Uste arv 5 5 5 5 Istekohti 5 4 5 5 Veoskeem esivedu tagavedu esivedu tagavedu Aeg 0-100km/h 11.9 15.0 10.4 5.9 Pöördediameeter 10.4 m 9m 10.9 m 11.3 m Aku mahtuvus 24 kW/h 16 kW/h 26.5 kW/h 60 kW/h Sõiduulatus km 124 km 150 km 190 km 355 km Rehvi mõõt 145/65 R15 145/65 R15 205/55 R16 245/45R19 Tootja Jaapan Prantsusmaa Saksamaa USA 8 9 3. ARENGUPERSPEKTIIVID Enamik elektriautosid ostetakse mingisuguse toetusega
ELEKTROPNEUMAATIKA ALUSED Õptķ FESTO DIDACTIC Tallinn 1997 Sisįįltõrd,,',,:, FESTO DIDACTiT Sisukord Į.SissejuĮratĮļS 3 5 2.Ltihitilevaade elektrotehnika põhialustest 6 saamine 2. I Elektrivoolu liigid ja elektrivoolu 6 2.Į .l Valrelduwool (AC) 6 2.l .2 AĮaļisvool (DC) 6 2'L.3 h.rĮseerįv vool 1 2.2 Elektrotelrnikas kasutatavad mõõtülrikud 7 2.3 Ohmi seadus g 2.4 Elektrilise võimsuse aryĮļtarnįne g 3. Elektropneumaatika ...
A) Elektriväli juhi sees ja selle pinnal B) Elektrimahtuvus Elektrimahtuvus iseloomustab elektrit juhtiva keha või kondensaatori võimet salvestada elektrilaengut. Mahtuvust mõõdetakse elektrilaenguna, mis tõstab keha potentsiaali või kondensaatori elektroodide potentsiaalide vahet (pinget) ühiku võrra: C) Kondensaator Kaht dielektrikuga eraldatud metallplaati või mistahes kujuga elektrijuhti – elektroodi – nimetatakse kondensaatoriks. Kondensaatori mahtuvus on oluliselt suurem üksiku elektroodi mahtuvusest. D) Laengutesüsteemi elektrivälja energia 13. Alalisvool a. Elektrivoolu tekkimise tingimused ja karakteristikud b. Metallide elektrijuhtivuse klassikaline teooria c. Klassikalise elektronteooria katseline kontroll d. Üldistatud Ohmi seadus integraalsel kujul. Kirchhoffi seadused A) Elektrivool tekkimise tingimused ja karakteristikud B) Metallide elektrijuhtivuse klassikaline teooria
1.*** Mida uurib klassikaline füüsika ja millistest osadest ta koosneb? Mis on täiendusprintsiip? Mis on mudel füüsikas? Tooge kaks näidet kursusest. Uurib aine ja välja omadusi ja liikumise seadusi. Klassikaline füüsika koosneb staatikast, kinemaatikast ja dünaamikast. Niels Henrik David Bohr (1885 1962, Taani, Nobeli preemia 1922): Ükski uus teooria ei saa tekkida täiesti tühjale kohale. Vana teooria on uue teooria piirjuhtum. Nii on omavahel seotud erinevad valdkonnad. Puudub kindel piir valdkondade vahel. Mudel on keha või nähtuse kirjeldamise lihtsustatud vahend, mis on varustatud matemaatilise tõlgendusega. näiteks: punktmass, ideaalse gaasi mudel, absoluutselt elastne keha, ainepunkt. 2.Mis on mateeria ja millised on tema osad? Mis on ruum ja aeg? Mida tähendab aja ja ruumi homogeensus? Loetlege vastastikmõjud tugevuse kahanemise järjekorras. ...
Näiteks juhi pind. Need pinnad on kôikjal risti elektrivälja jôujoontega. Kahe juhi elektrimahtuvus näitab kui suur vôrdne, kuid erimärgiline laeng tuleb anda neile, et juhtidevaheline pinge oleks 1V. C = q / U (F) Mahtuvus on 1F (farad), kui juhtidele laengute 1C ja _1C andmisel tekib nende vahel 1V-ne pinge. Plaatkondensaator on seade, mis koosneb kahest paralleelsest juhist, mille vahel on ôhuke dielektriku kiht. Selle mahtuvus : C = 0 . . S / d (F) 0 = 8,85 . 10-12 (F/m = C2/Nm2) - dielektriku elektriline läbitavus S - ühe juhi pindala (m2) d - juhtidevaheline kaugus (m) Laetud kondensaatori energia : Wp = q . U / 2 (W= q2/2C; W=C.U2/2) Energiatihedus näitab ruumalaühiku kohta energiahulka. Wp = Wp / V (J/m3) Kondensaatori elektrivälja energiatihedus : Wp = 0 . . E2 / 2 E - plaatidevaheline elektrivälja tugevus (V/m) Elektrivool keskkondades
koormus takistusele. Uuesti algab laadimine järgmisel positiivsel poolperioodil ajahetkel t 3, kui alaldatav pinge muutub uuesti suuremaks kui kondensaatori pinge. Töötamisel mahtuvuslikule koormusele on alaldi töös mitmeid olulisi erinevusi: 1. Väljundpinge muutumine on märksa väiksem kui aktiivtakistusliku koormuse korral. See tähendab, et väheneb pulsatsioon. Seejuures pulsatsiooni vähenemise määr sõltub kondensaatori mahtuvusest ja koormustakistusest, kui kondensaatori mahtuvus on suurem väheneb pulsatsioon enam ja sama tulemuse annab ka suurem koormustakistus. Taoliselt lülitatud kondensaatorit võib vaadelda ka silufiltrina. 2. Alaldi lülitamis hetkel on kondensaator tühi ja see on sama väärne lühisega väljundis. Läbi dioodi tekib väga tugev laadimisvoolu impulss, see võib kahjustada dioodi, kuna voolu piirab ainult alaldi sisetakistus, mis koosneb dioodi pärisuuna takistusest ja trafomähiste takistusest. Dioodid on
20. Kreeka templi rekonstruktsioon sima-katuse renn karniis triglüüfid metoobid arhitraav kapiteel mutillid e mutulid gutad e gutid frontoon tümpanon antefiksid akroteerid antamblemaan kannelüürid abakus ehhiin 21. Ateena Dionysose teater Ehitis, mis on järele jäänud, pärineb 4. sajandist. Teater oli varasem. Mahtuvus 17000 inimest. skenee telk riietumise jaoks, hiljem muutub lavaauguks proskeenion sissejuhatav ala, muutub hiljem lavaks teatron istmestik, pingid orchestra endisaegne lavaplats, ümmargune väljak koori esinemiseks stoa galeriikäik, katusega kaetud sammaskäik kahe teatri vahel 22. Delfi Tõlkes emakas. Parnassose mägi muusade mägi Delfi on maailma keskpaik. Apolloni kultus. Apollonile allus 9 muusat. Antiigi kuulsaim ettekuulutuste paik. Kastaliia allikas
Pilet 1. 1. Valgusdioodid 2. Võimendi põhiparameetid 3. RC-generaator (Wien i sild + OV) 4. TTL-Schottky loogika elemendid 5. RS-triger 1.Valgusdiood on päripingestatud pn-siirdega pooljuhtseadis, milles siire kiirgab valgus laengukandjate rekombinatsiooni tõttu. Vooluläbimisel pn- siiret, osa elektrone muudavad energiat, vahetavad orbiite, vabaneb energiat ning vabanev energia kiiratakse valgusena. n: infrapunane. Algul vaid peen valgus praegu olemas kollane, sinine, roheline. Pinge umbes 2V. valmistatakse (gallium arseeniid fosfiid). Kasutatakse optronites (valgusallik+valguse vastuvõtja). Dioodoptron kiireim 10 -8s. Inertsivaba ja saab ise valida spektri. 2. Võimendus astme põhiparameetrid: Ku=Uvalj/Usis, Ki=Ivalj/Isis, KP=Pvalj/Psis=Ku*Ki. Võimendi puhul KP alati >>1 OV: *Võimendustegur: KUD, K. Sõltub differentspinge sagedused, toiteping, temp. Antakse nullsagedusel ja nimiting-stel K=500..500k *Ühissignaali nõrgendusteg...
võnkeringina st. muutes mõjuvat sagedust muutub tema näivtakistus resonantsi nähtustega. Seejuures avaldub kaks resonantsi madalamal sagedusel ilmneb järjestik resonants, mille tekitab võnkering C1L. Mõnevõrra kõrgemal sagedusel aga paraleel resonants, mille tekitab võnkering, mis moodustub kondensaatoritest C1 ja C2, ning induktiivsusest L. Seejuures aseskeemis toodud mahtuvused C 1 on kristalli sisene mahtuvus, C2 aga resonaatori elektroodide vaheline mahtuvus. Resonaatori resonants sagedus sõltub kristalli mehaanilistest mõõtmetest ta ilmneb väga teravalt ja teda mõjutab ainult väga vähesel määral temperatuur. Temperatuuri toime kõrvaldamiseks võidakse resonaator paigutada termostaati. Kuna Piezo resonaator käitub võnkeringina, siis võib teda lülitada generaatori lülitusse sageduse stabiliseerimise eesmärgil sarnaselt võngeringi kasutamisega. Seejuures võib teda
atmosfääri rõhust. 15. Vereringe kapillaarides ja väikeses vereringes. Vereringe kapillaarides: · toimub ainevahetus vere ja kudede vahel · verevoolu kiirus kapillaarides ei ole suur 0,3-0,5 mm/sek · jõudeolekus toimib ainult osa kapillaare · kehalisel tööl suletud kapillaarid avanevad ja kohalik verevool suureneb tööpuhune hüpereemia · arterio-venoossed anostomoosid. Vereringe väikeses vereringes: · suur venoosse süsteemi mahtuvus - elastsed sooned · hästi arenenud arterio-venoossed anostomoosid · kopsukapillaaride vastupanu on tunduvalt väiksem verevoolu takistus väiksem · kopsuveresooned võivad deponeerida 10-20% kogu vere mahust. 16. Kopsuvereringe. Kopsude suured arterid on rohkem väljavenitatud kui suure vereringe arterid, seetõttu mahutavad kopsuarterid suhteliselt suurema hulga verd ilma oluliste vererõhu muutusteta. Kopsuveresoontes valitsev rõhk erineb suures vereringes valitsevast vererõhust
väljade eest. Samuti tuleb poole kaitsta OSC-i pinge ja tema väljade eest. Kõige väiksemgi häireväljade mõju võib VSV töö täielikult rikkuda, sest võimendustegur on väga suur ja seetõttu on VSV väga tundlik välisväljade suhtes. KSF-i poolide vaheline sidestus peab toimuma ainult sidestuskonde kaudu. Kui see nõue pole täidetud, siis pole võimalik saavutada KSF-ga vajalikku selektiivsuskõverat. VS-võnkeringide kondekate mahtuvus on piirides 450...475kHz. FM-traktis on VS 10,7MHz. VSV võnkeringide mahtuvus on 10-tes pF. Kõrge kvaliteediga VV-tes peab olema võimalik muuta VS-trakti sageduslikku ribalaiust. Seda tehakse harilikult VS-võnkeringide vahelise sidestustugevuse muutmise teel. 29 Raadiovastuvõtjad
I kursus. Mehaanika Mehhaaniline liikumine Ühtlane sirgjooneline liikumine on liikumine, mille puhul keha sooritab mistahes võrdsetes ajvahemikes võrdsed nihked. s l s = vt x = x0 + vt v= vk = t t Ühtlaselt muutuv liikumine on liikumine, mille puhul keha kiirus mistahes võrdsetes ajavahemikes muutub võrdse suuruse võrra. at 2 at 2 s = v0t ± x = x0 + v0t + v 2 - v02 = ±2as 2 2 Taustsüsteem on kella ja kordinaatsüsteemiga varustatud keha, mille suhtes liikumist vaadeldakse. Teepikkus on määratud keha poolt läbitud trajektoori pikkusega. Nihe on suunatud sirglõik, mis ühendab keha algasukoha lõppasukohaga. Hetkkiirus on kiirus, mida keha omab trajektoori antud punktis, antud ajahetkel ja m...
https://www.dropbox.com/sh/2led71ugzq2uds3/AAAk2pt07s3cdRmPH8xWFFRPa?dl=0 AKLIMATISEERMUMINE SPORDIS Aklimatiseerumine – kliimaga kohanemine Põhja- Lõuna suund ajavööndid Maapinna suhtes Mõjutab meie heaolu, töövõimet(tippsport), tervist. inimene ja antiloop – antiloop spurdib ja kuumeneb üle ja sureb. inimene jookseb rahulikult. Optimum – mingi resultaat, mille saavutamiseks kulutatakse energiat Sügis- külm, pime rasvkude talletab energiat Pruun rasvkude – toodab sooja (vastsündinutel ja karudel nt) Kontrollitakse keskonnast tulenevaid signaale ja keha reguleerib end, et elus püsida. Inimese optimum 37° Optimum eeldab keskkonna stabiilseid tingimusi. Elu harjumatutes tingimustes eeldab uue optimumi saavutamist aka aklimatiseerumist. Sisaldab termoregulatsiooni, saame aklimatiseeruda sooja, külma, aja, kõrguste vahel. (Kõik avaldavad mõju töövõimele) Töövõime sõltub aklimatiseerumise...
Kvartskristallile on iseloomulik see, et resonants sagedus on temperatuurist praktiliselt sõltumatu. Ja seda omadust kasutataksegi siis kui on vaja generaatoritel väga täpseid ja stabiilseid sagedusi. Valmistatakse väga suures standariseeritud sagedustega valikus kvartsresonaatoreid. Elektrilises mõttes on kvarstkristall vaadeldav võnkeringina, täpsemalt järjestik võnkeringina. Kuid sellel lisandub veel kristalli elektroodida mahtuvus. Toodud aseskeemilt on näha, et on võimalik kaks võnkeringi: järjestik võnkering- mille annab kristall, ja paraleel võnkering mis moodustub dioodi ja kvartsi induktiivsusega. Ja kui määrata kvarts resonaatori
Ekraanil on läbipaistev takistite maatriks, mille peal on elektrit juhtiv kile. Vajutades mingis punktis sellele kilele, tekib ühendus mingi punktiga takistite maatriksis. Kui nüüd sellele maatriksile on antud külgedel mingi pinge, siis selle puutekoha pinge näitabki tema asukohta maatriksil nii X kui ka Y suunal. Mahtuvusel põhinev: Ekraani igas nurgas on vahelduvvool. Kui asetada sõrm vastu monoliitset klaasist ekraanipinda, muutub selle mahtuvus. Nurkade kaudu mahtuvusi arvutades ja trianguleerides, saab leida vajutuskoha koordinaadid. (Capacitive sensing) põhimõtetet kasutatakse umbes 25 % vastavates seadmetes. Ekraani pinnal on kaks läbipaistvat juhtivat kihti mis on eristatud isolaatoriga (klaas). Need juhtivad kihid moodustavad mahtuvuse (kondensaator). Neist kihtidest alumisele juhitakse läbi takistite nurkadesse vahelduvvool. Kui nüüd inimese sõrm (mis omab ka teatud mahtuvust) puudutab välimist juhi, kihti
· Coulomb'i seadus kui pöördruutsõltuvus - Kaks punktlaengut mõjutavad teineteist jõuga, mis on võrdeline nende kehade laengutega ning pöördvõrdeline nende vahelise kauguse ruuduga. · Elektrivälja tugevuse valem ja väljatugevuste liitumine (vektorkujul!). Elektrivälja tugevus = sellesse punkti asetatud positiivsele ühiklaengule (+1C) mõjuv jõud. · Juhi potentsiaali ja mahtuvuse vaheline seos. Mahtuvus - juhile antud laeng jagatud juhi potentsiaaliga. Farad (F) - juhi mahtuvus, kui laeng 1 C tõstab tema potentsiaali 1 V võrra. Loeng 12 Alalisvool. Suurused: · Voolutugevus I (A) · Voolutihedus - juhi ühikulist ristlõiget läbiv voolutugevus - j (A/m) · Pinge U (V) · Elektromotoorjõud (V) · Takistus R ( ) · Eritakistus ( * m) · Ohm'i seadus ja Joule'-Lenz'i seadus (rakendamine!).
1. Trigerid Triger on mäluelement, mis säilitab 1 biti informatsiooni. Triger on kahe stabiilse olekuga loogikalülitus (1 või 0). Trigeri olek vastab tema väljundsignaalile. Sõltuvalt sisendsignaalist säilitab triger endise oleku või muudab seda hüppeliselt (seega sültub trigeri väljund ka selle eelmisest väljundist). Trigeril on tavaliselt 2 väljundit: otsene Q ja invertne Q . Tööpõhimõtte järgi jaotatakse trigerid seadesisenditega ehk SR- trigeriteks, loendussisenditega e. T- trigeriteks, andmesisenditega ehk D- trigeriteks ...
· Coulomb'i seadus kui pöördruutsõltuvus - Kaks punktlaengut mõjutavad teineteist jõuga, mis on võrdeline nende kehade laengutega ning pöördvõrdeline nende vahelise kauguse ruuduga. · Elektrivälja tugevuse valem ja väljatugevuste liitumine (vektorkujul!). Elektrivälja tugevus = sellesse punkti asetatud positiivsele ühiklaengule (+1C) mõjuv jõud. · Juhi potentsiaali ja mahtuvuse vaheline seos. Mahtuvus - juhile antud laeng jagatud juhi potentsiaaliga. Farad (F) - juhi mahtuvus, kui laeng 1 C tõstab tema potentsiaali 1 V võrra. Loeng 12 Alalisvool. Suurused: · Voolutugevus I (A) · Voolutihedus - juhi ühikulist ristlõiget läbiv voolutugevus - j (A/m) · Pinge U (V) · Elektromotoorjõud (V) · Takistus R ( ) · Eritakistus ( * m) · Ohm'i seadus ja Joule'-Lenz'i seadus (rakendamine!).
1 cd on valgusallika valgustugevus antud suunas, mis kiirgab monokromaatilist valgust sagedusega 540*1012 Hz (roheline valgus) ja mille energeetiline valgustugevus antud suunas 1/683 W/sr. 1 dptr on sellise läätse optiline tugevus, mille fookuskaugus on 1 m. 1 eV on arvuliselt võrdne tööga, kui elektroni laenguga absoluutväärtuselt võrdne laeng läbib potentsiaalide vahe 1V. 1Fon sellise juhi mahtuvus, mille potentsiaal muutub 1V võrra, kui tema laeng muutub 1C võrra; 1F=9*1011cm (CGSE süsteemis) 1 H on sellise juhi induktiivsus, mille korral voolutug muutus 1A/s tekitab juhis endaindukts emj 1V. 1 Hz on selline sagedus, mille korral keha sooritab ühes sekundis ühe pöörde (täisvõnke). 1 J on töö, mida teeb jõud 1N, kui selle rakenduspunkt nihkub liikumise suunas 1m võrra. 1 lm (luumen) on valgusvoog, mida kiirgab valgusallikas valgustugevusega 1cd ruuminurga ühikusse 1sr
vajadus urineerida. Kusepõis mahutab väheses koguses uriini mis võib olla isegi alla 100milliliitri Reflektoorne põis Kusepõielihas ja sfinkterlihas ei tööta koordineeritult. Kadunud on kõrgemate juhtekeskuste kontroll, millest tingituna on tekkinud kusepõie lihase tahtmatu kokkutõmme ja sealjuures ei lõõgastu sfinkterlihas piisavalt. Areflektoorne põis Põielihase kokkutõmme praktiliselt puudub, põis on väljaveninud ja mahtuvus suur. Sellistel haigetel esineb kindlat ülevooluinkontinetsust. Jääkuriin põies üle 600 ml/l Uriini peetus e. uriiniretensioon Pr.on soovja vajadus urineerida, kuid uriin ei välju kusepõiest kusitisse, sest väljavoolu trakti vastupanu on nii tugev, et kusepõie lihaskond ei ole suuteline seda ületama. Tüsistused põiehäirete korral Alumiste kuseteede infektsioonid Ülemiste kuseteede infektsioonid Põie ja neerukivid Mähkmeallergia ja haudumus
Mahtuvuslik puuteekraan väga levinud. Kinnastatud käsi ei tööta. Pindmahtuvuslikud puutepind kaetakse ainult ühelt poolt läbipaistva juhtiva kihiga, ekraani nurkades elektroodid, millega tekitatakse elektriväli pinnale(laengute liikumisest tekkinud voolu mõõdavad andurid). Projekteeritud mahtuvuslikud ekraani pinnale moodustatakse ITO(indium tina oksiid) ribadest võrk, ribad, kuhu salvestub laeng on isoleeritud ja nende vahel mahtuvus. Kui sõrm läheb ristumispunktis olevale mahtuvusele, võtab see osa laengust ja kontroller fikseerib laengu liikumise. Infrapuna ekraani servadesse paigutatakse infrapunavalgusdioodid ja vastasservadesse infrapunaandurid. Kui kiir ei levi ekraani pinna sees, vaid ekraani sees oleva kaitseklaasi sees, on tegu täieliku sisepeegeldusega infrapunapuuteekraaniga.
elektrilaengute kogumiseks kohtades, kus on toimub elektrivälja mõjul lühikeseks ajaks vaja suurt võimsust. Samas ei polariseerumine.+ laengukandjad juhi kondensaator alalisvoolu, sest ei teki kinnist nihkuvad oma tasakaaluasendist välise elektriahelat. Tema elektrimahutuvs-on ühe elektrivälja suunas, negatiivsed katte laengu ja katetevahelise pinge suhe vastassunas. Seega tekib täiendav C=q/U [F-farad].üksiku juhi mahtuvus ja elektriväli.juhis kutsub elektriväli esile potentsiaali suhe C=q/. Kondensaatorite laengukandjate ümberpaiknemise ja juhi ühendamine- kui kasutada on mitu eri osade laadumise (tekivad kondekat, võib tunduvalt laiendada mahtuvuste võimalikke väärtusi, ühendades indutseeritud laengud). Suurust kondekad patareideks
(Jalak, Lusmägi 2010) • Vastupidavustreeningute tulemusena suureneb mitokondrite arv ja vastavate ensüümide aktiivsus rakkudes (Jürimäe, Mäestu 2011). Peatükk 1.6. • Skeletilihase struktuur moodustub kolmest põhilisest lihaskiutüübist: aeglased oksüdatiivsed ehk I tüüpi lihaskiud, mida iseloomustab aeglane kontraktsioon , väike jõud, suur oksüdatiivne ja väike glükolüütiline mahtuvus ning suur väsimusresistentsus, kiired oksüdatiiv-glükolüütilised ehk IIa tüüpi lihaskiud, mida iseloomustab kiire kontraktsioon, suur jõud, mõõdukas oksüdatiivne ja glükolüütiline mahutavus ning mõõdukas väsimusresistentsus, kiired glükolüütilised ehk IIb tüüpi lihaskiud, mida iseloomustab väga kiire kontraktsioon, väga suur jõud, väike oksüdatiivne ja suur glükolüütiline mahtuvus ning väike väsimusresistentsus
elektroluminesentskuvar: pilt genereeritakse gaaslahendust kasutades 38. Puudutustundlik ekraan: Takistusel põhinev: ekraani peal kilekiht, millel takistitega maatriks. Selle peal teine kile. Vajutus ekraanile muudab maatriksi mingi elemendi takistust: ridade ja veergude pingete skaneerimisega on võimalik kindlaks teha, kuhu vajutati. Alalisvool. Mahtuvusel põhinev: Ekraani igas nurgas voolab vahelduvvool. Kui asetada sõrm vastu monoliitset klaasist ekraanipinda, muutub selle mahtuvus. Nurkade kaudu mahtuvusi arvutades ja trianguleerides, saab leida vajutuskoha koordinaadid. 39. Printer: Perifeeriaseade arvutist tulevate andmete trükkimiseks mingile maisele kandjale. Maatriksprinter: printimispeas asub nõeltest maatriks, iga nõela taga on solenoid, millesse voolu laskmisel magnetväli tõukab nõela peast välja. Paberi ja nõela vahel on trükilint, mis jätab paberile täpi. Täppidest moodustub kujund.
86. Kas elusorganism on "soojusmasin"? Elusorganism ei ole soojusmasin. 87.Intensiivsed, ekstensiivsed funktsioonid ja energia. Intensiivsed funktsioonid (rõhk, temperatuur, kiirus, entroopia muut) sellega kirjeldatakse termodünaamilist süsteemi. Ekstensiivsed fuktsioonid sõltuvad massist, osakeste arvust(ruumala, energia, entroopia). Formaalset süsteemi energiat(võimet teha tööd) saab määrata ekstensiivse ja intensiiivse funktsioonide korrutamisega( mahtuvus faktor*potentsiaali faktor). 88. Olekuparameetrid: p= rohk V = ruumala T = temperatuur Olekuvõrrand f(p,V,T)=0 Kui süsteemi parameetrid ajas ei muutu, süsteem on termodünaamillises tasakaalus. Ideaalse gaasi olekuvorrand pV/T = const Normaasetes tingimustes: p= 1,01*10^5 V = 22,4 dm3 T = 273 K pV/T = R = 8,314 J/mol*K 89. Millised nähtused on ülekandenähtused? Ülekandenähtused: sisehoore, soojusjuhtivus, difusioon. Viskoossus on impulssi ülekandumine, soojusjuhtivus on
küllastatud ferromagnetilise südamikuga pool või trafo ei ole enam lineaarsed elemendid. Mittelineaarsete ahelate ja komponentide näidetena võime niisiis tuua küllastusreziimis oleva ferromagnetilise südamikuga poolid ja trafod, aga ka reaalsed võimendid, dioodid, transistorid, digitaalloogika elemendid jne. Selliste lineaarsete komponentide käitumist nagu takistid, kondensaatorid ja induktiivsused saame üldjoontes iseloomustada juba üheainsa parameetriga (vastavalt takistus, mahtuvus ja induktiivsus). Vastandina on mittelineaarsete komponentide iseloomustamiseks vajalikud nende ülekandefunktsioonid kas matemaatiliste avaldiste või graafikute kujul. Mittelineaarse lülituse parameetrite kirjeldamiseks on seega vaja lineaarse lülituega võrreldes tunduvalt suuremal hulgal informatsiooni. Kui tahetakse saada võimalikult täpseid tulemusi, tuleb mittelineaarseid lülitusi analüüsida ligikaudsete numbriliste meetoditega, kasutades simulatsiooniprogramme nagu näiteks Spice
Seda iseloomus -tatakse populatsioonidünaamikaga – populatsiooni seaduspärase muutumisega ajas. Eristatakse kolme populatsioonidünaamika võimalust: 1. Kasvava e. invasioonilise populatsiooni iive on positiivne. Kui selles populatsioonis iive ei sõltu populatsiooni tihedusest, kasvab populatsioon eksponentsiaalselt –kõve on j kujuline. Kui iive sõltub tihedusest, on kõver s kujuline, populatsioon kasvab logistiliselt. Optimaalne arvukus e. keskkonna mahtuvus on s kujuline. 2. Normaalse e. stabiliseerunud populatsiooni arvukus on dünaamilises tasakaalus. Seda reguleerivad tihedusest sõltuvad või sõltumatud tegurid. Kahaneva populatsiooni iive on negatiivne 9. Piiramine ja reguleerimine ei ole üks ja sama tegur. Piirav tegur määrab asustustiheduse ülempiiri. Piiramine on populatsiooni väliselt determineeritud ja tuleneb näiteks konkurentsist, keskkonnatingimuste taluvusest, õkonišši olemasolust. Kui panna
Jäiga loogikaga juhtautomaat milles algoritmi säilitatakse püsimälus Puudutustundlik ekraan Takistusel põhinev: ekraani peal kilekiht, millel takistitega maatriks. Selle peal teine kile. Vajutus ekraanile muudab maatriksi mingi elemendi takistust: ridade ja veergude pingete skaneerimisega on võimalik kindlaks teha, kuhu vajutati. Alalisvool. Mahtuvusel põhinev: Ekraani igas nurgas voolab vahelduvvool. Kui asetada sõrm vastu monoliitset klaasist ekraanipinda, muutub selle mahtuvus. Nurkade kaudu mahtuvusi arvutades ja trianguleerides, saab leida vajutuskoha koordinaadid.
elektroluminesentskuvar: pilt genereeritakse gaaslahendust kasutades 38. Puudutustundlik ekraan: Takistusel põhinev: ekraani peal kilekiht, millel takistitega maatriks. Selle peal teine kile. Vajutus ekraanile muudab maatriksi mingi elemendi takistust: ridade ja veergude pingete skaneerimisega on võimalik kindlaks teha, kuhu vajutati. Alalisvool. Mahtuvusel põhinev: Ekraani igas nurgas voolab vahelduvvool. Kui asetada sõrm vastu monoliitset klaasist ekraanipinda, muutub selle mahtuvus. Nurkade kaudu mahtuvusi arvutades ja trianguleerides, saab leida vajutuskoha koordinaadid. 39. Printer: Perifeeriaseade arvutist tulevate andmete trükkimiseks mingile maisele kandjale. Maatriksprinter: printimispeas asub nõeltest maatriks, iga nõela taga on solenoid, millesse voolu laskmisel magnetväli tõukab nõela peast välja. Paberi ja nõela vahel on trükilint, mis jätab paberile täpi. Täppidest moodustub kujund.
GHz. Igale operaatorile eraldatakse 19 raadiokanalit. Leida maksimaalne operaatorite arv. 1 raadiokanal on 200kHz, 1 op saab 3,8MHz. Dupleksvahe v6tame 20MHz. Siis 2700-2600-20=80MHz. Yleslink on seega 40MHz. Arvestame iga operaatori vahele ka 1 tyhja raadiokanali, siis 40MHz/4MHz=10 operaatorit max. 79. Arvutid ühendatakse võrku kasutades koaksiaalkaablit. Leida lainetakistus, kui kaabli induktiivsus on 0,17 H meetri kohta ja mahtuvus 66 pF meetri kohta. Tulemus ümardada lähimaks täisarvuks. 80. WLANi raadiokaardi väljundvõimsus on seatud väärtusele 5 mW. WLAN sagedusalas 2,4 GHz vastab võimsuspiirangutelt Eestis kehtivatele nõuetele. Milline on suurim lubatud antenni võimendustegur, kui me ei arvesta kadusid kaablis ja pistikus? Vastus ümardada täisarvuni. 81. Leida sideseansi pikkus, kui infosõnumi pikkus on 640B, kinnituse pikkus aga 60B ning terminal on ühendatud WLAN võrguga(802
Inspiratoorne reservmaht IRM Maht, mida pärast normaalset sissehingamist saab täiendavalt sisse hingata. Ekspiratoorne reservmaht ERM Maht, mida pärast normaalset väljahingamist saab täiendavalt välja hingata. Residuaalmahtmaht, mis jääb kopsudese pärast maksimaalset väljahingamist. Residuaalmaht ja ERM koos moodustavad funktsionaalse residuaalkapatsiteedi e. funktsionaalse jääkmahtuvuse. Vitaalkapatsiteet kapatsiteet ehk mahtuvus. kopsude ja rindkere avardumisvõime mõõduks. HM+IRM+ERM. Minutiventilatsioon On ühe minuti jooksul sisseväljahingatava õhu hulk. Minutiventilatsiooni saame arvutada, kui teame hingamissagedust ja hingamismahtu. Minutiventilatsioon = hingamissagedus x hingamismaht. Maksimaalne minutiventilatsioon Õhu hulk, mida inimene suudab maksimaalse pingutusega sissevälja hingata ühes minutis. Düspnoe hingeldus. Apnoe hingamise seiskus.
Inspiratoorne reservmaht IRM- Maht, mida pärast normaalset sissehingamist saab täiendavalt sisse hingata. Ekspiratoorne reservmaht ERM- Maht, mida pärast normaalset väljahingamist saab täiendavalt välja hingata. Residuaalmaht-maht, mis jääb kopsudese pärast maksimaalset väljahingamist. Residuaalmaht ja ERM koos moodustavad funktsionaalse residuaalkapatsiteedi e. funktsionaalse jääkmahtuvuse. Vitaalkapatsiteet- kapatsiteet ehk mahtuvus. kopsude ja rindkere avardumisvõime mõõduks. HM+IRM+ERM. Minutiventilatsioon- On ühe minuti jooksul sisse-väljahingatava õhu hulk. Minutiventilatsiooni saame arvutada, kui teame hingamissagedust ja hingamismahtu. Minutiventilatsioon = hingamissagedus x hingamismaht. Maksimaalne minutiventilatsioon- Õhu hulk, mida inimene suudab maksimaalse pingutusega sisse-välja hingata ühes minutis. Düspnoe- hingeldus.
P l - vaseskaod P - rauaskaod tj Indeks 1 thendab trafo primaarpoolt Kaabel- ja huliinide puhul - liini eritakistus R0 - takistus pikkushiku kohta igeks arvutamiseks tuleb need suurused mrata iges treziimis, temperatuuril 50 - 800C. X = X0 l X0 = ,kus -juhtide vahekauguste geomeetriline keskmine. r - faasi juhi raadius X0 keskmisi vrtusi vib leida tabelist Reaktiivne juhtivus omab mahtuvuslikku iseloomu Bc = Bc0l = C0l Bc0 - mahtuvuslik juhtivus pikkushiku kohta C0 - mahtuvus pikkushiku kohta naturaalhikutes Aktiivjuhtivus on phjustatud koroonaefektist, mida arvestatakse alates 110kV, teistel juhtudel G = 0. Aseskeemi omavate elektrivarustustuse elementide aktiiv- ja reaktiivvimsuse kaod: 2 P = 3I R + U G 2 2 2 Q = 3I X + U B 2 2 Kui vimsused nendes valemites vtta vrdseteks arvutuslikega, siis saadud kadusid nimetatakse arvutuslikeks. Kuna ,siis sltuvad kaod suuresti reaktiivvimsusest.
d)elektron-ioonjuhtivus, plasmas Millest sõltub materjali soojusjuhtivustegur? Kuidas kasutatakse materjalide soojusjuhtivuse omadust? Soojusjuhtivus-ainete ja materjalide füüsikalise parameetriga, mis iseloom nende ainete võimet juhtida soojust -Soojustegur oleneb aine või materjali omadustest ja olekust, temperatuurist ning niiskusest. Kasutamine: mida väiksem on materjali soojusjuhtivtegur määratud tingimustel, seda paremad on materjali isolatsiooniomadused. -Soojusujuhtivus ja mahtuvus on omavahel pöördvõrdelises seoses. Kasutatakse nt telliskorstent, kuna talletab hästi soojust ja annab seda eluruumi edasi. Kuidas hinnatakse aine lahustuvust? Aine lahustuvus sõltub kasutatavast solvendist , temp ja rõhust. Lahustuvuse kvantitatiivseks mõõduks nim suurimat aine kogust, mis võib lahustuda kindlas lahusti (või lahuse) koguses (kindlal temp). Põhiühik g/100g lahustis. Eristatakse hästilaustuvad, vähelahustuvad, raskestilahustuvad ja praktiliselt
Q reaktiivvõimsus (blind power) VAr Volt-amper reaktiivne S näivvõimsus VA Volt-amper magnetvoo tihedus (magnetic flux B T tesla density) v sirgliikumise kiirus (linear velocity) m/s meetrit sekundis Q laeng (charge) C kulon C mahtuvus (capacity) F farad L induktiivsus (inductivity) H henri Q soojushulk (heat energy) J džaul J Inertsimoment (moment of inertia) kgm2 Wkin Kineetiline energia (kinetic energy) J džaul Wpot Potentsiaalne energia (potential energy) J džaul D Diameeter (diameter) m meeter
Selle peale teine kile. Vajutus ekraanile muudab maatriksi mingi elemendi takistus: ridade ja veergude pingete skaneerimisega on võimalik kindlaks teha kuhu vajutati. Lisaks inimsõrmele reageerib ka muust materjalist esemete puudutusele. Tundub näpu all pehme. Levinuim, 75% puutetundlikest ekraanidest. Mahtuvusel põhinev (Capacitive) ekraani nurgas vahelduvvool. Asetades sõrme vastu monoliitset klaasist ekraanipinda muutub selle mahtuvus. Nurkade kaudu mahtuvusi arvutades ja trianguleerides saab leida vajutuskoha koordinaadid. Pole võimalik kasutada läbi enamiku isolaatoritena käituvate materjalide nagu kindad jms, mis on kindlaks miinuseks. Akustilisel pinnalainel põhinev (Surface acoustic wave) realiseeritud ultraheli lainete abil, mis radieeruvad üle ekraani pinna. Ekraani puutudes osa lainetest neeldub/peegeldub ning sensorite abil võimalik kindlaks määrata puudutuse asukoht
tekiks läbilöök. Takistuse temperatuuritegur näitab takistuse suhtelist muutust temperatuuri muutumisel 1 K võrra. (TKC) R 100% % R T 0 C kus R on T-st tingitud R muutus; T temperatuuri muutus. 15 Värvikoodid Resistor Color Code Guide 16 Kondensaator on elektriahela element, mille tähtsaim tunnussuurus on mahtuvus. elektrienergia salvestamiseks, vahelduvvooluahelates reaktiivtakistitena reaktiivvõimsusallikatena, filtrite ja võnkeringide koostisosadena Kondensaatorid jagunevad püsi- ja muutkondensaatoreiks. Püsikondensaatoreid liigitakse dielektriku järgi: paber-, plast-, keraamika-, vilk-, klaas- ja elektrolüütkondensaatoreiks. Muutkondensaatoreist eristatakse häälestuskondensaatoreid
2. Rakuline tasand a. Rakkude jagunemise aktiivsuse vähenemine b. Mitokondrite töö aeglustumine, ATP sünteesi langus. 3. Koe tasand a. Rakkude üldarvu langus. Eriti nende kudede puhul, mille rakud ei taastu. Närvikude. b. Muutused orgaanilise ja anorgaanilise aine vahekorras. Lihaskoes väheneb vee sisaldus. Luukoes väheneb mineraalsoolade sisaldus 4. Organi tasand a. Väheneb elundite mahtuvus. Süda, kops, magu, põis. b. Väheneb nende talituslik aktiivsus, tööjõudlus. Süda, neerud ultrafiltratsioon, magu. 5. Elundkonna tasand a. Häirub eriosade koostöö. Närvisüsteem, sisenõrenäärmed, seedeelundkond. b. Häiruvad regulatsiooniprotsessid, nii välised kui sisesed. Vereringeelundkond süda, veresooned, neerud. 6. Organismi tasand a
3.ANDURID JA NENDE MÕÕTEPRINTSIIBID. 3.1.Andurite definitsioon ja liigitus. Anduritele esitatavad nõuded, ideaalkarakteristikud. Andur on automaatsüsteemi osa, mis muundab kontrollitava suuruse mõõtmiseks, edastamiseks, säilitamiseks, registreerimiseks, võimendamiseks või juhitavasse seadmesse suunamiseks sobivasse vormi (optiliseks, mehaaniliseks või elektriliseks signaaliks). Andur koosneb tavaliselt tajurist (esmamuundurist) ja ühest või mitmest vahemuundurist. Mõnel juhul moodustab anduri ainult tajur (nt. termopaar, takistustermomeetri andur). Joonisel 0.2.1 on toodud tüüpilise anduri plokkskeem. Andurid liigitatakse füüsikalise tööpõhimõtte järgi: 1. elektrisuuruste muutusel põhinevad andurid : induktiivandurid, mahtuvusandurid, takistusandurid; 2. optilised, kasutavad elektrimagnetilisi protsesse lainepikkustel üle 10¹² Hz.; 3. mehaanilised, kasutavad tahkete kehade liikumist; 4. hüdraulilised, kasutavad vedelike mehaan...
VT3 C1 VT4 REG D +E Joonis 1.26. Dünaamilise mäluelemendi skeem Mäluna toimib transistori VT2 paisuahela mahtuvus C1. Info kirjutatakse mällu ja loetakse sealt siini Y kaudu (signaal D). Enne info lugemist antakse signaal REG, mis avab transistori VT4, ning mahtuvus C2 (siini Y parasiitmahtuvus) laetakse allikast +E. Seejärel antakse siinile X kirjutuse/lugemise sünkrosignaal CWR, mis avab transistori VT3, kuid ei saa avada transistori VT2. Kui mäluelement säilitab olekut 1, siis on mahtuvus C1 laetud ja transistor VT2 on avatud.
tugevuse arvutamine. 10.8d Gaussi teoreemi teine rakendus: lõpmata suure, ühtlaselt laetud tasandi poolt tekitatud elektriväli 11. ELEKTRIVÄLI AINETES 11.1 Elektrilise dipooli mõiste 11.2 Dielektriku polarisatsioon 11.3 Elektrivälja nõrgenemine dielektrikus 11.4 Gaussi teoreem elektrostaatilise välja jaoks dielektrilises keskkonnas 11.5 Elektriväli juhtides 11.6 Juhi mahtuvus. Kondensaator 11.7 Laengute süsteemi ja elektrivälja energia 12. ALALISVOOL 12.1 Elektrivoolu mõiste. Elektromotoorjõud 12.2 Elektrivoolu toimed. Voolutugevus ja –tihedus 12.3 Ohmi seadus. Joule`i-Lenzi seadus 12.4 Elektrivool metallides 12.6 Elektrivool elektrolüüdilahustes 12.7 Elektrivool pooljuhtides 13. ALALISVOOL 2 13.1 Üldistatud Ohmi seadus 13.2 Kirchhoffi seadused 13.3 Tarbijate jadaühendus 13.4 Tarbijate rööpühendus 13
Side ülesanded 1. Kohtvõrgus on kümme Ethernet terminaali. Võrk ühendatakse ühe marsruuteri kaudu laivõrku. Milline võiks olla marsruuteri ARP tabeli (aadressisidumise tabeli) maht baitides, kui kasutatav protokoll on IP v. 4? 6 Etherneti baiti + 4 IP v. 4 baiti = 10 baiti 10 arvutit on, järelikult kokku 10 * 10 = 100 baiti 2. Kuidas jaotada GSM 900 kasutatav sagedusvahemik kolme GSM võrguoperaatori vahel, eeldades võrdset jaotust? Igaüks saab ülesse (915 – 890) / 3 MHz = 25/3 MHz ja alla (960 – 935) / 3 = 25/3 MHz ühendusest. Sagedused saab GSM tabelist võtta. 3. Valige sidekanali seaded ning leidke vajalik bitikiirus sidekanalist, tagamaks start/stopp meetodil järjestikliidese kaudu failiülekande, milles on 1000 sümbolit ning ülekandeaeg 1 sekund. 1 startbitt, 2 stoppbitti, paarsuskontroll even, sümbolis 7 bitti. 1+2+1 + 7 = 11 bits 1000 * 11 = 11000 b/s 4. Riigis X jaot...
Elektrimahtuvus C on arvuliselt võrdne laenguga, mille võrra tuleb juhil olevat laengut muuta, et selle potentsiaal muutuks ühe ühiku võrra. Sõltub juhi geom omadustest, juhti ümbritsevast keskkonna dielektrilisest läbitavusest , suhtel dielektrilisest läbitavusest s , teiste juhtide lähedusest. Ei sõltu juhi agregaatolekust, õõnes/täidetud juht, juhil olevast laengust ega potentsiaalist. q C= 201. Millest oleneb kondensaatori mahtuvus? kondensaatori konfiguratsioonist (plaatide pindalast ja nendevahelisest kaugusest) ja katetevahelisest dielektrikust 202. Mis on alalisvool? laengute korrastatud liikumine 203. Milline on alalisvoolu kokkuleppeline suund? positiivsete laengute liikumise suund (positiivne -> negatiivne) 204. Defineerige voolutugevus Voolutugevus I on elektrivoolu iseloomustav füüsikaline suurus, mida mõõdetakse
ristlõikepindalaga S ja sõltub juhi materjalist: kus: R on juhi takistus oomides [], on juhi materjali eritakistus oom-meetrites [m], l on juhi pikkus meetrites [m] ja S on juhi ristlõike pindala ruutmeetrites [m2]. Aktiivtakistus vahelduvvooluahelas on see füüsiklaline suurus, millest sõltub ahelas kaduma mineva energia kogus. Aktiivtakistusel eraldub energia ainult soojusena. Ainult aktiivtakistust omavataks tarvititeks võib lugeda kõiki neid, kus induktiivsus ja mahtuvus on tühised. Aktiivtakistust läbiv vool on samas faasis takistile rakendatud pingega. Kineetiline energia on energia, mis on tingitud keha liikumisest teiste kehade suhtes. Seda tähistatakse enamasti Ek või T. Energia mõõtühik SI-süsteemis on dzaul (J). Klassikalises mehaanikas näidatakse, et kui keha massiga m liigub kulgevalt kiirusega v, siis tal on kineetilist energiat.
associative cache vahel. 18.Puutetundlikud ekraanid. Takistusel põhinev: ekraani peal kilekiht, millel takistitega maatriks. Selle peal teine kile. Vajutus ekraanile muudab maatriksi mingi elemendi takistust: ridade ja veergude pingete skaneerimisega on võimalik kindlaks teha, kuhu vajutati. Alalisvool. Mahtuvusel põhinev: Ekraani igas nurgas on vahelduvvool. Kui asetada sõrm vastu monoliitset klaasist ekraanipinda, muutub selle mahtuvus. Nurkade kaudu mahtuvusi arvutades ja trianguleerides, saab leida vajutuskoha koordinaadid. 19.Käsu täitmine protsessoris. e. von Neumanni tsükkel. a) käsukoodi laadimine (käsuloendurisse) b) käsuleonduri modifitseerimine: PC:=PC+1 käsu aadress mälu aadressiregistrisse + read mälupesa sisu mälu puhverregistrisse mälu puhverregistrist kood käsuregistrisse + ALU-sse c) Käsukoodi dekodeerimine d) käsu täitmine
väljahingamisel pole võimalik kogu kopsudes olevat õhku eemaldada Inspiratoorne reservmaht (IRM) - maht, mida pärast normaalset sissehingamist saab täiendavalt sisse hingata Ekspiratoorne reservmaht (ERM) - maht, mida pärast normaalset väljahingamist saab täienavalt välja hinfata Vitaalkapatsiteet - HM+IRM+ERM; on kopsude ja rindkere avardumisvõime mõõduks; kapsiteet ehk mahtuvus Residuaalmaht - maht, mis jääb kopsudesse pärast maksimaalset väljahingamist Residuaalkapatsiteet ehk funktsionaalne jääkmahtuvus - residuaalmaht + ERM 3) Minutiventilatsioon - 1 minuti jooksul sisse-väljahingatava õhu hulk; hingamissagedus*hingamismaht Maksimaalne minutiventilatsioon - õhu hulk, mida inimene suudab maksimaalse pingutusega sisse-välja hingata ühes minutis 4) Hingamissageduse muutused: Düspnoe - hingeldus
Füsioloogia eksami küsimused.
1. Füsioloogia mõiste. Homöostaas.
Füsioloogia on õpetus elusorganismi talitlusest ja tema suhetest ümbrusega. Füsioloogia
peamiseks uurimisvaldkondadeks on eluavaldused, millega tagatakse nii indiviidi kui liigi
elutegevuse hoidmiseks vajalik organismi sisekeskkonna püsivus ehk homöostaas. Talitluse
tundmaõppimiseks on vaja korraldada katseid elusatel rakkudel, kudedel, elunditel ja
organismidel.
Füsioloogia on õpetus elusorganismide talitlusest ja nende seostest ümbritseva keskkonnaga.
Talitlust ei saa mõista ilma elusorganismide ehitust uuriva õpetuse anatoomia (Anatoomia
(
SISUKORD 1. Laboritööde tegemise kord ja ohutustehnika................................................5 2. Laboritöö nr. 1...................................................................................6 Elektritakistuse mõõtmine............................................................................................6 3. Laboritöö nr. 2................................................................................. 7 Ohmi seaduse katseline kontrollimine (ahela osa kohta...............................................7 3. Laboritöö nr. 3...................................................................................8 Vooluallika emj. (allikapinge) ja sisetakistuse määramine..........................................8 5. Laboritöö nr. 4...................................................................................9 Kirchoffi II seaduse katseline kontrollimine....
Elektrimahtuvus kahe keha süsteemis näitab, kui suure laengu viimisel ühelt kehalt teisele tekib q 1C kehade vahel ühikuline pinge, st C = , ühikuks farad [C ]SI = 1V =1 F . Kondensaator ehk U laengutihendaja on erinimeliselt laetud kehade (plaatide) süsteem kindla mahtuvuse saamiseks. S Plaatkondensaatori mahtuvus C = 0 , kus S on ühe plaadi või plaatide kohakuti oleva osa d F pindala, d kaugus plaatide vahel, plaatidevahelise aine dielektriline läbitavus, 0 = 8,85 10-12 m elektriline konstant ehk vaakumi dielektriline läbitavus. Alalisvool
FUNKTSIONAALSED SIGNAALIPROTSESSORID Loengumaterjal 1 Toomas Ruuben Toomas Ruuben. TTÜ Raadio ja sidetehnika 1 instituut. Teemad Ülevaade DSP-dest, signaalitöötlusest, FPGA-dest Digitaalarvuti töö üldpõhimõtted Tehted kahendsüsteemis (+,-,*,/ jne) Erinevaid arvsüsteemid Peamisi loogikafunktsioonid (AND, OR jne) Loogikavõrrandid Trigerid, registrid, dekoodrid, multipleksorid, demultipleksorid, aritmeetika loogika seadmed jne) Toomas Ruuben. TTÜ Raadio ja sidetehnika 2 instituut. 1 Teemad Programmeeritavad loogikaseadmed CPLD, PLD FPGA FPGA (Field programmable gate array)arhidektuurid, tööpõhimõtted Arenduskeskkonnad (Verilog,...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
