Eetika ja moraal. Tartu Ülikooli eetikakeskus. Kättesaadav: http://www.eetika.ee/et/eetika/eetika-moraal, (külastatud 09.10.2014) 5. Moraal. Wikipedia. Kättesaadav: http://et.wikipedia.org/wiki/Moraal, (külastatud 12.10.2014) 6. Eetika. Wikipedia. Kättesaadav: http://et.wikipedia.org/wiki/Eetika, (külastatud 12.10.2014) 7. Eetikaveeb. Eetika ja moraal. Tartu Ülikooli eetikakeskus. Kättesaadav: http://www.eetika.ee/et/eetika/eetika-moraal, (külastatud 15.10.2014) 8. Maie Tuulik. „Eetika ja moraal“. Tallinn: Ilo, 2002.
10 pruugi meie riiki ega rahvast väärtustada. Mida vähem peetakse kodus oluliseks isamaalisust, seda rohkem peab kool kui riiklik institutsioon sellega tegelema. Meie tänaste kasvatuslike eesmärkide realiseerimisest ja aatelisusest sõltub noore põlvkonna suhtumine eesti kultuuri kas ta väärtustab ja arendab seda või hääbume nagu meie liivlastest sugulasrahvas (Eesti kool isamaalisuse kasvatajana Maie Kitsing). Kasvatusväärtuste ja kasvatustegevuse vastastikuse seose analüüs näitab, et et positiivseid tundeid väljendavad, lapsesõbralikud meetodid on seotud suurema osa kasvatusväärtustega. Huumori kasutamine kasvatuses korreleerub hedonistlike, sotsiaalsete, eetiliste, esteetiliste, vitaalsete, majanduslike ja ühiskondlike kasvatusväärtustega seega kõikide väärtusrühmadega peale intellektuaalsete ja
astromuusik, mis on need mõjutegurid, mis seesuguse erilisuseni viivad. Referaadi teises osas on välja toodud Urmas Sisaski looming ning töö lõppu on lisana pandud nimekiri, kuhu töö autor on püüdnud koondada enamiku Urmas Sisaski teoseid. 3 1. ELULUGU 1.1. Emaliin Urmas Sisaski ema Maie Sisask, neiupõlvenimega Orav ja hellitusnimega Mai, töötas noorena Salutaguse pärmivabrikus. Ta armastas väga laulda ning osales näiteringis, naisansamblis, laulukooris ja koos venna Jüriga koolis ka keelpilliansamblis, kus Maie mängis mandoliini ja Jüri mandoolat. Nende vanaisa Anton valdas hästi kandlemängu ning isa Alfred Orav olevat olnud suurepärane lõõtspillimängija, mis oli arvatavasti terava kuulmise ja hea mälu kõrval üheks
TALLINNA ÜLIKOOL Haridusteaduste instituut Õpetajaharidus ja kasvatusteadused Kutseõpetaja KAKPM-1 Maie Saareots Laste ja noorukite ala- ja ülekaalulisus, selle reguleerimise olulisus ja võimalused. Artikli analüüs Reeli Rutens, magistritöö 4-kuulise füsioteraapia programmi ja toitumise jälgimise mõju keha koostisele ning kehalise võimekuse näitajatele 8–9-aastastel ülekaalulistel lastel 2015 SISSEJUHATUS
Rästikud paarituvad harilikult maikuus. Pärast paaritumist otsib rästik endale suvekorteri, kus ta veedab suve. Augustikuus rästik poegib. Ta sünnitab juba elus pojad, keda on tavaliselt umbes kümme. Kui pojad sünnivad, on nad umbes 15-20 cm pikad. Suguküpseks saavad isasrästikud nelja-aastaselt, kui nad on juba 45 cm pikad. Emasrästikud saavad suguküpseks viieaastaselt, kui nad on umbes 55 cm pikad. Kasutatud kirjandus : 1. Bioloogia VII klassile. Mati Martin, Urmas Kokasaar, Maie Toom. Avita, 1997. 2. Eesti elusloodus. Rein Kuresoo, Hendrik Relve, Indrek Rohumets. Varrak, 2001. 3. ENEKE 3. Valgus, 1984. Interneti aadressid: http://www.loodus.ee/ee/0005/rastik.html http://sunsite.ee/loomad/Roomajad_VIPBER2.htm Ailen Kallaste
Kuressaare Ametikool Tehniliste erialade osakond Tisler Ojar Sepp T-2 Esimese maailmasõja relvastus Referaat Juhendaja: Maie Kahju Kuressaare 2009 Sisukord SISUKORD SISSEJUHATUS ESIMESE MAAILMASÕJA RELVASTUS KOKKUVÕTE KASUTATUD ALLIKAD Sissejuhatus Esimene maailmasõda (algselt Maailmasõda) oli esimene suurt osa maailma maadest kaasanud sõda, mis kestis 28. juulist 1914 11. novembrini 1918. Sõdivad riigid jagunesid Antandiks ja Keskriikideks Esimene maailmasõda (algselt Maailmasõda) oli esimene suurt osa maailma maadest kaasanud sõda, mis kestis 28. juulist 1914 11. novembrini 1918
tekstisiseselt või teksti lõpus. Analüüsitud artiklite puhul tsiteeritud pressiteateid või sündmustele kohaseid kommentaare, mis tulevad enamasti sobilikelt allikatest, mida võib lugeda pädevateks. Näiteks analüüsiti artiklit Saare maakonna edukaima transpordifirma Sarbussi (Kalmus, 2015) kohta, kus on lisatud ka Sarbussi omaniku Taavi Tuisu kommentaarid ning hinnangud enda firma tegevusele. Ka arvamuslugude puhul võis järeldada, et autorid on enda valdkonnas pädevad. Näiteks Maie Meius (2015), TÜ väärikate ülikooli eestvedaja Saare maakonnas, kirjutas artikli sellest, kuidas ka vanemas eas inimesed on õpihimulised. Tegemist on vastava ülikooli eestvedajaga ning võib öelda, et ka võrdlemisi pädeva inimesega selles teemas. II KATEGOORIA: TÖÖPROTSESSI TOIMETAMISE LÄBIPAISTVUS Tööprotsessi toimetamise läbipaistvuse uurimiseks proovisime saada toimetuse töökorralduse asjus ühendust ka peatoimetaja Gunnar Siineriga, aga kuna teda polnud
Lydia Koidula. Koidula,kodanikunimega Lydia Emilie Florentine Jannsen,pärast abiellumist Michelson,sai tänu oma isale hea hariduse.Koidula sündis Vändras ja esimesed kooliteadmised sai kodus isa Jannseni juhatusel.Kui poetess oli kuue aastane kolis perekond Pärnusse,kus koidula 1861.a lõpetas Pärnu Saksa Kõrgema Tütarlastekooli.1863.a kolis pere Tartusse,kus Lydia sooritas Tartu ülikooli juures koduõpetaja eksami.Juba kooliajal Pärnus asus Lydia isa abilisena tööle Pärnu Postimehe juures,saades niiviisi esimeseks eesti naisakirjanikuks.Selles ajalehes avaldas ta ka oma esimesed ilukirjanduslikud tööd. Koidula kui luuletaja kuulsus lõi särama 1 üldlaulupeol,kus ühendkoor laulis tema sõnadele loodud laulu-"Sind surmani" ja "Mu isamaa on minu arm".Luuletaja ise kaunis,suursugune,ebatavalise soengu- sööbis ka isikuna inimeste mällu. Laulupidu tekitas eestlastes tunde,otsekui kuulukski Koidula tervenisti kõigile,olekski määratud luulele ja ...
Aravete Keskkool BELGIA Uurimustöö Koostaja: Kaari Tamtik 10. klass Juhendaja: õp Maie Paap Aravete 2008 1 Riigi üldiseloomustus............................................................................................................3 0.1 Riigi üldandmed................................................................................................................3 0.2 Geograafiline asend...........................................................................................................4 0
Maie ja Valdur TURG JA KONKURENTSILIIGID Uurimistöö Õppeaines: Mikro- ja makroökonoomika ….teaduskond Õpperühm: Juhendaja: Esitamiskuupäev:……………. Üliõpilase allkiri:…………….. Õppejõu allkiri: ……………… Tallinn 2015 KONKURENTS Konkurents on võitlus klientide pärast, mida peavad kõik samu vajadusi rahuldavad ettevõtted. Konkurents ettevõtete vahel muutub üha teravamaks ja seda põhjustavad eelkõige ettevõtete arvu suurenemine, tootehindade üleüldine alanemine ning tarbijate ja ettevõtjate targemaks muutumine. Konkurents majanduses on müüjate (tootjate) võitlus ostjate pärast. Konkurents on majandustegevuses osalejate püüdlemine sama eesmärgi poole olukorras, kus ühe edu tähendab teise ebaedu. Ettevõtte konkureerimise viisid sõltuvad turu st...
käisime Viljandis , Võrtsjärve ääres , Otepääl ja Põlvas . 5. Rindlause osalaused üksteisest , kui nende vahel ei ole sidesõnu ja , ning , ega , või Sina küsid , mina vastan . 6. Põimlause osalaused üksteisest : Juba see , et mees automarke ei teadnud , tundus kummalisena . 7. Otsekõne väitlause talle järgnevast saatelausest . ''Mart on päris kõvasti imelik , '' oli Maie arvamus . 8. Kiilud , s.h ( sealhulgas ) üte ja hüüund . See poiss , räägitakse , on väga andekas . Teil , Jüri ja Mari , tuleb täna kahekesi midagi tegema hakata . Oh häda , liha kõrbes ära ! 9. verbita (tegusõnata ) lauseühend . Ukse taga seisis väike poiss , vihik käes . Naine , pikk sopane seelik seljas , nägi üsna räsitud välja .
Kuid see kitiinainest kest ei veni ning seepärast peavad lülijalgsed oma kasvamise ajal mitu korda kestuma. Peale kestumist on kest mõnda aega pehme, nii et loom saab kasvada. Lülijalgsete keha jaguneb tavaliselt kolmeks osaks - peaks, rindmikuks ja tagakehaks. Mõnedel lülijalgsetel on pea ja rindmik liitunud pearindmikuks. Jäsemed on lülijalgsetel samuti lülilised. 7 Kasutatud kirjandus 1. Mati Martin, Maie Toom, Urmas Kokassaar ,,Bioloogia põhikoolike II" AVITA 2002 2. Steve Pollock, Belitha Press ,,Loomade elu" Koolibri 1994 3. http://www.zbi.ee/satikad/ 4. http://et.wikipedia.org/wiki/Kategooria:L%C3%BClijal 8 Lisa 1 Joonis 1. Ämblik Joonis 2. Skorpion 9 Joonis 3. Jõevähk Joonis 4. Kakand kaitseasendis Joonis 5. Rohutirts 10
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool ST12 KÕ1 KASVATUSEMEETODID JA ABINÕUD Õpimapp Õppejõud: MÕDRIKU 2013 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS.............................................................................................. 3 1.Kavatusmeetodid...................................................................................... 4 1.1Vabakasvatus...................................................................................... 4 1.2Mittesekkuv kasvatus..........................................................................5 1.3Autoriteedi- põhine kasvatus...............................................................5 1.4Autoritaarne kasvatus............................................................
Jõhvi Gümnaasium Kerdu-Katty Pärss 11.c Jõhvi Gümnaasiumi noorte suhe narkootikumidega Õpilasuurimus Juhendaja: Maie Marks Jõhvi 2017 Annotatsioon Jõhvi Gümnaasium Töö pealkiri: Jõhvi Gümnaasiumi noorte suhe narkootikumidega Töö kaitsmise kuu ja Lehekülgede arv töös: 23 lk, millest teksti: 14lk, aasta: tabeleid: 5tk, lisasid: 7 tk, Märts 2017 jooniseid: 2tk kasutatud allikaid: 13 tk Referaat Õpilaste huvi narkootikumide vastu sõltub suuresti nende sõpradest ja keskkonnast kus nad
Koostaja andmed vormistatakse kõigile väljasaadetavatele ametikirjadele, kui allkirjastaja ja kirja koostaja on erinevaid isikuid. Kirjal võib olla mitu koostajat. Koostajat ei pea märkima, kui kirja ja kavandi ettevalmistanud isiku kontaktandmed on olemas kirja tekstis. Koosataja andmed esitatakse järjekorras: Ees- ja perekonnanimi, telefoninumber, e-posti aadress. Näide: Maie Maasikas 768 8787 E-post: [email protected] Kui kirja kavandi ettevalmistamisel on osalenud mitu koostajat, võib iga koostaja andmeid täiendada tema poolt ettevalmistatud sisulist valdkonda iseloomustava märksõnaga. Näide : Kalle Kaalikas (juriidilised küsimused) 6565 7676, [email protected] Kuuno Kuusik (finantsküsimused) 565 7576, [email protected] Asukoht: alati kontaktandmete välja kohal vasakul, kuid võib ka ruumipuudusel paremal pool. 9
Liivi sõda. Koostaja: Käti Peedumäe. Juhendaja: Maie Kahju. Klass: Majutusteenindus 13. Kuressaare Ametikool 2007. 1 Sissejuhatus. Liivi sõda on koondnimetus tähistamaks neid Vana-Liivimaa aladel aastatel 15581583 aset leidnud relvakonflikte, mille üheks osapooleks oli Vana-Liivimaale sissetunginud Venemaa ning teiseks algul tema vastu sõdinud Liivimaa orduriik, Riia peapiiskopkond,
Abja Gümnaasium Anni Saharov 12. B klass VASSILI KANDINSKY Referaat Juhendaja: Maie Kreevs Abja- Paluoja 2013 Sissejuhatus Referaat on Saksamaal elanud Vene maalikunstniku, graafiku ja kunstiteoreetiku Vassili Vassiljevits Kandinsky elust, õpingutest ning loomingust. Kandinsky oli üks esimesi abstraktsioniste ja abstraktsionismi teoreetikuid, seepärast ma otsustasingi temast teha referaadi. Referaati tehes sain teada palju uut tema kohta. Materjali maalikunstniku kohta sain ma nii internetist kui ka raamatutest. Vassili Vassiljevits Kandinsky Kandinsky elust
absurdsust. Romaan peegeldab siiski veendumust, et mõlemal pool piiri leidub tundlikke hingi, kes otsivad üksteist, kuid nende teel tuleb ette enese ja teiste loodud takistusi. 3 3. TEOSE PÕHISÜNDMUSED, TEGELASED Teose alguses esitletakse oma saatusega rahulolevaid tegelasi. Peategelane Taavi Valk on kohanenud, heal järjel insener, tema isa Arnold aga kannab oma kodumaa kaotuse hirmusid endaga kaasas. Arnold on oma tütre Maie tütrega Piaga kodus, ent ootamatult hakkab tööle sireen, mis väljendab ohtu ning tuleb evakueerida. Paanikas Arnold põgeneb tütretütrega keldrisse varju. Arnoldile meenuvad seigad sõja-ajast, mil ta oli kaotanud oma parima sõbra. Mõne aja pärast sireen lakkab ning trepist üles minnes ootab ukse taga Arnoldi poeg Taavi. Taavi vaid naerab nende üle, sest ei mõista isa hirmu sõjasündmuste ees. Olukord laabub õnnelikult, sest sireeni käivitumine oli eksitus.
2001. Sotsiaalpedagoogilised probleemid üldhariduskoolis. Tartu: Laste ja noorukite riiklik terviseprogramm Tegevus. Tugevus (1). Me saame palju teha selleks, et meie lastest ei saaks sõltlased. 2003. Tallinn: Sotsiaalministeerium Tegevus. Tugevus (2). Ma tahan oma last narkootikumide eest kaitsta. 2003. Tallinn: Sotsiaalministeerium Kariis, Tarmo, Elmar Nurmela. 1998. Vanemate ja kasvatajate osa. Uimastid - probleemid, ennetamine. Tallinn: Politseiamet, 34-35 Alas, Maie. 1998. Preventsioon koolis. Uimastid - probleemid, ennetamine. Tallinn: Politseiamet, 35-37 Alas, Maie. 2000. Uimastipreventsioon koolis : metoodiline materjal õpetajatele. Tallinn: Eesti Uimastipreventsiooni Sihtasutus Eik, E. 1997. Meelemürkide tarvitamise psühholoogiline taust. Alkohol, uimastid. Probleemid ja nende ennetamine. Loengute kogumik. Üleriigiline alkoholi- ja uimastipreventsiooni programm. Tallinn: Eesti Psühhiaatrite Selts Wikipedia, http://et.wikipedia
Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool Enesekehtestamine Referaat Õppejõud: 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS Valisin referaadi teemaks enesekehtestamine. Kuna arvan, et selle teema põhjalik uurimine annab mulle tulevikus suured eelised. Varem oli mul enda kehtestamisega probleeme, kuid praegu oskan juba ennast maksma panna ja avaldada enda arvamust, seda ainult teatud situatsioonides. Suheldes võõraste inimestega olen siiski väga häbelik ning enesekehtestamisest ei tule mitte midagi välja. Samuti ei oska ma võõraste juures olekul ennast piisavalt hästi väljendada ning võõrastega vabalt suhtlemine tundub utoopiline. Valitud erialal ei ole tagasihoidlikkus just voorus vaid pigem takistv faktor. Tulevase juhiabina pean oskama ennast kehtestada ning väljendada. Enesekehtestajana pean oskama öelda ka ei. Enesekehtestamine on kunst saada oma tahtmi...
rühmitusest. Siuru rühmituse teeneks peetakse seda, et nad muutsid kirjanduse populaarseks ja tõmbasid sellele üldsuse tähelepanu. 8 Kasutatud kirjandus 1) 1995, Eesti Entsüklopeedia. Tallinn: Eesti Ensüklopeediakirjastus 2) http://et.wikipedia.org/wiki 3) http://www.kirmus.ee/erni/autor 4) http://www.hot.ee/elmakunnapas/visnalugu.htm 5) Anne Nahkur ja Maie Sokk, 2003, ,,Sõna lugu" kirjanduse õpik 9. klass. Tallinn: Koolibri 9
mehega. Koondlause korduvad liikmed omavahel. nt. Oma Lõuna-Eesti reisil käisime Viljandis, Võrtsjärve ääres, Otepääl ja Põlvas. Rindlause osalaused üksteisest. nt. Sina küsid, mina vastan. Põimlause osalaused üksteisest. nt. Juba see, et mees aadressi ei teadnud, tundus kummalisena. Otsekõne väitlause talle järgnevast saatelausest. nt. "Mart on natuke imelik poiss," oli Maie arvamus. Kiilud, sh üte ja hüüund. nt. See poiss, räägitakse, on väga andekas. NB! Esiletõstvalt toonitamata palun jääb komadeta. nt. Tule palun kohe siia! NB! Hüüdsõna, millele ei lange tunderõhku, ei eraldata komadega. nt. Oh seda Ainot küll! Osa lauselühendeid. nt. Verbita lühendid: Ukse taga seisis väike poiss, seenekorv käes. nt. Järeltäiendiks olevad lühendid: Vili, osalt rõukudesse pandud, osalt koristamata,
Kuressaare Ametikool Toitlustuse õppesuund Toitlustusteenindus Eliisa Annusver, Aigar Veevo TÄHTPÄEVADE AASTARING Uurimustöö Juhendaja: Õpetaja Maie Kahju Kuressaare 2009 2 Sisukord: Kasutatud kirjandus : Vikipedia, ... 3 AASTA JAOTUS. · Rahvapäraselt käsitatakse aastat kui ajaringi, mis otsekui algaks ja lõpeks ning algaks ja lõpeks uuesti. · Päikesekalendri aasta jagunemise kaheks võrdseks pooleks määravad suvine ja talvine pööripäev. Nende ajatähiste sisu keskendub eestlaste jaanipäevale (24. juuni) ja jõuluajani (21. detsembrist 6. jaanuarini).
Jõhvi Gümnaasium Must auk Referaat Koostas: Aleksei Stempen Juhendas: Õp. Maie Kallik Aasta 2010 Must auk. Must auk on iseenda raskuse mõjul kokkuvarisenud täht või täheparv, mis ei kiirga valgust ega raadiolaineid. Kui rõhk tähe sisemuses ei ole võimeline peale tuumkütuse lõppemist tasakaalu hoidma, langeb täht kokku (kollabeerub). Must auk on raskusjõu poolt kõveraks keeratud lõks maailmaruumis, kus isegi valgus ei suuda väljuda. Et Päike muutuks mustaks auguks,
Silma funktsioonid ja silmahaigused. Maie Oppar Eripeda II kursus AÜ 13.03.2011 ISESEISEV TÖÖ 1. Silm on meeleelund, mille abil saame kujutise ümbritsevast maailmast. Nägemise abil saame ligikaudu 90% meeltega vastu võetavast informatsioonist. Mingi eseme vaatamine mõlema silmaga korraga annab sellest ruumilise kujutise. Samuti
aktsepteeritud väljendused. ( John Wolpe ja Arnold Lazarus, 1966) Selline definatsioon on sisuliselt üsnagi manipuleeriva iseloomuga ja iseloomustab hästi kogu senist arusaama ehk teisisõnu, kui oled lõvikarjas, siis pead jahtima nendega sama moodi. Enesekehtestamine kunst saada oma tahtmist nii, et ka teised oma tahtmist saavad ja rohkem ja paremini kuii nad ilma sinuta oleksid saanud mõlemal on lõpuks hea olla. ( Maie Kreegipuu, 2003). Enesekehtestamine õpetab meile, kuidas väljendada oma tundeid, mõtteid ja soove ning seista teiste õigusi rikkumata oma õiguste eest. Enesekehtestamine on omandatav oskus, mitte iseloomujoon, mis ühele on kaasantud ja teisele mitte. Nagu agressiivsus ja passiivsus, on ka enesekehtestamine õpitavad sotsiaalse käitumise stiil. Mitte keegi ei kehtesta end vahetpidamata. Ühel hetkel olete passiivne kehtestaja ja teine hetk passiivne kehtestaja. 21
Jrk Eesnimi Perekonnanimi Eriala Jrk Eesnimi Perekonnanimi Eriala nr nr 1. Kalle Kask Disain 1. Kalle Kask Disain 2. Malle Kadakas Ärijuhtimine 2. Triinu Pihlakas Disain 3. Jüri Toomingas Infotehnoloogia 3. Maie Mänd Infotehnoloogia 4. Triinu Pihlakas Disain 4. Jüri Toomingas Infotehnoloogia 5. Juhan Tamm Ärijuhtimine 5. Malle Kadakas Ärijuhtimine 6. Anne Lepp Ärijuhtimine 6. Anne Lepp Ärijuhtimine 7. Maie Mänd Infotehnoloogia 7
parandada ökoloogiat ja tarbida vähem kodukeemiat. Peamine infokanal asjatundliku allergia-alase teabe saamiseks on olnud ajakirjandus (24%), mis näitab allergialiidu teatel perearstide suhteliselt nõrka tööd teadlikkuse tõstmiseks (perearstide ja pereõdede osakaal allergia-alase info allikana 17%). Kõige sagedasemate infokanalitena järgnesid tuttavad ja sõbrad, erialaarst ning internet. Allergialiidu juhataja, nahaarst dr Maie Jürisson ütles uuringu tulemusi kommenteerides, et allergoloogidele on probleemne olukord juba mõnda aega teada, ent küsimus on eelkõige riigi tervishoiupoliitika lünkades. "Allergolooge jääb Eestis üha vähemaks ja juurdekasvu ei ole riigi poolt ette nähtud, seetõttu on ka spetsiifiliste allergia-alaste küsimuste lahendamine, sh ennetustöö ja ravivõimaluste kättesaadavuse temaatika tõusmas järjest teravamalt päevakorda," märkis Jürisson
ENNOSAARE AIN Elisabeth Aspe Pärnu linnast 2 versta õhtupoole seisab Sauga jõe ääres Sauga mõis ja tema ümber laialine Sauga vald. Mõis oli lihtne kiviehitis, seisab ilusal kohal kõrgel jõekaldal, kesk väikest puiestikku ja viljapuuaedu. paar versta jõge üles minnes seisid esimesed valla talud teine teisel pool jõe kallast. Ühe nimi, mis mõisa poolt tulles paremalt kätt jäi oli Ennosaare ja teisel pool oli pajusaare talu. Lisad Enno ja Paju o saadud esiisade kaudu. Talud mõlemad olid pealtnäha kehvavõitu nagu enamasti sel ajal kõik hoonedki õlgkatusega, suitsunud, ilma korstnata ja paar väikest akent. Paremal pool jõe kallast Ennosaare talus oli peremeheks Ain Enno, Peedi poeg ta oli suurt kasvu ja tugevate laiade õlgadega mees ning alles noorepärane 35-40 aasta vanune. Oma peremehe seisuse kõrval pidas ta peremeheseisuse kõrval ka mõisa kupja ametit. Aga kümn...
erinevad vaimse tervise häired ja mõjutada kõikide vaimse tervise häirete kulgu. Hlaveneda võib üleüldiselt elukvaliteet.Kriisist tervena väla tulnud inimesel on kogemus toime tulla järgmiste elumuutustega ning tal on kaasas teadmine, et ükskõik, mis ka ei juhtuks, ta saab hakkama. Kasutatud kirjandus: Elenurm, T., Kasmel, A., Kidron,A., Rüütel, E. Jt. 1997. Stressi teejuht:kuidas saada lahti liigsest pingest? Tallinn: Tallinna Raamatutrükikoda Ilumets, Maie. Kriis perekonnas Raudla, Ene. Kuidas toetada last, kui pered on kriis?
erinevad vaimse tervise häired ja mõjutada kõikide vaimse tervise häirete kulgu. Hlaveneda võib üleüldiselt elukvaliteet.Kriisist tervena väla tulnud inimesel on kogemus toime tulla järgmiste elumuutustega ning tal on kaasas teadmine, et ükskõik, mis ka ei juhtuks, ta saab hakkama. Kasutatud kirjandus: Elenurm, T., Kasmel, A., Kidron,A., Rüütel, E. Jt. 1997. Stressi teejuht:kuidas saada lahti liigsest pingest? Tallinn: Tallinna Raamatutrükikoda Ilumets, Maie. Kriis perekonnas Raudla, Ene. Kuidas toetada last, kui pered on kriis?
erinevad vaimse tervise häired ja mõjutada kõikide vaimse tervise häirete kulgu. Hlaveneda võib üleüldiselt elukvaliteet.Kriisist tervena väla tulnud inimesel on kogemus toime tulla järgmiste elumuutustega ning tal on kaasas teadmine, et ükskõik, mis ka ei juhtuks, ta saab hakkama. Kasutatud kirjandus Elenurm, T., Kasmel, A., Kidron,A., Rüütel, E. Jt. 1997. Stressi teejuht:kuidas saada lahti liigsest pingest? Tallinn: Tallinna Raamatutrükikoda Ilumets, Maie. Kriis perekonnas Raudla, Ene. Kuidas toetada last, kui pered on kriis?
käitumine ja hingeelu · jutustamislaad on rahulik, seda ka siis, kui tegevus on pingeline. Stiil võib olla lüüriline, jutustav, humoristlik või satiiriline Kirjandus "Eesti kirjanduslugu" 2001. Tallinn: Koolibri. Lk 275-289. Riismaa, Pille, Astrid Rätsep, Tiina Õunapuu 2002. "Eelmise sajandi eesti kirjandus". Künnimees. Lk 87-99. Hennoste, Märt 1997. "Väike eesti kirjanduslugu". Tallinn: Koolibri. Lk 225-234. Kalda, Maie 2002. "Tuglasest Ristikivini". Eesti proosa 1906-1940. Tallinn: Koolibri. Lk 38-64. "Eesti kirjanduse biograafiline leksikon" 1975. Toim E. Nirk ja E. Sõgel. Tallinn: Eesti Raamat. Lk391-395. Elukäik Anton Hansen sündis Järvamaal Albu vallas. Ta õppis omal käel lugema ja läks 8- aastaselt kooli. Esimesed teadmised omandas Sääsküla, hiljem õppis Väike-Maarja kihelkonnakoolis.Luuetaja Jakob tammas ta ka ise luuletuste kirjutamist. Kui ta lõpetas
hinnatakse kõrgelt nende maksast saadavat rasva, mida kasutatakse ravimina ja määrdeainena. (Loomade elu, 4 köide) 7 6. Kasutatud kirjandus: · Loomade elu, 4 köide, kalad V. A. Abakumov, A. P. Andrijasev, V. V. Barsukov. · Eesti Entsüklopeedia 5 M. Aasmäe, T. Illipe, M. Kraav. · Bioloogia põhikoolile I - Mati Martin, Maie Toom, Urmas Kokassaar 8
a, mil realismi kõrvale ilmus uusromantiline laad. 1908.a ilmus novellikogu "Kahekesi", mille tähtsamad novellid on "Suveöö armastus" ja "Toome helbed", kus impressionistlikus laadis räägitakse tütarlapse elamustest. Novell "Jumala saar" on kunstiuuenduslik. Elu on vangistus, inimene võitleb erinevate jõududega, võitlus on hes ja kurja vahel. Siin on kolm tegelast: vanu jumalaid kummardav Esä, tema lapselaps Margus, kes on traagiline kuju ning Marguse armastate Maie, kes juhuslikult sattub ohvrisurma. Tegelastest võimsam on maastik. Põlistammedega Jumala saar asub soo keskel. Kõik pildid on unenäolised, sisemonoloogid ja dialoogid katkendlikud. 1913.a ilmus novellikogu "Õhtu taevas". Seal ilmusid eelmise kogu parimad novellid ja uued impressionistlikud tööd. 1914-1925 on kirjaniku loomingu kõrgaeg. Siis ilmus romaan "Felix Ormusson", mis oli kirjutatud vastukaaluks realistlikule romaanile.
Kuressaare Ametikool Kunstiline kujundamine (KKP-12) Andra Suuster KURESSAARE PIISKOPLINNUS Uurimus Juhendaja: Maie Kahju Kuressaare 2009 Kuressaare piiskopilinnus on linnus, mis asub Saare maakonnas Kuressaare linna merepoolses servas. Mõningad uurijad on oletanud, et praeguse kivilinnuse asemel võis varem leiduda juba 11. sajandil ehitatud puidust kindlusrajatis. Mingeid kindlaid tõendeid selle olemasolu kinnituseks aga ei ole õnnestunud leida. Tänapäevani säilinud kivilinnuse ehitusloo kohta on liikvel põhiliselt kaks, suuresti vastakat teooriat. Enamik arhitektuuriajaloolasi lähtub 20
Sisukord Sisukord................................................................................................................................................ 1 Sissejuhatus...........................................................................................................................................3 TAIMED..............................................................................................................................................4 MITTESUGULINE PALJUNEMINE..............................................................................................6 SUGULINE PALJUNEMINE..........................................................................................................7 ÕISIKUD.............................................................................................................................................. 8 LISAD............................................................................
Ülikooli ajaloost. Töö jaguneb kaheks peatükiks, mis omakorda jagunevad alapeatükkideks. Esimeses peatükis käsitletakse Tartu ajalugu. Esimene peatükk jaguneb viieks alapeatükiks, milles käsitletakse Tartu ajalugu erinevatel perioodidel. Teises peatükis käsitletakse Tartu Ülikooli ajalugu. Teine peatükk jaguneb viieks alapeatükiks, milles käsitletakse ülikooli ajalugu erinevatel perioodidel. Töö koostamisel on kasutatud peamiselt Maie Salupere raamatut ,,Tuhandeaastane Tartu: Nooruse ja heade mõtete linn". 3 1. Tartu linn Tartu näol on tegu Baltikumi vanima ja ühe vanima linnaga Euroopa põhja- ja kirderegioonis. Tartu linna esmamainiti 1030. aastal vene kroonikas, mil Kiievi suurvürst Jaroslav Tark asutas Jurjevi (Tartu) linna. (Salupere 2004:9) 1.1Keskaeg 13
Kui andestad, siis andestatakse ka sulle ja hoopis palju parem ja kergem on elada. Iseendaga edasi minna,uueneda. Heiti Talvik on eesti kirjanduses tähtis veel selle poolest, et tegeles tõlketöödega. Ta tõlkis Puskinit, Bloki ja Issakovskit. Tema looming jääb alatiseks eesti kirjanduse ajalukku. 10 KASUTATUD KIRJANDUS Eelmäe, August, Luule Epner, Mati Hint, Olev Jõgi, Ants Järv, Meelik Kahu, Maie Kalda, Sirje Kiin, Reet Krusten, Oskar Kruus, Pärt Lias, Toomas Liiv, Maire Liivamets, Karl Muru, Mart Mäger, Silvia Nagelman, Martin Neithal, Endel Nirk, Sirje Olesk, Mart Orav, Ralf Parve, Harald Peep, Kajar Pruul, Asta Põldmäe, Rudolf Põldmäe, Ello Säärits, Ele Süvalep, Lehte Tavel, Eerik Teder, Ülo Tonts, Elem Treier, Udo Uibo, Aarne Vinkel, Väike Eesti kirjanike leksikon. Tallinn 1998. Internetiallikad: http://kultuur.elu.ee/ke478_talvik.htm (25.11.2005) http://www.miksike
Thea Kaljur 2-7 aastaste laste arengu jälgimine ja analüüs Praktika 2 Juhendaja: Maie Joaveski Sisukord Praktika sisu............................................................................................................................3 Lasteaia kord........................................................................................................................3-4 2-4 aastased lapsed...............................................................................................................4-5
H. Leberechti ,,Valgus Koordis" sotsialistliku realismi tähtteosena Ettekande eesmärk on käsitleda H. Leberechti jutustust ,,Valgus Koordis" eelkõige erinevate sotsialistliku realismi käsitluste valguses, keskendudes seejuures olulisematele tegelaskujudele ning konfliktidele. Oma ettekandes olen paljuski tuginenud Luule Epneri käsitlusele ,,Proosa ja draama kodumaal: stalinismi kammitsas", mis ilmus 2001. a ,,Eesti kirjandusloos" ning Veiko Märka artiklile ,,Kala hakkas mädanema südamest (sotsialistlikust realismist ENSV kirjanduses 1945-53)", mis ilmus 1998. aasta Vikerkaares. Kõigepealt tuleks avada sotsialistliku realismi mõiste. Sotsialistlik realism oli nõukogude ilukirjanduse ja kirjandusliku arvustuse põhimeetodiks. Meetod nõudis kunstnikult võltsimatut ajaloolis-konkreetset tõelisuse kujutamist selle revolutsioonilises arengus. Ühtlasi pidi kunstiteos kujundama ja kasvatama töötavat rahvast ideeliselt ümber...
kaotuse puhul on tavaliselt vanaisa see, kes mingid isarollid, näiteks isafiguur ja eeskujuks olemise enda kanda võtab. Aga see ei ole ka reegel. On väga hea, kui keegimingil määral pere kaotanud liikme kohustused üle võtab, aga kuna iga inimene on erinev, siis sellest tulenevalt ei pruugi igaüks nii mõelda ja mõni võib eelistada üksi hakkama saamist. Üksikvanemana hakkamasaamise plusssid ja miinused Küsitlevaks isikuks valisin enda ema- Maie Väljaääri Vastlesime teemal, et millised olid probleemid ja lahendused üksikvanemaks jäädes. Millised olid põhjused, et otsustasite vastu võtta otsuse, et lähete oma lapse isaga lahku ? Kooselu oli muutunud võimatuks, sest elukaaslane oli langenud alkoholi küüsi. Kunagi lihtsalt väga toredast ja seltskondlikust peoinimesest oli kujunenud igapäevase joomisharjumusega, ehk suure probleemiga inimeseks. Algselt lootsin ise teda parandada ja suunata õiges suunas, kuid lihtsalt
Volkswagen 586BTF 14437 MIKK MAILEND EMT BMW 788MEO 10934 KARLA POLLI Elisa Ford 982VFH 16086 UNO NEEM Tele2 Mazda 170DCL 14344 MARGIT NARITS Tele2 BMW 224LFL 5531 PEETER RIISIK Elisa Mazda 416LDU 14533 RIINA JÕGILA Tele2 Mazda 912RPM 6175 MATI RINGAS Tele2 Honda 202NXG 7833 MAIE KOBIN Elisa Ford 330MYG 17673 TARMO TÜRKSON Tele2 Volkswagen 796XUE 7531 TAIMI LAUR Tele2 Volkswagen 435AOA 8806 REIN ÕNG EMT Toyota 5RGI 15967 TEEDU MINUSKEL Tele2 Toyota 70MRF 3631 ANNE BINSOL EMT Mercedes-Benz 27ULA 1073 TIIT TOOMISTE EMT Honda 146LUJ 9970 HELI SÕBER EMT Honda 948OIE 3184 EINO ORG Elisa
Eelkoolipedagoogika (Laasner) 25.Oktoobriks küsimustele vastused KUJUNEMISELUGU http://epajalugu.edicypages.com/tooted - Millised olid F. Fröbeli tegevuse peamised tulemused koolieelses kasvatuses (EPAM-i materjalide ja video alusel)? F. Fröbel – institutsionaalse eelkoolikasvatuse süsteemi looja. Asutas esimese lasteaia 1840. Tema pedagoogika põhiprintsiibid: täiuslikkuse printsiip, isetegemine, mäng, usalduslik suhtlemine täiskasvanu ja lapse vahel. Fröbel töötas välja oma mängupedagoogika. Leidis, et inimene kujuneb lapseeas läbi mängu. Mängul on 3 põhialust: 1) mänguvahendid (annid ja tegevused), 2)liikumismängud 3) aiahooldus. Laps peab saama rahulikult mänguasjadega tegeleda, mida toetab väline reeglistik. Käsitles mängu ka teraapiana, mis aitab lapsel lahendada sisemisi vastuolusi ja konflikte. Laps tutvub maailmaga läbi mängu. Fröbel aluse ka lasteaednike süsteemsele koolitu...
Selle töö tegemine oli minu jaoks huvitav, sest ma ei teadnud varem paljusid asju mis on seotud turu pakkumise ja nõudlusega. Sain majandusest selgema pildi. 10 Kasutatud kirjandus 1. Kaie Kerem, Kadrin Keres, Mare Randveer. Mikroökonoomika alused: Külim, 2004 2. Kaie Kerem, Mare Randvee, Vello Vensel. Mikroökonoomika alusteooriad, Külim 1996 3. Maie Kerem, Olev Raju, Mare Randvee. Mikroökonoomika õpik 2 täiendatud ja parandatud trükk: TEA 1998 11 12
Tekstiväli AUTOR - On kirja sisu eest otseselt vastutav organisatsioon või isik. Elemendi eesmärgiks on kirja saatja kindlakstegemine ja on kohustuslik. · Organisatsioon AS PÄIKE · Organisatsiooni allüksus AS Kuu Personali osakond · Ametiisik Notar Kaie Õigus · Füüsiline isik Maie Murakas Autor esitatakse nimetavas käändes. Organisatsiooni ja tema allüksuse nimetused esitatakse asutamisdokumentides märgitud kujul. Allüksuse nimetus märgitakse alati koos organisatsiooni nimega. Isiku ees- ja perekonnanimi peavad vastama isikutunnistuses märgitud nimele. Asukoht: kirjapeaväljal. LOGO/VAPP - Logo on kirja autorit identifitseeriv visuaalne kujund. Asub kirjapeaväljal, ei kasutata kirja taustana
Suvearmastus ,,Jess, suvevaheaeg!" hõikas Kersti rõõmsalt koduuksest sisse astudes emale. ,,Viskan kohe koolikoti nurka ega puuduta seda enne sügist." Tumedapäine sihvakas tüdruk jooksis oma tuppa, peitis kirju seljakoti üheskoos asjadega kappi, sulges silmad ning hingas naerusuil sügavalt sisse ja välja. Silmi avades tõmbas ta topi seljast, viskas selle voodile ning astus kapi juurde T-särki võtma. Uksele ilmus varajastes 40-ndates ema jäätisekausiga. ,,Kullake, sinu lemmik- shokolaadijäätis. Mõtlesin, et tahad täna end vabamalt tunda ja algavat suve sisse õnnistada." Kersti huulile ilmus veel suurem naeratus, kui ta kausi enda kätte haaras ja arvuti taha istus. ,,Emake, sa justkui loeksid mu mõtteid," tänas tütar. Seejärel vaatas ema kella ning sõnas: ,,Olgu, mina lähen nüüd tädi Maretile külla. Onu Viktor ja tädi Maie tulid tagasi, teeme neile väikese grillpeo." Juba interne...
Inge oli ka omamoodi kaval neiu, merel olles lõi laine paadi kõikuma ja Inge kasutas seda olukorda ära, et Peetrilt esimene kallistus saada, poisile jättis mulje nagu oleks lainetus Inge ta sülle visanud ent tegelikult viskus Inge meelega ta käte vahele. Peeter aga pidas Inge kiindumust ja soovi ta kätt hoida tänulikkustundeks pääsemise pärast. Paadi järgmine reisija oli vanake Nänu Vare, kes jättis rannale maha enda pere ja paati võttis kaasa enda nuku Maie. Ta oli paadis ainus rõõmsameelne inimene, kes oli ülimalt rõõmus pääsemise üle. Paadis oli ka Anni Maide, kelle mees, Eduard Maide, oli kangelasena võideldes surnud. Eluajal töölt koju tulles võttis ta viina ja rääkis poegadele põnevaid lugusid. Ühel korral avastas poeg Eero viinapudeli tühjana ja pani sinna vett, et isa jooks seda viina pähe ja siiski jutte räägiks. Paraku sai isa aru, sai vihaseks ning hakkas lapsi rihmaga nüpeldama
aastat kütusekriiside ning üha langevate võimsuste saatel lõplikult. Aga autod ise jäid ju alles... Mis võimaldab meil tänapäevani nautida nende mootori häält ja kaelamurdvat pöördemomenti ning ehitada neid paremaks ja kiiremaks kui nad tehasest tulles olidki. Chris Müür 13 11.03.2012 TTK Kasutatud kirjandus 1. Maie Kuning, 2008. English for Students of Automotive Engineering 2. M.Harris , P.Harrison , P.Mellet , 2001. Transport- The Illustrated Science Encyclopedia 3. http://www.motorimania.net/manifestazioni/sportive/pontiac/index.shtml 4. http://et.wikipedia.org/wiki/Vasak-_ja_parempoolne_liiklus 5. http://en.wikipedia.org/wiki/Automobile 6. http://en.wikipedia.org/wiki/Traffic 7. http://en.wikipedia.org/wiki/Muscle_car Chris Müür 14
Tartu Ülikool Haridusteaduskond Eripedagoogika õppekava Avatud Ülikool Maie Oppar EUROOPA KOOL referaat Juhendaja: Karmen Trasberg Tartu 2009 Sisukord 1. Sissejuhatus.......................................................... 2. Euroopa Koolist üldiselt........................................... 3. Koolikorraldus...................................................... 4. Euroopa Kooli õpilased........................................... 5. Euroopa kooli õppekava ja Eesti põhikooli ja