Maavärinate esinemispiirkonnad: Peamiselt laamade äärealadel, ka vulkaanilise tegevuse piirkondades. 8 Näitaja Richteri skaala Mercalli skaala Mida mõõdetakse? Mõõdetakse maavärina võngete tugevust Mõõdetakse purustusi Mõõtühik magnituud pallides Skaala ulatus 0-8,9 magnituudi 0-12 palli Millega mõõdetakse? seismograafiga Vaatlustega, antakse hinnang · Tugevaid maavärinaid esineb: (tähista kõik õiged) a. Lõuna-Ameerika läänerannikul b. Põhja-Ameerika idarannikul c. Jaapanis d. Aafrika keskosas e. Euroopa põhjaosas · Mida mõõdab Richteri skaala
ja selle põhjustanud seismilised lained seismogrammina, mille põhjal saab hinnata maavärinate iseloomulik parameetreid. Mercalli skaala- visuaalsel hinnangul maapealsete purustustele 12-palli skaalal. Puuduseks on purustuste mitmetähenduslikkus- sõltuvus epitsentri kaugusest, asutustihedusest, ehitise kvaliteedist, pinnase omadustest jpm. Richteri skaala- vallandunud energia hulgal põhinevat maavärina võimsust väljendama magnituudides. Magnituud leitakse seisogrammilt tugevaima tõuke amplituudi järgi. Tänapäeval jäävad skaala arvulised väärtused 0-9,5 magnituudi vahele. 14. Millised on maavärinatega kaasnevad ohud? Maavärin on purustav kui selle võimsus on üle 5 magnituudi. Sellisel juhul esineb maapinna märgatav lainetuslik vibratsioon ning murrangutest tingitud nihked võivad ulatuda kümne ja enamagi meetrini. Nõlvadel leiavad aset maalihked. Varitsevad ehitised,
(F= G*(m1*m2/r2) · Kepleri seadus kirjeldavad planeetide liikumist ümber Päikese. Kolm Kepleri seadust on: 1. Iga planeedi orbiit on ellips, mille ühes fookuses on Päike. 2. Planeedi raadiusvektor katab võrdsete ajavahemike jooksul võrdsed pindalad. Planeetide tiirlemisperioodide ruudud suhtuvad nagu nende orbiitide pikemate pooltelgede kuubid. (T12/T22=a13/a12). · Tähesuurus - ehk näiv tähesuurus ehk magnituud ehk suurusjärk on taevakeha näivat heledust väljendav arv. · Doppleri efekt määratakse taevakehade vaatekiiresihilist (radiaal-) kiirust. Kui valgusallikas ja vaatleja lähenevad teineteisele, siis valguse lainepikkus lüheneb, valgusallika ja vaatleja vastatikusel eemaldumisel lainepikkus aga suureneb. (lamda=lamda0(1+v/c), kus v-radiaalkiirus, taevakehade lähenemisel loetakse negatiivseks,
maakooreblokkide omavahelisi nihkeid ja vallandavad hiigelenergia Maavärina kolle- asub maa sees, kust maavärin alguse saab. Keskmine 2-20km (700km sügavaaim) Maavärina epitsenter- kolde kohal olev maapinna koht. Seismilised lained- murrangu tekkega kivimitest vabanebvad elastsed pinged levivad koldest eelamle seismiliste laintega Mõõdetakse Richteri skaala abil Võttis aluseks maavärina intensiivsuse, näitab maavärina ajal vabanenud energiahulka. Ühikuks on magnituud Tsunaami ehk hiidlaine tekkimine 1. Veealune maavärin paiskab suure veemassi äkilise tõusuga liikvele. Laine kõrgus ookeanis madal (alla 1m). Kaugused lainete vahel väga suured. 2. Lained hakkavad liikuma mööda ookeani kiirusega 1000 km/h 3. Merepõhja kerkides lained aeglustuvad ja kerkivad kõrgemaks Atmosfäär Atmosfäär on Maa välimine gaasiline kest, mis pöörleb ja liigub koos maaga
laama kokkupõrkel. Richteri skaala puhul mõõdetakse seismogrammidelt spetsiifiliste lainete poolt tekitatud võnke tugevust. Leides maavärina toimumise koha ning sügavuse hinnatakse toimunud tõuke tugevust magnituudides s.o. energia hulk mis on vabanenud maavärina toimel. Magnituud=LOG(maavärina energia ergides) Magnituud 8,6 » 1026 ergi Reaalne skaala asub 0 ja 8.6 vahel ning suurem number tähistab tugevaimat maavärinat. Kuna Richteri skaala on logaritmiline siis iga skaala astme puhul toimub maavärina tugevuse suurenemine 10 korda (kui ühel astmel on tekitatud võnke pikkus 1 cm, siis järgmisel 10 ja ülejärgmisel 100, 1000 jne.). On hinnatud et 10 kordne amplituudi tugevnemine on tingitud ligikaudu 30 korda suurema energiahulga vabanemisest.Nt
kolle (fookus). Vahetult kolde kohal maapinnal olevat paika nimetatakse aga maavärina keskmeks (epitsentriks). Sõltuvalt pingejõudude suundadest maapõues võivad kivimplokid piki maavärina murrangut libiseda. Maavärinate Levik: Peamiselt laamade äärealadel ja ka vulkaanilise tegevuse piirkondades. Näitaja Richteri skaala Mercalli skaala Mida mõõdetakse? võngete tugevust purustusi Mõõtühik magnituud pallides Skaala ulatus 0-8,9 0-12 palli magnituudi Millega seismograafiga Vaatlustega, antakse mõõdetakse? hinnang Tugevaid maavärinaid esineb: (tähista kõik õiged) a. Lõuna-Ameerika läänerannikul b. Põhja-Ameerika idarannikul (läänerannikul) b. Jaapanis b. Aafrika keskosas b. Euroopa põhjaosas(lõunaosas)
silikaatidest ja oksiididest koosnev paks kiht) ning kõige peal õhuke koor. 31. Maavärinad. Maavärinate tekkepõhjused ja iseloomustavad suurused. V: Maavärinad - maakoore (maapinna) järsud ja lühiajalised võnkumised Maavärinate tekkepõhjused • tektoonilised- vahevöö ainese aeglane liikumine • vulkaanilised • langetusvärinad • tehnogeensed Richeri skaala aluseks on maavärina toimel vabaneva energiahulga mõõtmine. Magnituud - maavärina tugevust iseloomustav arv Mercalli skaala - hinnatakse purustuste hulka, tähistatakse I-XII pallides Maavärina võimsuse hindamiseks kasutatakse Richteri skaalat(magnituutides) ja maavärina tagajärjed hinnatakse pallides Mercalli skaala järgi. 32. Maa magnetväli. V: Maakera põhjapoolkeral asub magnetiline lõunapoolus ja Maakera lõunapoolkeral asub Maa magnetiline põhjapoolus. (joonis konspektis) maa magnetiline lõunapoolus
KESKKONNAFÜÜSIKA KORDAMISKÜSIMUSED 1. Astronoomias kasutatavad mõõtühikud. Galaktikate liigitus. Linnutee. Astronoomiline ühik - on astronoomias kasutatav pikkusühik, mis võrdub Maa keskmise kaugusega Päikesest. Päikesest.1,495 978 7*1011 m Tähist a.ü. (e.k.) AU (ingl.) Päikesesüsteemi planeedid Toodud väärtused on keskmised kaugused. Planeet Kaugus Päikesest Merkuur 0,39 aü Veenus 0,72 aü Maa 1,00 aü Marss 1,52 aü Jupiter 5,20 aü Saturn 9,54 aü Uraan 19,2 aü Neptuun 30,1 aü Pluuto 39,44 aü Valgusaasta - vahemaa, mille valguskiir läbib vaakumis ühe troopilise aasta (365d 5h 48 min 46 sek) jooksul. 1 valgusaasta 63 241 aü Valgusaasta on vahemaa, mille valgus läbib vaakumis ühe aasta jooksul. 1 valgusaasta = 9,4605 × 1012 km = 9 460 500 000 000 km = 0,307 parsekit = 6...
Maavärinate esinemispiirkonnad: peamiselt laamade äärealadel, ka vulkaanilise tegevuse piirkondades. Richteri ja Mercalli skaala võrdlus Näitaja Richteri skaala Mercalli skaala Mida mõõdetakse? Mõõdetakse maavärina võngete tugevust Mõõdetakse purustusi Mõõtühik magnituud pallides Skaala ulatus 0-8,9 magnituudi 0-12 palli Millega mõõdetakse? seismograafiga Vaatlustega, antakse hinnang 6. teab maavärinate ja vulkanismiga kaasnevaid nähtusi ning nende mõju keskkonnale, inimesele ja majandustegevusele;
Seismilised lained kehalained ja pinnalained (pinna pealne virvendus, levivad epitsentrist eemale ehk elastses keskkonnas). Kehalained jagunevad kaheks: P-lained ehk pikilained S-lained ehk ristilained kiirus 6-7 km/sek kiirus 3-4 km/sek levivad nii tahkes kui vedelas kk levivad ainult tahkes keskkonnas Näitaja Richteri skaala Mercalli skaala Mõõtühik magnituud pallid Mida mõõdetakse? maavärina võngete tugevust purustusi Millega mõõdetakse? seismograaf vaatlus Skaala ulatus 0-8,9 0-12 Kaasnevad nähtused: tsunamid tekib kui ookeanipõhjas maavärin; maalihked, lumelaviinid, purustused. Purustuste ulatus sõltub 1) maavärina tugevusest; 2) hoonete kvaliteedist, vastupidavusest;
laavatilkade segu. Mandritel ja laamade vahevöösse vajumise piirkondades paiknevad vulkaanid on enamasti kihtvulkaanid. Näitaja Richteri skaala Mercalli skaala Mida mõõdetakse? Mõõdetakse maavärina Mõõdetakse purustusi võngete tugevust Mõõtühik magnituud pallides Skaala ulatus 0-8,9 magnituudi 0-12 palli Millega mõõdetakse? seismograafiga Vaatlustega, antakse hinnang Maavärinad on maapinna vibratsioon ja nihked, mis tekivad kivimites kuhjunud elastsete pingete vabanemisel koos kivimite rebenemisega. Maavärinate esinemispiirkonnad: peamiselt laamade äärealadel, ka vulkaanilise tegevuse piirkondades.
Just pinnalained tekitavad purustusi, kuna nende toime on aeglasema leviku tõttu kõige pikaajalisem, deformatsioonide amplituud aga kõige suurem. Richteri ja Mercalli skaala võrdlus: Näitaja Richteri skaala Mercalli skaala Mida mõõdetakse? maavärina võngete tugevust Mõõdetakse purustusi Mõõtühik magnituud pallides Skaala ulatus 0-8,9 magnituudi 0-12 palli 11 Millega mõõdetakse? seismograafiga Vaatlustega, antakse hinnang 10. teab maavärinate ja vulkanismiga kaasnevaid nähtusi ning nende mõju keskkonnale, inimesele ja majandustegevusele;
ei taju).... XII (lauspurustus). Maavärina intensiivsus määratakse subjektiivselt, vaadates purustusi. b) Richteri magnituudidena (Ch. Richter 1935) põhineb maapinna liikumisest tingitud seismograafi võnke amplituudil. 148. Miks on Mercalli skaala vähekasutatav? Ebamäärasususe tõttu purustused sõltuvad paljudest teguritest: pinnas, ehituskvaliteet, kaugus epitsentrist jne. 149. Richteri magnituud, selle suurim väärtus maavärina protsessis? 30 Põhineb maapinna liikumisest tingitud seismograafi võnke amplituudil. Arvutatud numbrid. Skaala on logaritmiline s.t. 1 magnituud suurema maavärina puhul on maapinna liikumise amplituud 10x suurem. 150. Maavärinaga kaasnevad katastroofilised nähtused tsunaami, maalihked... ? maapinna liikumised, tuli, maapinna lihked, üleujutused, tsunami
MAAVÄRINAD Maavärinate põhjuseks on litosfääri elastsete pingete äkiline vabanemine. Maavärinat iseloomustavad epitsenter ja fookus (seismograafiliselt määratakse hüpotsenter) on kujutatud joonisel 1. Joonis 1. Maavärina skeem: murrang f, fookus F ja epitsenter E. Sügavamad (fookused sügavamal kui 100 km) maavärinad esinevad subduktsioonivööndites. Juhuslikud tugevad maavärinad laamade keskosas on seotud plokiliste liikumiste ja litosfääri paksusega: kauaaegse energia akumulatsiooni vallandumine. Energia vabanemisel tekivad kaht tüüpi seismilised lained: P-lained (pikilained) ja S- lained (ristlained). Maapinnalähedastes kivimites on P-lainete ligikaudne liikumiskiirus 5.5 km/s, S-lainetel 3 km/s. Maapinnale jõudes põhjustavad lained selle kompleksset vibratsiooni, mida fikseeritakse seismograafide abil (paigaldatud tavaliselt aluspõhja kivimitesse). Seismogrammide alusel on võimalik määrata epitsentri ja hüpotsentri ligikaudne asuk...
Maavärinate esinemispiirkonnad: peamiselt laamade äärealadel, ka vulkaanilise tegevuse piirkondades. Kõige rohkem Vaikse ookeani tulerõngas, Vahemerest ida suunas kuni Indoneesiani. Varem mõõdeti maavärinaid pallides, mis saadi purustusi vaadeldes. See ei sobinud piirkondadesse, kus puudus asustus. Tänapäeval mõõdetakse seismograafiga magnituudides. Richteri skaala - Mõõdetakse maavärina võngete tugevust; Mõõtühik magnituud ; Skaala ulatus 0-8,9 seismograafiga Kaardil on toodud kõrbestuvad piirkonnad. Põhjuseks võib olla ülekarjatamine, metsade mahavõtmine (kliima kuivemaksmuutumine), kliima soojenemine.Ookeanipõhjas toimuv veealune maavärin ja esile kutsuda hiidlaine ehk tsunami. Nii tekkiv hiidlaine võib liikuda ookeani veepinnal kuni 750 km tunnis. Jõudes rannikuni, ajab tsunami Vaikse ookeani voogudest kokku mõnikord isegi kuni 40 m kõrguse veevalli, mis hävitab kõik rannikul
pingete vabanemisel koos kivimite rebenemisega. Maavärina kolle (fookus) selle kohal maapinnal maavärina kese (epitsenter) tekivad seismilised lained, vees tsunamid Richteri ja Mercalli skaala võrdlus 5 Näitaja Richteri skaala Mercalli skaala Mida mõõdetakse? Maavärina võngete tugevust Purustusi Mõõtühik Magnituud Pallides Skaala ulatus 0-8,9 magnituudi 0-12 palli Millega mõõdetakse? seismograafiga Vaatlustega, antakse hinnang Seni suurim 8,9 magnituudi Hokkaido saare lähedal 1906. a. MAALIHKED: NÕLVA PROTSESSID vt. tv.lk 26 ülesandeid Maa välisjõud tuul, vesi, jää inimmõju Maa sisejõud vulkanism, maavärinad, gravitatsioon Nõlvaprotsessis on kõik kivimmaterjali liikumised raskusjõu toimel.
Vahetult kolde kohal maapinnal olevat paika nimetatakse aga maavärina keskmeks (epitsentriks). Sõltuvalt pingejõudude suundadest maapõues võivad kivimplokid piki maavärina murrangut libiseda külg-,peale- või allanihke suunaliselt. Maavärinate esinemispiirkonnad: Peamiselt laamade äärealadel, ka vulkaanilise tegevuse piirkondades. Mõõtmine Richteri skaala abil: Mõõdetakse maavärina võngete tugevust Mõõtühik: magnituud Skaala ulatu:s 0-8,9 magnituudi Millega mõõdetakse? seismograafiga 7. Maavärinate ja vulkanismiga kaasnevad nähtused ning nende mõju keskkonnale, inimestele, majandustegevusele Vulkaanipursetega kaasnevad nähtused: · lõõmpilved (gaaside ja hõõguva vulkaanilise tuha segust moodustunud tulikuumad mürgised pilved) · vulkaanilised mudavoolud · maavärinad, varingud, maalihked jms Mõju keskkonnale, inimestele ja majandusteevusele:
rebenemisega. Maavärinate esinemispiirkonnad: peamiselt laamade äärealadel, ka vulkaanilise tegevuse piirkondades. Richteri ja Mercalli skaala võrdlus Näitaja Richteri skaala Mercalli skaala Mida mõõdetakse? Mõõdetakse maavärina võngete tugevust Mõõdetakse purustusi Mõõtühik magnituud pallides Skaala ulatus 0-8,9 magnituudi 0-12 palli Millega mõõdetakse? seismograafiga Vaatlustega, antakse hinnang 10. teab maavärinate ja vulkanismiga kaasnevaid nähtusi ning nende mõju keskkonnale, inimesele ja majandustegevusele;
rebenemisega. Maavärinate esinemispiirkonnad: peamiselt laamade äärealadel, ka vulkaanilise tegevuse piirkondades. Richteri ja Mercalli skaala võrdlus Näitaja Richteri skaala Mercalli skaala Mida mõõdetakse? Mõõdetakse maavärina võngete tugevust Mõõdetakse purustusi Mõõtühik magnituud pallides Skaala ulatus 0-8,9 magnituudi 0-12 palli Millega mõõdetakse? seismograafiga Vaatlustega, antakse hinnang 10. teab maavärinate ja vulkanismiga kaasnevaid nähtusi ning nende mõju keskkonnale, inimesele ja majandustegevusele;
vulkaanilise tegevuse piirkondades. a)maavärina kolle-kivimite rebestumise alguskoht ehk maavärina murrangulõhe b)epitsenter-koht maapinnal otse kolde kohal. c)seismilised lained-kivimikeskkonna elastsed deformatsioonid -kehalained,mis levivad maapõues kerapinnalaadsete frontidena -pikilained,mis levivad piki maapinna epitsentrist eemale. - Maavärinate tugevuse mõõtmine: 1.Richteri skaala-sellega mõõdetakse maavärina võngete tugevust,mõõtühikuks magnituud,skaalaks on 0- 8,9 magnituudi,mõõteriistaks seismograaf. 2.Mercalli skaala-sellega mõõdetakse purustusi vaatluse põhjal,mõõtühikuks pall ja skaalaks 0-12 palli. - Tsunami on hiidlaine mis tekib maavärina tõttu merepõhjas tänu rannalähedase merepõhja vertikaalsuunalisele nihkele. - Nõlvaprotsessid on raskusjõu mõjul nõlvadel toimuvad protsessid,mille tagajärjel muutub nõlva kuju.Tuntakse nelja erinevat viisi:Varisemine,libisemine,voolamine ja nihkumine
koos kivimite rebenemisega. Maavärinate esinemispiirkonnad: peamiselt laamade äärealadel, ka vulkaanilise tegevuse piirkondades. Richteri ja Mercalli skaala võrdlus Näitaja Richteri skaala Mercalli skaala Mida mõõdetakse? Mõõdetakse maavärina võngete tugevust Mõõdetakse purustusi Mõõtühik magnituud pallides Skaala ulatus 0-8,9 magnituudi 0-12 palli Millega mõõdetakse? seismograafiga Vaatlustega, antakse hinnang Tekst vigadega. Paranda tekstis olevad vead. Tugevaid maavärinaid esineb: (tähista kõik õiged vastused) A. Lõuna-Ameerika läänerannikul B. Põhja-Ameerika idarannikul C. Jaapanis D. Aafrika keskosas E
Kolm seismograafi lasevad määrata kolde täpse asukoha. Maavärinaid esineb kõige rohkem maakoore plaatide äärtes, kuid vahel ka plaatide keskosas. Maavärina intensiivsuse hindamine 1) Maavärina intensiivsuse astmetena (I - XII) Mercalli skaala. Põhineb maavärinast tingitud purustustel. Suhteliselt ebamäärane, purustused sõltuvad paljudest teguritest 2) Richteri magnituudidena põhineb seismograafi võnke amplituudil. Logaritmiline, st iga järgnev magnituud on 10x suurema maapinna liikumise amplituudiga. Vabanev energiahulk suureneb iga magnituudiga 33x. Seismograafil määratakse S ja P lainete vahelise aja ja lainete amplituudi abil. 9,5 magnituudi Richteri järgi on suurim pinge, mis võib kivimites kuhjuda. (umbes 56 gigatonni TNT 1000x võimsam kui suurim tuumapomm 8mag.) Inimtaju ~3mag. Maateaduste alused I (25.sept) 8,0 mag : 1-2tk aastas (katastroofiline)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
