elektromag.võnkumisteks nim. laengu voolutugevuse ja pinge perioodilisi võnkumisi Standardvoolus vooluringis on sagedus 50Hz ja voolutug. 220V ehk 50 korda sekundis +220V ja 50 korda sek -220V ja sada korda sek. vool puudub. Teatud pühjustel tuuakse sisse niinimetatud efektiivväärtused. Efektiivväärtuse valem I= Im/2 I- voolut. efektiivväärtus, U=Um/2 U- pinge efektiivväärtus. Teg. Kõik mõõteriistad mõõdavad vahelduvvoolu korral efektiivväärtusi. Tegelikult +/-311 V Mahtuvustakistus- sellisel juhul on voolu võrku pandud nt kondendaator. Alalisvoolu korral vool kond. Ei läbi Vahelduvvoolu korral osutub nagu vahelduvvool läbiks kondendaatorit. PÕHJUS: pidev kond, laadimine ja tühjenemine mille tulemusena vool n.ö säilib. Kuna kond. Laadimiseks ja ümberlaadimiseks kulub teatud energia miis ta nagu avaldab takistavat mõju voolule Tähis: Xc. Valem: Xc=1/2fc mõõtüh- kehtib ohmi seadus I=U/X ...
Temperatuur T 27,2°C Täpsusklassiga määratud takistustermomeetri mõõteviga T1 = ± 0,4°C Takistuse mõõteviga RT = ± (0,15 + 0,05 * (Rk / R 1)) * RT / 100 = = ± (0,15 + 0,05 * (200 / 110,5 1)) * 110,5 / 100 = ± 0,2105 Takistusest tingitud temperatuuri viga T2 = ± 0,5°C Summaarne temperatuuri viga T = (T12 + T22)1/2 = (0,42 + 0,52)1/2 = = ± 0,6403 ± 0,6°C Temperatuur T = 27,2 ± 0,6 °C Komponentide mõõtmine C mahtuvus G juhtivus L induktiivsus R takistus Mõõtmine Nominaal Lubatud Mõõdetud väärtused tolerants R 5,1 0,5 % C = 0,51 pF G = 0,196 mS L = -0,0116 mH R = 0,5112 k C 2700 pF 5% C = 2,735 nF
7. Induktiivtakistus - selle tekitavad poolid
Sõltub: 1) vahelduvvoolu sagedusest (võrdeliselt, suurem sagedus = suurem takistus)
2) pooli induktiivsusest (võrdeliselt)
XL = * L
Sirge juhtme korral 0.
Mahtuvustakistus - kondensaatorite takistus vahelduvvoolule (alalisvool
kondensaatorit ei läbi)
Sõltub: 1)vahelduvvoolu sagedusest (pöördvõrdeliselt, suurem sagedus = väiksem
takistus)
2) kondensaatori mahtuvusest (pöördvõrd, väiksem mahtuvus = suurem
takistus)
XC = 1/*c
8. Trafo - seade vahelduva pinge ja voolutugevuse muutmiseks konstantsel sagedusel
Ülekande arv näitab kas pinget tõstetakse või alandatakse.
K = 1 pinge ei muutu 0
Seega neil on olemas mäluefekt. N: kvarts, mirofonides Piesoelektrikud on ained, mis on suutelised polariseeruma mehaanilise pinge rakendamisel (nn piesoelektriline efekt). N: kvarts, mikroskoopiliste andurite, täiturite valmistamisel, kvartskell Senjettdielektrikud - prototüübiks nn. Seignette'i sool, ained mis sarnaselt magnetväljale ferromagneetikutes säilitavad elektrilise polarisatsiooni ka pärast väljast eemaldamist. Kondensaator ja tema elektrimahtuvus Üksikjuhi mahtuvus,Vastastikune mahtuvus,Kondensaator ja selle mahtuvus Kondensaator koosneb vähemalt 2 juhist ja neid eraldavast dielektrikust Ül salvestada elektrilaenguid. Kondensaatori mahtuvuseks nimetatakse ühe katte laengu absoluutväärtuse ja katatevahelise pinge suhet. C=q/U Elektrimahtuvuse ühikuks on farad (F) (C/V) Plaatkondensaatori mahtuvus 0 S Plaatkondensaatori mahtuvus C = ,kus S on ühe plaadi või plaatide kohakuti
Maksimum bitrate rid 48.0 Mbit/s 30.24 Mbit/s Video 40.0 Mbit/s 29.4 Mbit/s Nõutav video koodek H.264/MPEG-4 AVC/VC-1/MPEG-2 Eespool oli juttu mahtuvuste erinevustest: 4 Kõrvalolevast tabelist on näha, et järgmise Mahtuvus generatsiooni andmekandjate mahtuvuse HD võistluse on kindlalt võitnud Blu-ray. HD Blu-ray DVD DVD ei küüni mitte ligilähedalegi. ROM Single layer 23.3 / 25GB 15GB ROM Dual layer 46.6 / 50GB 30GB RW Single layer 23.3 / 25 / 27GB -
20°C juures Õhk 1,00057 Kvarts 3,7 Keedusool 5,3 Naturaalne 2,9 kummi Vesi 81 Etanool 27 10. Elektrimahtuvus. Kondensaatorid. Laengu jäävuse seaduse tõttu elektrimahtuvus on alati kahe keha omavaheline mahtuvus. Kahe keha omavaheline mahtuvus näitab, kui suure laengu viimisel ühelt kehalt teisele tekib kehade vahel ühikuline pinge. Kehade süsteemi, mis on loodud mingi kindla mahtuvuse saamiseks, nimetatakse kondensaatoriks. Kaks elektrit juhivaid plaate ja dielektrik. Piisab ka ühe plaadi laadimisest. Millised on kondensaatorid? K o n d e n s a a to r i liik
või plaatide vahel oleva keskkonna dielektriline läbitavus, 2.9 Millise staatilise karakteristikuga on pöördenurga mahtuvustajur? Mahtuvustajur pöördenurga mõõtmiseks on pöördkondensaator, mille plaat 1 on liikumatu, plaat 2 saab pöörduda ümber telje plaadi 1 suhtes. Plaatide vahekaugus ei muutu, sõltuvalt plaadi 2 pöördenurgast muutub plaatide kohakuti oleva osa pindala ja seega ka kondensaatori mahtuvus. 2.10 Mis on induktiivtajuri kui automaatikasüsteemi elemendi sisendiks, mis on tema väljundiks? Induktiivtajuri töö põhimõtet selgitab joonisel 3.12 toodud skeem. Südamikule on mähitud mähis, millele on raken-datud vahelduvpinge Uv. Mähise poolt tekitatud magnetvoog sulgub läbi õhupilude ja ankru. Ankur on mehaaniliselt kinnitatud detailile, mille nihet mõõdetakse. Joonisel pole detail näidatud, küll aga võib mõõdetav nihe olla nii verti-kaalsuunaline (y1) kui ka
Elektromotoorjõud on maksimaalne pinge, mida antud vooluallikas üldse suudab tekitada. See näitab, kui suure töö teevad kõrvaljõud selleks, et toimetada vooluringi suvalises punktis paiknev positiivne ühiklaeng läbi kogu ringi samasse punkti tagasi. 25. Faraday seadus. Induktsiooni elektromotoorjõud on võrdeline magnetvoo muutumise kiirusega. 26. Mida näitab elektrijõu tugevus? Kui suur on kehade vastastikmõju. 27. Mida näitavad induktiivsus ja mahtuvus? Kuidas seotud elektri- ja magnetvälja energiatega? Induktiivsus näitab, kui suure magnetvoo muutuse tekitab selle juhi korral ühikuline voolu muutus. Mahtuvus näitab, kui suure laengu viimisel ühelt kehalt teisele tekib kehade vahel ühikuline pinge. 28. Elektromagnetlainete skaala. Madalsageduslained (nt vahelduv vool) Raadiolained (info edastamiseks) Optiline kiirgus infravalgus, nähtav valgus, ultravalgus
Tallinna Tehnikaülikool Füüsikainstituut Üliõpilane: Teostatud:15.04.2020 Õpperühm: Kaitstud: Töö nr: 10 TO: Töö eesmärk: Induktiivpoolist L, Töövahendid: Impulssgeneraator, indkutiivpool, kondensaatorist C ja aktiivtakistist R mahtuvus- ja takistussalv ning ostsillograaf koosnevas ahelas (võnkeringis) toimuvate võnkumiste sumbuvuse logaritmilise dekremendi määramine Skeem Töö teoreetilised alused Ainult võnkesüsteemi sisemiste jõudude mõjul toimuvaid võnkumisi nimetatakse vabadeks võnkumisteks. V aatleme võnkesüsteemi, milleks on ideaalne võnkering. See on suletud ahel kondensaatorist C ja induktiivpoolist L . Kui laadida kondensaator ja katkestada pärast seda ahela mõjustamine väljastpoolt, hakkavad võnkeringis toimuma vab...
Elektromotoorjõud on maksimaalne pinge, mida antud vooluallikas üldse suudab tekitada. See näitab, kui suure töö teevad kõrvaljõud selleks, et toimetada vooluringi suvalises punktis paiknev positiivne ühiklaeng läbi kogu ringi samasse punkti tagasi. 25. Faraday seadus. Induktsiooni elektromotoorjõud on võrdeline magnetvoo muutumise kiirusega. 26. Mida näitab elektrijõu tugevus? Kui suur on kehade vastastikmõju. 27. Mida näitavad induktiivsus ja mahtuvus? Kuidas seotud elektri- ja magnetvälja energiatega? Induktiivsus näitab, kui suure magnetvoo muutuse tekitab selle juhi korral ühikuline voolu muutus. Mahtuvus näitab, kui suure laengu viimisel ühelt kehalt teisele tekib kehade vahel ühikuline pinge. 28. Elektromagnetlainete skaala. · Madalsageduslained (nt vahelduv vool) · Raadiolained (info edastamiseks) · Optiline kiirgus infravalgus, nähtav valgus, ultravalgus
Joonis 2.33 Lahenduspinge amplituud erinevate dielektrikute korral 26. Pindlahendus domineeriva normaalkomponendiga mitteühtlases väljas Joonis 2.34 Domineeriva normaalkomponendiga elektrivälja tekkimine Lahenduse tekkimine: · suurim väljatugevus esineb silindrilise elektroodi serva juures · ümber silindrilise elektroodi alumise serva tekib koroona juba suhteliselt madalatel pingetel · pinge tõstmisel tekivad striimerid · striimeritel on oluline mahtuvus alumise elektroodi suhtes, mille tõttu striimereid läbib suhteliselt suur vool · suure voolu tõttu striimerite temperatuur kasvab ja tekib termoionisatsioon · selle tulemusel langeb oluliselt striimerite takistus ja suureneb nende heledus ning tekib nn. liuglahenduseks · liuglahenduskanalite pikkus kasvab pinge tõstmisel kuni dielektriku ülelöögini (elektroodide vahel) Lahenduspinge sõltub tekkiva kanali mahtuvusest. Kanali mahtuvust iseloomustatakse dielektriku pinnaerimahtuvusega
8. Millised on Alkaline elemendi omadused võrreldes klassikalise kuivelemendi (näit. tsinksüsielemendiga)? 9. Milliseid keemilisi voolu- ehk toiteallikaid nimetatakse akudeks? 10.Mis vähendab aku eluiga rohkem, kas suurema vooluga laadimine või väiksema vooluga laadimine? 11.Nimetada kasulikke soovitusi kuivelementide kohta. 12.Miks kasutatakse akusid? 13.Mida tähendab UPS, kus teda kasutatakse. 14.Aku ehitus. 15.Akude liigitamine. 16.Millest sõltub aku mahtuvus? 17.Mida tehakse akust kõrgema pinge saamiseks? 18.Milline peab olema aku laadimispinge võrreldes allikapingega? Põhjenda. 19.Mida tehakse akust suurema mahtuvuse saamiseks? 20.Millistel tingimustel on aku mahtuvus suurem ja tööiga pikem? 18.Allikate ühendusviisid. 1. Mis iseloomustab vooluallikaid? 2. Teha akude jadaühenduse skeem. Millal kasutatakse akude jadaühendust? 3. Teha akude rõõpühenduse skeem. Millal kasutatakse akude rõõpühendus? 4
Kulumiskindlus (20000 pööret garantii) Kondensaatorid Juhile antud elektrilaeng muudab tema potentsiaali, kusjuures potentsiaali muutus sõltub peale laengu suuruse ka juhi omadusest, mida nimetatakse elektrimahtuvuseks. Juhi elektrimahtuvus C on suurus, mida mõõdetakse elektrilaenguga Q, mis muudab selle juhi potentsiaali ühe ühiku võrra: C=Q/ Elektrimahtuvuse ühikuks on C (kulon)/V (volt) = F (farad). 1 F on niisuguse juhi mahtuvus, mille potentsiaali laeng 1 C muudab 1 V võrra. 1 F on suhteliselt suur elektrimahtuvus, mis on võrreldav maakera elektrimahtuvusega ning seetõttu kasutatakse sageli ühikuid F (mikrofarad) = 10-6 F ja pF (pikofarad) = 10-12F. Kondensaatorid jaotatakse püsi- ja muutkondensaatoriteks. Püsikondensaator on kindla mahtuvusega seadis. Muutkondensaatorite mahtuvus on sujuvalt muudetav. Püsikondensaatorid liigitatakse dielektriku tüübi järgi paber-, plast-,
1 cd on valgusallika valgustugevus antud suunas, mis kiirgab monokromaatilist valgust sagedusega 540*1012 Hz (roheline valgus) ja mille energeetiline valgustugevus antud suunas 1/683 W/sr. 1 dptr on sellise läätse optiline tugevus, mille fookuskaugus on 1 m. 1 eV on arvuliselt võrdne tööga, kui elektroni laenguga absoluutväärtuselt võrdne laeng läbib potentsiaalide vahe 1V. 1Fon sellise juhi mahtuvus, mille potentsiaal muutub 1V võrra, kui tema laeng muutub 1C võrra; 1F=9*1011cm (CGSE süsteemis) 1 H on sellise juhi induktiivsus, mille korral voolutug muutus 1A/s tekitab juhis endaindukts emj 1V. 1 Hz on selline sagedus, mille korral keha sooritab ühes sekundis ühe pöörde (täisvõnke). 1 J on töö, mida teeb jõud 1N, kui selle rakenduspunkt nihkub liikumise suunas 1m võrra. 1 lm (luumen) on valgusvoog, mida kiirgab valgusallikas valgustugevusega 1cd ruuminurga ühikusse 1sr
1. Vahelduvvooluks nimetatakse elektrivoolu, mille korral voolutugevus ja selle suund muutuvad ajas perioodiliselt. 2. Voolutugevuse amplituud ja efektiivväärtus on seotud järgmise valemiga : 3. Pinge amplituud ja efektiivväärtus on seotud järgmise valemiga : 4. Elektromagnetvõnkumine elektromagnetvälja iseloomustavate suuruste perioodiline muutumine, see saab toimuda omavahel seotud kehadest koosnevas tervikus, mida nimetatakse võnkesüsteemiks. 5. Vabavõnku...
6) Selgitada piesoelektriline efekt. - Piesoelektrilise efekti puhul on tegemist aine polariseerumisega aine mõõtmete muutmise käigus (näiteks kokkusurumine, löök jne). 7) Selgitada piesoelektriline pöördefekt. - Piesoelektrilise pöördefekti puhul muutuvad aine mõõtmed elektrivälja mõjul. 8) Defineeri elektriline mahutavus + valem + selgitus. - Elektriline mahutavus iseloomustab elektrit juhtiva keha või kehade süsteemi laadumisvõimet. Kahe keha omavaheline mahtuvus C näitab kui suure laengu viimisel ühelt kehal teisele tekib kehade vahel ühikuline pinge. C=q/U C= Elektrimahtuvus (F) q= laengute suurus (C) U= Elektriline pinge (V) 9) Defineeri 1 Farad. - 1 Farad on niisugune ühik, kus 1 kuloni suuruse laengu viimisel ühelt kehalt teisele tekib kehade vahel pinge 1 volt. 10) Kondensaatorite kasutusalad: a) Arvuti klaviatuuri tööpõhimõte. b) Elektrisignaali ,,silumine" või ,,filtreerimine" ehk müra eemaldamine
Fifth level LIITIUM-IOON AKU Elektrolüüt on enamasti segu orgaanilistest karbonaatidest nagu näiteks etüleenkarbonaat või dietüülkarbonaat, mis sisaldavad liitiumi ioone. Need mitte vesikeskkonnas elektrolüüdid kasutavad kokkusobimatuid aniooni soolasid, näiteks LiPF6, LiAsF6, LiClO4, LiBF4, LiCF3SO3. Sõltuvalt Li-ioon aku materjalist, erinevad selle voolutugevus, mahtuvus, eluiga ja turvalisus suurel määral. Hiljuti võeti Li ioon akude arenduses kasutusele nanotehnoloogia, et parandada akude jõudlust. LIITIUM-IOON AKU OMADUSED Puhas liitium on väga aktiivne. See reageerib väga jõuliselt veega, et moodustada liitium hüdroksiidi, mille käigus vabaneb vesinik. Seega ei kasutata enamasti vee keskkonda Li-ioon akude elektrolüüdis. Liitium-ioon akud on palju kallimad kui Nikkel kaadium akud, aga nad
vooluallikaid. Need koosnevad positiivsest ja negatiivsest elektroodist ning elektroodide vahet täitvast elektrolüüdist ning muundavad keemilise energia vahetult elektrienergiaks. Keemilised vooluallikad on · ühekordselt kasutatavad galvaanielemendid kuivelemendid · korduvalt kasutatavad akud (akumulaatorid) Keemiliste vooluallikate tunnussuurusteks on · nimipinge voltides (V) uue elemendi klemmipinge · mahtuvus ampertundides (Ah) elektrihulk, mida värske element on võimeline andma kindlatel tühjendustingimustel 26 · säilimisaeg ajavahemik, mille lõpul on toatemperatuuril säilitatud allikal alles veel kindel osa (näiteks 90%) mahtuvusest; säilitamise piiraeg on elemendile märgitud · kasutegur (akudel) laadimisel kulutatud energia suhe tühjendamisel saadavasse energiasse Kuivelemendid
vooluallikaid. Need koosnevad positiivsest ja negatiivsest elektroodist ning elektroodide vahet täitvast elektrolüüdist ning muundavad keemilise energia vahetult elektrienergiaks. Keemilised vooluallikad on · ühekordselt kasutatavad galvaanielemendid kuivelemendid · korduvalt kasutatavad akud (akumulaatorid) Keemiliste vooluallikate tunnussuurusteks on · nimipinge voltides (V) uue elemendi klemmipinge · mahtuvus ampertundides (Ah) elektrihulk, mida värske element on võimeline andma kindlatel tühjendustingimustel 26 · säilimisaeg ajavahemik, mille lõpul on toatemperatuuril säilitatud allikal alles veel kindel osa (näiteks 90%) mahtuvusest; säilitamise piiraeg on elemendile märgitud · kasutegur (akudel) laadimisel kulutatud energia suhe tühjendamisel saadavasse energiasse Kuivelemendid
vooluallikaid. Need koosnevad positiivsest ja negatiivsest elektroodist ning elektroodide vahet täitvast elektrolüüdist ning muundavad keemilise energia vahetult elektrienergiaks. Keemilised vooluallikad on · ühekordselt kasutatavad galvaanielemendid kuivelemendid · korduvalt kasutatavad akud (akumulaatorid) Keemiliste vooluallikate tunnussuurusteks on · nimipinge voltides (V) uue elemendi klemmipinge · mahtuvus ampertundides (Ah) elektrihulk, mida värske element on võimeline andma kindlatel tühjendustingimustel 26 · säilimisaeg ajavahemik, mille lõpul on toatemperatuuril säilitatud allikal alles veel kindel osa (näiteks 90%) mahtuvusest; säilitamise piiraeg on elemendile märgitud · kasutegur (akudel) laadimisel kulutatud energia suhe tühjendamisel saadavasse energiasse Kuivelemendid
Temperatuur T 23,7°C Täpsusklassiga määratud takistustermomeetri mõõteviga T1 = ± 0,4°C Takistuse mõõteviga RT = ± (0,15 + 0,05 * (Rk / R 1)) * RT / 100 = = ± (0,15 + 0,05 * (200 / 109,50 1)) * 109,50 / 100 = ± 0,2095... ± 0,21 Takistusest tingitud temperatuuri viga T2 = ± 0,1°C Summaarne temperatuuri viga T = (T12 + T22)1/2 = (0,42 + 0,12)1/2 = = ± 0,412... ± 0,4°C Temperatuur T = 23,7 ± 0,4 °C Komponentide mõõtmine C mahtuvus G juhtivus L induktiivsus R takistus Element Nominaal- Lubatud Mõõdetud Liik Tüüp väärtus tolerants väärtused Takisti C5-5-2BT 0,01050 µF 0,5 % C = -0,084 pF G = 99,31 µS L = 0,0087 mH
Tallinna Tehnikaülikool Elektriohutus Riski- ja ohutusõpetus Juhendaja: Henn Tosso Tallinn 2010 Töö eesmärk Töö eesmärgiks on tundma õppida elektrikahjustuse ulatust mõjutavaid tegureid. Peamiselt on elektrikahjustuse ulatust mõjutavateks teguriteks: 1) inimkeha läbiva voolu tugevus ja iseloom, 2) voolu toime kestus, 3) ümbritseva keskkonna ja inimese individuaalsed iseärasused, 4) inimese kokkupuutumise tingimused vooluahelaga. Elektriohutuse kriteeriumid Elektriohutuse kriteeriumiks nimetatakse kindla ajavahemiku jooksul inimkeha läbiva voolu lubatud tugevust. Vahelduvvoolu jaoks on elektriohutuse kriteeriumid järgmised: 1) kestvalt mõjuva elektrivoolu korral kõige väiksem inimesele füsioloogiliselt tajutav voolu tugevus 1mA, 2) 20...30 s vältel mõjuva elektrivoolu korral mittehalvava voolu lävi, sellise voolu ületamisel algavad lihaste krambid...
alla, näitab ampermeeter vähem. Seda põhjustavad nähtused, mis tekivad seoses voolu suuna muutumisega igal poolperioodil. Seepärast, et eristada takistust vahelduvvoolule takistusest alalisvoolule, mis avaldub valemiga S R= l tähistatakse oomilist takistust vahelduvvooluahelas tähega r ja nimetatakse aktiivtakistuseks. Seejuures r > R. Aktiivtakistuses eraldub energia ainult soojusena. Ainult aktiivtakistust omavateks tarvititeks võib lugeda kõiki neid, kus induktiivsus ja mahtuvus on tühised. Need on hõõglambid, küttekehad, takistid ja reostaadid. 50...60 Hz võrgusageduse või veel madalama sageduse juures on aktiivtakistus r praktiliselt võrdne sama keha takistusega alalisvoolule R. Sageduse suurenedes suureneb aktiivtakistus pindefekti mõjul juhtmes indutseeritud pöörisvoolude mõjul kulgeb vool rohkem pinnakihtides. Juhtme südamik jääb põhiliselt kasutamata, seetõttu juhtme ristlõikepind näivalt väheneb ja takistus suureneb.
ATP-d toodetakse kõige rohkem mitokondrites.kloroplast? • ATP kasutatakse biomolekulide sünteesiks, lihaskontraktsiooniks, ainete aktiivseks transpordiks, närviimpulsi ülekandeks. ATP+H20- >(ENERGIA VABANEB) ADP + P Fosfokreatiini süsteem ->anaeroobne, sest ei vaja hapniku • Ressurss ammendub 5-8sekundiga, lihas väsib. • ATP resünteesi mehhanismi võimsus (toodetava ATP hulk lihase massiühiku kohta igas sekundis) on suur, kuid mahtuvus (toodetava ATP koguhulk) väike. Ressurss ammendub 5-8sekundiga. • Sünteesikoht? • Mahtuvus väike • Kangi tõstmine, sprint Glükolüüs/glükogenolüüs = glükolüütiline fosforüülimine - >anaeroobne • umbkaudu kuni 1,5 minutit • Aktiveeritakse lihases koheselt intensiivse kehalise pingutuse alguses. Glükolüüsil toodetakse üldkokkuvõttes rohkem ATPd kui PCr- süsteemiga, kuid väiksemate koguste kaupa (ATP/s)
2 2 = 0,116601383 0,1kHz 90 6.Kas ja kuidas muutus väljundpinge amplituud sageduse suurenemisel? Väiksemate sageduste juures oli väljundpinge amplituud 5,1V. Suuremate sageduste juures oli väljundpinge amplituud 4,92V. Seega näeme,et väljundpinge amplituud muutus sageduse suurenedes väiksemaks. 7. Kondensaatori C6 mahtuvus Teades,et kondensaatori C5 mahtuvus on 100pF ja induktiivpooli L2 induktiivsus 2,7H, leiame kondensaatori C6 mahtuvuse järgmiselt : C 5 = 100 pF = 100 10 -12 F L 2 = 2,7 µH = 2,7 10 -6 H - f = 7395,432kHz = 7395432 Hz 2 1 - 1 -
kehalt teisele tekib kehade vahel pinge 1 volt. Tähis: C (ingl capacitance) Ühik: 1 F (farad) Arvutamise valem: C = q / U kus: · C elektrimahtuvus , [C] = F (farad) , · q laenguhulk , [q] = C (kulon) , · U potentsiaal , [U] = V (volt) , Mahtuvus on võrdne laengu ja pinge jagatisega. 16. Kondensaatorid Kondensaator on kahest või enamast elektroodist ja nendevahelisest dielektrikukihist koosnev seadis. Kondensaatoreid iseloomustav suurus on mahtuvus. 1745. aastal valmistasid E.J. von Kleist ja P. van Musschenbroek teineteisest sõltumatult esimese kondensaatori, mida tuntakse kui leideni purki või kleisti pudelit. 17. Ohmi seadus Ohmi seadus on üks elektrivoolu põhiseadusi. See on saanud nime saksa füüsiku Georg Simon Ohmi (17891854) järgi, kes selle 1827 sõnastas. Vooluahelat läbiva elektrivoolu tugevus (I) on võrdeline selle lõigu otste potentsiaalide vahega (U) ja pöördvõrdeline lõigu takistusega (R).
ELEKTROTEHNIKA Üldist Andres Ojalill - Tallinna Polütehnikum Rahvusvaheline mõõtühikute õõtühik t süsteem ü t · 7 põhiühikut · Pikk Pikkus - meeter t [m] [ ] · Mass - kilogramm [kg] · Aeg - sekund [s] · Elektrivoolu tugevus - amper [A] · Temperatuur - kelvin [K] · V l Valgustugevus t - kandela k d l [[cd]d] · Ainehulk - mool [mol] Rahvusvaheline mõõtühikute õõtühik t süsteem ü t · 2 lisaühikut · tasanurga mõõtühik - radiaan [rad] · ruuminurga mõõtühik - steradiaan [sr] Elektriliste suuruste tähi t ...
takistusega komponent – takisti. Takisti peamiseks omaduseks on lineaarne voolu-pinge sõltuvust( oomi seadus). Ideaalse takisti suurus ei sõltu temperatuurist, sagedusest, signaali suurusest. Olemas on nii konstantse väärtusega takisteid, kui ka muuttakisteid. Takistitel on olemas kindlat maksimumvõimsused.Takistitel tekib ka soovimatu signaal- müra. Temp. ja takistuse kasvades on müra järjest suurem. Kondensaatorid(energia salvestamine, detsibellid)- mahtuvus . Ideaalselt juhul C ei sõltu temp. sagedusest ega signaali suurusest. -dielektriline läbitavus. Kondensaatori rakendused: energia salvestamine, alalissignaali eraldamine, kõrgpingeimpullside tekitamine, alalispingeallikate pinge silumine, müra mahasurumine, sensorid, informatsiooni salvestamine, reaktiivkomponentide mahasurumine. EMJ. allikas kulutab laengu kondensaatorite plaatidele kogumiseks energiat. Laetud kondensaatori tühjenemisel, see energia vabaneb. Pinge on
· Väga vaikne ja mugav võrreldaval bensiini- või sõiduvahend diiselmootoriga mudelil · Ei tekita sõites saasteaineid · Elektrimootor on lihtne ja · Auto põhikomponent aku töökindel, automaatne käigukast on väga kallis · Elektrimootoril on kõrgtehnoloogiline sisepõlemismootorist seade, mille mahtuvus suurem kasutegur väheneb ajas (5.a. pärast · Pidurdamisenergia talletatakse 80% algsest) akus · Akud on suure massiga · Elektriauto kilomeetri hind on mitu · Akude tootmisel korda odavam kui sisepõlemismootoriga autol kasutatakse ained, mis · Lisasoodustused keskkonda ladestudes
3.2. Elektrimahtuvus. Kondensaatorid. Irdjuht teistest juhtides nii kaugel olev keha, et teiste kehade elektriväljad seda ei mõjuta. Irdjuhi pinna potentsiaal on võrdeline laenguga ja sõltub juhi pinna kujust ja mõõtmetest. q Irdjuhi elektrimahtuvus C = (ühik 1F (farad)) Kui tegemist pole irdjuhiga, siis juhti ümbritsevad kehad nõrgendavad tema elektrivälja ja potentsiaal väheneb, kuid sama ajal mahtuvus suureneb. q q Kondensaatori mahtuvus C = = 1 - 2 U Kondensaatori mahtuvus sõltub katete kujust, mõõtmetest nendevahelisest kaugusest ja katete vahelise keskkonna dielektrilistest omadustest. U Kui panna vahele mingi dielektrik U = const E = E = q = q C = C
Laetud keha, punktlaeng. Coulomb'i seadus. Elektriväli. Elektrivälja tugevus. Elektrivälja superpositsiooni printsiip. Elektrivälja jõujooned. Homogeenne elektriväli. Juht elektriväljas. Varjestamine. Dielektrik elektriväljas. Polarisatsioon. Dielektriline läbitavus. Piesoelektriline efekt, piesoelektrikud. Töö laengu liikumisel elektriväljas. Laetud keha potentsiaalne energia. Elektrivälja potentsiaal ja pinge. Ekvipotentsiaalipinnad. Kondensaator. Kondensaatori mahtuvus. Üksiku juhi mahtuvus. Plaatkondensaatori mahtuvus. Kondensaatorite ehitus ja liigid. Jada- ja rööbiti ühendatud kondensaatorpatarei mahtuvus. Laetud kondensaatori energia. Kondensaatorite kasutamine. Alalisvool. Vaba laengukandja. Juht, dielektrik ja pooljuht. Elektrivool. Elektrivoolu tekkimise tingimused. Elektrivool metallides. Voolutugevust määravad suurused. Ohmi seadus vooluringi osa kohta. Juhi takistus ja eritakistus. Takistuse sõltuvus temperatuurist. Ülijuhtivus
18 ProDiags Andur, milles on külgsuunalise kiirenduse ja pöördliikumise andur kokku ehitatud (Bosch). Külgsuunalise kiirenduse mõõtmine Anduri tööpõhimõte põhineb kahe plaatkondensaatori mahtuvuse, C1 ja C2, võrdlemisel. Esimene kondensaator K1 on kinnitatud jäigalt ja selle mahtuvus ei muutu. Teise kondensaatori K2 üks plaat on kinnitatud jäigalt, teine aga liikuva massi külge. Plaatide vahalise kauguse muutumine mõjutab kondensaatori mahtuvust. Külgsuunalise kiirenduse puudumisel on C1 ja C2 võrdsed (Algasend). Külgsuunalise kiirenduse suurenedes liigub liikuv mass kaasa ja C1 < C2. Samasse korpusesse on paigaldatud ka
1. Pool ja selle induktiivsus Pooli induktiivsus L näitab, kui suur eneseinduktsiooni elektromotoorjõud Ee tekib selles juhis voolutugevuse ühikulisel Ee t L= muutmisel ajaühiku jooksul. I , kus absoluutväärtuse märk rõhutab induktiivsuse positiivsust. Induktiivsus kirjeldab laengukandjate liikumisel esinevat (magnetväljast tingitud) inertsust vaadeldavas juhis. Induktiivsuse tähendus elektrinähtuste kirjeldamisel on lähedane massi omale mehaanikas. Mõlemad iseloomustavad mingi keha inertsust. [ L] SI = 1H (henri). 1 H on sellise juhi induktiivsus, milles voolutugevuse muutumine kiirusega 1 amper 1 sekundis põhjustab eneseinduktsiooni ...
Estimate Hinnang 32. Brownout Pingelangus 82. Gadgets Vidinaid 33. Burden Koormus 83. Generally Üldiselt 34. Burst Valang 84. Gesture Žest 35. Capable Võimeline 85. Gleam Välgatus 36. Capacity Mahtuvus 86. Hemmed Palistatud 37. Capture Hõive 87. Horology Kellassepatooted 38. Cartridge Kassett 88. Hypertext hüpertekst 39. Chroma Värvilisus 89. Imperative Imperatiiv 40. Circuits Vooluringid 90
Tallinna Tehnikaülikool Automaatikainstuut AHELA PARAMEETRITE MÕÕTMINE Töö nr. 3 Aruanne Juhendaja: Rein Jõers Üliõpilane: Tallinn 2012 Töö iseloomustus Pinge ja voolu vahekorda ahela mingis osas iseloomustatakse takistuse või juhtivusega alalisvoolu korral ja impedantsi või admitantsiga vahelduvvoolu korral. Töö eesmärk Tutvuda mitmete mõõtevahenditega kaksklemmi parameetrite mõõtmiseks. Töövahendid Multimeeter B7-40/4, mõõteseade E7-12, takistid, takistustermomeeter, takisti, kondensaator, ...
1) selgita trafo töötamise põhimõtet (lk. 60) Tarbijad vajavad mitmesuguseid pingeid. Oluline on pinget muuta ka elektrienergia ülekandmisel kauge maa taha. Ülekanne on soodsam kõrgel pingel, sest vool on siis väiksem energiakadu on väiksem ja juhtmed võivad olla väiksema ristlõikega. Trafo eesmärgiks ongi muundada mingi pingega vahelduvvoolu elektrienergiat sama sagedusega, kuid teistsuguse pingega vahelduvvoolu energiaks. Trafol on vähemalt kaks mähist, mis asetsevad ühisel terassüdamikul. Mähist, mis on ühendatud energiaallikaga, nim primaarmähiseks. Teist mähist ,mis annab energiat tarbijale, nim sekundaarmähiseks. Südamiku eesmärgiks on suurendada magnetilist sidet primaar ja sekundaarmähise vahel. Kui primaarmähisele rakendada vahelduvpinge, siis tekib terassüdamikus vahelduv magnetvoog, mis indutseerib primaarmähises vastuelektromotoorjõu. Sama magnetvoog on aga aheldatud ka sekundaarmähisega ja indutseerib selles elektro...
Vedru omadust muuta oma pikkust ühikulise jõu rakenda- Kondensaatori omadust salvestada laengut pinge ühikulisel 1 x q = C= k Fdef suurenemisel kirjeldab mahtuvus U misel kirjeldab jäikusteguri pöördväärtus k x2 Elektrivälja energia kondensaatoris Ep = Deformeeritud vedru potentsiaalne energia 2 1 q 2 (CU ) 2 C U 2 Ee = = =
Kreatiini kinaasi funktsioon, tema aktiivsust môjutavad tegurid: pH, Ca2+ kontsentratsioon, kreatiini ja fosfokreatiini kontsentratsioon, kreatiini kinaasi poolt katalüüsitava reaktsiooni sisselülitumise kiirus ja efektiivse toimimise kestus. Kreatiinfosfaadi hulk lihases kui limiteeriv tegur. Glükolüütiline fosforüülimine - mehhanismi sisselülitumise kiirus ja efektiivse toimimise kestus. Puhversüsteemide ja lihase glükogeenivarude mahtuvus kui limiteerivad tegurid. Müokinaasi (adenülaadi kinaasi) funktsioon, müokinaasne reaktsioon kui "avariisüsteem" ja "eba- ökonoomne" viis ATP produtseerimiseks. Oksüdatiivne fosforüülimine - oksüdeerimise ja fosforüülimise protsesside kooskôlastatud toimimine. Tegurid, mis tagavad selle mehhanismi väga suure mahtuvuse vôrreldes teiste ATP resünteesi teedega. 14. Süsivesikute mobiliseerimine ja kasutamine kehalisel tööl. Keha energeetilised reservid: lipiidid,
muundur B2, kolmefaasiline sildlülituses muundur B6. 3. Dioodi parameetrid tuleb valida vastavalt sillale mõjuvatele pingetele ja vooludele. 4. Alaldatud pinge on pulseeriv alalispinge, mis muutub pidevalt 0 ja maksimumi vahel. Niisugust pinget aga ei saa hästi kasutada. Olukorra muutmiseks integreeritakse pinge filtriga. 5. Filtri parameetritest sõltub pinge pulseerimine. Vastavalt, mida suuremad mahtuvus ja induktiivsus, seda siledam pinge. 6. Filtreid kasutatakse veel pingetest mingite ebasoovitavate komponentide väljafiltreerimiseks.
Plaatkondensaatori(lihtsama) moodustavad kaks ühesugust dielektrikuga eraldatud paralleelset metallplaati. Kondensaatori laadimiseks tuleb ühendada tema plaadid(katted) pingeallika klemmidega.Kondensaatori laeng määratkse ühe tema plaadi laengu järgi. Kondensaatori elektrimahtuvus-füüsikaline suurus, mis võrdub kondensaatori ühe katte laengu q ja plaatide vahelise pinge U suhtega C=q/U. Kondensaatori mahtuvus sõltub kondensaatori kujust ja mõõtmetest. C=krE*S/4pii*K*d Kui pinge plaatide vahel on küllalt suur, siis võib tekkda dielektriku läbilöök. Dilektriku liigi järgi nim kondensaaoreid paber-,vilgukivi,polüsürool-,keraamiliseks või õhkkondensaatoriteks. Kondensaatoreid kasuatakse raadioelektroonikas ja elektrotehnikaseadmetes elektrilaengu ja elektrivälja salvestitena.
..). Jne. Kõrgsagedusel ilmnevad reaktiivsed omadused, mis on tingitud konstruktsioonist. Tähistuses nimitakistus numbrina ja ühe tähega või värvikoodis. b) Kondensaatorid (capacitors) Elektrilaengu salvestid C=Q/U (pF, nF, µF). Kasutamine: ahelate galv. eraldamine; pulseerpinge silumine; võnkeringide komponent jne. Koosneb kahest isoleeritud metall- plaadist/kilest. Reaktiivtak. XC = 1/C Püsikondensaatorid, sh. elektrolüütk.. polaarsed, suur mahtuvus 0,1 µF...0,1 F, madal töösagedus. Muutkondensaatorid (seade- ja häälestusk.) - Põhiparameetrid: Nimimahtuvus (E6, E12, E24). Tolerants (20%, 10%, 5%), elektrolüütk. kuni 100%. Nimipinge. Jne. Kõrgsagedusel komplekstakistus Z = R + jX. Tähistamine sarnaselt takistitega (nimimahtuvus numbrina ja ühik ühe tähega). Värvikood sama mis takistitel. Pinged ja tolerantsid esitatakse ka koodiga. c) Induktiivpoolid e. drosselid (inductances)
Suhteline dielektriline läbitavus ehk keskkonna dielektriline läbitavus on füüsikaline suurus, mis näitab, mitu korda on elektrivälja tugevus homogeenses materjalis väiksem väljatugevusest vaakumis. Suhtelist dielektrilist läbitavus tähistatakse tavaliselt ε. See avaldub konkreetse keskkonna korral: ε= ,kus εa on antud keskkonna absoluutne dielektriline läbitavus ja ε0 vaakumi absoluutne dielektriline läbitavus. 63.Kondensaatori mahtuvus ja selle sõltuvus kondensaatori mõõtmetest Mahtuvus e. elektrimahtuvus on füüsikaline suurus, mis iseloomustab keha võimet säilitada elektrilaengut. Elektrimahtuvus näitab, kui suure laengu üleviimisel ühelt kehalt teisele tekib kehade vahel pinge. Mahtuvus: C= ,kus q on laengu hulk ja U on potensiaal (pinge) Mahtuvuse ühik on 1 F (farad) Kondensaatori mahtuvus oleneb kondensaatori plaatide pindalast ja plaatide vahelisest
Elektrilaeng kulon C 1 s·A Potentsiaal, pinge, emj volt V W·A--1 1 V = 1 m2·kg·s--3·A--1 Elektriline takistus oom V·A--1 1 = 1 m2·kg·s--3·A--2 Elektrijuhtivus siimens S A·V--1 1 S = 1 m--2·kg--1·s3·A2 Elektriline mahtuvus farad F C·V--1 1 F = 1 m--2·kg--1·s4·A2 Magnetvoog veeber Wb V·s 1 Wb = 1 m2·kg·s--2 83;A--1 MÕÕTÜHIKUD 2 Magnetvootihedus tesla T Wb·m--2 1 T = 1 kg·s--2·A--1 (indUKtsioon)
elektromotoorjõuks ja tähistatakse Ei (V) EMI-seadus: Kontuuris tekkiv Ei on võrdeline selle kontuuri pinda läbiva magnetvoo muutumise kiirusega Kui muutuv magnetvoog läbib n keeruga mähist,siis on ka tekkiv emj n korda suurem Induktsiooni emj tekib ka sirgjuhis,mis liigub MV-s Vabad elektomagnetvõnkumised (EMV) EMV nim elektrivälja ja magnetvälja perioodilisi muutusi. Vabad EMV tekivad võnkeringis Võnkering koosneb poolist ja kondensaatorist Kondensaatorit iseloomustab mahtuvus c(F) Pooli iseloomustab tema induktiivsus L(H) Kui kondensaator laadida ja lüliti sulgeda,siis hakkavad elektronid liikuma läbi pooli ühelt kondensaatori plaadilt teisele Tänu pooli induktiivsusele kulub aega voolu kasvatamiseks. Voolutugevus poolis saavutab max väärtuse alles siis, kui kondensaator on juba tühjenenud. Endainduktsiooni tõttu kestab vool poolis mõnda aega edasi ja selle tulemusega laetakse kondensaator vastasmärgiliselt. Ja siis algab kõik uuesti otsast peale...
Kogutakistuse arvutamine jadaühenduses : Jadamisi ühendatud Rkogu = R1 + R2 + R3 takistite kogutakistus on võrdne kõigi ahelas olevate takistite -1 takistuste summaga. 1 1 1 R = + + Kogutakistuse arvutamine rööpühenduses : Rööbiti kogu R R3 1 R2 ühendatud takistite kogutakistus on võrdne kõigi ahelasolevate takistuste pöördväärtuste summa pöördväärtusega. Kogumahtuvuse arvutamine jadaühenduses: jadamisi 1 1 1 ...
Referaat Magnetism nimi klass 2010 Tallinn Magnetid saavad oma magnetväljade tõttu üksteist eemalt läbi ruumi külge tõmmata ja eemale tõugata. Seda efekti kutsutakse magnetismiks. Magnetism on saanud nime magneesiakivi järgi antiikaja linnast Magnesiast. Üle 2000 aasta tagasi leidsid iidsed kreeklased, et magneesiakivi tükid tõmbavad külge mõningaid metalle. See kivi oli magnetiit, mis on rauamaagi liik. Magnet on objekt, mis käitub samal moel nagu magnetiit. Mõned metallid, nende hulgas kroom, muutuvad nõrgalt magnetiliseks, kui läheduses on magnet. Seda magnetismi, mis kaob, kui magnet on eemaldatud, kutsutakse paramagnetismiks. Ainult kolm metalli koobalt, raud ja nikkel on võimelised muutuma püsivalt magnetiseerituks, kui magnet on lähedale asetatud ja siis eemaldatud. Seda omadust kutsutakse ferromagnetismiks. Magnetväljaks nimetatakse liikuva laetud keha poolt tekitatavat välja. Paigalseisev laeng kutsu...
Füüsika KT kordamine 1.Mis on vahelduvvool? Mida näitab selle periood? Vahelduvvool on elektrivool, mille korral voolutugevus ja -suund perioodiliselt muutuvad. Periood T on 20 ms, st et voolutugevuse mistahes väärtus kordub iga 20ms tagant. 2.Mis on vahelduvvoolu hetkväärtus? Kuidas see sõltub ajast? +valem Vahelduvvoolu hetkväärtus näitab voolutugevust mingil kindlal aja hetkel. Voolutugevuse suurus muutub perioodiliselt. i=im*sin*t siinusfunktsiooni korral algab aja mõõtmine hetkel mil i=0 (i hetkväärtus ; Im amplituudväärtus ; t faas ; - 2f (ringsagedus) 3.Mis on faasijuhe ja nulljuhe? Faasijuhe on vahelduvvooluvõrgu juhe, kus on perioodiliselt muutuv pinge maandatud eseme suhtes. Nulljuhe ei oma pinget maandatud eseme suhtes. 4.Mis on kaitse? Kuhu ja kuidas ühendadakse? Kaitsmed katkestavad vooluringi kui voolutugevus ületab etteantud piiri. Kaitsmed paigaldatakse faasijuhtmetele. 5.Mis on kaitsejuhe? Selle tööpõhimõte,...
ε= C x =C 1−C2 tan δ= ∙ 1 ε0 ∙ S C1 −C2 Q 1 ∙ Q2 2 C 1−C2 Q1 ∙ Q2 Pa=U ∙ ω ∙C ∙ tan δ Qx = ∙ C1 Q1−Q2 ε - dielektriline läbitavus, C x – mahtuvus [F], ε0 −12 - elektriline konstant ( ε 0 =8,85 ∙10 ), S – elektroodi pindala [m2] , H – Dielektriku paksus [m], U – kondensaatorile rakendatud pinge [V], ω - pinge nurksagedus [] 1 s , tan δ – kaonurk. 4. Mõõtmistulemused ja arvutustulemused
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS ARVUTID JA ARVUTIVÕRGUD MAGNETISM JA ELEKTROMAGNETISM Uurimustöö Koostaja: Allan Pertel Rühm: AA-10 Pärnu 2010 Elektromagnetism Elektromagnetism on elektromagnetvälja füüsika. Elektromagnetväli on väli, mis avaldab mõju elektrilaenguga osakestele ja mis on omakorda mõjutatud nendest osakestest ja nende liikumisest. Muutuv magnetväli tekitab elektrivälja (see nn. elektromagnetilise induktsiooni nähtus on elektrigeneraatorite, induktsioonmootorite ja trafode tööpõhimõtte alus). Sarnaselt, muutuv elektriväli tekitab magnetvälja. Sellise elektri- ja magnetvälja vastastikuse sõltuvuse tõttu on mõistlik neid käsitleda seotud nähtusena - elektromagnetväljana. Magnetväli tekib elektrilaengute liikumise ehk elektrivoolu tõttu. Magnetväli põhjustab magnetjõudude tekke, mis seonduvad tavalisel...
ebaühtlusega -1dB, nimi sisendpinge 1mV. Suurim lubatav pinge on kuni 30mV. Nimi väljundpinge on kuni 250mV, signaali ja müra suhe vähemalt 69dB. Harmooniliste tegur väljundpingel 5V 0,2%. Skeemi 6.2C l on näidatud ühe kanali skeem. Piesohelipea Pieso helipea sobitamisel võimendi sisendtakistusega tuleb arvestada ,et pieso element kujutab endast kondensaatorit mahtuvusega umbes 500-700pF. Selle kondensaatori mahtuvus takistus olles rööbiti piseso elemendi kui voolu generaatoriga ongi piesoelemendi sise takistuseks sageduse tõustes kondensaatori mahtuvustakistus Xc väheneb, nt sagedusel 100Hz Xc=3M ja sagedusel 16kHz=20k ,siis väheneb vastavalt ka helipea väljundpinge. Siis väheneb vastavalt ka helipea väljundpinge sõltuvalt mikrofoni sisetakistusest ,seega on mikrofoni pea heliülekande sagedus tunnusjoon päris lähedal standartsele sagedus tuunusjoonele(6.3).
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
