklik praktika eesmärk oli saada ülevaade ,,MTÜ Kirilill Puuetega Laste ja Noorte Toetajate Ühendusest". Asutuse olemusest, pakutavatest teenustest, ametitest ja asutuse klientidest. Tutvuda klientidega vestelda ja kui antakse võimalus, siis ka tegeleda asutuse klientidega. Ajalugu 1992 aastal asutati Rakvere Tugikoolkodu, mille eestvedajaks olid eraisikud Maie Sild, Ene Udevald, Lea Pilme. Aastal 2000 Rakvere Tugikoolkodu likvideeriti, asutuse uueks nimeks sai MTÜ Kirilill Puuetega Laste ja Noorte Toetajate Ühendus. Asutuse nimi: MTÜ Kirilill Puuetega Laste ja Noorte Toetajate Ühendus Evelin Teiva - kooli ja päevakeskuse juhataja, telefon 58 234 042 Asukoha aadress: Lille tn 8,Lääne-Virumaa, Rakvere 44311 Telefon: (+372) 32 45115 Meiliaadress: [email protected] Veebiaadress: http://www.kirilill.edicypages.com/ Seisuga 01.09
TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND Evert Alba XII tahvli seadus Allika analüüs Võrdlev õigussüsteemide ajalugu Õppejõud: Maie Ruus Tallinn 2011 Sissejuhatus Rooma ühiskonda on nimetatud õigusühiskonnaks tulenevalt sellest, et 451. - 450. a. sai valatud vana e tavaõigus uude vormi ius scriptum ( kirjalik vorm ). XII tahvli seadused on vanim nii mahukas ladinakeelse kirjasõna mälestis, millest on säilinud tänaseni üksikud fragmendid, kuid see pani aluse õiguse arengule, mis levis üle maailma. XII tahvli seadused olid au sees ja seda kummardati
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool Esmaabi Referaat aines: Rahvatervis Anneli Saar Aineõp. Maie Tamm Mõdriku 2009 SISSEJUHATUS ESMAABI PEAKS OSKAMA IGAÜKS ANDA Esmaabi saamise või teistele andmise vajadus võib tekkida igaühel. Mõne inimese elu kulgeb selliselt, et esmaabi andmise vajadus tekib üliharva, teiste inimeste elus esineb selliseid olukordi sageli. Hindamaks enda elus esmaabi andmise oskuste vajalikkust tuleb mõelda
TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND ERAÕIGUSE INSTITUUT PEREKONNA JA NAISE ÕIGUSLIK KÄSITLUS KORAANIS Referaat Juhendaja Lea Leppik Maie Ruus Tallinn 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS...........................................................................3 1.KORAAN.................................................................................4 2. PEREKONNA KÄSITLUS KORAANIS...........................................6 3. MOSLEMINAISE ÕIGUSLIK STAATUS KORAANIS.........................9 4. MOSLEMINAISE ÕIGUSLIK STAATUS TÄNAPÄEVAL....................13 KOKKUVÕTE......................
ning Jaapani Imperaatori tänuavaldus tema tegevuse eest õpetaja- ja tervendajana. Siiani pole registreeritud ühtegi juhtumit, mil Reikiga toimimisel oleks rikutud arstide põhiprintsiipi "ära tekita oma tegevusega kahju!" (Reiki : 2008). Kasutatud allikad 1. Airey, R., Houdret, J. Alternatiivravi käsiraamat. Tallinn: Varrak, 2004. 640 lk 2. David F. Vennells. Reiki algajaile. Tallinn: Ersen, 2003. 255 lk 3. Jürna, Maie. Mis on reiki? [WWW] http://www.zone.ee/maiejurna/reiki.htm (12.01.2008) / Internetis 4. Loonet , Teelemari. Reiki õpetab iseennast aitama [WWW] http://www.postimees.ee/010807/esileht/olulised_teemad/tarbija24/tervis/274845.php (31.07.2007) / Internetis 5. Mäelt, Maili. Mis on reiki? [WWW] http://reikimeister.onepagefree.com/ (08.01.2008) / Internetis 6. Phylameana, l. D. Kõik reikist. Tallinn: Ersen, 2004. 280 lk 7. Reiki.ee. Reiki [WWW] http://www.reiki.ee/ee/?Reiki (27.12
PÄRNU SÜTEVAKA HUMANITAARGÜMNAASIUM Piiblinimede populaarsus kolmekümnendatel ja tänapäeval Aastatöö Secunda aste Koostaja Emma Reinhold Juhendaja Gerli Laur Pärnu 2009 2 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................3 SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 4 1.1. Statistika...........................................................................................................................6 1.2 Ristimine........................................................................................................................... 7 2. NIMED ...........................................................................................
Läksid koos kuusiku alla. Blond. Helesinised silmad. / Sinna vahtimine oli veel hukutavam kui millalgi isakodus peegeldava veetünni äärel seismine. See oli nagu hea ja ühtlasi ka valus. Hea oli nagu kõhus ja valus südames või kusagil veel sügavamal ja kaugemal. Sai Millilt kaardi, allkirjaks M, kaardil oli Milli juuste lõhn. Sai vallakirjutaja, härra Lutsu abiliseks. / Teavitab, et läheb linna õppima. Aitab Maiet kirjade kirjutamisel Juhanile. Maie kissib teda pimedas kosjaviina mõju all. Annab raha, et Indrek saaks linna õppima minna. / ..ja kellelgi ei tulnud mõttesse, et tema veel kunagi siia kui oma eluasemele võiks tagasi tulla. 20. poeg Ants rässaka kehaga, hakkaja loomuga, leidliku vaimuga, ei vandunud kellelegi alla, rõõmsa meelega, isegi kõige halvemad silmapilgud ei pannud teda kuigi kauaks norutama. Ema käsku tahtis täita, aga ei täitnud, isa käsku täita ei tahtnud, aga täitis. Ei
muusikalistele põhimõistetele seletused: Aaria- saatega vokaalmuusika zanr. A cappella- esitamise viis, mille puhul instrumentaalsaade puudub Diatooniline helirida- helirida, mille kõik helid kuuluvad diatoonikasse. Diatoonilised heliread on näiteks kirikuheliread, loomulik mazoor ja loomulik minoor. Dissonants- kahe või enama heli kooskõla, mis tunnetuslikult mõjub pingestatuna, rahutuna. dodekafoonia- muusika kompositsioonimeetod, mille põhiliseks omaduseks on kaheteistkümne võrdtempereeritud häälestuses heli võrdne kasutamine. Folkloor- traditsioonilises tähenduses kõik lood ja laulud, ütlused ja salmid, mängud ja tantsud, eelarvamused ja kombed, mis on pärandunud eelmiselt põlvkonnalt kirjasõna vahenduseta. Homofoonia- ühe juhtiva meloodia kõlamine mitmehäälses muusikas Ilmalik muusika- mittesakraalne muusika. Ilmalik muusika levis kaua suulisel teel, sest vaimulikud kirjutasid kloostrites üles liturgilisi tekste ja laule. Improvisa...
TAMSALU GÜMNAASIUM AS TAMSALU KALOR UURIMISTÖÖ KOOSTAJA: ANDRES KASEKAMP 11. KLASS JUHENDAJA: MAIE NÕMMIK TAMSALU 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS................................................................................................ 4 1. AS TAMSALU KALOR.................................................................................... 6 1.1. AS-i TAMSALU KALOR LOOMINE, RAHASTAMINE JA TEGEVUSÜLESANDED..................................................................................6 1.2. TAMSALU KATLAMAJA....................
3)Vilde eurooplus Vilde eurooplus tähendas mitte ainult isiklikku kohalolu ja soovi leida eluõhtuks sobiv elupaik Euroopas, vaid ka kirjaniku loomingu jõudmist Euroopa keeltesse. 4)Eesti draama tõus ja August Kitzberg, tema elu ja looming (näidendid "Tuulte pöörises", "Libahunt", "Kauka jumal") August Kitzberg sündis Pärnumaal, Puldre talus. Sünniaeg oli 1855. Ta käis Niitsaadu koolis, kus tema vend Jaan oli õpetaja. Hiljem läks ta koos oma vennaga Pööglesse, Maie kooli elama. Kitzberg pidas mitu ametit: ta oli valla- ja kohtukirjutaja, "Postimehe" ärijuht, kirjutas ja lavastas näidendeid "Vanemuises", Viljandis pidas puhvetit ja oli ökonoom ning Lätis tegi ta kirjatööd vabrikutes. Ta oli kaks korda abielus. Esimesena abiellus 24-aastasena, kuid see lõppes kurvalt, sest naine pettis teda. Teises abielus oli üks poeg. Kitzberg elas koos oma teise naisega elu lõpuni. Aastal 1927 suri A. Kitzberg ja maeti Tartu Raadi kalmistule.
Andres pani Pearu sõnadega nii paika, et see ei julgenud enam uut tammi ehitada. Vana Andres üritas pojalt teada saada, kas ta peale kroonut Vargamäele tagasi tuleb või mitte. Otsest vastust ta oma küsimusele ei saanud. Indrekust ei olnud kindlasti Vargamäele tagasi tulijat, sest tema soovis linna edasi õppima minna. Ta käis isa käest selle jaoks laenu küsimas, kuid isa kinkis talle selle summa. Raha sai ta ka ühelt naiselt, kellel ta armastuskirju aitas kirjutada. Ta kasutas Maie aitamiseks kaarti, mille ta Millilt oli saanud. Kui Indrek valmistus ärasõiduks tuli ka ristiisa Hundipalu Tiit teda ära saatma. Mari muretses emalikult , kas pojal ikka süüa on ja riided kõlbavad. Andres viis venna rongijaama. Andrese enda ära saatmine oli palju rahvarohkem. Kohale toodi isegi sauna-Madis. Andres luges palveraamatut, näidates nii kui tähtis see sündmus tema jaoks oli. Kui ta poega ära saates taaskord küsis, kas poeg plaanib ka kodukohta tagasi tulla
(,,Mitu meeleavaldajat on vigastatud")) See, mis tüüpi protsessi kasuks teksti loojad otsustavad, sõltub ideoloogilistest taotlustest, kusjuures tehtav keeleline valik võib olla automaatne ja tavamõistuslik või teadlik propagandavõte. Kas agentsus (tegija) on ebaselge? Haakub eelmise alaküsimusega: tegijat, põhjuslikkust ja vastutust võidakse ideoloogilistel põhjustel varjata, nt kasutades lause alusena elutut tegelast. (Nt: Maie Kiiseli uuritud ,,prügidiskursusest": ,,Hoovi kerkib prügimägi." Selles lauses on vastutus omistatud elutule tegelasele prügile , mis koguneb ja kerkib mäena otsekui iseeneslikult, inimtegevusest sõltumatult.) Kas protsesse kujutatakse sellistena, nagu need tavaliselt on? (Nt: Fairclough (1989: 123) toob näiteks lause Briti ajakirjandusest: ,,Middlebarrow karjäärist tulnud
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
