Tööstress Maie Piir MT12-PE Tööstress Tööstress on pingeseisund, mille on põhjustanud tööl esinevad stressorid. Täpsemalt, tööstress on kogum emotsionaalseid, kognitiivseid, käitumuslikke ja füsioloogilisi reaktsioone, mida kutsuvad esile töö sisu, töökorraldusega seotud ja töökeskoonnas esinevad faktorid. Potentsiaalsed stressorid tööl: halvad töötingimused vahetustega töö pikad tööpäevad risk ja ohtlikkus tervisele uus tehnoloogia tööd liiga palju tööd liiga vähe Füüsilised sümptomid: unehäired väsimus ja energia kadumine söögiisu muutus ebameeldiv surve kurgus või rinnus südame pekslemine, pulsi tajumine kogu kehas, pearinglus sugutungi kadumine või potentsihäire Psühholoogilised sümptomid: suurenenud ärrituvus, rahutus, äng masendus ja meeleheide tunne, et kontroll kaob negatiivne, ebaadekvaatne mõtlemin...
TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA Kultuurhariduse osakond Huvijuht loovtegevuse õpetaja Ranele Raudsoo PEETER PÕLD Referaat 2 Viljandi 2010 SISUKORD SISUKORD............................................................................................................................. 2 SISSEJUHATUS..................................................................................................................... 3 LAPSEPÕLV .......................................................................................................................... 4 KOOLIAEG.......................................................................................................
ehteestlaslikku tava pidada laulupidusid või heisata veebruarikuu kahekümne neljandal päeval Sinimustvalge. Täielikult immanentsena näivad traditsioonid omandavad Põllu seisukohast lähtudes hoopis tühise mõõtme. Eesti pole muidugi mõni vana haritud maa, millele kasvatusteadlane traditsioonides peituvat vaimu omastab, ent ometi ei saa alahinnata vähemalt püüdlusigi hoida au sees ja elus vanu kombeid. Paari aasta taguses Õpetajate Lehes on veel üks kasvatusteadlane, Maie Tuulik, kirjutanud: ,,Tänapäeval on traditsioon paljude otsustajate arvates primitiivne, sest on peavooludest kõrvale jäänud. Kui tahad ajaga sammu pidada, siis uuenda ja veel kord uuenda, kõlab käsulause." Kuidas aga saavutada tasakaalu traditsioonide ning innovatsioonide vahel, selles on küsimus. Eudaimonistlikult kollektiivset õnne tagada nii, et leiduks kuldne kesktee ja kõik osapooled oleksid rahul, pole vist siiski võimalik. Suurte uuenduste tuules võib vaat et
aastal, kui ilmusid vene bõliinade tõlked, millele järgnesid mahukad antiikeeposte vahendused. Annisti edasine teaduslik tegevus seondub folkloristika ja „Kalevipojaga“. Alles 1969.aastal sai eesti keeles ilmuda tema sõjaaegne uurimus „Kalevala“ kui kunstitos“. Elu lõpus sai Annist hakkama veel millegi suurejoonelisega: kirjutas kolm rahvaluule vormis kunsteepost, millest tema eluajal jõudsid ilmuda „Lauluema Mari“(1966) ja „Karske Pireta, maheda Mareta ja mehetapja Maie lood“(1970). Viimane, „Udres-Kudres, päeva poeg“ ilmus postuumselt 1990.
Kuulutanud välja oma iseseisvuse 1918, aasta 24. veebruaril, seisis Eesti riigi ees ülesanne välja töötada põhiaeadus, kujundada oma poliitiline, õigus- ja majandussüsteem. Ümberkujunemine suurriigi provintsist oma rahvusliku õigussüsteemiga õigusriigiks polnud kerge, On päris selge, et üleöö ei suuda ükski riik rajada oma õigussüsteemi, ja seetõttu võeti vastu seadused ja institutsionaalne struktuur üle sellelt riigilt, millest lahku löödi. ( Peeter Järvelaid, Maie Pihlamägi, 80 aastat Eesti vabariigi Justiitsministeeriumi 1918-1998. Tallinn: Eesti Vabariigi Justiitsministeerium 1999, lk 131). 80 aasta jooksul, mis on olnud rikas poliitiliste suundade muutuste poolest, on Eesti justiitsministeeriumil tulnud kogeda erinevate kontseptsioonidele tuginevaid justiitshalduse juhtimise mudeleid tunduvalt rohkem kui kontinendi vanemate riikide justiitsministeeriumidel oma enam kui kaks korda pikema ajaloo kestel. ( Peeter Järvelaid, Maie Pihlamägi 1999 : 133).
Kuidas Eestis töötust vähendada? Maie Pihlamägi arutleb täpsemalt tööpuuduse olemuse üle. Tööpuudus sündis käsikäes turumajandusega: turumajandus areneb tsükliliselt, mistõttu kõigub ka nõudlus tööjõu järele. Teatud tingimustes, näiteks kriisiajal või tehnilise progressi tulemusel, väheneb see järsult. Töötust mõjutab ka mõnede tootmisharude sesoonsus, ja seda isegi majanduse tõusuaastatel, samuti räägib kaasa rahvastiku kiire kasv. Kui sellises tempost rahvastikukasv aina kasvab, siis võib lähitulevikus oodata erinevaid kriisi moemente. Viimastel aastatel on Eestis töötus küll vähenenud, aga minu arvates on statistika veidi petlik. Numbriliselt jääb töötuid küll vähemaks, samal ajal kasvab välismaale elama ja töötama asuvate eestlaste arv päris jõudsalt. Eks kala otsib ikka, kus sügavam, inimene tahab mugavamat ja paremat elu. Riigil oleks siin mõndagi teha, et seda olukorda muuta. Esiteks peaks muutuma suhtumine oma inimestesse ja m...
TALLINNA TEENINDUSKOOL Anna Popova HT13-KE Mikrolappide,-moppide omadused, kasutamine ja hooldus Referaat Õpetaja: Maie Ründva Tallinn 2014 Meie koristajate põhiline abivahend on puhas mikrokiudlapp. Rõhutada tuleb sõna puhas, kuna korralikult puhastamata mikrokiudlapp kaotab oma eelised tavalise puuvillalapi ees. Tihti piisabki kodukoristuses puhtast veest ja mikrokiudlapist. Pesuaineid tuleb lisada vaid vana ja tugeva mustuse korral ning vajadusel köögis, vannitoas ja WCs.
Jan Uuspõld Jan Uuspõld (sündinud 14. detsembril 1973 Tallinnas) on eesti näitleja. Töötanud 19982005 Eesti Draamateatri näitlejana. Alates aastast 2006 Vanemuise teatri draamanäitleja. 1998. aastal lõpetas EMA Kõrgema Lavakunstikooli (XVIII lend). Rollid Eesti Draamateatris · (Betti Alver, Priit Pedajas "Lugu valgest varesest", 1996) EMA Kõrgema Lavakunstikooli diplomilavastus · Luudo (Madis Kõiv "Peiarite õhtunäitus", 1997) EMA Kõrgema Lavakunstikooli diplomilavastus · Doolittle (Alan Jay Lerner, Frederick Loewe "Minu veetlev leedi", 1997) EMA Kõrgema Lavakunstikooli diplomilavastus · Pietro Belcampo, Õuemarssal, dominikaani munk, kohtunik (Madis Kõiv "Kuradieliksiir", 1998) · Arg lõvi (A. Bradley "Võlur Oz", 1998) · Karl Orsa (T. Lindgren "Mao tee kalju peal", 1998) · Taavet (M. Kõiv "Kui me Moondsundi Vasseliga kreeka pähkleid...
kasutatakse emakaverejooksu sulgeva vahendina ja maksa ning sapiteede haiguste korral, ka vereringe reguleerimiseks ning pulsi aeglustamiseks. Hea meetaim. (http://bio.edu.ee/taimed/...) Kukerpuu marjadest saab valmistada moose, kompotte ja mahla, isegi likööri ja veini. Peale marjade on toidupooliseks kukerpuu lehed, mida kasutatakse kevadiste salatite ja suppide valmistamisel. Kukerpuu marjad ja mahl on kasulikud südame- ja vereringehaigetele.(Toom, Maie, http://www.terviseleht.ee/...) 6 Leiukoht Harilikku kukerpuud on võimalik saada RMK Tartu Puukoolist, mis asub Rõõmu tee 1, 51013 Tartu. Hariliku kukerpuu hind on 20 krooni. Info ja hinnapäringud [email protected] või telefonil 676 7433. Lahtiolekuajad on E-R 9.00-16.00. 7
Näiteks lisame batch rezhiimis andmebaasi inimesed kirjed Leida 18 Elva Maie 45 Põlva Väino 39 Haapsalu Selleks tekitage järgmise sisuga tekstifail andmelisa.psql-batch INSERT INTO inimesed VALUES ('Leida', '18', 'Elva'); INSERT INTO inimesed VALUES ('Maie', '45', 'Põlva'); INSERT INTO inimesed VALUES ('Väino', '39', 'Haapsalu'); Ning andmete lisamiseks andke psqli viibast käsk zoo=> i andmelisa.psql-batch Tulemusena lisati andmetabelisse zoo andmed Leida, Maie ja Väino kohta. Kui SQL käsud genereerivad väljundi, siis saab selle suunata tekstifaili. Selleks tuleb anda korraldus 'o failinimi', mille järel kõik väljund suunatakse edasi näidatud faili. Näiteks suuname andmetabeli inimesed kõigi väljada sisu faili koik.inimesed zoo=> o koik.inimesed ning esitame päringu zoo=> select * from inimesed; Tulemus suunatakse faili koik.inimesed, kus on kolm tulpa eraldatud sobiva arvu tühikutega nimi | vanus | elukoht ------+-------+---------
lootuses tangukoormaga Pärnusse, kuid pidi siis häbiga tagasi minema. ,,Säärase mulgi" keskmes on näidendi lõpus õnneliku lahenduseni jõudev armuintriig. Koomilisust lisab ühe keskse tegelase ekitus, mis toob talle ootamatult suurt majanduslikku kahju. Draamateose tegevus toimub 20. sajandi algusaastail Tartu maakonnas Mäeotsa talus. Üheks juhtfiguuriks on Mäotsa talu peremees Peeter Pint, kellel on naine Anne, poeg Jüts ning tütar Maie, kellel käib pidevalt hulgaliselt kosilasi, kaks peamist neist on Männiku Märt ja Erastu Enn. Edasipüüdlik ning töökas Männiku Märt kujutab eelkõige positiivset tegelast, talle vastanduv Erastu Enn on aga paras petis. Kuhugi nende kahe vahele mahub veel harimatu ning vanameelne taluperemees Peeter. Üldjoontes on selle näidendi tegelased võrreldes Koidula varasemate teostega õnnestunumad, tegemist on vägagi värvikate persoonidega.
Emmeliine 62 2. Mari 55 27. Margit 55 3. Kristi 48 28. Piret 59 4. Kerttu 50 29. Kätlin 52 5. Kaisa 60 30. Viktoria 52 6. Mariliis55 31. Debi 48 7. Gerli 62 32. Triin 48 8. Sille 58 33. Laine 63 9. Pille 54 34. Maie 52 10. Marianne 62 35. Milla 54 11. Signe 51 36. Jaqueline 56 12. Sigrid 57 37. Erna 80 13. Merit 42 38. Elle 65 14. Moonika 65 39. Anne 63 15. Terje 52 40. Hanna 54 16. Heli 73 41. Irma 42 17. Ruth 65 42. Karmen 59 18
Tallinna Teeninduskool Anna Popova NIISKED JA MÄRJAD ÜLDRUUMID Referaat Juhendaja: Maie Ründva Tallinn 2014 SISUKORD Sissejuhatus..........................................................................................................1 Märjad üldruumid.............................................................................................................2 Niisked üldruumid.............................................................................................................3 Kokkuvõte.........................
suurus 14 punkti). Iga rida algab suure tähega, kirjavahemärke ei kasutata. Poolitusi ega lühendeid tiitellehel ei kasutata. Autori ees- ja perekonnanimi paikneb lehekülje 1/3 kõrgusel pealkirja kohal. Kui tööl on mitu juhendajat, siis kirjutatakse nende andmed peamise juhendaja andmete alla või paigutatakse perekonnanimede esitähtede järjekorras eraldi ridadena. A/S Jäätiseparadiis Pr. Maie Meri Teie 13.04.96 nr.15-5 Tallinna 67. Keskkool Siili Meie 25.04.96 nr. 46-3 EE0034 TALLINN Hinnakiri Lugupeetud proua Meri Vastavalt teie soovile esitame Teile järgmise pakkumise jäätiste kohta: NIMETUS ÜHIKUT ÜHIKU ÜHIKU HIND PAKENDIS HIND KÄIBEMAKSUGA
Olles pisut teadlik eesti pärimusest, austan seda väga ning isiklikult soovin ja proovin teha kõik, et eesti rahvamäng sellisel viisil säiliks. Usun, et minu referaat annab hea ülevaate mänguliikidest Eesti rahvapärimuses ja võib olla Eesti pärimuslike tavade ja mängude traditsiooni hoidmisele. KASUTATUD ALLIKAD ,,Eesti uuemad laulumängud I" Ingrid Rüütel ,,Eesti rahvamänge" Aleksander Kalamees ,,Kooli Folkloorikogumik" Celia Roose "Laps ja Folkloor" Maie Vikat - Maie Vikati artikkel ,,Folkloori osa lapse arengus" ,,Laps ja Folkloor" Maie Vikat Monika Pulleritsi artikkel ,,Kõnekeelest regilauluni" ,,Eesti Entsüklopeedia nr. 6" 1994 ,,Eesti Nõukogude Entsüklopeedia nr. 4" 1989 http://oppematerjalid.onepagefree.com/?id=16361&
Ta mõistis väga hästi, et vana kolhoosikord kestma ei jää, kuid nägi kogu protsessis ,,vanasse kaevu sülitamist enne kui uus on valmis". 14. septembril 1996 oli raadios (ERR) eetris Toivo Maki intervjuu temaga, kus ta sellest kõigest räägib. Uno Antonil oli 2 poega ja tütar, ühe poja poolt 3 lapselast ja tütre pool 2 lapselast. Uno Antoni teenetemärgid. Erakogu 2. Abikaasa, lapsed ja lapselapsed Uno Antonist 2.1. Abikaasa Maie Anton Olime abielus pea 42 aastat (augustis 2012 oleks saanud 42). Abiellusime EPA koolis ( pragune Eesti Maaülikool ) õppimise ajal 1970. aastal, tööle suunati meid Vambola kolhoosi. Uno oli väga kohusetundlik ja töökas, tööpäevad olid pikad, koju jõudis ta alles hilisõhtul, mina natuke varem. Kuna meil oli ahiküttega korter ja ka vesi tuli ämbriga tuua kaevust, hoolitses ta ikka, et puid oleks toas ja ämbrid täis.
Kuressaare Ametikool Kunstiline kujundamine (KKP-12) Andra Suuster Keskaja ehitis Paide kirik Uurimustöö Juhendaja: Maie Kahju Kuressaare 2009 Kirik on Paides eksisteerinud juba 13. sajandist, algul ordulinnuses, pärast ka linnas. Aeg, millal linna kirik ehitati, pole teada. Kogudus praegusel kujul tekkis alles 17. saj. keskpaiku. 1. jaanuaril 1573. a. (Liivi sõja ajal) lasid venelased Paide piiramisel õhku ka Püha Risti kiriku. Rootsi võimu ajal on Paidesse ehitatud väike puukirik, mis on asunud praeguse kiriku ees. Ka see kirik ei püsinud kaua. 1703. a
REFERAAT VÕSU XXX XXX 2009 TALLINN Võsu Taime maapealset osa nimetatakse võsuks. Taime võsu hakkab arenema seemnes olevast idapungast, mille tipus asub kasvukuhik. Võsu keskne osa on vars, mis kannab pungi ja lehti ning ka õisi ja vilju. Võsul saab eristada nii lehepungi kui ka õiepungi. Lehepungas on varjul algne vars lehealgmetega, õiepungas on õiealgmed. Asukohe järgi varrel eristatakse ka ladvapungi ja külgpungi. Ladvapungast kasvab võsu pikemaks. Külgpungadest arenevad nii lehed kui ka varreharud. Pungi kaitsevad tihedasti üksteise vastu liibunud pungasoomused, mis kaitsevad pungas olevaid varre- ja lehe- või ka õiealgmeid kuivamise ja külma eest. Pungast võib alguse saada ka oks, millele järgmistel aastatel kasvavad lehed ning uued oksaharud. Ka oksad kuuluvad võsu koosseisu. Lehed ja oksad arenevad sageli taime kaenlapungadest. Kui kevadel ...
Vaegnägija õpilase õpetamise eripära. Maie Oppar AÜ eriped II 08.04.2011 Eestis on seadusega tagatud tasuta kohustuslik põhiharidus ning võimalus õppida kodulähedases koolis. Koolil on omakorda ülesanne kaasata õpilased õppeprotsessi ja kohandada õpikeskkond selliseks, et iga õppija (sh erivajadusega) saab õppida ja oma võimeid maksimaalselt arendada.
LÄÄNE- VIRUMAA KUTSEKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppesuund I ST 2 Laivi Andrijainen ERGONOOMIA PUHASTUSTEENINDUSES Essee Aineõpetaja: Maie Tamm Mõdriku 2006 Ergonoomia on teadus inimesele kõige soodsamatest tegevusviisidest, vahenditest ja keskkonnast. On ligikaudu viiskümmend aastat vana ning ta on läbinud keeruka arengutee. Mitukümmend sajandit tagasi kasutati ka Kreekas ergonoomika kriteeriumeid tööriistade ja töökohtade kujundamisel. Ergonoomia tegelebki esmajoones normaalsete töötingimuste loomisega, töövahendite ja -meetodite inimsõbralikuks muutmisega,
LÄÄNE- VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool I ST Annika Kukke ERGONOOMIKA ANALÜÜS Juhendaja: Maie Tamm Mõdriku 2010 Kuna ma töötan palju arvutiga, siis mõtlesin teha ergonoomika analüüsi arvutiga töötamisest. See on istuv töö ja pikaajaliselt päris väsitav. Selleks, et tööd paremini teha, on mul minu toas olemas korralik töökoht. Mul on hästi kohandatav tool ja kirjutuslaudlaud. Kogu mööbli pind on peegeldusvaba. Asend arvuti taga peab olema pingevaba ja mugav. Arvutiga töötades saavad kõige suurema koormuse silmad
suurmees Johann Köler. Suure-Jaanis töötas naivistlik kunstnik Paul Kondas. Vallal on pikaajalised puhkpillimuusika (aastast 1871) ja koorilaulu traditsioonid. 1998. aastast alates korraldatakse suvises Suure-Jaanis heliloojatele Kappidele pühendatud muusikafestivali. Suure-Jaani Järvepidu peetakse iga aasta augustikuu esimesel laupäeval alates aastast 1961. Vallavanemad Suure-Jaani vallavanemad on olnud Ain Olesk (1992-2002) ja Maie Käba (2002-2009). Alates 2009.aastast on vallavanem Tõnu Aavasalu. Vaatamisväärsused Suure-Jaani linna esindusvaade Suure- Jaani paisjärvele ja Ristija Johannese kirikule. Rahvapärimuse järgi leitud Suure-Jaani kirik ennevanasti suure metsa seest sambla alt, kust ainult torni ots välja paistnud. Olustvere mõis on üks Eesti paremini
Liisu oleks võinud ka olla üks ematüüpidest, kes jagas oma elutarkust ja andis noortele nõu. Tema arvamus oli, et olgu mees kes teab kui hea, teda ikka tüki paremaks teeb naine ja seda rääkis ta oma kogemuste põhjal. ........................................................................................................... 16 2.1.3 Säärane mulk ehk sada vakku tangusoola................................................................16 Peretütar Maie on kaunis, haritud, pisut edev ja tundetuhinaline neiu. Nii kindel oma armastuses, et enne hüppaks jõkke, kui läheb vastumeelsele mehele. Aga seekordki on õnne üle otsustajaks isa, kes algul tütre heaolust teps mitte ei hooli. Minu arvates on tema olukord väga sarnane ,,Saaremaa onupojas'' oleva Miinaga, kes pidi ka abielluma vastumeelse mehekandidaadiga ja enesel polnud selles mingit sõnaõigust, samas oma
Regilaulul on esikohal sõnad, kus muusika pidi suurendama ilmekust. Regilaulu ehituse aluseks on värss, mille põhivorm oli 8-silbiline ja kus igale silbile vastab vaid üks noot. Põhiliselt lauldi eeslaulja ja koori (ansambli) vaheldumise põhimõttel, mis tähendab 1 laulab ees, teised kordavad sama.Regilaulu viisid on väikese ulatusega ja lühikesed. Rütm on vähe vahelduv. Tihti kasutatakse pikendatud lõppheli ja refrääni, mis on 1-2 sõnalised (üles, kaasike, kaske, maie,helele). Eesti rahvalaul on valdavalt ühehäälne, erandiks on setu regilaul. Ilusat pilti võib silmitseda ükskõik kui kaua. Pildi vaatamisel ei ole algust ega lõppu. Kujutame ette, et on olemas nii suur pilt, mida korraga ei saagi üleni vaadata. Sellel hiiglasuurel pildil on tohutult palju asju. Seda pilti pole maalinud üks inimene, vaid sajad ja tuhanded inimesed. Mõni maalis rohkem, mõni vähem; mõni tegi ümber selle, mis teine juba enne oli teinud
Kuressaare Ametikool Tehniliste erialade osakond Vahur Sepp Metsavendlus Eestis Referaat Juhendaja: Maie Kahju Kuressaare 2009 Sissejuhatus. Metsavennad olid kas Eesti, Läti või Leedu partisanid,kes II Maailmasõja ajal ja ka hiljem võitlesid Nõukogude sissetungi ja kolme Balti riigi okupatsiooni ajal Nõukogude reziimi vastu. Samasugused partisanide grupid võitlesid Nõukogude reziimi vastu ka Poolas, Rumeenias, Valgevenes ning samuti Ukrainas. Metsavend on see, kes võitleb Eestit okupeeriva võõrvõimu vastu salastatuna vaenlase tagalas Eesti pinnal
Tööajagraafik teenindusettevõttele "Hüva nõu" Aprill 2012 Nimi Ametikoht 1 2 3 4 Mai Mets Klienditeenindaja plaan 9 12 12 tegelik algus lõpp lõuna puhkepausid öine aeg algus lõpp 1 2 3 4 Vahur Veesoo Klienditeenindaja plaan 9 12 12 tegelik algus lõpp lõuna puhkepausid öine aeg algus lõpp ...
hüvitama. 2.2. Kas kahju kuulub hüvitamisele kui ülikonna mõõtude kontrollimisel selgub, et ülikond on tehtud mõõtude järgi? Sellisel juhul pole kahju vaja hüvitada. Kui just mõõdud valesti polnud võetud. 2.3. Kui pooled kokku ei lepi, kuhu oleks mõistlik pöörduda, kas tarbijakaitsesse või kohtusse? Põhjendage oma otsust! Kõigepealt ikkagi tarbijakaitsesse kuid kui tarbijakaitse lahendus emmale-kummale poolele ei sobi siis on võimalik pöörduda kohtusse. 3. Maie R. andis oma sõbrannale Mari P.-le 20.03.2003 hoiule kirjanik Lennart M.-i kogutud teosed ja artiklid, mida ta oli aastaid kogunud. Hoiuleandmise motiiviks oli see, et tema kõik toad on raamatuid täis ja vähemväärtuslikest(tema arvates) võib ta kas anda hoiule või üldse loobuda neist, kuid küll ta lähiajal teatab sellest. 2010.a. jaanuarist otsustas Mari P. oma sõbrannalt teada saada , kas ta veel vajab raamatuid. Tal oli vahepeal hädasti vaja raha, aga tema tuttav Kaido K
millega teda sõidutatakse, milles keedetakse“ jne. Laps toob eseme ja nimetab seda. 8. Mänguasjade kauplus Eesmärk. Kinnistada sõnavara mänguasjade kohta. Vahendid. Mänguasjad. Käik. Õpetaja seletab lastele mängu ja näitab neile, kuidas tuleb osta üht või teist eset. Pöördudes „müüja“ poole, ütleb ta: „Andke mulle, palun, väike nukk punase pearätiga ja kollase kleidiga. Palju ta maksab?“ Õpetaja ise mängib müüja osa. Kauplusse tuleb Maie (tütarlaps hea väljendusoskusega): „Palun rohelises mantlis näärivana, seljas on tal kingituste kott ja kelk. Nägu on tal roosa, silmad sinised. Palju maksab?“ Õpetaja (müüja): „Lapsed! Maie jutustas nii hästi näärivanast, et ma kohe taipasin, millist näärivana ta osta tahab.“ Müüja osa kasutades aktiviseerib õpetaja kõiki lapsi: ühele esitab küsimuse, teist palub abistada raskustesse sattunud last, kolmandalt küsib, mida ta tahab osta. Variandid
inimesed rahvaluule kogujatele jutustanud korduvalt juba õige ammu. Üks vanemaid kirjapanekuid pärineb rohkem kui sajandi tagant. 1895. a. Pärnu-Jaagupis elanud 80-aastase Hendrik Sõrmuse suust on lugu üles kirjutatud nii. Kord tulnud kolm pärna Mihkli kihelkonnast Jaagupi kihelkonda. Kui nad Kõima raba alt möödunud, jõudnud nad Vee valda Naartse küla põllu peale. Pärnade nimed olnud Riinu, Kai ja Mai. Naartse küla põlluaia kohal jäänud Riinu teistest maha ja hüüdnud: "Kaie, Maie! Riinu ribupaelad läksid katki." (Ribupaeltega seoti sääremähiseid.) Sinna kohta ta kasvama jäänudki. Rahvas hakanud seal ohverdamas käima. Kui Kai ja Mai jõudsid Vahenurme mõisa juurde kõrge mäe peale, valinud Kai endale selle paiga elamiseks. Ka see saanud pühapaigaks. Mai läinud hommiku poole ja laulnud minnes kurblikku laulu, kuidas ta õdedest peab lahkuma. Viimaks jõudnud ta Uduvere juurde ja jäänud sinna pidama.
4. Mille abil arusisalik haistab? 5-3 5. Mis katab arusisaliku keha? 8-2 6. Mille abil põdrad ja arusisalikud hingavad? 7-2 7. Põdra närvisüsteemi arenguaste. 7-4 8. Põdra kehatemperatuur. 11-4 9. Põdra kehakate. 6-5 5 Kasutatud kirjandus · http://www.zone.ee/alces/ · Mati Martin, Maie Toom ja Urmas Kokassaar 2001. Bioloogia põhikoolile I ,,Avita" , ,,As bit" · Rein Kuresoo, Hendrik Relve, Indrek Rohtmets 2001. Eesti elusloodus ,,Varrak" · E. Nicholas Arnold Euroopa kahepaiksed ja roomajad ,,Eesti entsüklopeediakirjastus" 6 7
/.../ V. Luige loodusluules on väga palju isikustamist: ...laulavad lumised luhad...(,,Pungad"); ...ülased vaatavad võsast... (,,Kutsikas"); Meri muiates kehitab õlgu ja noogutab kivide reale. (,,Rannalaulud") ...pisike lill tõsised silmad tõstab. ...jõgi laulab helkjat laulu... (,,Kurgjal") jpt. Loodusluuletuste kõrval oli selles luulekogus veel vähemalt üks luuletus, ,,Teeidüll" ühiskondliku vihjega. Kirjandusteadlane Maie Kalda arvates oli see kasseti (,,Noored autorid 1964") kõige halvamaitselisem tekst. Tuul rusikaga vastu lõuga taob ta on hull ammugi ma seda tean. Klaaskülm on vaikus, päike süngelt kaob, hulk vettind räbalaid on taevas reas. Teed märga, porist lirtsuvat ma käin, ees verrekastetuna punab haab. Teed märga, porist lirtsuvat ma käin, veel niipea lõpule ta, raisk, ei saa. Veel leidub luulekogus selliseid luuletusi, mis sinna justkui ei sobiks kuna nendes ei ole loodusest
Ermel Zoltan Karpathy Tõnu Tamm Kõrtsmik Kalju Karask Lord Boxington Olev Kriisa Leedi Boxington Ülle Tundla Lilleneiu Maris Liloson Kordnik Paul-Johannes Purga Mrs. Higginsi autojuht Kaarel Kolk Ülemteener Jaan Vaidla Toatüdruk Mrs Higginsi juures Anne Lassmann Transilvaania kuninganna Maie Somer Tema printsist abikaasa Väino Aren Teenijad Mr Higginsi juures Anne Lassmann Maris Liloson Kadri Karula Kairi Tammaru Kaarel Kolk Georg Gurjev Mehed tänaval Rene Alas Arvo Kukka
korral. Allergiahaigus ei ole otseselt päritav. Pärilik on organisms kalduvus moodustada kergemini ja rohkem allergeenainete vastaseid antikehi. Kui selline eelsoodumus esinebki, ei pea see alati avalduma haigusena. Suure tähtsusega on päriliku eelsoodumlise kõrval lapse toitumine, elutinglimused, hiljem töötingimused, suitsetamine, haiguste põdemine. Kasutatud materjal ,,Allergiad" Hexal AG ,,Toit ja allergia" Maie Jürisson http://www.allergialiit.ee/?m1=14&m2=58 http://www.kliinikum.ee/kopsukliinik/kasulik/allergia/allergia.htm
Aravete Keskkool LÜHIREFERAAT Mount Saint Helens Koostaja: Kirke Somelar 11.klass Juhendaja: Maie Paap Aravete 2010 2 Saint Helens on kihtvulkaan, mis asub USAS Ameerika Ühendriikides Vaikse ookeani ääres Washingtoni osariigis Kaskaadide mäestikus. Vulkaani koordinaadid on 46°11' N; 122°11' W. Saint Helens on tegevvulkaan, mis viimati tegutses 2006.aastal. Mäe kõrguseks on 2550 m. Nime andis vulkaanile 1792. aastal inglise maadeuurija Geroge Vancouver oma sõbra Alleyne Fitzherberti auks, kes kandis parun St. Helensi tiitlit. Omanimelist
Põhjuseks haldussüsteemi ebakorrapärasus ning vale korralduste kulgemise ahel, millest on ka tingitud kirurgiaosakonna juhataja doktor Reinase tegutsemine väljaspool oma volitusi. Probleemi valdkond- Probleemi valdkonnaks on keskhaigla organiseerimine ja struktuur ning täpsemalt korralduste kulgemise ahel. Probleemi sõnastus- Kuidas muuta keskhaigla struktuuri, et arstid ja õed rahul oleksid? 2. OLUKORRA ANALÜÜS Olukorra analüüsiks kasutasin Maie Kotkase poolt koostatud õpikut ,,Juhtimise alused". Sellest õpikust lähtusin peamiselt organisatsiooni struktuurist ja selle mõjutamist kujundavad tegurid. Keskhaigla probleem tuli ilmsiks, kui arstid ja õed k.a Rita Roos ei olnud rahul haigla haldussüsteemiga. Nimelt häiris Rita Roosi just see, et tal on kolm või neli ülemust, kellel on erinevad nõudmised ja kes nõuavad kohest täitmist. Kuna tööjaotus oli funktsionaalne, siis see
TALLINNA TEENINDUSKOOL Airo Vainjärv HT12-KE PINNAKATTEMATERJALID Referaat Juhendaja: Maie Ründva Tallinn 2013 Airo Vainjärv PINNAKATTEMATERJALID Puit Looduslikust materjalist puitpõrand on hea soojapidavusega ja hästi kulumiskindel. Puitpõranda hoolduskoristusel sobib kuiv, väheniisek või niiske meetod ning neutraalsed või nõrgalt aluselised puhastusained. Kastada võimalikult vähe vett ja vältida pikaajalist vee hoidmist pinnal
Tamsalu Gümnaasium Triinu Eilo Charles Louis de Montesquieu Referaat Juhendaja: Maie Nõmmik Tamsalu 2013 Sissejuhatus Charles Louis de Montesquieu oli Prantsuse valgustusfilosoof, ajaloolane ja kirjanik, kelle peateoseks on "Seaduste vaim", selle kirjanduse kohaselt jaguneb võim seadusandlikuks, täidesaatvaks ja kohtuvõimuks. Montesquieu sündis 18.jaanuaril 1689. aastal Bordeaux' lähedal mantliaadliku1 perre. Ta omandas väga hea hariduse, süvenedes eriti õigusteadusse. 27-aastase noormehena sai Montesquieu
Eesti rahvusliku kunsti sünd 19. saj II poolel hakkas baltisaksa kunstist eralduma kunst, mis seostas eestlast rahvusliku liikumisega, mistõttu võib eesti rahvusliku kunsti sünniajaks nimetada 19 saj. II poolt. Eesti rahvuslikus kunstis hakati kujutama eesti rahva elu. Kui rääkida Eesti rahvusliku kunsti sünnist, siis ei saa mainimata jätta kunstnike, kes panid sellele aluse- Johann Köler, August Weizenberg ja Amandus Adamson. Kuna kõik said oma hariduse Peterburi Kunstiakadeemias ja kuna töötati kodumaast eemal, siis avaldasid mõju eesti kunsti kujunemisele sellised riigid nagu Venemaa, Itaalia, Prantsusmaa ja Saksamaa. Maalikunstnik Johann Köler sündis 8. märtsil 1826 Viljandimaal Lubjasaarel. Köler õppis Viljandi kreiskoolis, 1839-1846 Cesises maalriametit ja õppis Peterburi Kunstiakadeemias maalimist 1848-1855. Tema lõputööks oli ,, Herakles toob Kerberose põrguväravast". Keiser Aleksander II portree eest saadud stipendiu...
MAINORI KÕRGKOOL Rakenduspsühholoogia Instituut Personalijuhtimise eriala PS-1-S-E-tal Liis Peet KUULAMISOSKUS. AKTIIVNE KUULAMINE Juhendaja: Maie Oblikas Kuulamisoskus. Aktiivne kuulamine -2- Tallinn 2008 SISUKORD Sissejuhatus......................................3 Aktiivse kuulamise tehnikad............4 Hea kuulaja 10 tunnust.....................5 Kuulamistõkked...............................5 Lisa...................................................7 Kokkuvõte........................................8
Ainuõõssetel on arenenud närvisüsteem. Toidu seedivad nad kehaõõnsustes, jäägid eralduvad suuava kaudu. Sigivad nad pungumise või sugulisel teel. Ainuõõsseid on kahte liiki: kinnitunud polüüp ja ujuv meduus. Meduusid, meriroosid ja korallid kuuluvad koos ühte üksusesse, mille nimetus on ainuõõssed, sest neil kõigil on pehme keha ja nad püüavad saaki kombitsatega. 6 Kasutatud kirjandus 1. Mati Martin, Maie Toom, Urmas Kokassaar ,,Bioloogia põhikoolike II" AVITA 2002 2. Dorling Kindersley ,,Illustreeritud lasteentsüklopeedia" AVITA 1997 3. Leslie Colvin ja Emma Speare ,,Laste loodusentsüklopeedia" Koolibri 1996 4. Steve Pollock, Belitha Press ,,Loomade elu" Koolibri 1994 7 Lisa 1. Joonis 1. Korallid Joonis 2. Korallide kooslus Joonis 3. Koralli sugupuu Joonis 4. Hüdra
Räägib Pearuga kraavi kaevamisest nende kahe maapeale, sest Andrese karjamaad ujutavad, liiga palju vett, loomadel raske seal liikuda. VI Nelipühad, karjapoiss Eedi, Tagapere Kaarli ja Eespere Andrese jõukatsumine(Andres katsub jõudu Pearu sulasega, selgub, et Andres on väga tugev peremees), kõik on külas Eesperel pärast kirikus käimist, peetakse pidu, tutvustatakse end teistele, näidatakse Eespere kodu (meie mõistes soola- leiva pidu). VII Kaarel ja Maie Andrese sõnnikuvedu VIII Heinatöö, Krõõda tegemised suurem töö, Vargamäe nimi IX Saaki vähe, ree laenamine, Krõõda tütar, Andres polnud rahul X Töö tegemine talvel, Mai läks ära, Pearu ja Andrese vaidlus, ärplemised, Pearu piiriaia lõhkumine, Krõõt ja sead XI Mari, hobuste koplist väljalaskmine, Pearu ja Andrese esimene tüli, leppimine, Pearule meeldib Krõõt rohkem kui ta enda naine XII Raske töö, Pearu salajane abi ei millegi eest, Juss ja Mari XIII
ndaid aastaid kirjeldati eesti keeles suhtlemises enese huvide eest kindlat seismist sõnade „enesemaksmapanek“ kaudu. Seitsmekümnendate keskel leidsid Eesti suhtlemispsühholoogia valdkonnaga tegelejad, et sõnade „enesemaksmapanek“ on liiga agressiivse kõlaga varjutades ära teise inimesega arvestamise printsiibi. Praeguseks on Eesti psühholoogide hulgas kinnistunud sõna „enesekehtestamine“, mille võttis teadaolevalt esimesena kasutusele Maie Kreegipuu. Maie Kreegipuu on Eesti tuntumaid kliinilisi psühholooge. Defineerides kehtestamist saab öelda, et kehtestamine tähendab kindlalt enese huvide eest seisvat ning samas suhtlemispartnerit arvestavat käitumist. Kehtestamine käitumisviisina tähendab seega teise inimese aktsepteerimist enesega võrdse indiviidina. See on idee „mina olen oluline ja sina oled oluline“ väljendumine praktilises käitumises. Kehtestamine kui käitumine toetub eneseväärikusele:
osalauseteks. Osalausete ühendamise viisi järgi jagunevad liitlaused rindlauseiks ja põimlauseiks. RINDLAUSE koosneb kõrvuti ühendatud samaväärseist osalauseist. Rindlause osalaused on rinnastusseoses ja võrdväärsed. Rindlauset saab lahutada iseseisvaiks lihtlauseiks, ilma et terviku tähendus oluliselt muutuks. Mets mühiseb ja kägu kukub. Vahel on öeldis korduse vältimiseks ühest osalausest välja jäetud, kuid on siiski juurdemõeldav: Maie mängis Marega malet, Ants Augustiga ,,Aliast". Nagu koondlauses ei panda ka rindlauses sidesõnade ja, ning, ega ja või ette koma: Peeter jäi vist magama või on kohtumise unustanud. Vastandavate sidesõnade aga, kuid, ent, vaid ette pannakse koma: Rebane oli kaval küll, kuid Jänku-onu ta kätte ei saanud. Emil ei läinud isa juurde, vaid põgenes värkstuppa. Kui sidesõna osalausete vahel pole, kasutatakse nende ühendamiseks tavaliselt koma:
2.2. Kas kahju kuulub hüvitamisele kui ülikonna mõõtude kontrollimisel selgub, et ülikond on tehtud mõõtude järgi? Sellisel juhul pole kahju vaja hüvitada. Kui just mõõdud valesti polnud võetud. 2.3. Kui pooled kokku ei lepi, kuhu oleks mõistlik pöörduda, kas tarbijakaitsesse või kohtusse? Põhjendage oma otsust! Kõigepealt ikkagi tarbijakaitsesse kuid kui tarbijakaitse lahendus emmale-kummale poolele ei sobi siis on võimalik pöörduda kohtusse. 3. Maie R. andis oma sõbrannale Mari P.-le 20.03.2003 hoiule kirjanik Lennart M.-i kogutud teosed ja artiklid, mida ta oli aastaid kogunud. Hoiuleandmise motiiviks oli see, et tema kõik toad on raamatuid täis ja vähemväärtuslikest(tema arvates) võib ta kas anda hoiule või üldse loobuda neist, kuid küll ta lähiajal teatab sellest. 2010.a. jaanuarist otsustas Mari P. oma sõbrannalt teada saada , kas ta veel vajab raamatuid. Tal oli vahepeal hädasti vaja raha, aga tema tuttav Kaido K
külajutu "Naabre tütred" aineil. Ajaliselt kauge külajutt üle toodud rahvusliku liikumise kaasaega. (tegelased: vaene Suli Miina, rikas Nääri Maret; Tõlla Hans on samamoodi vastandatud Luige Siimule). Säärane Mulk ehk Sada vakka tangusoola, tuli lavale 1871. a 3. ja 4. juunil, trükis 1872. Esialgne variant ilmselt 1861. a Perno Postimehes avaldatud tangumüümisloo järgi (tegelased: Männiku Märt, Maie vastandatud Erastu Enn, Peeter Pint. Mängitavamaid lavatükke sajandi lõpuni (v a Kunderi "Kroonu onu"). Kosjaviinad ehk kuida Tapiku pere laulupidule sai (1880 Kroonlinnas). Lydia Koidula luule Luuletajana alustas Koidula 1865. aastal oma esimese luulekoguga ,,Waino-lilled''. Lydia Koidula luuletusi kannab lennukas, kirglik paatos, mille taga on tunda suurt tundejõudu. Koidula inspiratsioonallikateks luule kirjutamisel oli mälestusrikas lapsepõlv Vändras,
Leedi Boxington, tema naine- Ülle Tundla Lilleneiu- Maris Liloson Kordnik- Paul-Johannes Purga Charles, Mrs Higginsi autjuht- Kaarel Kolk Ülemteener Transilvaania saatkonnas- Jaan Vaidla Toatüdruk Msr Higginsi juures- Anne Lassmann Transilvaania kuninganna- Maie Sommer Tema printsist abikaasa- Väino Aren Teenijad Mr Higginsi juures- Anne Lassmann Maris Liloson Kadri Karula Kairi Tammaru Kaarel Kolk Georg Gurjev Mehed tänaval- Ants Kollo Rene Alas
jpg 8. http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/2/24/Black_pearl _and_his_shell.jpg/800px-Black_pearl_and_his_shell.jpg 9. http://www.apus.ru/im.xp/049056054124052057056055049050.jpg 10. http://www.astrologicalgem.com/images/sample_pearl.jpg 11. http://www.gemdiamond.com/department/images/home/Pearls.jpg 12. http://www.us.luluherbal.com/Mother%20of%20Pearls%20from %20Oman.jpg 13. http://www.avenyy.ee/main.php? pg=archive_article&ArticId=204&CatId=13 14. Mait Martin, Maie Toom, Urmas Kokassaar. BIOLOOGIA põhikoolile II. AS BIT 2002
Ta oli alates 1869 aastast ELUSi president kuni 16.november 1876 aastani, mil ta oma kodus Tartus suri. Tema auks avas skulptor Aleksandr Opekusin aastal 1886 Tartus Raadi surnuaial monumendi, sinna samasse surnuaeda on maetud ka Baer ise. Foto: Karl Ernst von Baeri monument Raadi surnuaial Tartus (http://en.wikipedia.org/wiki/User:RaBOTnik/test/case75) Karl Ernst von Baeri austus Baeri Muuseum See muuseum asub Tartus Veski tn 4.kus Baer elas oma elu viimastel aastatel. Muuseum loodi Maie Remmeli ja teiste bioloogide initsiatiivil, samasse majja on loodud ka Eesti Loodus toimetus. Muuseumis on eksponeeritud Baeri elu ja teadustööga seotud materjalid. Baeri Muuseum kuulub Eesti Maaülikoolile. Karl Erns von Baeri medal Medal loodi K.E von Baeri auks, see asutati 1864 aastal tähistamaks Baweri 50.teadusliku tegevuse juubelit. Medalit vermiti pronksist, kullast ja hõbedast. Pronksmedaleid tehti kokku 1020, selle said kõik kes annetasid preemia jaoks 3 või enam rubla
Tartu Tervishoiu Kõrgkool hooldustöötaja õppekava EDA TUULING ASENDITE VAHETAMINE Iseseisev töö Tartu 2017 ASENDITE VAHETAMINE Selili asendis oleva patsiendi asendi vahetamise tegevused: Padi nihutada abaluude alla. Patsient nihutada pöördest kaugemale voodi servale. Ettevalmistused pööramiseks: Padja teisaldamine: * Külili asendi korral: asetada patsiendi käed rinnale risti, ergonoomilisi võtteid kasutades tõsta ülakeha ja pea ning nihutada padi abaluude alt ära ülespoole ja natuke kõrvale. Lasta pea ettevaatlikult padjale tagasi. * Kõhuli ja poolkõhuli asendisse pööramiseks: tõsta ülakeha ja pea ning nihutada padi abaluude alt ära ülespoole ja kõrvale, lasta pea ettevaatlikult voodile. Patsiendi pea: pöörata pöördepoolsele küljele. Patsiendi pöördepoolne käsi: * Külili asendi korral: pöördepoolne käsi küünarvarrest kõverdatult kõrval. * Kõhuli ja poolkõhuli asendi korral: pöördepoolne käsi s...
Aravete Keskkool SAKSAMAA Geograafia referaat Koostaja:Lauri Ilves 10.klass Juhendaja: Maie Paap Arvuti õpetaja:Anu Lassi 2008 2 3 Üldiseloomustus Üldandmed Pindala-357023 km2 Rahvaarv-82 310 000 (2006) Pealinn-Berliin Keel-saksa Rahaühik-euro 4 Geograafiline asend Saksamaa asub Kesk-Euroopas 47°1615 ja 55°0333 põhjalaiuse ning 5°5201 ja 15°0237 idapikkuse vahel. Põhjast piirneb Saksamaa Taaniga (piiri pikkus 67 km), kirdest Poolaga (442
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
