Ostis endale veel Kuramaa kui ka Tallinna piiskopi ametikoha ja kavatses hõivata venelaste poolt vallutamata alad 6. 1561: rootslased Põhja-Eestis (Erik XIV)- juuni algul kehtestati PõhjaEestis Rootsi võim 7. Liivimaa Poolale (Sigismund II August)- Liivi ordu ja Riia peapiiskop annavad oma alad, sealhulgas Lõuna- ja Kesk-Eesti, poola kuningale Zygmunt II Augustile. Riia jääb 1582. aastani vabalinnaks. 8. 1559 Saare-Lääne piiskopkonna alad Taanile (Frederik II)- Magnus saabus taas Kuressaarde ja lakkas eksisteerimast Saare-Lääne piiskopkond. 9. Ivan IV- vene tsaar, tuntud oma julmuse poolest 10. Ivo Schenkenbergi tegevus- 400 mehelise lipkonna juhataja 11. Jam Zapolski vaherahu 1582- Ivan Julm sai tagasi poolakate kätte langenud Vene linnad ja maad, kuid pidi loovutama Polale tema käes olevad Liivimaa linnused 12. Pljussa 1583- sõlmiti vaherahu Rootsi ja Venemaa vahel
Sel ajal, kui rannarootslased elasid rootsi õiguse alusel, kaotasid Eesti talupojad alates 14. sajandi lõpust oma liikumisvabadust ja muutusid vähehaaval pärisorjadeks. Siinsete rootslaste eelis oli õigus oma asustusala piires ümber paikneda. Mõisnik ei tohtinud rootslasi müüa, kuid võis aga maa üles öelda, andes neile pool aastat kolimisaega. Rootslased käisid ka mõisas tööl, tööde raskus sõltus asukohast. Maksude maksmine käis peamiselt kümnisena. 1604 rajas Magnus Brümmer Bussbysse esimese mõisa, mis on tuntud Magnushofi ehk Suuremõisana. Aastaid hiljem suurendasid Vormsi saarel oma valdusi mõisnikud De la Gardie ja Stackelberg. Kohalikele mõisnikele ei meeldinud, et talupojad elasid rootsi õiguse järgi ning see tekitas vastuolusid eriti mõisnik Stackelbergiga. Mõisnike vastu käidi abi otsimas ka Rootsi kuningalt ning viimane selline retk leidis aset 1861. aastal. 1841 tegi Eesti kubermanguvalitsus
28. juunil 1709 uuendasid Taani ja Saksi oma liidulepingut. Sõtta sekkusid ka teised riigid. Hannoveri kuurvürstiriik esitas pretendeeris Bremenile ja Verdenile. Preisimaa tahtis allutada Rootsi alasid Pommerimaal: Szczecinit, Usedomi saart ja Wolinit. Ka Venemaa ründas Rootsi valdusi Põhja-Saksamaal. Novembris 1709 hõivasid taanlased 10 tuhande või 14 tuhande mehega Skåne. See oli üks raskemaid sõdasid, mida Taani oli pidanud. Kiiresti vallutati ka Blekinge. Kuid kindral Magnus Stenbock lõi 28. veebruaril Helsingborgi lahingus Taani armeed ja sundis selle Rootsist lahkuma. Kopenhaagenis möllas samal ajal katk, millesse suri umbes kolmandik elanikke. Pärast seda keskendusid taanlased Rootsi valdustele Põhja-Saksamaal. Venelased vallutasid 24. juunil 1710 Viiburi, 15. juulil Riia, 23. augustil Pärnu, seejärel Paide ja Haapsalu, 26. septembril Kuressaare ja 10. oktoobril Tallinna. Balti aadelkond sõlmis Venemaaga kapitulatsioonilepingud, mis säilitasid nende
välilahingus lüüa. Oprisinina kehtestamine 1565 aastl nõrgendas Venemaad, samal ajal kui Poola ja Leedu ühinemine 1569 aastal Rzeczpospolitaks vastaspoolt tugevdas. 1570 aastal tuli Vene-sõbralikku Erik XIV asemele Rootsis võimule Johan III. Venemaa üritas oma positsiooni ugevdada temast vasallisõltuvuses oleva Liivimaa kuningriigi rajanemisega, selle valitsejaks kutsus Ivan IV hertsog Magnuse. 1570-1571. aastatel piiras Magnus suure Vene väega Tallinnat, kuid ta löödi tagasi. 1571 üritati Tartus Vene väe vastu ülestõusu, pärast seda küüditati linna sakas soost kodanikud Venemale. 1573 aastal vallutas Vene vägi Paide, 1575 Pärnu, 1576 aastal Lääne-Eesti mandriosa ja Haapsalu. Maa rüüstati halastamatult ja palju rahvast vangistati. Rootslaste alluvusse jäi Eesti mandriosas ainult Tallinn. 1577 aastal piiras Tallinnat 50 000 meheline Vene vägi, kuid löödi tagasi Tähtis osa linna kaitselt oli Eesti
Ladina keel Ladina kiri Bustrophedon- kirjutati vaheldumisi paremalt vasakule ja vasakult paremale 4. Saj eKr kinnistus vasakult paremale kirjutamine ABCDE FZIKLMNOPQRST X C tähistas nii k kui g häälikt 1. Saj eKr lisati tähestiku lõppu Y ja Z Keskajal täienes ladina kiri J ja W tähega; eristusid lõplikult ka V ja U, Varem tähistasid mõlemad nii v kui u- häälikut Suur algustäht: Roma, forum Romanum, lingua Latina, Alexander Magnus, November, Gallus POPVLVS(populus) rahvas IVS (ius) õigus UULGUS lihtrahvas Häälduspõhimõttes Klassikaline hääldus : Cicero (kikero) Traditsiooniline hääldus: Cicero (tsitsero) Vokaalid: a, e, i, o, u y=ü: hypotheca i=j sõna algul vokaali ees ja liitsõnades põhisõna algul vokaali ees: ius, iungo, adiungo i=jj sõna keskel vokaalide vahel: maior (Keskajal hakati neid sõnu kirjtam: jus, adjungo, major)
1560 2 august toimus Härgmäe lahing(Liivi ordu lõpp) Viljandi langemine, Koluvere ülestõus 1561 rootslased ajasid poolakat Toompealt välja. Alistusid kohe Harju-Viru-Järvamaa rüütel- konnad ning Tallinna linn Rootsi kuningale Erik XIV-le. P.-Eestis Rootsi võim 1570 sõlmiti Taani ja Rootsi vahel rahu Esimene Tallinna piiramine 1570-71 1571 - venkude poolele üle läinud Magnuse vägi pani oma laagri põlema. Vene armee lahkus eestist ning magnus suundus pealinna 1575-1576 vene väed vallutasid kogu Eesti. Rootsil olid ainult Tallinn ja Hiiumaa alles jäänud. 1577 Tallinna teine piiramine, aga mida ei vallutatud. 1579 Stefan Batory(poola uus kunn) alustas sõjategevust Venemaa vastu. 1581 Rootsi vägi saabub P.-Eestisse ja ajavad venelased linnustest välja. 1582 Jam Zapolski vaherahu. Lõuna-Eesti läks Rzeczpospolita riigi võimu alla. 1583 sõlmiti Pljussa jõe suudmes vaherahu Vene ja Rootsi vahel, mis jättis P-Eesti Rootsile.
MUINASAEG - 600-1227 Ingvar- Rootsi kuningas, tegi u 600 sõjaretke Eestisse, langes lahingus eestlase vastu. Jaroslav Tark-Kiievi vürst, kes vallutas 1030 Tartu ja nimetas selle Jurjeviks. Hiltnius- u 1070 läänemeremaade rahvaste piiskopiks määratud munk, tagastas saua 2 aastat hiljem. Fulco- u 1167 Eestimaa piiskopiks määratud Prantsumaalt pärist munk, külastas 1170 paiku Eestit. Nicolaus- Norras Stavangeri kloostris elav eestlasest munk, kes määrati Fulco abiliseks. Meinhard-augustiinlaste ordu koorihärra, kes levitas liivlaste seas ristiusku. 1186-1196 esimene Liivimaa piiskop. Theoderich-munk, kes oli Meinhardi abiline, 1191 läkitas Meinhord Eestimaale misjonitööd tegema, hiljem Eestimaa piiskop, langes Lindanise lahingus, Mõõgavendade ordu rajaja. Kaupo-Toreida vanem,lasi end Theoderichil ristida,temast kujunes sakslaste usin abiline ristiusu levitamises. Berthold-1196-1198 Liivimaa piiskop, korraldas liivlaste vastu ristisõja 1198...
Eugen Sandow Arthur Saxon Alexander Zass Tänapäeval: Jouko Ahola, Raimonds Bergmanis, Geoff Capes , Georges Christen, Dominic Filiou, Hugo Girard Mark Henry, Manfred Hoeberl, Terry Hollands, Svend Karlsen, Bill Kazmaier, Magnús Ver Magnússon Jesse Marunde, Travis Ortmayer Slawomir Orzel, Ted van der Parre, Johnny Perry, Phil Pfister Derek Poundstone, Mariusz Pudzianowski, Don Reinhoudt, Jamie Reeves, Glenn Ross, Zydrnas Savickas Magnus Samuelsson, Jon Pall Sigmarsson, Gary Taylor, Vasyl Virastyuk, Janne Virtanen, Bruce Wilhelm Mariusz Pudzianowski Mariusz Pudzianowski on Poola rammumees. Ta esimesed saavutused tulid juba 16 aastaselt. Ta tulemused paranesid igal võistlusel ja juba 2002.a. oligi ta maailma kõige tugevam mees. Ta harrastab ka Kyokushini karated.Ta on olnud ka 7 aastat poksija millest 3 Kosedowski liigas. Esimesel Strongmani võistlusel osales ta 1999a.Teda on võidetud ainult 2 korda 2002 aastal
ja saadikutel ei lubatud uuesti koguneda, erakondade tegevus lõpetati ja nende asemele loodi riiklik ainupartei (Isamaaliit), ajakirjandus allutati järelvalvele ja mitu ajalehte suleti, kõige olulisemate asutuste, nagu ametiühingute, noorsoo-organisatsioonide, omavalitsuste, ülikoolide, kiriku jt. üle kehtestati range kontroll, olulisi seadusi hakati välja andma riigivanema dekreetidena. Just Pätsi ärisuhted N Liiduga on tekitanud ajaloolaste hulgas erinevaid arvamusi. Magnus Ilmjärv arvab, et N Liit rahastas Pätsi ja et 12. märtsi riigipööre oli N Liidu kavandatud. Jaak Valge peab Ilmjärve valetajkas ja dokumentide võltsjaks. Valge küll tunnistab äri suhteid N Liiduga, kuid rõhutab sellele, et Pätsi ei rahastaud N Liidu poolt. On teada, et Moskvale oli Päts üks kõige meelepärasemaid kanditaate, sest Päts ei olnud Sakasmaa pooldaja. Tekib ka küsimus, kas Päts kooskõlastas riigipöörde Moskvaga. Ka siin lähevad ajaloolaste arvamused lahku
nagu rohtu, kuid venelaste kogupaugud jäid vastutuule tõttu liiga lühikesteks. Hertsog de Croy tahtis käsklusi anda, kuid vürst Dolgorukov ei tahtnud neid vastu võtta. Vene ohvitserid tõstsid saksa ohvitseride vastu mässu. Nad tapsid hertsogi sekretäri kolonel Lyoni ja palju teisi. Hertsog de Croy, kindral vabahärra Ludwig Nicolaus von Allart ja saksa ohvitserid, kes kartsid nende vastu mässu tõstnud venelasi rohkem kui rootslasi, andsid end krahv Magnus Stenbockile vangi. Veerand tunni pärast valitses venelaste leeris kohutav kaos. Enamik polke oli laiali jooksnud. Kogu Vene armee oli segaduses ja paanikas. Distsiplineeritud rootslased ajasid kogenematuid Vene nekruteid kahte leeri, põhja ja lõunasse laiali. Osa Vene sõdureid heitis relvad maha ja laskus rootslaste ette põlvili. Õhtupimedas või isegi järgmisel päeval kapituleerusid viimased venelaste vastupanukolded. Vene allikas nimetab võitluse jätkajatena Preobrazenski,
rünnakuga nad hävitati Juuni 1561 Harju-Viru vasallid, Järvamaa aadel ning Tallinna linn andsid Rootsi kuningale ustavusvande 28. november 1561 Sõlmiti Vilniuses leping, mille käigus ordu ja Riia piiskopkond andsid end Poola kuninga valitsemise alla 1570 algus Sekkus Venemaa ens Liivimaa sündmustesse August 1570 Magnus koos Vene vägedega alustas Tallinna esimest piiramist Märts 1571 Venelaste laagrisse jõudis taud 1572 Ivan Julm asus ise Liivimaal vägesid juhtima Jaanuar 1577 Vene väed alustasid Tallinna teist piiramist 1578 Poola alustas ulatuslikku pealetungi venelaste vastu / Pihkvamaal sõlmiti Jam Zapolskis Venemaa ja Poola vahel vaherahu, mis andis Vene vallutused Liivimaal Poolale
Vana-Liivimaa langemine 1559, andis Liivimaa orduriik, enda Poola kaitse alla. Uueks ordumeistriks valiti, Gotthard Kettler. 1559 andis ka Saare-Lääne piiskop oma valdused Taanile. 1560 vallutas Venemaa Viljandi ordulinnuse. Sama aasta sügisel puhkes Harju- ja Läänemaal talurahva ülestõus. 1561 anti Tallinn Rootsi hoole alla. 1561 andis ka viimane Riia peapiiskopkond ennast Poola võimu alla. Ivan IV Moskva tsaar, kes asus 1572.a ise Liivimaal vägesid juhatama Hertsog Magnus Taani hertsog, Moskva pakkus talle Liivimaa kuninga tiitlit. Ta alustas 1570.a Tallinna I piiramist. Ivo Schenkenberg Tallinna käsitööline, kutsuti '' Liivimaa hannibaliks'', tema väesalga retked ulatusid Tartuni välja. Stefan Batory 1576.a valiti Poola kuningaks. Alustas 1578.a ulatuslikku pealetungi venelaste vastu. Jam Zapolski koht Pihkvamaal, kus sõlmiti Venemaa ja Poola vahel vaherahu, mis andis kõik venelaste vallutatud linnused Liivimaal Poolale. Pljussa 1583
Põhjamaade kunst Skandinaavia ehk skandinaavia maad Kitsamas (geograafilises) tähenduses Rootsit ja Norrat (riike, mille territooriumi põhjaosa asub Skandinaavia poolsaarel) Laiemas (kultuurilises ja ajaloolises) tähenduses nim. Skandinaaviaks Rootsit, Taanit ja Norrat (või maid, kus kõneldakse põhjagermaani ehk skandinaavia keeli lisaks nim maadele ka Isalandit ja Fääri saaari). Inglise ja saksakeelsetes- maades lisatakse mõnikord neljandaks ka Soome. Nime päritolu Teadaolevalt kasutas nime Skandinaavia (Scatinavia) esimest korda Plinius Vanem (vanarooma riigiametnik, sõjaväeülem, ajaloolane ja kirjanik. Plinius hukkus Vesuuvi purske ajal.) 1.sajandil pKr oma teoses ,,Looduslugu" (,,Naturalis historia") Plinius kirjutas, et teisel pool Jüütimaad asub väin nimeda Codanus (Kattegat), mis on täis saari. Suurim neist kandvat nime Scatina...
maksu Tartu linna eest Venemaale. 1558. aasta jaanuaris sai aset Vene rüüsteretk Tartu piiskopkonda. Seejärel vallutasid venelased Narva ja Tartu. Siis ründas Liivi ordu vene väge ja algas ka talupoegade vastuhakk. Pärast seda jagati Eesti Taani, Poola ja Rootsi vahel. Taani sai Saaremaa, Rootsi sai Põhja-Eesti koos Tallinnaga ja Poola sai Lõuna- Eesti koos Lätiga. Venemaa lõi vahepeal lausa Liivimaa kuningriigi, mille pealinn asus Põltsamaal. Kuningas Magnus lahkus valdustest ebaõnnestunud Tallinna piiramise tagajärjel ja Liivi sõda lõppes 1583. aastal.
akadeemia on liiga kinni akademismis. Seejärel suundus ta Düsseldorfi Kunsitakadeemiasse (1897-98), kus talle ei meeldinud. See-eest Müncheni kunstiakadeemia (1901-03) muutis Kristjani suhtumist kunsti nii, et ta hakkas harrastama sümbolismi ja uusromantismi ning juugendit, kujutas rohkem tundeid ja meeleolusid. Üldharidust võimaldasid neil saada põllumehest isa ja ema vend Magnus Treublut. Kunstiõpingutes vedas rohkem Paulil, keda toetas pidevalt baltisaksa aadlidaam Natalie von Uexküll. Kuigi Kristjan katsus ise hakkama saada, aidati tedagi. Nii hankis Johann Köler talle suurvürst pavel Aleksandroviti kaudu raha õpingute jätkamiseks. 1903 oli Kristjan siiski sunnitud rahapuudusel õpingud Münchenis lõpetama ja asuma kevadel 1904 elama Tartusse. 4 Vendade erinevused Kaksikvennad erinesid välimuselt ja olemuselt
peale liivi sõda langes rahvaarv madalamaks, kui muinasajalõpul, inimesi suri massiliselt 1606 tartus vaid 30 kodanikku (mitte elanikku) ¼ elanikest paiknes saaremaal, kuna nemad olid rooti-poola vahelisest konfliktist kõrvale jäänud planeeriti poolakate asustamist, kuna oli palju tühja maad, plaan ei läinud läbi, maarahvas jäi eestlasteks linnad 1563 kuressaare (linnaõigused saab keskaja lõpul) Magnus annab linnaõigused, asula oli juba varasemalt on kaotanud olulise keskuse Haapsalu ja vajas uut linna (kuressaare), haapsalu võtsid ära rootlased pidi tegutsema linnas, mitte külas 1584 Valga stefan batory annab linnaõiguse 1599 vana-pärnu jääb linnaõigustest ilma, sest on nii purustatud, et ei kõlba enam linnaks 9. mai 1584 lubas stefan batory oma privileegiga tartu linnale rõhtsa poolitusega
Oletatavasti ehitasid nad juba 1220. aastatel ümmarguse paekivist vahitorni, mille vundament on osaliselt säilinud. Tõsiste rajatistega tegi algust Mõõgavendade Ordu, kelle valduses oli Toompea 12271237. Sel ajal valmis järsakupealsel kastell, mille kagunurgas kõrgus vahitorn. Kastelli kaitses ülejäänud Toompea poolt kaitsekraav. Linnust nimatati castrum minus'eks (väikeseks linnuseks) erinevalt Toompea ülejäänud kaitserajatistest, mis kandsid nime castrum magnus (suur linnus). Taanlased jagasid kastelli müüriga kaheks, jättes selle lõunapoolse osa eeshooviks ning rajades põhjapoolsesse hoovi asehalduri omakorda müüriga piiratud residentsi. Õuedevahelises müüris asuva värava kõrval kõrgus torn. 14. sajandi algul laiendati 7 linnust eeshoovide ja müüridega ida suunas. Seal asus ka linnust all-linnaga ühendav värav.
jaanuaril 1954. aastal, olles täie mõistuse juures, suri. 1990. maeti Konstantin Päts austusavaldustega Metsakalmistule oma abikaasa kõrvale. 11 Kokkuvõte Eesti taasiseseisvumise järel on president Pätsist kirjutatud nii kriitilisi kui halvustavaid teoseid. Soome ajaloolane Martti Turtola arvates oli president Päts ,,mängur". Eesti ajaloolane Magnus Ilmjärv, tuginedes endise N. Liidu arhiivimaterjalidele, ei jäta Pätsist ,,kivi kivi peale". Eesti vanema põlvkonna suhtumist Eesti riigi ühte rajajasse need üllitised ei ole suutnud muuta. Ent kõigele vaatamata võib eesti rahvas olla õnnelik, et Eesti riigi loomise ja ülesehitamise ajal oli niisugune andeks, julge ja ennastohverdav poliitik, kui oli seda Eesti esimene president Konstantin Päts.
Põllumajandus – mõisamajandus Suurmajandid ja palgaline tööjõud, uued agrotehnilised võtted Talude päriseksostmine, rendihinnad langesid (teraviljakasvatus ei andnud loodetud kasu), arenes metsakasvatus Piimakarjakasvatus ja muu loomakasvatus Põllumajanduse intensiivistumine (hariti uusi maid, kunstväetised, kaasaegsed põllutöömasinad, sordiaretus) Krahv Friedrich Georg Magnus von Berg aretas talvekindla rukkisordi “Sangaste” Süvenes sotsiaalne kihistumine XX saj alguseks kujunes maapuudus Tööstuse arenemine Tekstiilitööstus 1857 – Narva Kreenholmi puuvillamanufaktuur Masina- ja metallitööstus Elektrimasinatehas “Volta” Vagunitehas “Dvigatel” Fr. Krulli metallitehas Fr. Wiegandi masinatehas Raudtee Peatehased Paberitööstus Tallinna ja Räpina tehas
19. Treening Matilda treenib silmade jõuga kodus sigarit mööda peegli liigutama. Nädal aega treeninud, tuli see tal suurepäraselt välja. 20. Kolmas ime Jälle oli direktrissi kord tundi anda. Toimus kolmega korrutamise kontroll, mis lõppes väikese Wilfredi sõimamise ja ühte jalga pidi üles riputamisega. Keset seda janti karjus Nigel, et kriit liigub ise mööda tahvlit. Sõnniste pillas ehmatusest wilfredi maha. Kriit kirjutas tema eesnime Agatha. Kirjas seisis: Ma olen Magnus. Ja sulle tuleb kasuks seda uskuda. Agatha, anna mu Jennyle ta maja tagasi. Anna mu Jennyle tema palk tagasi. Ja siis kao siit minema. Kui sa seda ei tee, siis ma sulle veel näitan. Näitan nii, nagu sina kunagi mulle näitasid. Ma jälgin sind, Agatha. Preili sõnniste oli äkki minestunult põrandal. Kui kõik olid klassist väljunud, kallistas õpetaja Matildat ja andis talle musi. 21. Uus kodu Preili Sõnniste oli kõige oma asjadega kadunud
peapiiskopkond viimase veel iseseisva Liivimaa riigina andsid end täielikult Poola kuninga Sigismund II Augusti valitsemise alla. · Põhilise sõjalise jõu moodustasid kohalikud Mõisamehed, s-t endised ordu ja piiskoppide sõdalased, kes otsisid nüüd uut teenistust suvalise valitseja juures. · 1570. aastate lagul sekkus Venemaa taas senisest agaramalt Liivimaa sündmustesse. · 1570, aasta augustis alustas Magnus koos Vene vägedega Tallinna esimest piiramist. · 1572. Aastal asus Liivimaale saabunud Moskva tsaar Ivan Julm ise vägesid juhatama. · Jaanuaris 1577 alustasid Vene väed Tallinna teist piiramist, mida sedapuhku juhtisid Vene enda väeülamad. · 1576. Aastal Poola kuningaks valitud Stefan Batory alustas 1578. Aastalulatuslikku pealetungi venelaste vastu.
● Uueks piiskopkonna keskuseks sai Haapsalu, kuhu ehitati toomkirik ja hakati rajama piiskopilinnust. 1279. a andis piiskop Hermann I Haapsalule linnaõigused. ● 14. saj II poolel viis piiskop oma residentsi üle Kuressaarde. Piiskopi nõukogu -toomkapiitel -jäi edasi Haapsallu. 1559. a müüs piiskop Johannes V Münchhausen piiskopkonna30 00 taalri eest Taani kuningale Frederik II-le. See omakorda loovutas piiskopkonna oma vennale hertsog Magnusele.Hertsog Magnus oli ka ainuke piiskop, kes vermis Haapsalus oma raha -veeringuid ja killingeid. Liivi sõja käigus laastasid piiskopkonda rootslased,taanlased, venelased, poolakad.1581. a läks piiskopkond Rootsi riigi valdusse, saades Eestimaa provintsi osaks. 2. Läänikorralduse kujunemine keskaegses Eestis Vallutusjärgselt kujunes Vana-Liivimaal välja Lääne-Euroopa eeskujudele tuginev läänikorraldus. Väikeriikide territoorium oli jagatud (läänistatud) maahärrae
Tallinn 1561 linn läks Rootsi kuninga võimu alla tänase KirdePoola ja oli alt ümar. Mongoliidse välimu töö tegemiseks vaid sõjalisel Põltsamaa 1570. aastatel seal resideerub Taani kuningas Magnus LõunaLeedu alad. sega. Teada ~50 asulakohta. eesmärgil. Pärit võibolla lõuna KuressaareValga kosusid linnadena 16. sajandil poolt europiidne välimus.
Eestisse, ning maeti sama aasta 21. oktoobril ümber Tallinna Metsakalmistule. Tahkurannas, tema sünnitalu asukohas on püstitatud Konstantin Pätsi mälestussammas. Kokkuvõte 5 Eesti taasiseseisvumise järel on president Pätsist kirjutatud nii kriitilisi kui halvustavaid teoseid. Soome ajaloolane Martti Turtola arvates oli president Päts ,,mängur". Kuigi tal olid head kavatsused ja tahe teha rahvale head. Eesti ajaloolane Magnus Ilmjärv avaldas artikli, kus tegi juttu Pätsi pahest, milles väitis, et Päts olnud Nõukogude Liiduga koostööd teinud ja selle eest isegi raha saanud. Kuid see raha, mis talle sealt maksti oli ärateenitud palk, mitte altkäemaks. Uurijad pole üksmeelel hinnangutes Pätsi tegevusele seoses 1939 Nõukogude Liiduga sõlmitud baaside leppe ning sellele järgnenud Eesti okupeerimisega Nõukogude vägede poolt 17. juunil 1940. Levinud on hinnang, mille kohaselt tegi Päts
aastast Eestimaa piiskop · Bengt Gottfried Forselius - eesti kooli- ja kirjamees, õpilaste abiga rajas rahvakoole ja algatas koduõpetuse. Ä- täht · Gotthard Kettler oli Liivi ordumeister 1559 1562 jaKuramaa hertsog 15621587. · Heinrich Stahl pani aluse eesti keele vanale ortograafiale, · Johan Skytte - oli Rootsi ühiskonna- ja riigitegelane. peetakse Tartu Ülikooli rajamise peainitsiaatoriks ja läbiviijaks. · Hertsog Magnus - Taani kuningriigi prints, Saare- Lääne ja Kuramaa piiskop ning Liivimaa kuningas1570 1577. · Johann Reinhold von Patkul - oli baltisaksa aadlik, kes juhtis Liivimaa aadli vastupanuKarl XI reduktsioonile ja osales tulihingeliselt Rootsi-vastase koalitsiooni moodustamisel, mille tulemusena vallandus Põhjasõda. · Karl XI - oli Rootsi kuningas 16601697. Maareform ehk reduktsioon · Erik XIV Rootsi kuningas. 15601568. Sekkus 1561 Liivi
Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor Ettevõtluse õppetool Dokumendihaldus ja infotöötlus Magnus Kolk EV - 1 Kursus Päevane Tanel uusküla IT - 1 Kursus Päevane HINNA KUJUNDAMISE ETAPID HINNAKUJUNDUSMEETODID Referaat Tallinn 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS....................................................................................................................... 3 1 HINNA KUJUNDAMISE ETAPID........................................................................................ 4 1.1 Hinnaeesmärgid................
sellise väleduse ja meeleheitega, et jõudis peaaegu korraga välja nii sõjapiirkonnast kui tervest provintsist..... Allikakriitiline lähenemine tekstile: Kuigi kirjeldus on kaasahaarav ja ulatuslik, ei tule see paraku ajalooallikana arvesse: seda ei saa autentseks kirjelduseks lugeda, kuna täpselt samade sõnadega kirjeldatakse rohkem kui pool sajandit varem hoopis üht teist lahingut. Nimelt leiame Gustav Adolfi mälestuseks kokkupandud kogumikust (Gustavus Magnus.....), p.83-106 August Buchneri kõne Rootsi vägede Leipzigi lahingus (7. septembri iididel 1631. aastal) saavutatud võidu puhul. Ilmneb, et juba oma kõne esimestest sõnadest peale alustab Moberg Buchneri nimetatud kõne sõna-sõnalist tsiteerimist ja kuigi ta allikale ei viita, siis Buchneri tuntust arvestades võis see paljudele kuulajaist algusest peale selge olla. /.../ Ka teisest kõnest laenab Moberg pikki lõike, sidudes üleminekuid omaenda lausete ja fraasidega.
Tänapäeval on male organiseeritud spordiala. Rahvusvahelisel tasemel organiseerib malesporti FIDE (Fédération Internationale des Échecs). Enamikus maades on riiklikud maleorganisatsioonid, mis omakorda on FIDE liikmed. FIDE on Rahvusvahelise Olümpiakomitee liige, kuid male pole kunagi olnud olümpiamängude osa. Olemas on eraldi riikidevahelised võistkondlikud maleolümpiad, mida peetakse iga kahe aasta tagant. Praegu on male maailmameister Magnus Carlsen Norrast. Naiste maailmameister on Hou Yifan Hiinast. Kõrgeima reitinguga naine Judit Polgár pole naiste maailmameistrivõistlustel osalenud ning eelistab võistelda tugevaimate meestega. Lisaks maailmameistrivõistlused kuuluvad tähtsate individuaalsete võistluste hulka veel juunioride maailmameistrivõistlused, Euroopa meistrivõistlused ja riikide meistrivõistlused. Prestiizsed võistlused, kuhu pääseb ainult kutsetega, on Linarese
1558-1583 Liivi sõda 1559 26. sept. Saare-Lääne piiskopkond müüakse Taanile 1560 2. aug. Liivi ordu viimane välilahing Hoomuli mõisa juures 1561 4. juuni Harju ja Viru vasallid annavad end Rootsi kaitse alla (kuningas Erik XIV) 1561 6. juuni Tallinn annab end Rootsi kaitse alla (kuningas Erik XIV) 1561 28. nov. pacta subiectionis Liivi ordu ja Riia piiskop annavad end Poola kaitse alla (kuningas Sigismund II August) 1563 8. mai hertsog Magnus annab Kuressaarele linnaõigused 1574 Taani kuningas Frederik kinnitab Kuressaare linnaõigused 1570-1577 Liivimaa kuningriigi aeg; eesotsas hertsog Magnus 1578 Rostockis ilmus Balthasar Russowi "Liivimaa provintsi kroonika" 1582 Jam Zapolski rahu Poola ja Vene vahel 1583 Pljussa vaherahu Rootsi ja Vene vahel; lõpeb Liivi sõda. Luuakse Jesuiitide kolleegium 1584 Poola kuningas Stepha Batory annab Valgale linnaõigused Keskaja lõpp Eestis.
1332 hakkas ta iseseisvalt valitsema.Ostis Taanilt Skåne jt alasid. 1343 andis Norra trooni oma pojale. 1350 andis välja tervet riiki hõlmava maaseaduste kogu, mille järgi kuningas on aadlike poolt valitav ,tõsteti Riksråd' i osakaalu.1359-1360 kaotas Taanile Skåne ja Gotlandi. Ta poeg, Norra kuningas Håkon VI, himustas ka Rootsi trooni. Aadel ja kirik (Magnus oli suutnud mõlemaga tülli minna)ning Hansa liit aga toetasid Mecklenburgi hertsogi poega Albrechti. Abi leidis Magnus vanadelt vaenlastelt: pojalt Håkon VI ja Taani kuningas Valdemar IV-lt. See ei aidanud ja 1364 kukutas aadel Magnus VII trooni sai Albrecht. 1371 üritas Magnus trooni tagasi võita kuid kaotas lahingu Albrehti vägede vastu. Ta suri Norras 1374. Maaseadustekogu-aadlikevalimine,Riksrad-tülisaadlijakirikugajapojaga Margarete I (Valitses Taanit, Norrat 1387-1397, Rootsit 1389-1389)Valdemar IV tütar, 1363 abiellus ta Norra kuningas Håkon VI'ga. 1376 sai Taani kuningaks ta 5
Peal kantakse musta lahtist kapuutsiga mantlit (cappa) seetõttu on dominiiklasi kutsutud ka mustadeks munkadeks.1232 sai ordu inkvisitsiooni juhtimise õiguse ning saavutas ühtlasi juhtkoha ketserluse- ja nõidadevastases võitluses. Vennad tegelesid laialdaselt misjonitööga ja edendasid haridust oma ülikoolides Bolognas, Kölnis, Oxfordis jm. Tohutu panuse katoliikliku teoloogia ja filosoofia arengusse on andnud dominiiklased Albertus Magnus, Thomas Aquinost ja Meister Eckhart. Ka ehituskunstis etendasid dominiiklased märkimisväärset osa. Kirikud ehitati suured, et võimalikult palju inimesi mahuks jutlust kuulama.Kloostrid ehitasid nad tavaliselt linna rahvarohketesse piirkondadesse,et rahvaga tihedalt suhelda. Dominikaanlased tegelesid kõikjal misjoniga, seega on arusaadav, et nende ordu oli üks esimesi, mis alustas tegevust ka Eestis. Nende jõudmist Liivimaale vaid
Lihula üldinfo Pindala 384 km2 Elanike arv 2852 (01.01.2007) Keskus Lihula linn, elanike arv 1579 (01.01.2007) Lihula vald on tasane. Esile kerkivad vaid üksikud künkad nagu Kirbla, Lihula ja Parivere "mäed". Maastikku liigestavad enamjaolt kraavitatud väikesed jõed ja ojad, mis suubuvad Kasari jõkke või Matsalu lahte. Valla ida- ja kaguossa jäävad ulatuslikud Lihula ja Tuhu metsa- ja rabamassiivid, põhjaosas ulatuslik Kasari jõe luht ja Matsalu lahe rannaheina- ja karjamaad. Kohati on säilinud puisniite. Esindatud on loopealsed. Metsades on valitsevaks puuliigiks kask, järgnevad mänd ja kuusk. Haritavat maad on ligikaudu 9000 ha e. 23% valla territooriumist. Lihula vallas asuvad osaliselt Matsalu rahvuspark ning Lihula ja Tuhu maastikukaitsealad. Looduskaitse- ja hoiu- ja Natura 2000 alad hõlmavad kokku 47% valla territooriumist. Matsalu rahvuspargi keskus asub Lihula vallas Penijõel. Esimesed jäljed inimasustusest pärinevad 5000 aas...
ülemjuhatajal Vabadussõjas on hindamatuid teeneid eesti rahva vabastamisel ja iseseisva Eesti Demokraatliku Vabariigi loomisel. Ta on mees, kes elab ka peale surma edasi. Muudmoodi ei saakski, sest meie ajaloos kuulub talle niivõrd suur ja tähtis osa. Ma arvan, et võime uhked olla, et Vabadussõjas viis just selline vapper ülemjuhataja meid võiduni. LISA Laidoner 1915. aastal Laidoner abikaasa Mariaga Ülemjuhataja enne arreteerimist Allikad 1. Magnus Ilmjärv ,,President ja sõjavägede ülemjuhataja NKVD ees" 2. H. Walter ,,Austalt & avameelselt" 3. Silvia Õispuu ,,Eesti ajalugu ärkamisajast tänapäevani" 4. http://et.wikipedia.org/wiki/Johan_Laidoner 5. http://www.hot.ee/vabadussoda/laidoner.htm 6. http://www.hot.ee/lvpfoorum/vang-2.html 7. http://www.eok.ee/est/olympialiikumine/olympialiikumine_eestis/johan_laidoner
looduse ümberkujundamist, ülistaks rahuvõitlust ja kommunismi. Alanud kultuuripärandi ümberhindamise tuhinas nõuti, et luuletaja võtaks kriitilise luubi alla oma kodanliku Eesti aegse loomingu, andes sellele marksistlik-leninistliku hinnangu. Loomulikult jäi oodatud pihtimus kirjutamata. Eesti kultuuripärandi lammutamine ja kallaletungid loovisiksustele jõudsid Betti Alverini. 5. mail 1950 teatas Kirjanike Liidu juhatuse sekretär Magnus Mälk, et Alveri tegevus on vastuolus sotsialistliku ülesehitusega ja Kirjanike Liidu ülesannetega ning ta kustutatakse selle nimekirjast. Õnneks oli Alveril kõrval inimene, keda ta võis usaldada, toetav ja hoolitsev kaaslane Mart Lepik, kes töötas Kirjandusmuuseumis. 1951. aastal hakkas Alver lepinguga töötama samuti kirjandusmuuseumis, ta tõlkis Kreutzwaldi saksakeelset kirjavahetust. Töö oli huvitav ja andis mõningase kindlustunde. 1955. alustab Alver Pushkini ,,Jevgeni Onegini"
Revisjonis on märgitud neli küla - Sukrekill, Lemstikill, Rohtsekill ja Linakill. Mainitakse 45 talu 83 meeshingega. 1627 a moodustati Pärnu krahvkond, mis hõlmas ka Kihnu ning mille valdajaks sai krahv von 6 Marek Thurn ning järgnevalt tema pärijad. 1661. aasatl läks Kihnu saar kui Pärnu krahvkonna osa Rootsi riigimehele Magnus De la Gardiele vastutasuks temalt äravõetud Kuressaare eest. 1680 a tagastati Kihnu reduktsioniseaduse kohaselt taas Rootsi riigi alluvusse. Seega oli saar 53 aastat eravalduses. Esimesed teated Kihnu (Kühno) kroonumõisast, mis asus saare loodepoolses osas, on pärit 1684 aastast. See oli väike riigimõis, mida haldasid rentnikud- reservohvitserid või Pärnu kaupmehed. Esimeseks rentnikuks oli leitnant Karl Friedrich Lilienfeld, viimasteks rentnikeks olid Graebnerid.
kihelkonnakoolis, 1878-81 Rakvere Kreiskoolis ja seejärel Tartu Reaalkoolis. Reaalkooli ajal püüdsid vennad ka kunsti õppida. · Nende elutee lahknes 1883 Tartu Reaalkoolis, · Paul lõpetas 1894 Düsseldorfi kunstiakadeemia, Kristjan õppis Peterburi (1893-1897), Düsseldorfi (1897-1898) · ning Müncheni kunstiakadeemias (1901-1903). Üldharidust võimaldasid neil saada põllumehest isa ja ema vend Magnus Treublut. Kunstiõpingutes vedas rohkem Paulil, keda toetas pidevalt baltisaksa aadlidaam Natalie von Uexküll. · 1894 tuli Paul tagasi Eestisse ning üritas teenida leiba portreemaalijana. Ta oli esimene eestlane, kes sellise elukutse valis. · 1911. aastast töötas Paul joonistusõpetajana Peterburi Kunstide Akadeemias ning 1914. aastast Tallinna Tütarlaste Kommertskooli.Kahekümnendatel õpetas Riigi Kunsttööstuskoolis.
algus kolm tervet rehehoonet, linnaserehi lagunenud 70-latriga karjalaut veidi lõhutud katk kahest hobusetallist üks lõhutud üht vana aita kasutati väikeloomalaudana kaugemal põllul veel üks küün 1721 sõja /Kangilaski 1977, lk 20-21/ lõpp Carl Magnus Stenbock (esimene CMS) teeb suuri ümberehitusi. Peahoone ehitatakse laiemaks, pikkus jääb samaks. Ehitatakse välja 1765 - mõisasüda enamvähem sellisena nagu me seda praegu näeme. Stiil 1768 hilisbarokk, mis sisaldab juba klassitsismi mõjusid. Norrmani andmetel kaunistati peahoone sammastega juba nüüd. Algas mõisa hiilgeaeg. Mõisas on: härrastemaja ja kaks häärberit,
Lähte Ühisgümnaasium Konstantin Päts ja tema osa Eesti ajaloos REFERAAT Lähte 2007 2 Sissejuhatus Eesti Vabariigi loomine on olnud üks väga keerukas protsess, mis on nõudnud paljude inimeste elusid. On tulnud vastu seista rünnakutele ja okupatsioonidele, kuid oleme suutnud teha seda lõppkokkuvõttes siiski edukalt. Antud tegevuse käigus on teinud märkimisväärselt suure osa Konstantin Päts. Ta on kahtlemata Eesti ajaloo silmapaistvaim poliitik ja riigimees. Kui arvata kokku tema tegutsemise vastutus- rikastes ametites peaministrina, riigivanemana ja vabariigi presidendina, siis ei leidu talle vastast. Ta oli Eesti Vabariigi kõige esimene president. Pätsi tegevus Eesti Vaba- riigi loomisel 1917-1919 oli otsustavam kui kellelgi teisel. Nagu kõikidel teistelgi tähtsatel ja juhtivatel isikutel on ka vastaseid. Ta ei olnud mitte kõgi silmis imetlusväärne ja austatud r...
Ülenurme Gümnaasium KÄRBSESEENED Mürkseened Referaat Koostaja: Elis Vink 12A Juhendaja: Evelyn Kostabi Tartu 2008 2 Sisukord SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 4 MÜRKSEENED......................................................................................................................... 6 KÄRBSESEENED......................................................................................................................8 Punane kärbseseen.................................................................................................................. 8 Valge kärbseseen.................................................................................................................... 9 Roheline kärbseseen...............................
· Ülejäänud Liivimaa aadel, ordumeister ja peapiiskop alistusid Poolale. · 2 korda piirati Tallinna. d. Rüüstesõda: · Sõja uus periood Liivimaa jagamise pärast Rootsi, Taani, Poola ja Venemaa vahel. · Sõja põhijõuks nn. mõisamehed mõisaametnikud jt, kes raha eest olid valmis kõigeks rüüstati põhiliselt vastase talupoegi. e. Liivimaa kuningriik: · Ivan IV kroonis hertsog Magnuse kuningaks ja andis vene väed maade vallutamiseks. · 1570-71 piiras Magnus tulutult 7 kuud Tallinna. · 1572-77 vallutasid venelased peaaegu kogu Mandri-Eesti. · 1577 piirati 7 nädalat uuesti Tallinna, kuid edu ei olnud ümberringi tegutsesid talupoegade salgad (Ivo Schenkenberg). · Ivan IV tüli Magnusega vallutuste jagamisel ja viimane pages Poola kuninga kaitse alla. f. Sõja lõpp ja tagajärjed: · Poola-Rootsi ühistegevus Venemaa vastu: 1581 piirasid poolakad Pihkvat ning rootslased hõivasid Pontus De la Gardie juhtimisel Rakvere ja Narva.
4 Haridustee Vennad õppisid koos Koeravere külakoolis, Viru-Jaagupi kihelkonnakoolis ja Rakvere kreiskoolis. Nende elutee lahknes 1883 Tartu Reaalkoolis, sest Kristjan läks sealt Tartu I (saksa) Õpetajate Seminari. Mõlemad valisid aga kunstnikukutse: Paul lõpetas 1894 Düsseldorfi kunstiakadeemia, Kristjan õppis Peterburi (1893-1897), Düsseldorfi (1897-1898) ning Müncheni kunstiakadeemias (1901-1903). Üldharidust võimaldasid neil saada põllumehest isa ja ema vend Magnus Treublut. Kunstiõpingutes vedas rohkem Paulil, keda toetas pidevalt baltisaksa aadlidaam Natalie von Uexküll. Kuigi Kristjan katsus ise hakkama saada, aidati tedagi. Nii hankis Johann Köler talle suurvürst pavel Aleksandroviti kaudu raha õpingute jätkamiseks. 1903 oli Kristjan siiski sunnitud rahapuudusel õpingud Münchenis lõpetama ja asuma kevadel 1904 elama Tartusse.5 Paul Raua elu 1894 tuli Paul tagasi Eestisse ning üritas teenida leiba portreemaalijana. Ta oli esimene
Ericssoni võrgud, telekommuniatsiooni teenused ja multimedia lahendused teevad suhtlemise inimestele kergeks üle maailma. Kuna kommunikatsioon mõjutab inimeste elu ja tööd, Ericsson mängib põhilist osa evolutsioonis. Kasutades innovatsiooni, et volitada inimesi, äri ja ühiskonda, Ericsson töötab, et saavutada `võrgustatud ühiskonda', kus kõik saavad kasu ühendusest. Ettevõte ajalugu 1876. aastal lõi varem telegraafiseadmeid tootvas ettevõttes töötanud Lars Magnus Ericsson oma ettevõtte, mis kahe aasta möödudes hakkas tootma ka telefone. Sellest saigi alguse praeguseks legendaarne ettevõte, mida teavad kindlasti kõik, kes on telekommunikatsiooniga kokku puutunud. Ericssoni telefonid ei olnud ettevõtte algusaegadel küll eriti innovaatilised, kuid samas oli tegemist silmapaistvalt kõrgekvaliteediliste aparaatidega, mis koos Ericssoni telefonivõrguseadmetega tõid regiooni siderevolutsiooni.
Vana-Rooma keisrite loend kuni riigi lahknemiseni 1)Augustus 27 eKr 14 pKr Augusruse sünninimi Gaius Octavius (Thurinus); varem Octavianus. Augustus sündis Roomas nimega Gaius Octavius Thurinus. Tema isa, kelle nimi oli samuti Gaius Octavius, pärines auväärsest, kuid silmapaistmatust ratsanikuseisusest perekonnast ning oli enne oma surma 58 eKr Makedoonia haldur. Augustuse ema Atia oli Julius Caesari venna- või õetütar.; Augustus oli esimene Rooma keiser. Ta suri 75- aastasena aastal 14. Augustus võis surra loomulikel põhjustel, kuid on kinnitamata kuulujutte, et tema naine Livia mürgitas ta. Augustuse järeltulijaks sai tema lapsendatud poeg Tiberius. Kuigi Augustus säilitas Rooma vabariigi välised vormid, valitses ta autokraadina üle 40 aasta. Ta tegi lõpu sajandi kestnud kodusõdadele ning tõi Rooma riigile rahu, õitsengu ja suurriikliku hiilguse ajastu. Lisanime "Augustus" 'auväärne', mille järgi teda tänapäeval põhiliselt tunt...
2) Millal ja kuidas likvideeriti Saare-Lääne piiskopkond? 3) Milliste sündmuste tulemusena ja millal likvideeriti Liivi orduriik? 4) Milliseid lubadusi sisaldas Sigismund II Liivimaa aadlike privileeg? 5) Millised muutused olid toimunud Eesti ala halduslikus jaotuses 1560.aastate lõpuks? 6) Millal ja milliste tulemustega piirasid vene väed Tallinna? 7) Kes oli, mida tegi: 1. Sigismund II August 2. hertsog Magnus 3. Ivan IV 4. Ivo Schenkenberg 5. Stefan Batory 6. B.Russow Liivi sõja tulemused 1582.a. sõlmiti Jam Zapolski vaherahu Osapooled: Poola ja Venemaa Tingimused: Venemaa loovutas Lõuna-Eestis ja Põhja-Lätis vallutatud linnused Poolale Tähtsus: algas Poola aeg Lõuna-Eestis ja Põhja-Lätis 1583.a. sõlmiti Pljussa vaherahu Osapooled: Rootsi ja Venemaa
2. Maa kuulutati rahva omandiks, hakati ellu viima agraarreformi 3. Võeti vastu otsus tagandada ametist EV president Konstantin Päts 4. Otsustati esitada palve ENSV vastu võtmiseks NSV Liidu koosseisu *Juuli keskpaigas oli arreteeritud J.Laidoner *K. Pätsi hoiti kinni psühhiaatriahaiglas, kus ta ka suri. · 06.08.1940 ametlikult astus Eesti (Läti,Leedu) NSV Liidu koosseisu. Inkorporeerimine E: lk 135 lõik magnus ilmjärve raamatust. Loe. Vasta küsimustele ,,Kas hääletul alistumisel oli alternatiive'' 1. ALTERNATIIVID : · Eesti oleks võinud osutada koos Lätiga sõjalist vastupanu. Teoreetiliselt oleks Eesti,Läti ja Soome moodustanud märkimisväärse sõjalise jõu, kuid kaitseliit oli olemas vaid Eesti ja Läti vahel. Oleks võinud Eesti saatust muuta negatiivselt. · Balti riikide ühine esinemine Nõukogude Liidu nõudmiste vastu, pöördumine moraalse
Narva Narwa Kuressaare Arensburg Valga Walk 9. 16. sajandil tekkinud uued linnad, dateering, rajaja. 16.sajandi lõpuks oli Eestis kümme linna. Lisaks varasemale üheksale lisandus kaks. 1599.aastal langes sõjas täielikult purustatud Vana-Pärnu linnade hulgast välja. 1563.aastal andis hertsog Magnus linnaõigused Kuressaare ning 1584.aastal sai ka Valga linnaõigused Stefan Batorylt. 10. Kaubandus: kaubateede muutumine, tähtsamad eksport- ja importkaubad. Venemaa ja Lääne-Euroopa vahelised kaubateed muutusid ja Eesti linnad jäid neist eemale. Transiit hakkas kulgema Arhangelski ja Valge mere kaudu, vähemal määral Narva ja Soome lahe kaudu. Tähtsaimaks väljaveoartikkliks oli teravili. Teised tähtsad välja veetavad kaubad olid lina, kanep, tõrv, puit, nahk.
Kuid paljudele sümpatiseerisid rohkem Taani ja Rootsi, Rootsi kuna loodeti paremaid kaubandustingimusi. 1561 ajasidki rootslased poolakad toompealt välja ning seejärel alistusid Harju-, Viru- ja järvamaa rüütelkonnad ja Tallinna linn Rootsi kuningale, Erik XIV le. Põhja- Eestis kehtestati Rootsi võim. Ülejäänud Liivimaa aladel, Liivi ordumeister ja Riia peapiiskop vandusid truudust Poole kuningale. Liivi ordu lakkas olemast! 1562 saabus hertsog Magnus Kuressaarde, lakkas eksisteerimast Saare-Lääne piiskopkond ja liigeti otseselt Taaniga.1561 lõppes ka Vana-Liivimaa ajastu. 1563 paisus Rootsi ja Taani kuningakoja vaheline konfliks 7 aastaseks Põhjamaade sõjaks.Rootslased vallutasid Hiiu saae, põhilised võitlused toimusid Saaremaal 1570 sõlmisi Taani ja Rootsi vahel rahu.Taani võim piirdus Saaremaaga. 1569 sõlmisid Poole kuningriik ja Leedu suurvürstiriik Lublini uniooni, millega loodi aadlivabariik
2. Aquino Thomase koht keskaja filosoofias ja tema käsitlus Jumalas(jumalatõestused) Thomas Aquino (1225-1274) Kõrgskolastilise filosoofia tuntuim esindaja. Nimetatakse ka doctor communis ehk kristluse üldine õpetaja. Nimetatakse ka ingellikuks õpetajaks. ''Summa theologicae''. Üks enim tsiteeritud teolooge. Oli väga paks ja kutsuti Itaalia härjaks. Saadeti ta Pariisi ordu õppekeskusesse vms. Kohtab 25 aastat vanemat Saksamaalt pärit õpetajat Dr. Universalis (Albert Magnus: Teoloogias autoriteediks Augustinus, astronoomias Ptolemaius, meditsiinis Galenus, loodusfilosoofias Aristoteles) Thomase ülesandeks sünteesida Kristust ja Aristotelest. Tol ajal peeti Aristotelest ja ta mõtteid ohtlikuks, sest ta ei olnud kristlane ja rääkis nt hinge surelikkusest. Oli väljakutse: ühelt poolt filosoofia ja teisalt Araabia õpetus (Averroese). Tuli hakata kasutama mõistust. Ta oli tugeva loogikaga ja üsna objektiivne. Ta teosed skolastilised, ladina keeles. Õppinud
1932 maini 1933 ja oktoobrist 1933 jaanuarini 1934 oli riigivanem (Eesti kõige pikaajalisem riigivanem). Oli 19171921 Maaliidu ja 19211935 Põllumeeste Kogude üks liidreid. Päts tegutses ka äris. 192021 ja 192531 oli ta Tallinna Börsikomitee esimees ning tegutses Kaubandus-Tööstuskojas, Eesti-Vene Kaubandusekojas jm. Harju Panga pankroti järel nõuti isegi tema kohtu alla andmist. Tema majandustegevusest on põhjalikult kirjutanud Jaak Valge ning Magnus Ilmjärv. Viimane on kirjutanud põhjalikult Pätsi ärisidemeist Nõukogude Liiduga. Hiljuti Jaak Valge poolt avaldatud andmetest selgub aga, et Ilmjärve poolt kasutatud allikatest ei selgu midagi, mis tema väiteid tõestaks. Päts võttis osa ka ühiskondlikust tegevusest. 1927 osales ta "Fenno-Ugria" sihtasutuse rajamisel ning oli selle esimees. Konstantin Päts korraldas 12. märtsil 1934 koos Johan Laidoneriga vabadussõjalaste
aastal Viinis tuli ilmale teine tütar Anna. Koidula suri 1886. aastal rinnavähki ning maeti Kroonlinna. Aastal 1946 toodi tema põrm Tallinnasse ja sängitati Metsakalmistule. Carl Robert Jakobson Carl Robert Jakobson tunti ka nimeall C. R. Linnutaja, 26. juuli 1841 Tartu 19. märts 1882 Kurgja, oli eesti ühiskonnategelane, publitsist, kirjanik ja pedagoog. Carl Robert Jakobsoni isa oli Torma kihelkonnakooli õpetaja Adam Jakobson. Natalie Auguste Johanson-Pärna oli tema õde ning Eduard Magnus Jakobson oli tema vend. Jakobson elas noorpõlves Tormas ning sai alghariduse isalt ja kohalikus kihelkonnakoolis. Aastatel 18561859 õppis ta Valgas Cimze seminaris. Aastatel 18591862 oli ta isa järglasena Torma kihelkonnakooli õpetaja. 1862 läks ta Torma mõisniku ja pastoriga tülli ning lahkus sellelt ametikohalt. Ta asus õpetajaks Jamburgi. Aastast 1864 töötas ta kooli- ja koduõpetajana Peterburis. 1865. aastal omandas ta saksa keele ja
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
