Ülaltoodust järeldub, et laetud juht omab kindlat, laengust sõltuvat potentsiaali. See potentsiaal sõltub: juhile antud laengu suurusest, juhi kujust ja mõõtmetest ning teiste juhtide olemasolust antud juhi lähedal. Viimaseid kolme parameetrit saab kokku võtta laengust sõltumatu kordaja - mahtuvuse abil: Mahtuvus - juhile antud laeng jagatud juhi potentsiaaliga (keha pinnale kogutav laengu suurus) Farad (F) - juhi mahtuvus, kui laeng 1 C tõstab tema potentsiaali 1 V võrra. Laengu salvestamiseks ette nähtud seadet nimetatakse kondensaatoriks. Plaatkondensaator kaks paralleelselt met-plaati, mis on eraldatud dielektrikuga. Väli dielektrikus. Kui laenguid ümbritsevaks keskkonnaks on dielektrik, ei saa selles olevad laengud vabalt liikuda. Nimetatakse selliseid laenguid seotud laenguteks, ja see tähendab, et tavaolukorras on neile mõjuvad jõud tasakaalus
5. valguse interferents 1. Aatom on mittepolaarne-ei oma pooluseid. Kui aga aatomitest moodustub molekul, siis ei pruugi erimärgiliste laengute raskuskeskmed kokku langeda. Selliseid molekule nimetatakse polaarseteks. Kui poolusi on kaks nimetatakse laengusüsteemi dipooliks. Dielektrik on aine, milles vabade laengute hulk normaaltingimustel on väga väike. 2. Kondensaatoriks nimetatakse teineteise lähedale asetatud ja teineteisest isoleeritud elektrijuhi paari. Juhipaari mahtuvus C=q/ fii1-fii2 Kondeka mahtuvus on laeng, mis tuleb viia kondeka ühelt juhilt teisele, et muuta potensiaalide vahet ühe ühiku võrra. Laetud juhi energia võrdub laadimisel kulutatud tööga dA=fii*d*q Kondensaatori energia w=Curuut/2 3. Mis tahes voolu magnetväli on arvutatav selle voolu elementide poolt põhjustatud magnetvälja tugevuste summana. Vooluelementide väljatugevus: dB=k2IdL sina*1/r ruut a(alfa) on
Käsitsi teostatavaks nõudepesuks. Pindade puhastamiseks. Doseerimine : Vastavalt objektile: 2,5-3,5 ml/5 l vee kohta (kui vee karedus on 0-6°dH.) Paakunud mustuse eemaldamisel ja kareda veega piirkondades tuleb doseerimist suurendada. Pinnad pestakse, loputatakse ja vajaduse korral kuivatatakse. 5-10 min. toimeaeg hõlbustab paakunud mustuse eemaldumist. Neutratop on vahutav kontsentraat, kasutada dosaatorpumpa (4472207) üledoseerimise vältimiseks või 1 l pudeli korki, mille mahtuvus on 10 m Ohutusnõuded : Silmade kahjustamise tõsine oht. Vältida kemikaali sattumist silma. Silma sattumisel loputada silmi koheselt rohke veega ning pöörduda arsti poole. Esmaabiks võib kasutada Farmose silmaloputusvedelikku. Soovitav kasutada kaitsekindaid Kristina Soboleva Erinevad puhastusained Kaitse- ja hooldusvahendid 7 15
Tallinna Tehnikaülikooli füüsika instituut Üliõpilane: Üllar Alev Teostatud:1303.07 Õpperühm: EAEI-21 Kaitstud: Töö nr. 26 OT VABAD VÕNKUMISED Töö eesmärk: Töövahendid: Sumbuvate võnkumiste uurimine võnkeringis, Impulssgeneraator, induktiivpool, mahtuvus- ja takistussalv mis koosneb induktiivpoolist L, kondensaatorist C ning ostsillograaf. ja aktiivtakistist R. Skeem Töö käik. 1. Protokollige mõõteriistade andmed. 2. Koostage skeem vastavalt joonisele, kasutades juhendaja poolt antud L, C ja R s väärtusi (Rs on takistussalve näit). 3. Paluge juhendajal kontrollida ühenduste õigsust. 4. Reguleerige ostsillograafi nupud asenditesse, mis v...
Füüsika Võnkering- vabade elektromagnet võnkumiste tekitaja. mis koosneb induktiivpoolist(vanemates õpikutes nimetatakse ka induktsioonpool) ja kondensaatorist ja neid ühendavatest juhtmetest. Võnkumisi iseloomustavad suurused magnetvälja energia, elektrivälja energia, kondensaatori mahtuvus, induktiivsus. Võnkumiste tekitamiseks lülitatakse võnkeringi kondensaatori külge korraks ka alalisvooluallikas. Analoogiline süsteem on mehaanikas vedrupendel, kus võnkumiste tekitamiseks on vaja vaid pendel tasakaaluasendist välja viia ja siis lahti lasta.. 1.Kondensaator laetakse välise vooluallika abil ja erimärgiliselt laetud plaatide vahele tekib elektriväli. 2.Vooluallikas kõrvaldatakse ja laetud kondensaator ühendatakse juhtmetega läbi
Elektrilaeng-laeng näitab kui tugevasti keha osaleb elektromagneetilises vastastikjõus Elementaarlaeng-on prootoni (positiivne) või elektroni (negatiivne) elektrilaeng Juhid- ained, milles vabade laengukandjate arv on väga suur Dielektrikud ehk mittejuhid-sisaldavad väga vähe vabu laengukandjaid Pooljuhid- laengukandjad ei ole pooljuhtides kõll alati vabad, kuid neid saab suhteliselt kergesti vabadeks muuta Elektrivool- laengukandjate suunatud liikumine Elektrivoolu suund- kokkuleppeliselt positiivsete laengukandjate liikumise suund Elektrivoolu tugevus-näitab, kui suur laeng läbib ajaühikus juhi ristlõiget Coulomb’i seadus- näitab elektrostaatilist jõudu kahe laenguga keha vahel Ampere’i seadus- kui juhtmetes on samapidine elektrivool, siis nende vahel on tõmbejõud. Kui on eripidised, siis mõjub nende vahel tõukejõud Magnetväli-laetud osakeste liikumisel tekkiv jõuväli Magneetumine- nähtus, mille korral magnetvälja paigutam...
tööstuskoormused. (juhitavad ajamid, alaldid, inverterid, kaarahjud, lahenduslambid, arvutid, printerid jne). 13. Paralleelresonants nähtused jaotusvõrkudes Kui mõne harmooniku sagedus=resonantssagedusega ning harmooniku allika perspektiivist põikimahtuvus paralleelühenduses võrgu ekvivalentse induktiivsusega ning tekib pingeresonants ehk väga suured pinged. 14. Jadaresonants nähtused jaotusvõrkudes Kui mahtuvus ja induktiivsus on jadamisi (nagu eelmine punkt) ning vool läheb suureks. 15. Signaalpinged Näiteks arvestite kauglugemissüsteemid. Kui pingele on pealdatud teatud signaale edastavad pinged. Madalsageduslikud-110-3000Hz, kandesagedussignaalid 3-148,5kHz. 16. Elektrivarustuskindluse näitajad SAIFI, SAIDI, CAIDI(katkestus B e keskmine kestvus). 17. Elektrijaotusvõrkude katkestuste sagedust mõjutavad tegurid
Gaussi seadus valemina: Kogu voolu seadus valemina: S Dn dS = qi = dV i V l H l dl = I i = j n dS i S Kehade süsteemi võimet tekitada elektrivälja Keha (juhtmesüsteemi) võimet tekitada (salvestada laengut) kirjeldab mahtuvus magnetvälja (salvestada voolu) kirjeldab C= q 1F = 1C L=- e U Mahtuvuse SI-ühik on farad 1V I Induktiivsus t
Mõõteriistad Voltmeeter Voltmeeter on mõõteriist elektrivoolu pinge Muutke teksti laade mõõtmiseks Teine tase Voltmeeter näitab katkestatud ahela pinget. Kolmas tase Voltmeeter ühendatakse mõõdetavasse ahelasse Neljas tase paralleelselt. Viies tase Voltmeeter Enamasti on skeemis antud üks üld juhe ehk Muutke teksti laade maa, mille suhtes skeemis pingeid mõõdetakse. Teine tase Voltmeetri takistust on enamasti vooluahela Kolmas tase takistusest tunduvalt suurem, mistõttu voltmeeter Neljas tase ei muuda märgatavalt pinget vooluahelas. Viies tase Ampermeeter Ampermeeter on mõõte...
62. Dielektrikus ei saa laengukandjad vabalt liikuda. Nad võivad vaid pisut nihkuda asendist, milles nad olid elektrivälja puudumisel. Suhteliseks dielektriliseks läbitavuseks nimetatakse füüsikalist suurust, mis näitab, mitu korda on elektrivälja tugevus homogeenses materjalis väiksem väljatugevusest vaakumis. Dielektriline läbitavus iseloomustab aine polariseerumisvõimet. =Eo/E; E-elektrivälja tugevus dielektrikus Eo-elektrivälja tugevus vaakumis 63. Kondensaatori mahtuvus ja sõltuvus kondensaatori mõõtmetest C= oS/d [C]=[q]/[U]=[1C]/[1V]=[F] o-elektriline konstant -dielektriku dielektriline läbitavus S-plaadi pidnala ; d-plaatidevaheline kaugus Mahtuvus sõltub plaatide mõõtmetest ja omavahelisest kaugusest. Suurem plaadipaar seob enam laenguid. Teineteisele lähemal asuv plaadipaar seaob laenguid tugevamalt. 64. Kondensaatorite jada ja rööpühendus. Elektrivälja energia. Jada: U=U1+U2+U3 1/C=1/C1+1/C2+1/C3 I=const
ampermeeter vähem. Seda põhjustavad nähtused, mis tekivad seoses voolu suuna muutumisega igal poolperioodil. Seepärast, et eristada takistust vahelduvvoolule takistusest alalisvoolule, mis avaldub valemiga l R= S tähistatakse oomilist takistust vahelduvvooluahelas tähega r ja nimetatakse aktiivtakistuseks. Seejuures r > R. Aktiivtakistuses eraldub energia ainult soojusena. Ainult aktiivtakistust omavateks tarvititeks võib lugeda kõiki neid, kus induktiivsus ja mahtuvus on tühised. Need on hõõglambid, küttekehad, takistid ja reostaadid. 50...60 Hz võrgusageduse või veel madalama sageduse juures on aktiivtakistus r praktiliselt võrdne sama keha takistusega alalisvoolule R. Sageduse suurenedes suureneb aktiivtakistus pindefekti mõjul juhtmes indutseeritud pöörisvoolude mõjul kulgeb vool rohkem pinnakihtides. Juhtme südamik jääb põhiliselt kasutamata, seetõttu juhtme ristlõikepind näivalt
antav vahelduvpinge on tuntud kui primaarmähis. Teine mähis, millelt võetakse trafost väljuv pinge, kannab sekundaarmähise nime. k=U1/U2 =N1/N2 . Võnkering on vooluring, mis sisaldab kondensaatorit ja juhtmepooli. Energia muundumine võnkeringis. Kõigepealt tuleb võnkering tasakaalust välja viia. Seda võib teha näiteks kondensaatori laadimisel mingi alalisvooluallika abil. Laetud kondensaator omandab potentsiaalse energia, mille määravad kondensaatori mahtuvus C ja tema pinge U. Oma olemuselt on tegemist plaatide vahele koondunud elektrivälja energiaga We. Lahutamisel allikast ja ühendamisel pooliga hakkab kondensaator läbi pooli tühjenema. Lenzi reegli kohaselt toimib poolis tekkiv endainduktsiooni elektromotoorjõud kondensaatori pingele vastupidises suunas ja piirab voolu kasvu. Alles siis, kui pinge kondensaatoril on saanud nulliks, saavutab voolutugevus oma maksimaalse väärtuse. Kondensaatori elektrivälja
Periood- aeg, mis kuulub ühe võnke tegemiseks. Faasijuhe- juhe, millel on olemas perioodiliselt muutuv pinge. Nulljuhe- juhe, millel pinge maa suhtes puudub. Maandus- Induktiivtakistus- elektritakistus, mis esineb vahelduvvoolu korral ja mida põhjustab takisti. induktiivsus- vooluringi omadus tekitada magnetvälja. Mahtuvustakistus- elektritakistus, mis esineb siinuselise vahelduvvoolu korral ja mida põhjustab takisti mahtuvus. Liinipinge- kahe faasi vaheline pinge. (tööstusvool) Faasipinge- esineb nulljuhtme ja faasi vahel. (valgustusvool) Vahelduvvoolu aktiivvõimsus- vahelduvvoolu hetkvõimsuse keskväärtus ühe perioodi kestel. Voolutugevuse ja pinge efektiivväärtus- selline alalisvoolu tugevus, mille korral aktiivtakistusel eraldub vaadeldava vahelduvvooluga võrreldes ühesugune võimsus. Elektromagnetlaine (ehk ristlaine)- ruumis leviv elektri- ja magnetvälja perioodiline muutus. 2
arvutusvalemid Vahelduvvoolu ahela aktiivtakistuseks R nimetatakse takistust, mis on olemas ka alalisvoolu korral. Aktiivtakistusel muundub elektrienergia soojuseks. Aktiivtakistusel on pinge ja voolutugevus samas faasis. Induktiivtakistust X=ωL avaldab vahelduvvoolule juhtmepool, mille induktiivsus on L. Seejuures on ω vahelduvvoolu ringsagedus. Induktiivtakistusel jääb voolutugevus faasis maha pingest. Mahtuvustakistus avaldab vahelduvvoolule kondensaator, mille mahtuvus on C. mahtuvustakistusel aga pinge voolust. Maha jääb energiat määrav suurus. 20. Mida saab leida Thomsoni valemist? Kirjuta Thomsani valem. Võnkeringis toimuvate elektrovõnkumiste omavõnkeperioodi . f0= 1 2pii ruutjuurLC f0 on omavõnkesagedus hertsides(Hz); L on induktiivsus henrides (H); C on mahtuvusfaradites(F).
1.Mida nimetatakse elektromagnetvõnkumiseks? 9.Milline on trafo töötamise põhimõte? Laengu, voolutugevuse ja pinge perioodilisi või Tanformaator koosneb kinnisest raudsüdamikust, peaaegu perioodilisi muutusi nimetatakse millele on paigaldatud kaks või rohkem elektromagnetvõnkumisteks. traatmähisega pooli. Üks mähistest ühendatakse 2.Kirjelda võnkeringis toimuvaid protsesse. vahelduv pinge allikaga ja seda nim. Esimese veerandperioodi alguses antakse primaarmähiseks. Teine mähis ühendatakse energiat kondensaatorile laeng.Kondensaator hakkab tarbiva seadmega – sekundaarmähis.Trafo töö tühjenema läbi pooli.Poolil on suur induktiivsus ja põhineb elektromagnetilisel induktsioonil. temas tekib eneseinduktsioonivool, mis takistab Primaarmähisesse juhitakse vahelduvvool. Muutuva põhivoolu järsku kasvamist. Voolutugevus saavutab voolu...
metallidest umbes pooltel esineb ülijuhtivus. Ülijuhis praktiliselt puudub energiakadu. Ülijuhtivad materjalid on äärmiselt perspektiivsed elektrienergia ülekandmisel. 16. Dielektrikud, nende omadused (polarisatsioon, juhtivus, läbilöök) ja kasutamine. Elektriisolatsioonimaterjalid. Kõige iseloomulikum on polarisatsioon. Polarisatsioon on laengute nihkumine dielektriku sees nii, et tekib sisemine elektriväli, mis on suunatud vastupidi välisele väljale. Kondensaatori mahtuvus avaldub C=Q/U. Kui kondensaatori vahel on dielektrik, avaldub mahtuvus valemiga C=(Ɛ·S)/l. S – plaadi pindala, l – dielektriku paksus, Ɛ – võrdetegur, dielektriline läbitavus. Mida suurem dielektriline läbitavus, seda suurem on kondensaatori mahtuvus. Suhteline dielektriline läbitavus: Ɛr = Ɛ/Ɛ0 = C/C0 , C0 – kondensaatori mahtuvus, kui plaatide vahel on tühjus, Ɛ0 – vaakumi dielektriline läbitavus (8,85·10-12 F/m).
q A töö (J) ·Töö elektriväljas: kahe punkti vaheline pinge näitab kui suurt tööd teeb elektriväli ühikulise positiivse laenguga keha viimasel ühest punktist teise. A = qEs · Elektrimahtuvuseks nim. kehade omadust koguda elektrilaenguid. Seadme elektrimahtuvuseks nim. seadme ühelt osalt teisele viidud laengu ja üleviimise tulemusena tekkinud suhet. q C= , milles C mahtuvus (F) U q laeng (C) U pinge (V) · Kondensaatoriks nim. seadmeid, mida kasutatakse elektrilaengute saavutamiseks. Kondensaator koosneb kahest elektrijuhtmest, mis on teineteisest eraldatud õhukese dielektriga. Lihtsaim kondensaator koosneb 2-st paralleelsest metallplaadist, mille vahel on õhk. · Kondensaatori mahtuvus: S C= 0 , milles suhteline dielektriline läbitavus d
ELEKTRIVÄLI · Coulomb'i seadus kaks liikumatut punktikujulist laetud keha mõjutavad teineteist vaakumis jõuga mis on võrdeline nende kehade laengute absoluutväärtuste korrutisega ja pöördvõrdeline nende kehade vahelise kauguse ruuduga. F-vastasmõjujõud[1N] q-laengute absoluutväärtus[1C] R-kehade vaheline kaugus[1m] k-võrdetegur · Vastasmõjujõud on 1)absoluutväärtuselt võrdsed 2)ühel sirgel 3)suund määratakse Newtoni III seadusest 4)vastassuunalised. · On olemas kahte liiki elektrilaenguid, positiivsed ja negatiivsed. Positiivselt laetud kehal on elektronide puudujääk, negatiivselt laetud kehadel on elektronide ülejääk-samanimelised öaetud kehad tõukuvad, erinimelised tõmbuvad. · Elektrilaengu jäävuse seadus-elektriliselt isoleeritud süsteemi sumaarne laeng ei muutu. q1+q2+q3+...+qn=0 q-süsteemis olevate kehade laengud[1C] · Elektriliselt isoleeritud süsteemiks nimetatakse sellist süsteemi läbi mille ei saa ku...
siis väljatugevus väheneb neli korda. 3. Elektrivälja jõujooned Elektrivälja jõujooned on kujutletavad jooned, mis näitavad elektrivälja paigutatud positiivsele laengule mõjuva jõu suunda. 4. Elektrivälja potensiaal Elektrivälja mingi punkti potensiaaliks nimetatakse antud punkti paigutatud laengu potensiaalse energia ja laengu suuruse suhet. 5. Elektripinge kahe punkti potensiaalide vahet nimetatakse elektripingeks. 6. Elektrimahtuvus Kahe juhtmevaheline mahtuvus võrdub laenguga mis tuleb anda ühele juhtidest, et potensiaalide vahe suureneks 1V võrra. 7. Kondensaatorite jada ja rööpühendus JADAÜHENDUS: RÖÖPÜHENDUS: Q=Q1=Q2=Q3=... Q=Q1+Q2+Q3+... U=U1+U2+U3+... U=U1=U2=U3=... 1/C=1/C1+1/C2+1/C3+... C=C1+C2+C3+... 8. Elektrivool Elektrivooluks nimetatakse elektrilaengute suunatud liikumist. 9. Elektromotoorjõud
mehhaanikas A=Fscos. Selleks et elektiväljas liigutada elektrilaengut Q vastu pinget U, tuleb teha töö mis avaldub kujul Q U. Kui elektrivoolu tugevus I on konstantne, siis avaldub elektriline töö kujul U I t, kus t on ajavahemik. Pinge Elektrivälja kahe punkti potentsiaalide vahet nimetatakse pingeks. Pinge on füüsikas ja elektrotehnikas kasutatav füüsikaline suurus, mis näitab elektrivälja poolt tehtava töö hulka, mõõdetuna voltides (V). Elektrimahtuvus Mahtuvus ehk elektrimahtuvus on elektrotehnikas ja elektroonikas kasutatav füüsikaline suurus, mis iseloomustab keha võimet säilitada elektrilaengut. Tähis: C (ingl capacitance). Ühik: 1 F (farad). Arvutamise valem: C = q/U. Mahtuvus on võrdne laengu ja pinge jagatisega. *Plaatkondensaator F Lorentzi jõud, B magnetinduktsioon, I voolutugevus, nurk vooluga juhtme ja magnetinduktsiooni vektori vahel, l juhtmelõigu pikkus, v laengu liikumise kiirus Elektrodünaamika
METALLIDE JA SULAMITE SISEEHITUS 1. Milliste põhiomaduste (4) tundmine on vajalik materjalide valikul ja kasutamisel? Füüsikalised omadused: Värv, Tihedus (mass mahu ühikus), Sulamis temperatuur °C, Soojus juhtivus, Soojus paisumine, Soojus kahanemine, Soojus mahtuvus, Metallide magneetilised omadused. Magnetetilised omadused: magneetilisevälja tugevus (A/m), voo tihedus (T), Magneetiline läbitavus µ (H) Keemilised omadused: Metallil on suur puudus, võime oksüdeerida, kas kokkupuutes O2-ga, H2O, hapete või leelistega. Metallid selle tagajärjel hävivad. Korrosioon: Meterioloolistes tingimustes (roostetamine)., Keemiline korosioon agresiivses keskonnas, Elektrolüütiline korosioon, kus kaks kontaktis olevat
elektrivõngetele, mille võnkesagedus ühtib kristallplaadi mehaanilise omavõnkesagedusega). Elektreedid on teatavad dielektrilised materjalid, mis sobivates tehnoloogilistes tingimustes tugeva elektrivälja abil elektriseerituna säilitavad kestvalt oma polariseerituse ka seda põhjustanud elektrivälja toime lakkamisel. Kondensaator- Kondensaatoriks nimetatakse üksteise lähedale asetatud ja teineteisest isoleeritud elektrijuhi paari. Juhipaari mahtuvus on C=qU1-U2 Kondensaatori mahtuvus on laeng, mis tuleb viia kondensaatori ühelt juhilt teisele, et muuta nende potensiaalide vahet ühiku võrra. Plaatkondensaatori elektrimahtuvus on võrdeline dielektriku läbitavusega, plaadi pindalaga ja pöördvõrdeline plaatidevahelise kaugusega. C=0 Sd Laetud juhi energia võrdub laadimisel tehtud tööga. dA=dq Kogu töö keha laadimisel laenguni q on A=U*q2 Kondensaatori energia võrdub W=C*U22 NB! Pindala, kui ka magtuvus suureneb rööbiti ühedamise korral. C=C1+C2..
resoneerib elektrivõngetele, mille võnkesagedus ühtib kristallplaadi mehaanilise omavõnkesagedusega).Elektreedid- jäävad pärast elektrivälja eemaldamist polariseerituks (analoogselt püsimagnetitele magnetväljas).Kondensaator ja tema elektrimahtuvus-kondensaator on kehade süsteem, mis on loodud mingi kindla mahtuvuse saamiseks. Koosneb kahest juhtivast plaadist, mille vahel paikneb dielektrikukiht. Tema mahtuvus on tema katete omavaheline mahtuvus.Kondekaid kasutatakase elektrilaengute kogumiseks kohtades, kus on lühikeseks ajaks vaja suurt võimsust. Samas ei juhi kondensaator alalisvoolu, sest ei teki kinnistelektriahelat. Tema elektrimahutuvs-on ühe katte laengu ja katetevahelise pinge suhe C=q/U [F-farad].üksiku juhi mahtuvus ja potentsiaali suhe C=q/. Plaatkondensaatori mahtuvus- C= 0*S/d. 0- elektriline konstant ehk 8,85*10-¹² F/m Kondensaatorite ühendamine- kui kasutada on
kohtadesse nagu sadamad või turismiatraktsioonid. Üle Eesti on kavas paigaldada ligi 250 kiirlaadijat, mis võimaldavad kuni 30 minutiga täita tühja aku 80 protsendi ulatuses. Taristu arendamisega alustatakse käesoleval aastal ning valmis plaanitakse jõuda 2012. aasta lõpuks. (7) 7 Samas on elektriautode kasutamisel ka negatiivne pool. Nende sõiduulatus jääb eriti talveoludes alla 100 kilomeetri ning aku mahtuvus väheneb viie aastaga kuni kolmandiku võrra. Samas on testid näidanud ka seda, et sealt edasi aku mahtuvus enam suurel määral ei lange, vaid jääb umbes samale tasemele püsima. Arvestades seda asjaolu ja seda, et elektriauto tegelikult pakub energia kokkuhoidu mitte protsentides, vaid kordades, siis kümne aasta pärast lihtsalt ei ole väga palju muid võimalusi kui osta säästlikumaid autosid. (6)
Juhtide (kondansaatori katete) vaheline ruum on täielikult ekraniseeritud N:piksekaitse, kõrgepingeliinid Kondensaator ja elektrimahtuvus(mõõtühik,millest see oleneb, rakenduste näiteid) Elektrostaatikast on pärit ka üks "tehniline objekt" kondensaator Kondensaator on kahe juhi süsteem, millest üks asub teise õõnsuses või Øteineteise lähedale asetatud ja teineteisest isoleeritud elektrijuhi paar. Kondensaatori mahtuvus on laeng , mis tuleb viia kondensaatori ühelt juhilt teisele , et muuta nende potensiaalide vahet ühiku võrra Näited:1. Välklamp fotograafias laetud kondensaator tühjeneb kiiresti (samuti ka laserimpulsi saamiseks) 2. Kondensaator võib käituda amortisaatorina, siludes elektriahelas järske pingemuutusi3) Võnkering, mis on kogu raadioside aluseks, koosneb kondensaatorist ja induktiivpoolist 4) Arvuti detailide ühendamisel käituvad ühenduskohad
Elektriväli püüab korrapärastada dipoolmomente, soojusliikumine segab seda. Polarisatsiooni tugevust iseloomustab aine ruumiühiku dipoolmomendiga P 1 / Vp Väljatugevuse nõrgestamist iseloomustatakse aine dielektrilise läbitavuse ehk konstanfiga ε, mis on alatu suurem kui 1. 2)Kondensaator. Kondensaatoriks nimetatakse üksteise lähedale asetatud ja teineteisest isoleeritud elektrijuhi paari. Juhipaari mahtuvus on C=q1-2 Kondensaatori mahtuvus on laeng, mis tuleb viia kondensaatori ühelt juhilt teisele, et muuta nende potensiaalide vahet ühiku võrra. Plaatkondensaatori elektrimahtuvus on võrdeline dielektriku läbitavusega, plaadi pindalaga ja pöördvõrdeline plaatidevahelise kaugusega. C=0 Sd Laetud juhi energia võrdub laadimisel tehtud tööga. dA=dq Kogu töö keha laadimisel laenguni q on A=*q2 Kondensaatori energia võrdub W=C*U22 3)Biot’ – Savart’i – Laplace’i seadus
8. Millised seadised võivad salvestada energiat? Kondensaator 9. Nimeta seadiseid, mida võib kasutada kuumutajatena. Takistus 10. Kirjuta võimendusteguri valem. KU=Uout/Uin 11. Mis omadused eristavad voolu kui alalisvoolu ja kui vahelduvvoolu? 12. Kirjutage oomi seadus. I=U/R 13. Millega võrdub sagedus, kui periood on 10? f=1/T=1/10=0.1 14. Millega võrdub nurksagedus (ligikaudselt) kui periood on 10? 0.6 (=2f) 15. Millega võrdub tavalise toiteliini reaktants (ligikaudselt), kui mahtuvus on 0.1? 0.03 (XC= 1/(C;f=50 Hz) 16. Millega võrdub tavalise toiteliini reluktants (ligikaudselt), kui induktiivsus on 0.1? 30 (XL=L;f=50 Hz) 17. Milliseid andmeid kirjeldab tavaliselt elektroonikaseadiste kasutegur? 18. Millega võrdub kasutegur, kui Ploss = PL? = PL/ Ps*100%; Ploss = Ps- PL= PL*(100/-1);=50% 19. Millega võrdub kasutegur, kui Ploss = Ps ? 0% 20. Millega võrdub kasutegur, kui Ps = PL? 100% 21. Millega võrdub kasutegur, kui Ploss = 0.1? Pin-Ploss/Pin=1-0.1/1=0.9(90%) 5.2
mõni suur voolutarbija järsku pistikupesast välja. Vooluringi sulgemise korral tekkib induktsioonvool, mis püüab takistada voolutugevuse kasvu. 5. Ohmi seadus vahelduvvooluringis: Vahelduvvooluringis peale aktiivtakistuse esineb lisaks ka induktiiv- ja mahtuvustakistus. Valemi kujul näeb seadus välja nii:I=U/Z Z=(R2 + (RL-RC)2 ) Z= vahelduvvooluahela kogutakistus, RL= induktiivtakistus, RC= mahtuvustakistus, = voolu ringsagedus, L= pooli induktiivsus ja C= kondensaatori mahtuvus. Vahelduvvooluringi korral on RL ja RC võrreldes R-ga 90º nihkes ja seetõttu tuleb neid liita nagu vektoreid. 1. Magnetiline induktsioon(MI): Vooluraamile magnetväljas mõjuv maksimaalne jõumoment on võdeline voolutugevuse ja raami pindalaga M0=BIS . Võrdetegur B iseloomustab magnetvälja ja seda nim magnetiliseks induktsiooniks, ühik on Tesla(T). MI on vektoriaalne suurus ja tema suunda näitab
Nõgusselgsus, küürselgsus - kaasneb lame rindkere, etterippuvad õlad, tiivataolised abaluud, ettevõlvuv kõht ja pea ettepainutatus. Rinnaosa lihased on ülepinges, selja ülaosa (trapets- ja romblihas) ja selgroosirgestajad on alatoonuses. Kaelapiirkonna staatikahäired, mis tekivad pea ebaõigest asendist, põhjustavad väsimust, nõrkust lihastes, valu ülajäsemetes, häireid aju verevarustuses, millega kaasnevad pearinglus ning valud. Kehahoiaku tõttu vähenevad rindkere mahtuvus ja liikuvus, mis raskendab kopsude ja südame normaalset talitlust. Lameselgsus - nimetatakse rühihäiret, mille korral on kõik lülisamba füsioloogilised kõverused vähenenud. Lameselgsuse korral on vähenenud lülisamba normaalne liikuvus (painduvus) ja amortisatsioonivõime. Vildakselgsus - lülisamba külgsuunalisi kõverused, mis võivad esineda lülisamba kõikides osades. Lülisamba külgkõverusele võib
või - . Elektrivälja töö 1C nihutamisel on max, kui laeng viiakse lõpmatusse või maasse, kus E=0. Maa enda potentsiaal loetakse võrdseks 0, kuigi on tegelikult kosmiliste kiiruste tagajärjekl negatiivne. =Amax/q=Wp/q. Pinget võib nim.ka potentsiaalide vaheks. Potentsiaali võib nim.pingeks antud punkkti ja Maa vahel. Elektrimahtuvus: näitab, kui suur laeng tekitab juhil 1Vpotentsiaali või 1V pinge juhtide vahel. Elektrimahtuvu tähis on C, ühik 1F. 1F=1C/1V s.t.juhi mahtuvus on 1F, kui 1C surve laeng tekitab 1V potentsiaali. Selline metallkera peaks maast olema 1000 korda suurem. 1F on väga suur ühik tehnikas. C=q/ . Kondensaatorid: Lihtsam kondensaator koosneb 2-st teineteisest isoleeritud metall-lehest elektronides. Andes ühele elektronile laengu +q, omandab teine q. Seega kondensaatori laeng võrdub ühe katte laeng. Kond.mahtuvus C=q/U, kus U on elektronide (katete)vaheline pinge. Kond
hetkel mil siinuseline vahelduvvool muudab oma polaarsust. See võib olla maksimaal väärtus hetkel mil siinuseline vahelduvool on oma kõrgeimas punkti · Keskmine väärtus Keskmine väärtus on väärtus mis on keskmine väärtus kõikidest hetkväärtustest 1 perioodi jooksul Eavg = 0.636 * Emax Iavg = 0.636 * Imax · Effektiiväärtus Ieff= 0.707*Imax Erff=0.707*Emax 4. Ideaalsed vahelduvvooluringi takistused ja nende vektordiagrammid. Aktiivtakistus, Mahtuvus takistus, Induktiiv takistus Induktiivsus 5. Aktiiv-, induktiiv- ja mahtuvustakistuse jadalülitus. Pingeresonants. 6. Aktiiv-, induktiiv- ja mahtuvustakistuse rööplülitus. Vooluresonants. Valemid tulevad tuletades täpselt samad. Ainuke erinevus mis üldse tekkis oli see et siin kasutatakse pooli juhtivust ehk induktiivtakistuse pöördväärtust ja kuna kondensaatoril on juba kasutusel pöördväärtus siis tesitkorda pöördväärtus võtta saame fC 7
Vektor E on suunatud piki laengut ja antud väljapunkti läbivat sirget (+) laengust eemale ja (-) laengu poole. Laengute väljasüst väljatugevus on võrdne nende väljatugevuste vektorsummaga mida tekitavad kõik süsteemi kuuluvad laengud üksikult. Lk 6 printida 33. senjettelektrikud ja piesoelektriline efekt- 34. elektrimahtuvus- 35. kondensaator- teineteisele lähedale asetatud ja teineteisest isoleeritud elektrijuhi paar. Juhipaari mahtuvus Kondensaatori mahtuvus on laeng , mis tuleb viia kond. ühelt juhilt teisele, et muuta nende potensiaalide vahet ühiku võrra. Plaatkond.elektrimahtuvus on võrdeline dielektriku läbitavusega, plaadi S-iga ja pöördvõrd.plaatidevahelise kaugusega. Laetud juhi E=laadimisel tehtud tööga. .Kogu töö keha laadimisel laenguni q on . 36. elektrivool- asetades keha elektrivälja hakkab juhis olevate vabadele laengutele mõjuma elektriline jõud f=qE. See tekitab laengute
Induktiivse lähedusanduri tajur põhineb kõrgsagedusgeneraatoril ehk ostsillaatoril, mille töö sõltub tuvastatava objekti kaugusest. Generaatori mähised moodustavad tajuri tundliku osa, mille lähedal tekitatakse magnetväli. Kui metallist (elektrit juhtiv) objekt satub anduri mähiste magnetvälja mõjupiirkonda, siis selles indutseeritud voolud tektitavad generaatorile lisakoormuse, mida on võimalik mõõta. 57. Mahtuvus lähedus andur Mahtuvusliku lähedusanduri tajur põhineb kõrgsagedusgeneraatoril ehk ostsillaatoril, mille võnkeahela kondensaator moodustab tajuri tundliku elemendi. Ostsillaatori töötamisel tekib kondensaatori ümber kõrgsageduslik elektriväli. Kui mingi elektrit juhtivast või ka isoleermaterjalist objekt, mille suhteline dielektriline läbitavus on suurem kui 1, satub kondensaatori elektrivälja mõjupiirkonda, siis kondensaatori mahtuvus muutub
suureneb. Lisandjuhtivus sõltub samuti temperatuurist. Pooljuht diood Diood on elektroonika seadis mis juhib voolu ainult ühes suunas Pooljuhtdiood on kaheväljastusega ja ühe PN siirdega pooljuht seadis. Nende valmistamisel kasutatakse räni, germaaniumi või galium arseniid. Alaldusdioodid Kõrgsagedusdioodid Schotkydioodid ülikõrgsagedus dioodid Zeneri dioodid stabilnitorid Varikapid e. mahtuvus dioodid Gunnidioodid e. generaatordioodid Varaktorid e. sagedus kordistid Valgus- , foto- ja laserdioodid Üldine dioodi märk Dioodi üldised rakendused Pärispingestusel juhib elektrit ning vastupingestusel ei juhi. Täisperiood alaldi Suureneb dioodide arv. Tekib vajadus erilise mähisega sekundaar trafo järele. Mida suurem on pulsatsioon seda suurem on tema efektiivväärtus. Alaldid ja stabilisaatorid
Vesinik omab suure soojusmahtuvuse ja hea soojusjuhtivuse. Gaasilisi nii ka vedeldielektrikuid kasutatakse jahutusvahendina elektrilistes seadmetes, generaatorites, lülitites, samuti kasutatakse gaasilisi koostisi valgustites ioniseeritud olukorras. Gaasilisi dielektrikuid iseloomustavad järgmised elektrilised parameetrid: 1. suur eritakistus 2. dielektriline tugevus Elä (kV/h) 3. dielektriline läbitavus =% (valgustite juures tähtis) 4. voolukadu (tan ) 5. soojusjuhtivus 6. mahtuvus 7.soojuspüsivus Vedel dielektrikud Elektrilistes seadmetes kasutatakse vedelikke, isolaatoritena ja jahutus vahenditena. Vedelike liigid on: 1. Naftaproduktid, looduslikult saadavad 2. sünteetilised vedelikud, keemilisel teel saadavad 3. räniorgaanilised supensioonid(taluvad kõrgeid temperatuure, lülitises tekib sädelus) Neid kasutatakse: 1. Trahvo õlidena 2. Kondensaator õlidena 3. Kaabli õlidena(horisontaal asendis kaablid)
Elektreedid on teatavad dielektrilised materjalid, mis sobivates tehnoloogilistes tingimustes tugeva elektrivälja abil elektriseerituna säilitavad kestvalt oma polariseerituse ka seda põhjustanud elektrivälja toime lakkamisel. Kondensaator- Kondensaatoriks nimetatakse üksteise lähedale asetatud ja teineteisest isoleeritud elektrijuhi paari. Juhipaari mahtuvus on C=q/U1-U2 Kondensaatori mahtuvus on laeng, mis tuleb viia kondensaatori ühelt juhilt teisele, et muuta nende potensiaalide vahet ühiku võrra. Plaatkondensaatori elektrimahtuvus on võrdeline dielektriku läbitavusega, plaadi pindalaga ja pöördvõrdeline plaatidevahelise kaugusega. C=e0 eS/d Laetud juhi energia võrdub laadimisel tehtud tööga. dA=jdq Kogu töö keha laadimisel
Termodünaamika ei arvesta kehade molekulaarset ehitust. Termodünaamika I printsiip: süsteemi üleminekul ühest olekust U = Q A teise võrdub siseenergia muut üleantud soojushulga ja tehtud töö U-siseenergia muut, Q-soojushulk (J), A- vahega. töö Termodünaamika II printsiip: soojust ei saa üle kanda külmemalt kehalt soojemale eilma, et sellega kaasneks teisi muutusi nendes kehades või neid ümbritsevates kehades. II prints. entroopia e. korrapäraTUse kaudu: kui protsess on Jääval temperatuuril entroopia muudu pöördumatu, siis kasvab kinnise süsteemi entroopia ja saavutab valem: suurima väärtuse tasakaaluolekus. korrapäraSUS-negentroopia. Q-sooj.hulga muut(J), T- abs.temp(K) ...
potensiaalse energia ja laenu suuruse suhet. 5.Elektrimahtuvus. *Elektrimahtuvus kui füüsikaline suurus on võrdeline plaatidel oleva laenguga ja on pöördvõrdeline plaatide potensiaalide vahega. 6.Kondensaatorid. *Kondensaatori ülessandeks on koguda endasse elektrilaengut(elektrit). Kondensaatorid jagunevad: a)alalise mahtuvusega kondensaator, b)muudetava mahtuvusega kondensaator, c)suuremahtuvusega kondensaator. Igat kondensaatorit iseloomustab tema elektriline mahtuvus. 7.Mõiste elektrivoolust, voolutugevus. *Elektrivooluks nimetatakse laetud osakeste korrapärast liikumist. Suurust mida mõõdetakse juhi ristlõike läbinud laengu ja vastava aja suhtega nimetatakse voolutugevuseks(I=q/t). 8.Elektrimahtuvus. *Juhi omadus avaldada laengute liikumisel takistavat vastumõjutnimetatakse elektritakistuseks(R=U/I). 9.Vooluallika emj. *Suurust mida mõõdetakse laengu ümber paigutamisel kogu suletud vooluringi
Tagajärjeks amplituudi kasv. (joonis) Tähtsamad parameetrid: Oletame, et xC=xL ning R=0, siis näivtakistus z= = 0, ning voolutugevus I=U/z = U/0= Ülekandetegur k=n1/n2, nimivõimsus Pn, pingemuutus U2, kasutegur Pingelangud UC=IxC=*xC= ja UL=IxL=*xL= , kui mahtuvus ja induktiivtakistus on võrdsed siis =P2/P1*100%, tühijooksu võimsus ehk kadu; hakkavad pinged piiramatult kasvama. Pingelangud hakkavad kondensaatoril ja poolil kasvama ning Liigitus: võivad ületada toitepinge U mitmeid kordi. 1)k põhjal võib liigitada pinget tõstjateks, pinget alandavateks
paksune. Dermis on põhiliselt sidekude. Kollageen on pärisnaha põhiline komponent (70% kuivainest). Elastiini on alla 1%, sellest sõltub naha elastsus. Selles on palju kiude ja veresooni. Veresoontest difundeeruvad toitained epidermisesse. Nahas ringleb 5 – 10 x rohkem verd, kui selle toitmiseks tegelikult vaja on. Dermis e. koorium e. pärisnahk Pärisnahk moodustab papille, väikesi epidermisesse tungivaid näsasid. Subpapillaarsete veresoonte põimikute suur mahtuvus võimaldab nahaveresoontest suuri verekoguseid ära võtta ja sinna anda. Naha veresooned osalevad organismi soojusregulatsioonis – läbi naha veresoonte antakse organismist soojust ära. Soojakoormusega tõuseb 0,2 -0,3 l/min pealt (jahedas) verevoolutus nahas kuni ~3 l/min palavaga. Dermis e. koorium e. pärisnahk Ekriinsed näärmed (2- 5 millionit) katavad enamuse kehast ja avanevad vahetult naha pinnale. Dermis e. koorium e. pärisnahk Ekriinsed näärmed (2-5
rindkere, etterippuvad õlad, tiivataolised abaluud, ettevõlvuv kõht ja pea ettepainutatus. Rinnaosa lihased on ülepinges, selja ülaosa (trapets- ja romblihas) ja selgroosirgestajad on alatoonuses. Kaelapiirkonna staatikahäired, mis tekivad pea ebaõigest asendist, põhjustavad väsimust, nõrkust lihastes, valu ülajäsemetes, närvitüvede ülitundlikkust ja häireid aju verevarustuses, millega kaasnevad pearinglus ning valud. Küfootilise kehahoiaku tõttu vähenevad rindkere mahtuvus ja liikuvus, mis raskendab kopsude ja südame normaalset talitlust. 6 Joonis 3 Küfoos Skolioos ehk vildakselgsus on inimese lülisamba kõverdumine küljesuunas. Vildakselgsuseks nimetatakse lülisamba külgsuunalisi kõverusi, mis võivad esineda lülisamba kõikides osades.
Elektroonikas kasutatakse NTC termistore temperatuurianduritena temperatuuri mõõtmiseks, kusjuures teda läbiv vool on väike, et ei tekiks sellest tulenevat soojenemist. PTC NTC Fototakisti – pooljuhttakisti, mille takistus sõltub temale langevast valgusest. Valguse toimel suureneb fototakistis laengukandjate arv ja nende liikuvus, mistõttu takistus väheneb. 25. Püsikondensaatorid, liigitamine, mahtuvus, kasutamine, tingmärk. Kondensaatori tööpõhimõte: andes ühele plaadile positiivse laengu ja teisele negatiivse, siis püüab ühe plaadi laeng indutseerida teisel plaadil vastasnimelist laengut ja vastupidi. Kondensaator – passiivne elektroonikakomponent, mille ülesanne on salvestada elektrilaenguid. Laengute salvestamine on vajalik lühikeseks ajaks suurte võimsuste saamiseks. C=Q/U C=mahtuvus, Q-laeng kulonites 0,866∗ε∗S
takistus. 4 Membraanil on Takistus harilikult umbes 1000 oomi/cm2 , kuid võib ulatuda 10 000 oom/cm2, kui enamik ioonkanaleid on suletud. Osad kanalid käituvad takistitena, teised alalditena(soodustavad ühesuunalist voolu) Mahtuvus Mahtuvus tekib mittejuhtiva (lipiid) ja juhtiva kihi olemasolust. Membraani elektriline mahtuvus on 1 mikrofarad/cm2 Pinge(potentsiaalide vahe). Jõud, mis tekib selle tõttu, et laengud on ruumiliselt eraldatud. Membraanipotentsiaali tekkel on oluline roll lekkekanalitel. Membraani elektrilisest skeemist- http://faculty.plattsburgh.edu/donald.slish/Basic.html Maali-Liina, jaanuar 2012 Aktiivsed nähtused membraanis on
Võimendi ülemise sageduspiiri määravad kasutatava transistori sagedusomadused (täpsemalt f ja fT). Kuna vaadeldud RC ahela takistused on küllaltki väikesed (k-des), siis on kasutatavate sidekondensaatorite mahtuvused suhteliselt suured. Kasutades väljatransistore (joon.1.27), mida sageli tehakse sisendastmetes, on astma sisendtakistus tuhandeid kordi suurem ja sellest tulenevalt on seal ka valik sidestuskondensaatori mahtuvus vastavalt tuhandeid kordi väiksem +E RD CS2 C S1 Uvälj
Klubi hüüdnimi on Blaugrana või Cules. FC Barcelona on üks kolmest Hispaania klubist, kes on osalenud kõigil seni peetud maa meistrivõistlustel jalgpallis. Enne meistrivõistluste korraldamise algust jõudis FC Barcelona 8 korral võita Hispaania karika. FC Barcelona tuli esimeseks Hispaania jalgpallimeistriks hooajal 1928-1929. Selle jalgpalliklubi suurimad staarid peale Lionel Messi on veel ka Xavi ja Inesta. FC Barcelona väljak kannab nime Camp Nou, mille mahtuvus on 98 772 inimest. Klubi president on Josep Maria Bartomeu ja Luis Enrique. Barcelona peamiseks rivaaliks on Real Madrid. Klubi riietus FC Barcelona jalgpalli koduvormi kuulub punase-sinise triibuline pluus, sinised püksid ning sinised kedrad. Võõrsilvormi kuuluvad oranz pluus, oranzid püksid ja kedrad. FC Barcelona praegune meeskond Väravavahid Nr.1- Marc- Andre ter Stegen mängib Nr.13- Claudio Bravo Nr.25- Jordi Masip Kaitsjad Nr.2- Martin Montoya- paremkaitse Nr
Toon Teile mitu põhilist järeltöötluse protsessi mille pärast toodang on valmis. Traatimine On põhilisi ja levinumaid toodangi köitmis viise ,millel traat klambriga ühendatakse poognad omavahel toodangu keskelt. Traatimis meetoteid on erinevaid nt; Küljelt,murrult ja nurgalt traatimine ja traadiga õmblemine Küljelt traatimine on odav ja kiire meetod ja tänu sellele saab paljusi raskeid asju nagu plastmass ja fotoalbumeid traatida. Ka küljelt traatimisel on suur mahtuvus. Miinuseks võiks lugeda ,et traadi juurest võib paber rebeneda ja toodet ei saa avada 180 kraadi ja välimus jääb kole. Küljelt traatimismasin Murrult traatimine e. Sadultraatimine.kasutatakse broshüüride klammerdamiseks ja võetakse kokku poogen poognasse Nurgalt traatimine kasutatakse enamasti digittrükikodades, koopiakeskustes, kontorites. Nurgast traatimist pakutakse digitrükiseadmete lisavõimalusena.
potentsiaalne energia. Tähis , ühik 1 J/C. Valem: =E /q ; =kQ/r Pingeks nimetatakse elektrivälja kahe punkti potentsiaalide vahet. Kahe punkti vaheline pinge näitab, kui suure töö teeb elektriväli positiivset ühikulist laengut omava keha viimisel ühest punktist teise. Tähis U, ühik 1V=1 J/C. Valem: U=A/q Töö elektriväljas: A=Uq ; A=qE l (l nihe) ; A=q Elektrimahtuvus: Kahe keha omavaheline mahtuvus C näitab, kui suure laengu viimisel ühelt kehalt teisele tekib kehade vahel ühikuline pinge. Tähis C, ühik 1F=1 C/V Valem: C=q/U Üksiku keha mahtuvus näitab, kui suure laengu andmisel kehale tekib keha potentsiaali ühikuline muutus. Valem: C=q/ Kondensaatoriks nimetatakse kehade süsteemi, mis on loodud mingi kindla mahtuvuse saamiseks. Koosneb kahest juhtidest plaadist, mille vahel paikneb dielektrikukiht.
Lahendus: ,0 V ,6 0 C 9, 0 kg ? │ │ = ,6 0 = ,6 0 J Kuna , ja ⇒ siit , √ = √ = √0,35 0 5,9 m/s , Vastus: Elektron omandab kiiruse 5,9 m/s 76. Plaatkondensaatori mahtuvus on ,0 . Plaatidevaheline kaugus on ja seal puudub dielektrik. Kui suur on plaatide pindala? Lahendus: C = 1,0 F d = 1 mm = 0,001 m 8,854 0 F/m (elektriline konstant) S=? Ülesande lahendamiseks kasutame valemit , , = = 1,13 , / Vastus: Plaatide pindala on 1,13 77
r / aT = f ( , T ) jaoks ühesugune sageduse ja temperatuuri funktsioon. T Mida suurem on keha kiirgamisvõime seda suurem on ka keha neeldumisvõime. II 1.??? 2. Kondensaatorid, nende ühendamine- Kondensaatoriks nimetatakse üksteise lähedale asetatud ja teineteisest isoleeritud elektrijuhi paari. Juhipaari mahtuvus on C=q 1-2 Kondensaatori mahtuvus on laeng, mis tuleb viia kondensaatori ühelt juhilt teisele, et muuta nende potensiaalide vahet ühiku võrra. Plaatkondensaatori elektrimahtuvus on võrdeline dielektriku läbitavusega, plaadi pindalaga ja pöördvõrdeline plaatidevahelise kaugusega. C=0 Sd Laetud juhi energia võrdub laadimisel tehtud tööga. dA=dq Kogu töö keha laadimisel laenguni q on A=*q2 Kondensaatori energia võrdub W=C*U22 3.
Keemilised vooluallikad Alalisvoolu saamiseks kasutatakse sageli keemilisi vooluallikaid. Need koosnevad positiivsest ja negatiivsest elektroodist ning elektroodide vahet täitvast elektrolüüdist ning muundavad keemilise energia vahetult elektrienergiaks. Keemilised vooluallikad on: a) ühekordselt kasutatavad - galvaanielemendid ja kuivelemendid b) korduvalt kasutatavad akumulaatorid Keemiliste vooluallikate tunnussuurusteks on: 1)nimipinge voltides (V) 2)mahtuvus ampertundides (Ah) elektrihulk, mida värske element on võimeline andma kindlatel tühjendustingimustel. 3)säilimisaeg ajavahemik, mille lõpul on toatemperatuuril säilitatud allikas alles veel kindel osa (nt. 90 %) mahtuvusest. Säilitamise piiraeg on elemendile märgitud. Kütuseelement Kütuseelemendi tööpõhimõtte avastas juba 1839.a uelslasest jurist ja füüsik sir William Robert Grove (1811-1896). Kütuseelemendis toimub kütuse elektrokeemiline oksüdatsioon (nn kül...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
