lähedal asetseva Mõhkküla nimetuse 1272. aastal püstitas Liivi ordu Põltsamaa jõe paremale kaldale paest ja maakivist linnuse, millele pakkus täiendavat kaitset jõe veega täidetud vallikraav. Põltsamaast oli saanud uue foogtkonna keskpunkt. Müüri kirdenurka ehitati 14. sajandil konvendihoone Põltsamaa teeb eriliseks see, et linn on olnud Liivimaa kuningriigi keskus. Kuningriik eksisteeris aastail 1570-1578 ja seda valitses Holsteini hertsog Magnus. 18 sajandil ehitati loss, mis hävis II maailmasõja käigus. Põltsamaa ordulinnus Kuulsad inimesed Põltsamaga on seotud rida kuulsaid nimesid Kohaliku kihelkonnakooli juhataja ja sildade arhitekt Gustav Heinrich Beermann, keeletedlane ja muusikamees Karl August Hermann, esimene eestlasest budistlik pühak vend Vahindra, Eesti kodu-uurimise rajaja August Wilhelm Hupel, esimese eestikeelse ajakirja väljaandja Peeter Ernst Wilde jt. Jõgeva maakonna LOODUSLIKUD
in his mouth a burning torch. It derives from a pun on the Latin name of the friars, "Dominicanes", which means `the followers of Dominic". But the name could be split into two words "Domini canes" which means "the hounds of the Lord". The torch represents the flame of truth. The monastery was celebrated for its scholarship Its best known prior was an Estonian from Tallinn named Mauritius. He studied theology in Cologne with one of the most eminent medieval scholars, Saint Albertus Magnus, and may have been a fellow-student of St Thomas Aquinas. Mauritius completed his studies at the University of Paris, which was then the best in Europe. On his return to his native land Mauritius kept in touch with colleagues in Germany. His intellectual stature is indicative of the quality of the monastery's leadership. The offerings made on the occasion of such family festivals made a significant contribution to the monastery's finances
12561257 Narva mouth campaign Karelians "3rd Crusade" to Viborg 1293, Destruction of Tiuri/Tiversk castle in castle Räisälä 1411 1294 conquest of Korela Peasants essentially free, no Foundation of Landskrona on Neva feudalism or serfdom 1300 No new peace treaty till 1595 though Constant battles till peace treaty de facto shift of border to the east OLAUS MAGNUS: CARTA MARINA 1539 Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level
LIIVI SÕDA 1.Sõja aeg ja põhjused. 1558-1583. Liivimaa kaupmehed takistasid venelastel vaba kauplemist Lääne-Euroopaga ning see ajendas Liivimaad vallutama. 2.Sõja osapooled. Venemaa, Poola-Leedu, Rootsi, Taani. 3.Liivi sõjaga seotud isikud. Gotthard Kettler Viimane Ordu meister, sai Kuramaa hertsogiks. Ivan IVGoroznõi (Julm) Vene tsaar Hertsog Magnus Taani kuninga vend, Taani hertsog, valitses Saaremaad, Ivan Julm tegi temast Liivimaa (mille pealinn oli Põltsamaa) kuninga. Balthasar Rossow Tallinna Pühavaimu Kiriku õpetaja, kroonik Ivo Schenkenberg Tallinna käsitööliste salga juht, ründas venelasi Sigismund II August Oli Rootsi päritolu Poola kuningas, Riia Peapiiskopkond andis end täielikult tema valitsemise alla Stefan Batory 1576 a. Poola kuningaks valitud
targemad levitajad. Nad rajasid tartusse oma kollegiumi ja hakkasid andma tipptasemel haridust. Vastureformatsioon- usupuhastuse vastu töötamine, et katoliiklikust säilitada. 1561. aastal algas Rootsi aeg põhja-eestis. Rootsis sai troonile järgmisena Karl IX , kes oli talurahvasõbralik. Eestimaa ja Rootsi riigi vahel puudus usubarjäär. Mõlemad tunnistasid luterlikku usku. Eestimaa rüütelkonna moodustasid aadlikud. Taani hertsog oli Magnus. Sigismund 3. Ja hertsog Karli vahelised pinged viisid 1600 aastal sõjani. Algul oli sõda riigisise asi, hiljem muutus Poola ja Rootis sõjaks. Rootslased tagandasid troonild sigismuni ja valisid karli nime all karl IX oma kuningaks 1604 aastal. Demograafiline katastroof 1601-1603 tabas eestit ikaldus, nälg ja katk. Eesti kaotas ligikaudu 9/10 oma rahvaarvust. 1604 . aastal astusid rootslased vastu Mäo mõisa juures vastu poola ratsaveäle. Nad said siiski lüüa
VIII 1841 sündis kirjanik Friedrich Kuhlbars Luuletaja isa Jakob Kuhlbars (Zeiger) põlvnes Nõo kihelkonnast Unipiha Ala-Kiisa talust. Kui ta Tartus koolis käis, tõlgiti ta kodutalu nimi saksa keelde (Kuhlbars - kiisk) ja sellest kujuneski jäädav perekonnanimi Kuhlbars. Mõisa loaga õnnestus luuletaja vanaisal Jaanil koolitada oma poeg Jakob koolmeistriks. Üks koolivend soovitas talle koolmeistri koha Sangaste Unikülla, kuhu kohalik mõisnik kuulsa väejuhi Barclay de Tolly poeg Magnus Barclay de Tolly oli maarahva lastele asutanud kooli. Jakob Kuhlbars alustas suure püüdlikusega koolitöid ja rajas koolimaja ümber ilusa aia, kus kasvas rohkesti puid, põõsaid ja lilli, mida ka mõisnik käis imetlemas. Koolimaja otsa ehitas ta palvemaja, kus pidas harda vennaste-koguduse liikmena palvetunde. Oma õpilastele ta soovitas oma kodu- ja eriti viljapuuaedade rajamist, õpetas neile puude silmamist ja raamatuköitmist. Paljud ta kasvandikud olidki
22. ja 23. X 1865 Viru-Jaagupi kihelkonnas Kirikukülas. Vennad õppisid koos Koeravere külakoolis, Viru-Jaagupi kihelkonnakoolis ja Rakvere kreiskoolis. Nende elutee lahknes 1883 Tartu Reaalkoolis, sest Kristjan Raud läks sealt Tartu I (saksa) Õpetajate Seminari. Kristjan Raud õppis Peterburi (1893-97), Düsseldorfi (1897-98) ning Müncheni kunstiakadeemias (1901-03). Üldharidust võimaldasid neil saada põllumehest isa ja ema vend Magnus Treublut. 1903 oli Kristjan Raud siiski sunnitud rahapuudusel õpingud Müncenis lõpetama ja asuma kevadel 1904 elama Tartusse. Tartus avas Kristjan Raud oma stuudio. Tartu periood Tartu perioodil (1904-14) algatas Kristjan Raud vanavara kogumise. Suuresti selle baasil loodi Tartus 1909 Eesti rahva Muuseum, millele Kristjan Raud pani palju lootusi eestlaste kultuurihuvi äratajana. Samal eesmärgil korraldas ta rahvakunsti- ja
alates 1790. aastast Tallinna gümnaasiumi professor. Tema peamiseks tööks on saksa keelest eesti keelde tõlgitud jutud ning luuletused, mis olid õpetlikud ja talurahvast manitsevad. Arvelius kirjutas ka saksakeelse näidendi "Elisa" ning mitmeid artikleid eesti keele arengu kohta. Arvelius oli abielus Ohtu mõisast pärit Katharina Kurselliga. Nende tütar Katharina Wilhelmine Arvelius (18001869) abiellus 1823 Eestimaa maanõuniku, ohvitseri ja Palmse mõisniku Carl Magnus von der Pahleniga. Tema noorem vend Martin Heinrich Arvelius (1760-1799) oli jurist, luuletaja ja näitekirjanik. Otto Wilhelm Masing Otto Wilhelm Masing oli esimesi valgustuskirjanikke Eestis. Ta omandas Euroopas mitmekülgse hariduse ning pühendus seejärel pastoriameti kõrvalt kultuuritööle. Masing saavutas väljapaistvaid tulemusi kolmel alal: eesti koolikirjanduse, ajakirjanduse ja keele arendamisel. Masingu kõige töörikkam eluperiood (1815.aastast kuni surmani) möödus Tartu-
Liivi sõda, Rootsi aeg Eestis, Põhjasõda (+talupoegade ja mõisnike olukord peale sõda). 1Mõisted: 2,,Tartu maks" - Venemaa poolt 1550. aastatel Tartu piiskopkonnalt nõutud maksunõue. 3,,Liivimaa kroonika" - preester Henriku kirjutatud misjonikroonika, mis käsitleb tänapäeva Eesti ja Läti alal elanud rahvaste ristimist ja alistamist sakslastele 13. sajandi alguses. 4Vasturformatsioon algatatud abinõud protestantismile kaotatud alade tagasivõitmiseks. 5Jesuiidid katoliku kiriku mungaordu liikmed. 6Reduktsioon mõisate riigistamine. 7Maanõunike kolleegium tähtsate isikute koosolek. 8Manufaktuur hiliskeskajal arenenud tööjaotusega käsitööettevõte, kus töötasid palgatöölised. 9Academia Gustaviana 1632-1656 trükitud ladinakeelne juhuluule. 10Vakuraamat talude ja nendel lasuvatekoormiste nimekiri. 11Restitutsioon mõisate tagastamine endistele valdajatele. 12Aadlimatriklid rüütelkonna liikmete erilised nimekirjad. Üksnes aadli...
1560.aasta talurahva ülestõusul tapeti see talurahvas ootamatu rünnakuga üsna kohe, Jüriöö ülestõusul suudeti aga palju korda saata. Jüriöö ülestõusul olid ulatuslikumad tagajärjed ja see andis julgust järgmistele mässajatele ja see 1560. aasta mäss võiski olla sellepärast, et mõeldi, et ah teeks ka nagu Jüriöö ülestõusu.. 4. Iseloomustage hertsog Magnuse rolli Liivi sõja sündmustes. Hertsog Magnus alustas koos Vene vägedega Tallinna esimest piiramist. 5. Millal ja milliste tulemustega lõppes Liivi sõda? Lõplik rahu sõlmiti 1595. aastal.Vana-Liivimaa jäi jagatuks kolme riigi vahel. Läti ala läks tervikuna Poolale, kelle valitsemise alla jäi ka Lõuna-Eesti. Rootsi sai endale Põhja-Eesti ning Taani Saaremaa. 6. Miks puhkes 17. sajandi alguses Rootsi-Poola jätkusõda ja mil moel on see mõjutanud Eesti ajalugu?
valitsenuks tema poolt määratud vaimulikud isandad. 72. Dietrich Damerow Tartu piiskop aastatel 13791400. Haritud, laia silmaringiga. Oli töötanud Karl IV sekretärina. Oli ordu vastase liikumise juht. Otsis toetajaid välismaalt. Koalitsioon osutus aga nõrgaks ja lagunes enne kokkupõrget orduga. 73. Gotthard Kettler - oli Liivi ordumeister 15591562 ja Kuramaa hertsog 15621587 Liivi sõja alguses. 74. hertsog Magnus Taani hertsog. Ivan Julm pakkus talle aastatel 1570-1578 Liivimaa kuninga tiitlit. 75. Ivo Schenkenberg ,,Liivimaa Hannibal", Tallinna käsitööline. Kogus väesalga, kellega tehti retki piirajate tagalastesse. ta retked ulatusid Tartusse välja. Hukati Rakveres venelaste käe läbi. 76. Bernt Notke Lübecki maalikunstnik ja skulptor. Teinud teose ,,Surmatants" Tallinna Niguliste kirikusse ja Tallinna Püha Vaimu kiriku kappaltari. 77
Puravik on puravikuliste sugukonda kuuluv seeneperekond. Eestis kasvab ligikaudu poolsada liiki puravikke. 1974 trükivalgust näinud Kuulo Kalamehe ja Vello Lastingu raamatus "Eesti puravikulised" on kirjeldatud 41 liiki "puravikke". Nüüdseks on Eestis leitud ja määratud vähemalt 50 liiki. 1992. aastal ilmunud Põhjamaade määrajas leidub 65 liiki ja Vahemere maadest on neid teada veelgi enam. Teaduslikult kirjeldas kivipuravike perekonda esimesena rootsi mükoloog ja botaanik Elias Magnus Fries 1821. Puravike viljakehad on lihakad, kübar ja jalg selgelt välja arenenud, torukeste kiht eraldub kübarast kergesti, tihti leidub loor. Levinud Põhja- ja Lääne-Eestis ning läänesaartel ning kasvab nii okas- kui lehtmetsades. Kivipuravik on põhjapoolkeral (Euroopas, Aasias ja Põhja-Ameerikas) üsna laialt levinud. Samuti on seeneliiki introdutseeritud Lõuna-Aafrikasse, Austraaliasse ja Uus-Meremaale. Eestis väga sage.
Sisse toodi eelkõige soola, metalli, vürtse, veine, kirjutuspaberit. 9. Teada Eesti linnade saksakeelseid nimesid. Osata kanda linnu kaardile. KAART LK 98 Tallinn – Reval Tartu – Dorpat Viljandi – Fellin Vana-Pärnu – Alt-Pernau Uus-Pärnu – Neu-Pernau Haapsalu – Hapsal Paide – Weissenstein Rakvere – Wesenberg Narva - Narwa 10. 16. sajandil tekkinud uued linnad, dateering, rajaja. 1563 – Kuressaare – rajaja hertsog Magnus 1584 – Valga – Poola kuningas Stefan Batory 11. Kaubandus: kaubateede muutumine, tähtsamad eksport- ja importkaubad. Venemaa ja Lääne-Euroopa vahelised kaubateed muutusid ja Eestimaa linnad jäid neist eemale. Transiit hakkas kulgema eelkõige Arhangelski ja Valgemere kaudu. Tähtsaim väljaveoartikkel oli teravili, lina, kanep, tõrv, puit, nahad. Sisse toodi eelkõige soola, metalli, vürtse, veine, kirjutuspaberit. 12
19.sajand-uued juhtivad tööstusharud. Henry Bessemeri välja töötatud tehnoloogiaga oli võimalik toota terast palju odavamalt ja lihtsamalt. Metalli tööstusharu muutus palju tähtsamakas-tähtsaim ehitusmaterjal. Masinaehitus, elektri-ja keemiatööstus arenesid ( nim. ka teiseks tööstusrevolutsiooniks ). Tootmises olid kõvad tegijad USA ja Saksamaa, nt Saksamaal oli kõige suurim tööstusettevõte. 19.sajandil saavutas Euroopa keemiatööstusega edu. Jõudsalt arenes ka Rootsi: Lars Magnus Ericsson leiutas telefoni, Alfred Nobel aga dünamiidi. Uued energiaallikad 19.sajandil võeti kasutusele nafta ja elekter. Elektrit õpiti alles kasutama. Hakati tootma elektrimootoreid, sajandi vahetuseks oli elekter jõudnud massidesse. Naftat hakati tootma USA-s 1860.aastatel (algul odav kütus kivisöe asemel). Sisepõlemismootori leiutamine tõi naftale uued kasutamise võimalused. Tööstusriigid 19. hakati tööstusele suuremat rõhku panema
1) Millal ja kelle valitsemisajal hakkas Rootsist kujunema suurriik? 15231560 Gustav Vasa valitsemisajal. 2) Milles seisnes Rootsi keskvõimu ja kohaliku balti aadli vastuolu? Kuningakoda polnud harjunud nii suurte õigustega aadlimeestega ning aadlimehed harjunud sellega et kõrgem võim sekkub nende õigusesse oma maa ja talup. Üle. 3) Mida tähendab mõiste Landesstaat? Maariik , iseseisev provints . Eestija Liivi omavalitsuslik elukorraldus kus võim kuulus aadlile. 4) Kuidas valitseti Eesti ala Rootsi ajal? Eestlased suhtusid Rootsi ülemvõimu paremini kui eelmistesse, sealt ka väljend "vana hea rootsi aeg".(rootsi andis talupoegadele rohkem vabadust ja alandas makse. Seetõttu läks Rootsi keksvõim tülli kohaliku baltisaksa aadliga). 5) Kuidas mõjutas kuulumine Rootsi riigi koosseisu kaubanduse ja käsitöö arengut Eesti alal? Kuidas muutus Tallinna, Tartu ja Narva positsioon? Eesti linnad kaotasid oma Hansa aegsed eesõigu...
1560ndate lõpus mõlemad sõjad lõppevad. Rootsi-Poola sõja puhul säilitas kumbki pool selle, mis tal oli, kumbki juurde ei saanud. Rootsi-Taani sõja puhul sai Rootsi alasid juurde. Vaherahuga pidi Rootsi andma Taanile alad tagasi, aga ta ei pidanud sellest kinni. 1570ndatel aastatel sekkub sündmustesse uuesti Venemaa, hakkas vallutama. Selleks, et lepitada sakslasi Vene võimuga tuleks luua Liivimaa kuningriik, mille juhiks pidi saama Hertsog Magnus. Liivimaa kuningriigi pealinnaks sai Põltsamaa (seal oli tegelt ainult linnus). 1570. aastal asus Venamaa pirama Tallinnat, mis oli Eesti aladel kõige olulisem linn. Piiramine kestis seitse kuud. Venelased piirasid tallinna maa poolt ümber, aga mere poolt jäi linn blokeerimata. Seega oli linna võimalik vajalike asjadega varustada mööda mereteid. Seitsme kuu möödudes olid venelased sunnitud piiramise lõpetama, üks tegur oli see, et hakkas levima katk. 1577
Martti Turunuen uuendusmeelne muusik 20. saj. Sibeliuse Akadeemia juhataja. 1940-60 hilisromantilised jooned ja uusklassitsistlik laad: Ahti Sonninen nt, kes lõi "Kalevala"-teemalisi teoseid koorile ja solistidele. 1945. Soome Heliloojate Ühendus Erik Fordell 20. saj romantik, 40 sümfooniat 70ndad elektroonilise muusika kõrgaeg. 80ndad järelmodernism 90ndad-tänapäev pluralism 90ndate keskel taas uusklassitsism Rahvusvaheliselt edukaim soome muusik Magnus Lindberg (1958) eksperimentaalmuusika. Esimene suur soome laulja Aino Ackte; maailmakuulsad veel: bariton Matti Lehtinen, tenor Jorma Huttunen, viiuldajad Kuusistod. Rahvusvaheliselt tuntuim suvine muusikaüritus Savonlinna ooperipidustused. Pori dzässifestival, tangofestival, Turu Ruisrock. 2 prof. koori: Soome rahvusooperi koor; Raadio Kammerkoor 21. soome maalikunst Esimesed kunstileiud Soomest, Jellingi stiilis abstraktselt stiliseeritud loomaornamentika, pärinevad 900
Poola sai Lõuna-Eesti ja Liivi ordu lakkas olemast (1561. a.). Saare-Lääne piiskopkond liideti Taaniga. Keskaegne poliitiline jaotumus oli likvideeritud ja 1561. aastaga lõppes ka Vana-Liivimaa ajastu. Taani ja Rootsi vahel käis sõda, aga nad sõlmisid 1570. a. rahu. Pärast seda piirdus Taani ainult Saaremaaga. 1569. a. sõlmisid Poola ja Leedu Lublini uniooni, millega loodi aadlivabariik e. Rzeczpospolita. Liivimaa kuningriigi sünd hertsog Magnus läks Taani kuningaga tülli ja kaotas Saaremaal ainuvõimu. Ta läks Ivan Julma juurde abi paluma, kes lubas teda aidata, aga plaanis seda kõike endale võtta. Alguses pidi kuningriigi keskuseks olema Põltsamaa. Vene vägede suur edu mitu korda rünnati Tartut, aga see ebaõnnestus. Magnus kartis Ivan Julma ja varsti tema väed tulidki Liivimaale kohale. Magnuse vastu oli tsaar ikka veel armulik. Rootslased tõid Tallinnasse palgasõdureid
ka Rootsi ning Taani ja Poola (Põhjamaade Seitsmeaastane sõda). 1570 puhkes sõda Rootsi ja Venemaa vahel, pärast seda kui Ivan IV oli lasknud Rootsi troonile tõusnud Johan III saadikud vangistada Venemaa peajõud olid suunatud Poola-Leedu vastu, kes 1569 ühinesid Rzeczpospolitaks. Liivimaal üritas Venemaa rajada endast vasallisõltuvuses Liivimaa kuningriiki keskusega Põltsamaal, kuhu Ivan IV kutsus troonile hertsog Magnuse, andes oma onupojatütre talle naiseks. Magnus, kes ei leidnud kohaliku rahva hulgas praktiliselt mingit toetust, piiras 157071 Vene väega Tallinna, kuid löödi tagasi. Vene-vastast ülestõusu üritati Tartus, kuid ebaõnnestunult, linna sakslastest kodanikud küüditati Venemaale. 1573 alustasid venelased taas pealetungi ja vallutasid Paide, 1575 Pärnu, 1576 Haapsalu. Maa rüüstati, rootslaste kätte jäi vaid Tallinn. 1575 ühines aga Rootsiga sõjas Venemaa vastu Poola, kus troonile oli tõusnud Transilvaania vürst
Ülesanne Antud on kahevõistluse tulemused. Teie ülesanne on panna sportlased paremusjärjekorda. Selleks on mõned reeglid. Kahevõistlus koosneb ühest hüppest ja 10 km suusatamisest. Suusahüppe ees saadud punktid sõltuvad hüppe pikkusest 90m hüppe eest saadakse 60 punkti. Iga meeter, mis ületab 90 m, lisab hüppe summale 2 punkti. N: 100m hüppe eest sa Lisaks liidetakse hüppe punkti summale 3 kohtuniku poolt antud stiilipunktid (kõige parem ja kehvem stiilipunkt jäetakse kõ N: kui kohtunike stiilipuntkid on 17,5 16,0 15,5 15,5 16,0, siis liidetakse suusahüppe pikkuse punktidele lisaks 16 + Saadud punktisumma alusel sportlased järjestatakse suusasõiduks. Suurima punktisumma omanik stardib suusasõidule e Hüppemäel iga kaotatud punkt tähendab 4 sekundilist kaotust suusarajal. N: Olgu parimaks hüppetulemuseks 135,5 pu parimast hüppajast (135,5 - 127,5) * 4 = 32 sekundit hiljem. Erinevate arvutuste tegemiseks võite lisada tabelile lisaveerge, k...
Eesti teadlased. K. E. von Baer ( 1792-1876) Karl Ernst von Baer oli loodus- ja arstiteadlane, kirjeldava ja võrdleva embrüoloogia rajaja. Karl Ernst von Baer sündis Piibe mõisas Eestimaa rüütelkonna peamehe Magnus Johann von Baeri (1765- 1825) ja Juliane von Baeri (1764-1820) pojana. Tema esivanemad olid pärit Vestfaalist, Saksamaal. Pärinud rüütlitiitli, oli tema täielik nimi Karl Ernst Ritter von Baer, Edler von Huthorn. Baer õppis 18071810 Tallinna Toomkoolis ja seejärel
läbirääkimised, kuid kokkulepet ei saavutatud · 1718, 30. november kuningas Karl XII langes sõjakäigul Norras · 1719, 24. mai toimus merelahing Saaremaa ja Gotlandi vahel, kus venelastel õnnestus rootslastelt vallutada kolm laeva · 1719, 28. juuni saatis Peeter I kõigisse Euroopa õukondadesse deklaratsiooni selle koht, et tagab vaba kaubanduse Läänemerel · 1719 rajas parun Magnus Wilhelm von Nieroth Albu mõisasse kool-varjupaiga · 1720, 30. mai blokeeris Inglise Rootsi laevastik Naissaare, kuid muutust rahulepingu osas ei saavutatud · 1721, aprill algas Uusikaupunkis rahukongress · 1721, 30. august Uusikaupunki rahu, millega liideti Ingeri-, Eesti- ja Liivimaa Vene riigiga, Venemaa sai Soome alast osa Karjalast, Viiburi ja Käkisalmiga; leping
oktoobrist 1933 jaanuarini 1934 oli riigivanem (Eesti kõige pikaajalisem riigivanem). Oli 19171921 Maaliidu ja 19211935 Põllumeeste Kogude üks liidreid. Päts tegutses ka äris. 192021 ja 192531 oli ta Tallinna Börsikomitee esimees ning tegutses Kaubandus-Tööstuskojas, Eesti-Vene Kaubandusekojas jm. Harju Panga pankroti järel nõuti isegi tema kohtu alla andmist. Tema majandustegevusest on põhjalikult kirjutanud Jaak Valge ning Magnus Ilmjärv. Viimane on kirjutanud põhjalikult Pätsi ärisidemeist Nõukogude Liiduga. Hiljuti Jaak Valge poolt avaldatud andmetest selgub aga, et Ilmjärve poolt kasutatud allikatest ei selgu midagi, mis tema väiteid tõestaks. Päts võttis osa ka ühiskondlikust tegevusest. 1927 osales ta "Fenno-Ugria" sihtasutuse rajamisel ning oli selle esimees. Konstantin Päts korraldas 12. märtsil 1934 koos Johan Laidoneriga vabadussõjalaste võimulesaamise vältimiseks ja oma poliitilise tuleviku
Verbid - are accuso, avi, atum, are süüdistama appello, avi, atum, are nimetama, kutsuma condemno, avi, atum, are süüdi mõistma obligo, avi, atum, are siduma, kohustama iudico, avi, atum, are õigust v. kohut mõistma, otsustama libero, avi, atum, are vabastama, vabaks mõistma nego, avi, atum, are eitama do, dedi, datum, are andma veto, tui, titum, are keelama - ere caveo, cavi, cautum, re hoolitsema, abistama (st mitmesuguste juriidiliste aktide jaoks sobivate näidiste koostamine, eraisikute abistamine tehingute sõlmimisel); määrama debeo, bui, bitum, re võlgnema habeo, bui, bitum, re omama prohibeo, bui, bitum, re keelama, takistama iubeo, iussi, iussum, re käskima possideo, sedi, sessum, re valdama, oma valduses pidama v...
iidne asulakoht, kus asuvad Kabelimägi ja tamme-puisniidud (Järni hoiuala). Lasila Kaunis Lasila mõis asub künklikku maastikku läbiva Kadrina-Assamalla tee lähedal. Levalast tulev tee viib üle selle otse kauni tiigi kaldale, uhkete tornidegahärrastemaja (mis valmis 1862. a Rudolf Ungern-Sternbergi ajal naaberküla Karunga telliselöövi kollastest kividest) ette. Lasila mõisa omaniku Karl Heinrich von Baer´ juures kasvas venna Magnus Johann von Baer´i poeg Karl Ernst von Baer (s. 1792). Onul oli suurejooneline iluaed ja lindla. Lasilas puutus tulevane loodus- ja arstiteadlane esimest korda kokku loodusega. Suurkuju on öelnud, et Lasila ümbruskond äratas temas teatud huvi või tunde loodusesemete vastu. Eesti läbi aegade kuulsaim teadlane elassiin kuni kooliminekuni 1799. a. Hiljem oli ta Königsbergi ülikooli professor, üks kalandusbioloogia rajajaid ja Kaspia mere esmauurijaid ning avastas 1856. a jõgede kallaste
4 Haridustee Vennad õppisid koos Koeravere külakoolis, Viru-Jaagupi kihelkonnakoolis ja Rakvere kreiskoolis. Nende elutee lahknes 1883 Tartu Reaalkoolis, sest Kristjan läks sealt Tartu I (saksa) Õpetajate Seminari. Mõlemad valisid aga kunstnikukutse: Paul lõpetas 1894 Düsseldorfi kunstiakadeemia, Kristjan õppis Peterburi (1893-1897), Düsseldorfi (1897-1898) ning Müncheni kunstiakadeemias (1901-1903). Üldharidust võimaldasid neil saada põllumehest isa ja ema vend Magnus Treublut. Kunstiõpingutes vedas rohkem Paulil, keda toetas pidevalt baltisaksa aadlidaam Natalie von Uexküll. Kuigi Kristjan katsus ise hakkama saada, aidati tedagi. Nii hankis Johann Köler talle suurvürst pavel Aleksandroviti kaudu raha õpingute jätkamiseks. 1903 oli Kristjan siiski sunnitud rahapuudusel õpingud Münchenis lõpetama ja asuma kevadel 1904 elama Tartusse.5 3 URL http://www.eestigiid.ee/?Person=nimi&PYear=aasta&start=165&ItemID=308 4 URL http://www
H. Kruus), "Kõned ja kirjad" (1989, koostanud Mart Laar) ja "Mida rahvamälestustest pidada" (1989, koostanud Ü. Tedre). Hurda kogumistöö pälvis nii ulatuselt kui ka metoodikalt rahvusvahelist tähelepanu juba tema kaasajal. Aastast 1992 antakse Jakob Hurda rahvuskultuuriauhinda. CARL ROBERT JAKOBSON Carl Robert Jakobsoni isa oli Torma kihelkonnakooli õpetaja Adam Jakobson. Natalie Auguste Johanson-Pärna oli tema õde ning Eduard Magnus Jakobson oli tema vend. Jakobson elas noorpõlves Tormas ning sai alghariduse isalt ja kohalikus kihelkonnakoolis. Aastatel 18561859 õppis ta Valgas Cimze seminaris. Aastatel 18591862 oli Jakobson isa järglasena Torma kihelkonnakooli õpetaja. 1862 läks ta Torma mõisniku ja pastoriga vastuollu ning lahkus sellelt ametikohalt. Ta asus õpetajaks Jamburgi. Aastast 1864 töötas ta kooli- ja koduõpetajana Peterburis. 1865 omandas ta saksa keele ja kirjanduse alal
võidelnud ja nad tapnud. http://en.wikipedia.org/wiki/Eric_Bloodaxe (8.10.2011) The Creation of Norway, Kraq 2008 2.Kuidas nägi välja kuninga valimine 11. sajandi Norras? Puudus igasugune korralik reeglistik. Kõigil lastel, ka abielust väljaspool sündinud sohilastel oli õigus pürgida troonile. Seepärast leidus ka liit-kuningriike, kus oli mitu kuningat, aga alasid täpselt ära ei jaotatud. The Creation of Norway, Kraq 2008 3. Milles seisnes Magnus Lagabøte ja Håkon Håkonsson valitsemiste erinevus? 4 Tartu Ülikool Filosoofia teaduskond Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut Skandinavistika osakond Skandinaaviamaade ajalugu I 09.10.2011 Katrin Kampura Lagabøte keskendus riigi siseküsimustele ja riigi sisemisele tugevusele Håkonsson aga laiendas Norra võimu väliselt ehk läbi riigi piiride
Ka on leitud super-vihmaussid, kes elavad endiste kaevanduste reostatud maapinnas, nad suudavad elada ülimürgises pinnases. Nad söövad mürgiseid metalle, sealhulgas ka arseeni, mida nad söövad päevas umbes 30 korda rohkem enda kehakaalust. AJALUGU Arseeniühendeid tunneb inimkond juba enam kui 4000 aastat. Ammustel aegadel kasutati neid Indias ja Kaug-Ida maades vasesulamite saamisel, raviainena ja ka mürgina. Esimene kes puhtakujulise arseeni elemendina eraldas oli Albertus Magnus, keda ühtlasi peetakse arseeni avastajaks. Egiptuses hävitati arseeniühendite abil viljasaaki kahjustavaid hiiri ja rotte, rotimürgina kasutatakse arseeni ka praegu. Arseeniväävliühendid võeti 4.-5. Sajandil eKr kasutusele kreeklaste poolt ravimitena. Itaalia kõrgklassi seas oli samuti arseen üks levinumaid mõrvarelvi ja needki jäid tuvastamata, kuna selle mürgi sümptomid sarnanesid tol ajal laialdaselt levinud kooleraga
vahepeal vaherahud jms) 1561 kujunes korraldus,kus Lõuna-Eesti Poola huvisfääris ja Põhja-Eesti Rootsi huvisfääris. NB- ei omanud otseselt neid piirkondi.Tartu andis truudusevande Poolale ja Tallinn Rootsile, sõjaliselt. Sõjategevus 1261 Läänemerele, kus asusid sõdima Taani ja Rootsi. Iga riik sõdis enda eesmärkide nimel seega ei saa neid phm liitlasteks nimetada. Põltsamaa kuningriik- Venemaa vallutatud ala, mida asus valitsema Magnus, lodi 1569.Magnus aga ei täitnud oma ül korralikult ja Ivan IV sai vihaseks, lubas tal pea maha võtta.Magnud lasi jalga ja asus hoopis Poola liitlaseks. 1571 Venemaa suurem pealtung. 70.ndatel oli Venemaa väga edukas. 1577 piirasid venelased Tlna, mis kukkus aga läbi. Venemaale tõi ebaõnnestumise see, et puudusid sadamad ja seega Rootsi tõi Läänemere kaud Tlna süüa jne ja ei tekkinud nälga, tänu sellel ka ebaõnnestus. Lisaks välisriikidele oli sõjas mõju ka talupoegadel
kuningale (Erik XIV) · 28. november 1561 Liivimaa aadel, Liivimaa ordu ja Riia peapiiskop alistusid Poola kuningale (Sigismund II August) · 28. november 1561 Vana-Liivimaa lakkas olemast, Eesti ala jäi nelja riigi võimu alla: Venemaa (Ida-Eesti), Rootsi (Põhja-Eesti), Taani (Saaremaa), Poola-Leedu (Lõuna-Eesti) · 1570. aastal loodi Ivan IV Julma initsiatiivil Liivimaa kuningriik, mille pealinnaks oli Põltsamaa alev ning kuningaks hertsog Magnus. · I Tallinna piiramine (7 kuud aastail 1570 1571) edutu · II Tallinna piiramine (7 nädalat aastal 1577)Pärast vallutuste jagamisel tekkinud tüli Ivan IV Julmaga pages hertsog Magnus tsaari raevueest Poola kuninga kaitse alla. Liivimaa kuningriik lakkas olemast. Tagajärjed: · Suur osa rahvastikust hukkus. · Pikalt kestnud lakkamatu tapmine, röövimine ja katkuepideemiad kalestasid inimesi ningmuutsid kombed metsikuks. · Linnad ja kaubandus käisid alla.
• oli soome arhitektuuri suunanäitaja 19.saj, esimesel poolel • enne soome kolimist töötas berliinis , tallinnas ja peterburis • engeli peatööks oli senati väljaku kujundamine helsingis:toomkirik, riiginõukogu hoone, helsingi ülikooli peahoone ja rahvaraamatukogu • ta on projekteerinud ka arvukalt kirikuid ja ühiskondlikke hooneid soome eri paigus realistlik loodusmaal • vennad magnus, wilhelm ja ferdinand von Wright • ferdinand von wright „võitlevad metsised“, loomad • magnus von wright saj lõpu olusti maalikunst • e. järnefelt • a edelfelt • a. gallen-kallela • m enckell • h simberg • j rissanen • novembrirühm 1916- t sallinen, j mäkela • h schjerfbeck Skageni maalijad (taani 19.saj) skageni maalijateks nim skandinaaviaa kunstnike rühmitust, kes alates 1870.a kuni
tuli tasuda 3a jooksul. 1554. Riia peapiiskop, ordumeister ja Tartu piiskop kinnitasid lepingu tingimused. Venemaal sel ajal Ivan IV Julm. Liivi delegatsioonil pold raha kaasas, ta otsustas sõja kasuks. Saarlased käisid Rootsi kuningalt abi palumas. 1558. tungisid Vene väed sisse. Narva pommitamine. Tartu pommitamine. Wilhelm von Fürstenberg juhiks eesti vägedel, siis Gotthard Kettler. Taani kuningas Frederik II ostis piirkonna, andis selle oma vennale hersog Magnusele. 1560 maabus Magnus Kuressaares. Koflikt. Magnus pidi tagasi minema. 1560. uus pealetung Vene vägede poolt. Hävitati Liivi ordu. Talupoegade ülestõus. Venelased olid vaenlase(sakslased) vaenlased. Tulid ka poolakad. 1561. aastal Põhja-Eestis kehtestati Rootsi võim.(Harju-, Viru-, Järvamaa, Tallinna linn). Rootsi kuningas Erik XIV. Samal aastal naases Magnus. Saare-Lääne piiskopkond lakkas eksisteerimast, see liideti Taaniga. Ülejäänud vandusid truudust Poola kuningale Sigismund II-le
Martti Turunuen uuendusmeelne muusik 20. saj. Sibeliuse Akadeemia juhataja. 1940-60 hilisromantilised jooned ja uusklassitsistlik laad: Ahti Sonninen nt, kes lõi "Kalevala"-teemalisi teoseid koorile ja solistidele. 1945. Soome Heliloojate Ühendus Erik Fordell 20. saj romantik, 40 sümfooniat 70ndad elektroonilise muusika kõrgaeg. 80ndad järelmodernism 90ndad-tänapäev pluralism 90ndate keskel taas uusklassitsism Rahvusvaheliselt edukaim soome muusik Magnus Lindberg (1958) eksperimentaalmuusika. Esimene suur soome laulja Aino Ackte; maailmakuulsad veel: bariton Matti Lehtinen, tenor Jorma Huttunen, viiuldajad Kuusistod. Rahvusvaheliselt tuntuim suvine muusikaüritus Savonlinna ooperipidustused. Pori dzässifestival, tangofestival, Turu Ruisrock. 2 prof. koori: Soome rahvusooperi koor; Raadio Kammerkoor 21. soome maalikunst Esimesed kunstileiud Soomest, Jellingi stiilis abstraktselt stiliseeritud loomaornamentika, pärinevad 900
alla. Ordu asus pealetungile → Taani vahendusel vaherahu, Taani kuningas ostis vennale hertsog Magnusele Saaremaa Liivi Orduriik alistub Poolale ja Rootsile Venelaste pealetung, ordu hävitamine (Härgmäe lahing 1560). Eesti talurahva ülestõus. Aadlikud tundsid hirmu. Venemaa & Taani koostöö Magnus tahtis suuremat võimu, läks koostööle Ivan IV, vallutasid koos pea kogu Eesti, kuid 1577 Tallinna vallutamine ebaõnnestus. Talurahva rahutused. Koostöö ebaedukas: Magnus otsis uut isandat, sai Poola teenistusse. Venelased likvideerisid Liivimaa kuningriigi Sõja lõpp (Poola-Rootsi koostöö) Poola uueks kuningaks Stefan Batory, kes alustas ulatuslikku sõjakäiku Venemaa vastu. 1582 Jam Zapolski rahu – Venemaa ja Poola, Lõuna-Eesti Poolale 1583 Pljussa rahu – Rootsi ja Venemaa, Põhja-Eesti Rootsile Sõja tulemused: Feodaalriikide lõpp. Algas 3 kuninga aeg: Taanile Saaremaa, Rootsile Tallinn+ Põhja-Eesti, Poolale Lõuna-Eesti
1 Sisukord Sissejuhatus...............................................................................................................................3 Ajalugu......................................................................................................................................4 2009. aasta suusatamise maailmameistrivõistlused..................................................................5 Tulemused kohtade järgi...........................................................................................................6 1. Murdmaasuusatamine.......................................................................................................6 1.1 Mehed.......................................................................................................................6 1.2 Naised.......................................................................................................................7 2...
panus liikumisse: rahvaluule kogumine, UUE KIRJAVIISI KASUTUSELE VÕTT, pidas peokõne. August Kitzberg kirjanik ja vallakirjutaja Ado Grenzstein rahvuslikus liikumises osalenud venestuse pooldaja, Karl August Hermann ainus rahvusliku vaimu ärkvel hoidja, Postimehe toimetaja, kultuurilise edendamise õhutamine, Villem Reiman venestuse vastu võitleja, Kolga-Jaanis kirikuõpetaja, karskusliikumise edendaja ja ajaloo ja kultuuriloo uurimisele alusepanija Friedrich Georg Magnus von Berg talvekindla ,,Sangaste" kartulisordi aretaja . Fr. Krull metallitehase omanik Fr. Wiegandi masinatehase omanik Heinrich Koppel, Villem Reiman , Oskar Kallas 3 meest kes ostsid revolutsiooni ajal ära ,,Postimehe" ning kutsusid toimetajaks sinna Jaan Tõnissoni Jaan Tõnisson revolutsiooniaja ,,Postimehe" toimetaja, rahvusliku eneseteadvuse arendaja , hiljem kohtuametnik Venemaal. Konstantin Päts Pärnus sündinud, Riia vaimulikus seminaris õppinud, Tartu ülikooli
(Põhjamaade Seitsmeaastane sõda). 1570 puhkes sõda Rootsi ja Venemaa vahel, pärast seda kui Ivan IV oli lasknud Rootsi troonile tõusnud Johan III saadikud vangistada. Venemaa peajõud olid suunatud Poola-Leedu vastu, kes 1569 ühinesid Rzeczpospolitaks. Liivimaal üritas Venemaa rajada endast vasallisõltuvuses Liivimaa kuningriiki keskusega Põltsamaal, kuhu Ivan IV kutsus troonile hertsog Magnuse, andes oma onupojatütre talle naiseks. Magnus, kes ei leidnud kohaliku rahva hulgas praktiliselt mingit toetust, piiras 1570 1571 Vene väega Tallinna, kuid löödi tagasi. Vene-vastast ülestõusu üritati Tartus, kuid ebaõnnestunult, linna sakslastest kodanikud küüditati Venemaale.1573 alustasid venelased taas pealetungi ja vallutasid Paide, 1575 Pärnu, 1576 Haapsalu. Maa rüüstati, rootslaste kätte jäi vaid Tallinn. 1575 ühines aga Rootsiga sõjas Venemaa vastu Poola, kus troonile oli tõusnud
Eesti jalgpalli ajalugu Kugi Eesti jalgpalli sünni aastaks loetakse 1909, võib esimese jalgpalli klubi algus aastaks kirjutada 1908. Tol suvel moodustas Narva Kreenholmi inglassest meiseter Colin Johns kohapel jalgpalli meeskonna Concordia. Meeskonna üheks põhi mängijaks oli hilsem Kaitseliidu rajaja ja Eesti Jalgpalli liidu esimees kindral Johannes Roska-Orasmaa. Esimesse kooseisu kuulus ka Riigikogu liige A.Osspov. Concordia meeskonnal oli piisvalt korralik varustus. Olemas olid isegi sääre kaitsed ,mis tõsi küll ,olid valmistatud puust Narva kalameeste silmutorbikutest. Concordia oli Narva Võitleja eelkäiaks. Kuid siiski peetakse Eesti jalgpalli ametlikuks sünni ajaks Lasnamäel valge majaka juures peetud kohtumist Meteori ja Merkuuri meeskondade vahel. Meteoor oli Tallinna esimene jalgpalli selts ,kuhu kuulus ligmeale 40 spordi huvilist eesotsas Bernhard Abramsi ,Julius Reinansi ,Paul Fiskari jt. Meeskonda treenis Tallinas e...
1559.a andis Liivimaa orduriik end Poola kaitse alla. 1559.a müüs Saare-Lääne piiskop oma valdused koos Kuramaa piiskopkonnaga Taanile. 1560.a toimus Härgmäe lahing, mille Poola kaotas ja nii langes venelaste kätte Viljandi. Samal aastal puhkes ka talurahva ülestõus, mis suruti maha. Tallinn ja Harju-Viru palusid Rootsi endale appi.Sõja tegelikud põhjused seisnesid kaubandushuvides. 1570.a hakati piirama Tallinnat hertsog Magnus koos Vene vägedega. Piirajatest laastavam oli leviv katk. Venelased vallutasid suurema osa Mandri- Eestist, piirati uuesti Tallinnat, ei õnnestunud. 1582.a sõlmiti Pihkvamaal Jam Zapolskis Venemaa ja Poola vahel vaherahu, mis andis venelaste vallutatud linnused Liivimaal Poolale. 1583.a sõlmitud Pljussa vaherahuga sai Rootsi endale Põhja- Eesti ja Ingerimaal vallutatud linnused. Puhkes uuesti sõda. Lõplik rahu sõlmiti 1595.a- Tähssinä rahu Rootsil tuli loobuda oma Ingerimaa valdustest
17. Missugused indoeuroopa keeled on mõjutanud eesti keelt kõige enam? Keldi balti(leedu läti) ja slaavi 18. Kes olid baltisakslased ja mis rolli mängisid nad Eesti kultuuriloos? Nimetage mõni baltisakslane, kellel on olnud oluline roll meie kultuuriloos (vähemalt 10 nime ja lühidalt millega nad silma paistsid?). Baltisakslased on balitkumi elama asunud sakslased.baltisakslastest moodustus 3 seisust : aadel,vaimulikkond,linnaelanikkond) 1)Friedrich Georg Magnus von Berg-sangaste omanik Neil ei olnud seaduslike lapsi ,auto omanikud ,neil oli I maja kus oli elekter sees tal oli kõige edukam mõis mis sai kuldmedali,hakkas tegelema turismiga tal oli sugulasi soomes ja ta kutsus sealt inimesi kes maksid mõisa vaatamise eest et ta oma mõisat saaks üleval hoida. !!on seotud tori hobuse arendamisele 2) Hekman kes pani aluse tori hobuse arendamisele 3) Barclay de Tolly Vene väejuht,võttis osa vene rootsi sõjast ja isamaasõjast ,on saanud
Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor Ettevõtluse õppetool Juhtimine Magnus Kolk EV - 1 Kursus Päevane KUIDAS SAADA LIIDRIKS? Referaat Tallinn 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS....................................................................................................................... 3 1 LIIDRI MÕISTE JA OMADUSED.........................................................................................4 1.1 Liidri primaarsed omadused.............................................................................................
· Dietrich Mölleri epitaaf. 1614 · Gotthard Wilhelm von Esseni vappepitaaf. 16931694 · Wolter von Delwigi vappepitaaf. 1698 · Gustav Bergi vappepitaaf. 1697 · Christian ja David Lilienringi vappepitaaf. 16971698 · Tuw von Saltza vappepitaaf. 17021703 · Alexander Gustav von Esseni (surnud 1689) vappepitaaf. 17. sajandi lõpp · Friedrich Wartmanni vappepitaaf. 1679 · Gottfried Wilhelm Helffreichi vappepitaaf. Umbes 1771 · Magnus Reinhold von Nasackini vappepitaaf. Umbes 1775 · Eva Louisa von Schulmanni vappepitaaf. Umbes 1775 · Üxkülli perekonnaliikme vappepitaaf. Umbes 1700 · Anton Philipp von Saltza vappepitaaf. 16861687 · Heinrich von Knorringi vappepitaaf. 1679 · Adolf Eberschildti vappepitaaf. 1670. aastate algus *Epitaaf on lahkunu mälestuseks kirjutatud lühike tekst, tavaliselt hauasambal.
blokeerimata, piirajatest rohkem tegi linnale kahju katk, mis jõudis ka venelaste laagrisse ning 1571 piiramine lõpetati. Tallinna teine piiramine – 10. Kes oli, mida tegi: Sigismund II August – Poola kuningas, kinnitas Liivimaa aadlile privileegi, mis andis neile väga ulatuslikud õigused (usuvabadus, ainuõigus täita kohalikke riigiameteid, kinnitas kohaliku õiguskorra edasikehtimise ning avardas lääniõigust) hertsog Magnus – endine Saaremaa asevalitseja; Taani hertsog; Liivimaa kuningas, alustas 1570. Koos Vene vägedega Tallinna esimest piiramist Ivan IV – Moskva tsaar, saabus Liivimaale 1572. asus vägesid juhatama, alustas Tallinna teist piiramist Ivo Schenkenberg – „Liivimaa Hannibal“, Tallinna käsitööline, tema väesalga retked ulatusid Tartuni välja Stefan Batory – Poola kuningas, 1578. alustas ulatuslikku pealetungi venelaste vastu
Saku Gümnaasium PÕHJASÕDA JA PEETER I Ajaloo referaat Autor : Kelli Mets 11pr Saku 2012 Sissejuhatus Põhjasõda algas 12.02.1700, mil August II Saksi väed ründasid Riia linna. Asuti Riia pikaajalisele ja edutule piiramisele. 1700a suvel vallutasid Taani väed osa rootslaste valdusi Saksamaal. Rootsi vägede kiire liikumine Kopenhaageni alla sundis aga Taanit kohe rahu sõlmima. Sügisel koondusid Vene väed Narva alla. Peeter I juhtimisel alustati linna ägedat pommitamist. Samal ajal tungis Boriss Deremetjev ratsaväelastega Virumaale, jõudes Rakvere lähistale. Maad laastati armutult. Selles olukorras tegutses Karl XII oskuslikult. Peatselt maabus ta oma peaväega Pärnus, otsustades kõigepealt lüüa venelasi. 1.Põhjasõda Põhjasõda oli 17001721 aastatel peetud sõda ülemvõimu pärast Läänemerel. Selles võitlesid Rootsi vastu Moskva tsaaririik, Taani, Saksimaa, Rzeczpospolita ning hiljem (1713)...
aastas 1 elaniku pealt), mis oli venelaste väljamõeldis. Osapooled- Vana-Liivimaa väikeriigid, Vene tsaaririik, Poola-Leedu kuningriik Frederik II – Taani kuningas, kes saatis Saaremaale oma asehalduri Hertsog Magnuse tegevus sõja-aastail: Rüüstas mitmeid piirkondi mandril Ostis Kuremaa ja Tallinna piiskopi ametikohad 1570 Liivimaa Kuningriik, keskusega Põltsamaal, kuningaks oli Hertsog Magnus 1570. alustas koos vene vägedega Tallinna esimest piiramist 1575-1576 õnnestus Magnuse venelastel vallutada pea kogu Eesti ala va Tallinn ja Hiiumaa, kuid tüli Ivan IV-ga lõpetas kuningriigi eksistentsi Magnuse seotus Saaremaaga: 1559. aastal Saare-Lääne piiskopkonna alad Taanile – Saare-Lääne piiskop müüs oma alad Taani kuningale Frederick II, valitsema asus
isa kuigi talupoegliku päritoluga oli jõudnud maaintelligentsi hulka, mistõttu ka poja kasvu-ja õppimistingimused olid mõnevõrra teistsugused kui tavaliselt eesti noorukitel. Kolmeaastaselt viidi ta perekonnaga Tormasse, mis sai talle elukohaks kogu noorusaja kestel.. Sealt sai ka alguse rahvusliku ärkamise idee. Vanematel sündis veel hulk lapsi: Natalie Auguste, Friederich Cornelius, Eduard Magnus, Rosalie Friedike ja Ida Alvine. Lapsi sündis veelgi, need surid aga varakult. Kihelkonnakoolimaja asus Torma keskuse ligidal, kuid suurest teest veidi kõrval, metsa läheduses. Lasterikas perekond elas kehvapoolselt, sest põllumaa oli kehv ja naturaalpalk väike. Peres räägiti saksa keelt, kuid osati ka eesti keelt. Juba 9-aastasena hakkas CRJ kihelkonnakoolis õppima ja oli seal edukas. See oli muidugi varane algus, sest talulapsed läksid vallakooli alles 11-12 aastaselt
maalitud ka mitmesse hilisemasse töösse. (Vaata ka LISA 1) Haridustee 9-aastaselt hakkasid poisid käima Koeravere külakoolis. Aasta hiljem aga tulid poisid kolmeks aastaks Viru-Jaagupisse köster Kochi õpilasteks. 1878-1881 õppisid poisid Rakvere kreisikoolis ja elasid kalmistu lähedal Kondivalu kandis odaval kostil. 1879. aastal tabas perekonda raske kaotus: isa haigestus ja suri. Poiste edasine elu kulges ema ja emapoolse onu Magnus Treubluti hooldamisel, kes oli lugupeetud ja haridust hindav mees. Edasi astus Paul Raud Tartu reaalkooli. Tartu reaalkoolis õppides oli Paul tugev ajaloos ja matemaatilistes ainetes, ühtlasi oli ta kogu koolikursuse jooksul parim joonistaja klassis. Joonistamist õpetas Peteruris vastava ettevalmistuse saanud pedagoog Peter Barth. Kuigi Barth oleks pidanud olema oma pedagoogilise hariduse poolest eeldusterohke õppejõud, märgib Paul Raud ometi, et ,,..
Albert - 1199-1229 Liivimaa piiskop, Liivimaa vallutamise peaorganisaator ja juht A. Possevino- oli itaalia vaimulik ja paavsti legaat Põhja-Euroopas. Possevino juhtis sealset vastureformatsiooni A. & A. Virginius -kirikuõpetajad, tõlkisid esmakordselt eesti keelde ja kirjastasid "Wastse Testamendi" August II Tugev-oli Poola kuningas 1697 kuni surmani. Ta oli ka Saksimaa kuurvürst aastail 16941733. Oli kehaliselt tugev kuid riigiasjadega hakkama ei saanud. A.W. von Hupel-Põltsamaa pastor, viljakas literaat, kirjutas oma kaasjast palju, osales ka raamatute levitamises, ja lugemisseltside moodustamises, koos Wildega ajakiri Lühike Õpetus Aleksander I- 1801 võimule tulnud keiser,oli valmis Baltikumi sotsiaalmajanduslikke olusid muutma.Kinnitas talurahvaseadused Berthold - 1196-1198 Liivimaa piiskop, korraldas liivlaste vastu ristisõja 1198 aastal, hukkus esimeses lahingus B. von Dreiben-Liivim ordumeister,kes lasi 1343a 4.mail kutsuda Pai...
Sel ajal, kui rannarootslased elasid rootsi õiguse alusel, kaotasid Eesti talupojad alates 14. sajandi lõpust oma liikumisvabadust ja muutusid vähehaaval pärisorjadeks. Siinsete rootslaste eelis oli õigus oma asustusala piires ümber paikneda. Mõisnik ei tohtinud rootslasi müüa, kuid võis aga maa üles öelda, andes neile pool aastat kolimisaega. Rootslased käisid ka mõisas tööl, tööde raskus sõltus asukohast. Maksude maksmine käis peamiselt kümnisena. 1604 rajas Magnus Brümmer Bussbysse esimese mõisa, mis on tuntud Magnushofi ehk Suuremõisana. Aastaid hiljem suurendasid Vormsi saarel oma valdusi mõisnikud De la Gardie ja Stackelberg. Kohalikele mõisnikele ei meeldinud, et talupojad elasid rootsi õiguse järgi ning see tekitas vastuolusid eriti mõisnik Stackelbergiga. Mõisnike vastu käidi abi otsimas ka Rootsi kuningalt ning viimane selline retk leidis aset 1861. aastal. 1841 tegi Eesti kubermanguvalitsus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
