Tartu Ülikool Õietolm Koostaja: Juhendaja: Tartu 2015 Sisukord Tartu Ülikool............................................................................................................ 1 Sissejuhatus........................................................................................................... 3 1Õietolm................................................................................................................. 3 2Õietolmu mõju inimestele..................................................................................... 3 3Suir....................
· Seedesüsteem loob · Suus toit peenestatakse, "keha avauses" sülje vahendusel käivitub optimalse ja kaitstud keemiline seedimine keskkonna enda · Sülg sisaldab ka funktsioneerimiseks antikehasid võõrkehade tõrjumiseks Magu Peensool · Keemiline (HCl abil) lõhustamine · Peamine ülesanne on · Algab valkude seedimine proteolüüs seedimine ja · Lastel toodetakse renniini imendamine ensüüm piimavalgu lõhustamiseks · 12 sõrmiksool, · Alkohol ja aspiriin imenduvad maost otse vereringesse tühisool (jejunum),
organismile omastavaks. ainevahetus – seob organismi ümbritseva keskkonnaga. ensüüm – erilised valgud, mis kiirendavad kehas toimuvaid keemilisi reaktsioone. vitamiin – toitainete rühm, millesse kuuluvad madalmolekulaarsed orgaanilised bioaktiivsed ühendid, mida organism ise ei tooda. hambaemail – katab hammast väljastpoolt ning kaitseb hammast kulumise ja mikroobide eest. sülg – sisaldab amülaasi. Sülg muudab toidupala libedaks. magu – seedeelund, kus toimub seedimine ehk toitainete keemiline lagundamine. Maost liiguvad toitained edasi peensoolde. maks – Toodab sappi, puhastab verd. sapp – muudab rasvad hõlpsamini seeditavaks. soolestik – seedekulgla lõpuosa. peensool – toit seeditakse lõplikult. jämesool – eemaldatakse tahked toidujäägid närvisüsteem – võtab osa kõigi elundite talitluse juhtimisest ja kooskõlastamisest.
Mõisted: Kollateraal- suurima läbimõõduga on paeveresoon, väiksemad on lisa- ehk kõrvalveresooned. Südame minutimaht- vere maht, mille parem või vasak vatsake paiskab välja ühe minuti jooksul (5l.) Tahhükardia- südametöö kiirenemine üle 100 korra minutis Refraktaalperiood-aeg, mil südamelihas pole suuteline vastu võtma ja kontraktsiooniga regeerima uuele impulsile. Aneemia-vaegveresus Hüpotoonia-normist madalam vererõhk Osteotsüüt- kasvatanud luurakud Nefron- neeru struktuurilise-funktsionaalseks ühikuks.(Funktsionaalne ühik, kus tekkib uuria) Ovulatsioon- munaraku väljumine munasarjast Sügoot-viljastatud munarakk Defekatsioon- roojamine Flaatus- soolestiku kaudu väljuv gaas Sünaps-närviimpulsi ülekandekoht närvirakult närvikule või lihasele või näärmele nim. informat.elukoht. Neuron- närvirakk Refleks- vastusreaktsiooni ärritusele, mis tekib kesk närvi süsteemi vahendusel Eferentne ehk motoorse (viima) närv Apnoe-hingamisseiskus Expiir...
ORGANISMIDE KOOSTIS Kontrollttiii. 1. Ldpeta laused: 4p. a) 4 enamlevinud keemilist elementi rakus on hapnik(O), Vesinik(H),Süsinik(C),Lämmast.N 1p. b) ateroskleroos (veresoonte lupjumine) on sageli pOhjustatud kolestorooli ......piisivast liiast vgrss. lp. c) aminohappejiiEgrd valgu molekulist on seotud peptiid .......sidemetega. 3p. d) nukleotiid koosneb 1) lämmastiku alusest .............. ,2) ühest fosfaatrühmast ...,......... viiesüsinikulisest ...
Maksal on tsentraalne roll süsivesikute, rasvade, valkude ja hormoonide ainevahetuses. Pankrease välissekretoorne osa sekreteerib rikkalikult HCO3-, valkude, rasvade ja süsivesikute seedimiseks toodetakse kõhunäärmes vastavaid ensüüme. 2.Seedeensüümid ja nende toimeks vajalikud tingimused Seedeensüümidest on süljes keelenäärmete lipaas (keele seroossetest näärmetest), mille toimeoptimum on pH 2,0...6,5. See on happe- ja pepsiinikindel ja toimekohaks on magu. - amülaasi (isoensüümide segu) toimeoptimum on pH 6,8...7,2 ja ta alustab tärklise seedimist suus (pisut ka maos, seni kuni maohape ta denatureerib). Mao limaskesta pearakkudes sünteesitakse peptiidsidemeid lõhustavaid pepsiine, mille isoensüümide 1-5 (ka isoensüüm A) pH toime optimum on 1,5...2,2 ja isoensüümide 6-7 (ka isoensüüm C) toime optimum on 3,0...3,2). Maos sünteesitakse ka lipaasi pH optimumiga 7,0...8,8, mis lõhustab imikul
Neerufunktsioon on häirunud neerupäsmakesed ei tööta ja kõik ainevahetuse jääkproduktid jäävad verre. Aitab ainult dialüüs või siirdamine. NEEDUPUUDULIKKUSEGA EI TOHI PALJU JUUA, ÄGEDAGA PEAB! GASTROENTEROLOOGILISED HAIGUSED Seedetrakti ülesanne - toitainete töötlemine organismi elutegevusele vajalikeks komponentideks, toitainete ladestamine organismis ja jääkainete eemaldamine. Seedeelundid on: suuõõs, neel, söögitoru, magu, maks, pankreas, peensool ja jämesool. Seedetrakti osad, kust toit läbi käib suuõõs, neel, söögitoru, magu, peensool, jämesool. Lisaks maks, pankreas, sapipõis. Maks toodab sappi, oluline rasvade lõhustamisel. Puhastab verd ja filtreerib mürke. Pankreas pankrease nõre neutraliseerib maost tulnud happelise toidumassi. Nõres sisalduv ensüüm lipaas aitab kaasa rasvade imendumisele. Sapipõis sapipõies koguneb sapp aitab rasvu lõhustada.
produtseeritud rakkudevahelise aine koondisi. On olemas: epiteelkude, side-ehk tugikude, lihaskude, närvkude. 12. EPITEELKOE KLASSIFIKATSIOON, LÜHI ISELOOMUSTUS, KUS LEIDUB ORGANISMIS? Epiteelkude koosneb peamiselt rakkudest, rakuvahelisest ainet on siin väga vähe Epiteelkoes asuvad vaid närvilõpmed, veresooned puuduvad. 1) Pinna ehk katteepiteel, mis katab keha pinda; vooderdab keha-,rinna-,kõhu-, vaagnaõõsi jne.;vooderdab seestpoolt õõneselundeid(sooled, magu, munajuhad jne)-mesoteel; katab seestpoolt vere-ja lümfisoonte seinu-endoteel 2)Näärmeepiteel on näärmete koostises, tal on omadus moodustada sekreete ehk nõresid. Kõhunäärmes, higinäärmes, rasunäärmes jne. 13. SIDEKOE KLASSIFIKATSIOON, LÜHIISELOOMUSTUS, KUS LEIDUB ORGANISMIS? Ehk sisekeskkonna kudede eripäraks on see, et temas on rohkesti peale rakkude a rakkudevahelist ainet.Leidub organismis väga laialdaselt, kõikide elundite koosseisus: Troofilised koed:
Ülessanne: välisärrituste vastuvõtmine ja organismi kaitsemine väliskeskkonna ebasoodsate mõjude eest. Nahk koosneb põhiliselt epiteel-ja sidekoest koos närvirakkudega. Kaitseb alumisi kudesid vigastuste, võõrkehade sissetungi ja veekao eest. Tugielundkond kõõlused, liigesed, luud, lihased tagavad liikumisvõime, toetab keha, kaitseb organeid Seedeelundkond suuava,söögitoru, magu, maks,kõhunääre, peensool, jämesool, pärasool, pärak - tagab toitainete lõhustamise ja imendumise ning jääkainetest vabanemise Hingamiselundkond suu/nina, neel, kõri, hingetoru, kopsutorud, kopsutorukesed, kopsud, alveoolid(toimub gaasivahetus verega); hingamislihased: vahelihased, roietevahelised lihased -Tagab gaasivahetuse, rakuhingamine- energia saadakse oraaniliste ainete lagundamisel, (glükoosi oksüdeerimisel). Hingamiskeskus asub piklikajus.
rikub normaalset ainevahetust. Selle tulemusena tekib kehvveresus, pidurdub kasv ja üldine areng. Alkohol mõjub kahjulikult valgetele verelibledele. Need kaotavad võime võidelda haiguse tekitajatega. Sellepärast lapsed, kes tarvitavad alkohoolseid jooke, põevad oma eakaaslastega võrreldes hoopis sagedamini nakkushaigusi ning taluvad neid harvemini. Alkoholi toimel tekivad lastel siseelundite rasked haigused. Lapseeas on eriti kergesti kahjustatavad seedeelundid, magu ja soolestik. Alkohol ärritab mao ja soolestiku limaskesta ning kutsub esile nende tegevuse pikaajalisi häireid. Selle tulemusena on häiritud toitumisprotsess, organism muutub kurnatuks ning kasv pidurdub. Kõige hullemaks kohaks lapse organismis, mida alkohol kõige julmemalt kohtleb, on kesknärvisüsteem - eeskätt peaaju. Lapse peaaju on arenevas olekus ning talle on hädavajalik saada rikkalikult toitaineid.
· Silmad puuduvad, ei kuule · Meelerakud asuvad nahas kogu keha pinnal (nende abil tajun ta valgust, kombib, tunneb lõhna ja maitset) · Hingamiselundid puuduvad ja hingamine toimub läbi naha, seega peab nahk olema niiske (põhjus, miks vihmauss ei taha ega tohi olla päikese käes nahk kuivab ära ja ta ei saa hingata) SEEDELUNDKOND · Kulgeb läbi kogu keha · Suuava söögitoru pugu (söögimahuti) magu soolde pärak · Toitub taimejäänustest, mis neelab koos mullaga. Sest ta ei suuda sorteerida toidujäätmeid mullast · Väljaheited eritab maapinnale VERERINGEELUNDKON · Vereringe on suletud · Süda puudub · Südamena talitlevad eesmised ringsoones, mis kokku tõmbudes panevad vere liikuma · Veri sisaldab hemoglobiini annab verele punase värvuse, põhjus miks vihmauss on roosa ARENG · Liitsugulised · Ei viljasta iseennast
Fistlite korral esineb mädaeritus pärakuümbruses paiknevatest avadest. Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja miks Diagnoosimine võib olla keeruline, sest sümptomid on haiguse alguses ebatüüpilised ning haigus võib asuda halvasti uuritavas sooleosas. Jämesooles ja peensoole lõpposas asuvaid haavandeid ning võimalikke fistleid ja striktuure saab leida jämesoole kontrastuuringul ja kolonoskoopial. Peensoole uurimiseks tehakse peensoole kontrastuuring. Magu ja söögitoru saab uurida gastroskoobi ehk mao sondiga. Haavanditest võetakse koetükk ehk biopsiadiagnoosi täpsustamiseks. Väljaheidet analüüsitakse sooleverejooksu kindlaks tegemiseks.Vereanalüüs tehakse põletikunäitajate ja verekaotuse määramiseks ning teiste muutuste täpsustamiseks, et hinnata haiguse kulgu. Ravivõimalused Ravi eesmärgiks on põletiku mahasurumine. Haigust ei ole võimalik täielikult väja ravida. Crohni tõve ravi on eelkõige medikamentoosne
kahjuks korraga ei sattunud, kuid igas päevas oli üks neist olemas. See-eest üritan iga päev süüa piimatooteid või juua piima. Kuna olen suur magusasõber, siis tee sisse eelistan panna suhkru asemel mett, mis on natukene tervislikum. Tervislikku toitumist silmas pidades, et tohiks toidukordi vahele jääda, et ei tekiks mao kokku kuivamist ning seejärel hiljem seda, et söön korraga liiga palju, mis magu jälle välja venitab. Veel on halb see, et õhtusöögi kellaaeg ei ole mul kindel, vaid söön alles siis, kui kõht tühi. Sooja toitu sõin rohkem nädalavahetusel, kui käisin kodus. Kokkuvõtteks võin öelda, et toitumispäeviku pidamine on põnev ning tegelikult ka endale kasulik ja õpetlik. Olen varem lihtsalt üles kirjutanud kõik mida päeval söön, kuid nii põhjalikku ülevaadet kilokalorite kohta ei ole teinud. Tean, et peaksin toituma ka
-osaleb enamikes keemilistes reaktsioonides (orgaanuline aine, lagundamine, tekib vesi) -hea lahusti (toitained veres) -suure soojusmahutavusega (soojeneb ja jahtub aeglasemalt võrreldes enamiku teiste looduses esinevate vedelate ja tahkete ainetega) H ja OH kontsentratsioonist sõltub pH. -aluseline üle pH 7 -neutraalne pH = 7 -happeline alla pH 7 keemiliste reaktsioonide toimuminseks peab olema kudedes kindel pH tase (veri ~pH=7,4 . magu ~pH=1, nahk ~pH= 5) ORGAANILISED AINED Bioaktiivsed ained: ensüümid, vitamiinid, hormoonid, mõrgid, antibiootikumid Biomolekuli moodustavad organismide elutegevuse tulemusena Koostis: Riboosi ja desoksüriboosi leidumine: Glükogeeni e loomse tärklise talletatakse maksas (natuke ka lihastes) SAHHARIIDID (süsivesikud) Fruktoos C 6H12O6 puuviljasuhkur Tähtsus: energiaallikas Glükoos C6H12O6 viinamarjasuhkur Nimetus:
Seedeelundite haigused Sirje Tarraste 2013 5 a. Tüdruk veriistega, koloskoopia 17.09. DR. MARI-LIIS KUMM Seedeelundkonna ehitus Seedeelundkond Ehitus: • Suuõõs (keel, kõrvasüljenääre-glandula parotis, submandibulaarne ja sublinguaalne süljenäärme ) • Neel • Söögitoru • Magu • 12- sõrmiksool (maks ja sapiteed/-põis, kõhunääre e. pankreas ) • Peensool e. iileum • Jämesool e. kolon (pimesool (apendiks), astsendeeruv, transversne, destsendeeruv), sigmasool, pärasool Funktsionaalne kõhuvalu • Kõhuvalu on sagedaseim seedetrakti poolne kaebus • 90% laste kõhuvaludest on nn. funktsionaalsed • Funktsionaalse kõhuvalu puhul ei leita seedetrakti põletikku ega muud taolist probleemi
rasvumine... Ainevahetuse regulatsioon Muutused kajastuvad glükoosi taseme muutuses veres. Oluline osa kesknärvisüsteemil Humoraalne regulatsioon hormoonide vahendusel Humoraalne regulatsioon veresuhkrusisaldust insuliin(langetab) (stimuleerib glükogeeni ja rasvade sünteesi Veresuhkrusisaldust glükagoon tõstab Süsiveskute seedimine: Suuõõs magu peensool. Süsivesikute imendumine- verre monoosidena peamiselt glükoosina suhteliselt kiire protsess. Süsivesikute seedimishäired: Alaseedimine on põhjustatud kas: - Kõhunäärme puudulikust - Mao tugev ülihappelisus - Peensoole hariäärsete rakku... Glükoosi metabolismi põhirajad: Glükoosi vajaliku taseme hoidmiseks veres ja rakkudes funktsioneerivad organismis glükoosi metabolismi rajad: mõisteid peab eksamil teadama!!!
sigimiselundkond. Katteelundkond kaitseb keskkonnamõjude eest. Ül välisärrituste vastuvõtmine ja organismi kaitsmine väliskeskkonna ebasoodsate mõjude eest. nt küüned, juuksed, nahk (kaitseb alumisi kudesid vigastuste, võõrkehade sissetungi ja veekao eest) Tugielundkond võimaldab liikuda; lihased koos toesega. nt kõõlused, liigesed, luud, lihased Seedeelundkond lagundab toitu; ül lagundada ja imada söödud toit. nt maks, kõhunääre, suuava, söögitoru, magu, peensool, jämesool, pärasool, pärak Hingamiselundkond varustab organismi hapnikuga; tagab gaasivahetuse (kudede pideva varustamise hapnikuga ja oksüdeerumisel tekkiva süsihappegaasi kehast eemaldamise). nt ninaava, kurk, kõri, kopsutorud, kopsud, hingetoru Ringeelundkond transpordib kehas aineid; veri, veresooned, süda. · hingamisgaasid teised elundkonnad · toitained seedeelundkonnas teised organid · ainevahetuse jääkproduktid erituselunditesse
Seedesüsteem Seedesüsteem koosneb seedekanalist ja sellega seotud organitest: keel, hambad, süljenäärmed, kõhunääre, maks ja sapipõis. Seedekanal kujutab endast lihaselist toru, mida vooderdab epiteel. Epiteeli tüüp varieerub sõltuvalt täidetavast ülesandest. Seedekanali sein on peaaegu kogu ulatuses kolmekestaline. Suuõõs cavum oris Suuõõnt vooderdab mitmekihiline lameepiteel. Suuõõnes paiknevad keel, hambad, süljenäärmed ja tonsillid. Suuõõs jaguneb suuesikuks (vestibulum oris) ja pärissuuõõneks (cavum oris proprium). Tonsillid Suulaetonsill tonsilla palatina - paarilised piklikud lümfoidkoe koondised limaskesta prooprias sisemusse kulgeb 10-20 krüpti lümfisõlmekesed prooprias, allpool asuvatest kudedest eraldab sidekoeline kohn, kihnust kulgevad tonsilli sidekoelised septid. Hambad Anatoomiliselt koosnevad hambad kroonist, juurest ja neid ühendavast kaelast. Lõikunud hambal eristatakse v...
Bioloogia kogu 7.klassi kordamine Ptk. 1 Teadus on ühtaegu nii uurimisprotsess kui ka teadmiste kogum, mis uurimistöö tulemusena sünni. Loodust uurivad ja käsitlevad loodusteadused, eluslooduse uurimisega tegeleb bioloogia. Tehnoloogia on toodete valmistamise viis. Botaanika uurib taimi, zoloogia uurib loomi, mikrobioloogia baktereid jt mikroorganisme, mükoloogia seeni ja rakubioloogia rake. Ptk. 2 Vaatluse käigus jälgitakse objekte hoolikalt sellisena, nagu nad on. Teadlased loovad katse tegemiseks kindlad tingimused. Teaduslik uurimismeetod: 1. uurimisküsimuse esitamine 2. info kogumine 3. hüpoteesi püstitamine 4. hüpoteesi kontrollimine 5. katseandmete kogumine ja analüüsimine 6. järelduste tegemine Ptk. 3 Organismid koosnevad rakkudest. Kõike elusat iseloomustab kasvamine, arenemine, paljunemine, ainevahetus ja reageerimine keskkonna muutustele. Organismid jagatakse 5 suurde rühma: 1. bakterid (piimhap...
toitu. Jäävhambad koosnevad 42 hambast. ülalõual on kummalgi kolm lõikehammast, üks silmahammas, neli eespurihammast ja kaks purihammast; alalõua hammastik erineb selle poolest, et purihambaid on kolm. Nagu paljudel kiskjalistel, on neil suurenenud silmahambad. Purihammastel on taimetoidulistele omased laiad, lamedad kroonid. Nagu kõigil kiskjalistel, on pruunkaru seedeelundkond lihtsa ehitusega. Magu on ühe valendikuga. Pimesool puudub. Sool on 710 m pikkune, seega pikem kui puhtlihatoidulistel kiskjalistel. 4 Toitumine Hammastiku ehituse järgi on karu kõigesööja. Valdava osa toidust moodustavad mitmesugused marjad, seened, seemned ja putukad (suvel põhitoidusena sipelgad). Palukesi läheb mahukasse kõhtu hulganisti. Karu jaoks on eelistatud maiuspalad kaer ja
Fistlite korral esineb mädaeritus pärakuümbruses paiknevatest avadest. Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja miks Diagnoosimine võib olla keeruline, sest sümptomid on haiguse alguses ebatüüpilised ning haigus võib asuda halvasti uuritavas sooleosas. Jämesooles ja peensoole lõpposas asuvaid haavandeid ning võimalikke fistleid ja striktuure saab leida jämesoole kontrastuuringul ja kolonoskoopial. Peensoole uurimiseks tehakse peensoole kontrastuuring. Magu ja söögitoru saab uurida gastroskoobi ehk mao sondiga. Haavanditest võetakse koetükk ehk biopsiadiagnoosi täpsustamiseks. Väljaheidet analüüsitakse sooleverejooksu kindlaks tegemiseks.Vereanalüüs tehakse põletikunäitajate ja verekaotuse määramiseks ning teiste muutuste täpsustamiseks, et hinnata haiguse kulgu. Ravivõimalused Ravi eesmärgiks on põletiku mahasurumine. Haigust ei ole võimalik täielikult väja ravida. Crohni tõve ravi on eelkõige medikamentoosne
Rakkude liikumise ja paljunemise tulemusena tekivad teatud kindlate omadustega rakkude kogumikud, mis ongi organite alged. Embrüonaalperioodi jooksul muutub loote välimus täielikult. Rakkude massist muutub ta äratuntavaks inimalgeks. Selle aja jooksul formeeruvad peaaegu kõik organid ja kehaosad. 18. ja 28. päeva vahel arenev närvisüsteem hakkab juhtima teiste organite arengut 3. elunädala jooksul hakkavad arenema veresooned ja magu. 21. elupäeval hakkab lööma südamealge. 4.elunädala lõpul tekivad luude, lihaste ja sidekoe alged. Loode on nüüd 5-10 mm pikk ja kaalub 0,1-0,2 grammi. Oma välimuselt ei erine inimloode sellel ajal peaaegu üldse sea- või elevandilootest. Kuna aju ja südame töö on vajalik teiste organite arenguks, kasvab nüüd ülakeha kiiremini kui alakeha. 5. elunädalal on loote aju tunduvalt suurem teistest organitest. Tekib ajukoor- liigutuste aktiivsuse ja intellekti juhtija
Esikunärv – tasakaaluhäired, pearinglus (Menieri sündroom, kuulmisnärvi kasvajad) IX keeleneelunärv (n.glossopharyngeus) – motoorne osa (neelu ja kõri vöötlihased koos uitnärviga), sensoorne osa (maitsetundlikkus keele tagumiselt 1/3, tundlikkus keskkõrvast ja neelust). Sekretoorne osa – süljenäärmed. X uitnärv (n.vagus) – motoorne osa (vöötlihased –pehme suulagi, neel ja kõri; silelihased – rindker ja kõhuõõne organid, trahhea, bronhid, söögitoru, magu, peensool, jämesoole ülemine osa). Vasomotoorne osa – südametegevust aeglustav. Sensoorne – tundlikkus neelust, kõrist, kuulmekäigust, siseorganitest. Sekretoorne - süljenäärmed, magu, pankreas. Nende kahe kahjustus – bulbaarparalüüs (düsartia, düsfaagia e neelamishalvatus, keele atroofia, kurgurefleksi ei vallandu. Pseudobulbaarparalüüs – kliiniliselt sarane, keele atroofiat ei ole, kurgurefleks säilinud. XII keelealune närv (n
II Nimeta 1. Naha ül : välisärrituste vastuvõtmine,organismi kaitsmine väliste mõjude eest, osaleb termoregulatsioonis ja eritamises 2. Nahas paiknevad retseptorid: taktiilsed retseptorid ( venitus,surve) ,termoretseptorid(külm,kuum) 3. Võimalusi, mil viisil kaotab organism soojust: naha ja hingamisteede kaudu 4. Tugi- ja liikumiselundkonna funk.: on kehale toeseks,annab kehale kuju, lihased ja luud kaitsevad siseelundeid 5. Seedekulgla osad,mida läbib toit: suuõõs- söögitoru- magu- kaksteistsõrmik- maks ja kõhunääre. Maksanõre abil lagundatakse rasvu ja kõhunäärme abil viiakse toidu lagundamine lõpuni . peensool (toitainete imendumine verre) jämesool( seedimata toiduosakesed) pärak 6. Inimese seedenäärmed- süljenäärmed, maks ja kõhunääre, mao- ja soolenäärmed, sapipõis ning neerupealsed 7. Maksa funktsioonid: veresuhkru sisalduse kontroll, aminohapete sisalduse kontroll, ...
Homaari lõikamine · Homaari lõikamiseks on vaja tugevat, terava otsaga kööginuga ning lõikelauda. · Pane homaar kõhuli lõikelauale nii, et homaarist valguv vedelik kaduma ei läheks. · Lõika homaar piki selga ja lakka kaheks.Kõva koorik peaks jääma nii terveks kui võimalik, et homaari võiks glasuurida. · Purusta sõrad noapea või pähklitangidega. Eemalda kõõlus ja võta liha välja. · Pärast sõrgade eemaldamist lõika ära magu, mis on tugev kott silmade taga. · Emaslooma mari ja söödav maks asuvad keha keskosas. · Võta seljakilbi all olev homaarivõi ehk looma rasv välja ja hoia alles. · Murra lakk ja sõrad ettevaatlikult lahti ja võta liha välja. Kasutatud Kirjandus: http://www.kalaklubi.ee/reis%204.htm http://www.sunsite.ee/loomad/Kalad/SALSAL3.htm http://nammy.pbworks.com/Meriv%C3%A4hk http://www.toidutare.ee/termin.php?id=1303 http://et.wikipedia.org/ http://www.google.ee/ http://bio
RÕNGUSSID Britmarii Rõngussid on keerulisema ehitusega kui lameussid ja ümarussid. Enamik nendest elab vabalt veekogudes või mullas. Rõngusse jaotatakse välisehituse ja eluviisi järgi väheharjasussideks, hulkharjasussideks ja kaaniseks. Välisehitus: asetsevad paarikaupa keha külgedel iga lüli küljes ja on edasi liikumiseks hulkharjasussidel on igal kehalülil üks paar nähtavate harjastega harjased jätkeid kaanidel harjased puuduvad asetsevad kogu keha pinnal ja nende abil vihmauss tajub valgust ja meelerakud võtab vastu välisärritusi. asetseb lülilise keha esimeses osas ja on munarakkude viljastamise vöö koht. jaotatud vaheseintega osadeks, on täidetud kehavedelikega ja seal kehaõõs asuvad siseelundid nahklihasmõi ...
keskmine ehk mediaalne medialis külgmine ehk lateraalne lateralis lähimine ehk proksimaalne proximalis kaugmine ehk distaalne distalis välimine externus või sisemine internus süva profundus või pindmine superficialis ülemine superior või alumine inferior eesmine anterior või tagumine posterior kahe struktuuri vahel intermedius a. = arteria arter aa. = arteriae arterid v. = vena veen vv. = venae veenid n. = nervus närv nn. = nervi närvid m. = musculus lihas mm. = musculi lihased dex. või dx. = parempoolne, parem ( dexter, dextra, dextrum ) sin. = vasakpoolne, vasak ( sinister, sinistra, sinistrum ) PEA CAPUT otsmik FRONS kiir VERTEX ALAJÄSE MEMBRUM INFERIUS kukal OCCIPUT vaagnavööde oimud TEMPORA vaba alajäse: ...
Areng: Rakukobarast areneb idulane. Pole sarnasust inimesega. 3-4 päev: Emakasse jõudnud lootel võib eristada juba kaht rakukihti. Sisemises areneb loode välimisest tema toitained. 5-6 päev: Lootemuna kattev kiht laguneb ja mina kinnitub kohevas emaka limaskestas. Nüüd saab loode kõik vajaliku emalt. On inimalge. 18-28 päev: hakkab moodustuma närvisüsteem ja see hakkab juhtima teiste organite tegevust. 3 nädal: hakkavad arenema veresooned ja magu. 21 elupäeval hakkab süda tööle. 4. Nädal: tekivad luud ja lihaste alged. Ta sarnaneb üsnagi loomalootega. Kuna aju ja südame töö on vajalik teiste organite arenguks, areneb ülemine kehapool kiiremini. 5. Nädal: moodustuvad kopsud, käte ja jalgade algmed. 7. Nädal: tekivad suguorganite algmed. 8 nädal: Lootel on olemas kõik organis. Algab loote periood, mis kestab sünnini. Tema keha töötab intensiivselt, loode tajub ema keha helisid ja tunneb tema meeleolu. 3
Areng: Rakukobarast areneb idulane. Pole sarnasust inimesega. 3-4 päev: Emakasse jõudnud lootel võib eristada juba kaht rakukihti. Sisemises areneb loode välimisest tema toitained. 5-6 päev: Lootemuna kattev kiht laguneb ja mina kinnitub kohevas emaka limaskestas. Nüüd saab loode kõik vajaliku emalt. On inimalge. 18-28 päev: hakkab moodustuma närvisüsteem ja see hakkab juhtima teiste organite tegevust. 3 nädal: hakkavad arenema veresooned ja magu. 21 elupäeval hakkab süda tööle. 4. Nädal: tekivad luud ja lihaste alged. Ta sarnaneb üsnagi loomalootega. Kuna aju ja südame töö on vajalik teiste organite arenguks, areneb ülemine kehapool kiiremini. 5. Nädal: moodustuvad kopsud, käte ja jalgade algmed. 7. Nädal: tekivad suguorganite algmed. 8 nädal: Lootel on olemas kõik organis. Algab loote periood, mis kestab sünnini. Tema keha töötab intensiivselt, loode tajub ema keha helisid ja tunneb tema meeleolu. 3
LADINA-EESTI TERMINID keskmine ehk mediaalne medialis külgmine ehk lateraalne lateralis lähimine ehk proksimaalne proximalis kaugmine ehk distaalne distalis välimine externus või sisemine internus süva profundus või pindmine superficialis ülemine superior või alumine inferior eesmine anterior või tagumine posterior kahe struktuuri vahel intermedius a. = arteria arter aa. = arteriae arterid v. = vena veen vv. = venae veenid n. = nervus närv nn. = nervi närvid m. = musculus lihas mm. = musculi lihased dex. või dx. = parempoolne, parem ( dexter, dextra, dextrum ) sin. = vasakpoolne, vasak ( sinister, sinistra, sinistrum ) PEA CAPUT käe pihk PALMA MANUS otsmik FRONS kiir VERTEX kukal OCCIPUT oimud TEMPORA ALAJÄSE MEMBRUM INFERIUS ...
Üheainsa jooksukorra ajal võid kaotada mitu liitrit vedelikku. Võta endale tavaks pidada töölaual veepudelit. Sobivaks koguseks võiks pidada 1-2 liitrit tööpäeva ajal. Mõned jooksjad väldivad terve päeva söömist, sest kardavad õhtusel jooksul tulevaid kõhuhädasid. Tegelikult peaks kõik 2-3 tundi enne jooksma minemist sööma väikse süsivesikute rikka, kergelt imenduva roa. Siis on veresuhkur jooksu ajal õigel tasemel, aga magu on siiski piisavalt tühi, et ei tekiks probleeme. Kui joostakse iga päev on eriti tähtis, et optimiseerid taastumise süües taastavat toitu kohe peale trenni. Dieediga võib saavutada küll kiire kaalulanguse, aga dieedi lõppedes tõuseb kaal paratamatult uuesti. Keegi ei ole sündides meister, sellega tuleb leppida. Kindlasti tehakse mõnikord toiduvalikus vigu, sellest ei tohi masenduda, vaid õppida oma vigadest. 6 3
Paljud loomad on pimedad, hulgaliselt kalu on spetsiaalselt kohastunud. Näiteks Macrourus perekonna merluusil on pikk saba, millel paiknevad saaklooma liigutusi registreerivad retseptorid. Teised liigid tõstavad end põhjasetetelt kõrgemale pikkade uimekiirte abil, et leida puhtas vees hõljuvat saaki. Kuna toitu on sügavikes vähe, on saagipüüdjad toiduotsingul sunnitud olema efektiivsed. Paljud kalad ujuvad päraniaetud lõugadega ning neelavad kõike vastutulevat. Neil on veniv magu, mis on võimeline vastu võtma suurel hulgal toitu. Nad on võimelised oma lõuad isegi nii pärani ajama, et söövad ära endast suurematemõõtmetega saagi. Tahapoole suunatud hambad hoiavad ära kinnipüütud saagi põgenemise. Mõned süvamere asukad toodavad biokeemiline reaktsiooni abil valgust. Osa kasutab valgust röövloomade eemalepeletamiseks, üritades valguse abil hirmuäratavam välja näha. Aga meresarvik meelitab helendava peibutise, niinimetatud õnge abil hoopis saagi ligi.
KORDAMISKÜSIMUSED, SEEDIMINE JA AINEVAHETUS 1. Seedimine. Seedeelundkonna pôhifunktsioonid. Toitainete mehhaaniline ja füüsikalis-keemiline töötlemine. Mehhaaniline: toidu peenestamine, edasiliikumine seedetraktis ja imendumine. Füüsikalis-keemiline: toidu töötlemine erinevate seedeensüümidega (muudab omastavaks), sapi eritumine, soolhappe osavõtt protsessist. Seedetrakti osad: suuõõs, magu, kaksteistsõrmiksool, peensool, jämesool. 2. Seedimine suuôônes. Seedimine algab suus, toit peenestatakse ja segatakse süljega ning muudetakse neelatavaks. Sülge produtseerivad 3 paari suuri( kõrvasüljenäärmed, keelealused ja lõuaalused näärmed+ hulk suuõõne limaskestas asuvaid väikseid süljenäärmeid). Keskkond on leeliseline pH 7,4-8,0.Süljes ensüümid amülaas ja maltaas- need ensüümid lõhusatavad süsivesikuid
südamelihaskoeks. · SILELIHASKUDE · Koosneb väikestest käävjatest ühetuumalistest (plaatjatest/lamedatest) rakkudest, mis enamasti paiknevad kihtidena · Ehitusest lähtuvalt on kokkutõmbed aeglased ja lühemad. · Eelnevast tulenevalt vastupidavamad (ei väsi) · Ei allu inimese tahtele · Paiknevad enamasti torujate siseelundite (sooled, magu jne) ümber. Ei kinnitu kunagi luudele. · VÖÖTLIHASKUDE · Koosneb silinderjatest hulktuumalistest pikisuunaliselt paiknevatest rakkudest, mis tänu müosiini ja aktiinifilamentide korrapärasele paiknemisele näivad vöödilistena. · Kokkutõmbed kiired, suure ulatusega ja tugevad. · Väsivad kiiresti, alluvad inimese tahtele (vajavad närviimpulsse).
Keisrinna Anna Ivanovna valitsemise ajal olid 1737.a. ukaasi järgi Saaremaa riigimõisade rentnikud kohustatud valitsuse jaoks eesti tõugu hobuseid kasvatama. * 1739.a. andis keisrinna Anna korralduse osta mitte ainult õuedaamidele, vaid ka suurvürstinnale enesele hulk paremaid eesti hobuseid. Hobuse elust Toitumine: Hobune on rohusööja. Tal on väike magu. Ta sööb aeglaselt, kaks või kolm korda päevas. Ta oskab välja valida söömiseks kõlblikke taimi, heina, kaera. Vahetevahel tahab ta maiustada porgandi, peedi või õunaga. Tal peab olema limpsamiseks kivisoola ja palju vett. Vaenlased: Hobuse vaenlaseks on hunt. Väga näljane hunt võib maha murda mitu hobust. Järglased: Tallis hoitakse paaritamine kontrolli all, et mära ei vigastaks täkku takka üles lüües. Et teada saada, kas
· Orjad(träälid) · Kuningad ehk konung(oma meeste pealikud, kes ei omanud oma maad) 3)retked: eesmärk- sihtpunktid-Läänetee(inglismaa, frangi riik, itaalia) ja idatee(venemaa, bütsants) 4)kultuur: kiri-ruunikiri(3.-4. sajand, lähtus ladina tähestikust9 1. tähestik algas: f,u,th,a,r,k(siit ka nimetus futhark) 2. tähed olid paigutatud kolme 8-tähelisse rühma 3. kirja loeti magu ketti(algas vasakult paremale, järgmine rida paremalt vasakule jne.) saagad-suuliselt edasiantud pikemad jutustused, mis käsitlesid ajaloosündmusi kirjalikus vormis(pandi kirja 12.-13. saj) tuntuim on ,,vanem edda" 5)religioon: · loodusesemete austamine · austati esivanemate hingi o surnud maeti asulate lähedusse ülesharimata maale o hauda pandi kaasa kõik eluks vajalik
Kojast ulatuvad välja lihaseline jalg ja kahe kombitsa paariga pea. Liiguvad aeglaselt talla abil, liikumist soodustab limanäärmetest erituv lima. Kompimiseks on jalad all ja kombitsad. Teise kombitsapaari tipus on silmad, mis eristavad valgust ja varju. Seedeelundkond algab suuavaga, millel järgneb neel, selle eesosas on hõõrel, mille moodustavad rohked kitiinhambakesed. Hõõrla abil peenestatakse toit (taimede lehed, küpsed viljad). Sellele järgneb pugu, magu ja u-kujuline sooltoru, mis lõpeb koja eesserva läheduses pärakuga. Seedimisel osaleb ka suhteliselt suur maks oma seedenõredega. Erituselundiks on neer. Närvisüsteem koosneb peatängust, jala- ja keretängust ning nendest lähtuvatest närviväätidest. (Närvitänk - närvirakkude kogum). Hingamiselunditeks on kopsud, mis paiknevad koja eesserva läheduses, või lõpused, mis esinevad vees elavatel tigudel (ematigu, meres elavatel tigudel, magevees). Neil on avatud
ning rikub normaalset ainevahetust. Selle tulemusena tekib kehvveresus, pidurdub kasv ja üldine areng. Alkohol mõjub kahjulikult valgetele verelibledele. Need kaotavad võime võidelda haiguse tekitajatega. Sellepärast lapsed, kes tarvitavad alkohoolseid jooke, põevad oma eakaaslastega võrreldes hoopis sagedamini nakkushaigusi ning taluvad neid harvemini. Alkoholi toimel tekivad lastel siseelundite rasked haigused. Lapseeas on eriti kergesti kahjustatavad seedeelundid, magu ja soolestik. Alkohol ärritab mao ja soolestiku limaskesta ning kutsub esile nende tegevuse pikaajalisi häireid. Selle tulemusena on häiritud toitumisprotsess, organism muutub kurnatuks ning kasv pidurdub. Kõige hullemaks kohaks lapse organismis, mida alkohol kõige julmemalt kohtleb, on kesknärvisüsteem - eeskätt peaaju. Lapse peaaju on arenevas olekus ning talle on hädavajalik saada rikkalikult toitaineid. Lapse peaaju õrn veerikas kude imab
uuritava objekti. Esimesed valgusmikroskoobid tehti juba 17. sajandil, aja jooksul uuendati, sellega näeb rakke ja baktereid, aga mitte viiruseid. Elektronmikroskoobi töö põhineb elektronkiirtel. Elektronmikroskoobiga näeb palju kordi väiksemaid rakke. Neid saab suurendada kuni 800 000 korda. 1930. aastatel ehitati esimene elektronmikroskoop. 5. Võrdle erinevaid lihaskudesid, oska joonistada. Silelihaskude – vooderdab organismi siseelundeid: sooni, soolt, magu Südamelihaskude – töötab automaatselt, kui ei tööta, sured Skeletilihaskude – kinnituvad skeleti külge, tänu nendele liigud 6.Võrdle omavahel erinevaid vererakke. Punalible – ERÜTROTSÜÜT, transpordib hapnikku ja süsihappegaasi, punane, kettakujuline Vereliistak – TROMBOTSÜÜT, tuumata, vere hüübimises, verejooksu peatumisel, näeb välja nagu liistak (:D) Valgelible – LÜMFOTSÜÜT, tuumaga, tähtis osa organismi imuunkaitses 7.Rakuorganellide ehitus, ülesanded
Fotosünteesi kiirus sõltub • CO2 hulgast atmosfääris, selle sisalduse tõus kuni ca 3% õhu koostisest intensiivistab fotosünteesi; • valguse intensiivsusest, teatud tasemeni suurenev valgustatus intensiivistab fotosünteesi; • taime tüübist; erinevus on varju- ja valgustaimede ja paljude teiste puhul; • tuule tugevusest, fotosünteesile mõjub nii taime jahutamine kui CO2 "juurdetoomine"; • temperatuurist, piirides 0°...35° C kehtib van't Hoffi reegel: temperatuuri tõusmisel 10° C võrra intensiivistub fotosüntees 2...3 korda, temperatuuril 40°...50° C fotosüntees lakkab; • taime vee-ainevahetusest, fotosünteesiks on soodne väike vee-defitsiit, kuna siis on õhulõhed parajalt lahti — liigse veehulga või kuivuse korral õhulõhed sulguvad; 6CO2 + 12H2O ———» C6H12O6 + 6O2 +6H2O ...
KORDAMINE Vegetatiivne närvisüsteem 1. Mis on neurotransmitterite ülesanne organismis? Erutuse ülekanne toimub keemiliste vahendajate abil ehk neurotransmitterite abil. Neurotransmitterid kannavad infot ühelt neuronilt teisele, neuronilt keharakkudele (skeleti- ja silelihased). 2. Kus neurotransmittereid sünteesitakse ja säilitatakse? Neurotransmittereid sünteesitakse ja säilitatakse närviterminalides. 3. Millal neurotransmitterid vabastatakse ja mis nende vabastamisel juhtub? Neurotransmittereid vabastatakse aktsioonipotensiaali saabumisel ning vabanemisel seostuvad nad retseptoritega. 4. Mis juhtub neurotransmitteritega peale seondumist retseptoriga? Vabad neurotransmitterid transporditakse tagasi presünaptilisse ossa, difundeeruvad ja eemalduvad kehavedelikega ja/või lagundatakse kiiesti ensüümide poolt. 5. Millal on aktiivne sümpaatiline närvisüsteem ja millal parasümpaatiline närvisüsteem? Sümpaatiline närvisüst...
Allpool on loetud mõnede märkmete lühikokkuvõte sellest raamatust. 1. Värske õhk Õhk palatides peab olema nii värske ja puhas, nagu väljaspool, aga on vaja hoolitseda selle eest, et haige ei külmetuks. See on esimene reegel haigete hoolitsemises. Ilma selle reeglita iga ravimine muutub mõttetuks. 2. Toitumisrežiim Iga haigus nõuab erilist dieeti. Enne lõunat tuleb haigele anda kerget toitu (nt. puljong), et ette valmistada tema magu raskemale toidule. Samuti tuleb toita haigeid kindlaks määratud ajal. Haigel peab alati olema puhas vesi. 3. Puhtus palatides Palatid peavad alati olema puhtad ja steriilsed. Samuti peab vaibad tolmust puhtaks kloppima, sest see on peamine mustuse allikas. Peale selle higi, mis haige keha eritab muutub kiiresti kahjulikuks aineks ja imendub voodipesu sisse. Selle tõttu on vajalik vahetada voodipesu mitte vähem kui üks kord nädalas
imendumine on raskendatud. Peale võib juua ka puuviljamahla. 3. Kuidas ravim võtta? · Tühja kõhuga sissevõetavad tabletid, mis pole kaetud erilise kihiga, on soovitav peeneks närida (imenduvad paremini). Spetsiaalsed närimistabletid näritakse suus korralikult peeneks ja neelatakse alla koos vedelikuga või imetakse. · Tervelt neelatakse alla (ei närita peeneks): - tabletid, mis on kaetud kattekihiga, et kaitsta magu tableti eest või tabletti maomahla toime eest; - enterotabletid - peensooles imenduvad tabletid, mis vabastavad toimeaine peensooles; nende puruks närimine või poolitamine muudab toimet; - depoo ehk retard tabletid - pikendatud toimeajaga tabletid, millest toimeaine vabaneb järkjärgult, aeglaselt. Depootabletti ei tohi enne neelamist mingil juhul katki närida, peenestada ega imeda. See rikuks tableti struktuuri ja seega ka tema pikendatud toimemehhanismi. - kapslid ja
korrapärase kabja rautusel lubatud naelu lüüa kabja kõige suuremast laiusest tahapoole. Raud olgu sobilik, st piisavalt suur, et kandeserv sellele korralikult ära mahuks ja liiguks rauaharu peal. Alt ära võetud rauale tekkinud kulumisvaod peavad mahtuma rauaharule, mitte kulgema sellest väljapoole või sissepoole. ORGANID JA ORGANSÜSTEEMID. Seedeelundkond · Koosneb seedekanalist ja sellega seonduvatest lisaorganitest. · Seedekanal - suuõõs, neel, söögitoru, magu, peensool, jämesool. Lisaorganitesks on keel, hambad ja süljenäärmed pea piirkonnas ja maks ning kõhunääre peensoole piirkonnas. · Hobuse magu on väike, mahutades kuni 2,5kg kuivainet, mistõttu tuleb hobust sööta tihti ja väikeste kogustega. Normaalse seedetegevuse toimumiseks on vajalik, et seedekulglas ei oleks liigset õhku, mistõttu on hobusel söögitoru sisenemiskohas makku sulgur, mis ei võimalda õhul pääseda makku, nii ei saa hobune ka röhitseda
Enamuse, ligikaudu 90% kõikidest mao pahaloomulistest kasvajatest moodustavad mao limaskesta näärmelise epiteeli rakkude muutustest alguse saanud adenokartsinoomid. Ühtset maovähi tekkepõhjust ei teata. Tegemist on mitmete tegurite koosmõjuga, mis ühel hetkel põhjustavad mao limaskesta rakkudes selliseid muutusi, et need lakkavad normaalselt funktsioneerimast ja hakkavad pidurdamatult vohama. Selle tulemusena tekib maoseinas kasvajaline vohand või muutub maosein paksemaks. Kuna magu on päris suure mahutavusega ,,kott", siis alul ei sega selline muutus toidu seedimist ega tekita ka mingeid erilisi vaevusi toidu makku sattudes. See on ka põhjuseks, miks üsna sageli ei anna maokasvaja endast märku enne, kui haigus on juba kaugele arenenud, s.t. on tekkinud probleemid toidu sattumisel ja liikumisel maos või on haigus levinud teistesse kehapiirkondadesse. Sellisel juhul on tegemist kaugelearenenud ehk metastaatilise vähiga.
Ümberkorraldustega mis on suuremad kui antud ökosüsteemi looduslikud fluktuatsioonid ehk kõikumised. Korallid Ühe koralli suurus on mõnest millimeetrist 2 meetrini. Harilikult on korallidel lubi- või sarvtoes, mis koosneb osadest (skleriitidest) või moodustab massiivse, kogu kolooniat siduva korallisarra. Sarraga osalevad õisloomad korallrahude moodustamises. Korallpolüübi kombitsad on varustatud kõrverakkudega. Korallidel ei ole magu ega sooli. Teadlased nimetavad neid ainuõõsseteks, see tähendab loomadeks, kellel soolte asemel on õõs. Õisloomad elutsevad peamiselt soojades meredes. Korallid elutsevad ekvaatori ligiduses, kuna seal on nende eluks kõige paremad tingimused. Nimelt vajavad nad sooja (20-30°C) ja suhteliselt soolast vett (27-45), kus on piisavalt hapnikku ja toitaineid. Optimaalseks veesügavuseks loetakse umbes 50 meetrit, oluline on ka, et vesi oleks puhas ja selge
ühes suunas. kätte saada toitained ja energia. · Neuriidid e aksonid juhuvad · Seedeelundkonna moodustavad närviimpuldis edasi teistesse seedekanal ja sellesse nõresid rakkudesse. eritavad seedenäärmed. · Sünapsid on kohad, kus ühe · Seedeelundkond on: suu neuroni neuriit puutub kokku söögitoru magu 12sõrmiksool järgmise neuroni dentriidia või peensool jämesool pärak. rakkudega ja annab närviimpulsi edasi järgmisele rakule. Katteelundkond Tugi- ja liikumiselundkond · Kaitseb keskkonna mõjude eest. · Võimaldab liikuda. · Katteelundkonna ülesanne on · Tagab meile keha kindla asendi välisärrituste vastuvõtmine ja säilitamise.
SOORITAGE HARJUTUSI THJA KHUGA Tidetud maoga vimlemisel vib teil tekkida iiveld. Kui magu on tidetud toiduga, asub suurem osa verest ja organismis tsirkuleerivast energiast seedeelundeis. Teie eesmrgiks on aga see, et keha energiassteem oleks valmis jooga-harjutustega tegelemiseks ning veri voolaks tiesti vabalt kikides keha organeis. Kindlasti sooritage harjutusi teile sobival toatemperatuuril ning hea ventilatsiooniga ruumis. Avamaastikul harjutuste sooritamiseks on kige sobivamad kohad paraja voolukiirusega je, jrve vi mere kaldad. Riietuge praktiliselt
· Kaamel (Camelus) on sõraliste seltsi kuuluv perekond kõrbeloomi. Kaamel on tuntuim kõrbeloom, kes kodustati juba umbes 2000 aastat tagasi. Ta väärib lugupidamist. Tema soojast peene- ja pikakiulisest villast valmistatakse peenekoelist riiet ja vilti. Aasta läbi annab ta piima. Seda juuakse kas värskelt või hapendatult, ta asendab kõrbes isegi vett. Kaamel on hallidest aegadest saadik olnud kõrbes peamine liiklusvahend. Aeglaselt, suursuguselt ja häirimatult astuvad üksteise kannul puuvillapakkide, telkide ning nahksete veelähkritega koormatud kaamelid. Ja niimoodi loendamatuid kilomeetreid. Nad justkui ujuvad ääretul liivamerel, nagu kõrbelaevad. Aastatuhandeid oli kaamel kõrbes põhiline ja ainus veoloom. Alles praegusel tehnikaajastul, mil auto- ja raudteed on tunginud liivadesse ning kõrbetaevas mürisevad lennukid, on kaameli...
Kohastumus on organismirühma isendite kasulik omadus antud keskkonnas elamiseks ja paljunemiseks. Kohanemine ei ole kohastumine. Indiviid kohaneb. Grupp kohastub. Kohastumused avalduvad: · Ehituses (keskkonna värvusega sarnanev värvus liblikatel, kameeleoni võime muuta värvust, mimikri, kajalokatsioon nahkhiirtel, lihakad vettvaruvad lehed mägisibulal jne) · Füsioloogias (antifriis arktlilistel kaladel, kahekordne hingamine, kahel jalal kõndimine inimesel, neli magu veistel, lindude toruluud) · Käitumises (lindude ränne, kisklus, sümbioos, parasitism, herbivooria)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
